Eestimaa Kommunistliku Partei XIX kongress

Citation preview

h 90 E99 E 8

KOMMUNISTLIKU PARTEI

KONGRESS

1

LIBRARY UNIVERSITY OF ALIPOIMA

1

Kõigi maade proletaarlased, ühinege!

1

!

> 1

1

EESTIMAA KOMMUNISTLIKU PARTEI XIX KONGRESS 31. jaanuar

1. veebruar 1986

SM

TALLINN KIRJASTUS « EESTI RAAMAT» 1986

549 ,-5054 3 KP ( E ) E 50

Kujundanud V. Sorokin

0902060000-240 E

901 (15 ) -86

69–86

Kirjastus « Eesti Raamat » , 1986

EKP KESKKOMITEE ARUANNE JA VABARIIGI

PARTEIORGANISATSIOONI ÜLESANDED

EKP Keskkomitee esimese sekretäri sm . K. Vaino ettekanne 31. jaanuaril 1986. aastal

Viis aastat on möödunud Eestimaa Kommunistliku

Partei XVIII kongressist. Meie vabariigile, nagu ka

kogu meie maale, olid need aastad tulvil pingelist tööd ning järjekindlat edasiliikumist majandusliku ja kultuu rilise ülesehituse kõigis suundades .

EKP Keskkomitee juhindus oma tegevuses aruande perioodil NLKP XXVI kongressi ja sellele järgnenud partei Keskkomitee pleenumite suunistest ning meie eelmise kongressi otsustest . Tähtsaimad, pöördelise täht susega olid NLKP Keskkomitee 1985. aasta aprilli- ja

ja esitasid strateegi oktoobripleenum, mis põhjendasid majandusliku arengu lise kursi meie maa sotsiaalse ja kiirendamisele, ühiskonnaelu kõigi valdkondade süga vale kvalitatiivsele

ümberkujundamisele.

See kurss,

mille kommunistid, kõik töötajad palavalt vastu võtsid, on leidnud kehastuse partei programmi uue redaktsiooni projektis, NLKP põhikirjas tehtavate muudatuste pro jektis ning NSV Liidu majandusliku ja sotsiaalse aren gu põhisuundade ( aastaiks 1986-1990 ja ajavahemi kuks kuni 2000. aastani ) projektis . Oma kolmanda programmi uue redaktsiooni projektis annab partei ulatusliku ja varasemast põhjalikuma ise loomustuse sotsialismile kui ühiskonnakorrale, millel on

kapitalismi ees vaieldamatud sotsiaalsed , majandusli kud, poliitilised, ideelised ja moraalsed eelised. Sealjuu

res peab ta rangelt silmas Lenini näpunäiteid , et on * Avaldatakse lühendatult. 5

lubamatu liigne detailiseerimine ja alusetu fantaseeri mine tuleviku üle, etteruttamine, ühiskonna progressi

ajalooliselt vajalikest astmetest ülehüppamine. Prog rammi uus redaktsioon määrab kindlaks partei stratee

gia uutes tingimustes. Majanduse vallas on see rahvamajanduse jõudmine

kvalitatiivselt uutele rajajoontele, põhimõtteliselt uuele teaduslik-tehnilisele

ja

organisatsioonilis -majandusli

kule tasemele; majanduse üleviimine intensiivarengu rööbastele , tööviljakuse , toodangu kvaliteedi ja ühis kondliku tootmise efektiivsuse osas maailma kõrgeima taseme saavutamine.

Sotsiaalelu vallas on see rahva heaolu kõrgema tase

me tagamine, viies järjekindlalt ellu sotsialistlikku põhimõtet « Igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema töö järgi», linna ja maa vaheliste oluliste erine vuste kaotamine , kehalise ja vaimse töö üha tihedam

liitumine, nõukogude rahva kui sotsiaalse ja internat sionaalse inimühenduse edasine konsolideerumine. Poliitika vallas on see kodanike täielikum kaasamine

riigi ja ühiskonna asjade juhtimisse, valitavate rahva võimuorganite tegevuse parandamine, avalikustamise

laiendamine, ametiühingute, komsomoli ja töötajate muude massiorganisatsioonide osatähtsuse suurenda mine .

Vaimse elu vallas on see sotsialistliku ideoloogia tugevdamine nõukogude inimeste teadvuses, sotsia

lismi moraaliprintsiipide ja väärtuste ning kollektivismi ja seltsimeheliku vastastikuse abistamise vaimu täielik kinnistamine, igakülgselt arenenud isiksuse kujunda mine .

Eelseisev partei kongress arutab samuti NLKP põhi kirja projekti koos esildatavate muudatustega.

Põhikirja muudatuste iseloomu on tinginud aeg. Par tei ja rahva ees seisvate ülesannete ulatuslikkus, tõsi

dus ja keerulisus esitab uusi , kõrgemaid nõudmisi par teilise juhtimise tasemele ning dikteerib tungivalt vaja duse omandada uus lähenemine ka parteitöös. Esildatavad

muudatused

on

täielikult

kooskõlas

NLKP programmi uue redaktsiooni projekti sätetega , rikastavad põhikirja parteiehituse, organiseerimis- ja poliitilise töö kogemustega . Sellega tagatakse partei ideeliste ja organisatsiooniliste aluste, teooria ja prak tika ühtsus . 6

Need tähtsaimad parteidokumendid on juba peaaegu kolm kuud olnud kommunistide, kõigi meie vabariigi töötajate tähelepanu keskmes. Neid on arutatud kõigis parteialgorganisatsioonides, linnade ja rajoonide aru ande- ja valimiskonverentsidel , parteiajakirjanduses. Koosolekutel ja konverentsidel toimunud aruteludest võtsid osa EKP Keskkomitee liikmed ja liikmekandidaa did ning EKP revisjonikomisjoni liikmed. Parteitute osavõtul toimunud koosolekutel viibis roh

kem kui 214 000 inimest, sõna võttis ligi 44 000. Tähtis on märkida , et oma arvamust nende dokumentide kohta

avaldas iga neljas kommunist.

Kõik parteialgorganisatsioonid ning linna- ja rajoo nikonverentsid kiitsid üksmeelselt heaks NLKP Kesk

komitee poolt väljatöötatud dokumendid , nende aruta misele oli iseloomulik avameelsus ja asjalikkus. Kom munistid ja parteitud esitasid projektide kohta rohkem

kui 2500 konkreetset ettepanekut ja täiendust , astusid teravalt välja iganenud suhtumise vastu majandus- ja sotsiaalprobleemide lahendamisse, soovitasid julgemalt kinnistada uut ja eesrindlikku .

Täie printsipiaalsusega tõstatati näiteks töö ümber korraldamise ja kommunistide, eriti juhtide isikliku vastutuse suurendamise küsimusi. Nii tegid Soldina

raudteejaama ülema asetäitja , parteialgorganisatsiooni sekretär S. Gerve, meie kongressi delegaadid Võru rajooni Kuldre kolhoosi mehhanisaator A. Männiste, M. I. Kalinini nim. Elektrotehnika Tootmiskoondise bri

gadir B. Moronov ja teised seltsimehed ettepaneku täiendada partei programmi seda lõiku, kus räägitakse toodangu tehnilise taseme ja kvaliteedi tõstmise vaja

dusest , sõnadega : «Partei suurendab kõigi ebakvali teetse toodangu väljalaskmises süüdi olevate töötajate isiklikku Tudulinna

vastutust , sovhoosi

vaatamata

nende ametikohale.»

parteiorganisatsiooni

sekretär

E. Kaju tegi Kohtla-Järve rajooni parteiorganisatsiooni konverentsil ettepaneku kehtestada kord , mille kohaselt

parteilise karistuse saanud kommunistid peavad hilje malt pool aastat pärast karistuse määramist tingimata parteiorganisatsiooni ees aru andma sellest, kuidas nad parandavad oma eksimusi. Analoogilisi ettepanekuid esitas veel üle 80 seltsimehe.

Ühesõnaga, kongressieelsete dokumentide arutamine on kujunenud asjalikuks arvamustevahetuseks , pakiliste 7

probleemide lahendamise kõige efektiivsemate teede kollektiivseks otsimiseks . Nüüd on tähtis , et mitte ükski

kasulik märkus ja asjalik ettepanek, mida arutelu käi gus on öeldud partei-, nõukogude, ametiühingu- , kom

somoli- ja majandusorganite ning ettevõtete ja organi satsioonide aadressil , ei jääks tähelepanuta, et neid kasutataks kogu meie töö parandamiseks .

1. Tootmise intensiivistamise probleemid ja nende lahendamise teed

Aruandeperioodil oli vabariigi parteiorganisatsiooni põhitähelepanu pööratud Eesti NSV majanduslikule ja sotsiaalsele edasiarendamisele, sellele, et suurendada tema panust meie maa ühtsesse rahvamajanduskomp leksi .

Tööstustoodangu väljalase kasvas viie aastaga 14,5 protsenti , mis on rohkem, kui plaan ja sotsialistlikud kohustused ette nägid . Pool aastat varem täideti töövil

jakuse tõusu ülesanne. Tagati elektroonika-, aparaadi ja elektrotehnikatööstuse eelisareng. Ennaktempos kas vas tarbekaupade väljalase. Vabariigi põllumajanduses viidi järjekindlalt ellu abi nõusid NLKP Keskkomitee 1982. a. maipleenumi otsus te ja toitlusprogrammi täitmiseks . Tehti ära suur töö

põllumajandustootmise edasisel intensiivistamisel ning kolhooside

ja

materiaal - tehnilise

sovhooside

baasi

tugevdamisel . Ületati maipleenumile järgnenud kolme aasta plaanid põhiliste põllumajandussaaduste riigile müümisel . Piima tootmise ja riigile müümise alal jõudis meie vabariik toitlusprogrammiga ettenähtud tasemele , liha osas aga selle lähedale. Möödunud aastal ületas

lehma piimakus 4000 kilogrammi piiri. Tugevnes sov hooside ja kolhooside majandamine, alates 1983. aas tast töötavad kõik 300 majandit rentaablilt.

Viisaastakul realiseeriti ulatuslik ehitusprogramm. Teist aastat järjest suunati vabariigi rahvamajandusse üle miljardi rubla kapitaalmahutusi. Anti käiku põlev kivikaevandamise võimsused «Oktoobri » karjääris , uued keemiakäitised koondises « Põlevkivikeemia», tootmis

hooned ja -tsehhid mitmetes masina- ja aparaaditöös 8

tuse ettevõtetes, kombinaadi « Kreenholmi Manufaktuur >>

Georgi Kudumisvabriku objektid, koondise « Kommu naar» kroomnahatehas ja mudeljalatsivabrik, uued far mid ligi 200 000 loomale ning sadu muid tootmisobjekte. Lõpule on jõudmas Tallinna Uussadama esimese järgu ehitus. Täideti elamute, koolimajade ja polikliinikute käikuandmise viie aasta ülesanded .

Edasi arenesid kõik transpordi- ja sideliigid, tugev nes nende materiaal -tehniline baas , kasvas kauba- ja reisijateveo maht .

Kõigis majandusharudes tehti tööd tootmise efektiiv

suse suurendamiseks. Tööstuses, põllumajanduses ja ehituses saadi praktiliselt kogu toodangu juurdekasv tööviljakuse tõstmise teel . Vähenes toodangu energia

ja materjalimahukus, tänu millele hoiti kokku rohkem kui 200 miljoni rubla eest ressursse.

Tugevnes kõigi elanikke teenindavate majandusha rude materiaal-tehniline baas. Laienes haridus- , kul tuuri- ja tervishoiuasutuste võrk. Rakendati rohkesti keskkonnakaitsealaseid abinõusid . Tagati elanike aine lise ja kultuurielu tingimuste edasine paranemine.

Majandusliku ja sotsiaalse arengu 1985. aasta riik liku plaani ja üheteistkümnenda viisaastaku ülesanneté

edukaks täitmiseks ning NLKP XXVII kongressi vääri liseks tähistamiseks peetud üleliidulise sotsialistliku võistluse

tulemuste põhjal autasustati Eesti NSV- d

NLKP Keskkomitee, NSV Liidu Ministrite Nõukogu , UAUKN- i ja ÜLKNU Keskkomitee rändpunalipuga . Nagu näete, seltsimehed , ära on tehtud küllalt palju, õige suur töö. Kuid ikkagi ei õnnestunud meil saavu tada kõike viisaastakuks kavandatut. Ilmnesid teatud

puudused majandamises , planeerimises ja juhtimises. Vajalikul määral ei rakendatud käiku kõiki tootmise intensiivistamise hoobasid ja olemasolevaid reserve: Peaülesanne, mis seisab meie ees käesoleval viisaasta

kul , seisnebki nimelt selles, et saavutada põhjalik pööre tootmise intensiivistamise suunas. Igas majandusharus, igas ettevõttes tuleb valdav osa tootmise juurdekasvust saada kvalitatiivsete tegurite ärakasutamise teel. Selle ülesande lahendamisele tulebki koondada vabariigi

parteiorganisatsiooni, nõukogude ja majandusorganite, kõigi ühiskondlike organisatsioonide jõupingutused ning töökollektiivide loomeenergia .

Teaduse ja tehnika progressi kiirendamine ja tootmise 9

intensiivistamine on partei majanduspoliitika põhiküsi

mus käesoleval etapil . Ning neis tingimustes kerkib praktilises tegevuses esiplaanile kvaliteedi probleem . Kvaliteet on tänapäeval teaduse ja tehnika progressi

üldistav näitaja. Selles peegeldub tootmiskorralduse, töökultuuri ja -distsipliini tase. See on materiaalsete, tööjõu- ja finantsressursside kokkuhoiu tähtsaim allikas. Kvaliteedi probleemi lahendamine tähendab majanduse

intensiivistamise kindlale teele jõudmist. Ja kui sellelt seisukohalt hinnata kvaliteedi paranda misel tehtud tööd , siis selgub, et meil tuleb veel palju teha . Ehkki möödunud viisaastaku jooksul suurenes

meil kõrgeima kvaliteedikategooria toodangu osakaal atesteerimisele kuuluva toodangu kogumahus 30 prot

sendilt 50- ni ning kolm neljandikku uutest toodetest lastakse välja kvaliteedimärgiga , ei tohi saavutatuga rahul olla .

Kõikjal ei mõisteta veel aja nõudmisi õigesti . Mitte kõik juhid ei ole tunnetanud selle töö tähtsust ja vaja

Niisuguseks näiteks mittemõistmisest , lühi nägelikkusest , uuetunnetuse puudumisest võib olla likkust.

Tallinna koondis «Tööstusaparaat», kus kõrgeima kvali teedikategooria toodangu osakaal võrdub nulliga . Koon dise juhtkond tuli täielikult välja vahetada - nii direk tor , peainsener, konstrueerimisbüroo juhataja kui ka parteikomitee sekretär.

Enamikule meie vabariigi tööstusettevõtetele ei ole tarbijad esitanud otseseid reklamatsioone, kuid pole saladus , et paljud neist valmistavad toodangut, mis oma omadustelt jääb maha parimatest näidistest. See puudutab nii tehase «Volta» elektrimootoreid, tehase

« Võit » laadurtransportööre kui ka mitmeid tarbekaupu . Kui uut moodi , tänaste nõudmiste kõrguselt hinnata näiteks isegi sellise tuntud ja hea mainega ettevõtte nagu koondise «Talleks» tööd, siis võib ka talle esitada tõsiseid pretensioone. Selle ettevõtte toodangut on kor duvalt ära märgitud rahvusvahelistel näitustel . Kuid

juba praegu on «Talleksil» raskusi oma masinate eks portimisega. Ja ka meie maal nõutakse nende ekskavaa toreid peamiselt sellepärast , et teistsuguseid ei ole sisu liselt kusagilt võtta .

Milles siis on asi ? Eeskätt selles , et ekskavaatori

baasmudel on ammu moraalselt vananenud . on juba juba ammu 60- ndatest aastatest peale moderniseeritakse seda vaid 10

osaliselt. Uue põlvkonna ekskavaatorite tootmisele pole aga üle mindud, seda ei nähta ette ka käesoleval viis aastakul. Seda ei saa nimetada teisiti kui enesega rahul oluks , harjumuseks elada vana pagasi , vana kuulsuse najal. Koondise peadirektor P. Treier, peainsener H. Jurri ja peakonstruktor H. Mark peavad muutma oma hoiakut, koos projekteerimisorganisatsioonidega initsiatiivikamalt

taotlema uute ekskavaatorimudelite

väljatöötamist ja evitamist.

Kvaliteedi küsimused nõuavad praegu terast tähele panu , visa ja sihikindlat tööd , sügava huvi tundmist toodangu pideva täiustamise ja uuendamise vastu. Nii töötab näiteks koondise RET kollektiiv . Siin on evitatud seeriatootmisse unikaalsed raadiotehnilised mõõteriis

tad, millel puuduvad analoogid välismaal . Koondises on saanud reegliks, et kõik uued tooted töötatakse välja leiutiste tasemel . Paljud neist on patenditud tööstusli kult arenenud kapitalistlikes riikides .

Järjekindlalt tegeldakse toodangu tehnilise taseme tõstmisega M. I. Kalinini nim . Elektrotehnika Tootmis koondises , Tartu Aparaaditehases ja mööblitööstuse . ettevõtetes. Ainult nii peabki meie ajal asjasse suhtuma . Käesoleval viisaastakul on vaja oluliselt suurendada

kõrgeima kvaliteedikategooria toodangu väljalaset . Me peame püstitama ülesande, et kõik evitatavad tooted

vastaksid kõrgeimale kvaliteeditasemele. Ning mõistagi tuleb aktiivselt võidelda praagi vastu . Seni on seda veel

palju. Möödunud viisaastakul arvestati praagi pärast aastas plaani täitmisest maha ligi 4 miljonit rubla . Erilise vastutusega tuleb suhtuda nende uut liiki too

dete evitamisse,, mis tähistavad teaduse ja tehnika progressi ning mille tasemest ja kvaliteedist sõltub

praegu ka tehniline progress muudes majandusharudes . Meie maa ootab meilt, et kiireimas korras lastaks välja uus kraaviekskavaator, elektrimootorite uus seeria , mis

on lülitatud VMN- i programmi « Interelektro» , ülivõim sad kiiralaldid aatomienergeetika jaoks , lihtrid , mis määravad tänapäeval merevedude uue tehnoloogia , üli vastupidav kaabel naftatootjate ja geoloogide tarvis, kooliarvuti .

Teaduse ja tehnika progressi kiirendamine tööstuses tugineb paljus olemasoleva tootmispotentsiaali uuenda misele. Milline olukord meil selles valdkonnas valitseb ?

Rohkem kui kolmandikul seadmetel on praegu ületatud 11

normatiivne tööaeg. Ligi pooled mehhaniseeritud voolu liinid ja enam kui 40 protsenti automaatliine on üle kümne aasta vanad . Tõsist muret teeb tehnilise baasi

seisukord ehitusmaterjali- , metsa-, tselluloosi-paberi-, elektrotehnika- ja kalatööstuse ettevõtetes. See pidur

dab täna ja veelgi rohkem homme tööviljakuse tõusu ning mõjub toodangu kvaliteedile.

Meil tuleb seda olukorda muuta , ning ennekõike jär sult muuta oma suhtumist seadmete väljavahetamisse, järjekindlalt taotleda, et põhiosa eraldatavatest kapi taalmahutustest läheks seadmete uuendamisele. Seni

tuleb vaid iga kolmas uus tööpink vana asemele. Veelgi enam, väljavahetamine toimub lubamatult aeg laselt : aastas uuendatakse kõigest 2 protsenti seadme test , vaja oleks aga vähemalt 7–8 protsenti . Ja on

tarvis mitte lihtsalt asendada, vaid kompleksselt vahe tada välja just uusimate, kõrgtootlike seadmete vastu. Mõistagi tuleb neid uusimaid seadmeid kasutada suu

rima efektiivsusega. On see siis normaalne, et arvprog rammjuhtimisega metallilõikepinkide töö vahetuskoefit sient on M. I. Kalinini nim . Elektrotehnika

Tootmis

koondises kõigest 1,25 ja Pöögelmanni- nimelises teha ses 1,32 ? Projektvõimsusel töötavad meie vabariigis vaid pooled mehhaniseeritud vooluliinid ja automaat

liinid . Kas parteialgorganisatsioonid ja nende komisjo nid , kes kontrollivad administratsiooni tegevust, saavad sellistest faktidest mööda minna ?

Õigesti toimitakse seal, kus seadmeid vahetatakse välja plaanipäraselt, koostöös teadus- ja konstrueerimis organisatsioonidega . Näiteks Tallinna Masinatehases

töötati kohe pärast NLKP Keskkomitee aprillipleenumit käesolevaks viisaastakuks välja ettevõtte põhjaliku üm berseadmestamise kompleksplaan . Sellesse töösse kaa sati ka Naftakeemiaseadmete Teadusliku Uurimise Ins

tituut . Plaan näeb ette välja vahetada pool kogu ole

masolevast tööpingipargist ning juurutada robotikomp lekse . Sel teel saavutatav tehnilise taseme järsk tõus võimaldab siin viisaastaku lõpuks oluliselt tõsta töövil jakust ja poolteisekordselt suurendada toodangu välja laset.

Süsteemipäraselt toimub tootmise ümberseadmesta mine ka Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeeriumi

ettevõtetes . Siin on välja töötatud pikaajaline prog 12

ramm, mille kohaselt on kavandatud tööstusharu tehni

lise arengu konkreetsed suunad.

Niisugused üksikasjalikud plaanid ja pikaajalised programmid peavad olema igal tööstusharul, igal ette

võttel. Paraku ei ilmuta kõik parteiorganisatsioonid siin vajalikku järjekindlust ja nõudlikkust. Näiteks puudub tootmise

intensiivistamise

ja

ümberseadmestamise

täpne plaan tehasel «Volta ». Kuid just siin on palju vananenud seadmeid ja tehakse rohkesti käsitsitööd. Pealegi töötab ettevõte juba ammu ebastabiilselt. Sellele

vaatamata ei kanta siin õigel ajal hoolt selle eest, et nimetatud tööd järjepidevalt ja sihikindlalt teha , ehkki aprillipleenumist ja

NLKP Keskkomitees

toimunud

juunikuu nõupidamisest on möödas juba hulk aega. Sel list aeglust ja passiivsust võib täheldada ka Pärnu Masinatehases, Tallinna Ehituskeraamikatehases, Par

fümeeria- ja Toidurasvakombinaadis ning mitmetes muudes ettevõtetes. Täiesti arusaamatu on siin partei

linna- ja rajoonikomiteede hoiak, nad oleksid pidanud juba ammu sekkuma ja olukorda parandama .

Üks majanduse intensiivistamise magistraalsuund on igakülgne materiaalsete ressursside säästmine. Käes oleval viisaastakul tuleb meil suurendada toodangu mahtu ning parandada selle struktuuri ja kvaliteeti

põhiliselt samade, mõningatel juhtudel aga isegi väikse mate toorme-, kütuse- ja energiaressurssidega. Toodangu materjalimahukust tuleb vähendada 4-5

protsenti . Seda ei ole vähe. Kuid meil on reserve, mil lest kõneleb kas või seegi tõik, et masinaehituses läheb praegu iga neljas tonn metalli jäätmeteks. Suur on metalli ülekulu sepistus- ja valutöö tehnoloogia eba

täiuslikkuse tõttu, moraalselt vananenud ja füüsiliselt kulunud seadmete tööspidamise pärast. Halvasti kasuta takse võimalust asendada metalli muude materjalidega . Paljud ettevõtted ei täida musta metalli kokkuhoiu ülesandeid .

Eriti terav on kütuseressursside kokkuhoiu küsimus .

Siin on meil palju korralagedust ja palju reserve. Suur kütuse ülekulu esineb automajandites, põllumajandus tootmises ja katlamajades. Elektrienergiat kulutatakse rohkelt tööstuses, energeetikasüsteemi omavajadusteks ning olmes. Pillamisele tuleb panna kindel piir. Enne kõike on vaja muuta psühholoogiat, suhtumist ressurs sidesse kui millessegi ammendamatusse. Vajalikud on 13

ülirange kontroll, ressursside arvelevõtt, kütuse ja ener gia kasutamise teaduslikult põhjendatud normatiivid . Veel kasutatakse halvasti võimalusi , mida annab odava

elektrienergia ülejääkide rakendamine öisel ajal kütmi seks ja tehnoloogilisteks tootmisvajadusteks , seda eriti

maal . Me peame ka kiiremini viima osa autotranspor dist üle vedelkütuselt gaasile.

Paraku pole kaugeltki mitte kõik meie majandusjuhid , parteialgorganisatsioonide sekretärid ning ka mõned partei

linna- ja rajoonikomiteed mõistnud olukorra

tõsidust ja teravust, vajadust hoida kokku materjale ja iseäranis vedelkütust . See töö peab aga toimuma täpse plaani alusel . Enamikul juhtudel on seni rakendatud poolikuid abinõusid , ning sedagi tehtud aeglaselt, kõhk levalt, otsekui lootes, et küll kõik laabub. Olukord aga kergemaks ei lähe ega saagi minna . Me ei tohi lubada

möödunud aasta valusa kogemuse kordumist, mil osa autosid ja põllutöömasinaid seisis kütuse ülekulutamise tõttu .

Üsna kaaluka panuse tootmise intensiivistamisse võib anda ja peab andma vabariigi teadus. Selle suurt potentsiaali peame paremini ära kasutama ja suunama teaduse ja tehnika progressi kiirendamise küsimuste lahendamisele. Seni on siin palju puudusi . Tõeliselt tihedad sidemed teaduse ja tootmise vahel endistviisi

puuduvad. ENSV Teaduste Akadeemia poolt teaduslike lahenduste juurutamiseks tehtavate ettepanekute esita mise ning nende ENSV Plaanikomitees ja ENSV Mi nistrite Nõukogus läbivaatamise süsteem ei anna loo

detud tulemusi. Teadlaste ettepanekud käivad ühtede arvukate vastutavate isikute käest teiste kätte, ent jää vad poolel teel toppama , leidmata tellijat. Mõju avaldab

ka see, et väljatööted pole alati viidud praktikas kasu tamise tasemeni. Viimase kolme aasta jooksul tehti 40 ettepanekut , kuid nende saatus ongi jäänud küsi märgi alla . Vaja on organisatsiooniliselt tugevdada teaduse ja

tootmise sidemeid, kasutada selleks mitmesuguseid vor me nagu näiteks ühislaboratooriume . Praegu on selline Füüsika Instituudil ja koondisel RET meie maal esi meste laserplaadimängijate väljatöötamiseks. Ühise laboratooriumi loovad ka Tallinna Polütehniline Insti

tuut ja seesama koondis RET raadioaparatuuri tootmisel vajaliku reguleerimisautomaatika väljatöötamiseks . 14

Heaks vormiks võib saada ka majanduslepingute sõlmi mine mitte üksnes väljatöötamise, vaid ka juurutamise alal .

Palju võib anda ajutiste teaduskollektiivide loomine, eri asutuste jõudude koondamine mingi suure probleemi lahendamisele . Sellel põhimõttel luuakse Tartus vaba riiklik biokeskus . Nähtavasti oleks õige ühendada

mõned meie vabariigis asuvad teadusliku uurimise organisatsioonid tööstusettevõtetega , keda nad teenin davad.

Teaduslike lahenduste juurutamise resultatiivsus sõl

tub paljuski teadlastest enestest. ENSV Teaduste Akadeemia juhtidel, instituutide direktoritel ja kõrg koolide rektoritel on vaja visamalt taotleda tehtud tööde rakendamist rahvamajanduses .

Minnes põllumajanduse intensiivistamise probleemide juurde, tuleb alustada loomakasvatusest, sellest meie vabariigi tähtsaimast põllumajandusharust. Vaatamata suurele tööle, ei tulnud loomakasvatus

siiski toime liha ja piima tootmise ja riigile müümise viie aasta plaanidega . Andmata jäi 89 000 tonni liha ja 170 000 tonni piima. Kahtlemata avaldasid mõju raske

1981. ja 1982. aasta , söödanappus paljudes majandites. Kuid mis siiski rahutuks teeb? Kaugeltki kõik ei suutnud järgnenud üldiselt soodsail aastail mahajäämust tasa

teha . Ja juured on siin sügaval . Asi pole üksnes halvas ilmas. Rohkem kui neljandik kolhoose ja sovhoose ei

suurendanud piima tootmist ja jäi samale või isegi ma dalamale tasemele kui kümnendal viisaastakul . Tervi

kuna ei suurenenud tootmine Hiiumaa , Tartu ja Vil jandi rajoonis , aga Rapla rajoonis see isegi vähenes.

Lihatoodang vähenes 84 majandis . Tervikuna ei suure nenud see Tartu ja Rapla rajoonis ning vähenes Valga ja Võru rajoonis .

Piltlikult öeldes , meie kolonn on pikaks veninud : avangard sammub kindlalt kaheteistkümnendas viis aastakus , kolonni saba aga vantsib kümnendas. Võtame näiteks Viljandi rajooni . Partei rajoonikomi tees ( esimene sekretär R. Elvak ) räägiti pleenumitel ja

nõupidamistel

korduvalt

eesrindlike loomakasvatus

kogemuste tundmaõppimise ja levitamise ning nõrkade majandite tugevdamise tähtsusest. Kui aga asuti pea

mise, konkreetse töö juurde, siis sõnadele ei järgnenud tegusid . Selle tagajärjel kaotati kunagine piimakarja 15

kasvatuse ühe liidri kuulsus. Rajoon , kus lehma piima

anni 4000 kilogrammi rajajoon ületati juba 1977. aastal, ei suuda senini kuidagi jõuda endisele tasemele . Veelgi enam : pooled majandid saavad nüüd isegi vähem piima kui kümnendal viisaastakul .

Loomakasvatuse sellise

olukorra eest rajoonis on meil täna õigus esitada kõige tõsisemaid pretensioone rajooni täitevkomitee esimehele U. Veepervele ja rajooni agrotööstuskoondise esimehele U. Rahulale.

Kerkib küsimus , kui efektiivne oli parteiline juhtimine näiteks Võru rajoonis , kui 20 majandist 12- s halvenesid tootmisnäitajad piima ja sama paljudes majandites liha alal ? Või näiteks Tartu rajoonis, kus peaaegu pooled majandid on loovutanud oma positsioonid liha tootmi

sel? Rajoonikomiteede esimesed sekretärid A. Männiste ja L. Puksa töötasid ju kogu viisaastaku nendes rajoo nides. Nad on piisavalt kogenud parteitöötajad ning nad olid kohustatud tagama kõigi majandite stabiilse arengu .

Ent meil on ka näiteid edukast tööst ja oskuslikust

juhtimisest. Enne tähtaega täitis liha ja piima tootmise viie aasta plaani Harju rajoon (partei rajoonikomitee esimene sekretär S. Kont, rajooni agrotööstuskoondise esimees K. Pajumägi ) ja sealjuures suutis rajoon saa vutada kiire kasvutempo. Piima tootmise viie aasta

plaaniga tulid toime Haapsalu , Pärnu ja Kingissepa rajoon.

Et tagada kaheteistkümnenda viisaastaku pingeliste plaanide täitmine ja kiiremini kõrvaldada esinevad puu dused , on meil vaja töötada loovamalt kui kunagi varem, suure jõudlusega , asjatundlikult ja täie vastu tusega.

Selle viisaastaku lõpuks tuleb tagada liha tootmise juurdekasv 18 protsenti möödunud viisaastaku 6,4 prot sendi asemel . Sellist tempot pole võimalik saavutada

endiste, harjumuspäraste töömeetoditega. Millele tuleb eelkõige tähelepanu pöörata ? Vaja on ka edaspidi laien dada intensiivnuuma kasutamist, eelkõige omatoodetud

sööda baasil . Paljude meie kolhooside ja sovhooside praktika näitab, et meil on õigus seada endale ülesanne: saavutada vabariigi kõigis majandites sigade ööpäe vaseks kaaluiibeks vähemalt 500 grammi, veistel aga

750 grammi ja suurendada veiste realiseerimiskaalu 460-470 kilogrammini . 16

Suurt kasu võib siin anda karja tõuomaduste paran

damine. Ainuüksi sigade hübridiseerimise teel suureneb sama söödaga ööpäevane kaaluiive 30 grammi. Selle kinnituseks võib tuua näiteks J. Gagarini nim. näidis sovhoostehnikumi , kus 50 protsenti sigadest on hübrii

did ja nuumamisel on nende ööpäevane kaaluiive roh kem kui 600 grammi . Või võtame näiteks herefordi tõugu veised . Praktika on näidanud , et neid sööda suhtes vähenõudlikke loomi

pole raske pidada . Samal ajal võtavad nad kaalus hästi juurde, kusjuures liha on neil kõrge kvaliteediga. Ent paljudes majandites suhtutakse sellesse tõugu üleliia ettevaatlikult, isegi eelarvamusega . Mitmetele rajooni dele aga oleks see lihatoodangu suurendamise oluline reserv. Seda tõugu veised oleksid kasulikud ka ette

võtete abimajandites. Vähe pöörame tähelepanu ka lambakasvatuse aren damisele. Siin on meie töös ilmselt puudujääke. Lam maste arv pole meie vabariigis praktiliselt suurenenud . Küllaltki suur reserv peitub ka veterinaarteeninduse parandamises . Palju esineb veel loomade haigestumist ,

lõpmist ja ahtrust. Nende näitajate alandamine kas või üks protsent , mis on täiesti reaalne, võib täiendavalt anda aastas 1200-1300 tonni liha .

Samavõrd keerulised probleemid tuleb lahendada ka

piimafarmide töötajatel. Viisaastaku lõpuks peab piima kogutoodang suurenema 11 protsenti möödunud viis aastaku 7,2 protsendi asemel . Ka siin on peamine tee tootmise edasine intensiivistamine . Lehmade keskmist piimakust on tarvis tõsta 70–80 kilogrammi aastas ja

suurendada see viisaastaku lõpuks vähemalt 4300 kilo grammini . See tähendab, et tuleb jõuda uuele kõrgele rajajoonele. Ja kui möödunud viisaastakul seadsime

ülesandeks , et meie vabariigis ei oleks ühtki majandit, kus väljalüps ei küüniks 3000 kilogrammini, ja täitsime selle, siis nüüd peame võitlema selle eest , et ei oleks majandeid, kus ühe lehma kohta saadaks piima alla 3500 kilogrammi . Siin on loomulikult peamine ratsionaalseim ja tea duslikult põhjendatud söötmine söötade parima tasakaa lustatuse alusel . Samuti tuleb täiustada tõuaretustööd ja laiemalt kasutada karja tõuomadusi, kiiremas tem

pos suurendada piimakarjas kõige produktiivsemat eesti mustakirju tõugu veiste osatähtsust. 2 EKP XIX kongress

17

Arvestused näitavad, et piimatootmisplaanide täitmi sega ei saa paljud majandid hakkama muidu, kui nad ei suurenda põhikarja ega täienda seda kõrgproduktiiv sete loomadega .

Üleminek intensiivsemale loomakasvatusele nõuab, et

mõjusalt lahendataks probleemid , mis on seotud looma kasvatushoonete rekonstrueerimise, töökorralduse prog ressiivsete vormide juurutamise ja farmikaadri etteval

mistamisega. Eelseisval perioodil tuleb erilist tähele panu pöörata masinlüpsioperaatorite kvalifikatsiooni tõstmisele vastavates erigruppides põllumajandustehni kumide ja maakutsekoolide baasil . Meid ei saa kuidagi

rahuldada kompleksse mehhaniseerimise tase farmides. Esialgu on veel väga suur käsitsitöö osatähtsus , mis

moodustab 50 protsenti. Enamikus farmides veetakse sööt ette raskete ja ebamugavate käsikärudega . Looma kasvatajad on aga peamiselt naised . Kaua siis nende

kärudega veel töötatakse? Aeg on ju hoopis teine. Kogu meie maal on praegu kompleksselt mehhaniseeritud roh kem kui pooled veisefarmide tehnoloogilised protsessid , meil aga vaid 40 protsendi ulatuses. ENSV Agrotöös tuskomitee peab lühima aja jooksul kindlaks määrama

töömahukate protsesside mehhaniseerimise ja farmide rekonstrueerimise teed . Vaja on täpselt teada , mida hak kame tegema vanade väikeste lautadega, mida teeme

nendega , mis on ehitatud 15—20 aastat tagasi , ja kui das seadmestame uued. Loomulikult pole see lihtne probleem , kuid see nõuab tungivalt lahendust. Otsene seos loomakasvatussaaduste toodangu suu

rendamisega on ka ettevõtete ja organisatsioonide abi majanditel ning elanike isiklikel majapidamistel . Tuleb visalt taotleda, et lähemal ajal rajataks igas ettevõttes ja organisatsioonis abimajandid : farmid , kasvuhooned , kalatiigid. Esialgu aga lahendatakse seda küsimust äärmiselt aeglaselt. Ühe töötaja kohta toodetakse vaid veidi üle ühe kilogrammi liha ja niisama palju köögivilja . Eriti halvasti on lood meie suurimates linnades Tallinnas

ja Tartus, Autotranspordiministeeriumi ( G. Kruger ) , « Eesti Energia » (A. Osman ) ja Ehitusministeeriumi

( L. Schmidt) süsteemis ning paljudes liidulise alluvu sega ettevõtetes, sealhulgas tehases « Kiviõli » ( direktor E. Vaas) , tehases « Ilmarine » ( direktor H. Rohtla ) ning

Tartu Aparaaditehases (direktor A. Kangro ) . 18

Individuaalsektor annab praegu liha 14 protsenti ja

piima 16 protsenti kokkuostu üldmahust. Seda ei ole vähe ! Suurem osa neist saadustest toodetakse ja oste takse kokku lepinguliste kohustuste alusel . See tähen dab, et on tekkinud uued suhted erasektori ja majandite

vahel. Kuid need suhted peavad olema uued mitte ainult vormilt , vaid ka sisult. Majanditel tuleb indivi duaaltootmisse suhtuda suurema huviga , käsitada seda ühiskondliku tootmise osana , osutada rohkem abi teh

nika ja söötadega ning abistada toodangu ülejääkide realiseerimisel . Loomakasvatussaaduste tootmist on võimalik suuren

dada üksnes siis, kui tunduvalt tõstetakse maaviljeluse produktiivsust ja stabiilsust . Eeskätt tuleb igati aren dada söödatootmist . Meie poolt selles valdkonnas välja

töötatud kurss on end õigustanud . Sama teed on tarvis minna ka edaspidi . Sellel viisaastakul tuleb vabariigi kolhoosides ja sov

hoosides suurendada söödatootmist vähemalt 13 prot senti ja tagada , et haritava maa iga hektari kohta saa daks vähemalt 3200 söötühikut ehk 400 söötühikut roh kem kui möödunud viisaastakul . Peasuunaks selle üles

ande täitmisel peab olema teaduslikult põhjendatud , intensiivse maaviljelussüsteemi kasutuselevõtmine kõi gis majandites . Seda tuleb teha järjekindlalt ja visalt. Meie eesrindlaste kogemused annavad tunnistust selle alastest suurtest võimalustest. Söödabilansis on tähtsal kohal teravili. Meie ees sei sab ülesanne toota viisaastaku soodsatel aastatel vähe

malt 1,4-1,5 miljonit tonni teravilja, ebasoodsatel aas tatel aga mitte alla 1,2 miljoni tonni . Ka siin on ainsaks. teeks intensiivistamine. Meil tuleb jätkata teravilja toot

mise intensiivtehnoloogia kasutuselevõtmist spetsiaalse tel põldudel ja taotleda, et neilt saadaks hektari kohta vähemalt 50 tsentnerit teravilja. Mõningad majandus mehed

suhtuvad

sellesse

ülesandesse

lihtsustatult ::

andke aga rohkem väetisi , herbitsiide ja masinaid , ning kõrge saak tuleb . Kuid kas selles on asi ? Intensiivtehno

loogia nõuab teistsugust, paljuski uut moodi suhtumist . Peamine on siin range tehnoloogiadistsipliin, täpne kinnipidamine kõigi tööde teostamise tähtaegadest. Teravilja kogusaakide suurendamise kaalukas reserv on koristuskonveieri täiustamine , peamiselt koristus

tööde kiirendamine. Oleme nagu harjunud sellega , et 2*

19

saagikoristus venib meil rohkem kui poolteise kuu peale. Mullune sügis näitas kujukalt, mida see kaasa toob . Kasvatanud kõigi hinnangute järgi rekordilise saagi, kaotasime koristamisel sellest umbes ühe kolmandiku ja

saime lõppkokkuvõttes hektarilt kõigest 22,9 tsentnerit teravilja .

Et saada kõrgeid ja , mis peamine, stabiilseid saake,

tuleb sihikindlamalt tegelda maaviljeluskultuuri ja mul laviljakuse tõstmisega. Siin on eriline tähtsus orgaani lisel väetisel. Viimastel aastatel on meil selles suunas

küllaltki palju tehtud . Möödunud viisaastakul anti juba

künnimaahektarile keskmiselt rohkem kui 12 tonni orgaanilist väetist. Kuid sellest ei piisa . Viisaastaku jooksul tuleb seda näitajat suurendada 15—16 tonnini .

Harju ja Pärnu rajoonis tegeldakse orgaanilise väeti sega pidevalt ja visalt, nähes selles muude tegurite kõr

val üht tähtsat saagikuse tõstmise hooba. Mitte juhus likult ei ole need kaks rajooni saavutanud viimasel ajal märkimisväärset edu .

Nüüd rohusöötadest. Viimastel aastatel on meil juba välja kujunenud heintaimede all olevate pindade opti maalne suurus. Nüüd tuleb saada nendelt kasvupinda

delt rohkem ja parema kvaliteediga sööta. Just kvali teedi peame viima vajaliku, optimaalse tasemeni. Sel leks on vaja sihikindlamalt laiendada ristiku, rapsi , herne, lutserni ja muude proteiinirikaste kultuuride kas

vupinda. Viimastel aastatel suurenes nende osatähtsus

44 protsendini ja nüüd tuleks see viia pooleni rohusöö tade kasvupinnast. Oleks otstarbekohane, kui igal majandil ja igal rajoonil oleks oma söödavalguprog ramm .

Nagu praktika näitab, ei suuda me piimakarjakasva tuses jõuda kavandatud kõrgetele rajajoontele, suuren damata ratsioonides söödajuurvilja osatähtsust . Seda peab olema vähemalt kaks tonni lehma kohta .

Teatavasti on meie vabariigi tingimustes parimaks söödajuurviljaks poolsuhkrupeet. Meie maal on suhkru peedi harimine ja koristamine juba mehhaniseeritud. Mispärast ei võiks ka meie kasutada seda tehnoloogiat ? ENSV Agrotööstuskomitee peab viivitamatult üle võtma vastava tehnika kasutamise tehnoloogia, hankima masi nad ning korraldama nende evitamise. Võidakse öelda ,

et need kombainid on kallid ning seepärast läheb sööda juurvilja koristus ühele majandile liiga palju maksma. 20

Aga mispärast ei võiks olla niisugune kombain mitme majandi peale? Või miks mitte moodustada näiteks

rajoonis spetsiaalne söödajuurvilja koristamise masina rühm ?

Mõni sõna kartulist . Meil tuleb sihikindlamalt tegelda

toidukartuli kvaliteedi parandamisega . Viimasel ajal on meie vabariigis alustatud tööd kartuli sordilisuse paran damiseks, sealhulgas meristeemmeetodil . Ehitatakse kar tulihoidlaid . Seda tööd on vaja kiirendada , et rutem saavutada märgatavaid tulemusi .

Paljud neist agrotööstuskompleksi küsimustest, mille Keskkomitee esitab kongressile arutamiseks, ei ole uued .

Neid on tõstatatud varemgi. Kuid mõningaid neist lahendatakse seni liiga aeglaselt, neid ei rakendata kül lalt energiliselt praktilises töös.

Möödalaskmiste eest põllumajanduses kannavad pal juski vastutust agrotööstuskompleksi juhtivad töötajad .

Muidugi, Agrotööstuskomiteed oleks veel nagu vara kri tiseerida. See organisatsioon moodustati alles hiljuti, kuid seda juhivad ju needsamad inimesed, kes ka varem vastutasid põllumajanduse olukorra eest, töötades endi ses Agrotööstuskoondises ja vastavates ministeeriumi des. Meil on õigus täna täiel määral kõnelda nende vastutusest mainitud probleemide lahendamise eest . Kas näiteks H. Männik ei vastuta teatud laokilejäe

tuse eest kartulikasvatuses , kartuli. madala kvaliteedi

eest? Tegeles ta ju ka eelmistel ametikohtadel nende küsimustega .

Agrotööstuskomitee esimehel H. Veldil ja esimehe asetäitjatel tuleb tõsiselt ja konkreetselt tegelda sõlm probleemidega, millest sõltub meie vabariigi agrotöös tuskompleksi töö edasine intensiivistamine, järelikult ka lõpptulemused .

Siin on vajakajäämisi ka EKP Keskkomiteel , Kesk komitee sekretäril A.-B. Upsil , kes seda majandusharu juhib , samuti Keskkomitee osakonnal eesotsas I. Kalla

sega . Nad ei ole küllaldase sihikindluse ja algatusvõi mega tegelnud meie vabariigi põllumajanduse intensii vistamise uute teede otsimise ja uute majandamishoo

bade väljatöötamisega, ei ole partei rajoonikomiteedele andnud küllaldast abi positiivsete kogemuste üldistami sel ja levitamisel . Suured ülesanded seisavad meie ees ehituse valdkon

nas . Kapitaalmahutused peavad kiiremini andma tule 21

musi . Selles seisneb nende efektiivsuse alus . Ülesanne

koosneb siin kahest poolest : mitte ainult kiiremini val mis ehitada , vaid ka kiiremini kasutusele võtta. Möödunud viisaastakul lühenes tootmisobjektide raja mise keskmine kestus üheksa kuu võrra , üheaegselt ehi

tatavate hulk vähenes viiendiku jagu . Viimasel kolmel aastal hakati kinni pidama elamute ehituse tähtaegadest. Ja ikka veel on meil küllaltki palju « igiehitusi » , mida rajatakse normatiivsest mitu korda kauem . Plaani üldisele täitmisele vaatamata ei andnud Ehi

tusministeerium näiteks 1985. aastal ikkagi ekspluatat siooni kolme elamut, kummimodifikaatoritsehhi Kohtla

Järvel ja televisioonistuudiokompleksi Tallinnas. Täie likult ei tuldud plaanidega toime üleminevatel ehitustel, sealhulgas ehitusmaterjalitööstuse ettevõtetes. Need aga on kogu ehituskompleksi alus. ENSV ehitusminister L. Schmidt peab ehitusorganisatsioonide juhtidelt roh

kem nõudma plaanidistsipliinist kinnipidamist. Samuti on vaja sihikindlamalt suurendada ehitus võimsusi seal , kus need pole veel piisavad . Ent selles ei ilmuta küllaldast mõistmist ei ENSV Plaanikomitee ega

vabariigi Ehitusministeerium ja teised ehitavad organi satsioonid , mõned aga lihtsalt tunnistavad end tekki

vate raskuste ees lööduks. Ent elu nõuab, et juba täna ehitataks Tallinnas ja maal rohkem . Tõsiselt on tarvis valmistuda ehitusmahu oluliseks kasvuks meie vaba

riigi kirdeosas . Erilist tähelepanu tuleb pöörata töövil jakuse edasisele tõusule. Siiani teeb ligi pool ehitustöö listest käsitsitööd, eriti viimistlusoperatsioonidel . Efek tiivsemalt tuleb kasutada ka brigaaditöövõttu .

Rohkem on vaja tegelda kaadri kinnistamisega , püsi kollektiivide loomise ja nende olmetingimuste paranda misega . Ebapiisav töö selles vallas on viinud olukor

rani, et ENSV Ehitusministeeriumi organisatsioonid kaotasid näiteks möödunud viisaastaku jooksul ligi 1000 ehitajat, kellest on niigi puudus. Elamuehituse edasise laiema industrialiseerimise olu

line reserv on suurpaneelelamuehituse arendamine. Sel leks on vajalik suurendada Tallinna ja Tartu elamuehi tuskombinaadi võimsusi, hakata rajama Kohtla -Järve kombinaati ning lasta käiku Pärnu elamuehituskombi naat , et juba sel viisaastakul anda maapiirkondadele esimesed 1000 täielikus tehasevalmiduses ühepereela mut. 22

Muret teeb olukord Narva Ehitusmaterjalide Kombi

naadis, mis on pikka aega töötanud ebastabiilselt. Ja asi pole siin mitte ainult puudulikus tootmiskorralduses. Ebatäiuslik on suurtoodete valmistamise tehnoloogia ise. ENSV Ehituskomitee esimehel R. Kvellil, ENSV ehitus materjalitööstuse ministril L. Ananitšil ja Silikaatbe

tooni Instituudi direktoril V. Klausonil oleks juba lõpuks aeg leida sellele probleemile reaalne lahendus. Reserve on ka ehitustootmise korralduses .

Võtame

planeerimise. Kui palju muutuks töö kergemaks, kui ehi tusorganisatsioonidel oleksid plaanid vähemalt 2-3 2–3 aasta peale ette . Nüüd , mil viisaastak on kindlaks mää

ratud, on see täiesti võimalik. Ei ole vajadust kõnelda sellest, millist kasu toob see ehitustegevuse tehnilis majanduslikule ja materiaal- tehnilisele ettevalmista misele .

Tootmise intensiivistamine oleneb paljuski transpordi süsteemi arengutasemest .

Siin on meil veel palju probleeme ja lahendamata küsimusi.

Oiglasi

etteheiteid tehakse raudteelastele

halva töö pärast ehitusveoste ja mineraalväetiste trans portimisel ning valmistoodangu väljaveoga venitamise pärast. Kui vedude aasta- ja viisaastakuplaane tervi kuna täidetakse, siis nomenklatuuri osas moodustab

täitmine vaid ligi 70 protsenti . Võrreldes 1980. aastaga on halvenenud niisugused tähtsad kvalitatiivsed näita

jad nagu vaguniringe, piirkonnakiirus ning veduri ja vaguni jõudlus.

Samal ajal on raudteelastel kõik reaalsed võimalused , et korraldada töö ümber uut moodi . Raudtee on haka

nud saama märksa rohkem kapitaalmahutusi ja uut teh nikat. On olemas ka oma ametit tundvatest töölistest ja spetsialistidest koosnev tuumik. Neid tingimusi arvesse

võttes tuleb Balti Raudtee Eesti Raudteekonna ülemal O. Mõšenkol oma tööd kriitiliselt hinnata .

Palju puudusi on ka autotranspordi kasutamisel. Meil aga on ju võimalusi kasutada autosid märksa efektiiv semalt . Siia kuulub nii autode täielikum koormamine,

tühisõitude

vähendamine ,

autorongide

ja

haagiste

aktiivsem kasutamine ning konteiner- ja pakeveo laien damine kui ka arvutustehnika juurutamine optimaalsete marsruutide väljaarvestamiseks ja informatsiooni tööt lemiseks .

Me peame kõigi nende küsimustega sihikindlalt tege 23

lema . Need on autotranspordi intensiivistamise olulised tegurid .

Nii nagu kõigis majandusharudes, on ka siin tarvis uusi lähenemisviise . Meil räägitakse ammu autode kont

sentreerimise tähtsusest. Näib, et see küsimus on üsnagi selge. Sellest hoolimata asi ei edene. Vastupidi , viimase

viie aasta jooksul on üldkasutatava autotranspordi osa tähtsus veoste transportimisel isegi vähenenud . Tähen dab, automajandite valdajad ei ole kindlad , et neid hästi ja õigeaegselt teenindatakse . Muide, meie vabarii gis on niisuguseid automajandeid , kus on alla kümne

auto, 600. Miks ei võiks ENSV Autotranspordiministee riumi juhid G. Kruger , O. Kaerlepp ja J. Anvelt ilmu tada siin initsiatiivi? Ministeerium võiks töötada välja

niisugused tingimused , mis tagaksid tellijate täpse ja kindla teenindamise kuni auto tunnipealse saabumiseni kliendi juurde ja väiksemad kulutused, kui klient kan nab praegu. Siis loobuksid väikeste automajandite val dajad ise vabatahtlikult oma autodest. Teatud intensiivistamisreserve on ka mere- ja lennu

transpordis . Esmajoones on nendeks varustamine uusima , kõrgtootliku tehnikaga ning selle parem valda mine .

Praegu on teravamalt kui kunagi varem ja uut moodi tõusnud päevakorrale tarbekaupade tootmise ja teenin dussfääri arendamise küsimused. Inimesed nõuavad üha

rohkem kõrge kvaliteediga ja moodsaid tooteid . Samal

ajal ei jõua meie tööstus nõudlusele järele, ei rahulda küllaldasel määral tarbija kasvavaid nõudmisi. Veelgi

enam , kaupluselettidelt kaovad aeg-ajalt mõned esma tarbekaubad , mis kutsub esile õigustatud etteheiteid . Nii on praegu kauplustest raske osta talvejalatseid , kunst karusnahast lastekasukaid , kergeid spordiülikondi ja -pükse, naiste puuvillaseid kleite ning kümneid muid tooteid .

Võtame needsamad kleidid . Et rahuldada nõudlust

nende järele, on kaubanduse andmeil vaja suurendada puuvillaste kleitide tootmist 80 000 võrra. Nende val mistamiseks on olemas nii tootmisvõimsused kui ka

vajalikud materjalid . Milles on siis asi ? Räägitakse, et ei ole majanduslikku huvitatust – kallist riidest klei did annavad suuremat kasumit .

Kui ka edaspidi jahtida ainult hõlptulu, ei saa me

kunagi defitsiidist jagu . ENSV Kergetööstusministee 24

rium ei pööranud möödunud viisaastakul oma süsteemi toodete keskmise hinna tõusule vajalikku tähelepanu ning on praegu selle näitaja kütkes . Kuid mispärast peab seeläbi kannatama ostja ? Vabariigi Kergetööstus ministeeriumil , Hinnakomiteel ja Plaanikomiteel tuleb suhtuda nendesse küsimustesse

rangemalt, riiklikust

seisukohast lähtudes .

Elanike nõudmiste rahuldamisel

vajalike kaupade

järele võiks suuremat osa etendada ka vabariikidevahe

line kaubavahetus. Seni on see veel kitsapiiriline, mõ nede tooteliikide osas isegi väheneb. Möödunud viisaas takul kahanes näiteks õmblustoodete sissevedu teistest

vabariikidest kolmekordselt. ENSV Kaubandusministee

riumil ja minister K. Todesonil on tarvis ilmutada siin

kohal suuremat aktiivsust, algatusvõimelisemalt otsida meie siseturu rikastamise võimalusi.

Endiselt on terav väljalastavate jalatsite sortimendi probleem . Ei jätku lastejalatseid. On tekkinud raskused

suurenumbriliste jalatsitega ning odavate tänavajalat sitega . Praegu alustatakse kõiki kõnelusi niisuguste jalatsite nappusest üldjuhul selgitusega : vaat kui «Kom munaari » uus vabrik hakkab täie võimsusega tööle , lahenevad kõik probleemid. Ent uus käitis on mõeldud üksnes mudeljalatsite tootmiseks ning igapäevaste jalanõude probleemi see ei kõrvalda . Ja J. Kraft, lahen dades üht küsimust , ei tohi jätta kahe silma vahele teist.

Peab olema täpne programm , mis tagab sel viisaastakul meie vabariigi kõigi elanikegruppide varustamise tarvi like jalatsitega nii tootmise kui ka sisseveo ja vahetuse teel. K. Todeson ja J. Kraft ei tohi seda probleemi eirata .

Sama teravalt tuleb tõstatada ka elanike kaubandus

liku ja elutarbelise teenindamise parema korralduse küsimused . Võtkem hulgibaaside töö. On ju häired mõningate kaupade müümisel, defitsiidi tekkimine või ,

vastupidi , kaupade liigne kuhjumine tingitud suurel määral hulgibaaside töötajate saamatusest, nõudluse ja

konjunktuuri vähesest tundmaõppimisest ning hulgikau bandustöötajate ebapiisavast aktiivsusest ja vähesest visadusest . Aga just nemad peavad kandma vastutust tellimuste täpsuse ja põhjendatuse eest, elanike varus tamise eest täies vastavuses konkreetsete tarbijate gruppide vajadustega. Nemad ei tohi lasta tekkida häi

reid niisuguste esmatarbekaupade toimetamisel kaup 25

lustesse, mille ressursid on piisavad . Seda aga juhtub. Selliste faktide kohta antakse Kaubandusministeeriumis

ja ETKVL- is kõige erinevamaid selgitusi. Viidatakse transpordivahendite vähesusele, kaupade ebarütmilisele

laekumisele tarnijatelt , sorteerimisruumide nappusele

komplekteerimisel , transpordiorganisatsioonide keeldu misele vedada väikseid kaubapartiisid ning paljudele muudele põhjustele. Need aga on ainult jutud, tarbijal neist kergem ei hakka .

Ühesõnaga, ka siin tuleb kord jalule seada . Kõigi nende küsimuste lahendamiseks on vaja ilmutada roh kem nõudlikkust ja ettevõtlikkust ning need peavad läh tuma esmajoones Kaubandusministeeriumi ja ETKVL -i juhtidelt . Palju puudusi on ka elanike, eriti maainimeste elutar belisel teenindamisel . Inimesed kirjutavad partei-, nou kogude ja majandusorganitele sellest, et ateljeedes ja vastuvõtupunktides on pikad järjekorrad, teatavad sõi duautode ja kodumasinate hooletust remontimisest, rõi

vaste ebakvaliteetsest õmblemisest jne. Seni jääb vaja

maha teenindusvõrgu areng uutes elamurajoo dustest nides. Suuremat tähelepanu nõuab ka elamumajanduse sei sukord . Meil on veel palju oluliselt amortiseerunud, madala heakorrastustasemega elamuid . Niisuguseid maju asub rohkesti Tallinnas, Tartus, Pärnus , Rakveres, Võrus ja mujal . Oleks otstarbekas koostada vabariigis kaheteistkümnendaks viisaastakuks programm , mis

näeb ette vähekõlblike ja avariiolukorras olevate ela mute järkjärgulise likvideerimise , nagu seda tehti omal ajal barakkide ja keldrikorteritega . Rohkem tähelepanu tuleb pöörata ka soojus- ja veevärgimajanduse töökind lusele. Palju tuleb veel teha elanike meditsiinilise tee nindamise parandamiseks nii linnas kui maal . On rohkesti ka muid küsimusi , mis on seotud elanike parema teenindamisega . EKP Keskkomitee ning partei

linna- ja rajoonikomiteed peavad teravalt ja printsi piaalselt tõstatama neid küsimusi tootmisharude ja ettevõtete juhtide ning parteiorganisatsioonide ees, suurendama nende vastutust tarbekaupade tootmise ja teenindussfääri arendamise kompleksprogrammi ellu

viimise , samuti sotsiaal- ja olmeprobleemide lahenda mise eest .

Ei ole tarvis tõestada , kui suure tähtsusega on majan 26

duse kiiremal intensiivistamisel juhtimise, planeerimise

ja majandamismeetodite kvalitatiivne ümberkorralda

mine, resoluutne loobumine iganenud stereotüüpidest. Uut moodi töötamine esitab kõrgemaid nõudmisi riik

likust plaani- ja lepingudistsipliinist kinnipidamise suhtes . Ent meil ei ole õnnestunud siin saavutada täie likku ümberkorraldumist. 1985. aastal moodustas reali

seerimisplaani täitmine tarnekohustusi arvesse võttes 99,3 protsenti . 22 ettevõtet ei täitnud lepingulisi kohus

tusi , jättes andmata 29 miljoni rubla eest toodangut . Nende hulgas on üheksa ettevõtet, kes viisaastaku jook sul aastast aastasse ei täitnud tarneplaane. Need on «Volta », « Estoplast», «Tööstusaparaat», «Eesti Fosfo riit» , « Eesti Paberitööstus » , « Kommunaar» , « Linda » , «Punane Kunda » ja Narva Ehitusmaterjalide Kombi naat .

Neist ettevõtetest asub seitse Tallinnas. Siinkohal

peab lisama , et pidevalt on häireid ka niisuguses suures organisatsioonis nagu « Eesti Kalatööstus » . Kuigi partei linnakomitee ja linnarajoonikomiteed on nende küsimus

tega korduvalt tegelnud , ei ole nad siiski suutnud mur

rangut saavutada. Käesoleval juhul annab see tunnis tust parteilise mõjutamise madalast efektiivsusest. Teaduse ja tehnika progressi tingimustes kasvavad nõudmised töökorralduse ja tootmiskultuuri, distsipliini ja töökohal valitseva korra suhtes. Siin on meil palju puudusi . Seda on ilmekalt näidanud töökohtade atestee

rimise ja ratsionaliseerimise algetapp . Me kasutame veel

halvasti brigaaditöövõtu võimalusi. Vabariigi tööstuses on viimastel aastatel loodud ligi 9000 brigaadi . Need

hõlmavad kahte kolmandikku töölistest . Tundub, et seda ei ole vähe. Kuid ebapiisavalt on veel isemajan

damise elementidega uut tüüpi brigaade . Enamik bri gaade on väikesearvulised. Elu on aga veenvalt näida nud, et praegu on efektiivseimad just suured , ahelbri gaadid .

Ka põllumajanduses on suuri võimalusi isemajanda mise ja brigaaditöövõtu juurutamiseks . Me teeme, ausalt

öeldes, sellega alles algust, ning sedagi arglikult. Tek kinud on isegi üsna kahjulik « teooria »: brigaaditöövõtt olevat hea majanduslikult nõrkade majandite edenda miseks, ja sedagi mitte meil . Meie tugevates kolhoosides ja sovhoosides võivat läbi saada ka ilma selliste uuen

dusteta . Harju rajooni aruande- ja valimiskonverentsil 27

parteitsehhiorganisatsiooni sekretär Irina Tammiste, meie kongressi delegaat . Ta rääkis konverentsil , et nende piimatootmiskompleks viidi juba kaks aastat tagasi täielikult üle kollektiivtöö võtule . Selle ajaga on keskmine piimatoodang lehma kõneles

Saku

sovhoosi

kohta kasvanud 1000 kilogrammi , oluliselt on parane

nud ka muud tootmisnäitajad. Ja seda on saavutatud Saku sovhoosis majanduslikult tugevas ning edu sammude poolest laialt tuntud majandis. Aga kui palju on niisuguseid kasutamata reserve vabariigi teistes

kolhoosides ja sovhoosides? Praegu hinnatakse kõrgemalt kui kunagi varem nende juhtide algatusvõimet , energiat ja sihikindlust, kes, jää mata rahule saavutatuga , otsivad pidevalt uusi teid, ületavad konservatiivsuse tõkkeid. Novaatorlik tööstiil

on iseloomulik paljudele juhtidele, sealhulgas O. Kluši nile, L. Allikale, H. Parikule, J. Kraftile, V. Veskiväl jale, V. Hallmäele, L. Kaigile ja teistele. Mõistagi on

nende poolt juhitavate ettevõtete, majandite ja tootmis harude töös veel ka puudusi ja lahendamata küsimusi.

Peamine seisneb aga selles, et nad kujundavad töö ja juhtimise uute vormide ja meetodite otsimise loovat õhkkonda .

Meie vabariigi tingimustes on majandusmehhanismi

täiustamiseks võimalik väga palju ära teha . Just sellest kõnelevad veenvalt meie kogemused rajoonide agrotöös tuskoondiste , seejärel ka vabariikliku agrotööstuskoon dise loomisel , mida toetas NLKP Keskkomitee ning mida on seejärel kasutatud kogu meie maa ulatuses. Tööstuses töötab praegu uutes majandamistingimus tes 40 protsenti ettevõtetest. Kahtlemata on eksperiment nende tegevust elavdanud . Ettevõtted on hakanud vas

tutustundlikumalt suhtuma planeerimisse ja näitajate vastastikusesse seostamisse, tegema rohkem arvestusi

otsuste vastuvõtmisel . Nende majanduslikud lõpptule mused olid möödunud aastal paremad kui tööstuses tervikuna .

Kuid positiivsete tulemuste kõrval ilmneb ka puudusi . Seni ei taga veel kõik ettevõtted plaaniülesannete täit mist toodangu realiseerimisel rangelt lepinguliste kohustuste järgi, samuti toodangu omahinna alanda misel ja kõrgeima kvaliteedikategooria toodete valmis tamisel . Mitmeid eksperimendi seisukohti ja põhimõt

teid ei ole rakendatud piisava järjekindlusega, seda on 28

tehtud poolikult . See väljendub esmajoones asjaolus, et töötajate materiaalne stimuleerimine ei ole veel küllal

daselt seostatud tootmise lõpptulemustega. Juba aasta on meie vabariigi kergetööstuses toimunud

eksperiment tootmise ja kaupade realiseerimise juhti mise kompleksseks täiustamiseks . Sellel on üleliiduline

tähtsus . Olles arutanud eksperimendi käiku, märkis EKP Keskkomitee büroo hiljuti , et EKP Keskkomitee kerge tööstuse ja tarbekaupade osakond ning meie vabariigi

Plaanikomitee ja Ministrite Nõukogu ei tee seni veel kõike, et eksperiment kulgeks edukalt, ei ole taganud mitmete sellega seotud küsimuste lahendamist. EKP Keskkomitee büroo nõudis, et muudetaks resoluutselt suhtumist eksperimendi läbiviimisse. Võttes arvesse, et tulevast aastast hakkavad uutes

majandamistingimustes tööle kõik tööstusettevõtted , tuleb meil selleks aegsasti valmistuda , pidades silmas juba omandatud kogemusi. On tarvis taotleda, et iga tööline, insenertehniline töötaja ja teenistuja teaks konkreetselt oma kohta ja oma osa nende ülesannete

lahendamisel , mis tulenevad uutest majandamistingi mustest . Sellest lähtudes peavad parteiorganisatsioonid tegema suurt organiseerimis- ja selgitustööd . On oluline, et ka ENSV Agrotööstuskomitees ei kao tataks aega majandusmehhanismi täiustamisel . Omal ajal me ei osanud ära kasutada selles valdkonnas ava

nenud võimalusi, ei seadnud sisse põllumajandussaa duste diferentseeritud kokkuostuhindu olenevalt ressur

sipotentsiaalist ning majandamise looduslikest ja ma janduslikest tingimustest, mis aitaks kaasa mahajäävate

majandite kiiremale arengule, samuti teaduse ja tehnika progressi stimuleerimise tsentraliseeritud fondide moo dustamisele. Ei kasutanud me ka muid hoobasid .

Need vabariigi endise Agrotööstuskoondise vajaka

jäämised olid paljuski tingitud sellest, et koondises oli liigselt sekeldamist pisiasjadega. See pahatihti takistas põhjalikult ja läbimõeldult analüüsida agrotööstus kompleksi probleeme. Spetsialistidel ei jätkunud vahel

algatusvõimet ja visadust kasulike algatuste lõpulevii misel. Niisuguseid tõsiseid vajakajäämisi praegusel Agrotööstuskomiteel olla ei tohi . Lõpetades majanduse alljaotuse, tahaksin öelda , et kõik need arvud, faktid , näited ja negatiivsed nähtused ,

mida sai nimetatud, peaksid üldiselt olema parteialg 29

organisatsioonidele ning partei linna- ja rajoonikomi teedele hästi teada . Ja nende alusel tulnuks ammu teha parteilised järeldused . Seda enam , et kõigi möödalask miste ja vajakajäämiste taga on konkreetsed inimesed , kes on kohustatud töö eest vastutama . Kui niisugused järeldused tehtaks õigel ajal , võiksime vältida paljusid kulutusi.

Konkreetsemalt, sihikindlamalt ja nõudlikumalt peab

tegelema tööstuse intensiivistamise küsimustega partei Tallinna linnakomitee. On ju Tallinn meie vabariigi tööstuse ja teaduse pale. See, kui efektiivselt neid küsi musi lahendatakse siin , määrab paljuski tehnikaprog ressi taseme kogu vabariigis. Seni on aga linnakomitee ning tema sekretäride M. Pedaku ja P. Panfilovi mõju

teaduse ja tehnika progressi kiirendamise ning ette võtete, eriti liidulise alluvusega ettevõtete ümbersead mestamise küsimustes ilmselt ebapiisav. Tunduvalt rohkem peab sel alal ära tegema ka linna tähtsaima

tööstusrajooni , Kalinini rajooni parteikomitee (esimene sekretär J. Popov ) .

Vabariigi tööstuses omandab üha suuremat kaalu Tartu . Partei linnakomiteel tuleb valmistatavate masi nate ja aparaatide tehnilise taseme tõstmise küsimused pidevalt vaateväljas hoida . Efektiivsemalt peavad tege iema tarbekaupade kvaliteedi tõstmise ja nende sorti

mendi laiendamisega partei Narva ja Pärnu linnakomi tee. Kohtla - Järve linnakomiteel on vaja sihikindlamalt lahendada ülesandeid, mis on seotud keemiaettevõtete

rekonstrueerimisega. Sellest, kui edukalt ümberseadmes tatakse tootmiskoondist « Põlevkivikeemia » , oleneb pal

juski ka meie põlevkivitöötlemistööstuse kvalitatiivselt uus tase .

Kõneldes vajadusest parandada rahvamajanduse juhtimist ning uuest suhtumisest intensiivistamisprob leemide lahendamisse, ei tohi mööda minna ka ENSV Ministrite Nõukogu, ministeeriumide ning meie majan duse staabi , ENSV Plaanikomitee osast. Paljud puudu sed, mida täna välja toodi , on seotud just nende orga nite vajakajäämistega .

Võtame Plaanikomitee. Millegipärast on kombeks süüdistada kõigis pattudes, pisiasjadeni välja , kõige pealt Plaanikomiteed, kuigi paljusid küsimusi tuleb lahendada tootmisharudes ja kohtadel . Plaanikomiteel

on aga omi küsimusi , mida peale tema keegi lahendada 30

ei saa . Ja ta teeb, mõistagi, küllaltki palju. Näiteks see, et vabariikliku ja liidulis-vabariikliku alluvusega

tootmisharude tootmis- ja varustusplaanid on tervikuna küllaltki hästi tasakaalustatud , et need harud arenevad

stabiilselt , on ka ENSV Plaanikomitee teene.

Kuid objektiivselt tuleb öelda , et mitmetes põhimõtte listes küsimustes esineb Plaanikomitee töös vajakajää

misi . Seda on tunda eeskätt selliste probleemide lahen damisel , nagu ametkondadevaheliste käitiste loomine ja

ettevõtete koopereerimine, transpordi kompleksne aren damine, teaduse ja tootmise vaheliste sidemete organi seerimine, vabariigi ehitusorganisatsioonide ja ehitus tööstuse võimsuste suurendamine.

Paljud meie liidulise alluvusega ettevõtted on tehni

liselt maha jäänud . Selles lasub osa süüd ka Plaaniko miteel . Mitte alati ei ole leitud võimalusi eraldada nende ettevõtete tarvis ehitusjõudu . Nii ei tee vabarii

gile au see, et tehases « Volta », kus valmistatakse meie maale väga tähtsat toodangut , on rekonstrueerimine veninud 20 aastat ja selle lõppu pole näha . Töötanud välja kümme vabariiklikku sihtotstarbelist kompleksprogrammi, mis on iseenesest tore asi , ei ole ENSV Plaanikomitee samal ajal sisse seadnud vajalikku kontrolli nende täitmise üle.

EKP Keskkomitee büroo kritiseeris hiljuti printsi

piaalselt Plaanikomitee juhte G. Tõnspoega ja I. Belis tovit selle pärast , et nad ei rakenda tõhusaid abinõusid palga ja tööviljakuse kasvutempo vastavusse viimiseks

vabariigi territooriumil . Meil aga täheldatakse juba mitmeid aastaid selles valdkonnas lubamatuid dispro portsioone.

Paljud Plaanikomiteele esitatud pretensioonid on õiguspäraselt adresseeritud ka ENSV Ministrite Nõu kogule. On muidki probleeme. Pakilist lahendamist

nõuavad juhtimisaparaadi

vähendamise küsimused.

Tuhande töötaja kohta arvestatuna on juhtimisaparaat

meil üks kõige arvukamaid Nõukogudemaal. ENSV Mi nistrite Nõukogu ( B. Saul ) peab võtma nendes küsimus tes kindlama ja printsipiaalsema seisukoha . Konkreet sem ja täpsem peab olema kvalifitseeritud tööliskaadri

ettevalmistamise poliitika , tuleb laiendada noorte ette valmistamist kutsekoolides. Operatiivsemalt on vaja lahendada ka muid küsimusi . Peamine aga on see, et tuleb sisse seada täpne ja tõhus kontroll vastuvõetavate 31

otsuste täitmise üle. Selles suhtes on ENSV Ministrite

Nõukogu esimehe asetäitjatel tarvis oma tööstiili muuta . EKP Keskkomitee, Keskkomitee sekretär N. Ganjušov

ja harukondlike osakondade juhatajad oleksid pidanud paremini mõjutama rahvamajanduse arendamise küsi muste lahendamist, põhjalikumalt analüüsima toimuvaid

protsesse , pärima kaadrilt rangemalt aru olukorra pä rast rahvamajandusharudes ning osutama partei linna

ja rajoonikomiteedele rohkem abi majanduse juhtimise parteiliste meetodite väljakujundamisel. Osakonnajuha tajad K. Benno, J. Allmere, V. Ilves ja R.-R. Merisalu korraldavad oma tööd ümber uute nõudmiste vaimus seni veel aeglaselt .

II . Ideoloogiatöö seos eluga on vabariigi

parteiorganisatsiooni tegevuse sõlmpunkt Praegu meie ees seisvate kvalitatiivselt uute üles

annete ulatus ja iseloom nõuavad objektiivselt inim teguri aktiviseerimist, järelikult ka parteiorganisatsioo nide suurendatud tähelepanu ideoloogiatööle. EKP Keskkomitee tegeles aruandeperioodil pidevalt töötajate ideelis - poliitilise kasvatamise küsimustega. Ükski pleenum, ükski büroo või sekretariaadi istung ei

möödunud neid probleeme käsitlemata . Kuid erilisel kohal olid need küsimused EKP Keskkomitee XV ja

XX pleenumil , kus arutati vabariigi parteiorganisat siooni ülesandeid NLKP Keskkomitee 1983. aasta juuni

pleenumi otsuste ja NLKP Keskkomitee otsuse «Eesti NSV juhtiva kaadri osavõtust töötajate hulgas tehtavast

poliitilisest kasvatustööst » täitmisel . Uue impulsi and sid sellele tööle NLKP Keskkomitee 1985. aasta aprilli

ja oktoobripleenum . Viies ellu partei suuniseid, on EKP Keskkomitee ära teinud küllaltki suure töö asjaliku

meeleolu ja kaadri suhtes kõrge nõudlikkuse kinnista miseks meie vabariigis . Tihedamaks on muutunud side

med töötajatega . Tunduvalt on kasvanud juhtide osa tähtsus poliitilises kasvatustöös, edasi on arenenud

selle töö niisugused tõhusad vormid nagu ühtsed poliit päevad , raadio- ja telefoorumid .

Kuid meil ei ole veel õnnestunud vajalikul määral 32

tagada ideoloogilise, organiseerimis- ja majandustege

vuse ühtsust ega saavutada kogu kasvatustöö otsest suunitletust elus üleskerkivate probleemide lahendami

sele. Kaugeltki mitte alati ei kinnistata meie propa gandasõna vajaliku organiseerimistööga, see ei muutu praktilisteks tegudeks. Nii mõnelgi pool võib selgelt täheldada

rahulolu

Eesti

NSV

kohta

vastuvõetud

NLKP Keskkomitee otsuse täitmise käiguga . Parteiorganisatsioonid tegelevad veel vähe sotsiaalse

ja majandusliku arengu kiirendamise ideoloogilise tagamisega . Mitte alati ei kasutata selleks läbimõeldult

majanduslikke ja sotsiaalseid hoobasid , moraalseid ja materiaalseid stiimuleid . Vähe hoolitsetakse sotsialist

liku võistluse kasvatusliku mõju tõhustamise eest. Pal judes ettevõtetes ei kontrollita kohustuste täitmist, kok kuvõtteid tehakse tihtipeale üksnes kvartalite kaupa ,

vahel aga isegi aastanäitajate järgi. Tihtipeale inimesed ei tea , kes ja mille eest on tunnistatud võitjaks , mille eest on makstud preemiat. Leidub ettevõtteid , kus võist luse materiaalseks stimuleerimiseks kasutatakse tühi seid summasid.

Sageli alahinnatakse töökollektiivides suure jõudlu sega töö moraalset stimuleerimist. Samal ajal on Pärnu

rajooni edusammud aga paljuski seletatavad just asja oluga, et siin stimuleeritakse eesrindlasi oskuslikult ja kasvatatakse teisi nende eeskuju varal . Võistlus, mis on

korraldatud juhtivate kutsealade töötajate hulgas nii hästi rajoonis kui ka regioonides, samuti kollektiivides endis , võimaldab suurendada nende inimeste arvu , kelle

edu on märgatud, ja tõsta parimaid esile ka nende hul gast, kes töötavad keerukamates tingimustes . Looma kasvatajate ja mehhanisaatorite rajooni- ja regiooni

kokkutulekud ning nelja-, viie- ja kuuetuhatlastest lüps jate klubid sunnivad joonduma parimate järgi, end kokku võtma . Siin saab töö eest au - osaks mitte ainult

oma kollektiivi ees, vaid ka regiooni ja asula elanike ning perekonnaliikmete ees . Sellise austamise emotsio naalsus ja südamlikkus on suur jõud . Ja kuigi pärnu lased ise ei hoia oma kogemusi vaka all , võtavad partei maarajoonikomiteed neid liiga aeglaselt üle. See puudu

tab eeskätt partei Viljandi, Hiiumaa ja Kohtla -Järve rajoonikomiteed, kes veel nõrgalt mõjutavad töö korral duse ja stimuleerimise uute vormide kasvatuslike aspek tide tõhustamist . 3

EKP XIX kongress

33

Tootmiseesrindlaste ees on võlgu samuti ajakirjani kud , kirjanikud ja kunstnikud. Meil on loodud vähe ere daid tegelaskujusid, ebapiisavalt tuuakse esile novaato rite vaimset, kõlbelist palet, ning seetõttu ei kasutata täiel määral ära nende eeskuju mobiliseerivat jõudu .

Aeg dikteerib tungivalt vajaduse korraldada kaadri majanduslik mõtlemine tõsiselt ümber. Praegu tuleb veel tihti kokku puutuda oskamatuse või soovimatusega

töötada julgelt , algatuslikult, pidamata silmas kitsaid ametkondlikke huve, vajaduse korral riskida . Me peame muutma oma suhtumist kaadri majandus alasesse, tehnilisse ning kutsealasesse ettevalmista misse ja kvalifikatsiooni tõstmisse, täpselt kindlaks määrama , kellele, kus, kuidas ja mida õpetada.

Olemasolevates õppevormides peame rohkem kasu tama diskussioone ja situatsioonimänge, korraldama parimate ettevõtete juhtide, samuti tootmiseesrindlaste esinemisi ning kogemuste tundmaõppimist vahetult kohapeal , arutama praegu päevakorral olevate ülesan nete käsitamise uusi viise. Ent senini on meil õpe roh kem kabinetliku , üldhariva iseloomuga . Uut suhtumist nõuab ka massilise poliitilise töö sisu . Siin on ikka veel rohkesti üldsõnalisi üleskutseid . Tal

linna, Pärnu ja Sillamäe paljude ettevõtete tsehhides ja jaoskondades võib näiteks harva näha stende andme

tega kulunormide ja materjalide maksumuse kohta, mis annaks võimaluse näitlikult esile tuua ebatootlikke kulu

tusi ning seda kahju, mida need tekitavad riigile ja töötajatele endile. Õigesti toimivad mitmete Narva ette

võtete, Tartu Mööblikombinaadi ja J. Gagarini nim. parteiorganisatsioonid, kes agiteerimist tööviljakuse tõstmisele, toodangu kvali

näidissovhoostehnikumi

teedi parandamisele ning ressursside kokkuhoiule kin

nitavad täpsete majanduslike arvestustega ning aitavad seega muuta sõnad tõeliselt veenvaks.

Inimteguri aktiviseerimine oleneb palju sellest, kuidas on praktikas tagatud sõna ja teo ühtsus. Kui see on olemas, siis stimuleerib see initsatiivi , tema puudu

mine aga tekitab inimestes rahulolematust , kutsub esile passiivsust .

Kaugeltki mitte kõik juhid ei võta kuulda tööiniitrese arvamust, tema taotlusi . Mitte alati ei viida tegelikkuses

ellu töökollektiivide seadusega ettenähtud volitusi. See puudutab näiteks koondise « Kohtla -Järve Autoveod» 34

direktorit P. Guljavinit, Tallinna Uussadama ehituse direktsiooni juhatajat A. Ponomarenkot, Habaja sov hoosi direktorit J. Kõrdat ja mõnesid teisi. Näilise hea olu korralgi muutub olukord niisugustes kollektiivides ajapikku ebanormaalseks, kätkeb tõsiseid tagajärgi . Parteiorganisatsioonid ei tohi jätta seda arvestamata . Vastavalt NLKP Keskkomitee otsusele Eesti NSV

kohta ning ideoloogiavõitluse alal Tallinnas toimunud üleliidulise teaduslik -praktilise konverentsi soovitustele

asetab meie parteiline propaganda rõhu klassikasvatu sele, sellele, et kujundada poliitiliselt küpset avalikku

arvamust ideoloogilise konfrontatsiooni põhiprobleemi des. Kuid me ei oska veel alati oma propagandatöös

mõistetavalt ja veenvalt näidata , kuidas lahendatakse konkreetseid sotsiaal- ja majandusprobleeme sotsialist likus ühiskonnas, põhjendatult ja ilmekalt demonstree rida ühiskonnaelu põhimõtteliselt teistsugust taset,, reaalset hoolitsust inimese eest Nõukogudemaal , eesti

rahvuse igakülgset arengut sotsialistliku korra tingi mustes , paljastada kodanliku propaganda sepitsusi . Isegi neist suurtest võimalustest , mida sotsialism annab inimesele oma isiksuse igakülgseks teostamiseks , kõnel dakse meie propagandas harva ja ilmetult. Klassikasvatuses on eriti aktuaalne võitlus natsiona listlike ja šovinistlike meeleolude vastu . Internatsiona listliku ja patriootilise kasvatuse küsimusi ning natsio

nalismiilmingute vastu võitlemise küsimusi on kordu valt tõstatatud partei Keskkomitee, linna- ja rajooni komiteede pleenumitel ning büroo istungitel . Välja on

töötatud ja viiakse ellu konkreetsete aktsioonide prog rammi. Kuid vaatamata küsimuse printsipiaalsele ase

tusele , ei tee kaugeltki mitte kõik parteiorganisatsioonid seda tööd järjekindlalt ja aktiivselt ega täida omaenda otsuseid. Meie vabariigi oludes aga peab internatsiona listlik ja patriootiline kasvatus olema kogu ideelis -polii tilise töö telg.

Propagandatöös ja massilises poliitilises töös tervi kuna pööratakse veel ebapiisavalt tähelepanu eesti ja vene rahva sõpruse ajalooliste juurte, eesti töölisklassi ja Eestimaa Kommunistliku Partei kangelaslike revo

lutsioonitraditsioonide esiletoomisele, sellele, et näidata kogu nõukogude rahva ühist pingelist tööd meie maa sotsiaalse ja majandusliku progressi kiirendamisel . Praeguses pinevas

rahvusvahelises olukorras , kus 35

imperialism püüab tugevdada oma positsioone maailmas relvastuse suurendamise teel , omandab erilise tähtsuse sotsialistliku isamaa kaitseks valmisoleku kujundamine

ning massilise riigikaitsetöö tugevdamine. Selle töö tulemused meid kahjuks veel ei rahulda . Ürituste arvu

suurendades on mõnelgi pool nõrgenenud kontroll nende sisu üle, palju on formaalsust. Meis äratab paratamatult muret olukord elanike kõlbelisel kasvatamisel. Joomarlus , tarbijalikkus, vaim susetus, sotsialistliku seaduslikkuse rikkumine, püüd saada mittetöiseid tulusid ja innustumine Lääne massi

kultuuri surrogaatidest, mis on leidnud koha teatud osa inimeste hulgas, annavad tunnistust tõsistest puudus test kommunistliku moraali kinnistamisel . Me ei koonda

ideelises kasvatustöös vajalikku tähelepanu vaimsuse, korralikkuse ja kohusetundlikkuse väljakujundamisele ega taga nõukoguliku elulaadi tõhusat propageerimist, inimestes enda ja teiste suhtes kõrge nõudlikkuse õhk konna juurdumist . Mõistagi ei ole võitlus nende negatiivsete nähtuste

vastu lihtne. See nõuab suuri ja pidevaid jõupingutusi , uusi lähenemisviise, rohkem konkreetsust. Ja selles kogu keerulisus seisnebki.

Võtame näiteks võitluse joomarluse vastu . Viimase poole aastaga on meil tunduvalt vähenenud alkohoolseid jooke müüvate kaubanduspunktide arv. Likvideeritud on alkoholimüük ettevõtete lähedal , sööklates ja puhke

kohtades , töökollektiivides ei toimu enam alkoholi pruu kimisega seotud üritusi. Tunduvalt vähem on linnades 4

ja alevites näha joodikuid. Vabariigis tervikuna on

alkohoolsete jookide müük vähenenud selle aja jooksul 25 protsenti . Kuid sisuliselt on astutud alles esimesed sammud .

Seni on põhiliselt kasutatud vaid administratiivse mõ jutamise meetmeid . Põhjalikku psühholoogilist murran gut aga ei ole seni toimunud . Napsisõbrad on nüüd ümber kolinud korteritesse ja ühiselamutesse, suvel aga loodusesse.

Linna- ja rajoonikomiteed ei süüvi veel protsessi desse, mis toimuvad kollektiivides, kuulavad harva

juhtide aruandeid selle kohta , kuidas kohtadel organi seeritakse võitlust joomarluse vastu ega tugevda jõu pingutusi selle ohtliku pahe väljajuurimiseks. Halvasti tehakse seda tööd Tartu ja Võru rajoonis . 36

Siin ei ole alkohoolsete jookide müük oluliselt vähene nud , püsib elaniku kohta alkoholi tarbimise üks kõrge

maid tasemeid meie vabariigis. Viimastel kuudel on märgatavalt vähenenud tähelepanu joomarluse vastu võitlemise suhtes Narvas ja Kohtla -Järvel. Viinamüük siin ei vähene, ning see mõjub negatiivselt õiguskorra

järgimisele. Aeglaselt arendab oma tööd ka hiljuti loodud Kars kusühing. Keskkomitee büroo, sekretariaat ja osakon nad tõstavad ebapiisavalt kaadri vastutust joomarluse

vastu peetava võitluse korralduse suhtes ning kontrol livad nõrgalt nendes küsimustes vastuvõetud otsuste täitmist.

Uut moodi suhtumist inimesi erutavate probleemide valgustamisse nõutakse meie massiteabe- ja propagan davahenditelt. Kuid ajakirjandus, raadio ja televisioon pöörduvad uue poole aeglaselt. Neil jääb vajaka seisu kohtade sügavusest ja selgusest, operatiivsusest, infor meeritusest ja leidlikkusest, tihtipeale ei viida alustatut lõpuni . Ei ole õnnestunud vabaneda praktikast, mil kau

nite fraaside taga edastatakse teisejärgulisi, sisutühje sõnumeid . Seda võib täheldada televisiooni päeva uudiste ja ETA materjalide, samuti vabariiklike ajaleh tede informatsiooni puhul . Meie ajakirjanikud ei kasuta alati oskuslikult sellist

võimsat relva nagu kriitika. Ühest küljest ei ilmuta nad vahel tasakaalukust ja lubavad kritikaanlust, mis muide oli omane mõningatele «Sovetskaja Estonija» publikat sioonidele, mille pärast teda õigustatult kritiseeriti Tal linna parteiorganisatsiooni aruande- ja valimiskonve

rentsil. Teisest küljest jääb neil sageli vajaka kodaniku küpsusest, vastutustundest ja pidevusest kriitilisteks esinemisteks tõsistel, printsipiaalsetel teemadel . Tuleb märkida , et meie vabariiklikud parteiajalehed « Rahva Hääl » (toimetaja H. Toming) ja « Sovetskaja Estonija » ( endine toimetaja G. Turonok ) ei ole veel ümber hää

lestunud uute nõudmiste vaimus , analüüsivad majan dusorganite tööd äärmiselt harva ja ebapiisava põhja likkusega ning lähevad mööda paljudest pakilistest küsimustest. Haruldaseks külaliseks on kriitika ajakir jas «Eesti Kommunist » ( peatoimetaja L. Annus). Olu liselt tuleb suurendada saadete kriitilist teravust tele

visioonis selle juhtidel A. Kullastel ja E. Anupõllul. Parteikomiteed peavad efektiivsemalt kasutama mas 37

siteabe- ja propagandavahendeid avalikkuse laiendami

seks, operatiivsemalt ja asjalikumalt reageerima nende esinemistele. Ainult siis suudavad massiteabevahendid

olla tõeliselt abiks paljude ülesannete lahendamisel . Meie vabariigis tehakse suurt tööd seoses üldharidus ja kutsekooli reformiga.

Kuid sellises väga tähtsas töös, nagu noorte kasvata mine, on veel palju vajaka . Kõik pedagoogid ei oska äratada noortes huvi ühiskonnaasjade vastu. Paljud koolid lausa vanguvad mitmesuguste, sageli kokkusobi matute ja juhuslike ürituste koorma all. Viimastel aastatel on koolide parteiorganisatsioonid

hakanud sihikindlamalt tegema tööd noorte internatsio nalistlikul kasvatamisel. Laieneb eri rahvustest õpilaste

ühine tegevus, tõuseb vene keele õpetamise tase. Kuid meie jõupingutused ei anna alati oodatud tulemust . Nõrk vene keele oskus raskendab paljudel noortel ini mestel teenimist Nõukogude armees, õppimist väljas pool vabariiki ja suhtlemist teistest rahvustest eakaas

lastega . ENSV Haridusministeeriumil ning ENSV Kõrg haridusministeeriumil tuleb sihikindlamalt välja töö tada õpetamise efektiivseid meetodeid ja neid kiiremini praktikas rakendada .

Noorte internatsionalistlik teadvus kujuneb suurel määral välja rahvustevahelises suhtlemises . Opilastele tuleb sisendada soovi ja oskust suhelda , õppida, töötada ja veeta vaba aega koos teistest rahvustest eakaaslas tega .

Tunduvalt suuremat osa noorsoo ideelises kujundami

ses peavad etendama komsomoliorganisatsioonid. Punk stiili matkijad, äritsejad ja huligaanid ainult siis või vadki tunda end «kangelastena», kui vaikivad nende eakaaslased , kelle arvamus on noorte jaoks eriti tähtis. ELKNÜ Keskkomitee sekretariaadil ja esimesel sekre täril A. Almannil tuleb tunduvalt rohkem ja konkreetse

malt tegelda õppeasutuste komsomoliorganisatsiooni dega , taotleda , et kõikjal noorsookollektiivides juurduks terve avalik arvamus , et noorukite mis tahes ühiskonna vastane üleastumine saaks komsomoliorganisatsiooni des viivitamatult printsipiaalse arutelu objektiks. Me peame rohkem tähelepanu pöörama noorte ideelis poliitilisele kasvatamisele kõrgkoolides . Nimelt just siin

koolitatakse tulevasi tootmisjuhte, kultuuritegelasi ja 38

teadlasi . Siin aga on meil samuti üsna palju vajakajää misi .

Kooliõpilaste ja üliõpilaste poliitiline kultuur on otse ses sõltuvuses õpetajate ja õppejõudude poliitilisest kultuurist. Õigesti toimivad partei Narva linnakomitee,

Lenini rajooni komitee ja Haapsalu rajoonikomitee, kes pidevalt hoiavad vaateväljal pedagoogilise kaadri polii tiliste teadmiste täiendamist ja tema informeerimist , pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmist , kaasavad neid

aktiivsesse ühiskondlik-poliitilisse tegevusse ning hoo litsevad õpetajaskonna vaimsete huvide ja olmevaja duste rahuldamise eest . Tunduvalt rohkem peavad kõrg kooli õppejõudude suhtes analoogilist tegema partei

Tallinna linnakomitee ja Tartu linnakomitee. Koolireformi elluviimise käigus on pedagoogilised kollektiivid ja paljud baasettevõtted hakanud aktiivse malt tegelema noorte töökasvatusega. Head koostööd teevad Kadrina keskkool ja EPT kohalik osakond . Pole

juhuslik, et iga neljas ettevõtte töötaja on Kadrina Kesk kooli lõpetanu . Samal ajal ei ole kaugeltki veel kõigile ettevõtete, majandite ja parteiorganisatsioonide juhti dele saanud kooliasjad omadeks, südamelähedasteks asjadeks. Paljud ei ole sisuliselt kindlaks määranud

oma kohta koolireformi elluviimises. Paljuski sissetallatud rajal jätkub kaadri ettevalmis tamine kutseharidussüsteemis. Ja kuigi viisaastaku

jooksul ehitati kuus uut õppekompleksi ja oskustööliste väljalase kasvas 18 protsenti , esineb ikka veel dispro portsioone mõningate tähtsate rahvamajandusharude, näiteks ehituse ja masinatööstuse varustamisel kutse

koolilõpetanutega . Tänapäeva tingimustes kasvab veelgi kunstiloomingu, kirjanduse ja kunsti kui inimese vaimse tervise eest peetava võitluse võimsa vahendi tähtsus . Sotsialistliku

töö kangelase aunimetus, mille hiljuti pälvisid EKP veteranid ,

meie

kongressi

delegaadid

kirjanik

P. Kuusberg ja «Vanemuise» teatri kunstiline juht K. Ird –, samuti meie silmapaistev kunstnik E. Okas, tunnistab eesti kultuuri olulist panust sotsialistlikku ülesehitustöösse. Kogu nende looming on täielikult pühendatud rahva teenimisele ning aitab mõtestada elu klassipositsioonidelt. On rõõmustav, et nende tradit

sioone jätkavad niisugused kommunistidest kultuuri 39

tegelased nagu V. Beekman, J. Rääts, E. Põldroos, K. Kiisk, V. Laul ja paljud teised . Viimastel aastatel on endast täiel häälel teada and

nud terve plejaad noori talente, kelle üheks väljapaist vaks esindajaks on Tšaikovski-nimelise konkursi lau

reaat, meie kongressi delegaat K. Randalu . Põlvkondade niisugune järjepidevus on eesti rahvuskultuuri edasise

dünaamilise arengu ning rahva vaimumaailma rikasta mise tagatis. Lõppenud viisaastakul kasvas rohkem kui kunagi varem kultuuri materiaalne baas . Käiku anti niisugused

unikaalsed rajatised nagu Viljandi teater «Ugala » , Tartu Riikliku Ülikooli raamatukoguhoone ja Tallinna raamatutrükikoda. Avati üheksa uut muuseumi , restau reeriti niisugused tohutu kultuuriväärtusega ehitised nagu Niguliste kontserdisaal-muuseum ja Kuressaare

loss. Ainuüksi V. I. Lenini nim. Kultuuri- ja Spordipalee suurendas meie kontserdipublikut rohkem kui poole miljoni võrra aastas ! Kultuuri materiaalbaasi kindlus tamine

jätkub

kiirendatud

tempos .

Alanud

on

F. R. Kreutzwaldi nim . raamatukogu hoone ehitamine, projekteeritakse uut ooperiteatrit, korraldatud on kon servatooriumihoone projektide võistlus . Paljudes linna des ja rajoonides ehitatakse kultuurimaju ja kinosid .

Ja samal ajal meie vaenlased välismaal pasundavad kõikjal eesti rahvuskultuuri loojangust, levitavad roh kesti muid väljamõeldisi ja õelat valet. Seda tehakse ajal , mil Eesti NSV on ühel esikohtadest mitte ainult

meie maal , vaid ka kogu maailmas kirjanduse väljaand mise poolest ühe elaniku kohta , kui « Eesti nõukogude entsüklopeedia» uus väljaanne ilmub meie jaoks enne nägematus, 220 000- lises tiraažis, kui üksnes viimase

viie aastaga on rohkem kui 400 eesti kirjanike teost tõlgitud eri rahvaste keeltesse ja antud välja üldtiraa žiga 17 000 000, kui laialdaselt uuritakse eesti keele ja kirjanduse arengut . Kas midagi niisugust oma ulatuse ja sügavuse poolest võrreldavat on varem olnud ! Elu ise annab ilmekalt tunnistust eesti rahva kultuuri

ja kunsti enneolematust õitsengust , uue, sotsialistliku sisuga täitunud rahvuslike kunstitraditsioonide aren gust. Seda on võimatu mitte näha ! Ja ikkagi peab ütlema , et selles valdkonnas on meil

veel puudusi ja vajakajäämisi. Kui EKP Keskkomitee, partei linna- ja rajoonikomiteed ning ENSV Kultuuri 40

ministeeriumi ja loominguliste liitude juhid pööraksid loomingulisele haritlaskonnale rohkem tähelepanu , siis ei oleks paljusid olulisi puudusi, millest täna tuleb kõnelda . Mõnede meie kunstiharitlaste loomingus käsit letakse ebapiisavalt probleeme, millel on lai ühiskondlik

kõlajõud . Meile teeb muret mõnede kirjanike , lavasta jate ja kunstnike ideeliste seisukohtade ebakindlus, nende irdumine tegelikust elust. Rahutust tekitab eesti noore luule temaatilise huviringi kitsapiirilisus. Me ei räägi esimest korda möödalaskmistest ENSV

Kinokomitee tegevuses, kes ei tee vajalikku organiseeri mistööd , ei kasuta sotsiaalset tellimust ning annab oma

ainsale filmistuudiole, «Tallinnfilmile», vähe abi tee made valimisel , samuti stsenaristide ja režissööride ettevalmistamisel . Puuduste eest töös tegi EKP Kesk komitee büroo ENSV Kinokomitee esimehele R. Penule tõsise hoiatuse.

Teatrite , kontserdikollektiivide ja klubiasutuste reper tuaaripoliitikas tekitab teatud rahutust täheldatav süga vast sotsiaalsest temaatikast eemaldumise tendents ning mõningane kalduvus rahvuslikule eraldatusele . NSV

Liidu Kultuuriministeeriumi kolleegium kritiseeris hil juti õiglaselt meie vabariigi draama- ja muusikateat reid. Nende repertuaaris on ebapiisavalt teoseid, mis käsitlevad tänapäeva sotsiaal- ja majandusprobleeme ning rahvusvahelist problemaatikat, vähe on esindatud klassika , mis avaldab mõju nii näitetruppide kutsemeis terlikkuse tõstmisele kui ka vaatajate internatsionalist likule kasvatamisele .

ENSV kultuuriministril J. Lotil ,

ministeeriumi kolleegiumil ning teatrite kõigil kommu nistidel tuleb teha sellest tõsised järeldused. Massilise

kultuuritöö organiseerijad unustavad tihtipeale selle , et terav ideoloogiavõitlus käib ka meelelahutusprogram mide valdkonnas , vaba aja korraldamises üldse. Klubi-, kino- ,, televisiooni- ja raadiotöötajad, andes lava , ekraani ja eetri ühtede või teiste kollektiivide ja inter

preetide esinemisteks ning filmide näitamiseks, peavad alati endale täpselt ette kujutama kasvatuslikke tule musi, tõkestama väärtusetu

produktsiooni levikutee,

tegema lõpu kodanliku massikultuuri kahjulikule mõ jule. Peab märkima , et ka EKP Keskkomitee kultuuri

osakond ( K. Tammistu ) ning partei linna- ja rajooni komiteed ei ole alati ilmutanud vajalikku nõudlikkust kultuuriasutuste ja loominguliste liitude kommunisti 41

dest juhtide ja parteiorganisatsioonide suhtes, on and nud neile töös vähe tõhusat abi . Lõpetades ideoloogiatöö aktuaalsete küsimuste käsit lemise, peab ütlema,, et EKP Keskkomitee sekretär

R. Ristlaan ja Keskkomitee ideoloogiaosakonnad olek sid võinud teha märksa rohkem . Vahel on neil jäänud vajaka järjekindlusest ning süsteemsusest ja koordi

neeritusest, küsimuste lahendamisel on mõnikord liig selt kiirustatud. Ürituste plaane ei ole alati kindlustatud

organiseerimistööga ja järgneva kontrolliga . Puudused ideelise kasvatustöö organisatsioonilisel tagamisel on

seni selle kõige nõrgem koht. Meil tuleb tugevdada just seda külge, märksa rohkem hoolitseda sotsiaal- ja kul tuurivaldkonna materiaalbaasi edasiarendamise eest , paremini kasutada kõike, mis meil on olemas.

III . Parteiorganisatsiooniline töö ja parteilise juhtimise praktika uute nõudmiste tasemele

Meie kongressiga jõuab lõpule suur ja vastutusrikas aruande- ja valimiskampaania, mis mitme kuu vältel toimus vabariigi parteiorganisatsiooni kõigis lülides. NLKP Keskkomitee aprilli- ja oktoobripleenumi otsused , nende vaim ja suunitlus avaldasid oma mõju kampaa

nia kogu käigule. See ilmnes eelkõige kommunistide aktiivsuses , suurenenud kriitilisuses. Aruannete ja vali miste käigus tehti rohkem kui 26 000 kriitilist märkust ja ettepanekut. Seda on varasemast 6000 võrra rohkem . Paljud neist märkustest ja ettepanekutest on juba rea liseeritud .

Kommunistid hindasid nõudlikumalt ka sekretäride, parteibüroode ja parteikomiteede tööd . Mitmetel juhtu del ei pääsenud valitavatesse organitesse majandus juhid ja sekretärid , kelle töö stiili ja sisu kohta esitasid kommunistid tõsiseid pretensioone. Aruanded ja valimised näitasid ilmekalt samuti seda ,

milline meeleolu valitseb praegu parteiorganisatsiooni des , kus on valdavaks printsipiaalne õhkkond, püüd asju tegelikult parandada , kus aga ei kiirustata end ümber häälestama ning mõeldakse ja tegutsetakse vanade skeemide järgi. 42

Eestimaa Kommunistlik Partei tuli oma XIX kongres

sile monoliitse ja võitlusvõimelisena , ideeliselt ja orga nisatsiooniliselt veelgi tugevamana . Praegu kuulub meil partei ridadesse peaaegu 110 000 kommunisti . Iga küm nes rahvamajandustöötaja on kommunist . Seda on kül

laltki palju . Kuid meie ette seatud keerulised ja ulatus likud ülesanded nõuavad parteilise mõju tugevdamist majanduse juhtivates lõikudes , ning esmajärjekorras seal , kus lahendatakse teaduse ja tehnika progressi ülesandeid .

Me ei suuda lahendada neid keerulisi ülesandeid, mida partei praegu seab, kui me ei täiusta tööd kaad riga ega suurenda kaadri vastutust olukorra eest. Kaad

riga tehtava töö küsimusi on EKP Keskkomitees pide valt ja nõudlikult analüüsitud. Millist küsimust EKP

Keskkomitee pleenum, büroo või sekretariaat ka ei oleks arutanud , tingimata käsitleti seda kaadriga teh tava töö seisukohast.

Suur töö on ära tehtud partei- , nõukogude, ameti ühingu- ja komsomolikaadri valikul ja paigutamisel. Esiteks, see kaader on mõningal määral noorenenud. Partei linna- ja rajoonikomiteede sekretäride keskmine

vanus on praegu 41 aastat, linnade ja rajoonide täitev komiteede esimeestel ja nende asetäitjatel — 43 aastat. Teiseks, partei iga rajooni- ja linnakomitee sekretäride hulgas, samuti linnade ja rajoonide täiteykomiteede esimeeste ja nende asetäitjate seas on rohkem naisi.

Kolmandaks, ja see on väga tähtis, tunduvalt on selle

kaadri hulgas suurenenud rahvamajandusspetsialistide arv. Kaks kolmandikku partei linna- ja rajoonikomiteede sekretäridest on rahvamajandusspetsialistid. Rohkem kui pooltel neist on ka parteipoliitiline kõrgharidus. Praegu on kõrgharidusega 90 protsenti küla- ja alevi nõukogude esimeestest ja sekretäridest. Ka enamik ametiühingute vabariiklike komiteede esimeestest ja sekretäridest ning komsomoli linna- ja rajoonikomiteede sekretäridest on rahvamajandusspetsialistid. Kaadri tugevnemine ja noorenemine on meil toimu nud samuti vabariiklikul tasandil. Aktiivsemalt on haka

tud juhtivale tööle edutama kvalifitseeritud, energilisi ja algatusvõimelisi inimesi. Uuenenud on vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi, Ministrite Nõukogu, Ameti ühingute Nõukogu ja komsomoli Keskkomitee juhtkond .

Vahetunud on ligi pooled ministritest ja riiklike komi 43

teede esimeestest ning kaks kolmandikku EKP Kesk komitee osakonnajuhatajatest. Nüüd on näiteks Minist rite Nõukogu eesotsas olevate seltsimeeste – esimehe ja tema asetäitjate — keskmine vanus 47 aastat.

Kõigi nende näitajate taga on kaadri liikumise kee rukas , mitmeplaaniline pilt. Siia kuulub ka viimasel ajal kaadri märgatavalt intensiivistunud loomuliku

kasvu protsess, märkimisväärse hulga spetsialistide üleminek partei- ja nõukogude tööle. Siia kuulub vaja lik töötajate väljavahetamine, mis on seotud nende ametialaste ja moraalsete omaduste mittevastavusega antud ametile . Mõnedest on tulnud otsustavalt vaba

neda , mõnedele tehti ettepanek minna pensionile. Võib julgelt öelda , et praegu on meil olemas palju juhte, kes on võimelised töötama oskuslikult, asjatund likult ja algatusvõimeliselt. Samal ajal on kaadriga teh tavas töös veel üsna palju puudusi , mis saavad eriti nähtavaks uutest ülesannetest lähtudes . Kaadriga tehtava töö võtmeküsimuseks on tõhusa reservi loomine. Tuleb otsekoheselt öelda, et hoolimata

selles suunas tehtavast tööst , on siin veel väga palju puudusi . Seda tõelist reservi , kui edutamiseks väljavali tud kandidaatidega pidevalt töötatakse ja neid uute kohustuste täitmiseks tegelikult ette valmistatakse, ei ole veel paljudes parteikomiteedes, ministeeriumides,

ettevõtetes ja majandites. Millega siis teisiti seletada näiteks seda , et ENSV Kergetööstuse Ministeeriumis ei suudeta kuude viisi leida juhte mõningatele selle töös tusharu ettevõtetele. Või seda, et viimase viie aasta

jooksul ei ole peaaegu suurenenud kõrgharidusega juh tide arv kaubanduse, teeninduse, side ja autotranspordi süsteemis .

Tõsist etteheidet puuduste pärast tõhusa reservi loo misel väärivad EKP Keskkomitee parteiorganisatsiooni lise töö osakond ja teised EKP Keskkomitee osakonnad , kes samavõrd kannavad vastutust juhtiva kaadri reservi kujundamise eest .

Meil on küllalt palju töövorme, mis soodustavad kaadri vastutustunde, poliitilise ja kutsealase küpsuse tõusu . Selleks on näiteks hiljuti alustatud kaadri partei

poliitiline atesteerimine, mida viivad edukalt läbi partei

Narva linnakomitee ja mõningad teised parteikomiteed . Selleks on ka iseloomustuste uuendamine nende järg 44

neva arutamise ja kinnitamisega parteikomiteede büroo istungil . Praktika on näidanud , et suurt osa juhtide nõud likkuse ja vastutustunde

tõstmisel etendavad nende

aruanded. Möödunud kahe aasta jooksul on Keskkomi

tee pleenumitel, büroo ja sekretariaadi istungitel andnud aru 16 kommunistist juhti , parteikomiteede pleenumitel

ja büroo istungitel - 266, parteialgorganisatsioonides ligi 4000. Kuid aruannete kasvatuslikke võimalusi ei kasutata veel kaugeltki kõige paremini. Paljudes partei organisatsioonides kuulatakse aruandeid episoodiliselt, ilma vajaliku ettevalmistuseta, formaalselt, avameelse ja asjaliku kõneluseta . Nende põhjal ei võeta üldjuhul vastu mingeid konkreetseid otsuseid .

Ükski juht ei tohi jääda parteiorganisatsiooni kont rolli alt välja . Seda nõuet rõhutatakse praegu NLKP põhikirja projektis. Sellest lähtudes on tähtis, et kom munistidest juhtide kõiki väärsamme arutataks esma joones parteialgorganisatsioonides. Tuleb möönda , et

läinud aastatel ei peetud meil sellest põhimõttest kõik jal kinni . Näiteks 1983. aastal arutati parteialgorgani satsioonides läbi üksnes 15 protsenti parteilisele vastu tusele võetud juhtide personaalküsimustest. Möödunud, 1985. aastal olukord mõnevõrra paranes : alates partei

algorganisatsioonist vaadati läbi juba rohkem kui 70 protsenti sellistest asjadest. Kuid töö selles suunas peab

jätkuma . Praktika näitab : niisugustel puhkudel « kin niste uste taga», kõrgemalseisvates organites vastuvõe tud otsused alati ei saavuta kasvatuslikku eesmärki ega

aita kaasa puuduste kiiremale kõrvaldamisele. Veelgi enam, need loovad soodsa pinnase kõikvõimalikeks kuu

lujuttudeks ja ebaküpseteks arusaamadeks. Kuid ka parteialgorganisatsioonid ei hinda alati nõudlikult ja põhimõttekindlalt juhtide väärsamme, nende tööd ja käitumist . Just nimelt kontrolli puudu

mine ja ebapiisav nõudlikkus parteiorganisatsioonide

poolt viisid selleni, et mitmesuguste kuritarvituste pärast tuli parteist välja heita ja ametikohalt vabastada kergetööstusministri asetäitja A. Seemel , koondise «Võru Aparaat» direktor T. Kull , Rakvere rajooni « Ener gia » kolhoosi esimees G. Suurmets ja mõned teised juhid .

Elu kinnitab täielikult seda ülimalt tähtsat tõde, et partei tugevneb, puhastades oma ridu ebaausatest ini 45

mestest , nendest, kes häbistavad parteiliikme nimetust

ja õõnestavad partei autoriteeti rahva silmis. Parteialgorganisatsioonide ning rajooni- ja linnako miteede poolt vastuvõetud otsused heita partei ridadest välja isikud, kes ei vääri kommunisti kõrget nimetust ,

olid õiged . Meil ei ole praktiliselt olnud juhtumeid , mil kõrgemalseisvad parteiorganid oleksid niisuguseid otsu seid tühistanud. Kuid esines fakte, mil parteikomiteed ja EKP Keskkomitee büroo muutsid ära mõningate alg organisatsioonide liberaalseid otsuseid, millega jäeti parteisse isegi neid, kes olid toime pannud kriminaal korras karistatavaid kuritegusid.

Meil tuleb ka edaspidi igati hoida partei ridade puh tust, tugevdada nende ühtsust ja monoliitsust ning taotleda parteielu leninlike normide ranget järgimist. EKP Keskkomitee tähelepanu keskpunktis on pidevalt olnud parteikomiteede tööstiili ja -meetodite täiustamise ning parteialgorganisatsioonide võitlusvõime suurenda mise küsimused .

Kuid praegu on parteikomiteedele esitatavad nõudmi sed eriti suured . Vanaviisi töötamisest nüüd enam ei

piisa . Selleks et olla uute ülesannete tasemel, tuleb ümber häälestuda , sihikindlalt parandada töö stiili ja

meetodeid . Ei ole saladus, et mõned partei linna- ja rajoonikomiteed upuvad vahel nn. jooksvasse asjaaja misse, igasuguste suurte ja väikeste küsimuste kuhilas

se, ei oska alati koondada jõude peamisele ning tööta vad seega alla oma võimete. Just neile puudustele juhtis

EKP Keskkomitee büroo partei Jõgeva ja Hiiumaa rajoonikomitee tähelepanu .

Kui partei rajoonikomitee süveneb põhjalikult asja sisusse, kindlustab vastuvõetud otsuseid visa ja järje kindla organiseerimistööga , siis on ka tulemused head . Seda , kui palju niisugune suhtumine tähendab, võib jälgida partei Tallinna Lenini rajoonikomitee töös ma hajäänud koondisega «Vasar». Rajoonikomitee büroo

istungil analüüsiti põhjalikult koondise tegevust. Aru telu tulemused esitati seejärel ettevõtte partei- ja ma jandusaktiivi koosolekul . Vastuvõetud abinõudeplaani täitmist käsitleti iga kuu parteibüroo istungitel , üld juhul rajoonikomitee esindajate osavõtul. Neli juhti,kes oma tööga toime ei tulnud, asendati. Rajoonikomitee poolt tehtud töö tulemuseks on see, et koondis tuleb 46

stabiilselt toime plaaniga ning täidab lepingulisi kohus tusi .

Oleks õige, kui komiteed arutaksid sagedamini ja, mis peamine, põhjalikumalt parteialgorganisatsioonide kompleksaruandeid. See võimaldab paremini näha nende tugevaid ja nõrku külgi, aidata neil teha vajalikke kor rektiive, panna tähele ja toetada seda uut, mis sünnib

parteiorganisatsioonides. Seni aga on niisuguseid aru andeid vaid haruharva . Partei Pärnu ja Võru rajooni komitee on näiteks viimase viie aasta jooksul arutanud vaid kolme kompleksaruannet, Põlva rajoonikomitee nelja . On siis veel vaja rääkida sellest, et see ei tule alg organisatsioonidele kasuks ning vaesestab küllaltki olu

liselt parteikomiteede endi tööd. Tuleb enesekriitiliselt õigeks võtta, et ka EKP Kesk komitee büroo ei ole küllaldaselt arutanud partei linna

ja rajoonikomiteede kompleksaruandeid. Aruandeperioo dil oli neid ainult neli .

Kõneldes stiili parandamisest ja asjalikkuse suuren

damisest, ei tohi mööda minna niisugusest tähtsast küsi musest, nagu seda on parteikoosolekute ja parteikomi teede pleenumite korraldamine. See on meie töö väga tähtis osa. Siin arutatakse parteiorganisatsioonide elu

aktuaalseid küsimusi ning töötatakse välja kollektiivne arvamus .

Mõistagi ei seisa me paigal , ning viimastel aastatel on koosolekute korraldamise praktika rikastunud . Palju andsid näiteks EKP Keskkomitee algatusel kõigis par teiorganisatsioonides toimunud koosolekud « Kommunist on partei aktiivne võitleja ».

Ja ikkagi ei ole meil õnnestunud veel saavutada, et koosolekutel ja parteikomiteede pleenumitel kõlaks tõe line terav ja printsipiaalne kriitika ja enesekriitika . Tihtipeale esitatakse kriitika pähe palveid ja soove min gites üksikutes majandusküsimustes . Harva ja arglikult

kritiseeritakse parteisekretäre, -büroosid ja -komiteesid . Tihtipeale puudub ka partei rajooni- ja linnakomiteede aruannetes kriitiline hinnang oma tegevusele. Harva võtavad parteikomiteede pleenumitel sõna reatöölised ja -kolhoosnikud . Aga nemad ju moodustavad praegu rohkem kui poole partei linna- ja rajoonikomiteede koosseisust .

Vabariigi parteiorganisatsioonid pöörasid aruande perioodil pingsat tähelepanu rahvasaadikute nõukogude 47

ning ametiühingu- , komsomoli- ja muude massiorgani satsioonide töö parandamisele. EKP Keskkomitee pidas oma tähtsaimaks ülesandeks nende massiorganisatsioo nide aktiviseerimist, et nad paremini kasutaksid oma

õigusi ja täielikumalt täidaksid neile pandud kohustusi. Sel eesmärgil suurendati nõukogudes ja ühiskondlikes organisatsioonides töötavate kommunistide vastutust. Peab aga tunnistama , et nõukogude, ametiühingute ja komsomoli tegevus veel ei vasta kasvanud nõudmistele. Neil ei jätku alati algatusvõimet ning oskust töötada

uut moodi, viia alustatu lõpule. Aärmiselt aeglaselt muudavad nad oma tegevusstiili toimuva ümberkorral damise vaimus .

Tunduvalt suurem peab olema nõukogude osatähtsus. Neil tuleb olla lähemal inimestele, nende igapäevastele muredele ja vajadustele, ilmutada rohkem algatusvõi

met ja sihikindlust elamute, haiglate, koolide ja laste aedade ning kultuuriasutuste ja olmeobjektide ehitamise küsimuste tõstatamisel. On vaja sagedamini ära kuulata

istungjärkudel ja alatistes komisjonides täitevkomiteede ja majandusorganisatsioonide juhte – liiga palju on etteheiteid elamu- ja kommunaaltalituste ning kauban dus- ja teenindusettevõtete töö kohta . Ja siin võivad just rahvasaadikud palju ära teha. Neid on meil vaba riigis rohkem kui 11 000, ligi pooled neist kommunistid . See on tohutu jõud , mida tuleb paremini suunata ja kasutada .

Paljud meie täitevkomiteed töötavad veel passiivselt, vana moodi . Nende aparaati satub ka algatusvõimetuid, ebakompetentseid ja ükskõikseid inimesi, kellest tuleb resoluutselt vabaneda.

Nõukogud peavad rohkem tähelepanu pöörama õigus kaitseorganite tööle. Viimasel ajal on meil kuritegude ja õiguserikkumiste arv mõnevõrra vähenenud . Samal ajal on kuritegevuse üldine tase ikka veel kõrge. Eriti puu

dutab see Tallinna , Tartut ja Kohtla -Järvet, samuti Valga , Võru ja teisi rajoone . Endiselt teevad tõsist muret ebamajanduslikkuse ja pillamise , juurdekirju tuste, aruannete moonutamise ning rahva vara riisu mise juhtumid .

Ikka veel pannakse toime palju huligaansusi ja isiku vastaseid kuritegusid, peaaegu ei vähene nende isikute arv , kes ei tee ühiskasulikku tööd .

Oigustatult esitame täna tõsiseid pretensioone sise 48

minister M. Tibarile ja ENSV Siseministeeriumi kollee

giumile töö nõrga organiseerimise pärast kuritegude avastamisel , parasiitliku eluviisiga , samuti mittetöis test tuludest elavate isikute väljaselgitamisel ja nende tegevuse tõkestamisel . Need on ENSV Siseministeeriu

mi töös ilmselt kõige nõrgemad küljed , mis tõsiselt mõ juvad tema töö üldistele tulemustele.

Suuri võimalusi avaldada mõju sotsiaal- , olme- ja kasvatusülesannete lahendamisele on meie ametiühingu organisatsioonidel. Samal ajal ei kasutata neid võima

lusi täielikult. Põhiline vajakajäämine ametiühinguorga nisatsioonide töös

seisneb selles, et nad killustavad

oma jõudusid, ei oska koondada neid peamiste küsi muste lahendamisele.

Vabariigi Ametiühingute Nõukogu võtab ikka veel vastu palju otsuseid , mis vahel korduvad , ega kindlusta alati nende elluviimist ja kontrolli selle üle. Hiljuti kri

tiseeris ÜAUKN õiglaselt meie vabariigi Ametiühingute Nõukogu paljude ühiselamute laokilejätmise pärast. Neis valitsev halb olukord oli meie ametiühingukomi teedele hästi teada , ühiselamutes korra loomisele asuti aga alles nüüd .

On teada, et haigestumuse taseme poolest on meie vabariik ühel esimestest kohtadest . Sellel on palju põh

jusi. Ametiühinguorganisatsioonid peaksidki selgusele jõudma , kuidas töötavad polikliinikud, ambulatooriumid ja tehaste tervishoiupunktid ning millised on töötajate töötingimused, kavandama nende parandamise teed ning taotlema küsimuste lahendamist. Kas siis tõesti on

vaja oodata , kuni meid ülaltpoolt kritiseeritakse, et võtta see asi käsile nagu kord ja kohus? Sedasama võib öelda ka töölissööklate töö ning klubide ja spordirajatiste kasutamise kohta . Need aga on küsimused, mis puudu tavad otseselt kõigi töötajate huve .

Meil tuleb paremini kasutada ka rahvakontrolöre. Ettevõtete ja majandite rahvakontrollipostides ja -grup pides tegutseb praegu üle 65 000 inimese. On vaja taot leda , et nad töötaksid algatusvõimelisemalt ja ründava malt, eriti niisugustes praegu tähtsates küsimustes nagu

toorme ja materjalide kokkuhoid ning töödistsipliini tugevdamine. Järjekindlamalt peaksid kasutama neile antud õigusi riikliku distsipliini tugevdamisel Eesti NSV Rahvakontrolli Komitee ning linnade ja rajoonide rahvakontrollikomiteed . 4 EKP XIX kongress

49

Õigustatult ootame uut lähenemist ning efektiivsemat tööd noorsoo kommunistlikul kasvatamisel meie komso

molilt. Komsomoliorganisatsioonide elus on veel palju igavust ja formalismi, nende tegevus on tihtipeale kau gel noorsoo tegelikest vajadustest ja huvidest. Komso molikomiteed on ikka veel kõikvõimalike, tihti nn. valve

ürituste kütkes ning kulutavad palju aega istungitele ja paberimäärimisele. Tööstiili ümberkorraldamise eeskuju peab andma kõigepealt ELKNÜ Keskkomitee. Temalt ootaks rohkem aktiivsust ja operatiivsust noori eruta

vate küsimuste tõstatamisel ja lahendamisel. Lõpetades ettekannet, tahaksin lühidalt peatuda EKP Keskkomitee pleenumitel. Need toimusid regulaarselt

ning seal arutati vabariigi parteiorganisatsiooni elu tähtsaimaid aktuaalseid küsimusi. EKP Keskkomitee

liikmed ja liikmekandidaadid ning EKP revisjonikomis joni liikmed osalesid aktiivselt pleenumiküsimuste ette valmistamisel, võtsid pleenumitel sõna ning töötasid mitmesugustes komisjonides. Regulaarselt toimusid EKP Keskkomitee büroo ja sek retariaadi istungid. Seal arutati majanduse ning ideo loogiatöö ja parteisisese töö perspektiivseid ja jooksvaid küsimusi. Selliseid nagu näiteks Peipsi- äärse piirkonna majanduslik areng, ENSV Agrotööstuskoondise tööstiil ja -meetodid, puudused ENSV Tele- Raadiokomitee töös ja abinõud selle parandamiseks jne. EKP Keskkomitee büroo liikmed ja EKP Keskkomitee sekretärid töötasid kollegiaalselt , vastastikuse nõudlikkuse vaimus .

Nüüd, heites pilku tagasi ning hinnates tehtud tööd, näeme selgemini ka puudusi ja möödalaskmisi EKP Keskkomitee büroo ja sekretariaadi tegevuses . Neil ei jätkunud alati süsteemikindlust ja plaanipärasust. Mõ

nede küsimuste läbivaatamisel jäi puudu analüüsi põh jalikkusest. Arutusele oleks tulnud panna rohkem suuri, perspektiivseid probleeme. Tunduvalt parem võinuks olla ka kontroll vastuvõetud otsuste täitmise üle. EKP Keskkomitee osakonnad ei ilmutanud küllaldast initsiatiivi küsimuste tõstatamisel

ning vajalikku sihikindlust otsuste täitmise organisee rimisel. Ka EKP Keskkomitee sekretariaat ei olnud siin

alati piisavalt nõudlik . Paljud EKP Keskkomitee osa kondade töötajad käisid harva kohtadel ega kujutanud seepärast endale alati hästi ette seal toimuvaid prot sesse.

.50

Tahan öelda enesekriitika korras , et EKP Keskkomitee büroo, sekretariaadi ja aparaadi töö puuduste eest pean ma vastutavaks ka iseennast. Keskkomitee esimese sek retärina ei ilmutanud ma nähtavasti mitte alati küllal dast nõudlikkust.

Meie poolt aruandeperioodil tehtud töö analüüs vee nab ikka ja jälle, et edu vältimatu tingimus on loov töössesuhtumine, suur nõudlikkus ning igaühe isiklik. vastutus oma töö eest. Meil tuleb visalt ja sihikindlalt

ümber õppida endil ja ümber õpetada kaadrit, sest ikka veel esineb püüdu lahendada uutes tingimustes uusi ülesandeid vanade meetoditega .

Novaatorliku suhtumise, tehtu ja tehtava kriitilise ja realistliku hindamise, kõigest meie kiiret edasiliikumist takistavast ja iganenust resoluutse jagusaamise ees kuju annavad NLKP Keskkomitee, tema Poliitbüroo ja

NLKP Keskkomitee peasekretär M. Gorbatšov. Aruandeperioodil tundis EKP Keskkomitee NLKP Keskkomitee pidevat tähelepanu ja toetust. 1984. aastal kuulas NLKP Keskkomitee Sekretariaat ära meie aru

ande Eesti NSV juhtiva kaadri osavõtu kohta töötajate

hulgas tehtavast poliitilisest kasvatustööst . Sekreta riaadis leidis aset põhjalik, asjalik jutuajamine, mis,

tegelikult kujunes kogu meie viimaste aastate töö aru tamiseks . See printsipiaalne ja heasoovlik arutelu ning vastuvõetud otsus andsid meile suurt abi ning määrasid

paljuski meie töö eelseisvateks aastateks. Vähem kui kuu aega on jäänud NLKP XXVII kong ressi avamiseni , mis seab uusi vastutusrikkaid üles andeid meie maa majanduse arengu kiirendamiseks, rahva elujärje parandamiseks ning võitluseks püsiva rahu ja rahvusvahelise julgeoleku eest .

Partei läheb oma korralisele kongressile töö ja rahu täpse programmiga, tundes suurt ajaloolist vastutust meie maa ees ning inimkonna rahuliku tuleviku taga mise eest . Eesti kommunistid , kõik töötajad jagavad ja

toetavad täielikult meie partei ja riigi printsipiaalset kurssi , mis on äärmiselt selgelt ja veenvalt esitatud

NLKP Keskkomitee peasekretäri M. Gorbatšovi avaldu ses, abinõusid ja ettepanekuid, mis on suunatud võidu

relvastumise ohjeldamisele ja sellele järgnevale tuuma relva likvideerimisele kogu planeedil. Meie inimesed mõistavad – ja see on leidnud veel kord kinnitust mii 51

tingutel ja koosolekutel –, et kõige kaalukam panus rahuüritusse on pingeline töö. Me oleme astunud kaheteistkümnendasse viisaasta

kusse hea varuga, olles rikastunud praktiliste koge mustega . Meie ees seisavad veelgi ulatuslikumad ja keerulisemad ülesanded . On tarvis tagada majanduse

arengu uus kvaliteet, tõsta tööstus- ja põllumajandus tootmine uuele tasemele, suurendada inimeste heaolu .

Need ülesanded, viisaastakuplaanid on meile jõukoha sed, ning need tuleb tingimusteta täita. Lubage meie kongressi nimel kinnitada Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomiteele ja tema Poliitbüroole, et meie vabariigi kommunistid rakenda vad kogu jõu, kõik teadmised ja kogu energia uute kõr gete rajajoonte saavutamiseks, partei peakursi elluvii miseks .

EKP REVISJONIKOMISJONI ARUANNE

Revisjonikomisjoni esimehe sm. G. Kimaski ettekanne 31. jaanuaril 1986. aastal

Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei on töötanud välja kursi meie maa sotsiaalse ja majandusliku arengu kiirendamisele, nõukogude ühiskonna uue kvalitatiivse seisundi saavutamisele. Kongressieelsete dokumentide arutamine meie parteis ja töökollektiivides näitab, et kommunistid, kõik töötajad toetavad palavalt NLKP

Keskkomitee poolt väljatöötatud kurssi ja selle elluvii mise abinõusid.

Eestimaa Kommunistliku Partei Revisjonikomisjon, juhindudes NLKP põhikirjast ja partei otsustest, on suunanud oma tegevuse parteidistsipliini edasisele tugevdamisele,

organiseerituse

suurendamisele ning

parteikomiteede aparaadi tööstiili täiustamisele.

Kontrollimiste alusel tehtud järeldused ja ettepanekud on tehtud teatavaks partei linna- ja rajoonikomiteedele ning on kontrollitud nende täitmist.

Partei eelarve tulude osa täideti igal aastal ettenäh tust rohkem. Kulude osa täideti 94,3—99,9 protsendi piires, ei olnud ülekulu ka eelarve alajaotustes. Parteisisese töö tähtsaks lõiguks on liikmemaksude arvestamise ja maksmise küsimused. Valdav enamik

kommuniste, järgides parteidistsipliini ja ilmutades organiseeritust, maksavad liikmemakse õigeaegselt ja kogu töötasult.

Ent kontrollimised, mida on läbi viinud revisjoniko misjonid ning parteiaparaadi töötajad ja aktiiv, toovad esile palju juhtumeid, mil liikmemaksude tasumisel ja arvestamisel rikutakse NLKP põhikirja ja NLKP Kesk komitee vastava instruktsiooni nõudeid.

Niisugune ebanormaalne olukord partei liikmemak sude tasumisel ja arvestamisel on tekkinud ka seetõttu , 53

et paljudel juhtudel ei rakenda partei linna- ja rajooni komiteed konkreetseid meetmeid puuduste kõrvaldami seks ja vajaliku korra jaluleseadmiseks, suhtuvad lepli kult liikmemaksudistsipliini

rikkumistesse parteialg

organisatsioonides . Võttes vastu otsuseid liikmemaksu de tasumise küsimustes , ei kindlustata nende täitmist

vastava organiseerimistööga. Partei Mererajooni komitee ( esimene sekretär J. Tan

vel ) on viimase kahe aasta jooksul ligi kümnel korral arutanud bürooistungitel liikmemaksude tasumise küsi must, kuid olukord muutub vähe. Asi ei ole paranenud tootmiskoondise « Eesti Paberitööstus», Mererajooni RSN Täitevkomitee siseasjade osakonna, eksperimen

taal -katsetehase «Metallist» , Tallinna Merekaubasada ma, tehase «Vihus» ning rajooni teiste ettevõtete ja organisatsioonide parteiorganisatsioonides. Palju on võlglasi Kalinini rajooni ( esimene sekretär J. Popov) parteiorganisatsioonides.

Revisjonikomisjon on juhtinud partei Tallinna linna komitee ja selle esimese sekretäri M. Pedaku tähelepanu

vajadusele rakendada abinõusid partei rajoonikomi teede vastutuse tõstmiseks selles parteisisese töö täht sas lõigus.

Revisjonikomisjon juhib ka partei Narva linnakomi tee esimese sekretäri V. Tšetvergovi, partei Jõgeva rajoonikomitee esimese sekretäri A. Küti ja partei Hiiu maa rajoonikomitee esimese sekretäri H. Elleri tähele

panu asjaolule, et parteialgorganisatsioonides on palju parteiliikmeid, kes rikuvad NLKP põhikirja , maksmata liikmemakse kogu töötasult. Revisjonikomisjon on süstemaatiliselt kontrollinud EKP Keskkomitee Kirjastuse tootmis- ja finantstege vust. 1985. aastal ületas kirjastus plaanid tootmis- ja finantstegevuse põhinäitajate osas. Kõrvuti positiivsete külgedega on kirjastuse tegevu ses olulisi puudusi. Rohkem kui kolmandik ajalehtede ja ligi kaks kolmandikku ajakirjade numbritest ilmub hilinemisega . Kirjastus kannab samuti kahju realiseeri mata väljaannete tõttu . Ajalehepaberi ülekulu, kuigi see eelmiste aastatega võrreldes on vähenenud rohkem kui kahekordselt , on ikka veel suur .

Kirjastuse direktoril H. Petersonil tuleb rakendada abinõusid , mis tagavad kirjastuse tegevuse paranemise

ning väljalastava toodangu kvaliteedi tõusu . 54

Parteitöö leninliku stiili koostisosaks on tihe side rahvaga, mida olulisel määral viiakse ellu kõigi partei

organite poolt töötajate kirjade ja avaldustega tehtava töö ning külastajate vastuvõtu korraldamise kaudu. Revisjonikomisjon on regulaarselt kontrollinud töö tajate kirjade ja avaldustega tehtavat tööd .

Töötajate signaalide põhjal on ametikohalt vabasta tud ning võetud parteilisele vastutusele ametiseisundi kuritarvitamise ning sotsialistliku seaduslikkuse ja sot siaalse õigluse rikkumise pärast mitmeid juhtivaid töötajaid. Mõned neist on võetud ka kriminaalvastutu sele.

Peab samuti märkima, et töös kirjadega ning tööta jate vastuvõtu korraldamisel esineb ikka veel tõsiseid puudusi . Kolmandiku laekunud kirjadest moodustavad aval

dused , milles palutakse parandada korteritingimusi . Palju kirju käsitlevad elamufondi ekspluateerimist, re monti ja talveks ettevalmistamist, koolieelsete ja me ditsiiniasutuste tööd ning soojus- ja veevarustust , s. o .

küsimusi , mida peavad lahendama kohalikud nõukogud . Narva ja Pärnu linnakomitee ei ilmuta visadust ja

täpsust kirjades tõstatatud küsimuste lõplikul lahenda misel . Neist linnadest tuleb veel palju korduskirju . Balti Raudtee Eesti Raudteekonna juhtkond ei kiirusta

korra loomisega oma elamufondi küttemajanduses . Sel lealaseid kaebusi saabub endiselt .

Need faktid annavad tunnistust , et on vähenenud par

teikomiteede nõudlikkus kohalike nõukogude juhtide suhtes ning nõrgenenud parteiline kontroll majandus ja nõukogude organisatsioonide tegevuse üle nende puuduste kõrvaldamisel , millest töötajad kirjutavad.

NLKP põhikirja projektis (koos esildatavate muuda tustega) on täielikumalt kui praegu kehtivas põhikirjas kindlaks määratud NLKP Keskrevisjonikomisjoni üles anded.

Vabariigi

parteiorganisatsiooni Revisjonikomisjon

kiidab heaks ja toetab kommunistide kahekordse vastu

tuse kohta käiva sätte võtmist põhikirja 12. paragrahvi . Nõukogude seaduste rikkumise, tootmis-, finants-, plaa

ni- ja aruandedistsipliini mittejärgimise, ebamajandus likkuse, pillamise, juurdekirjutuste ja muude õigusevas taste tegude eest peavad kommunistid kandma parteilist vastutust. Selle, V. I. Lenini ajal eksisteerinud normi 55

taastamine aitab kaasa distsipliini ja korra edasisele tugevdamisele. Kongressil valitava Eestimaa Kommunistliku Partei Revisjonikomisjoni ees seisab ülesanne organiseerida

oma tegevust efektiivselt , lähtudes NLKP põhikirjaga talle pandud kohustustest , ning anda oma panus partei

üldistesse jõupingutustesse kommunismi ehitamise suu rejooneliste ülesannete täitmisel.

EKP XIX KONGRESSI MANDAATKOMISJONI ETTEKANNE

Komisjoni esimehe sm . A. Soidla ettekanne * 31. jaanuaril 1986. aastal

Seltsimehed delegaadid ! Meie vabariigi parteiorganisatsioonis läbiviidud aru ande- ja valimiskampaania näitas ilmekalt meie kom munistide suurt poliitilist aktiivsust ja küpsust, nende kindlat otsust täita NLKP Keskkomitee 1985. a . aprilli ja oktoobripleenumi otsused , tugevdada parteilist mõju kõigis lõikudes, saavutada positiivseid muudatusi ma janduslikus ja kultuurialases ehitustöös .

Linnades ja rajoonides toimunud partei aruande- ja valimiskonverentsidel valiti täieliku üksmeele õhkkon nas, ranges vastavuses NLKP põhikirjaga Eestimaa Kommunistliku Partei XIX kongressi delegaadid . Vastavalt EKP Keskkomitee poolt kehtestatud esin

dusnormile - 1 delegaat 155 parteiliikme kohta -

valiti kongressile 735 delegaati. Kongressist võtab osa 733 delegaati. Kaks delegaati puudub mõjuval põhjusel .

Mandaatkomisjon kontrollis kõigi delegaatide volitusi ja tunnistas need kehtivaiks . Kongressi delegaatide valimised ja nende koosseis 1 annavad ilmekalt tunnistust demokraatliku tsentralismi

printsiipide järgimisest, parteisiseste suhete dünaamili susest, hoolitsusest kommunistide autoriteedi eest , nende avangardiosa suurenemisest . Kongressi delegaadid esindavad kõiki linnade ja rajoonide parteiorganisatsioone. Kõige esinduslikum on kongressil meie vabariigi pealinna delegatsioon. Sel

lesse kuulub 274 delegaati . * Avaldatakse lühendatult. 57

On üsna tähelepanuväärne, et 476 delegaati ehk 64 protsenti on valitud kongressi delegaadiks esma kordselt .

Meie kongressi delegaatide koosseis kajastab reljeef selt vabariigi parteiorganisatsiooni struktuuri, kommu nistide tegevusalasid , nende haridust ja vanust. Kong ressi delegaadid esindavad töölisklassi, kolhoositalu rahvast ja haritlaskonda, Nõukogude Eesti elanike kõiki sotsiaalseid kihte, kõiki eluvaldkondi .

Kongressi delegaatideks on 205 töölist. See arv on suurem kui eelmisel kongressil. Nende hulgas on esma klassilised spetsialistid, oma ala suurepärased meistrid : kaevur Endel Paap , treialite brigadir Valeri Liiv, sar rustajate brigadir Sergei Zahharov, müürsepp Arvu Kuusalu, lukksepp Juri Kulitšihhin, kondiiter Maimu Sillat ja paljud teised seltsimehed , kes tähistasid kong ressi kõrgete töösaavutustega. 34 delegaati täitsid oma

isikliku viie aasta plaani nelja ja poole aastaga, 21 nelja aastaga ja 13 kolme aastaga . Aga treial Pavel Gorju nov ning kangrud Valentina Muravjova ja Ljudmila Lintsen täitsid rohkem kui kahe viisaastaku plaanid .

Kongressile on valitud 117 põllumajandustöötajat. Neist 67 ehk üle poolte on lihtsad kolhoosnikud ja sov

hoositöölised . Igal delegaadil, kes töötab põllumajandu ses, on samuti , mille üle uhkust tunda . Näiteks Jäneda

sovhoostehnikumi lüpsja Antonina Ouna sai 1985. aas tal igalt lehmalt keskmiselt 800 kilogrammi piima roh

kem kui 1984. aastal. Sotsialistliku töö kangelane Leida Peips lüpsis 1985. aastal oma grupi lehmadelt kokku 457 tonni piima , Linda Maasiku poolt Rakvere rajooni « Energia » kolhoosis üleskasvatatud sigade kogujive moodustas aga 80 tonni .

Põlva kolhoosi traktorist sotsialistliku töö kangelane Oskar Käis ületas ligi poolteisekordselt künni viie aasta

plaaniülesande ning hoidis seejuures normiga võrreldes kokku üle 6 protsendi kütust.

Paljud delegaadid on võtnud NLKP XXVII kongres siks kõrgendatud sotsialistlikud kohustused.

Vabariigi parteiorganisatsioon pöörab terast tähele panu tänapäeva kaadripoliitika küsimustele, sellele, et kaader omandaks parteilise juhtimise leninliku stiili. Majandustegevuse vormide ja meetodite ümberkorral

damise tingimustes tuleb tootmisjuhtidel lahendada kee rukaid ja vastutusrikkaid ülesandeid. Kongressist osa 58

võtt kujuneb neile majandusülesannete lahendamisse poliitilise suhtumise heaks kooliks .

Ideoloogiatöös ja uue inimese kasvatamises, ühis konna vaimsete rikkuste rohkendamises etendavad suurt

osa haridustöötajad , kultuuritegelased ning trükiajakir janduse, televisiooni- ja raadiotöötajad. See nõukogude haritlaskonna suur väesalk on samuti esindatud meie kongressil delegaatidega, kellest 13 kannab Eesti NSV rahvakunstniku või teenelise kunstniku , rahvakirjaniku

või teenelise kirjaniku aunimetust, 22 teenelise õpetaja ,

ajakirjaniku või kultuuritegelase aunimetust . Kongressi delegaatideks on meie kuulsad kultuuri tegelased sotsialistliku töö kangelased Eugen Kapp ja Kaarel Ird ning NSV Liidu rahvakunstnik Hendrik Krumm .

Aja käsuks on praegu saanud teaduse ja tehnika prog ressi kiirendamise ülesannete lahendamine. Meie kong ressist võtavad osa teadusasutuste töötajad . Nende hul

gas on üleliiduliste harukondlike akadeemiate ja Eesti NSV Teaduste Akadeemia 15 akadeemikut ja korres pondentliiget. 15 delegaadil ori teaduste doktori kraad , 40 delegaadil teaduste kandidaadi kraad. Delegaatide hulgas on 13 professorit ja 11 dotsenti . 97 protsendil meie kongressi delegaatidest on kõrgem,

lõpetamata kõrgem või keskharidus, üle poolte on rah vamajandusspetsialistid, 127 delegaadil ehk ligikaudu viiendikul on parteipoliitiline haridus. Kõik need and

med peegeldavad hariduse vääramatut arengut vaba riigis, meie saavutusi spetsialistide ettevalmistamisel.

Kongressi delegaatideks on 112 parteitöötajat, nende hulgas 50 partei linna- ja rajoonikomiteede sekretäri. Mandaatkomisjon märgib ära positiivset tõika , et dele gaatide hulgas on 154 parteialgorganisatsiooni või -tsehhiorganisatsiooni sekretäri ning parteigrupiorga nisaatorit. Nad viibivad alati otse rahva keskel, teevad

töökollektiivides igapäevast organiseerimistööd ja polii tilist kasvatustööd.

Kongressile on valitud 124 nõukogude, ametiühingu- , komsomoli- ja rahvakontrolli töötajat. 20 kongressi dele gaati on NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud, 154 Eesti

NSV Ülemnõukogu saadikud, 229 kohalike nõukogude saadikud. Kokku võtab valitavate partei-, nõukogude,

ametiühingu- ja komsomoliorganite ning muude ühis 59

kondlike organisatsioonide tööst osa 682 kongressi dele gaati , s . t. peaaegu kõik.

Kodumaale osutatud teenete eest on 456 delegaati

autasustatud NSV Liidu ordenite ja medalitega, 3 dele gaati on Nõukogude Liidu kangelased ja 24 delegaati sotsialistliku töö kangelased, 46 delegaati on autasusta tud Lenini ordeniga . Eesti NSV Ülemnõukogu Presii diumi aukirjaga on autasustatud 155 delegaati. Dele gaatide hulgas on üle 80 teenelise ja autöötaja erineva test rahvamajandusharudest .

Kongressile on valitud 208 naist ehk 28,3 protsenti delegaatide üldkoosseisust, mis on samuti rohkem kui eelmisel kongressil ning mis annab tunnistust nais kommunistide suurenenud ühiskondlikust ja poliitilisest aktiivsusest.

Mullu möödus 40 aastat nõukogude rahva võidust Suures Isamaasõjas. Mälestus sellest on püha . Lubage mul teie nimel avaldada 39 kongressi delegaadile lahingutest osavõtnutele ja sõjaveteranidele meie

palavat tänu ja sügavat lugupidamist. Eestimaa Kommunistlik Partei , nagu kõik teisedki NLKP võitlussalgad , kehastab proletaarset internatsio

nalismi, meie paljurahvuselise riigi rahvaste väärama tut vennalikku sõprust. Kongressist võtavad osa 13 rah vusest delegaadid , nende hulgas on 434 eestlast, 223 venelast ja 78 inimest muudest rahvustest.

Kongressi delegaatide koosseis annab tunnistust kommunistide

erinevate põlvkondade järjepidevusest,

lahutamatutest sidemetest ja kindlast ühtsusest. Kuni 30 aasta vanused delegaadid moodustavad 6,4 protsenti ,

31-40-aastased delegaadid 29,2 protsenti, üle 50-aas tased delegaadid 26,4 protsenti üldarvust. Tervikuna on Eestimaa Kommunistliku Partei XIX kongress eelmise,

XVIII kongressiga võrreldes tunduvalt noorenenud. Parteistaažilt jagunevad delegaadid järgmiselt. 2 delegaadi , Hendrik Alliku ja Heinrich Gustavsoni parteistaaž algab Oktoobrirevolutsiooni eelsest perioo dist , nad on partei liikmed 1917. aastast. Aastaist 1925 – 1940 omab parteistaaži 6 delegaati . 13 delegaati astus

parteisse Suure Isamaasõja ränkadel aastatel. Aastaist 1946-1975 on parteis 524 delegaati , 190 delegaati on parteisse võetud viimase 10 aasta jooksul , sealhulgas

64 pärast EKP XVIII kongressi . 60

Toodud andmed delegaatide koosseisu kohta näitavad

veenvalt, et EKP XIX kongressile on valitud eesrind laste hulgast need kommunistid, kellel on suured tead mised ja kogemused, kes on energilised ja sihikindlad , võtavad aktiivselt osa vabariigi parteiorganisatsiooni tööst ning on pälvinud parteikaaslaste ja rahva seas teenitud austuse ja autoriteedi.

EKP KESKKOMITEE ESIMESE SEKRETÄRI SM . K. VAINO

LOPPSONA

1. veebruaril 1986. aastal

Seltsimehed !

Tehes kokkuvõtteid EKP Keskkomitee aruande läbi

arutamisest, tahaks eeskätt märkida seda , et arutelu

kulges teravalt ja elavalt, asjalikus ja kriitilises meele olus.

Sõnavõttudes asetati rõhk peaasjalikult lahendamata küsimustele ja nende lahendamise teede otsimisele. Ja

see on õige, see vastab aja vaimule, nendele ümberkor raldustele, mis toimuvad praegu kõigis meie eluvald kondades. Niisugune konstruktiivne ja asjalik suhtumi ne, printsipiaalne, kriitiline ja enesekriitiline hinnang tehtule näitab, et kommunistid mõistavad õigesti üles andeid, mida partei on seadnud teaduse ja tehnika progressi ning meie maa sotsiaalse ja majandusliku

arengu kiirendamise alal . Nüüd on asi selles, et täita need ülesanded täies ulatuses ja parimal viisil .

Me näeme selgesti oma vajakajäämisi ja lünki, see aga tähendab, et me võime ja peame kõrvaldama puu dused , muutma paremaks kogu oma töö.

Praktiliselt kõik täna sõna võtnud delegaadid avalda sid oma arvamust ja esitasid ettepanekuid partei prog rammi uue redaktsiooni projekti ja NLKP põhikirja muudatuste projekti kohta. Need partei poolt üldrahva likuks arutamiseks esitatud ülitähtsad kongressieelsed

dokumendid pälvisid kongressi delegaatide täieliku ja üksmeelse heakskiidu ning toetuse.

EKP Keskkomitee aruande läbiarutamisel tegid dele

gaadid rohkem kui 40 huvitavat ja kasulikku ettepane kut ning kriitilist märkust . Nii rääkisid delegaadid täna täiesti õigesti sellest , et tuleb taotleda kõigi tasandite

kaadri psühholoogilist ümberhäälestamist, resoluutse malt ja sihikindlamalt võidelda vastutustundetusega, 62

puuduste kinnimätsimisega , tegelikkuse ja kõige selle ilustamise vastu, mis on tehtud ja mida tehakse. Nõnda

tõstatas täna õigesti küsimuse Tallinna sotsiaalse ja majandusliku arengų perspektiividest M. Pedak. See on väga tähtis küsimus ja seda oleks tõepoolest kasulik arutada EKP Keskkomitee büroo ja vabariigi valitsuse tasandil .

Täiesti õigus on elamuehituskombinaadi parteikomi tee sekretäril N. Vasjutinil, kes oma sõnavõtus ütles, et ehitajad tahavad teada , kus ja mida nad hakkavad ehi tama sellel viisaastakul Tallinnas , missuguseks kuju

neb kombinaadi koormus. Tõepoolest, ehitajad võivad ja peavad teadma oma perspektiive, see annab neile võimaluse õigesti korraldada tööd ja ratsionaalsemalt kasutada oma võimalusi . Arvan, et Tallinna RSN Täi tevkomitee peaks nendes küsimustes kindla seisukoha võtma .

Partei Valga rajoonikomitee esimene sekretär M. Ko lossova püstitas õigesti küsimuse, et on vaja pöörata rohkem tähelepanu rajoonidele, kus on keerukad tingi mused , et tuleb täita EKP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu poolt vastuvõetud otsused . Toetamist väärib ka sõnavõttudes väljendatud mõte korraldada parteialgorganisatsioonide sekretäride ja parteigrupiorganisaatorite vabariiklikke koosolekuid. Nagu te mäletate, on niisuguseid koosolekuid meil juba toimunud : vabariiklik parteigrupiorganisaatorite koos olek 1979. aastal, parteialgorganisatsioonide sekretäride koosolek 1984. aastal. Kohapealt saabunud vastukajade ja teadete põhjal on näha , et need äratasid parteiaktii vis elavat huvi ning tõid küllalt suurt kasu . Arvan , et täna esitatud ettepanekuid tuleks kuulda võtta . Ilmselt

oleks otstarbekohane korraldada parteigrupiorganisaa torite, samuti parteialgorganisatsioonide sekretäride ülevabariigilised koosolekud, kus saab teha mõningaid kokkuvõtteid tööst ning vahetada kogemusi .

Erilist tähelepanu tuleb meil pöörata tööle komso molikaadriga . ELKNÜ Keskkomitee esimese sekretäri A. Almanni tänane sõnavõtt kinnitab seda veel kord.

Mõistagi ei kõlba kuhugi , et ainult 37 protsenti Tallinna

Kalinini rajooni komsomolialgorganisatsioonide sekre täridest on kommunistid ning ainult 12 neist on valitud parteikomiteede ja -büroode koosseisu. Ilmselt on olu 63

kord samasugune ka mujal . Parteikomiteedel tuleb pöörata sellele tõsist tähelepanu . Tahaksin toetada tootmiskoondise «Talleks» treialite

brigadiri V. Liivi. Tõepoolest, tuleb taotleda vahetus koefitsiendi tõusu ettevõtetes, arvata see näitaja sotsia listliku võistluse tingimuste hulka ning moraalsete ja materiaalsete vahendite abil kindlustada töö 2-3 vahe tuses .

Pole ilmselt vajadust pöörduda tagasi kõigi järeldus te, ettepanekute ja märkuste juurde, mis kõlasid täna kongressi tribüünilt. EKP Keskkomitee uus koosseis õpib neid kõiki tähelepanelikult tundma , analüüsib need läbi ning tagab nende elluviimise.

Sellega, seltsimehed , lubage lõpetada, sest sõnavõt tude iseloom ja sisu , delegaatide täielik üksmeel ning lahendamist vajavate ülesannete selge mõistmine dele gaatide poolt ei nõua ulatuslikku lõppsõna .

NLKP KESKKOMITEE PROJEKTIST « NSV LIIDU MAJANDUSLIKU JA SOTSIAALSE ARENGU POHI SUUNAD AASTAIKS 1986-1990 NING

AJAVAHEMIKUKS KUNI 2000. AASTANI »

Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe sm. B. Sauli ettekanne 1. veebruaril 1985. aastal

Seltsimehed delegaadid !

NLKP Keskkomitee 1985. a . oktoobripleenumi poolt heakskiidetud ja üldrahvalikuks arutamiseks esitatud

projekt « NSV Liidu majandusliku ja sotsiaalse arengu põhisuunad aastaiks 1986-1990 ning ajavahemikuks kuni 2000. aastani » näeb ette saavutada NSV Liidu sot

siaalse ja majandusliku arengu tunduva kiirendamise alusel nõukogude ühiskonna kvalitatiivselt uus seisund . Pleenumil kõneldes ütles NLKP Keskkomitee peasek retär seltsimees M. Gorbatšov : «Meie maa sotsiaalse ja

majandusliku arengu kiirendamine peab tagama nõu kogude inimeste aineliselt ja vaimselt rikka , sotsiaalselt dünaamilise elu rahu tingimustes , veelgi täielikumalt ja eredamalt esile tooma sotsialistlikus korras kehas tuva ajalooliselt uut tüüpi tsivilisatsiooni võimalused ja eelised . >>

Koosolekutel, kõikjal , kus on arutatud põhisuundade projekti , on tõstetud esile selle sügavat teaduslikkust, sisukust ja kaugelenägelikkust. Meie vabariigi töötajad

on teinud ligi 18 000 täiendust, täpsustust ja parandust küsimustes, mis puudutavad meie maa ja vabariigi majanduslikku ning sotsiaalset arengut. Projekti arutamise käigus on ettevõtete ja organisat

sioonide töökollektiivid esitanud konkreetseid ettepane kuid tootmise intensiivistamiseks teaduse ja tehnika

progressi kiirendamise , tööjõu-, finants- ja toormeres * Ayaldatakse lühendatult. 5 EKP XIX kongress

65

sursside säästliku kasutamise, valmistatavate masinate ja mehhanismide kvaliteedi ning jõudluse tõstmise teel . Palju on tehtud ettepanekuid kultuuri ja tervishoiu arendamise, töö organiseerimise ja tasustamise korras tamise kohta ning muudes elutähtsates küsimustes. Kõik need ettepanekud on vaadatud Eesti NSV Mi nistrite Nõukogus tähelepanelikult läbi . Kaalukamad neist on esitatud edasiseks läbivaatamiseks meie maa

direktiivorganitele. Nende kõigi kohta võetakse vastu asjakohased otsused .

Majanduse arengu ja rahva heaolu tõusu peamised tulemused üheteistkümnendal viisaastakul

Meie vabariik põhiliselt täitis üheteistkümnenda viie aasta plaani ülesanded . Kasvutempo ületas kehtestatud

ülesanded paljude näitajate osas. Ettenähtud 15 prot sendi asemel suurenes rahvatulu viisaastakuga rohkem

kui 16 protsenti . Vähenes elavtöö ja materiaalsete res sursside kulu osakaal ühiskondlikus produktis . Iga aasta täideti vabariigi riigieelarve. Tagati tarbimis vahendite tootmise ennakkasy .

Kõrvalekaldumatult viidi ellu partei agraarpoliitikat.

Suurenes peamiste põllumajandussaaduste tootmine ja kokkuost. Loomade ja lindude riiklik kokkuost kasvas möödunud viie aasta jooksul 12,2 protsenti ning piima kokkuost 12 protsenti . Kõiki finantseerimisallikaid arvestades evitati

viie

aastaga ligi 4,6 miljardit rubla kapitaalmahutusi. Vaba

riigi rahvamajanduse põhifondid kasvasid ligikaudu 1,3 korda .

Ühiskondliku tootmise areng ja selle efektiivsuse tõus tagasid rahva heaolu edasise kasvu . Reaaltulu ühe

elaniku kohta suurenes rohkem kui 9 protsenti. Ühis kondlikud tarbimisfondid suurenesid ühe elaniku kohta

22 protsenti ja moodustasid 1985. aastal ligi 700 rubla . Tugevnes elanikke teenindavate harude materiaal tehniline baas. Ehitati kaheksa haiglat, koolieelseid

lasteasutusi rohkem kui 16 000 kohaga ja koole 25 500 õpilasele.

Kehtestatud ülesandeid ennetades arenes elamuehitus. 66

Aastail 1981-1985 anti ekspluatatsiooni elamuid üld pinnaga 3 900 000 ruutmeetrit. Oma korteriolusid paran das ligi 310 000 inimest.

Positiivseid nihkeid ilmnes ka demograafilistes prot sessides . Muu hulgas suurenes sündimus, vabariigi

sisene migratsioon muutus viimastel aastatel maa kasuks .

Ühtaegu ei ole meie vabariigis mitmete näita jate osas saavutatud viie aasta plaaniga kindlaksmää

ratud rajajooni. Paljud tööstuskoondised ja -ettevõtted

ei taganud tööstustoodangu mahu juurdekasvu ja töö viljakuse tõusu tempot, esines lepingudistsipliini rikku misi toodangu tarnimisel . Ebapiisavas tempos evitati uut tehnikat ja tehnoloogiat, nõrk oli teaduse side toot

misega . Paljude toodete, sealhulgas tarbekaupade teh niline tase ja kvaliteet jäävad tänapäeva nõuetest ma ha. Põllumajanduse kogutoodangu kasvu aastakesk mine tempo kujunes plaanis ettenähtust madalamaks. Meie suured põllumajandusrajoonid loovutasid ühe teistkümnendal viisaastakul oma juhtpositsioonid põl lumajandustootmises . Näiteks Viljandi rajoonis (ra jooni täitevkomitee esimees sm. U. Veeperv ) vähenes kümnenda viisaastakuga võrreldes teravilja , kartuli ,

köögivilja , lina ja isegi piima tootmine. Kapitaalehituses ei tagatud kõigi planeeritud võim suste ja objektide käikurakendamist. Rahvamajanduses jätkus endiselt fonditootluse langus. Esines käibefon dide ja varude põhjendamatult kiiret kasvu . Kuid , vaatamata majandustegevuses esinevatele puu

dustele, võib veendunult öelda, et möödunud viisaasta kul loodi vabariigis tugev varu edukaks sotsiaalseks ja majanduslikuks arenguks kaheteistkümnendal viisaas takul .

Majandusliku ja sotsiaalse arengu põhiülesanded kaheteistkümnendaks viisaastakuks ning eesmärgid kuni 2000. aastani

Põhisuundade projektis on märgitud, et partei majan dusstrateegia kõrgeim eesmärk on olnud ja on ka edas pidi rahva elujärje ja kultuuritaseme kõrvalekaldumatu tõstmine. 5*

67

Viie aasta plaani projekti väljatöötamisel me läh tusime vajadusest tagada : sotsiaalse ja majandusliku

arengu tempo järsk tõus , rahvamajanduse ja elanike toodangu- , kauba- ja teenusevajaduste täielikum rahul damine , inimeste heaolu kõrvalekaldumatu kasv, samuti

vabariigi osatähtsuse edasine suurenemine üleliidu lisest tööjaotusest tulenevate ülesannete lahendamisel. Muu hulgas nähakse ette suurendada 1990. aastaks

rahvatulu 1985. aastaga võrreldes ligi 17 protsenti. Kavandatud ülesannete täitmiseks tuleb tagada rahva tulu kogu juurdekasv ühiskondliku töö viljakuse tõst mise teel , tööstustoodangu juurdekasv aga tegutsevates ettevõtetes hõivatud töötajate arvu vähendamise tingi mustes . Vabariigis on loodud märkimisväärne tootmis

potentsiaal , ja nüüd me peame tagama selle täielikuma ärakasutamise. Sealjuures on vaja kindlustada tootmis põhifondide moderniseerimine ja nende kvaliteedi para nemine, kiirendades nende uuendamist ja vananenud

seadmete asendamist ajakohaste, suurema jõudlusega seadmetega . Uue viisaastaku iseärasuseks on ka see, et meie ette on seatud ülesanne muuta ressursside säästmine otsus

tavaks allikaks , mis katab rahvamajanduse täiendavad materjali- , kütuse- ja toormevajadused .

Teaduse ja tehnika progressi ning teaduse arengu kiirendamine

Teaduse ja tehnika kõrvalekaldumatu areng ning tea duslik- tehnilise

potentsiaali

tugevnemine

on

mitte

ainult majanduse edendamiseks tingimuste loomise tähtsaim tegur, vaid sellel on ka suur sotsiaalne, ideo loogiline ja poliitiline tähtsus.

Meie vabariigis on olemas hea teaduspotentsiaal , edasi arenevad sellised teaduse võtmesuunad nagu tahke keha füüsika , füüsikalis- keemiline bioloogia , küberneetika , elektroonika , arvutustehnika , raalide tark

vara , aparaadiehitus jne. Muu hulgas on kaheteistküm nendal viisaastakul ette nähtud luua ja hakata tootma programmorienteeritud mikroprotsessoreid, personaal

arvuteid ( sealhulgas kooliraale ) ning tööstuse ja põllu 68

majanduse tehnoloogiaprotsesside juhtimise süsteeme. Kogu seda tööd peab juhtima meie Teaduste Akadee mia eesotsas president K. Rebasega .

Et koondada jõude biotehnoloogia alal ning kiiren dada sellealaste uuringute tulemuste juurutamnist põllu majandusse ja meditsiini, luuakse, samuti ENSV TA juures, Vabariiklik Geeni- ja Rakutehnoloogia Bio keskus . Ühiskonnateaduste alal tuleb koos liiduliste teadus

asutustega põhjalikumalt tundma õppida ühiskondliku tootmise efektiivsuse tõstmise ning vabariigi rahvama janduse planeerimise ja juhtimise täiustamise aktuaal seid probleeme . Ülimalt suure tähtsuse omandab teaduse tulemuste kiirem kasutamine tootmises .

Kuna kokkuhoid on muutumas tootmise edasise kasvu

ressurssidega tagamise peamiseks allikaks , on vaja tun duvalt laiendada uuringuid , mis avavad ulatuslikke või malusi progressiivsete ressursisäästlike tehnoloogiate rakendamiseks .

Erakordse tähtsuse majanduse üleviimisel peamiselt intensiivarengu teele omandab kvaliteedi küsimus. Me teame , et meie majandusmehhanism ei stimuleeri veel

küllaldaselt kvaliteedi tõstmist ja vananenud toodangu uuendamist.

Meie majandusteadlastel on majanduseksperimendi tingimustes rakendatavate uute majandamismeetodite väljatöötamise kogemusi. ENSV TA Majanduse Insti tuudil tuleb osaleda nende teede otsimises, mis seaksid meie ettevõtted vajaduse ette hoolitseda rohkem selle

eest , et nende toodangu kvaliteet vastaks kõrgeimale ja rahvusvahelisele tasemele. Visamalt peab kaitsma kompromissituse seisukohta kvaliteedi suhtes NSVL Standardikomitee Eesti Vabariiklik Valitsus eesotsas

sm . J. Soobikuga . Tuleb aktiivsemalt luua selliseid teaduse ja tootmise integratsiooni organisatsioonilisi vorme, mis võimalda

vad orgaaniliselt ühitada fundamentaalseid ja raken duslikke uuringuid ning tagavad teadusele kõige lühema tee tootmisse. Tuleb tundma õppida olemasole

vaid kogemusi ja kasutada neid meie oludes. Meil on vaja oluliselt parandada ka leiutustegevust, patenditööd ja litsentsindust. Edasi peab arenema tea duslik- tehnilise informatsiooni süsteem . 69

Ja veel . On tarvis võtta meetmeid kõrgkooli teadus

potentsiaali tunduvalt paremaks ärakasutamiseks. Sel leks tuleb, ühest küljest , kiires tempos arendada kõrg

koolide eksperimentaalbaasi , teisest küljest aga , ener gilisemalt kaasata kõrgkoolide teadlasi teaduslike lahenduste juurutamisse koondistes ja ettevõtetes. Teaduse tulemuslikkuse suurendamine nõuab pidevat hoolitsust tema materiaal -tehnilise baasi tugevdamise

eest. Viie aasta plaani projektis on selleks ette nähtud vajalikud vahendid .

Tööstuse areng

Põhisuundade projektis on Eesti NSV- le ette nähtud : suurendada tööstustoodangut 13-16 protsenti, tagades põlevkivitöötlemistööstuse ning elektroonika- ja aparaa ditööstuse ennakkasv ; laiendada kultuuri- ja olmekau

pade ning majatarvete väljalaset ; alustada Kuremäe põlevkivikaevanduse ehitamist. Sellest lähtudes on plaani projektis kaheteistkümnen daks viisaastakuks kindlaks määratud vabariigi töös tuse arendamise ülesanded : rahuldada täielikumalt rah

vamajanduse ja elanike vajadused saaduste ja kaupade

järele; tagada B - grupi tööstustoodangu kasvu ennak tempo ; kasutada täielikumalt ära olemasolevat tootmis potentsiaali ettevõtete ja tsehhide kiirema ümbersead mestamise ja moderniseerimise teel ; suurendada vaba riigi panust üleliidulisest tööjaotusest tulenevate üles annete lahendamisse .

Seatud ülesannete täitmiseks tuleb tagada põhiosa

( ligikaudu neli viiendikku ) tööstustoodangu juurdekas vust olemasolevatelt

tootmisvõimsustelt nende ümber

seadmestamise teel ( selleks on kavas eraldada ligi 620

miljonit rubla kapitaalmahutusi), B - grupi tööstustoo dangu 17-18- protsendiline kasv, tööviljakuse ennak kasv ja kaheteistkümnenda viisaastaku jooksul vähe malt 1500-2000 inimese vabastamine tööstusest sot siaalse infrastruktuuri arendamise vajadusteks. Tuleb

tõsta toodangu tehnilist taset ja kvaliteeti , saavutada , et kõik uued tooted vastaksid kõrgeimale kvaliteedi kategooriale . 70 1

Üksikute tööstusharüde ette püstitatakse järgmised põhiülesanded.

Naftakeemiatööstuses tuleb meil kiirendada põlevkivi töötlemistööstuse ümberseadmestamist ja rekonstruee

rimist. Tootmiskoondisel « Põlevkivikeemia » (V. Leini ) on vaja tagada kuuenda võimsa gaasigeneraatori ehita mine ja käikulaskmine demonteerimisele kuuluvate, amortiseerunud ja vähese võimsusega seadmete asemel. Koondise « Eesti Põlevkivi » (U. Tambet ) ette me

seame ühe tähtsaima ülesandena tagada koos teadus ja projekteerimisorganisatsioonidega põlevkivi kaevan damise tehnoloogia täiustamine, mis võimaldab tundu

valt vähendada selle maarde kadusid ja alustada Kure mäe kaevanduse ehitamist .

Jätkuvad projekteerimis- ja uurimistööd Kabala fosfo riidimaardla kasutuselevõtmiseks Rakvere rajoonis . Masinaehitusettevõtetes hakatakse

võtma meetmeid

valmistatava toodangu tehnilise taseme, kvaliteedi ja töökindluse tõstmiseks. Ettevõtete ümberseadmestami

sel ja rekonstrueerimisel juurutatakse põhimõtteliselt

uusi tehnoloogilisi protsesse ja süsteeme, mehhaniseeri mis- ,

automatiseerimis-

ja

robotiseerimisvahendeid ,

suure jõudlusega seadmeid, töö korraldamise ja juhti mise eesrindlikke meetodeid .

Eelisareng

ootab

raadioelektroonikatööstust .

Tal

linna tootmiskoondises RET nähakse ette koos teadlas

tega luua ja evitada tootmisse laserplaadimängija . M. I. Kalinini nim. Elektrotehnika Tootmiskoondises

hakatakse seeriaviisiliselt tootma aparaate, mis tehni

listelt parameetritelt vastavad maailmatasemele. Edasi arenevad kõik aparaaditööstusettevõtted . Metsa- , tselluloosi-, paberi- ja puidutööstuses on meie vabariigis ametkondlik killustatus likvideeritud .

See peab positiivselt mõjutama selle tööstusharu aren gut ja aitama lahendada küsimust tselluloositootmise üleviimisest Tallinna Tselluloosi- ja Paberikombinaa dist Kehrasse. Evitatakse « Eesti Kolhoosiehituse» puit laastplaaditehase uusi võimsusi Pärnus, seadmestatakse

ümber puitlaastplaatide tootmist Püssis ja pehmete puitkiudplaatide valmistamist koondises « Viisnurk >. Rohkem kui 1 100 000 000 rubla eest toodab tarbe

kaupu majanduseksperimendi tingimustes töötav ENSV Kergetööstusministeerium . Uutes tingimustes töötamise aasta jooksul ei ole ministeerium ( minister J. Kraft ) 71

kasutanud ära veel kõiki võimalusi , et rahuldada pare

mini elanike kasvavaid vajadusi nende kaupade järele, kuigi toodangu valmistamise ja realiseerimise alal on juurutatud palju kasulikku . Selle tööstusharu töökollek tiivide ees seisab endiselt ülesanne rahuldada elanik

konna kõigi sotsiaalsete gruppide vajadused rõivaste, jalatsite ja kangaste järele, kusjuures rõivaste väljalase peab kasvama vähemalt 17- protsendiliselt, reageerides operatiivselt kõigile moemuutustele.

Kultuuri- ja olmekaupade ning majatarvete tootmine kasvab meil

kaheteistkümnenda viisaastaku jooksul

ligikaudu 1,4 korda . Ühe kolmandiku nendest kaupa dest peavad valmistama vabariigi Kohaliku Tööstuse Ministeeriumi ( minister V. Veskiväli ) ettevõtted , mis

nõuab tõsist tööd materiaal -tehnilise baasi laiendamisel . Vastavalt kohaliku ja sekundaarse toorme kasutamise

komplekssele sihtprogrammile nähakse ette tekstiili toorme ja puidujäätmete kasutamise ennaktempo. Tarbekaupade väljalaske järsu suurendamise keeru listes oludes langeb eriline vastutus Eesti NSV Minist

rite Nõukogu vastavale komisjonile eesotsas P. Melni kuga . Tahaks näha tema töös selle lõigu juhtimisel roh kem operatiivsust, konkreetsust ja nõudlikkust , et kõik tarbekaupu tootvad , eriti majanduseksperimendi tingi mustes töötavad ettevõtted täidaksid tingimusteta vas tavaid plaaniülesandeid .

Toitlusprogramm ja agrotööstuskompleks Põhisuundade projektis on meie vabariigile kindlaks määratud ülesanded: suurendada põllumajanduse aas takeskmise kogutoodangu mahtu 12–14 protsenti . Toota

1990. aastal liha ( tapakaalus ) 245 000—250 000 tonni ja piima 1,4 miljonit tonni . Arendada peekonseakasva tust . Kuivendada 85 000 hektarit liigniiskeid põlluma janduskõlvikuid . Mida meil tuleb teha nende ülesannete täitmiseks ja

missugused on reaalsed teed planeeritavate rajajoon teni jõudmiseks ?

Loomakasvatuse kui meie vabariigi põllumajanduse peasuuna toodangut on võimalik suurendada üksnes 72

söötade tootmise märkimisväärse

-

vähemalt 12-14

protsendilise kasvu korral . Selleks on vaja iga aasta saada haritava maa hektari kohta keskmiselt 3200 või

isegi 3500 söötühikut . Peasuund seatud ülesande täitmisel on teaduslikult

põhjendatud intensiivse maaviljelussüsteemi järjekindel evitamine ja juurutamine kõigis kolhoosides ja sovhoo sides .

Ühisloomakasvatuses tuleb jätkata liha , piima ja mu nade tootmise

intensiivistamist

tõuaretustöö

täiusta

mise, tasakaalustatud söötmise ja uute tehnoloogiate juurutamise, samuti kompleksse mehhaniseerimise taseme tõstmise ja farmides käsitsitöö osakaalu vähen damise alusel . Üksnes siis võime jõuda selleni , et saame

1990. aastal 4300 kilogrammi piima lehma kohta . Nuumveiste ööpäevakeskmine kaaluiive peab ületama 1990. aastaks 750 grammi ja nuumsigade kaaluiive 500 grammi .

ENSV Agrotööstuskomiteel ning rajoonide täitev komiteedel ja agrotööstuskoondistel tuleb kaheteist kümnendal viisaastakul pöörata rohkem tähelepanu maaelanike isiklike abimajapidamiste arendamisele, linna- ja alevielanike aianduskooperatiivide loomisele, samuti ettevõtete, organisatsioonide ja asutuste abi majandite arendamisele, et toota täiendavalt põlluma jandussaadusi.

Eesti NSV toitlusprogrammi eduka realiseerimise tähtsaim tingimus on selle seostamine kolhooside ja sovhooside, eriti objektiivselt keerukamates tingimustes töötavate majandite töökollektiivide sotsiaalse guga .

Ühtses agrotööstuskompleksis tuleb toidukaupade tootmise arendamise ja põllumajandustoorme töötle mise küsimusi lahendada kompleksselt , et täielikumalt. rahuldada elanike vajadusi . Liha- ja piimatööstuse esmajärguline ülesanne on toormeressursside täielikum ja ratsionaalsem kasuta mine, valmistatava toodangu kvaliteedi parandamine ja sortimendi laiendamine . Kavas on ehitada uus lihakom

binaat Rakverre ja rekonstrueerida terve rida tsehhe vabariigi rajoonides. Ka toiduainetööstuse ees seisab ülesanne tunduvalt

parandada toodangu , eriti pagari- ja kondiitritoodete 73

kvaliteeti ning laiendada nende sortimenti vastavalt elanike nõudmistele.

Toormeressursside piiratuse tõttu asetatakse kala tööstuses põhirõhk eriti nõutava toodangu väljalaske suurendamisele. Eluskala müük kolmekordistub. Ulatus

likumalt on tarvis arendada kalakasvatust järvedes ja tiikides .

Jahu-, kruubi- ja jõusöödatööstuses tuleb ENSV Tera viljasaaduste Ministeeriumil põhjalikult ümber sead mestada amortiseerunud ettevõtted Haapsalus, Valgas ja Tallinnas , tagada toodangu kvaliteedi paranemine, toodete pakendamine ja konteinervedu .

Tahaksin loota , et äsjaloodud ENSV Agrotööstusko mitee eesotsas Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe

esimese asetäitja H. Veldiga suudab, tuginedes Agro tööstuskoondises omandatud kogemustele, eesrindlikule

põllumajandusteadusele ja -tehnikale ning tehes tihedat koostööd kohalike nõukogudega , viia ' vabariigi põllu majandustootmine juba lähematel aastatel toitlusprog rammis ettenähtud tasemele .

Tootmise infrastruktuuri areng

Majanduse üleviimisel intensiivarengu teele muutu vad otsustavaks tootmise infrastruktuuri harud ( trans

port, side, materiaal -tehniline varustus , elektriliinid jne . ) .

Rahvamajanduse ja elanike transpordivajaduste sta biilseks ja ökonoomseks rahuldamiseks ning transpor dile

kaheteistkümnendaks

viisaastakuks

kehtestatud

plaaniülesannete täitmiseks tuleb ENSV Plaanikomi teel , ENSV Varustuskomiteel ning tarnijatest ministee riumidel ja muudel keskasutustel eeskätt vähendada

toodangu transpordimahukust, oskuslikult ühitada tar nijaettevõtete tegevus veoseid saavate ettevõtete tööga ning vältida vastassuunalisi vedusid . Transpordiorganisatsioonide plaanid on seoses vaja dusega tõsta ressursside kasutamise efektiivsust kahe

teistkümnendal viisaastakul pingelised ning nõuavad veoselähetajate ja -saajate suurt ühist organiseerimis 74

tööd , kõigi transpordiliikide tegevuse koordineerimist, veoste kohaletoimetamise kiirendamist ja nende säili

vuse tagamist . Tuleb kindlustada kogu tootmise infra struktuuri stabiilne töö. Ühenduses Tallinna Uussadama esimese järgu eks

pluatatsiooniminekuga seatakse Eesti Merelaevanduse ( A. Kask) , Balti Raudtee Eesti Raudteekonna (O. Mo

šenko ) , ENSV Ehitusministeeriumi ( L. Schmidt ) ja Tallinna RSN Täitevkomitee ( H. Lumi ) ette ülesanne kindlustada sadamapersonal elamispinna , elutarbelise

teenindamise ja linnatranspordiga . Vabariigi raudtee transpordi veoülesannete eduka lahendamise aluseks kaheteistkümnendal viis aastakul jääb raudteemajan duse arendamine Tallinna-Tapa lõigul .

Tuleb paremini kasutada autoveonduse vahendeid , eriti ametkondlikku autotransporti , tunduvalt laiendada

gaasiballoonautode kasutamist ning säästa 1990. aastal bensiini ja diislikütust 1985. aastaga võrreldes 18-20 protsenti . ENSV Autotranspordiministeeriumil (minis

ter G. Kruger ) tuleb tõsisemalt tegelda ametkondliku autotranspordi töö koordineerimise ja kogu autotrans pordi kasutamise kvalitatiivsete näitajate parandamise küsimustega . Kaheteistkümnendal

viisaastakul jätkatakse tööd mere- ja lennuühenduse parandamisel. Võetakse kasu

tusele uue põlvkonna lennukid ja laevad. On tarvis

taotleda Saare- ja Hiiumaale tehtavate rannavedude maksimaalset ärakasutamist.

Teedemajanduses

tuleb

jätkata

magistraalteede

rekonstrueerimist, kuid erilist tähelepanu on vaja pöö rata teekatete kvaliteedi tõstmisele ning viia lõpule kol

hoosi- ja sovhoosikeskusi rajoonikeskustega ühendavate täiustatud kattega teede ehitamine. Tõsisemat tähele

panu tuleb pöörata linnatranspordile, eriti Tallinnas, kus peab tööle hakkama kiirtramm , samuti lahendada

autobussi- ja trolliliikluse edasiarendamise küsimused. Vireši — Tallinna gaasijuhtme rajamisega areneb edasi meie vabariigi torujuhtmetransport. Sideteenuste maht peab kasvama 1990. aastaks 1985. aastaga võrreldes 27 protsenti . Telefonijaamade maht linnades ja maal tuleb suurendada 362 000 numbrini .

Tuleb tagada kahe televisiooniprogrammi stabiilne vas tuvõtt kogu vabariigi territooriumil. Sidetöötajate (mi 75

nister A. Kaldma ) ees seisab uus ülesanne luua and

mete edastamise ühtne võrk, millele rajatakse arvutus keskuste võrgu ja vabariikliku automatiseeritud juhti missüsteemi töö .

Kapitaalehitus ja ehitustööstus Kapitaalehituse põhiülesanne on luua ja kiiremini uuendada rahvamajanduse põhifonde , mis on ette näh

tud ühiskondliku tootmise arendamiseks ja sotsiaal ülesannete lahendamiseks, ning kardinaalselt tõsta ehi tustootmise efektiivsust .

Meie vabariigis on kaheteistkümnendaks viisaasta

kuks kavandatud rohkem kui 5,2 miljardit rubla kapi taalmahutusi , sealhulgas ehitus- ja montaažitööde tar vis ligi 2,55 miljardit rubla. See annab umbes 12-prot sendilise kasvutempo . Töövõtuorganisatsioonide võim sused vabariigis peavad selle aja jooksul kasvama 14 protsenti . Ēdasiarendamist peab leidma omal jõul ehitamine .

Sellest lähtudes seisab vabariigi kapitaalehituse ees ülesanne tõsta kapitaalmahutuste efektiivsust . Teiseks ülesandeks on ehitustööstuse materiaal -tehnilise baasi

tugevdamine . See on praegu ehituskonveieri nõrgim lüli .

Kaheteistkümnendal viisaastakul nähakse ette re konstrueerida tsemenditehas « Punane Kunda» , Narva Ehitusmaterjalide Kombinaat ja Tallinna Betoonitehas . Ekspluatatsiooni antakse elamuehituskombinaadid Pär

nus (väikemajad ) ja Kohtla -Järvel. Meie vabariigis väljatöötatud ehitustegevuse industrialiseerimise prog ramm kaheteistkümnendaks viisaastakuks näeb ette alustada paljude ajakohaste ehitusmaterjalide tootmist. Ent üks asi on ehitada tehas ja teine – tagada selle stabiilne töö. Just küsimuse teist poolt lahendab hal

vasti Eesti NSV Ehitusmaterjalitööstuse Ministeerium. Täna on kohane juhtida sellele minister L. Ananitši tähelepanu ning hoiatada teda , et ta kannab isiklikult vastutust tootmisharu stabiilse töö korraldamise eest kaheteistkümnendal viisaastakul .

Tuleb parandada ehitustootmise korraldust. See üles 76

1

anne on mitmetahuline ning nõuab ehitustegevuse pla neerimise täiustamist , õigeaegset ja kvaliteetset pro jektide ja eelarvete koostamist, ehitusvõimsuste suuren

damist ja eeskujulikku töökorraldust ehitusplatsidel . Seepärast sõltub peale ehitustöö peamiste organiseeri jate – ENSV Ehitusministeeriumi ( minister L. Schmidt)

ja « Eesti Kolhoosiehituse» (esimees V. Tamm ) – palju tellijatest, linnade ja rajoonide täitevkomiteedest. Kogu ehituskonveieri täpset tööd meie vabariigis koordineerib meie ehituskomisjon eesotsas P. Paluga .

Selle komisjoni töös tahaks näha rohkem perspektiivi ja sihikindlust kaheteistkümnenda viisaastaku kõigi ehi tusplaanide tingimusteta täitmise korraldamisel .

Rahva heaolu tõus

Põhisuundade projektis on seatud ülesanne suuren dada kaheteistkümnendal viisaastakul reaaltulu ühe elaniku kohta meie maal tervikuna 13-15 protsenti. Tarbekaupade tootmise ja teenindussfääri arendamise

Eesti NSV kompleksprogramm näeb ette suurendada tööstuskaupade tootmist 1990. aastaks vähemalt 23 prot senti . Elanikele teenuste realiseerimine aga peab selleks ajaks kasvama ligi 1,3- kordseks . Nende tasuliste teenuste maht, mida osutavad ette

võtted ja organisatsioonid, kellele teenustööde tegemine

ei ole põhitegevus, peab olema 1990. aastal 38—40 prot senti suurem .

Põhjalikult on vaja parandada elanike kaubandus

likku teenindamist ja tagada progressiivsete , ostjatele sobivate teenindusvormide aktiivne juurutamine. Eelseisval viisaastakul jätkatakse elamu- ja kommu naalehituse esmajärgulist arendamist. Ligi kolm nel

jandikku mittetootmisobjektide ehitamise üldmahust on ette nähtud vabariigi elanike korteriolude parandami

seks . Ühe kolmandiku võrra laienevad töötajate võima lused astuda elamuehituskooperatiividesse, rohkem kui kahekordseks suureneb võimalus ehitada individuaal

elamu omaenda vahendite, laenu ning ettevõtete ja ma jandite fondide arvel .

Edasi areneb vanurite ja invaliidide jaoks mõeldud 77

internaatkodude võrk.

Oma

tööveteranidele selliseid

ühiskodusid ehitavate majandite arv kaheteistkümnen dal viisaastakul rohkem kui kolmekordistub. Tallinna , Tartu ja Pärnu linna täitevkomitee kavatsevad ehitada erielamuid üksielavatele sõja- ja tööveteranidele. Laie neb üksielavate vanurite ja töövõimetute kodanike kodusteenindamine.

Haridussüsteemi ees seisab ülesanne jätkata üldhari dus- ja kutsekooli reformi elluviimist.

Esmakordselt on kavas praktiliselt täies ulatuses rahuldada vajadus kohtade järele koolieelsetes lasteasu tustes ja viia lõpule töö üleminekul laste õpetamisele alates kuuendast eluaastast . On tarvis luua vajalikud

tingimused õpilaste tööõpetuseks, samuti tõsta kutse keskkoolide osatähtsust oskustööliste ettevalmistamisel.

Tuleb ümber korraldada kõrgõppeasutuste töö, mak simaalselt lähendada ettevalmistatavate spetsialistide

hulk ja kvaliteet vabariigi majandusliku ja kultuuri lise ülesehituse huvidele ja vajadustele .

Tervishoiu alal on kavas tagada järkjärguline üle minek kogu elanikkonna iga- aastasele dispanseerimi sele, tugevdada ja laiendada meditsiiniasutuste, esma

joones emade ja laste tervist tugevdavate meditsiini asutuste võrku ning kiirendada teaduse ja tehnika uute

saavutuste juurutamist ravi- ja profülaktikaasutuste tööpraktikasse. Rahva heaolu tõus on kõige tihedamalt seotud loo

duskeskkonna hoidmise ja tervendamisega. Kaheteist kümnendal viisaastakul tuleb ellu viia looduskaitseabi

nõude kompleks ligi 150 miljoni rubla suuruses sum mas .

On kavandatud abinõud spordiorganisatsioonide ma teriaalse baasi edasiseks tugevdamiseks. Tuleb põhjali

kult parandada kõigi olemasolevate spordirajatiste kasutamist. Välja on töötatud abinõud turismi arenda miseks ning turismi- ja ekskursiooniteeninduse täiusta miseks aastail 1986-1990. Vastavalt NLKP Keskkomitee otsusele on ette nähtud ulatuslikult laiendada kultuuri materiaalset baasi . Sel

leks eraldatavad kapitaalmahutused kasvavad kahe teistkümnendal viisaastakul ligi poolteisekordseks. On hakatud ehitama F. R. Kreutzwaldi nim .

Eesti NSV

Riikliku Raamatukogu uut hoonet, nähakse ette ehitada ooperi- ja balletiteatri ning konservatooriumi uued hoo 78

ned . Laieneb rajooni- ja maakultuurimajade, kultuuri ja puhkeparkide võrk jne. Kuid partei nõuet teostada ulatuslikku sotsiaalpolii tikat ei kinnistata seni alati vajaliku pöördega minis teeriumide ja muude keskasutuste tegevuses. Seepärast peavad neile selles töös pidevalt tõhusamat abi osu tama I. Toome ja M. Anslan kui isikud , kes Eesti NSV Ministrite Nõukogu aparaadis vastutavad selle töölõigu eest .

Rahvamajanduse juhtimise täiustamine

Tootmise ulatuse kasv, teaduse ja tehnika progress

ning majandussidemete komplitseerumine esitavad kõr gendatud nõudmisi rahvamajandusharude juhtimisele. NLKP Keskkomitees 1985. aastal toimunud juuninõu pidamisel räägiti demokraatliku tsentralismi edasisest

tugevdamisest ja arendamisest ühitatult märkimis väärse majandusliku iseseisvuse ja vastutusega , paind likumate juhtimisvormide ja -meetodite, isemajanda

mise ja kaubalis-rahaliste suhete aktiivse kasutamisega ettevõtete juhtimisel .

Me peame kõikjal kinnistama sotsialistlikku majan damisstiili, mis rajaneb sellistel tähtsaimatel leninlikel nõuetel , nagu poliitilise ja majandusliku juhtimise üht sus, kõrge organiseeritus, asjalikkus, kompetentsus , distsipliin ja igaühe isiklik vastutus oma töö eest.

On vaja tugevdada distsipliini ja sotsialistlikku sea duslikkust, järjekindlalt võidelda joomarluse ja alko holismi vastu . Tunduvalt on tarvis suurendada koon diste ja ettevõtete majanduslikku iseseisvust, nende või malusi tootmise ümberseadmestamiseks ja täiustami seks ning planeerimise alal . Seepärast tuleb laiendada majanduseksperimenti kui majandusmehhanismi täius tamise meetodit .

Rääkides juhtimise keskse lüli — planeerimise – üm berkorraldamisest, tuleb märkida esmajärguliste üles annetena planeerimisprotsessi reorganiseerimist sel leks, et muuta uus tehnika ja tehnoloogia kogu rahva majandusplaani kandekonstruktsiooniks, tagada efek tiivsuse näitajatele juhtiv koht, minna planeerimisel 79

üle normatiivmeetoditele, mis loob tingimused koon

diste ja ettevõtete aktiivseks tegevuseks ning ergutab töökollektiivide initsiatiivi ja loomingut. Aktiivsemale seisukohale peab siin asuma ENSV Plaanikomitee ees otsas G. Tõnspojaga. Juhtimise efektiivsuse tõstmiseks seisab ees suur töö

selle organisatsioonilise struktuuri täiustamise alal .

Meil tuleb laiendada võimalusi toodangu tehnilise tase me ja kvaliteedi mõjutamiseks tarbija poolt ning aren dada pikaajalisi majandussidemeid ja hulgikaubandust. See nõuab juhtimismeetodite ja -stiili täiustamist ka kohalikelt nõukogudelt , esmajoones Eesti NSV Minist rite Nõukogult . Õiglaselt kritiseeriti teda , mind kui Mi

nistrite Nõukogu esimeest ja vabariigi ministeeriume sm . K. Vaino ettekandes ning mitmete delegaatide sõna

võttudes mõningate majandusehituse küsimuste aeg lase lahendamise pärast . Meie kinnistame valitsuses järelejätmatult ja pidevalt leninlikke juhtimisprintsiipe,

ühitades kollegiaalsuse valitsuse otsuste ettevalmista misel konkreetsete isikute range personaalse vastutu sega nende täitmise eest .

NLKP poolt meie maa majandusliku ja sotsiaalse arengu kiirendamisel kavandatava töö ulatus on gran dioosne. Praegu on peamine rakendada täiel määral

käiku sisuliselt ammendamatu reserv, mis peitub inim

teguris, tagada kõrge organiseeritus, distsipliin ja kord . Suur vastutus kavandatud plaanide elluviimise eest

langeb eeskätt kommunistidele, parteiorganisatsiooni dele, kes peavad juhtima rahvahulkade poliitilist ja töö entusiasmi , igati toetama nende initsiatiivi ja loovaid algatusi . Kohalikel rahvasaadikute nõukogudel on vaja ulatus

likumalt ära kasutada oma õigusi majandusliku, sot siaalse ja kultuurilise ülesehituse valdkonnas .

Ametiühingutel tuleb kõikjal hoogustada sotsialist likku võistlust niihästi tootmisülesannete ületamiseks

kui ka töötajate töö-, olme- ja puhketingimuste paran damiseks. On tarvis tõsta töökollektiivide osa nende küsimuste lahendamisel .

Leninlik Komsomol peab suunama püstitatud üles annete täitmisele noorte entusiasmi ja pulbitseva ener gia .

Rahvakontroll peab kindlalt tõkestama igasugused riikliku distsipliini rikkumised , ebaperemehelikkuse, 80

ametkondlikkuse ja bürokratismi ning töö järgi jaota mise sotsialistlike põhimõtete rikkumise.

Seltsimehed delegaadid, lubage kinnitada NLKP Keskkomiteele, et Nõukogude Eesti kommunistid, kõik

töötajad rakendavad kogu jõu , saavutamaks eesmärgid , mille partei seab kaheteistkümnendaks viisaastakuks ja kuni 2000. aastani . Sellega me anname oma panuse

meie maa kaitsevõimsuse tugevdamisse ning Nõukogu

demaa konkreetsete rahuettepanekute toetamisse, mis on esitatud NLKP Keskkomitee peasekretäri M. Gorbat šovi avalduses.

6 EKP XIX kongress

EESTIMAA KOMMUNISTLIKU PARTEI

XIX KONGRESSI RESOLUTSIOON EESTIMAA KOMMUNISTLIKU PARTEI KESKKOMITEE ARUANDE JA VABARIIGI PARTEIORGANISATSIOONI ÜLESANNETE KOHTA

Ühel häälel vastu võetud 31. jaanuaril 1986. aastal

Nõukogude Eesti kommunistid, kõik töötajad lähevad suure tööalase ja poliitilise aktiivsuse õhkkonnas vastu meie partei ja rahva elu suursündmusele – Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei XXVII kongressile.

Aruandeperioodi tähistasid uued saavutused sotsia

listlikus ülesehitustöös. Võitluses NLKP XXVI kong ressi otsuste elluviimise eest kasvas veelgi Kommunist liku Partei juhtiv ja suunav osa , tugevnesid nõukogude ühiskonna ideelis -poliitiline ühtsus , NSV Liidu rahvaste vennalik liit ja sõprus .

Tohutut mõju kogu vabariigi ühiskondlik- poliitilisele elule avaldasid NLKP Keskkomitee 1985. aasta aprilli

pleenumi otsused , nõukogude rahva poolt Suures Isa maasõjas saavutatud võidu 40. aastapäeva ning Eestis nõukogude

võimu

taaskehtestamise 45.

aastapäeva

tähistamine .

Nagu kõik nõukogude inimesed , võtsid ka meie vaba riigi töötajad suure vaimustusega vastu partei prog rammi uue redaktsiooni , NLKP põhikirja tehtavate muudatuste ning « NSV Liidu majandusliku ja sot

siaalse arengu põhisuundade aastaiks 1986-1990 ning ajavahemikuks kuni 2000. aastani» projektid . Eesti NSV kommunistid , kõik töötajad tunnevad tohutut rahuldustunnet ja uhkust oma kodumaa üle seoses NLKP Keskkomitee peasekretäri M. Gorbatšovi

avaldusega , kus on toodud meie partei ja Nõukogude riigi programm tuumarelva täielikuks ja üleüldiseks likvideerimiseks aastaks 2000, inimkonna vabastamiseks

enesehävitamise ohust ning praegustele ja tulevastele põlvkondadele kindla turvalisuse tagamiseks. Vabariigi kommunistide, kõigi töötajate tahet väljen

dades kiidab Eestimaa Kommunistliku Partei XIX kong 82

ress üksmeelselt heaks ning toetab täielikult ja terve nisti leninliku partei sise- ja välispoliitikat, NLKP Keskkomitee ja tema Poliitbüroo laiaulatuslikku prak

tilist tegevust. Kurss meie ühiskonna majandusliku ja sotsiaalse arengu kiirendamisele, kõikjal maadvõttev algatuslikkuse ja vastutamise õhkkond, avalikkus ja avameelsus raskuste ja puuduste analüüsimisel , majan dusliku ja sotsiaalse arengu laiaulatuslike probleemide lahendamise novaatorlik käsitlus, sotsiaalse võrdsuse

tugevdamine, leppimatus lodevuse, ükskõiksuse, upsaku se, ametiseisundi kuritarvitamise, joomarluse ja alko holismi ning teiste negatiivsete ilmingute suhtes on leidnud täieliku toetuse Eesti NSV kommunistide, kõi kide töötajate seas.

Eestimaa Kommunistlik Partei tuli oma korralisele kongressile tihedalt koondununa NLKP leninliku Kesk komitee ümber, ideeliselt karastununa ja organisatsioo niliselt tugevnenuna, majanduse ja kultuuri juhtimise

ning rahvahulkade organiseerimise ja kasvatamise uute kogemustega rikastununa, valmis ellu viima kommu nismi ehitamise uusi suurejoonelisi plaane. Eestimaa Kommunistlik Partei kui NLKP võitlussalk

on kõrvalekaldumatult ellu viinud partei peajoont ning taganud rahva ainelise elujärje ja kultuuri edasise kasvu ühiskondliku tootmise efektiivsuse tõstmise alu

sel . Üheteistkümnenda viisaastaku viimase aasta ülelii dulise sotsialistliku võistluse kokkuvõtete põhjal mõis teti meie vabariigile NLKP Keskkomitee, NSV Liidu Ministrite Nõukogu , UAUKN - i ja ÜLKNÜ Keskkomitee rändpunalipp. See on Nõukogude Eesti tööliste ja kol hoosnike, insener -tehniliste töötajate , teadlaste ja tee

nistujate , kogu töötajaskonna tubli töö , parteiorganisat sioonide võitlusvaimu ja kommunistide avangardiosa suurenemise, meie maa vennasrahvaste tiheda koostöö,

NLKP Keskkomitee ja Nõukogude valitsuse poolt vaba riigile osutatava pideva tähelepanu tulemus. Ära kuulanud ja läbi arutanud Eestimaa Kommunist liku Partei

Keskkomitee esimese sekretäri seltsimees

K. Vaino aruande EKP Keskkomitee töö kohta , kiidab Eestimaa Kommunistliku Partei XIX kongress EKP

Keskkomitee praktilise tegevuse heaks ja tunnistab tema töö aruandeperioodil rahuldavaks. *

6*

83

Eestimaa Kommunistliku Partei XIX kongress mär gib, et üheteistkümnendal viisaastakul tagati stabiilne edasiminek kõikides majandusliku ja sotsiaalse arengu

suundades . Kasvas vabariigi panus meie maa ühtsesse rahvamajanduskompleksi. Ületati rahvatulu kasvu viisaastakuülesanne. Pea

mistes rahvamajandusharudes : tööstuses, põllumajan duses ja ehituses saadi praktiliselt kogu toodangu juur dekasv tööviljakuse tõstmise teel . Alanes tootmise ener

gia- ja materjalimahukus . Tööstustoodangu maht kasvas 14,5 protsenti, mis on rohkem, kui plaanis ette nähtud . Vastavalt kavandatule

arenesidki eeliskorras elektroonika- ja aparaaditööstus ning tarbekaupu tootvad tööstusharud.

Põllumajanduses realiseeriti järjekindlalt abinõusid NLKP Keskkomitee 1982. aasta maipleenumi otsuste ning toitlusprogrammi täitmiseks. Tehti suurt tööd põl lumajandusliku tootmise intensiivistamiseks . Tugevnes kolhooside ja sovhooside materiaal-tehniline baas. Suu renesid loomakasvatussaaduste tootmine ja riiklik kok

kuost. Ületati tera- ja köögivilja viie aasta müügiüles anded .

Täidetud on suur kapitaalehituse programm. Ületati põhifondide käikuandmise viisaastakuülesanne.

Eks

pluatatsiooni anti uued tootmishooned ning tervishoiu-, haridus- , kultuuri- , kaubandus- ja teenindusobjektid .

Üle plaani anti ekspluatatsiooni 312 000 m2 korteri pinda .

Täiustus kõikide vabariigi transpordi- ja sideliikide töö. Suurenes kauba- ja reisijateveo maht .

Tõusis rahva elujärg. Kasvas elanike reaaltulu. Pare mini hakati rahuldama töötajate materiaalseid , vaim seid ja kultuurivajadusi . Kongress märgib saavutatut positiivselt hinnates, et möödunud viisaastakul ei rakendatud vajalikul määral

käiku kõiki tootmise intensiivistamise hoobi ja reserve. Mitmes tootmisharus on tootmisvõimsuste tagasiandam endiselt madal, esineb ebatootlikke kulusid ja kadusid. Mitmed ettevõtted , organisatsioonid ja majandid ei täida plaaniülesandeid, rikuvad lepingukohustusi. Aeg laselt uuendati põhifonde ning juurutati tootmisse uut .

tehnikat ja tehnoloogiat. Paljude toodete kvaliteet ei vasta kasvanud nõuetele.

Põllumajandusliku tootmise arengutempo oli planee 84

ritust madalam . Teravilja, kartuli ja rohumaade saagi

kus oli endiselt ebastabiilne. Paljud majandid ja vaba riik tervikuna ei tulnud toime liha ja piima tootmise ja varumise plaanidega .

Meditsiini- ja koolieelsete lasteasutuste ehitamise programm jäi osaliselt realiseerimata. Paljude ehitus

materjalide ja -konstruktsioonide tootmine jääb maha kasvavatest vajadustest .

Kongress rõhutab, et partei- , nõukogude ja majandus organite ning ametiühingu- , komsomoli- ja teiste ühis kondlike organisatsioonide tähtsaim ülesanne kaheteist kümnendal viisaastakul on saavutada teaduse ja teh

nika progressi kiirendamise, vabariigi kõigi majandus harude rekonstrueerimise ja ümberseadmestamise, juh

timise, planeerimise ja majandamismeetodite täiusta mise, sisereservide täieliku mobiliseerimise ja inim teguri aktiviseerimise alusel murranguline pööre toot mise intensiivistamise poole.

Suurendada tööstustoodangut 13-16 % , tagades põlevkivitöötlemis- , elektroonika- ja aparaaditööstuse ennakarengu .

Taotleda tööviljakuse kasvutempo kiirenemist ning saada kogu toodangu juurdekasv üksnes selle teguri kaudu. Tagada range kinnipidamine tööviljakuse ja keskmise palga kasvu normatiivsest vahekorrast. Tõsta vananenud seadmete väljavahetamise tempo

kolme- kuni neljakordseks. Vabariigi ministeeriumidel ja teistel ametkondadel ning liidulise alluvusega koon distel ja ettevõtetel töötada välja ja viia ellu efektiivsed tootmise tehnilise ümberseadmestamise ja rekonstruee

rimise plaanid , nähes nendes ette tööstuste, jaoskondade ja tsehhide kompleksse mehhaniseerimise ja automati seerimise . Tagada kõikides materiaalse tootmise haru des töökohtade plaanipärane arvelevõtmine, atesteeri mine ja ratsionaliseerimine. Parandada kardinaalselt toodangu tehnilist taset ja kvaliteeti .

Töötada välja ja viia ellu materiaalsete ning kütuse

ja energiaressursside kokkuhoiu kompleksprogramm, nähes selles ette meetmesüsteemi väheste jäätmetega ja

jäätmeteta ressursisäästlike tehnoloogiate laialdaseks juurutamiseks ning sekundaarsete ressursside tootmi sesse tõmbamiseks .

Partei linna- ja rajoonikomiteedel aktiviseerida ühis kondlike teaduse ja tehnika progressi kaastöönõuko 85

gude tegevust. Koondiste ja ettevõtete parteialgorgani satsioonidel kontrollida pidevalt tootmise tehnilise tase me tõstmise meetmete elluviimist.

Arendada laialdaselt brigaaditöövõttu koos töö tasus tamisega lõpptulemuste järgi , rakendades progressiiv seid norme ja hindeid ning osalustegurit palga jaota misel .

Tõsta sotsialistliku võistluse mõjusust , viia selle vor mid ja tingimused täielikku vastavusse kogu majan dusmehhanismi ümberkorraldamisega . Laialdaselt levi

tada vabariigi tootmisnovaatorite ja parimate töökollek tiivide eesrindlikke kogemusi . Kongress peab kolhooside ja sovhooside ning põllu majandust teenindavate ja põllumajandussaadusi tööt levate ettevõtete ja organisatsioonide partei- , ameti ühingu- ja komsomoliorganisatsioonide peaülesandeks mobiliseerida kogu olemasolev potentsiaal toitlusprog rammi ülesannete edukale täitmisele.

Eelmise viisaastakuga võrreldes suurendada XII viis aastakul põllumajandussaaduste tootmise aastakeskmist mahtu 12–14 % .

Eesti NSV Riiklikul Agrotööstuskomiteel täiustada pidevalt juhtimistegevuse stiili ja meetodeid ning ma

jandusmehhanismi, tõsta maaviljeluskultuuri; juuru tada laialdaselt teravilja , kartuli ja teiste põllukultuu ride kasvatamise intensiivtehnoloogiaid ; taotleda sel alusel vähemalt 3200 söötühiku saamist haritava maa

ühe hektari kohta . Tõsta teravilja aastakeskmine kogu saak 1 350 000–1 450 000, kartuli kogusaak 1 150 000—

1 250 000 ja köögivilja kogusaak 135 000—140 000 ton nini .

Loomakasvatuses jätkata liha , piima ja munade toot mise intensiivistamist tõuaretuse täiustamise, tasakaa lustatud söötmise, uute tehnoloogiate juurutamise, kompleksse mehhaniseerimise taseme tõstmise ning käsitsi tehtava farmitöö vähendamise teel.

Viia aastakeskmine lihatoodang (tapakaalus ) 230 000 -240 000 tonnini , piimatoodang 1300 000–1 400 000 tonnini ja munatoodang 500—565 miljonini . Saada viis aastaku lõpuks iga lehma kohta kuni 4 300 kilogrammi piima . Täielikumalt kasutada loomsaaduste tootmise

reserve , erilist tähelepanu pöörata karja tõuomaduste parandamisele, lambakasvatuse edendamisele ning ette võtete, organisatsioonide ja asutuste põllumajanduslike 86

abimajandite ,

samuti kodanike isiklike abimajapida

miste arendamisele .

Eesti NSV Riiklikul Agrotööstuskomiteel tagada põl lumajandussaaduste töötlemise ja säilitamise võimsuste forsseeritud arendamine ning laias sortimendis toidu kaupade väljalaske suurendamine .

Taotleda kapitaalmahutuste efektiivsuse edasist kas vu . Eesti NSV Riiklikul Plaanikomiteel , Riiklikul Agro tööstuskomiteel , ministeeriumidel ja teistel ametkonda del suunata vahendid ja ressursid eeskätt tegutsevate ettevõtete rekonstrueerimisele ja tehnilisele ümbersead mestamisele, teaduse ja tehnika progressi kiirendavate

objektide rajamisele. Vähendada üheaegselt ehitatavate objektide arvu , tagada tootmisvõimsuste ning sotsiaal

ja olmeobjektide kompleksne ja aastaringselt ühtlasem käikuandmine. Suurendada ehitus- ja montaažitööde plaanide tasakaalustatust .

Viia ellu abinõudekompleks ehitusvõimsuste edasi seks suurendamiseks rajoonides, kuhu on kontsentree runud ehitustegevus. Igati tõsta ehituselukutsete sot siaalset prestiiži .

Saavutada ehituskompleksi materiaal -tehnilise baasi kiirendatud areng ja uuendamine. Tunduvalt parandada tööde tehnilist ja majanduslikku ettevalmistatust . Tõsta ehitus- ja montaažitööde kvaliteeti ja alandada nende

omahinda . Eesti NSV Riiklikul Ehituskomiteel ja pro jekteerimisorganisatsioonidel vähendada järjekindlalt projektides materjali-, kütuse-, energia- ja tööjõukulu nii hoonete ja rajatiste ehitamisel kui ekspluateerimisel . Transporditöötajate peamine ülesanne on rahvama janduse ja elanikkonna veovajaduste õigeaegne, kvali teetne ja täielik rahuldamine.

Eesti NSV Riiklikul Plaanikomiteel ja Varustuskomi teel rakendada koos veondusorganisatsioonide, minis teeriumide ja teiste ametkondadega abinõud ebaratsio

naalsete vedude likvideerimiseks ning töötada välja optimaalsed transpordibilansid . Suurendada vabariigi siseseid raudtee- ja merevedusid . Suurendada vedurite ja vagunite kasutegurit, rongide keskmist kaalu , sõidukiirust ning vagunikäivet .

Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriu mil rakendada abinõud elektronarvutustehnika laialda

seks kasutamiseks kauba- ja reisivedude korraldamisel,

suurendada autorongide ning diislikütuse ja gaasiga 87

töötavate autodega teostatavate vedude osakaalu . Alus tada ettevõtete, organisatsioonide ja asutuste garantee

ritud transporditeenindamist. Ühendada kõik kolhoosi ja sovhoosikeskused oma rajoonikeskusega asfalteeritud maanteedega. Parandada kõigis transpordiliikides reisijate vedu ning tõsta nende teenindamise kultuuri .

Täielikumalt rahuldada rahvamajanduse ja elanik konna vajadusi sideteenuste järele. Tagada telefonside kiirem areng, telesaatjate võrgu edasiarendamine ning kahe televisiooniprogrammi vastuvõtt kogu vabariigi territooriumil . *

Kongress peab parteiorganisatsioonide väga tähtsaks ülesandeks elanikkonna kõigi kihtide ja sotsiaalsete gruppide heaolu edasise kasvu tagamist, sotsialistlikule elulaadile ja isiksuse harmoonilisele arengule ning ini mese vaimsete tarvete üllastamisele vastavate vajaduste kujundamist . Hoolitsus inimeste eest, nende vajaduste täielikuma rahuldamise eest peab olema partei . , nõu

kogude, majandus- , ametiühingu- ja komsomoliorgani satsioonide tähelepanu keskmes.

Tõsta kvalitatiivselt uuele tasemele tarbekaupade tootmine. Taotleda tarbekaupade tootmise ja teenindus

sfääri arendamise kompleksprogrammis aastaiks 1986 2000 ette nähtud ülesannete täitmist ja ületamist. Õige aegselt, vastavalt elanikkonna eri gruppide nõudlusele, uuendada ja laiendada väljalastavate toodete sorti menti .

Tagada kaubanduse edasine areng, tõsta teeninda miskultuuri ja -kvaliteeti . Täiustada ja tugevdada kau banduse

asjalikke sidemeid

tööstusega . Parandada

kodanike korteriolusid. Soodustada kooperatiiv- ja indi viduaalelamuehituse kiiret arengut . Eesti NSV Tervishoiuministeeriumil kiirendada tea

duse saavutuste, uute, efektiivsete profülaktika ja taas tusravi vormide ja meetodite ravipraktikasse juuruta mist, tagada kogu elanikkonna iga-aastase dispansee

rimise kvaliteetne läbiviimine. Tagada meditsiini- ja sotsiaalobjektide materiaal-tehnilise baasi täiustami seks eraldatavate vahendite täielik ärakasutamine,

aktiivsemalt tõmmata nende vajaduste rahuldamisele 88

Plus ntee

tööstusettevõtete, kolhooside ja sovhooside vahendeid.

OOSI

Eesti NSV Sotsiaalhooldusministeeriumil on vaja sõja

ritud

ja tööveteranide eest kantavat hoolt nõrgendamata

edu

taastamise küsimusi , luua pensionäridele ja väikelas

nik side

tega naistele soodsad tingimused töötamiseks. Kongress rõhutab vajadust rakendada majandusmeh hanismi ja majanduse juhtimise täiustamise laialdane

lahendada sihikindlalt invaliidide tööalase aktiivsuse

ning

clig

abinõudekompleks . Tagada kõigi majandusharude ette võtete ja organisatsioonide üleviimine uutele majanda mismeetoditele . Vabariigi Riiklikul Plaanikomiteel saa

vutada plaanide tasakaalustatus ning kõigi plaaniosade seostatus teaduse ja tehnika progressi näitajatega. Laiendada teaduslikult põhjendatud normide ja norma

Faks sete kule ini uste

tiivide, komplekssihtprogrammide ja automatiseeritud kalkulatsioonisüsteemide kasutamist planeerimisprak tikas . *

iste õu

Eestimaa Kommunistliku Partei XIX kongress mär

ani

gib, et vabariigi teadlased saavutasid üheteistkümnen

ade

5

mentaalteaduste kui ka rakenduslike teadusuuringute vallas . Teadustöö korraldamisel hakati aktiivsemalt rakendama uurimistööde, katse- ja konstrueerimisaren

dal viisaastakul mitmeid tähtsaid tulemusi nii funda US

ge

dite väljatöötamise ning katsetootmise juhtimise ja

ele.

koordineerimise sihtprogramm-meetodit . Edasi on are

eti

nenud ühiskonnateadused .

da.

Ent kongress on arvamusel , et vabariigi teadusasu tustel on veel palju kasutamata reserve ja võimalusi teaduse ja tehnika progressi ning sotsiaalse ja majan

qu

da

di

dusliku arengu kiirendamiseks.

Vabariigi teadusasutustel ja kõrgkoolidel on vaja jätkata ning täiustada majanduse ja kultuuri arengu

28 as

Ea .

ee

ja

ni

ze,

ele

sõlmküsimuste lahendamist komplekssete uurimispro rammide alusel , laialdasemalt kasutada teisi teaduse, tehnika ja tootmise integreerimise progressiivseid vor me , mis soodustavad teaduslike ideede ja tööde kiire mat rakendamist praktikas ning suurte harukondade vaheliste teaduslik-tehniliste probleemide lahendamist lühima ajaga . Eesti NSV Teaduste Akadeemial tuleb fundamentaal teaduse arendamise kõrval täielikumalt teostada tea 7

EKP XIX kongress

89

duse akadeemilise, kõrgkooli- ja harukondliku sektori sihtkoordineerimist. Tagada teaduslike uurimistööde kontsentreerimine loodus , tehnika- ja ühiskonnatea duste valdkonnas kõige tähtsamatele majandusliku ja

sotsiaalse arengu suundadele. Viia alustatud väljatöö ted praktiliste tulemusteni. Osutada rohkem tähelepanu teaduse materiaalse baasi tugevdamisele, sihikindlalt taotleda teaduse ja tootmise integratsiooni süvenda mist .

Teadusasutuste ja kõrgkoolide parteiorganisatsiooni del keskendada tähelepanu teadustöö viimisele inten siivarengu teele, tagades avangardiosa

tõstmise,

kommunistidest teadlaste kaadriküsimuste

õigeaegse

lahendamise ning teadustöötajatele loometööks soodsad tingimused. *

Eestimaa Kommunistliku Partei XIX kongress mär

gib, et vabariigi parteiorganisatsioon on saavutanud ideoloogiatöö taseme edasise tõusu. Olulist osa etenda sid siin NLKP Keskkomitee otsus « Eesti NSV juhtiva

kaadri osavõtust töötajate hulgas tehtavast poliitilisest kasvatustööst» ning EKP Keskkomitee pleenumite otsu sed , milles on NLKP Keskkomitee 1983. a. juuniplee numi nõuetest lähtuvalt konkretiseeritud vabariigi par teiorganisatsiooni ülesanded. Otsustavat mõju ideoloo gia- ja poliitilise kasvatustöö efektiivsuse tõusule aval

davad NLKP Keskkomitee 1985. a. aprilli- ja oktoobri pleenumi otsused. On tugevnenud parteiorganisatsioo nide sidemed töötajatega ning ideoloogia-, organiseeri mis- ja majandustöö ühtsus. Tunduvalt on suurenenud juhtivate töötajate osa poliitilises kasvatustöös, edasi on arenenud sellealase töö taolised tõhusad vormid

nagu ühtsed poliitpäevad ning raadio- ja telefoorumid . Samaaegselt kongress rõhutab, et partei linna- ja rajoonikomiteed ning -algorganisatsioonid ei ole veel saavutanud ideoloogilise ja poliitilise kasvatustöö kõi kide vormide tihedat seostatust eluga, meie maa ning

koduvabariigi sotsiaalse ja majandusliku arengu kii rendamise ülesannetega . Ideoloogia- ja poliitilises kas vatustöös ilmneb endiselt formalismi ja didaktilisust. Pahatihti ei kanta hoolt selle eest , et töötajate heaolu

tõusule kaasneks nende ideelis- kõlbelise ja kultuuritase me tõus . 90

Ajanõuetele ei vasta nii majandusmõtlemise ümber kujundamise tempo kui ka mõnede majandus-, ameti ühingu- ja parteitöötajate suhtumine sellesse tähtsasse

poliitilisse ülesandesse. Parteiorganisatsioonid tegele vad veel vähe sotsiaalse ja majandusliku arengu kiiren damise ideoloogilise tagamisega .

Täiustamist nõuab massiteabevahendite töö. Nii mõ

nigi ajakirjanike sõnavõtt ei ole kantud peaeesmär gist partei poliitika propageerimisest, selgitamisest ja elluviimisest. Avaldatavates materjalides ning tele ja raadiosaadetes ei analüüsita piisava sügavusega rahvamajandustegevust ega tooda esile puudusi . Kongress kohustab EKP Keskkomiteed , partei linna

ja rajoonikomiteesid, -algorganisatsioone ning ideoloo giaasutusi tagama töötajate klassitunde tugevama kas vatamise kõrge ideelisuse ja kommunismile ustavuse, nõukogude patriotismi, proletaarse, sotsialistliku inter natsionalismi , töösse ja ühiskonna varasse teadliku suhtumise vaimus, nende pidevalt suureneva osasaa mise vaimukultuuri varamutest .

Tõsta marksistlik- leninliku

ja majandusõppe

osa

kommunistide, kõigi töötajate kaasamisel partei polii

tika elluviimisele. ÉKP Keskkomitee Poliitharidusmajal edendada propagandistide kaadri diferentseeritud õpe tamist harukonniti .

Parteiorganisatsioonidel ja juhtival kaadril taotleda töökollektiivides tehtava poliitilise kasvatustöö, majan

dustegevuse ja organiseerimistöö ühtsuse edasist tugev damist . Kujundada ümber majandusmõtlemine, aren dada iga töötaja loomeinitsiatiivi, igati stimuleerida ausat ja kohusetundlikku tööd. Leppimatult suhtuda lodevuse, distsiplineerimatuse, kommunistliku moraali normide rikkumise mis tahes ilmingutesse, sotsialistliku elulaadiga vastuolus olevatesse elukommetesse. Aktivi

seerida kõikjal karskusühingute tegevust , laialdaselt teha aktiivset alkoholismivastast propagandat. Linna ja rajoonikomiteedel kuulata süstemaatiliselt juhtijate aruandeid selle kohta , kuidas on kohtadel korraldatud

võitlus joomarlusega , kuidas levitatakse selle töö oskus liku korraldamise kogemusi. Juurutada olmesse uusi ,

nõukogulikke tavandeid . Oluliselt parandada noorte vaba aja ja jõudeaja sisustamist.

Tõsta kommunistide ja juhttöötajate isiklikku vastu tust töökollektiivides tehtava kasvatustöö eest. Täius 7*

91

tada vabariiklike ühtsete poliitpäevade korraldamist , laiendada keskastme juhtide osavõttu nendest .

Kongress kohustab EKP Keskkomiteed , partei linna ja rajoonikomiteesid ning algorganisatsioone järje kindlalt ellu viima NLKP Keskkomitee suuniseid sot sialistliku seaduslikkuse ja õiguskorra tugevdamise

kohta ning juhib partei-, nõukogude ja õiguskaitseor ganite tähelepanu vajadusele rakendada ka edaspidi kõige ohtlikumate ja levinumate kuritegude ennetami seks praktikas end õigustanud vorme ja meetodeid . Pidada resoluutset võitlust tööpõlgurite , luusurite,

praagitegijate , töödistsipliini ja avaliku korra rikkujate, sotsialistliku omandi riisujate ning ebaperemehelikkuse vastu . Tõsta töökollektiivide osa töötajate kasvatamisel

Nõukogude seaduste ja kommunistliku moraali range

järgimise, kuritegelikesse ilmingutesse ning ühiskonna vastastesse

tegudesse

sallimatu

suhtumise

vaimus.

Parandada õiguskaitseorganite kaadriga tehtavat tööd , taotleda nende vastutuse tõstmist oma töölõigu eest . Parteikomiteedel ja -algorganisatsioonidel muuta näitagitatsioon operatiivsemaks ja tõsta selle ideelist ja

kunstilist taset . Täiustada loengpropaganda parteilist juhtimist. Rahvahulkades tehtavas töös võtta arvesse rahvas tiku ja töökollektiivide mitmerahvuselisust . Tugevdada Nõukogude rahvaste ühtsust ja sõprust. Resoluutselt võidelda rahvusliku piiratuse vastu , luua rahvuslikesse eelarvamustesse sallimatu suhtumise õhkkond . Sihi kindlalt taotleda vene keele kui rahvustevahelise suht

lemise keele õpetamise ja omandamise parandamist . Kongress peab vajalikuks täiustada ka edaspidi vas tupropagandasüsteemi , tõsta selle ründavust, oskusli kumalt kasutades sealjuures nii töökollektiivide kui

massiteabe- ja propagandavahendite võimalusi , sihi taotleda kodanlike propagandatalituste tegevuse neutraliseerimist vastupropagandavahendi kindlamalt tega .

Tuleb tõsta töötajate sõjalis- patriootliku kasvatamise taset , täiustada ja arendada selle töö vorme ja meeto

deid, osutades erilist tähelepanu noorte paremale ette valmistamisele

väeteenistuseks ,

nende

tõhusamale

orienteerimisele sõjaväeerialadele. Rakendada abinõud töökollektiivide ja õppeasutuste ning väeosade , sõjalae vade ja sõjakoolide šeflussidemete laiendamiseks ja 92

tugevdamiseks . Kogu sõjalis- patriootliku töö keskne ülesanne on endiselt töötajate ettevalmistamine sotsia listliku isamaa kaitseks .

Pidevalt täiustada ajakirjanduse, televisiooni , raadio ja kirjastustegevuse parteilist juhtimist, taotleda nende organisaatoriosa suurendamist konkreetsete tootmis

ning ideoloogilise kasvatustöö ülesannete lahendamisel . Massiteabe- ja propagandavahendid peavad kõigil tasanditel täiel määral abistama parteid ühiskonna

kõlbelise õhkkonna tervendamisel , karjerismi, indivi dualismi , lipitsemise ja pugemise, üldse kõige selle nõrgestab nõukogude inimeste väljajuurimisel, mis nõrgestab meie edasiliikumist. , takistab kõlbluse aluseid Tuleb täielikumalt tagada kogu poliitilise kasvatus töö komplekssus , toetuda vabariigis valitseva ideoloogi lise olukorra uurimiseks korraldatavate konkreetsete

sotsioloogiliste uurimuste tulemustele , mis on ideoloo giatöö teaduslikult põhjendatud perspektiivse ja jooksva planeerimise alus.

Kongress märgib, et aruandeperioodil tugevnesid ja laienesid vabariigi haridusorganite sidemed kohalike

rahvasaadikute nõukogudega, mis soodustas õppe- ja kasvatusasutuste võrgu täiustamise, nende kvalifitsee ritud pedagoogilise kaadriga kindlustamise ning õpeta

jate töö- ja olmetingimuste parandamise ülesannete komplekssemat lahendamist . Kuid kongress on seisukohal , et partei

linna- ja

rajoonikomiteed, õppeasutuste parteiorganisatsioonid, Eesti NSV Haridusministeerium , Kõrg- ja Keskerihari Ministeerium, Riiklik Kutsehariduskomitee ja Riiklik Agrotööstuskomitee on nõuetekohase sihikind

duse

luseta lahendanud noorte poliitilise kultuuri ja elunäh tuste klassipositsioonidelt hindamise oskuse kujunda mise, üliõpilas- ja koolikollektiivides mõnede noorte seas esinevate negatiivsete ilmingute, samuti noorsoo

keskkonda kodanliku ideoloogia ja tarbijamentaliteedi imbumise suhtes sallimatuse õhkkonna loomise üles

annet . On nõrgenenud tähelepanu kõrgkoolide ühisela mute vastu . Partei linna- ja rajoonikomiteed ei ole

vajalikul määral sihikindlad koolide parteiorganisat sioonide tugevdamisel , mille tagajärjel paljud neist on endiselt väikesearvulised ega avalda pedagoogilise kol lektiivi töö kvaliteedile vajalikku mõju .

Aeglaselt kulgeb noorsoo töökasvatuse, õpetamise ja 93

kutsesuunitluse süsteemi ümberkorraldamine; vabariigi Haridusministeerium ja Kutsehariduskomitee ei anna baasettevõtetele ning vastavatele ministeeriumidele ja

ametkondadele operatiivselt metoodilist abi koolirefor mi elluviimise küsimustes. Eesti NSV Riiklik Kutsehari

duskomitee peab rohkem avaldama mõju tootvale tööle minevate koolilõpetajate jaotamisele. Partei linna- ja rajoonikomiteedel , Eesti NSV Hari dusministeeriumil , Kõrg- ja Keskerihariduse Ministee riumil , Riiklikul Kutsehariduskomiteel ja Riiklikul

Agrotööstuskomiteel on vaja sihikindlalt viia ellu kooli reformi ideid, tõsta nõudlikkust pedagoogiliste kollek tiivide vastu õppe- ja kasvatusprotsessi kvaliteedi tõst

mise eest, suunata õppeasutuste parteiorganisatsioonide ja juhtijate tegevus loominguliste otsingute ning iga õpilase isiksusse tähelepaneliku suhtumise õhkkonna loomisele. Paremini koordineerida kõigi organite ja organisatsioonide tegevust, kes peavad koos kooliga lahendama noorte iseseisvaks eluks ja tööks ettevalmis

tamise ülesannet . Parteialgorganisatsioonidel on vaja rakendada tarvilikud abinõud, et tõsta perekonna vastu tust laste kasvatamise eest.

Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumil ning kõrg koolide parteiorganisatsioonidel juurutada julgemini mitmesuguseid üliõpilastega tehtava individuaalse töö

vorme ja meetodeid , et kujundada neil marksismi-leni nismi teooria ja valitud eriala loova omandamise tead likku vajadust. Tihedamalt seostada spetsialistide ette valmistamine tootmise vajadustega . Tugevdada kõrg koolide sidemeid üld- ja kutsekoolide ning tehnikumi dega .

ELKNU Keskkomiteel tõsta koolide ja teiste õppe asutuste komsomoliorganisatsioonides tehtava ideoloo gilise kasvatustöö taset.

Kongress märgib, et vabariigis areneb viljakalt nõu kogulik kultuur — sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik ja vaimult internatsionalistlik.

Kuid mõnedes loomingulistes kollektiivides jääb par teiline mõju väheseks . Mitte kõik loominguliste kollek tiivide parteiorganisatsioonid ja kommunistid ei võitle aktiivselt sotsialistliku tegelikkuse tõe- ja kunstipärase kujutamise, kõige uue, eesrindliku hingestatud ja kirka näitamise eest, samuti kõige selle kirgliku paljastamise eest , mis segab ühiskonna edasiliikumist. Rahule ei saa 94

jääda mõningate literaatide, režissööride ja kunstnike

loomingu ideelise ja temaatilise küljega, rahutust teki tavad mõnede, eriti noorte autorite ideeliste seisukoh tade kõikuvus ja temaatiliste huvide piiratus . Kongress peab kultuurisfääris, kunstiasutustes ja loo

mingulistes liitudes töötavate kommunistide väga täht saks ülesandeks parteilise mõju tugevdamist sisutihe date ja eredate kõrgeideeliste teoste loomisele, osavõttu loominguliste liitude liikmete ja kultuuriasutuste kaadri kasvatamisest, aktuaalseks muutunud ülesannete lahen

damise uute teede otsimist, loomeintelligentsi hulgas sellise psühholoogilise õhkkonna loomist, mis aitaks tal erksalt ja operatiivselt reageerida kõigele uuele rahva ja riigi elus, kriitika ja enesekriitika viljelemise soo dustamist kollektiivides, ideoloogilise vaenlase mis tahes diversioonidele ning nii mineviku- kui oleviku sündmuste ja -nähtuste hindamisel klassikriteeriumidest

kõrvalekaldumistele kindla vastulöögi andmise oskuse kujundamist .

Eesti NSV Kultuuriministeeriumil , Ministrite Nõu

kogu j . a . Kehakultuuri- ja Spordikomiteel ning ameti

ühingu- ja komsomoliorganisatsioonidel parandada töö tajate ja noorsoo jõudeaja sisustamist . Koordineerida kultuuri- ja spordiasutuste tegevust, sõltumata amet kondlikust kuuluvusest , et maksimaalselt kasutada ole masolevat materiaalset baasi elanike täisväärtuslikuks

puhkuseks, taotleda selle baasi edasist tugevdamist.

Eestimaa Kommunistliku Partei ridadesse

kuulub

peaaegu 110 000 NLKP liiget ja liikmekandidaati , kel lest 75 protsenti töötab vahetult materiaalse tootmise

Aruandeperioodil täienesid parteiorganisat sioonid töölisklassi, kolhoositalurahva ja haritlaskonna sfääris .

parimate esindajatega . Partei Keskkomitee ning linna- ja rajoonikomiteed

osutasid pidevat tähelepanu kommunistide avangardi osa suurendamisele, parteielu normide kõrvalekalduma tule järgimisele, ökonoomika ning majandusliku ja poliitilise töö parteilise juhtimise vormide, meetodite ja stiili muutmisele vastavalt partei nõudmistele. Parteikomiteed on suurendanud tähelepanu partei

jõudude paigutamisele, algorganisatsioonide struktuuri 95

täiustamisele, administratsiooni tegevuse üle teostatava parteilise kontrolli parandamisele.

Otsustavat mõju kaadri valiku, paigutamise ja kasva tamise täiustamisele vabariigis avaldab NLKP Kesk komitee poolt Eesti NSV juhtiva kaadri kohta vastu võe tud otsuse täitmiseks tehtav töö. Väga tähtis on koge

mustega ja noorte töötajate ühitamine, autoriteetsete tööliste ja kolhoosnike, naiste, eri rahvusest isikute edutamine juhtivatele ametikohtadele. Suurt tähelepanu osutatakse kaadri vastutuse tõstmi

sele oma töö eest, parteilise ja riikliku distsipliini tugev damisele. Tõhusamaks on muutunud täitmise kontroll .

EKP Keskkomitee on sihikindlalt tegelnud parteiapa

raadi kõikide lülide töövormide ja -meetodite täiusta misega .

Parteikomiteed ja -organisatsioonid on tugevdanud rahvasaadikute nõukogude, ametiühingu-, komsomoli ja teiste ühiskondlike organisatsioonide ning rahva

kontrolliorganite juhtimist, mis on kaasa aidanud nende osatähtsuse tõstmisele partei poliitika elluviimi sel ning sotsiaalsete, majanduslike ja kasvatuslike üles annete lahendamisel.

Kuid selle kõrval kongress märgib, et EKP Kesk komitee pole saavutanud kõikide parteikomiteede ja -organisatsioonide tegevuse täit vastavust partei XXVI kongressi ja NLKP Keskkomitee hilisemate pleenumite

nõudmistele. Mõnedel EKP linna- ja rajoonikomiteedel ning parteialgorganisatsioonidel jääb ikka veel puudu vajalikust aktiivsusest ja oskustest organiseerimis- ja poliitilises töös töötajate mobiliseerimiseks tootmise efektiivsuse tõstmisele töö intensiivistamise ja kvali

teedi parandamise ning organiseerituse ja distsipliini tugevdamise alusel kõikidel aladel .

Parteikomiteed ja -organisatsioonid ei õpi tihtipeale

sügavalt tundma edutatavate töötajate tööalaseid, polii tilisi ja kõlbelisi omadusi , mille tagajärjel satub mõni kord nende hulka vähekompetentseid inimesi , kes tea duse ja tehnika saavutuste kasutamisel ning töökorral duse ja juhtimise eesrindlike vormide rakendamisel on inertsed ja konservatiivsed . Nii mitmedki juhttöötajad pole oma praktilises töös veel tunnetanud oma suurt

vastutust riiklike plaanide ja tarnelepingute täitmise , kokkuhoiu ja säästlikkuse ning töökollektiivis valitseva olukorra eest . Mitmete ministeeriumide, teiste ametkon 96

dade, koondiste, ettevõtete ja organisatsioonide tegevu

ses võib täheldada passiivsust ja enesega rahulolu , pole tagatud uute, efektiivsemate töömeetodite ning progressiivsete tehnoloogiate otsimine ja evitamine. Ilma vajaliku plaanipärasuse ja süsteemita kujunda

takse, õpetatakse ja kasutatakse juhtiva kaadri reservi. Rahvasaadikute nõukogud ei kasuta täiel määral oma laienenud volitusi . Mitmed ametiühinguorganisat sioonid ei näita üles aktiivsust tootmis- , sotsiaal- ja kasvatusküsimuste lahendamisel . Parteikomiteed ja

-organisatsioonid korraldavad aeglaselt ümber oma tööd komsomoli parteilise juhtimise parandamisel ning tema osatähtsuse suurendamisel kommunistlike ja kom

somoliväliste noorte ideelis- poliitilises , töö- ja kõlblus kasvatuses .

Kongress kohustab EKP Keskkomiteed, partei linna ja rajoonikomiteesid ning -algorganisatsioone kõrvale kaldumatult tõstma vabariigi parteiorganisatsiooni kõigi lülide organiseerimis- ja poliitilise töö taset.

Tuleb igati tõsta partei linna- ja rajoonikomiteede kui poliitilise juhtimise organite osatähtsust, taotleda , et. nende poliitiline mõju haaraks täielikult tootmissfääri ,

sotsiaalsed protsessid ja vaimuelu, et nad ei asendaks, vaid koordineeriksid ja suunaksid oskuslikult nõuko gude, majandus- ja ühiskondlike organisatsioonide

tegevust partei poliitika elluviimisele, meie ühiskonna

arengu nüüdisetapi komplitseeritud ja vastutusrikaste ülesannete lahendamisele .

EKP Keskkomiteel ning partei linna- ja rajoonikomi teedel parandada igati parteialgorganisatsioonide tege vust, tagada nende organisatsiooniline ja poliitiline

tugevdamine. Parteialgorganisatsioonid , -tsehhiorga nisatsioonid ja -grupid peavad veelgi aktiivsemalt avaldama mõju töökollektiivide elu ja tegevuse kõikidele : külgedele . Täiustada administratsiooni tegevuse ja'

aparaadi töö kontrollimise komisjonide tööd parteialg organisatsioonides .

Ministeeriumide ja teiste keskasutuste parteikomitee del tõsta kommunistide osa ja vastutust juhtimisapa raadile pandud ülesannete täitmise eest. Olla aparaadi kõikide juhtivate töötajate vastu nõudlik tootmisharudes: ja ettevõtetes toimuva majanduseksperimendi efektiiv suse tagamise ning planeerimise, juhtimise, kogu ma

jandusmehhanismi täiustamise suhtes . 97

Jätkata parteialgorganisatsioonide sekretäride vaba riiklike nõupidamiste korraldamist parteipoliitilise töö ning majandus- ja kultuuritöö parteilise juhtimise stiili, vormide ja meetodite täiustamise kõige aktuaalsemates küsimustes .

On vaja ka edaspidi järjekindlalt taotleda partei uue täienduse kvalitatiivse koosseisu parandamist, valida siia kõige väärilisemaid töölisi, kolhoosnikke ja harit lasi, arvestades seejuures vajadust tugevdada parteilist

mõju tootmise, teaduse ja kultuuri otsustavates lõiku des, eelkõige seal , kus tagatakse teaduse ja tehnika progressi kiirenemine, tähtsaimate majanduslike ja sotsiaalsete ülesannete lahendamine. Parteiorganisat sioonidel kasutada täielikumalt kandidaadistaaži par

teisseastujate poliitiliste, tööalaste ja kõlbeliste oma duste kontrollimiseks, individuaalseks kasvatustööks noorte kommunistidega , nende ideeliseks karastamiseks ja aktiivsesse ühiskondlikku ellu ning mitmesuguste praktiliste ülesannete lahendamisse kaasamiseks. Pidevalt kanda hoolt partei ridade puhtuse eest , reso

luutselt võidelda igat liiki negatiivsete ilmingute vastu

kommunistide hulgas, taotleda , et iga parteilane oleks kodanikukohuse täitmise eeskujuks, oleks teadlik polii tiline võitleja ning vääriks alati Lenini partei liikme kõrget nimetust . Kommunisti mis tahes puudusele, igale tema eksisammule peab antama põhimõtteline hinnang eelkõige parteialgorganisatsioonis , kus antud kommu nist on arvel . Tõsta parteikomiteede parteikomisjonide osa ja vastutust võitluses partei põhikirja, riikliku dist sipliini ja kommunistliku moraali rikkumistega . Kongress rõhutab, et EKP Keskkomiteel, Partei linna

ja rajoonikomiteedel ning -algorganisatsioonidel tuleb ka edaspidi majandus- ja kultuuritöö juhtimisel ning töötajate kasvatamisel tagada demokraatliku tsentra lismija juhtimise kollektiivsuse põhimõtete range järgi mine, aktiivsemalt taotleda loovat suhtumist, initsiatiivi

ja asjalikkust. Laiendada valitavate parteiorganite liik mete perioodilisi esinemisi informatsiooniliste ettekan netega partei Keskkomitee, linnakomitee, rajoonikomi

tee tegevuse kohta. Regulaarselt informeerida partei aktiivi , kõiki kommuniste kriitiliste märkuste ja ette

panekute lahendamise, samuti aruande- ja valimiskoos olekute ning konverentside otsuste täitmise kohta . Taotleda , et otsuste täitmise kontroll ühituks nende 98

praktilise realiseerimisega . Laialdase kriitika ja enese kriitika alusel pidada kindlakäelist võitlust kolkluse, ametkondlikkuse, partei- ja riikliku distsipliini rikku mise, bürokratismi, paberiuputuse, istungitemaania ,

formalismi ja kabinetliku juhtimisstiili vastu. Kodanike kirjade ja avaldustega tehtavat tööd käsit leda kui kogu organiseerimis- ja poliitilise töö tähtsat komponenti , juhtimisstiili parandamise kindlat vahen

dit. Pärida rangelt aru nendelt töötajatelt, kes venita vad kirjade läbivaatamise ning seal tõstatavate akuut sete küsimuste lahendamisega, teha järsk lõpp kaebuste

ebaobjektiivse kontrollimise faktidele, kriitika lämmata mise katsetele, põhimõttelagedusele hinnangu andmisel ametiisikute eksisammudele ja kuritarvitustele. EKP Keskkomiteel , partei linna- ja rajoonikomitee

del , ministeeriumidel ja ametkondadel, parteialgorgani satsioonidel taotleda järjekindlalt, et kõigi partei-, nõu kogude ja riigiaparaadi, ametiühingute, komsomoli, majandus- ja kultuurielu lõikude eesotsas oleksid polii tiliselt kindlad , kompetentsed , uuetunnetusega juhid , kes on töötajate silmis pälvinud autoriteedi ning on võimelised saavutatut kriitiliselt hindama , tagama

sõnade ja tegude ühtsuse, oskavad ja on valmis võtma vastutust enda peale ning viima edukalt ellu partei poliitikat . Kommunistid-juhtijad peavad alati ja kõik jal olema rahva huyide teenimise, sotsialistliku demo

kraatia põhimõtete järgimise, sotsiaalse õigluse ning

ühiskonna hüvanguks tehtava kohusetruu töö eeskujuks. Töötajate edutamisel võtta rohkem arvesse parteialg organisatsioonide, töökollektiivide ja üldsuse arvamust. Mitte lubada seejuures kiirustamist, läbimõtlematust , ankeetset suhtumist, protektsionismi ning kaadri vali kut isikliku ustavuse järgi . Tõsta iseloomustuste osa tähtsust ja objektiivsust .

Parteikomiteedel ja -algorganisatsioonidel kuulata süstemaatiliselt juhtivate töötajate aruandeid nende poolt töökollektiivis tehtava tootmis- ja kasvatustöö

kohta. Kiita heaks praktika , mille kohaselt iga kommu nist annab regulaarselt parteigrupi , -tsehhiorganisat siooni , -algorganisatsiooni koosolekul või parteibüroo, -komitee istungil aru oma ametikohuste ja NLKP põhikirja nõuete täitmise kohta . Mitte ükski töötaja ei tohi jääda väljapoole kontrolli . 99

Kongress juhib EKP Keskkomitee, partei linna- ja

rajoonikomiteede, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi ja Ministrite Nõukogu tähelepanu kohalike nõukogude osatähtsuse edasisele tõstmisele majanduslike ja sot

siaalsete küsimuste lahendamisel , nende poolt oma õiguste ja kohustuste maksimaalsele ja järjekindlale realiseerimisele, nõukogude organite tööstiili ja -mee todite täiustamisele.

Igati arendada nõukogude aktiivsust ja algatus likkust. Tõsta nende vastutust materjali- ja tööjõures sursside ratsionaalse kasutamise , toitlusprogrammi ning rahvatarbekaupade tootmise ja teenindussfääri arendamise kompleksprogrammi täitmise, elamute ning

sotsiaal- ja kultuuriobjektide ehitamise, transpordi, kau bandus- , toitlustus- , teenindus- , elamu- ja kommunaal ettevõtete ning tervishoiu- , haridus- ja kultuuriasutuste töö eest .

Taotleda nõukogude sidemete edasist tugevnemist elanikega , avalikustamise laiendamist töös , laiade rah vahulkade kaasamist riigi- ja ühiskonnaasjade juhti misse .

EKP Keskkomiteel ja Eesti NSV Ministrite Nõuko

gul tugevdada kontrolli vabariigi ministeeriumide ja teiste keskasutuste töö üle, tõsta nende vastutust par

tei poolt majanduse intensiivistamiseks, teaduse ja teh nika progressi kiirendamiseks , majandusmehhanismi täiustamiseks, haldustegevuse ja täitmise kontrolli parandamiseks ning aparaadi täpse, operatiivse ja ladusa töö tagamiseks välja töötatud abinõude reali seerimise eest .

Tõsta rahvakontrolliorganite osatähtsust partei ja riigi direktiivide tegeliku täitmise kontrollimisel . Suu nata rahvakontrolli töö resoluutsele võitlusele puuduste

vastu, vabariigi rahvamajanduses olevate tootmise efek tiivsuse tõstmise, tööviljakuse kasvu , tooraine, materja lide, kütuse ja energia kokkuhoiu , toodangu ja tööde

kvaliteedi parandamise ning distsipliini ja korra tugev damise reservide väljaselgitamisele .

EKP Keskkomiteel ning partei linna- ja rajoonikomi teedel tõsta pidevalt ametiühingute juhtimise taset . Tugevdada tähelepanu ametiühingukomiteede organi seerimis- ja kasvatustöö edasisele parandamisele. Kind

lakäeliselt juurida välja formalism sotsialistliku võist luse juhtimisest , suunata võistlejate jõupingutused tea 100

duse ja tehnika progressi ülesannete lahendamisele, tööviljakuse tõstmisele, säästurežiimi tugevdamisele ja kõrgete lõpptulemuste saavutamisele. Ametiühinguorganisatsioonid peavad rohkem kandma

hoolt töötingimuste parandamise, korteri- , olme- ja muude sotsiaalsete küsimuste lahendamise eest . On

vaja tõsta kollektiivlepingute osa raske käsitsitöö vähendamise, tootmisolude ja meditsiinilise teeninda

mise parandamise ning aianduskooperatiivide arenda misega seotud ülesannete lahendamisel , võtta kollek

tiivlepingutes täielikumalt arvesse töötajate vajadusi . Partei-, ametiühingu- ja komsomoliorganisatsioonidel tuleb järsult intensiivistada organiseerimis- ja poliiti list tööd NSV Liidu töökollektiivide seaduse kõrvalekal dumatuks täitmiseks .

EKP Keskkomiteel , partei linna- ja rajoonikomitee del ning algorganisatsioonidel pöörata raugematut

tähelepanu kommunistlike ja komsomoliväliste noorte ideelisele, poliitilisele, töö- ja kõlbluskasvatusele . Selle alases töös juhinduda kõrvalekaldumatult NLKP Kesk

komitee otsusest « Komsomoli parteilise juhtimise eda sisest parandamisest ning tema osatähtsuse tõstmisest noorsoo kommunistlikul kasvatamisel ». On vaja pide valt tõsta parteikomiteede ja -büroode ning majandus

juhtide vastutust töö- ja õpilaskollektiivides noorte hul gas tehtava ideoloogilise kasvatustöö seisukorra eest. Kongress rõhutab, et parteikomiteed peavad suuren dama nõudlikkust komsomolis töötavate noorte kommu

nistide vastu selle vastutusrikka parteilise ülesande täit mise eest , tähelepanelikumalt suhtuma komsomolikaadri valikusse, paigutamisse ja kasvatamisse.

ELKNÜ Keskkomiteel tõsta komsomoli linna- ja rajoonikomiteede ning -algorganisatsioonide organisee rimis- ja ideoloogilise kasvatustöö taset, täiustada töö vorme ja -meetodeid , tõsta komsomolikaadri ja -aktiivi vastutust oma töö eest, noore põlvkonna marksistlik

leninliku maailmavaate ning kõigi elunähtuste klassi käsitluse kujundamise eest, tugevdada komsomoli sise

mist distsipliini ja organiseeritust. Eestimaa Kommunistliku Partei XIX kongress on

kindlalt veendunud , et EKP Keskkomitee, partei linna ja rajoonikomiteed ning -algorganisatsioonid tõstavad 101

veelgi majandus-, organiseerimis- ja poliitilise kasva tustöö taset, ning kinnitab NLKP leninlikule Keskko

miteele ja tema Poliitbüroole, et vabariigi kommunis tid, kõik töötajad annavad kogu oma jõu, loomeenergia ja entusiasmi NLKP eelseisva , XXVII kongressi otsuste ning kaheteistkümnenda viisaastaku majandus- ja sot

siaalprogrammi edukaks elluviimiseks , täidavad pühalt oma patrioodikohust ja saavutavad uut edu kommu nismiehitamises.

EESTIMAA KOMMUNISTLIKU PARTEI XIX KONGRESSI RESOLUTSIOON

NLKP PROGRAMMI UUE REDAKTSIOONI PROJEKTI KOHTA

Ühel häälel vastu võetud 31. jaanuaril 1986. aastal

NLKP programmi uue redaktsiooni projekt, mille on üldparteiliseks, üldrahvalikuks arutamiseks esitanud partei, on Nõukogude Eesti kommunistide, kõigi tööta jate seas leidnud üksmeelse heakskiidu ja toetuse. NLKP teoreetiline ja poliitiline põhidokument on iga

külgselt läbi arutatud parteikoosolekutel ning rajooni ja linnakonverentsidel, leidnud laialdast valgustamist

massipropaganda- ja agitatsioonivahendite poolt.

Kõikjal märgiti, et parteiprogrammi uue redaktsiooni projekt rajaneb meie riigi sise- ja rahvusvahelise olu korra realistlikul analüüsil ; tagab teoreetiliste ja polii tiliste põhiseisukohtade

järjepidevuse,

millele partei

oma töös toetub ; annab selge perspektiivi sotsialismi plaanipäraseks ja igakülgseks täiustamiseks, nõukogude ühiskonna edasiliikumiseks kommunismi poole meie maa sotsiaalse ja majandusliku arengu kiirendamise

alusel ning määrab kindlaks rahu ja sotsiaalse prog. ressi eest peetava võitluse teed . Projekti arutamise vastutusrikas poliitiline kampaa nia oli avameelne ja asjalik, kulges organiseeritult ja sisukalt. Sellest võttis osa üle 214 000 kommunisti ja

parteitu, esitati 24 000 ettepanekut ja muudatust, tehti mitmeid asjalikke märkusi ja mõtteavaldusi partei-, nõukogude, ametiühingu- , komsomoli- ja majandusor ganite kohta.

Arutelul olid tähelepanu keskpunktis teaduse ja teh nika progressi tagamise, nõukogude ühiskonna poliiti lise süsteemi edasise arengu , sotsialistliku omavalit

suse täielikuma realiseerimise, distsipliini ja korra tugevdamise, säästurežiimi tõhustamise ning ausa ja kohusetruu töö autoriteedi tõstmise küsimused.

Rõhuvas enamikus parteiorganisatsioonides kujunes 103

NLKP programmi uue redaktsiooni projekti arutamine haaravaks arvamustevahetuseks, kõige efektiivsemate teede kollektiivseks otsimiseks, et parandada olukorda

kõigil ideelis-teoreetilise, poliitilise kasvatuse, organi seerimistegevuse ja majandustöö aladel ning tugevdada võitlust mis tahes paigaltammumise ja konservatismi vastu , kõige selle vastu, mis segab meie maa edasilii kumist .

Laialdasele poliitilisele kampaaniale kaasnes vaba

riigi kommunistide , kõigi töötajate tööalase ja ühis kondliku aktiivsuse kasv.

Parteialgorganisatsioonid ja -komiteed on üldistanud NLKP programmi uue redaktsiooni arutelu ajal mitme sugustes tegevussuundades tehtava töö parandamise kohta tulnud ettepanekud ja märkused ning kavanda nud abinõud nende realiseerimiseks.

Kongress on seisukohal, et kõigi kommunistide väga tähtis ülesanne on NLKP programmi uue redaktsiooni edasine propageerimine ja selgitamine. See töö peab toimuma lahutamatus seoses parteiorganisatsioonide

praktilise tegevusega töötajate mobiliseerimisel kogu XII viisaastaku ja selle esimese aasta plaaniülesannete ja sotsialistlike kohustuste edukale täitmisele. Eestimaa Kommunistliku Partei XIX kongressi dele

gaadid kiidavad NLKP programmi uue redaktsiooni projekti palavalt heaks ja toetavad seda üksmeelselt

ning kinnitavad NLKP Keskkomiteele, et Nõukogude Eesti kommunistid , kõik töötajad annavad partei XXVII kongressi vääriliselt tähistades kogu oma jõu selleks , et lahendada seatud ülesanded ja saavutada kavandatud rajajooned .

EESTIMAA KOMMUNISTLIKU PARTEI

XIX KONGRESSI RESOLUTSIOON NLKP PÕHIKIRJA TEHTAVATE MUUDATUSTE PROJEKTI KOHTA

Ühel häälel vastu võetud 31. jaanuaril 1986. aastal

Eestimaa Kommunistliku Partei XIX kongress mär gib, et vabariigi kommunistid võtsid sügava rahuldus tundega vastu NLKP Keskkomitee 1985. aasta oktoobri

pleenumi poolt heaks kiidetud NLKP põhikirja projekti koos esildatavate muudatustega , suuna parteisisese demokraatia edasisele laiendamisele, kõigi parteiliik mete initsiatiivi ja aktiivsuse arendamisele, igaühe vas tutuse tõstmisele ühise töö tulemuste eest.

NLKP põhikirja projekt koos esildatavate muudatus tega akumuleerib parteiehituse valdkonnas omandatud

kogemused ning võtab arvesse kommunistide soovid parteitöö eri suundade uut moodi käsitlemise vajaduse kohta . Esildatavad muudatused viivad põhikirja vasta vusse NLKP programmi uue redaktsiooni projektiga,

rikastavad seda uute järelduste ja seisukohtadega, väl jendavad täpselt majandustöö ning riiklike ja ühiskond like organisatsioonide parteilise juhtimise poliitilist ise loomu .

Projekt on läbi arutatud kõikides parteialgorganisat sioonides ning partei linna- ja rajooniorganisatsioonide aruande- ja valimiskonverentsidel . NLKP põhikirja pro jekti läbiarutamine toimus kõikjal asjalikult, huvitatuse, kõrge nõudlikkuse ja kommunistide aktiivsuse õhkkon

nas, ilma üleorganiseerituse ja paraaditsemiseta, tihe das seoses parteiorganisatsioonide ja töökollektiivide konkreetsete ülesannetega . Koosolekutest võttis aktiiv selt osa juhtiv partei- , nõukogude ja majanduskaader . NLKP põhikirja projekti arutamise käigus tehti pea aegu 25 000 märkust ja ettepanekut , mis käsitlevad par

teialgorganisatsioonide võitlusvõime suurendamist, vas tutuse tugevdamist parteiridade täiendamise eest, juhtimise kollektiivsuse ja kommunistide loomeaktiiv 8 EKP XIX kongress

105

suse arendamist ning nõudlikkuse suurendamist iga kommunisti vastu oma kohustesse suhtumise, partei liikme ausa ja määrimata nime eest.

Vabariigi parteikomiteed ja -algorganisatsioonid on üldistanud kommunistide poolt NLKP põhikirja pro jekti arutamise käigus tehtud ettepanekud, kriitilised märkused ja arvamused, kavandanud konkreetsed meet med ning asunud nende realiseerimisele. Partei linna- ja rajoonikomiteed propageerivad ja sel gitavad sihikindlalt NLKP põhikirja projekti. Partei-, komsomoli- ja majandushariduse süsteemis ning noorte kommunistide koolides korraldatakse spetsiaalseid õppusi põhikirja esildatavate muudatuste mõtte selgita miseks. Seda tööd jätkates on vaja taotleda, et iga

kommunist mõistaks sügavalt partei põhikirja tehta vate muudatuste olemust ja suunitlust, tõsta nõudlik

kust ja kommunistide vastutust parteielu põhimõtete ja normide ning põhikirja nõuete kõrvalekaldumatu järgi

mise eest, rohkem praktiseerida kommunistide aruan deid NLKP põhikirja nõuete täitmise kohta.

Eestimaa Kommunistliku Partei XIX kongressi dele

gaadid on sügavalt veendunud, et NLKP põhikirja teh tavad muudatused aitavad kaasa partei edasisele idee lisele ja organisatsioonilisele tugevnemisele, juhtimise leninlike põhimõtete ja meetodite rangele järgimisele, NLKP juhtiva ja suunava osa tõusule nõukogude ühiskonna elus .

EESTIMAA KOMMUNISTLIKU PARTEI XIX KONGRESSI OTSUS NSV LIIDU

MAJANDUSLIKU JA SOTSIAALSE ARENGU PÕHISUUNDADE PROJEKTI KOHTA AASTAIKS 1986-1990 NING AJAVAHEMIKUKS KUNI 2000. AASTANI

Eestimaa Kommunistliku Partei XIX kongress, ära kuulanud ja läbi arutanud EKP Keskkomitee büroo

liikme, Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe seltsi mees B. Sauli ettekande, kiidab üksmeelselt heaks ja toetab täielikult NLKP Keskkomitee projekti partei

XXVII kongressile « NSV Liidu majandusliku ja sot siaalse arengu põhisuunad aastaiks 1986—1990 ja aja vahemikuks kuni 2000. aastani».

Eesti NSV kommunistid , kõik töötajad käsitlevad tegevusjuhendina partei strateegilist kurssi meie maa sotsiaalse ja majandusliku arengu kiirendamisele tea duse ja tehnika progressi, majanduse igakülgse inten siivistamise ning juhtimis-, planeerimis- ja majanda mismeetodite täiustamise teel. NLKP Keskkomitee pro jekti arutamine parteikoosolekutel ja -konverentsidel, ettevõtete, ehitusorganisatsioonide, kolhooside , sovhoo

side, õppeasutuste, teadusorganisatsioonide ja asutuste kollektiivides ning töötajate elukohtades demonstreeris veel kord eredalt täielikku toetust NLKP Keskkomitee

1985. a. aprillipleenumi poolt väljatöötatud kursile. XII viisaastaku plaanide realiseerimine võimaldab

tagada riigi majandusliku potentsiaali edasise tugevne mise, nõukogude inimeste elujärje tõstmise, suurendab veelgi Nõukogude Liidu rahvusvahelist autoriteeti, aitab kaasa sotsialismi maailmasüsteemi tugevnemisele ning

rahu ja sotsiaalse progressi eest võitlevate jõudude ühtekoondumisele.

Eestimaa Kommunistliku Partei XIX kongress kohus tab EKP Keskkomiteed , vabariigi Ministrite Nõukogu, 8*

107

partei linna- ja rajoonikomiteesid ning -algorganisat sioone, nõukogude, ametiühingu- ja komsomoliorganeid suunama oma töö sellele, et kõrvalekaldumatult hoida kurssi tootmise intensiivistamisele, majandusliku kasvu kvalitatiivtegurite: tööviljakuse tõstmise, tootmisvõim

suste ning inim- ja materjaliressursside efektiivsema kasutamise teel kõrgete lõpptulemuste saavutamisele. Erilise tähelepanu all peab olema toodangu tehnilise taseme ja kvaliteedi radikaalne tõstmine, kuna need on teaduse ja tehnika progressi ning töökorralduse taseme

üldistavad näitajad. Teha poliitilist ja organiseerimis tööd töötajate mobiliseerimiseks plaanide ja ülesannete tingimatule täitmisele igas tootmiskollektiivis. Täieli kult kasutada uusi majandamistingimusi töökollektii

vide loomeinitsiatiivi arendamiseks ning sotsialistliku võistluse hoogustamiseks XII viisaastaku plaanide ennetähtaegse täitmise nimel. Kõikjal tugevdada orga niseeritust ja distsipliini . Eestimaa Kommunistliku Partei kongress teeb EKP

Keskkomiteele ja Eesti NSV Ministrite Nõukogule üles andeks XII viisaastaku majandusliku ja sotsiaalse arengu plaani väljatöötamisel vaadata läbi ja üldistada

vabariigi rahvamajanduse arengu küsimusi puudutavad kriitilised märkused ja ettepanekud, mis tehti NLKP programmi uue redaktsiooni, NLKP põhikirja esildata 1

vate muudatuste ning « NSV Liidu majandusliku ja sot siaalse arengu põhisuundade aastaiks 1986-1990 ja ajavahemikuks kuni 2000. aastani » projektide arutami sel Eestimaa Kommunistliku Partei XIX kongressil , lin

nade ja rajoonide parteikonverentsidel , koosolekutel parteialgorganisatsioonides, töökollektiivides, ajakir janduses , televisioonis ja raadios, samuti töötajate kir jades , ning võtta meetmed nende realiseerimiseks.

1

EESTIMAA KOMMUNISTLIKU PARTEI XIX KONGRESSIL VALITUD EKP

KESKKOMITEE KOOSSEIS

EKP Keskkomitee liikmed A. Aben R. Ahman

A. Kaldma E. Kallas

G. Aljošin

I. Kallas H. Kalvist

L. Allika A. Almann

A. Kask

L. Ananitš

E. Kaup

L. Annus M. Anslan

P. Kibe

A. Aruvald

K. Kiisk U. Kiisla

J. Barsukov V. Beekman

K. Kimmel R. Kiudmaa

P. Beljajev

0. Klušin

K. Benno H. Eller R. Elvak

V. Kolmagorov M. Kolossova S. Kont

N. Ganjušov

A. Koop

P. Gorjunov

V. Koort

A. Green

K. Kortelainen

E. Gretškina

J. Kraft A. Kroll

V. Hallmägi A. Ingerman

G. Kruger

N. Ivanov

A. Kullaste

L. Jaarman

0. Kuul

V. Jegorov

H. Kuusik T. Kõuhkna

N. Johanson L. Kaik

O. Käis 109

A. Köörna A. Kütt T. Leito L. Lentsman M. Leosk

E. Lieberg V. Liiv V. Lind J. Lott

H. Lumi A. Luukas J. Martin E. P. A. O. J. O. V. E. H.

Matt Melnik Meri Merimaa Mets Mošenko Mõnzu Mändmaa Männik

A. Männiste

L. Puksa

V. Rajevski K. Rebane K. Rei V. Renser R. Ristlaan

V. Roosmaa J. Räim J. Rääts A. Rüütel G. Sarri B. Saul L. Schmidt L. Silkina E.-A. Sillari A. Soidla

R. Seremeta L. Zarubin

Ü . Tambet B. Tamm K. Tammistu J. Tanvel

V. Neigla

S. Tarakanov

Ü . Niisuke

M. Tibar K. Todeson

E. Paap P. V. H. V. M. E.

J. Tolmatšov H. Toming

Palu Pankratov Parik Paulman Pedak Peek

1. Toome

J. Tooming E. Toots

A. Tregubov

L. Peips

E. Tšerevaško

R. Penu

J. Popov

V. Tšetvergov G. Tõnspoeg

E. Pragi

V. Udam

N. Preiman

A.-B. Upsi

A. Prins

V. Vaht 110

K. Vaino

V. Veskiväli

A. Valgepea

S.-A. Villo

P. Vassikoy

V. Vinogradov

H. Veldi

J. Vladõtšin

L. Veskimäe

EKP Keskkomitee liikmekandidaadid Aedma Allmere Allsaar Banasko

A. Laos H. Lehiste V. Leini

H. Baumverk

N. Levitski

I. Belistov

A. Liiv

V. Boitsova

A. Lipitski

M. Brovkina V. Eks

N. Loktajeva

O. J. H. A.

J. Lepp

V. Grigorjev

E. Luik L. Luts R.-R. Merisalu

L. Hark V. Ilves

V. Mižui

V. Ivanov

M. Murnikov

L. Jaakson

H. Mägedi

A. Jakovlev V. Jurtšenko

A. Osman

U. Elmi

V. Mirošnitšenko

M. Oja

J. Kahk

M. P. V. E.

A. Kangur A. Kiris R. Kirs

Ouluk Panfilov Porovkin Põldroos

V. Rätsep

V. Konstantinov N. Kozlov

K. Saaliste K. Savko

V. Kozlov K. Krell R. Kvell

V. Selivanov V. Senkiv R. Simson

N. Lagutejev 111

S. Sinani M. Sistok G. Smirnov

A. Tammleht P. Tarre H. Teder

A. Soasepp

M. Trofimov

N. Startšenko

V. Tšistjakova

0. Sukles

H.-M. Ulvik

V. Šehhovtsov L. Tammeväli

R. Virkus

EESTIMAA KOMMUNISTLIKU PARTEI XIX KONGRESSIL VALITUD EKP REVISJONIKOMISJONI KOOSSEIS

V. Borodulin

I. Paršev

J. Doronin G. Hudonina M. Irval J. Jalakas

E. Peep

I. Penjam G. Rastegajev I. Rattus M. Ruussaar A. Saade

V. Jefimova P. Kenkmann M. Klooren

V. Saluste

M. Svetlakova A. Zamahhin

J. Kork

A. Kornjakov

A. Talts V. Tamm

J. Kulitšihhin

K. Kurg

T. Telling

V. Lillemäe M. Mark J. Moks

E. Tiit V. Tombu

T. Mänd

L. Tuusov

S. Nugis

A. Vainokivi A. Vellamaa A. Väli

E. Nurka

A. Orgulas E. Pallase

113

NLKP XXVII KONGRESSILE VALITUD DELEGAADID

M. Pedak A. Piir

G. Aljošin A. Almann

A. Fedjukin

M. Praporštšikova

P. Gorjunov

V. Prints

V. Ivanova N. Johanson

K. Rebane A. Rüütel B. Saul

O. Klušin

H.-M. Koppel

E.-A. Sillari

K. Kortelainen

M.-M. Sillat N. Smirnov

H. Krumm

V. Liiv

S. Zahharov E. Tjasko

A. Maksimov V. Mišin

V. Muravjova

K. Vaino H. Veldi

E. Paap

M. Oitspuu

E. Peek

114

EKP KESKKOMITEE PLEENUM

1. veebruaril toimus EKP XIX kongressil valitud EKP Keskkomitee esimene pleenum . Pleenum valis EKP Keskkomitee esimeseks sekretä riks K. VAINO. EKP Keskkomitee teiseks sekretäriks

valiti G. ALJOŠIN ning EKP Keskkomitee sekretäri deks N. GANJUŠOV, R. RISTLAAN ja A.-B. UPSI . EKP Keskkomitee büroo liikmeteks valiti K. VAINO, G. ALJOŠIN, N. GANJUŠOV, R. RISTLAAN , A.-B. UPSI , N. JOHANSON , K. KORTELAINEN, L. LENTS MAN , V. LIIV, O. MERIMAA, M. PEDAK, A. RÜÜTEL ja B. SAUL. EKP Keskkomitee büroo liikmekandidaatideks valiti

A. ALMANN , A. SOIDLA, I. TOOME ja H. VELDI . EKP Keskkomitee pleenum kinnitas osakonnajuhata jad . Parteiorganisatsioonilise töö osakonna juhatajaks kinnitati A. SOIDLA, propaganda- ja agitatsiooniosa konna juhatajaks T. LEITO , välissidemete osakonna

juhatajaks M. MURNIKOV , teaduse ja õppeasutuste osakonna juhatajaks A. ABEN , kultuuriosakonna juha

tajaks K. TAMMISTU, põllumajanduse ja toiduaine tööstuse osakonna juhatajaks I. KALLAS, tööstusosa

konna juhatajaks K. BENNO, transpordi ja side osa konna juhatajaks V. ILVES , ehituse ja linnamajanduse

osakonna juhatajaks N. IVANOV, kergetööstuse ja tar bekaupade osakonna juhatajaks J. ALLMERE, kauban duse ja teeninduse osakonna juhatajaks R.-R. MERI

SALU, ökonoomika osakonna juhatajaks V. PAUL MAN , administratiivorganite osakonna juhatajaks

P. VASSIKOV ja üldosakonna juhatajaks V. RENSER . EKP Keskkomitee asjadevalitsejaks kinnitati V. KOORT ja EKP Keskkomitee juures asuva parteikomisjoni esi meheks L. LENTSMAN.

EKP Keskkomitee pleenum kinnitas ajalehe « Rahya

Hääl » toimetajaks H. TOMINGA, ajalehe « Sovetskaja

Estonija» toimetajaks S. TARAKANOVI, ajakirja « Eesti 115

Kommunist » peatoimetajaks L. ANNUSE ja ajakirja « Aja Pulss» peatoimetajaks V. LILLEMÄE . Pleenumist võtsid osa NLKP Keskkomitee parteior ganisatsioonilise töö osakonna sektorijuhataja asetäitja V. SAHHAROV ja selle osakonna instruktor A. JART ŠAK

EKP REVISJONIKOMISJONI ISTUNG

1. veebruaril toimus EKP XIX kongressil valitud EKP revisjonikomisjoni istung. Komisjoni esimeheks valiti A. ZAMAHHIN .

SISUKORD

EKP Keskkomitee aruanne ja vabariigi parteiorganisatsiooni ülesanded . EKP Keskkomitee esimese sekretäri sm . K. Vaino ettekanne

3

EKP revisjonikomisjoni aruanne. Revisjonikomisjoni esimehe sm . G. Kimaski ettekanne

53

EKP XIX kongressi mandaatkomisjoni ettekanne. Komisjoni esimehe sm . A. Soidla ettekanne

57

EKP Keskkomitee esimese sekretäri sm. K. Vaino lõppsõna

62

EKP Keskkomitee projektist «NSV Liidu majandusliku ja sotsiaalse arengu põhisuunad aastaiks 1986-1990 ning aja vahemikuks kuni 2000. aastani ». Eesti NSV Ministrite Nõu kogu esimehe sm . B. Sauli ettekanne

65

Eestimaa Kommunistliku Partei XIX kongressi resolutsioon Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee aruande ja vabariigi parteiorganisatsiooni ülesannete kohta

82

Eestimaa Kommunistliku Partei XIX kongressi resolutsioon NLKP programmi uue redaktsiooni projekti kohta

103

Eestimaa Kommunistliku Partei XIX kongressi resolutsioon NLKP põhikirja tehtavate muudatuste projekti kohta Eestimaa Kommunistliku Partei XIX kongressi otsus NSV Liidu majandusliku ja sotsiaalse arengu põhisuundade pro jekti kohta aastaiks 1986-1990 ning ajavahemikuks kuni

105

107

2000. aastani

Eestimaa Kommunistliku Partei XIX kongressil valitud EKP Keskkomitee koosseis

.

Eestimaa Kommunistliku Partei XIX kongressil valitud EKP Revisjonikomisjoni koosseis NLKP XXVII kongressile valitud delegaadid EKP Keskkomitee pleenum EKP revisjonikomisjoni istung

109

113

114 115 116

.

1

1

ХІХ съезд Коммунистической партии Эстонии , 31 января 1 февраля 1986 года . На эстонском языке . Художник-оформитель В. Сорокин. Таллин , Изд - во « Ээсти раамат» .

Toimetaja

Е.

Ingar .

Kunstiline

toimetaja

I. Kalistru . Tehniline toimetaja S. Kohu . Korrektorid R. Turu ja V. Pihel. ИБ № 6273. Laduda antud 27. 03. 86. Trukkida antud 09. 04. 86. For

maat 84X 108/32. Trükipaber nr. 1. Kiri: literaturnaja. Kõrgtrükk. Trüki poognaid 3,75. Tingtrükipoognaid 6,3. Tingvärvitõmmiseid 6,3 . Arvestus poognaid 5,82 . Trükiarv 8000. Tellimus nr. 1612. Hind 45 kop. Kirjastus « Eesti Raamat » , 200090 , Tallinn Pärnu mnt . 10. H. Heidemanni nim. trü

kikoda , 202400 , Tartu , Ülikooli 17/19. III .

1

U.C. BERKELEY LIBRARIES

COO5548967