Nõukogude Eesti aastail 1959—1965: fotomapp

  • Author / Uploaded
  • coll.
  • Commentary
  • decrypted from E9A25BC1A13FD1CFE03C7ECB884C1A76 source file
  • 0 0 0
  • Like this paper and download? You can publish your own PDF file online for free in a few minutes! Sign Up
File loading please wait...
Citation preview

4

EESTIMAA KOMMUNISTLIKU PARTEI KESKKOMITEE PROPAGANDA- JA AGITATSIOONIOSAKÕND ,*

■< -

k

! v

r

NÕUKOGUDE EESTI

d

1

4

>

T '4

i



*

V

AASTAIL

i*

;4..

;% •

l

1

3Ä-

%

i \;

JT :

i

.

V .. '



j

V

V

'

• V -

1959-1965 J

I



t. r-

\

FOTOMAPP

4

t

>

\ \.

EE§ri

RIIKLIK

KIRJASTUS

v

TALLINN

1959

J i

i

x

;

1"

,

EESTIMAA KOMMUNISTLIKU PARTEI KESKKOMITEE PROPAGANDA- JA AGITATSIOONIOSAKÕND

4 &

\

NÕUKOGUDE EESTI

AASTAIL 1959-1965 i \

x

/

:

__ ^ —r"

RIIKLIK

_

EESTI

KIRJASTUS

TALLINN

l 95 9

:

õukogude Liit on sotsialismi võidu tulemusena astunud oma arengu uude aja­ järku — kommunistliku ühiskonna hoogsa ülesehitamise ajajärku, majanduse, kul­ tuuri ja rahva ainelise heaolu uue võimsa tõusu programmi praktilise elluviimise ajajärku. NLKP XXI kongress on seisukohal, et partei põhilisteks ülesanneteks eeloleval seitseaastakul on: majanduse alal — meie maa tootlike jõudude igakülgne arendamine, raske­ tööstuse eelisarendamise baasil tootmise niisuguse kasvu saavutamine kõigis majandusharudes, mis võimaldab teha otsustava sammu kommunismi materiaalse tehnilise baasi loomisel ja NSV Liidu võidu tagamisel rahulikus majanduslikus võistluses kapitalistlike maadega. Meie maa majandusliku potentsiaali tugevne­ mine, edasine tehniline progress kõigis rahvamajandusharudes ja ühiskondliku töö viljakuse pidev kasv peavad garanteerima rahva elatustaseme tunduva tõusu; poliitika alal — nõukogude sotsialistliku korra ning nõukogude rahva üht­ suse ja monoliitsuse edasine tugevdamine, nõukogude demokraatia arendamine, laiade rahvahulkade aktiivsuse ja endaalgatuse suurendamine kommunistliku ühis­ konna ehitamisel, ühiskondlike organisatsioonide funktsioonide laiendamine riik­ like küsimuste lahendamisel, partei ja sotsialistliku riigi organisaatorliku ja kasva­ tusliku tähtsuse tõstmine, tööliste ja talupoegade liidu ning NSV Liidu rahvaste sõpruse igakülgne tugevdamine; ideoloogia alal — partei ideelise kasvatustöö intensiivistamine, töötajate ja eelkõige sirguva põlvkonna kommunistliku teadlikkuse tõstmine, nende kasvatamine kommunistliku töössesuhtumise, nõukogude patriotismi ja internatsionalismi vai­ mus, inimeste teadvuse vabastamine kapitalismi iganditest, võitlus kodanliku ideo­ loogia vastu; rahvusvaheliste suhete alal — niisuguse välispoliitika sihikindel teos­ tamine, mis on suunatud rahu ja rahvaste julgeoleku garanteerimisele ning tugev­ damisele erineva sotsiaalse süsteemiga maade rahuliku kooseksisteerimise lenin­ liku printsiibi alusel; kurss «külma sõja» lõpetamisele ja rahvusvahelise pinevuse lõdvendamisele; sotsialistliku maailmasüsteemi ja vennasrahvaste ühenduse iga­ külgne tugevdamine. Eeloleva seitseaastaku põhiprobleemiks on aja maksimaalne võitmine sotsialismi rahulikus majanduslikus võistluses kapitalismiga. Nõukogude Liidu rahvaste vennalikus peres on Nõukogude Eesti vabalt ja kiires tempos arendanud oma majandust ning muutunud lühikese ajaga kõrgesti arene­ nud industriaal-agraarseks sotsialistlikuks vabariigiks. Nõukogude Liidu Kommu­ nistliku Partei XXI kongressil kavandatud rahvamajanduse arendamise seitsme aasta plaani ellurakendamine avab Nõukogude Eesti rahvale avarad ja helged perspektiivid kommunismi hoogsaks ülesehitamiseks.

3

g

• „-*> , ■■■«

rJr

V- .

r:.'

r JJ; TV

%

i

: ,

jwa rv v

ii

►V

*4x1

SS w'"*Wftrr.

j,

WÜ V

A A

A

,1

'

4* me -

f .

Wfirr!I

■% * PÕhja-F*'^

' ' >.

Psai Vaade Tallinnale

li

i?7!*

I

46 *e

^L-

t

Tallinna \1a -'

'

g

TK-1’*

/

Iv

Pvtyr-'. ’"w8!

I-

• f ■■ ? . v /V A

>7

f'

*V>

^

"n * *r .

>

WMW&Si,

3'3rS:f m



X‘V ■i

&

0

Sm

j ■•«

*rM

.

Elektrirong põlevkiviga vSI|uh kaevandusest

1965. aastal kaevandatakse Eesti NSV-s põlevkivi 1,8 korda rohkem kui 1958. aastal. Põlevkivitoodang suureneb 7,5 miljoni tonni '

4

n

IV "

võrra ja tõuseb 16,5 miljoni tonnini 1965. aas­

I

tal, s. o. ligi 10 korda rohkem kui kodanlikus Eestis. Rajatakse kolm suurt karjääri ja üks

r' /•ä

£11 :

m.

91

V» i

S

Kap>rmdukfH nr ? nn tööle rakendatud laadlmlsmasln «0-5»»

kaevandus. Asutakse põlevkivi kaevandamise komplekssele mehhaniseerimisele.

V

;

> z/ y x .

-

m r

-

-

K *

? ft \

> am

»-x.

6



w,.

j ini

rT~

..



&

l1

>

,

Jh

"

■-

i

«Jil f .1

¥,

a

1

Ir

dk

iw

,

ii

fi rir f

iX*

i-'" J

11

lj



I

,'l

Kohtla 1911 iHl MM' i^Hn

Ül

m

' !•


/

sa

M

cc

■-

'S is J

j

ii

i rt

a

jt* *

*

iÄ fc i» 0 *

j& L v

*

1

"



X-



Š/ü W m b

u

SP

nr?

£5*

L

J

.

s

Tallinna Omhluskomhlnaat

Tehases «Punane Ret» valmistatud radloola «Estonia»

Trikootööstus «Marat»

1 V

1

i

1

l

.45

Äri

Rasketööstuse ja põllumajanduse eda­

7^

Seitseaastaku jooksul tagatakse elanik­ konna vajaduste piisav rahuldamine riide, r

i

>

E li

rahvatarbekaupade tootmine.

rõivaste, jalatsite ja muude kõrgekvalitee-

v.

dlliste kaupadega rikkalikus sortimendis. I T

75

1

*9

siarendamise alusel suureneb ulatuslikult

Kergetööstuse kogutoodang suureneb seitsme aasta jooksul 65% võrra.

i

14

4

r* ,

Puuvlllakomblnaadl «Balti Manufaktuur» korrutusosakonnas

N

Ä

1 %

1

x

s#f

II i

lil

Ngrva Kreenholmi Manufaktuuri vllmlstlustsehh Ju

■ 11

i,

.

9$ Ii

Z§ J

mm i fü

i

iil*

jgr

t

•3^'

!

1,11

Tartu Naha- |a J platsi tekomblnaat

16

F

v1f c

J!-

! 6

J

♦ * >

.

:rx