Lõpp põhiseaduste kriisile! Uus põhiseadus ellu! Riigiwolikogu walimistel 24. ja 25. weebr. 1938 hääletab Eesti mees ja naine Rahwarinde kandidaadile!

Citation preview

M W W W lllillle! W PDllelllillli ellu! Riiglwlllilugu walimistel 24. ia 25. weebi. 1838

hääletab Vesti mees ja näme 3>taf)it>arin&e fntiõiõaa&tte!

Pulnscaduse elluwiimise Rnljwarinde wäljnannc.

Riigihoidja Konstantin Vats. kelle algatusel meie rahwas Rahwuskogu kaudu roottiS wastu i. iaanuartl įn.js. a. lehrtmahakanud uue Põhi­ seaduse ja kelle iuhtinnsel ning ivaotlituiel sünnib ta uue Põliiseaouse ellurakendamine.

108 25^

Uus Põhiseadus lindlustab meie lodumaale rahulilu tulewiku. Ülewaade Eesti võhileaduste friisi« ja lelle lahendamisest. Käesolewa aasta 1. jaanuaril hakkas kehtima 1937. a. Rahwuskogu poolt wastuwõetud Eesti uus Põhiseadus. U u s P õ h i s e ad u s , mis lahendab lõplikult pikka aega püsinud põhiseadusliku ja poliitilise kriisi, on p i k e m a a e g s e t e p i n g u t u s t e t u l e m u s . Põhiseaduse kehtimahakkamisega ei ole aga need pingutused weel lõppenud, kuna ükski põhiseadus ei lähe ellu iseenesest, waid ta omab eluõiguse waid siis, kui ta on saanud o m a s e k s ja a r m s a k s kogu r a h w a l e . Alanud uus aasta on selleks ajaks, kus uus Põhiseadus ellu rakeudatakse Seesugusena jääb see aasta Eesti riigi arenemise ajastusse ajaloolise aastana. See aasta nõuab ühist pingutust kogu Eesti rahwalt, et P õ h i s e a d u s e s t s a a k s r a h w a ü l d i n e w a r a n d u s , ja et ta elluwümine toimuks kogu r a h w a üksm e e l e tähe all. Uus Põhiseadus on omanud tänini kehtiwuse ainult osaliselt, kuna riigi kõrgemad organid teotsewad esialgu weel endise Põhiseaduse alusel. Aasta esimestel kuudel järgnewad tähtsad toimingud uue Põhiseaduse lõplikuks elluwiimifeks, ja nimelt Riigiwolikogu walimised 24. ja 25. Weebruaril ja Riiginõukogu kujundamine Riigihoidja poolt määratud ajal, kuid nõnda, et uus rahwaesindus wõiks kokku astuda hiljemalt 23. aprillil 1938. Kui uus rahwaesindus on kokku astunud, siis a s t u b u u s P õ h i s e a d u s e l l u k o g u u l a t u s e s . Koik riigiwõimu organid — riigipea, rahwaesindus ja Wabariigi Walitsus tegutsewad selle järele uue Põhiseaduse alusel ja endine Põhiseadus on läinud lõplikult ajalukku. Riigipeana jääb esialgselt tegutsema Riigihoidja, kuid nende wõimupiiridega, mis nähtud ette uues Põhiseaduses Wabariigi Presidendi kohta. Selle järele toimuwad W a b a r i i g i P r e s ide u d i w a l i m i s e d , kui ei juhtu midagi erakorralist, kuue kuu jooksul, arwates rahwaesinduse kokkutulekust. 3

Nii kujuneb Wabariigi 20. juubeliaasta selleks aastaks, millal toimub üleminek uuele Põhiseadusele. Kui selle aasta toimingud leiawad aset õnneliku tähe all, siis on Eesti rahwa ja riigi tulewik kindlustatud pikkadele aegadele.

Põhiseaduse friis ja lelle lahendamine. Eesti esimene Põhiseadus wõeti wastu Asutawa Kogu poolt 15. juunil 1920. Selle Põhiseaduse järgi kogu riigiwõim oli koondunud p r o p o r t s i o n a a l s e V a l i m i s s ü s t e e m i alusel walitud parlamendi kätte, millest t ä i e l i k k u r i p p u w u s s e o l i seatud w a l i t s e w wõim. I s e s e i s e w r i i g i p e a i n s t i t u u t p u u d u s . Riigiwanem, kes tegelikult oli ainult Peaminister ja kellele küll olid antud mõned tawalised riigipea ülesanded, wajas parlamendi usaldust ning tuli ja luhtus ühes walitsusega. Selle süsteemi puudused riigi otstarbekaks walitsemiseks ilmnesid õige pea ning tekkisid nõudmised Põhiseaduse parandamiseks. Kuid Riigikogu, kelle käes oli piiramatult kogu riigiwõim, h o i d i s s e l l e s t k r a m p l i k u lt k i n n i , kuigi tal Põhiseaduse suured puudused ei olnud tundmatud. Samuti oli Põhiseadus äärmiselt p a i n d u m a t u , kuna teda sai parandada ainult ruhwahääletuse teel. Peale pikki kõhklemisi tegi Riigikogu lõpuks ise küll katset Põhiseaduse muutmiseks, kuid r a h w a e s i n d u s e sisemised w a s t o l u d ja ägedad h e i t l u s e d erakondade w a h e l olid niiwõrd suured, et Riigikogu algatused Põhiseaduse muutmiseks rahwahääletusel 1932. ja 1933. aastal läbi kukkusid. Oktoobrikuu 1933. aasta rahwahääletusel wõeti lõpuks wastu uus Põhiseadus.

See sai (Eesti teiseks Põhiseaduseks. Teise Põhiseaduse koostajateks olid inimesed, kes kuulusid tolleaegsesse l i i k u m i s s e , m i s s u h t u s e i t a w a l t rahwaw a l i t s u s l i k u l e r i i g i k o r r a l e ja kelle ülesandeks oli Eesti riigielus maksma panna wõõrast ja w õ õ r s i l t l a e n a t u d kõikw õ i m s a t j u h i-s ü s t e e m i. See eelnõu sai rahwahääletusel seaduseks waid selle tõttu, et rahwas oli lõplikult tüdinenud esimese Põhiseaduse wabisewast süsteemist ja erakondade omawahelistest tülidest, millest soowiti wabaneda. Kui samuti nagu 1920. a. Põhiseaduse järgi, puudus tasakaal riigi kõrgemate wõimude wahel ja kõik wõim oli koondunud parlamendi kätesse, — niisama puudus see tasakaal 1933. a. Põhiseaduses, millega wastupidi k o g u w õ i m o l i k o o n 4

d u n u d r i i g i w a n e m a k a t t e ja rahwaesinduse tähtsus oli wiidud nullini. Riigiwanem K. P ä t s oma kõnes 19. jaanuaril 1936 iseloomustas tabawalt seda järgmiselt: „ N i i s u g u n e w õ i m u j a o t u s loob a i n u l t r e w o l u t f i o o n i l e suunatud o l u k o r r a ja ei k u j u n e r a h u l i k u k s d e m o k r a a t l i k u k s k o r r a k s , kus r a h w a käes on kõrgem w õ i m j a kns r a h w a e s i n dus ausalt saab t ä i t a neid ü l e s a n d e i d , m i s r a h w a s oma w õ i m u k ü l l u f e s t e m a l e ou edasi annud." Olles koostatud ja wastu wõetud ärewatel aegadel ülespütfuta-

tud meeleolude mõjutusel sisaldas 1933. a. Põhiseadus peäle eespool mainitu weel palju teisigi puudusi. Nõnda ei wõinud ka 1933. a. Põhiseadus jääda Eesti riikliku korra püfiwaks aluseks, waid ta wõis olla ainult ülemineku astmeks põhiseadusliku kriisi lahendamisel. 8. jaanuaril 1936 esitas Riigiwanem K. P ä t s r a h w a l e o t s u s t a m i s e k s r a h w a o t s u s e k a w a , millega antakse Riigiwanemale molitus Rahwuskogu kokkukutsumiseks wolitusega wastu wõtta wajolikud parandused maksmas Eesti Wabariigi Põhiseaduses wõi wajaduse korral töötada wälja ja wastu wõtta uus Põhiseadus. See Riigiwanema poolt esitatud rahwaotsuse kawa wõeti rahwahääletamisel 23.-25. weebruari! 1936 wastu suure häälteenamusega. s u u r e m a g a k u i osaks s a a n u d ü h e l g i s e n i s e l r a h w a h ä ä l e t u s e l (tema poolt hääletas 62,3% kogu hääleõiguslikkude kodanikkude armust, kuna 1933. a. Põhiseaduse poolt hääletas 56,4",; hääleõiguslikkude kodanikkude armust). Ühtlasi määrati rahwaotsusega uue põhiseaduse algjooned, tehes Rahwuskogule ülesandeks Põhiseaduse parandamisel wõi uue Põhiseaduse wäljatöötamisel wõtta juhtnööriks, „et Eesti jääb rahwawalitsuslikul alusel walitsetawaks Wabariigiks, kus kõrgem wõim on rahwa käes. ja et Eesti riiki juhib walitaw riigipea tema poolt ametisse kutsutama Walitsuse ning kahekojalise rahwaesinduse tasakaalustatud koostööl."

S e l l e g a a s t u s Z l i i g i w a n e m K. V a t s sammu, m i d a a f a l u g u w a e w a l t t u n n e b . Omades k o g u w õ i m u t ä i u s e rahwa poolt suure enamusega wastuwõetud Põhiseaduse alusel, loobus ta sellest ise. Ta küsis ja sai rahwalt nõusoleku muuta Põhiseadust selles suunas, et w äh e n d a d a riigipea wõimu ja s e a d a sisse t a s a k a a l r i i g i w õ i m u d e w a h e l ning tõsta ausse ja wäärikasse seisundisse riigi konstruktsioonis p a r l a m e n t . 5

Ajalugu tunneb külluses sündmusi, kus wõimulolijad oma wõimu püüawad suurendada wõi seda kramplikult hoida, nagu seda enda juures nägime Riigikogult, kes kuidagi ei tahtnud oma wõimu jagada, ja kes 1933. aastal tegi kõik selleks, et wana Põhiseadus jääks muutmata. Riigiwanem K. P ä t s kui s u u r rahwaõiguste a u s t a j a , talitas aga risti wastupidiselt, teades, et teda toetab selles kogu Eesti rahwas. R a h w a w a l i t f u s l i k u k o r r a s i s s e s e a d m i n e , mida tagab uus Põhiseadus, on Riigiwanem K. Pätsi isiklik algatus.

llma, et keegi teda selleks oleks saanud sundida. Selle tulemusena astus kokku R a h w u s k o g u 18. weebruari! 1937 ja tugedes rahwaotfufele wõttis 28. juulil 1937 lõplikult wastu Eesti Wabariigi Põhiseaduse, olles arutamise aluseks wõtnud Riigiwanema poolt algatatud eelnõu. 1933. a. Põhiseaduse alusel seadusandlikkude organite poolt w a s t u w õ e t u d seadused kuulutab wälja Riigiwanem ning ükski seadus ei h a k k a m a k s m a V ä l j a k u u l u t a m i s e t a . Viafyma. otsuse kohaselt oli ellu kutsutud erilise seadusandliku organina Rahwuskogu, ülesandega w a s t u w õ t t a Põhiseadus, sellepärast käiwad 1933. a. Põhiseaduse eeskirjad ka Rahwuskogu poolt wastuwõetud seaduste kohta. Sellele tugedes kuulutas Riigiwanem 17. augustil 1937 oma sellekohase aktiga wälja

Põhiseaduse ja teised Rahwuskogu poolt rahwaotsuse kohaselt wastuwõetud seadused. Need seadused awaldati Riigi Teatajas 3. septembril 1937 ja jõustusid Rahwuskogu poolt wastuwõwd Üleminekuaja seäduse kohaselt 1. jaanuaril 1938.

Uue Põhiseaduse üldiseloomustamisel on seda küll kõige tabawamalt teinud Rahwuskogu Esimese Koja esimees ja Põhiseaduse üldaruandja prof. J . U l u o t s , kes teda on wõrrelnud m a a n t e e g a , m i s ei l ä h e k ü l l i g a ü h e ukse eest m ö ö d a , k u i d m i d a m ö ö d a k õ i g i l on hea ja j l l l g e l i i k u d a . Prof. Uluots on selle kohta kokkuwõttes lähemalt märkinud järgmist: „Meie ei pea oma maad ja oma rahwast mõtlema sellise maana, « i s just nagu alleo mõni aastakümme tagasi on oma riiaielu elama hakanud. Kui oma maa ja rahwa minewikku tunda, siis peab tunnistama, et m e i e m a a

6

ja r a h w a s on ühe w a n e m a õ i g u s l i k u k o r r a g a r a h w a s . Järelikult uue Põhiseaduse seisukohalt ja lähtudes sellest, et meil on oma kogemused, mis pärit enne Eesti r i i g i uuestitekkimife ajast, kui ka Eesti Wabariigi ajajärgu kestel saawutatuina, peame kõigepealt neid hindama, sellele wastawalt tegutsema ja neid kogemusi kasutama, mis oma maal ja pinnal oleme läbi elanud. „Uus Põhiseadus sisaldab seda, et Eesti rahwas tahab oma r i i k i säilitada k u s t u m a t u l t E e s t i r a h w a e n e s e m ä ä r a m i s e õ i g u s e l . „Uus Põhiseadus tahab d e m o k r a a t l i k k u r i i g i k o r d a korraldada. Demokraatlikud riigid wõiwad praegusel ajal sattuda wäga suurtesse hädaohtudesse, kui see demokraatia ei ole korraldatud n i i , et ta oleks samal ajal p a i n d u w ja t u g e w . Uus Eesti Põhiseadus tahab riigielu korraldada rahwawalitsuslikuö põhimõttes ja samal ajal kogu seda rahwawalitfnslikku wõimu n i i seada, et see ei olete mingil kombel wähem painduw, wahem wõimas oma rahwa ja r i i g i saatust kaitsma ja korraldama, kui mingi mun riigiworm. See on organiseeritud demokraatia, mida uus Põhiseadns tahab püstitada Eesti pinnal eesti rahwa kaasabil ja Eesti r i i g i wõimu korralduse näol. „Rahwale on a u t u d o t s u s t awä tähtsusega ülesanded r i i g i e l u k o r r a l d a m i s e s , aga rahwas peab koos töötama oma efindusega ja riigipeaga. N a h w a e s i n d u s e l e o n a n t u d s u u r e d õ i g u s e d riigiellu puutuwates k ü s i m u s t e s , rahwaefindufeft on sõltuw r i i g i e e l a r w e . Aga waatamata sellele, et uue Põhiseaduse järele on r a h w a e s i n d u sel suur wõim, on ka tema sunnitud k o o s t ö ö t a m a rahwaga, walitsusega ja riigipeaga. Samal ajal peab olema walitsus koostöös rahwaesindufega ja riigipeaga. Kohtutele on antud iseseiswus ja sõltumatus, aga ka kohtud on seoses teiste riigiasutustega. Samuti on sõjawäele meie r i i g i s antud suur tähtsus, aga ka tema on seotud kogu r i i g i organisatsiooniga.

„3c wiimati W a b a r i i g i P r e s i d e n t r i i g i p e a n a on w a r u s tatud wäga t õ s i s t e õigustega, ent selle juures riigipeal ainult wähesed õigused ou säärased, mida ta üksinda oma äranägemisel wõib kasutada. Suur osa ta õigusi on säärased, et riigipea peab neid teostama koos Wabariigi Walitsusega, rahwaesindufega ja ka rahwaga. „Uue Põhiseaduse juures on kõik riigiasutused korraldatud nii, et nad t e a t a m a s koostöös peawad olema ja peawad s ä ä r a s e s koost ö ö s oma ü l e s a n d e i d täitma." Meie uue Põhiseaduse kohta on awaldanud oma arwamist moned wälismaa teadlased. Nii kirjutab Pariisi Ülikooli tnntud riigiõiguse professor L o u i s d e Für: „Pärast Teie wäga huwitawa põhiseadusega tutwumist ma olen rõõmus konstateerima, et on weel maid, kes oskawad kasutada kogemuse õpetufi. Wõib heameelega tunnustada, kuidas ta on r a j a t u d a w a l i k e l e w a b a d u s t e l e ja kuidas ta neid targasti korraldab, samuti kuidas ta tatsub hoida ühtlasi t a s a k a a l u r i i g i kahe suure attiiwse wõimu, seadustandwa ja täidesaatwa, wahel, ning asetab wäljaspoole ncude mõjup i i r i kohtuwõimu. M a olen kaua õpetanud riigiõigust^ ma lugesin elawa 7

huwiga teie uue Põhiseaduse nii tartu paragrahwe ja ma soowin kogu südamest talle pikka ja õnnelikku elukäiku." Prantsuse kirjutab:

Instituudi

liige

prof. J o s e p H-V a r t h e l e m y

„Ma tutwust« selle suurteosega kõige sügawama huwiga ja suurima kasuga. Ma rõõmustust«, nähes selles p o l i i t i l i s e wabaduse põhimõtete kindlustamist. Wiis, kuidas walitakse Wabariigi President, koitis eriti minu tähelepanu. Ta korraldab iseseiswa täidefaatwa wõimu wajalikkuse ja ühtlasi loob ettewaatusabinõud rahwa poolt teostatama riigipea otsewalimife hädaohtude wastu." Lisaks sellele on terwe rida wälismaa silmapaistwaid ajalehti annud meie Põhiseadusele kõige parema hinnangu, tuues Eestit eeskujuks teistele riikidele.

Uue Põhiseaduse tähtsamaid ülsitasiu. Eesti on i s e i s e w ja s õ l t u m a t u w a b a r i i k , kus kõrg e i m a r i i g i w õ i m u k a n d j a on r a h w a s . Rahwas teostab oma wõimu hääleõiguslikkude kodanikkude kaudu R i i g i w o l ik o g u w a l i m i s t e l , kohalikkude o m a w a l i t s u s a w a l i m ist e l ning riiklikult suureulatuslikkude küsimuste ja Põhiseaduse muudatuste r a h w a h ä ä l e t a m i s e l . Samuti teostab ta seda W ab a r i i g i P r e s i d e n d i w a l i m i s t e g a kandidaatide hulgast, keda seadnud üles rahwa poolt otseselt walitud organid — Riigiwolikogu ja Omawalitsuste esindajad ning rahwa tähtsamate tegewusalade esindajaist koosnew Riiginõukogu. Eesti on d e m o k r a a t l i k w a b a r i i k selle sõna otsekohesenias ja laiemas mõttes, kuid see rahwawalitsus ei ole juhuslikkusele tugenew, waid o r g a n i s e e r i t u d r a h w a w a l i t s u s . Wäärarusaamine rahwawalitsusest on, et see süsteem wõimaldab igale toimida nagu ta heaks arwab, ja et see sisaldub ainult alalises wõitluses üksikute rühmituste wahel. Rahwawalitsus aga peab olema tugew ja nii korraldatud, et leiaksid kõige parema lahenduse rahwa üldised huwid. Just rahwawalitsus wajab distsipliini ja peab olema hästi organiseeritud, wastase! korral langeb ta kokku, nagu oleme seda wiimastel aegadel näinud paljudes riikides (alates 1917. a. rewolutsiooniaegse Wenega ja lõpetades Saksa, Austria ja Hispaaniaga). Sellepärast uue Põhiseaduse järgi ka rahwas, olles kõrgeimaks wõimukandjaks, on seatud rippuwusse tema enda poolt walitud ja ametisse seatud asutistega. Piiramatu on rahwa wõim Riigiwolikogu ja omawalitfuste walimistel, olles korrastatud ainult seäduse tawaliste eeskirjadega. Riigipea walimistel on rahwas aga seotud 8

kandidaatidega, keda üles seawad ta poolt walitud asutised ja ta ei tegutse üldse, kui need organid seawad üles ühe ja sama kandidaadi. Samuti rahwahääletilsel otsustab ta asju, mida annab otsustada riigipea. Wiimased kaks toimingut on riigi elus n i i w õ r d u l a t u s l i k l l d , et n a d n õ u a w a d k õ i g e s u u r e m a l m ä ä r a l o r g a n i s e e r i t u d t e g e w u s t ning juhuslikkus ja ülespiitsutatud meeltega tegutsemine wõib saada saatuslikuks riigile. Need piiramised aga kuidagi wiisi ei piira rahwa wõimu, nad ainult korraldawad seda üldsuse ja riigi püsimise ning tugewuse huwides. K o d a n i k k u d e l e on k i n d l u s t a t u d laiaulatuslikud wabadused ja õigused, kuid ka need on korraldatud nii, et üldsuse huwid selle all ei kannataks, jättes seäduse määrata lähemad korraldused nende teostamise kohta. Kodanikkude õiguste ja kohuste osas leiawad tugewat allakriipfutamift sotsiaalala korraldawad eeskirjad. Põhiseadus määrab p e r e k o n n a rahwa püsimise ja kaswamise kandjaks ning seab ta riigielu alusena riigi kaitse alla. Ta nõuab e n i a d e j a l a s t e k a i t s e t ning erilist hoolitsemist l a s t e r i k a s t e p e r e k o n d a d e eest. Ta seab üldse moodsa põhimõtte abielu korraldamise alal, nõudes, et sel alal antawad seadused peawad tugenema a b i k a a s a d e ü h e õ i g u s l u s e p õ h i m õ t t e l kokkukõlas perekonna ühise hüwega, järelkaswu huwidega ja wastastikuse toetamisega ning määrab, et abikaasade warawahekordi korraldawad seadused ei wõi kitsendada ü h e a b i k a a s a w a r a õiguslikku teowõimet. Põhiseadus seab üles põhimõtted meie noorsoo kaswatamiseks ja õpetamiseks r i i k l i k u s w a i m u s ning teeb wanematele kui ka riigile ja omawalitsusale tähtsamaks ülesandeks n o o r s o o kasw a t a m i s e w a i m s e l t , k õ l b e l i s e l t ja k e h a l i s e l t tublideks ning w ä ä r i k a i k s E e s t i kodanikeks. Uus Põhiseadus pöörab wäärikat tähelepanu ja loeb üles ka kodanikkude kohused r i i g i j a ü h i s k o n n a w a s t u , mida waremates eesti Põhiseadustes sarnases laiemas ulatuses ei leidunud. Uus Põhiseadus märgib ü l i m a k s k o d a n i k u k o h u s e k s o l l a u s t a w E e s t i r i i g i l e jäta põhiseaduslikule korrale. Eesti riigi ja rahwa s u u r i m a k s w a r a k s on — t ö ö. Sellepärast märgib uus Põhiseadus, et t ö ö on i g a t ö ö w õ i in e9

I i s e k o d a n i k u a u j a k o h u s . Iga kodaniku õigus ja kohus on i f e f o e t a d a e n d a l e t ö ö d . Riik aitab kaasa waid töö wõimaldamiseks. Kes wajawad abi, lasub abiwajaja eest hoolitsemine eestkätt perekonnaliikmeil. Tööpõlgajaid, perekonna liikmena hoolitsemiskohuse mittetäitjaid ja ühiskonnale kahjulikke abiwajajaid wõidakse seaduse alusel wõtta aga sundhooldamisele. Põhiseadus seab algjooned meie majanduselu korraldamisele, mis peab toimuma õ i g l u s e p õ h i m õ t t e i l , mille sihiks on loowate jõudude elustamine, üldise jõukuse arendamine ning selle kaudu inimwäärse ülalpidamise kindlustamine. Põhiseadus kindlustab omandi õigust. T ö ö a n a s e t a t u d wäärikalekohale, töö on iga kodaniku au ja kohus, töö \ei\ab riigi kaitse all ja töö wõimaldamiseks aitab riik kaasa. Põhiseadus määrab kindlaks k od a n i k k u d e a b i s t a m i s e w a n a d u s e s , wõi t ö ö w õ i m e t ü s e w õ i p u u d u s e puhul,-nähes selleks ette sotsiaalkindlustuse wõi hoolekande korra, ühtlasi sealjuures aga nõudes tööpõlgajate wõi perekonna liikmetena hoolitsemiskohuste mittetäitjate s u n d h o o ld a ni i s e l e w õ t mi s t. Tugewat allakriipsutamist leiab Põhiseaduses õigusliku riigi põhimõte. Keegi ei saa teostada riigiwõimu muidu, kui Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olewate seaduste alusel ning õigusemõistmine on usaldatud oma tegewuses kõikidest teistest riigiwõimudest s õ l t u m at ū t e l e k o h t u t e l e . Wabariigi Presidendi ülesannetesse kuulub hoolitsemine õigusliku korra säilitamise eest, tema teostab walwet riigi- ja muude awalikõiguslikkude asutuste tegewuse järele. On loodud eriline Õ i g u s k a n t s l e r i i n s t i t u u t Wabariigi Presidendi juures, kelle ülesandeks on walwamine riigi- ja muude awalikõiguslikkude asutiste tegewuse seaduspärasuse järele. Eriliselt on uues Põhiseaduses wälja arendatud riigikaitse ala. mis o.l tingitud Eesti rahwa hinges wankumatult ja tugewalt pesitsewast e n e s e k a i t s e ja r i i g i a l a l h o i u t a h t e s t . Tuludes Eesti riigi asendist tingitud raskusi ja moodsa sõjapidamise wiise, on Põhiseaduse selles osas püütud luua kõiki wõimalust, et jõuga wastu astuda ja edukalt wõidelda juhtudel, kui meid ähwardab hädaoht wäljaspoolt. Koik kodanikud on kohustatud osa wõtma riigikaitsest. Riigielus saatuslikel hetkil, nagu seda on sõda, peawad kõik kodanikud loobuma paljustki sellest, mis neile peab oleiną kindlustatud rahu­ ajal. Samuti ei wõimalda sõda meie oludes kõikide riigiorganite 10

normaalset ja aeganõudwat tegewust, waid siin peab otsustamine toimuma kiirelt, kuna muidu wõib kõik olla hilja. Aga ka rahuajal wõib tekkida olukordi, kus riigi olemasolu ja demokraatliku korra säilitamise huwides on wajalikud erakorralised abinõud. Selleks näeb Põhiseadus ette kaitseseisukorra wäljakuulutamise ühes kodanikkude wabaduste teatawate piiramistega rahwaesinduse kinnitusel. Tõsist tunnustamist leiab uues Põhiseaduses K a i t s e l i i t , kelle olemasolu ja tegutsemine on leidnud Põhiseadusega kindlustamist ja kelle esindaja kuulub Riiginõukogu koosseisu. Waadeldes rügi kõrgemate wõimude tegewust ja wahekord!.

wõib neid uue Põhiseaduse järgi kokku wõtta alljärgnewalt: a) „W a b a r i i g i P r e s i d e n t on r i i g i p e a . Ta on riigiwõimu ühtluse kandja ja riigi esindaja. Ta hoolitseb riigi wälise puutumatuse ja sisemise julgeoleku eest ning riigi ja rahwa üldise heaolu ja õigusliku korra säilitamise eest." S e a l j u u r e s ei o l e ta a g a ise o t s e n e w a l i t s u s w õ i m u k a n d j a , waid selleks on W a b a r i i g i W a l i t s u s , kes „teostab walitsemiswõimu" ja „juhib riigi poliitikat kõigil aladel". b) W a b a r i i g i W a l i t s u s e w õ i t e m a üksiku l i i k i n e n i m e t a b a m e t i s s e ja w a b a s t a b a m e t i s t Wabar i i g i P r e s i d e n t e r i õ i g u s e l (s. o. oma äranägemisel). Ta wabastab Wabariigi Walitsuse wõi selle üksiku liikme ametist, kui rahwaesindus awaldab neile umbusaldust, kuid wiimasel juhul wõib ta määrata rahwaesinduse uued walimised, kusjuures rahwaesinduse uue koosseisu umbusalduse awaldus teeb kohuslikuks Walitsuse wõi selle liikme ametist wabastamise. c) Wabariigi Presidendi wõimkonda kuulub t ä h t s a m a t e w a l i t s e m i s a l u s t e k il i ka s e a d u s a n d l u s e alasse k u u l u w a t e k ü s i m u s t e o t s u s t a m i n e . Ta on riigikaitse ja sõjawägede kõrgem juht, — kuid ta otsused peawad olema ette walmistatud Wabariigi Walitsuses ja kandma Peaministri ja asjaomase ministri kaasallkirja ning Wabariigi Presidendi otsuste eest kannab wastutust Walitsus (kes peab lahkuma rahwaesinduse umbusalduse tagajärjel). Peale selle kuuluwad Wabariigi Presidendi wõimkonda tema eriõigustena tähtsamad nimetamised, järelewalwe riigiasutiste tegewuse üle, armuandmine ning sõjawäelise juhtimise alal n. n. komando küsimused, kus ta toimib ilma Walitsuse kaastegewuseta. Wabariigi President wõib wõtta osa Walitsuse istungeist ja neid juhatada ning nõuda ettekandeid Walitsuselt ja ta liikmeilt nende wõimkonda kuuluwais asjus. 11

d) S e a d u s a n d l u s e õ i g u s kuulub rahwaesind u s e l e , kusjuures seaduste algatamise õigus on Wabariigi Walitsufel Wabariigi Presidendi teadmisel kui ka rahwaesindusel endal. Wabariigi President omab õiguse anda rahwaesinduse poolt wastuwõetud seadus rahwaesindusele uueks otsustamiseks. Wõtab aga rahwaesindus seäduse teiskordselt oma enamusega wastu, omab seadus jõu. Wabariigi President omab õiguse anda seadusi dekreedina, kuid ainult rahwaesinduse istungjärkude waheajal ja rahwaesindus wõib neid muuta ilma erilise algatuseta. Riigikaitsesse ja sõjawägedesse puutuwaid seadusi wõib Wabariigi President anda igal ajal. Dekreedina ei saa Wabariigi President anda riigi kõrgematesse wõimudesse puutuwaid seadusi ja seadusi, mis puutuwad eelarwesfe ning riigi rahalistesse wahekordadesse. e) R a h w a e s i n d u s p e a b o m a k o r r a l i s i i s t u n g e i d Põhiseaduses ettenähtud ajal. Ta wõib tulla kokku ka erakorralisteks istungjärkudeks. Samuti wõib Wabariigi President kutsuda parlamendi kokku erakorralisteks istungjärkudeks. Wabariigi President lõpetab rahwaesinduse istungjärgud, knid ta ei saa seda korraliste istungjärkude suhtes teha enne Põhiseaduses määratud tähtaega. Wabariigi President omab õiguse määrata uusi rahwaesinduse walimisi. s) R a h w a e s i n d u s e a i n u õ i g u s e k s o n r i i g i sisset u l e k u t e j a w ä l j a m i n e k u te e e l a r w e , kuid ta ei saa suurendada eelarwe kulusid ega wõtta eelarwesfe uusi kulusid ilma Walitsuse nõusolekuta. Eelarwe täitmise kontroll Riigikontrolli näol on sõltumatu walitsusest; Riigikontrolöri nimetab Wabariigi President rahwaesinduse ettepanekul ja ta lahkub kohalt, kui rahwaesindus seda nõuab. Ülaltoodud kokkuwõttest näeme, et uus Põhiseadus on loonud kindla waMsemisfüsteemi, mis wõimaldab riigi juhtimisel tegutseda täies ulatuses riigi ja rahwa hüwanguks. püsides sealjuures täiel määral demokraatia ja parlamentaristliku süsteemi alusel. Rahwaesindus on kahekojaline. Mõlemad kojad — Riigiwolikogu ja Riiginõukogu — on põhimõtteliselt wõrdsed. Ometi on aga R i i g i w o l i k o g u l e, kui rahwa otsesele esindusele, antud mõnesugused eesõigused. Nii on Riigiwolikogu õiguseks usalduse küsimused Walitsufele, kuigi Wabariigi President wõib seda teatawail juhtudel anda otsustamiseks ka R i ig i n õ u k o g u l e . Seadused ja eelarwe kuuluwad mõlema koja wõimkonda, kuid kokkuleppe mittesaawutamisel jääb püsima Riigiwolikogu teiskordne ntsus. Eelarwe stlhtes wõib püsima jääda ka 12

Riiginõukogu otsus, kui Niigiwoül.ogu pole suutnud pidada kinni seatud tähtaegadest. Lõpuks rida küsimusi kuulub rahwaesindnse ehk üldise nimetusega R i i g i k o g u — üldkoosoleku otsustamisele, nagu Wabariigi Presidendi ja Walitsuse liikmete wastutusele wõtmine, kodukorra kinnitamine, Riigikontrolöri kandidaatide ettepanemine, Wabariigi Presidendi nondel ka mõnede wälislepingute kinnitamine, küsimuste otsustamine sõjaajal jne. Riigiwolikogu walitakse e n a m u s w a l i m i s e süsteemi a l u s e l , et kindlustada tema püsiwust ja tugewust ning wallida senisest proportsionaalsest walimise süsteemist olenewat rahwaesinduse lõhenemist ja killunemist. Riiginõukogu koosneb tähtsamate katsete ning asutiste esindajaist, et seadusandlikus töös ja riigi juhtimises ära kasutada kõiki kogemusi ning anda esindust ja huwide kaitset tähtsammle aladele. Wabariigi Presidendi walimine

toinnlb sel teel, et kandidaadid seawad üles Riigiwolikogu, Riiginõukogll ja omawalitsusa esindajad igaüks ühe. Kui seatakse üles rohfem kui üks kandidaat, järgneb walimine nende hulgast rahwa poolt. Seawad nad aga kõik ühe ja sama kandidaadi üles, tulewad Riigiwolikogu, Riiginõukogu ja omawalitsusa esindajad kokku ühiseks koosolekuks ja kandidaat loetakse walliaks Wabariigi Presidendiks, kui ta saanud 3/s kõigist häältest. Selle s ü s t e e m i g a on w ä l d i t u d h ä d a o h t j u h u s t i k k u d e k a n d i d a a t i d e P r e s i d e n d i k s w a l i m i s e l s, teiselt poolt aga ka seesugused n. n. lehmakauplemised, mis aset leiawad riikides, kus riigipea walitakse õtse parlamendi wõi walijameeste poolt. Meie süsteemi juures kõik kolm organi teotsewad kandidaadi ülesseadmisel iseseiswalt ja igaüks neist peab kandidaadi ülesseadmisel alati arwestama seda, et wõib tulla rahwahääletamine ja otsustamine. S e e s ü s t e e m t a h a b t a g a d a k õ i g e m ä ä r i t a m a j a t u g e w a m a k a n d i d a a d i w ä l i m i s t . Selleks aga ei ole küllaldast kindlust juhul, kui kandidaate wõiwad üles seada üksikud kodanikud, nagu seda nägime 1934. aastal küllalt selgesti, samuti aga ka juhul, kui Presidendi walib otsekohe parlament wõi walijamehed. Olgu tähendatud, et riigipea otsest wälimist rahwa poolt tundis ainult S a k s a endine Põhiseadus, mis aga ammu tegelikult makswuse kaotanud. A m e e r i k a Ü h e n d r i i k i d e s ja S o o m e s toimub walimine walijameeste kaudu. Mujal toimub walimine parlamendi mõlema koja ühisel koosolekul ( P r a n t s u s e , T s c h e h h o s l o w a k k i a ) . M e i e P õ h i s e a d u s e järgi on aga ette nähtud mõlemad wõinialused i kui on üles seatud rohkem kni üks kandidaat, walib 13

Presidendi rahwas, on aga üles featnd ainult üts kandidaat, siis walib Presidendi walijameeste kogu eespoolmärgitud koosseisus. Meie süsteemil on sel juhul, kui rahwa poolt wälimist ei järgne, kaks paremust wõrreldes teiste riikidega: e s i t e k s — iga kandidaadi ülesseadja organ seab esialgu kandidaadi üles oma ette ja ainult siis tuleb ühine koosolek, kui kõik seadnud üles ühe ja sama kandidaadi; t e i s e k s — kandidaadi ülesseadmisest ja walimisest wõtawad mõjuwalt osa omawalitsuste wolikogude poolt walitud esindajad, kes tulewad õtse rahwa juurest ja kes pole seotud poliitiliste kombinatsioonidega. Sellepärast wõib arwata, et ainult siis rahwa poolt jääb walimine ära, kui rahwa hulgas on ü l d i s t p o o l e h o i d u Presidendi kohale leidnud üks ja sama isik, kui seesugust isikut aga ei ole — järgnewad walimised rahwa poolt.

Uus Põhiseadus rakendugu ellu õiges waimus! U u s P õ h i s e a d u s on t e k k i n u d koostöö ja kokkuleppe wiljana Rahwuskogus. T a on t e o k s s a a n u d koostöö wiljana Riigihoidja K< Pätsi ja Rahwuskogu wahel. Ta on s ü g a w a r i i k l i k u ä r a t u n d a mise ja s u u r t e r i i k l i k k u d e kogemuste saawutis. Sellisena olgu ta aukartust äratawaks dokumendiks kogu rahwale. Aga niisama kui ta on tekkinud kokkuleppe wiljana, nõndasama

olan ta ka ellu w i i d u d kokkuleppe tähe a l l . Selle ülesande täitmine nõuab meilt kõigilt wäga palju leplikku meelt, kainet mõistust ja head tahet, sest sellest oleneb suurel määrat, kas meie hiljuti kehtima hakanud uus Põhiseadus

omas õiges waimus rakendub ellu wõi mitte. Uue Põhiseaduse elluwiimise edu e e l o l e w a t e l R i i g i w o l i k o g u w a l i m i s t e l on ainult siis kindlustatud, kui rahwas saadab oma esindajateks walitawate rahwaesindusse need kodanikud, kes on seisnud kogu aeg uue Põhiseaduse pooldajate ridades. Kui aga Riigiwolikogusse pääsemad inimesed, kes meie Wiimaste aastate riiklikule ja rahwuslikule edule ja arengule on suhtunud tuimade, ükskõiksete pealtwaatajatena wõi koguni w a s t a s t e n a , siis 14

wõib olla päris kindel, et need pingutused, mida rahwas meie rahwusliku Walitsuse targal juhtimisel 1934. a. 12. märtsist saadik on teinud, — m u u t u w a d a s j a t u i k s . Kui meil walitawasse rahwaesindusse pääsemad inimesed, kes w a n a d e s t e r a k o n d l i k u t ü l i t s e m i s e a e g a d e s t ei o l e s u u t n u d k a a s a w õ t t a r i i g i t a r k u s t ega mõistlikke kogemusi, siis pole loota, et nad Põhiseaduse elluwiimise juures suudaksid ilmutada seda suurt koostöö tahet, leplikkust ja kainet mõistust, mis selleks on wajalik, et meil uus Põhiseadus ei jääks lihtsaks seadusandlikuks aktiks, waid muutuks eluks eneseks. S e d a ei t o h i j u h t u d a . Põhiseaduse elluwiimine rajaneb täiel määral Riigihoidja autoriteedil ja sünnib tema hoolel ning wastutusea Meie tulewane rahwaesindus peab arwestama seda. Leplikkus ning wastastikune arusaamine riigipea ja Riigiwolikogu wahel on uue Põhiseaduse elluwiimise juures hädatarwilik.

Riigiwolikogusse walime 24. ja 25. Weebruaril s. a. inimesed, kes sellest aru saawad. Meie, kui kodanikud, peame õieti kasutama Põhiseaduse poolt meile autud õigusi. Kui meie Riigiwolikogu walimisteks ülesseatud kandidaatidele heidame pilgu, peab meie walik jääma peatuma niisugustele inimestele, kes

Kogu oma sou ning wöimete Kohaselt on Kaasa aidanud Wiimaste aastate meie riiklikule za rahwuslikule uuestisünnile. Neile inimestele tahame meie walimistel ka oma hääle anda! m

Siis oleme kindlad, et uus Põhiseadus ellu rakendub oma õiges waimus ja et k o d u r a h u, mille säilitanüseks ja kindlustamiseks uus Põhiseadus tagab soodsa pinna, w õ i m a l d a b ka t u l e w i k u s m e i e k o d u m a a l e r a h u l i k k u k o s u m i s t ja edu. Et uut Põhiseaüilst ellu wiia, on meie rahwa suur enamus üle riigi koondunud wõimsaks ja

ühiseks Põhiseaduse eUuwiimiseMahwarindeks. Rahwarinde organisatsioon on rahwa keskelt kaswanud alt üles. Need on meie seltskondlikud jõud, kes on koondunud waldades, lin15

ta

«

'nades, maakondades ja üle riigi ähiseks ning suureks isamaalikuks '*•• . . tööks. Tiiwustatud Riigihoidja K. P ä t s i üleskutsest 5. detsembri & 1937 üleriigilisel Isamaaliidu Kongressil, et .' . ühinegem kõik ühiseks rindeks Põhiseaduse elluwiimiseks ja waimustatud tema kõrgest eeskujust, on rakendunud need wabatahtlikud jõud kõikjal suure innuga tööle. Nende ainsaks sihiks on soow näha uut Põhiseadust õ i g e s w a i m u s õ i g e t e i n i m e s t e p o o l t e l l u i s t u t a t u n a n i n g u u t r a h w a e s i n d u s t e lujõulisena. Selleks on Põhiseaduse elluwiimise Rahwarinde organisatsioon wälja walinud õ i g e d m e h e d ja nad ü l e s s e a d n u d k a n d i v a a t i d e k s walimifele tulewasse Riigiwolikokku. Rahwarinde kandidaadid on üles seatud igas Valimisringkonnas. Riigiwolikogu walimised toimuwad iseseiswa Eesti 20-dal juubeliaastal, 24. weebruari!, ja sellele järgnewal päewal, 25. weebruaril 1938. Iga kodaniku ilusamaks kingiks oma isamaale ta juubeliaastapäewal on, kui rahwaesinduse walimistel õ i g e l e k a n d i d a a d i l e h ä ä l e t a d e s aitab ta oma osaga kaasa E e s t i r a h w a r a h u l i k u a r e n e m i s e k i n d l u s t a m i s t ö ö l e. Wiime oma riigi üleminekuaja ajutiselt korralt wapustusteta üle alalisele korrapäraselt töötawale süsteemile, nii et senine edu wõiks jätkuda.

Suur silmapilk kutsuv 24. ja 25. Weebruaril iaa teadlikku isamaa poeaa ia tütart kaaletama: Kindla sa tasakaaluka riiaikorra taetajad —

Uil hääled ainult Nahwarinde landidlllldile! A/8. „Ühiselu" trükk, Tallinn 1938.

•