Ülevaade Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu ajaloost [I osa]

Citation preview

Ülevaade

Eestimaa Leninliku Kommunistliku

Noorsooühingu

ajaloost I

STANFORD LIBRARIES

5

HOOVER INSTITUTION on War , Revolution , and Peace FOUNDED BY HERBERT HOOVER, 1919

ÜLEVAADE EESTIMAA LENINLIKU KOMMUNISTLIKU

NOORSOOÜHINGU AJALOOST

I OSA

2

1

1

V. I. Lenin ( 1897. a . )

Kõigi maade proletaarlased, ühinege! EKP KESKKOMITEE PARTEI AJALOO INSTITUUT NLKP KESKKOMITEE MARKSISMI-LENINISMI INSTITUUDI FILIAAL !

Ülevaade Eestimaa Leninliku Kommunistliku

Noorsooühingu

ajaloost I OSA

(XIX SAJ. LÕPP-JUUNI 1941 ) PEATOIMETAJA

PROFESSOR A. PANKSEJEV

R « EESTI RAAMAT »

TALLINN 1975

3KN ( E )

Toimetuse kolleegium

E 55

Hendrik Allik ( juhataja), Jekaterina Agapova , Eela Kuus küll, Olga Lauristin , Arnold Meri, Enno-Lembit Mikkelsaar, Ülo Nõmm, Kusta Reinsoo, Hillar Sikk , Lev Šišov , Erich Tarkpea, Indrek Toome , Genrich Turonok (venekeelse teksti toimetaja ), Olaf Utt (eestikeelse teksti toimetaja ), Anton Vaarandi, Alma Vaarman , Raoul Viies, Galina Volkova .

Kujundanud Henno Arrak

ОЧЕРКИ

истории

ЛЕнинского

СОЮЗА молодежи Эстонии,

том

коммунистического I. На эстонском языке.

Оформление: х . Аррак. Таллин, изд-во « Ээсти раамат » . Kunstiline toimetaja V. Tõnisson . Tehniline Toimetaja 0. Utt . toimetaja K. Taruste. Korrektorid E. Bachwerk ja A. Kabur . Laduda antud 19. VIII 1974. Trükkida antud 1. VII 1975. Trüki

paber nr. 1, 60 X 90/16 . Trükipoognaid 21,0 + 30 kleebist. Arves tuspoognaid 26,70 . ' Trükiarv 5000. MB-07709. « Eesti Raamat» , 200090 Tallinn, Pärnu mnt. 10 . Tellimuse nr. 5200 . Trükikoda « Kommunist » , Tallinn, Pikk t . 2. Hind rbl . 1.60 . 10401-459

Ü

30—75

M 901 ( 16)-75

© « Eesti Raamat» 1975

EESSÕNA

Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu kui ÜLKNÜ ühe võitlussalga kangelaslik ajalugu jaguneb neljaks põhiperioodiks. Esimese põhiperioodi moodustab ajajärk esimeste noorsoo sotsiaal demokraatlike organisatsioonide tekkimisest Oktoobri- eelsel peri oodil kuni Kodusõja lõpuni. Esimestel töötava noorsoo sotsialistlikel organisatsioonidel puudus mõnikord selgelt väljakujunenud maa ilmavaade ning kindel organisatsiooniline struktuur. Kommunistlik noorsooliikumine Eestis, nagu teisteski maades, arenes võitluses

töölisliikumises esineva oportunismi vastu , kasvas ja karastus revo lutsioonilises võitluses.

Tähtsat osa Eesti komsomoli ajaloos etendas 1917. aasta maikuus rajatud Tallinna Sotsiaaldemokraatlik Noorte Klubi, mis hiljem sai nimeks Tallinna Sotsiaaldemokraatlik Noorte Ühisus (Ühendus). Nagu kogu Venemaal, nii ka Eestis võttis proletaarne noorsugu aktiivselt osa Suurest Sotsialistlikust Oktoobrirevolutsioonist, olles

kõikjal ja alati revolutsiooniliste võitlejate ning esimeste sotsialist like ümberkujundajate esiridades. 1918. aasta veebruaris toimus Tallinnas Eesti sotsiaaldemokraatlike noorsooühingute I kongress, kus oli esindatud üle 2000 kommunistliku noore. Siin otsustati võtta

ühingu nimeks Põhja-Balti Kommunistlik Noorsoo Liit ( PBKNL ). Kuid seoses saksa okupantide sissetungiga ei saanud see organisat sioon arendada oma tegevust ning lagunes peagi.

ELKNÜ rajamisel etendasid olulist osa Jaan Anvelt, Viktor Kingissepp, Hans Pöögelmann, Otto Rästas ja mitmed teised tuntud revolutsionäärid.

Teise põhiperioodi ELKNÜ ajaloos moodustavad kodanliku dikta tuuri aastad ( 1920–1940). See ajajärk oli üks kõige raskemaid Eesti komsomoli elus. EKP ja EKNÜ tegutsesid rasketes põrandaalustes tingimustes, olukorras, kus kodanlikud võimud olid nad kuuluta

nud «lindpriiks» , seega väljaspool seadust olevaks. Suursündmuseks Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu aja

loos oli Üle - eestimaalise Noorproletaarlaste Ühingu (ÜENPÜ ) raja mine 5. detsembril 1920, mis tähistas Eesti komsomoli organisat siooni väljakujundamist. Seepärast peetaksegi ELKNÜ loomise daatumiks 5. detsembrit 1920. 5

Tegutsedes Kommunistliku Noorsoo - Internatsionaali (KNI) sekt

sioonina, rakendas_EKNÜ marksistlik -leninlikku strateegiat ja taktikat vastavalt Eestis väljakujunenud konkreetsetele klassivõit

luse tingimustele ning tugevdas pidevalt oma sidemeid töötava noorsoo laiade hulkadega.

Revolutsioonilise liikumise haripunkti tähistas Eesti proletariaadi relvastatud ülestõus 1. detsembril 1924. Proletaarne noorsugu oli

selle ülestõusu üks aktiivsemaid jõudusid. Ka 1930 - ndatel aastatel, kui oli teravalt kerkinud päevakorrale töölisklassi ühisrinde ja

fašismivastase rahvarinde loomise ülesanne, võttis töötav noorsugu

selle loomisest aktiivselt osa. Kodanluse repressioonide ja mõnede teiste põhjuste tõttu kodanliku diktatuuri lõpuaastatel EKNÜ kui terviklik tsentraliseeritud organisatsioon ei eksisteerinud. Kodanliku diktatuuri aastail etendasid EKNÜ võitluses määra vat osa väljapaistvate revolutsionääride Jaan Anveldi, Viktor

Kingissepa (mõrvati kodanluse poolt 1922. aasta mais), Hans Pöö gelmanni, Otto Rästa ja teiste kõrval ka noorema põlvkonna revo lutsionäärid Richard Mirring, Arnold Sommerling, Johannes Ree sen , Hendrik Allik , Jaan Kreuks, Olga Lauristin , Anton Vaarandi,

Oskar Sepre, Alma Vaarman,

Aleksander

Resev

ja

paljud

teised .

Kolmanda põhiperioodi ELKNÜ ajaloos moodustavad vabariigis toimunud sotsialistliku ülesehitustöö aastad ( 1940–1958) . Neil aas tail viidi sotsialismi ülesehitamine lõpule NSV Liidus tervikuna. Pärast 1940. aasta sotsialistliku revolutsiooni võitu ja nõukogude

võimu taaskehtestamist asuti ELKNÜ organisatsiooni uuesti looma. See ülesanne lahendati edukalt. Suursündmuseks ELKNÜ aja loos oli tema vastuvõtmine 18. oktoobril 1940. aastal ÜLKNÜ koos seisu . 1

Sellesse ajajärku kuulub ELKNÜ tegevus esimeste sotsialistlike ümberkujunduste läbiviimisel sõjaeelsel nõukogude aastal, tema kangelaslik võitlus Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas ja vaba riigi rahvamajanduse taastamise eest, Eesti NSV sotsialistliku

industrialiseerimise, põllumajanduse kollektiviseerimise ja kultuu rirevolutsiooni teostamise eest. Sotsialistliku ülesehitustöö aastail

kasvasid pidevalt ELKNÜ

read, ta karastus organisatsiooniliselt ja ideelis-poliitiliselt. ELKNÜ andis väärilise panuse Kommunistliku Partei ridade täiendamiseks noorema põlvkonna parimate esindajatega – kommunistlike noor tega. Need olid terava klassivõitluse aastad. Võitluses kulaklik

natsionalistliku banditismiga andsid oma elu sajad ELKNÜ liikmed ja noored.

Tähtsat osa ELKNÜ juhtimisel etendasid neil aastail ELKNÜ Keskkomitee

esimesed sekretärid Erich Tarkpea, 6

Oskar Cher,

Juliana Telman, Arnold Meri, Boris Tolbast, Vaino Väljas, Kesk komitee sekretärid Vadim Tikunov , Leonid Valter, Niina Hrabrova ( Tolbast ), Raoul Viies, Vladimir Maslin, Vladimir Kudrjakov ja teised kommunistid .

Neljanda põhiperioodi ELKNÜ ajaloos moodustavad arenenud sotsialistliku ühiskonna aastad (1959–1975 ). Neil aastail andis ELKNÜ suure panuse kommunismi ehitamise ülesannete lahenda misse, võttes aktiivselt osa tööstuse ja põllumajanduse edasiarenda misest ning võitlusest tööviljakuse suurendamise ja toodangu kva

liteedi parandamise eest. Kommunistlikud noored näitasid eeskuju sotsialistlikus võistluses ja kommunistlikus töössesuhtumises. Vaba riigi komsomoliorganisatsioon aitas vääriliselt kaasa ka Nõukogude Eesti sotsialistliku kultuuri arendamisele . Ühtlasi kujutavad kommunismi ehitamise aastad ka ELKNU edasise ideelis -poliitilise ja organisatsioonilise tugevnemise aja järku. Kasvasid ELKNÜ read, tugevnes ja karastus komsomoli kaader, suurenes komsomoli autoriteet laiades noorsoohulkades.

Erilisel kohal nii kogu ÜLKNÜ kui ka ELKNÜ tegevuses on komsomoli võitlus NLKP XXIV kongressi otsuste elluviimise eest.

«Raske on isegi kujutleda sellist majandusliku ja kultuurilise üles ehitustöö lõiku ,» ütles L. I. Brežnev Keskkomitee aruandes partei

XXIV kongressile, « kus ei leiaks rakendamist kommunistlike noorte energia, loov töö ja algatusvõime. Komsomoli löökehitused, noor tööliste ja kutsealavõistlused , üliõpilaste ehitusrühmad , noorte tootmisbrigaadid , suvised töö- ja puhkelaagrid need on kom somoli, nõukogude noorsoo juhi konkreetsed ja väga vajalikud üritused . » 1

Vastavalt EKP Keskkomitee 1968. a. 22. oktoobri otsusele ilmub

Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu ajalugu kahes osas: esi mene osa käsitleb ELKNÜ võitlust proletariaadi diktatuuri ja nõu kogude võimu taaskehtestamise eest ning sõjaeelset sotsialistlike

ümberkujunduste aastat; teine osa pühendatakse ELKNÜ võitlusele sotsialismi ülesehitamise eest, vabariikliku komsomoliorganisatsiooni tegevusele kommunismi ehitamise ajal .

ELKNÜ ajaloo esimese osa koostamisele eelnes pikaajaline ette valmistustöö : mälestuste, illustratsioonide ja muude materjalide kogumine ning nende töötlemine, ilmusid mitmed artiklite ja mälestuste kogumikud, samuti mõned brošüürid, EKP ajaloole

pühendatud väljaannetes kajastusid ka ELKNÜ ajaloo põhiprob leemid . Ettevalmistustööst võtsid peale ajaloolaste osa ka revolut sioonilise liikumise veteranid ,

samuti EKP Keskkomitee Partei

Ajaloo Instituudi ELKNÜ Ajaloo Vabariiklik Komisjon ning lin 1 NLKP XXIV kongressi materjalid, Tallinn, 1971 , lk. 90. 7

nade ja rajoonide komsomoli ajaloo komisjonid , mis moodustati vastavalt EKP Keskkomitee otsusele 15. märtsist 1966. Toimusid mitmed diskussioonid mõningate ELKNÜ

ajaloo

probleemide selgitamiseks, sealhulgas ka Eestimaa Leninliku Kom

munistliku Noorsooühingu rajamise dateerimise küsimuses. Käesoleva raamatu käsikirja retsenseerimisest ja läbiarutami sest võtsid osa üldsuse esindajad. Rohkearvulisi märkusi ja ette

panekuid käsikirja trükiks ettevalmistamisel tegid EKP ja ELKNÜ veteranid , partei, komsomoli ja nõukogude juhtivad töötajad, vaba

riigi kõrgemate koolide ühiskonnateaduste kateedrite õppejõud ja teiste ideoloogiliste asutuste töötajad. Saadud märkused ja ette panekud olid oluliseks abiks autorite kollektiivile ja toimetajatele. EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut – NLKP Keskkomitee

Marksismi-leninismi Instituudi Filiaal, ELKNÜ ajaloo esimese osa autorite ja toimetajate kollektiiv avaldavad siirast tänu kõigile organisatsioonidele, asutustele ja isikutele, kes saatsid oma märku sed ja ettepanekud ning võtsid osa antud raamatu käsikirja aru tamisest.

Käsikiri on trükki lubatud Instituudi Teadusliku Nõukogu otsu sega 21. juunist 1973.

ELKNÜ ajaloo esimese osa autorite kollektiivi kuuluvad ajaloo doktor Abe Liebman ja ajalookandidaat Karl Martinson (I pea tükk) ; ajalookandidaat Vello Toom (II peatükk ); ajalookandidaat Jüri Ant ja ajaloodoktor A. Liebman (III peatükk) ; ajalookandidaat K. Martinson (IV peatükk ) ja ajaloodoktor Olaf Kuuli (V peatükk) . Historiograafia autoriks on A. Liebman . Eessõna on kirjutanud aja loodoktor Aleksander Panksejev (autorite kollektiivi juhataja) .

Käsikirja trükiks ettevalmistamisest võtsid osa ka EKP Keskko mitee Partei Ajaloo Instituudi töötajad H.-A. Lebbin, R. Majak , E. Matrov, J. Agapova, L. Vilberg, E. Lätti jt. Käsikirja tehnilisest töötlemisest võtsid osa U. Allik, L. Dubel man, A. Kubja, R. Komissarova, I. Klamas, E. Sõmera, T. Tuudak, G. Tsvetkov jt.

Palume lugejaid saata oma märkused aadressil: 200001 , Tallinn, Tõnismägi 16, EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut — NLKP Keskkomitee Marksismi-leninismi Instituudi Filiaal.

HISTORIOGRAAFIA

Kommunistlik Partei on alati pühendanud suurt tähelepanu noorsoo osavõtule rahva ühisest võitlusest kurnajate vastu ja tema revolutsioonilisele kasvatamisele. Noore põlvkonna enda poole võitmine ning eesrindlike ideede vaimus kasvatamine on proleta riaadile ja tema parteile ajaloo kõigil etappidel oluline küsimus olnud .

Olles tihedalt seotud töölisklassi revolutsioonilise liikumisega, täiendas ja täiendab proletaarne noorsugu pidevalt Kommunistliku Partei ridu. Vaieldes vastu ühele kodanlikule professorile, kirju tas F. Engels: « Kas see ei ole loomulik , et meil revolutsiooni par teis domineerivad noored ? Meie oleme tuleviku partei, tulevik aga

kuulub noortele. Meie oleme novaatorite partei, novaatoritele aga järgnevad alati meelsasti noored. Meie oleme partei, kes võitleb

ennastsalgavalt vana pehkinu vastu, aga ennastsalgavale võitlusele lähevad alati esimesena noored . »>1

Võitluses proletariaadi diktatuuri eest oli bolševike partei elu liselt huvitatud sellest, et töölisnoored astuksid massiliselt revolut

sioonilisse liikumisse, et nad ühes vanema generatsiooniga ise võit leksid kätte ja ehitaksid üles oma tuleviku, et nad areneksid ja kasvaksid selles võitluses. Pidades silmas noore põlvkonna suurt osatähtsust revolutsioonilistes klassilahingutes, nõudis V. I. Lenin juba 1905. aasta ajaloolistel päevadel, et võitlusse on tarvis tõm mata eriti noori jõude ; on tarvis « . .. laiemalt ja julgemini, julge mini ja laiemalt veel kord laiemalt ja veel kord julgemini värvata noorsugu, teda mitte karta ... Noorsugu, üliõpilas- ja veel rohkem töölisnoorsugu otsustab kogu võitluse lõpptulemuse !»» 2 Noorsoo osavõtmisele töölisklassi vabadusliikumisest vaatas partei kui sir

guva põlvkonna revolutsioonilise kasvatamise tähtsamale koostis osale. Ainult võitluses võis noorsugu läbi teha tõelise revolutsioo

nilise kooli ja areneda vanemale põlvkonnale vääriliseks vahetu seks. Rõhutades noorsoo aktiivset osa revolutsioonilises liikumises,

märkis V. I. Lenin , et nimelt noorsoole saab osaks õnn võidelda ja 1 Tsiteeritud V. I. Lenini artikli «Menševismi kriis» . Teosed, 11. kd., lk. 323 järgi . 2 V. I. Lenin . Teosed , 8. kd . , lk . 123–124 . 9

võita proletaarses revolutsioonis.3 Bolševike partei võitlus noorsoo eest kujutas endast võitlust igasuguste kodanlike ja väikekodanlike

mõjude vastu noorsoo seas, noorsooliikumise « neutraalsuse » vastu, noorsoo ideelise kasvatamise eest.

Olg õla kõrval oma isade ja vanemate vendadega pidas prole

taarne noorsugu kangelaslikku võitlust. Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu ajalugu on meie suure kodumaa töölisliikumise ajaloo lahutamatu koostisosa. Proletaarne noorsugu

on meie maa revolutsioonilise võitluse ajalukku kirjutanud suure päraseid lehekülgi. Juhindudes leninlikest seisukohtadest pööras ka Eestimaa par teiorganisatsioon suurt tähelepanu töölisnoorsoole, tema kaasatõm bamisele revolutsioonilisele liikumisele . Väljendades eesti bolševike suhtumist noorsoosse rõhutas H. Pöögelmann : « Proletariaadi noor

#

see on tulevase korra vundament. Kes kommu sugu eesotsas nistliku ilmakorra hoonet tahab kindlustada, see ärgu unustagu noorsugu .

Kõigi teiste suurte ja raskete , kõrgete ja ülevate ülesannete

hulgas, mis revolutsioonil täita, seisab esimeses reas noorsoo lee kiva vaimustuse ja tungiva tegevuspüüde juhtimine selle suure liikumise roobastesse, mis « ilma uueks loob Kommunistlise Internatsionaali lipu alla.»

proletaarlise,

Selline selge ja kindel leninlik suund iseloomustabki Eesti bol ševike kogu tegevust noorsoo laiades hulkades.

1

*

Esmakordselt on Eesti kommunistliku noorsooliikumise üksikuid küsimusi käsitletud perioodilises töölisajakirjanduses juba 1917. 1918. aastal, mil Tallinnas, Tartus, Narvas ja ka mujal Eestis hakkasid oma tegevust arendama sotsiaaldemokraatlikud noorsoo ühingud.

Ajalehed

« Kiir» ,

« Tööline »,

« Rahvaleht » ,

« Edasi »

jt.

andsid pidevalt informatsiooni noorte organisatsioonide ettevõtmis

test. Korduvalt avaldasid ajalehed ka pikemaid ülevaateid sotsiaal demokraatlike noorsooühingute tööst, andes hinnangu juba tehtule

ning näidates ära ka tegevussuundi edaspidiseks. ” 3 Vt . V. I. Lenin . Teosed , 23. kd . , lk . 243 . 4 Noored , üles ! Kommunistline Noorsoo - Internatsionaal. Toimetanud H. Pöö gelmann . Peterburi , 1. mail 1920 , veerg 14 . 5 « Kiir » , 5. ja 9. mai ; 2. , 14. ja 21. juunil 1917 ; « Tööline » , 8. ja 19. augustil ; 1. , 2. ja 26. septembril ; 10. , 21. ja 22. novembril 1917 ; 15. jaanuaril 1918 ; « Rah S

valeht», 26. augustil, 13. septembril, 16. septembril , 7. novembril 1917 jt.; « Tartu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Teataja » , 1. ja 18. novembril 1917 jt.; « Edasi » , 20. , 21. novembril, 5. , 8. , 20. , 24. , 26. detsembril 1917, 5. veeb ruaril 1918 , 7. jaanuaril 1918, 31. detsembril 1918 jt . 10

1

Kahekümnendatel aastatel alustati teatavasti suuremas ulatuses

EKP ajaloo uurimist, tema võitluse kogemuste üldistamist. See avaldas oma mõju ka komsomoli ajaloo uurimisele, sest kujutab ju noorsooliikumise ajalugu tähtsat osa töölisliikumise ja partei aja loost. Kahekümnendatest aastatest peale avaldati peamiselt tolle

aegsete partei ja komsomoli juhtivate töötajate poolt mitmeid EKNÜ ajalugu käsitlevaid kirjutisi nii ajakirjanduses kui ka eri brošüüridena. Kuna kodanlikus Eestis puudusid võimalused kom munistliku

noorsoo

võitlusajaloo valgustamiseks,

avaldati need

peamiselt Nõukogude Vabariigis. 1921. aastal ilmus Venemaa Kom munistliku ( bolševike) Partei Keskkomitee Eesti Osakonna noorte ajakirjas « Noored Kommunaarid» Tallinna Sotsiaaldemokraatliku

Noorte Ühingu omaaegsete juhatusliikmete Arnold Juhkumi ja Erna Raudkepi kirjutised. Esimene käsitles Tallinna noorte ühingu tegevust, E. Raudkepp aga jutustas Eesti sotsiaaldemokraatlike noorsooühingute 1918. aasta kongressist. Kuna Põhja - Balti Kom munistliku Liidu kongressi originaalmaterjalid ei ole seni uurija teni jõudnud , on ajakirjas « Noored Kommunaarid » avaldatud mälestused suure väärtusega allikmaterjalid . Samas ajakirjas aval

das R. Nadson (V. Tuberik) ülevaate proletaarsest noorsooliikumi sest Eestis, milles pikemalt peatus Üle -eestimaalise Noorproletaar laste Ühingu (mille juhatuse liikmeks ta oli olnud) asutamisel ja selle ühingu tegevusel.? Autor on andnud õige hinnangu Üle-eesti

maalisele Noorproletaarlaste Ühingule ELKNÜ ajaloos. Rida kirjutisi, milles valgustati eesti revolutsioonilise töölisnoor

soo ajaloo mõningaid probleeme, avaldati Leningradis ilmunud Kommunistliku Internatsionaali Eesti sektsiooni ajakirjas « Klassi võitlus» .88

Mitmeid EKNÜ ajaloo tähtsaid probleeme käsitlesid ka Eestis illegaalselt ilmunud EKP ja EKNU väljaanded. Nii avaldati aja lehes « Kommunist » materjale kommunistlike noorte ees seisvatest

ülesannetest, kuna « Noor Proletaarlane » tõi artikleid EKNÜ orga nisatsioonilise ja poliitilise töö kohta, komsomoliorganisatsioonide 6 Arnold Juhkum . Mälestused Tallinna noorte kommunistlikust ühingust, « Noored Kommunaarid » , 1921 , nr. 9, lk . 5–6; Erna Raudkepp . Mälestused esi mesest üle -eestimaalisest noorproletaarlaste kongressist, « Noored Kommunaa rid» , 1921 , nr. 5–6, lk . 8–9.

7 R. Nadson. Proletaarne noorsoo liikumine Eestis, « Noored Kommunaarid», 1922, nr. 1

( 14 ) , lk . 6—7.

8 J. Reesen . Tööstustööliste noorsugu ja Eestimaa Kommunistlik Noorsoo ühing, « Klassivõitlus », 1931 , nr. 129–130, lk. 44–48; M. K. Noortööliste olu korrast ja Kommunistliku Noorsooühingu ülesannetest Eestis, « Klassivõitlus» , 1934, nr. 9 ( 168 ) , lk . 15—18 ; Kogu Eesti töötavale noorsoole ! Eestimaa Kom munistliku Noorsooühingu Tallinna Komitee . Suletud Eesti Noorsotsialistliku Liidu liikmete grupp , « Klassivõitlus » , 1935, nr. 1 ( 172), lk. 9 jm. 11

liikmeskonnast ja struktuurist, Eesti komsomoli illegaalselt toimu nud nõupidamistest ja koosolekutest." Korduvalt valgustati Eesti töölisnoorsoo organiseerimise ja juh timise küsimusi ka Eestis legaalselt ilmunud revolutsioonilises töö

lisajakirjanduses. Eriti väärtuslikke materjale avaldasid kaheküm

nendate aastate esimesel poolel ajakirjad « Noor Tööline » ja « Meie Noor Tööline» 10 Nendes artiklites käsitleti Eesti komsomoli võitluse

probleeme noorsoo rahvusvahelise revolutsioonilise liikumise taus tal .

1924. aastal ilmus Moskvas Tartu Sotsiaaldemokraatliku Noorte

Ühingu ühe asutaja Peeter Petersoni brošüür « Töölisnoorsoo võit lustee» 11, milles anti ülevaade noorsoo revolutsioonilisest liikumi sest alates XIX sajandist kuni Kommunistliku Noorsoo Internat sionaali asutamiseni. Eraldi valgustatakse brošüüris Leningradis,

Novgorodis, Pihkvas, Omskis, Tomskis ja mujal Nõukogude Liidus tollal tegutsenud Venemaa Kommunistliku Noorsooühingu Eesti sektsiooni organisatsioonide tegevust ja käsitletakse lühidalt ka sotsiaaldemokraatlike ideede levikut Eesti noorsoo hulgas juba 9 Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali 2. üleilmne kongress.

(Dele

gaadi aruanne.) Eesti Noorproletaarlaste delegaat Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali 2. üleilmsel kongressil, « Kommunist », 3. septembril 1921 ; Noored Kommunistid, « Kommunist», 26. novembril 1921 ; Töölisnoorsugu võit luses ühise väerinna eest, « Kommunist », detsember 1934 ; Noorsugu! Mida sa pead tegema, « Kommunist » , september 1935 ; Noorsoo ühise väerinna ülesanded, «Kommunist » , november 1935; Millest räägivad Kommunistliku Noorsoo Inter

natsionaali 6. kongressi otsused ?, « Kommunist» , jaanuar 1936 jt., Noored pro letaarlased ! Koonduge EKN Ühingusse !, « Noor Proletaarlane», 1. detsembril 1921 ; Milleks on vaja eraldist kommunistlikku noorsoo organisatsiooni?, « Noor Proletaarlane » , 1. veebruaril 1922 ; Baltimaade kommunistlikkude noorsoo ühingute esimene konverents, « Noor Proletaarlane » , 1. märtsil 1922 ; Eestimaa kongress , « Noor Proletaarlane » , Kommunistliku Noorsooühingu esimene 1. märtsil 1923 ; Meie võitlustee, « Noor Proletaarlane » , 26. novembril 1926 ;

Eestimaa Kommunistliku Noorsoo Ühingu nõupidamine, « Noor Proletaarlane » , 1. mail 1927 jt. 10 Üle-eestimaaline Noorproletaarlaste Ühing, « Noor Tööline » , 1922 , nr. 2 , lk. 31-34; Noorproletaarlaste ühing 115-ne protsessis, « Noor Tööline», 1922 , nr. 4, lk. 110–114; Eesti töölisnoorsoo liikumine 1922. aastal , « Noor Tööline » , 1923, nr . 3 , lk. 37–42 ; Isamaalised issanda karjalambad ja kommunistlised hundid . Mälestused I ülemaaliselt noorsoo kongressilt , « Meie Noor Tööline » , 1923 , nr . 1 , lk. 35-37 ; I Töölisnoorsoo konverents , « Meie Noor Tööline » , 1923 , nr. 2 , lk . 52–57. Meie majanduslik võitlus . Töölisnoorsugu võitlusse oma nõudmiste eest , « Meie Noor Tööline », 1923 , nr. 3—4 , lk. 104-112 ; Töölisnoor soo poliitharidusline töö, « Meie Noor Tööline » , 1923 , nr . 3—4 , lk . 113–116 ; Klassivõitlus ja maatöölisnoorsugu , « Meie Noor Tööline » , 1923 , nr . 3—4, lk. 136–138. Meie organisatsioonidest, «Meie Noor Tööline » , 1924 , nr . 1-2 ,

lk. 57; Noorsugu murrangu päevil, «Meie Noor Tööline » , 1924, nr. 5—6, lk . 72 , Noorte usuvastane demonstratsioon jaanipäeval, « Meie Noor Tööline » , 1924, nr. 7/8, lk. 39—41 .

11 P. Peterson . Töölisnoorsoo võitlustee . Moskva , 1924, 86 lk . 12

1905. aastast peale. P. Petersoni brošüüris on antud hinnang sot

siaaldemokraatlike noorsooühingute I kongressile, mis toimus 1918. aasta veebruaris Tallinnas, näidatud noorte võitlust Üle -eestimaa lise Noorproletaarlaste Ühingu asutamise eest 1920. aastal ja ana lüüsitud selle ühingu tegevust.

1928. aastal andis EKP Keskkomitee välja J. Meeri (J. Meeritsa ) brošüüri «Mis on ja mida tahab Eestimaa Kommunistlik Noorsoo ühing? » 12, milles käsitleti mitmeid tollal kommunistliku noorsoo liikumisega seoses olevaid aktuaalseid probleeme ja anti lühike ülevaade revolutsioonilise noorsooliikumise tekkimisest Eestis, kaasa arvatud ka EKNÜ tegevusest kuni 1924. aastani. Brošüüri levitati illegaalselt Eestis. Sama autori teine brošüür13 käsitles mitmeid probleeme seoses

üldise võitluse teravnemisega noorsoo pärast kahekümnendate aas tate teisel poolel. EKP ajaloo komisjoni moodustamine Leningradis14 andis tõuke ka EKNU ajaloo probleemide uurimisele kahekümnendate aastate teisel poolel. Valmisid mitme artikli käsikirjad noorsooliikumise

kohta Eestis.15 EKNÜ Keskkomitee liige J. Reesen koostas Eesti töölisnoorsoo liikumise ajaloo prospekti, milles anti ka EKNÜ aja loo esialgne periodiseering.16 Märgatavalt laienes Eesti kommunistliku noorsooliikumise küsi muste

käsitlus

seoses

Eestimaa

Kommunistliku

Noorsooühingu

10. aastapäeva tähistamisega Nõukogude Liidus 1930. aastal. Ajakirjandus avaldas mitmeid kirjutisi ja dokumente, milles näidati, et 5. detsembril 1920. aastal Tallinnas loodud Üle- eesti maalisest Noorproletaarlaste Ühingust kujunes üsnagi lühikese ajaga EKP juhtimisel ja suunamisel tegutsev ülemaaline kommu Mõned nistlik noorsoo -organisatsioon.17 ülevaatlikud artiklid 12 J. Meer. Mis on ja mida tahab Eestimaa Kommunistlik Noorsoo Ühing ? EKNÜ Keskkomitee väljaanne, 1928, 48 lk . 13 J. Meer. Proletaarne revolutsioon ja töörahva noorsugu. EKNÜ Kesk komitee väljaanne, 1929, 51 lk . 14 Vt . E. Plotnik. EKP ajaloo komisjoni tegevus 1925—1937 . « Töid EKP aja- * loo alalt » III . Tallinn, 1968, lk . 218–253. 15 EKPA, f. 24, nim . 1 , s.-ü. 808, l-d 11–47 ; sealsamas, f. 27, nim. 1 , s.-ü. 717,

l-d

1-48.

16 EKPA , f. 24, nim . 1 , S.-ü. 808 , 1 -d 1-10. 17 EKNÜ 10. aastapäev. Ettevalmistustööd tulevad löökkorras läbi viia, « Edasi » ,

16. oktoobril 1930 .

L. Saaris. Hulgalise EKNÜ laulu loomisele, «Edasi» , 18. oktoobril 1930.

EKNÜ 10. aastapäeval asume tööle Jaan Kreuksi nim. kirjanduse fondi loo misele. EKNÜ Keskkomitee pleenumi üleskutse kogu Eestimaa tööliste ja talu rahva noorsoole, Eesti töötavale noorsoole Nõukogude Liidus, Ameerikas, Bra

siilias ja Austraalias. «Edasi », 21. oktoobril 1931. Grupp EKNU end . liikmeid. Viime väärikalt läbi EKNÜ 10. aastapäeva, «Edasi» , 23. oktoobril 1930; EKNU 13

avaldati ajakirjas « Klassivõitlus» . Nendes

toodi

esile Eestimaa

kommunistliku noorsooliikumise bolševistlikud traditsioonid , ana lüüsiti EKNÜ võitluskogemusi ning selgitati EKNÜ osa Eestimaa kommunistlikus liikumises. 18 Esimese enam -vähem tervikliku ülevaate

Eesti kommunistliku

noorsooliikumise ajaloo tähtsamatest probleemidest andis 1929. aastal L. Looring brošüüris « Kangelasliku võitluse ajalugu ». 19 Valdavam osa brošüürist käsitleb rahvusvahelise töölisnoorsoo lii

kumise põhiküsimusi ning Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali (KNI) ajalugu selle tekkimisest peale. Üks peatükk (IX) on pühen datud kommunistlikule noorsooliikumisele Eestis. Selles analüüsib

autor 1917. aastal Eestis tegutsenud noorte sotsiaaldemokraatlike

klubide tegevust, annab hinnangu Põhja - Balti Kommunistlikule Noorsoo Liidule, peatub Üle -eestimaalise Noorproletaarlaste Ühingu asutamise juures, näitab illegaalse EKNÜ organisatsioonide raja mist 1921. aastal ja esitab nii EKNU I kongressi, revolutsioonilise

töölisnoorsoo legaalsete võitlusorganisatsioonide kui ka EKNU 1926. aasta detsembrikonverentsi kohta materjale. Kolm aastat hiljem, 1932. aastal, andis kirjastus « Molodaja Gvardia » välja J. Peedi ja L. Looringu Eesti töölisnoorsoo revolut sioonilist liikumist käsitleva

raamatu

« Eesti komsomol võitlus

postil » .20 Kodanliku statistika andmete alusel analüüsivad autorid töölisnoorsoo olukorda ja tema ekspluateerimist Eestis, toovad üle vaate kommunistlikust noorsooliikumisest Eestis selle tekkimisest

peale ja annavad küllaltki asjaliku pildi EKNÜ osast 1. detsembri relvastatud ülestõusu ettevalmistamisel ja selle läbiviimisel.

Ilm

selt konspiratsiooni kaalutlusel on suhteliselt vähem fakti list materjali esitatud järgneva perioodi, s. 0. aastate 1925–1932 kohta .

Eriti väärtuslik on raamatus see osa, kus autorid käsitlevad EKNU illegaalseid ja legaalseid töövorme, analüüsivad põhjalikult

ja annavad hinnangu EKNÜ juhtimisel kahekümnendate aastate 10. aastapäeva pühitsemine muutub laialdaseks, « Edasi » , 13. novembril 1930; EKNÜ võitluse kogemustest (kokkuvõte sm. Looringu aruandest Lääne Töö rahva

Kommunistliku

Ülikooli

noorte

rakukese

koosolekul) ,

« Edasi » ,

30. novembril 1930; [и./ Резен. К 10-летию эстонского комсомола , « Псковский колхозник » , 4 декабря

1930 г.; Noukogude

Liidu

eesti

noored

viisid

EKNU 10. aastapäeva vääriliselt läbi, «Edasi » , 8. detsembril 1930 jt. 18 « Klassivõitlus » ,

1930, nr.

123/126,

lk .

50—60.

19 L. Looring. Kangelasliku võitluse ajalugu. Kommunistlise noorsooliiku mise ajaloo kokkuvõte. Eestimaa Kommunistlise Noorsoo Ühingu Keskkomitee väljamaa büroo väljaanne. « Külvaja », Leningrad, 1929, 116 lk.

го и . Пээт ил, Лоринг. Эстонский комсомолна боевом посту, огиз. Мо лодая гвардия, Москва - Ленинград, 1932, 143 1k. 14

esimesel poolel laialdast tegevust arendanud noorte osakondade,

noorte sektsioonide, spordiorganisatsioonide ja rea teiste abiorgani satsioonide tegevusele. Kõigi nende trükiste suur historiograafiline väärtus seisab eel

kõige selles, et nendes oli toodud küllaltki palju fakte , kasutatud partei ja komsomoli dokumente ning muid materjale; nende auto

riteks olid isikud, kes ise aktiivselt osalesid kommunistlikus noor sooliikumises ja oma kirjutistes võisid tugineda isiklikele kogemus tele ja mälestustele. A. Juhkum , E. Raudkepp, J. Peet, J. Reesen jt. kirjutasid sündmuste värsketes jälgedes. Nende tööd ei rajanenud

sageli täies ulatuses ajaloolistele dokumentaalsetele materjalidele, mis sündmuste käigus alles tekkisid ja ei olnud seepärast pahatihti autoreile ka kättesaadavad. Autorid ei seadnud veel endale ees

märgiks fundamentaalsete uurimistööde loomist, sest sel perioodil, mil nad oma kirjutisi avaldasid , ei saadud seda veel teha. Neil aastail kirjutatud artiklite, brošüüride ja raamatute avaldamise

peamiseks eesmärgiks oli üldistada ja selgitada töölisnoorsoo orga niseerimise ja juhtimisega seoses olevaid praktilisi küsimusi ja probleeme, esialgsete organiseerimistöö kogemuste üldistamine ning töötavate noorte kaasatõmbamine kodanlusevastasesse võit lusse. Ühtlasi on nendes töödes tehtud küllaltki olulisi teaduslikke

üldistusi ja järeldusi. eriti aga kaheküm Ühtlasi peab märkima, et tolle perioodi nendate aastate lõpust ja kolmekümnendate aastate esimesest poo

kirjutistes esineb mõningaid ebaõigeid, tendentslikke hinnanguid ja ka faktide ebatäpset edasiandmist. J. Peedi ja L. Looringu raamatu « Eesti komsomol võitluspostil » väärtust lest alates

vähendab näiteks teatud määral lõivu maksmine tol ajal valitsenud

ebaõigetele seisukohtadele pahem- ja parempoolse kallaku kohta EKP -s ja EKNÜ-s. Nii selles raamatus kui ka L. Looringu artiklis « Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu 10. aastapäev » esineb

mõningaid « avangardistlikke» seisukohti, milles EKNÜ osa võit luses kallakutega on üle hinnatud. Reas kirjutistes käsitletakse diferentseerimatult Eesti noorsotsialistlikku liikumist, nägemata temas sisemisi vastuolusid ja võitlust. Kuid siinjuures ei tule unustada, et mõned väärad hinnangud, mis EKNU ajaloo alastes kirjutistes tollal esinesid , peegeldasid ka teatud ekslikke seisukohti, mis noil aastail olid käibele läinud rahvusvahelises kommunistlikus liikumises.

Rõhuv osa kõnesolevatest publikatsioonidest on väärtuslikeks allikmaterjalideks EKNÜ ajaloo teaduslikul uurimisel. Nende töö

dega pandi kaalukas alus ajaloolaste edaspidiseks loovaks tööks. Eriti tunnustavalt tuleb mainida kõigi tollal avaldatud artiklite ja brošüüride printsipiaalset, võitlevat hoiakut kodanliku korra ja 15

igasuguse oportunismi vastu ning vankumatut usku proletariaadi klassivõitluse lõpptulemustesse. Lühiülevaated ja kokkuvõtted Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu tegevusest tõid oma veergudel ära kahekümnendatel aastatel ka mitmed Kommunist liku Noorsoo Internatsionaali poolt väljaantud brošüürid ja raa matud. 21

Tuleb märkida, et kodanlikud ajaloolased ei avaldanud kodan luse diktatuuri päevil ühtegi eriuurimust ei eesti töörahva revo lutsioonilise liikumise ega ka eesti revolutsioonilise töötava noorsoo tegevuse kohta. Oma raamatutes ja paljudes muudes kirjutistes, mis ilmusid mitmesugustes koguteostes, käsiraamatutes, ajakirja

des, ajalehtedes ja mujal, samuti koolidele määratud õpikutes, käsitleti EKP ja Eesti komsomoli ajalugu võimul oleva reaktsioo nilise kodanluse klassihuvides moonutatult ja laimavas toonis.22 Kodanluse ideoloogid eitasid teravate klassivastuolude olemasolu

kodanlikus Eestis. Kõigis oma kirjutistes püüdsid nad surnuks vaikida neil aastail EKP juhtimisel

toimunud kodanlusevastast

töörahva revolutsioonilist liikumist Eestis. Nagu praegu emigrant likud sulerüütlid, nii moonutasid kodanlikud ajaloolased eesti töö

tava noorsoo revolutsioonilise võitluse ajalugu, nimetades seda väljastpoolt kunstlikult õhutatud nähtuseks. EKP ja EKNÜ kan gelaslikku võitlust oma rahva eluliste huvide eest vaadeldi ikka ja alati kui tegutsemist « Moskva juhtnööride », « Moskva ettekirju tuste » järgi.

Sotsialistliku revolutsiooni võit Eestis ja nõukogude võimu taas kehtestamine ning Eestimaa Kommunistliku Partei muutumine valitsevaks ja juhtivaks parteiks lõid vajalikud võimalused Eesti revolutsioonilise liikumise ajaloo süstemaatiliseks marksistlikuks läbitöötamiseks. 1940. aasta pani aluse uuele perioodile ka Eesti kommunistliku noorsooliikumise historiograafias. Seda nõukogude perioodi ELKNÜ historiograafias võime jagada kahte etappi. Esimene neist algas 1940. aastal ja lõppes 1950-ndate aastate keskpaiku. Sellele etapile on iseloomulik see, et ulatus likumaid ja põhjalikumaid uurimusi ELKNÜ ajaloo kohta veel ei suudetud avaldada. Teatud negatiivset mõju avaldas siin ka asja

olu, et ebaseaduslikult represseeritud EKP ja ELKNÜ juhtivad 21 Vt. Б. Матлин. Армия братских комсомолов. Москва -Ленинград, 1926, Ik. 57—58; Коммунистический Интернационал Молодежи за четыре года. Обзор деятельности кима и его секций за период между IV и V Все

мирными конгрессами. Москва - Ленинград, 1928, 1k. 191 jt.

22 A. Meikop. Noorsooliikumisest ja noorsootööst. Tallinn, 1927, 320 lk. J. Peet. Tallinna kooli õpilaskond kommunistide valitsemisajal 1917/1918, « Päevaleht» , 30. märtsil 1932; I. Tõrmaküla . Eesti maanoorte ideaalid ja orga nisatsioon . Tallinn, 1938, 135 lk . 16

tegelased polnud veel rehabiliteeritud ning arhiivimaterjalid olid

uurijatele raskesti kättesaadavad. Selle perioodi teisel etapil sai uurimistöö hoopis suurema ulatuse ning kirjutati mõned dissertat

sioonid, monograafiad ja artiklite kogumikud. Alustati etteval mistusi ka kaheköitelise ELKNÜ ajaloo koostamiseks. Juba nõukogude võimu esimesel aastal avaldati ajakirjanduses Eesti kommunistliku noorsoo ajaloost kirjutisi, jutustati üksikuid

episoode EKNÜ võitlusteest. Enamikus olid need memuaarse ise loomuga kirjutised , milledes Eesti komsomoli aktivistid esitasid uusi fakte ning tõid avalikkuse ette revolutsioonilise noorsooliiku mise tegelasi.23

Eriti väärtuslikud olid ajalehes « Noorte Hääl » avaldatud mater jalid M. I. Kalinini sidemetest noortega tema revolutsioonilise tegevuse ajal Tallinnas, 24

Vabariiklikud ja maakondlikud ajalehed tõid 1940. ja 1941. aastal hulgaliselt informatsioonilist laadi materjali kui ka pikemaid kir jutisi Eesti komsomoliorganisatsiooni taastamisest, ELKNÜ tööst ja tegevusest esimesel nõukogude aastal. Kõik need materjalid on

väärtuslikuks, mõnel juhul koguni ainsaks allikmaterjaliks Eesti komsomoli tolle perioodi ajaloo kohta. Nõukogude Liidu Suure Isamaasõja aastail ei olnud kuigi palju mahti kommunistliku noorsooliikumise ajaloo uurimiseks. Küll aga ilmus ajalehtedes « Rahva Hääl » , « Punaväelane » jt. kirjutisi, milles puudutati EKNÜ tegevuse üksikuid momente kodanlikust

perioodist kui ka esimesest nõukogude aastast.25 EKP Keskkomitee ja Nõukogude Eesti valitsuse üleskutsetes eesti rahvale, juhtivate töötajate sõnavõttudes ja artiklites, milles valgustati EKP poliitikat 23 Esimene ilmalik leer noorte revolutsiooniliste võitlejate ettevalmistus kool (Tallinn 1922), «Noorte Hääl » , 10. oktoobril 1940; Vilhelmine Klementi , « Noorte Hääl » , 23. oktoobril 1940 ; Noorsoo osa 1905. aasta liikumises Eestis,

« Noorte Hääl» , 28. ja 31. oktoobril 1940; Töölisvõitleja Arnold Sommerlingi elukäigust, « Noorte Hääl » , 5. detsembril 1940 ; Paul Baumann . Kuidas noored levitasid oma lehti 1923.- 1924. aastal (Jutuajamine töörahvakomissari teise aset. end. komnoore P. Baumanniga ), « Noorte Hääl» , 11. veebruaril 1941 ; Kom

munistlike noorte võitlusrikkast ajaloost ( EKNÜ põrandaalusest tegevusest 1920.–1930. a. ja ühingu illegaalsest häälekandjast), « Noorte Hääl» , 14. veeb ruaril 1941 ; Kuidas noored 1921. a. maidemonstratsiooni organiseerisid , « Noorte Hääl », 1 , mail 1941 ; C. Тельман. Побег . Воспоминания. « Работница », 1941 , No 7, lk . 10–11 jt.

24 M. I. Kalinini suhted Tallinna noortega, « Noorte Hääl » , 24. oktoobril 1940 ; Sm . M. I. Kalinini mälestused Eestist, « Noorte Hääl », 24. novembril 1940 .

25 E. Liim. Mälestusi kommunistlike noorte tegevusest Nõukogude Eestis, « Punaväelane » , 29. oktoobril 1943 ; E. Tarkpea. Mõtteid kommunistlike noorte tööst, « Punaväelane » , 29. oktoobril 1943 ; J. Telman. Kommunistliku Noorsoo ühingu tekkimisest; « Rahva Hääl » , 15. oktoobril 1943 jt . 2

ELKNO

17

1

võitluses Eesti NSV vabastamise eest fašistlikest orjastajatest, lei dub materjali ka kommunistliku noorsooliikumise ajaloo kohta.26 Eesti komsomoli ajaloo allikatele pakuvad olulist lisa Suure Isa

maasõja Ajaloo Eesti Vabariikliku Komisjoni esimehe asetäitja H. Kruusi juhtimisel 1942. aastal materjali kogujate brigaadi poolt vormistatud umbes 300 Eesti kaitselahingutest osavõtnu mälestust

(kokku üle 3000 masinakirja lehekülje ).27 Küllaltki suur osa mäles tuste andjatest olid Suure Isamaasõja eel komsomolitöötajad või ELKNÜ aktivistid ja oma meenutustes rääkisid nad mitte ainult rahvaväe võitlusest bandiitide, diversantide ja fašistliku Saksamaa regulaararmee vastu , vaid jutustasid ka noorte poliitilisest, majan duslikust ja kultuurialasest tegevusest nõukogude võimu esimesel aastal. Ka on mälestusteandjate lühielulugudes sageli infor matsiooni noorsoo revolutsioonilise liikumise kohta kodanlikul

perioodil.

Esimestel sõjajärgsetel aastatel avaldati ajakirjanduses A. Gronski ja Jaan Sepa (D. Rudnev) jt. sulest artikleid , milles puudutati üksikuid EKNU ajaloo sündmusi ja jutustati komsomoli juhtidest

ja aktivistidest.28 M. Kanguri, O. Lauristini, E. Lepa, J. Peedi, 0. O. Sepre ja S. Telmani

sulest

ilmus

meenutusi

Eesti komso

moli29 kodanliku perioodi illegaalse tegevuse üksikutest sündmus

test. 2

Seoses ÜLKNÜ 30. aastapäevaga andis Poliitiline Kirjastus välja illustreeritud kogumiku « Nii sammu edasi, leninlik noorus ...» 30, milles olid peale artikli « Kolmkümmend aastat » J. Smuuli ning R. Parve luuletused ja J. Kreuksi, V. Klementi ja A. Sommerlingi 26 Vt. näit. Eesti noorte fašismivastane miiting 21. juunil 1942. Moskva, 1942, 52 lk .

27 Vt. I. Paul. Ühest olulisest ajalooallikast Eesti rahva võitluse kohta Saksa fašistide vastu Suure Isamaasõja päevil. Rmt. Studia historica in honorem Hans Kruus. Tallinn, 1971 , lk. 66—78. 28 A. Gronski. Arnold Sommerling, « Noorte Hääl » , 19. oktoobril 1946 ; A. Gronski. Ustav revolutsiooni eest võitleja, « Rahva Hääl » , 19. detsembril 1946 ; Jaan Sepp, Al. Gronski, Arnold Sommerling, « Noorte Hääl » , 23. oktoob ril 1948 ; Jaan Sepp, Al. Gronski. Revolutsioonile pühendatud noorsugu , « Noorte Hääl » , 13. , 14. , 15. ja 16. oktoobril 1948 jt . K. Sinijärv. Villu , « Rahva Hääl » , 1.

novembril

1950

jt.

29 M. Kangur. Üllale eesmärgile pühendatud elu, «Noorte Hääl» , 26. oktoob ril 1948 ; O. Lauristin. Konspiratsiooni õppetund, « Stalinlik Noorus » , 1948 , nr. 10, lk . 14 ; E. Lepp. Põrandaaluse kommunistliku noorsooühingu kangelas

likud päevad, «Noorte Hääl » , 26. oktoobril 1948; J. Peet. Eestimaa Kommu nistlik Noorsooühing, « Noorte Hääl » , 29. detsembril 1946 ; 0. Sepre. Kommu nistlike noorte I kongress, « Stalinlik Noorus » , 1949 , nr. 1 , lk. 5—7 ; S. Telman . 2

Tütarlaps alistumatu hingega , « Noorte Hääl » , 26. oktoobril 1948 jt. 30 Nii sammu edasi, leninlik noorus ... Vastutav toimetaja 0. Eensalu. Tal linn , 1948, 112 lk. 18

lühielulood . « Rahva Hääles» ilmus ELKNÜ Keskkomitee sekretäri B. Tolbasti kirjutis « ELKNÜ võitlusteest ».31 Mitmeid Eesti kommunistliku noorsooliikumise ajaloo küsimusi valgustati 1952. aastal ilmunud teoses « Eesti NSV ajalugu. >> 32 Neljakümnendatel aastatel ja viiekümnendate algul ilmunud artiklite ja raamatute teaduslikku väärtust vähendasid suurel mää ral omal ajal ühiskonnateadusele omased subjektivistlikud hin nangud ning kitsas ja ühekülgne allikate baas. Avaldatud kirju tistes

toodi Eesti komsomoli tegelasi nimeliselt väga vähe ja

tegevuse kohta esitati äärmiselt katkendlikult. J. Reeseni, H. Rossi, A. Sakkardi, V. Tuberiku jt. EKNÜ Keskkomitee liikmete nimesid artiklites andmed

nende

R. Mirringu,

V. Raeksoni,

välditi ning mitmeid Eesti kommunistliku noorsooliikumise ajaloo olulisi sündmusi trakteeriti pahatihti moonutatult ning ühekülgselt. Ka käsitleti Eesti komsomoli ajaloo probleeme põhiliselt ainult kuni 1924. aastani. Et paljud EKP juhtivad tegelased olid isikukultuse

olukorras represseeritud, jäid artiklites illegaalse EKNÜ parteilise juhtimise küsimused üldsõnalisteks, abstraktseteks, sageli aga üldse välditi fakte ja sündmusi EKP ja EKNU vahelistest sidemetest. Kuid hoolimata EKNÜ ajaloo tolle perioodi historiograafia suur test puudustest, toodi neil aastail käibele ka rida uusi dokumente ja muid materjale, mitmetele Eesti komsomoli ajaloo tähtsatele sündmustele anti tänaseni püsima jäänud õiged, marksistlikud hinnangud.

Nagu kogu meie ajalooteaduses, nii algas ka ELKNÜ ajaloo historiograafias 50-ndate aastate keskpaigas uus periood.

Loodi

soodsad tingimused ajalooteaduse arenguks kõrgemale tasemele. Laienesid märgatavalt arhiivide kasutamise võimalused . Elavnes allikmaterjalide publitseerimine. Ilmusid kodanliku perioodi EKP dokumentide ja materjalide esimesed kogumikud,33 mis sisaldasid ka Eesti komsomoli ajalugu puudutavaid dokumente. Laienes EKP ja ELKNÜ ajaloo uurimise temaatika. Tartu Riikliku Ülikooli aja loo-keeleteaduskonna lõpetajad hakkasid koostama diplomitöid Eesti revolutsioonilise noorsooliikumise ja Eesti komsomoli ajaloo teemadel. Esimeseks selliseks tööks oli 1955. aastal V. Väljase

diplomitöö « Eestimaa Kommunistliku Noorsoo Ühingu võitlustee 31 B. Tolbast. Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu võitlus tee, « Rahva Hääl » , 28. oktoobril 1948 . 32 Eesti NSV ajalugu (kõige vanemast ajast tänapäevani) . Toimetanud G. Naan . Tallinn, 1952, 484 lk .

33 Eestimaa Kommunistliku Partei I kongress. Dokumente ja materjale. Koost. H. Hartmann ja A. Liebman , toim. R. Majak. Tallinn, 1960, 147 lk . Eestimaa Kommunistliku Partei II kongress. Dokumente ja materjale EKP

tegevusest ajavahemikul 1921. aasta jaanuarist 1922. aasta aprillini. Koost. H. Hartmann , toim. R. Majak . Tallinn , 1961 , 344 lk .

* 2

19

aastail 1917-1924 » .34 Hakkas kujunema uus, nõukogude korra tin

gimustes kujunenud ajaloolaste kaader. Eesti revolutsioonilise töö lisliikumise ajaloo kohta avaldati rida uurimusi, kus kasutati roh

kesti uusi allikmaterjale. 1957. aastal anti välja teose « Eesti NSV ajalugu » teine trükk eesti keeles, järgmisel aastal vene keeles,35 kus Eesti komsomoli ajaloo küsimusi käsitleti mõnevõrra detailsemalt kui eelmises väljaandes.

Alates 1958. aastast on EKP ajaloo alal kaitstud rida disser tatsioone, avaldatud töölisliikumise ja EKP võitluse kohta suu remaid monograafilisi töid. Oma rõhuvas enamuses on need

tõsised uurimused. Nende autorid ei ole piirdunud ainult juba publitseeritud dokumentide ja muu materjali kasutamisega, vaid on püüdnud anda uuritava probleemi kohta sügavama teadusliku

analüüsi, reas küsimustes lükkasid nad ümber seni välja kujunenud seisukohad, käsitlevad EKP tegevusega seoses olevaid probleeme konkreetsemalt ja näitavad EKP juhtivate seltsimeeste tõelist osa eesti revolutsioonilise liikumise ajaloos. Kõigis nendes töödes käsitlevad autorid ka kommunistliku noor

sooliikumise mitmeid probleeme, toovad uusi andmeid töötava noor soo revolutsioonilise liikumise kohta, valgustavad detailsemalt kui seni mõningaid momente EKNÜ võitlusajaloost. Nii on A. Lieb

mani monograafias36 detailselt analüüsitud EÜNPÜ tegevust, antud hinnang ametiühingutes tegutsenud noortekomisjonide tegevusele

ning konkreetselt näidatud EKP juhtivat osa EKNÜ töö organi seerimisel ja suunamisel. A. Lebbini raamatus37 on mitmeid uusi momente EKP võitlusest noorte koondamise eest töölisklassi

ühisrindesse. Palju uusi materjale sisaldab V. Joakimovi artikkel38, mis on põhiliselt pühendatud EKNÜ liikmete juhtimisel Tartus tegutsenud Sotsiaalfilosoofilisele Üliõpilaste Seltsile. A.

Sunila

uurimuses.39 on aga esile toodud noorproletaarlaste aktiivset osa võttu relvastatud ülestõusu ettevalmistamisel ja selle läbiviimisei. 34 V. Väljas. Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu võitlustee aastail

1917—1924 ( diplomitöö käsikiri). Tartu, 1955, 171 lk. 35 Eesti NSV ajalugu (kõige vanemast ajast tänapäevani). Teine trükk . Toi metanud G. Naan. Tallinn, 1957, 652 lk. Victopus 3CTOHCKOů CCP ( C ApeBhe'wux

времен до наших дней), второе издание. Под редакцией Г. И. Наана. Тал лин , 1958 .

36 A. Liebman. Eestimaa Kommunistliku Partei loomise ajaloost (veebruar aprill 1922 ) . Tallinn , 1960 , 344 lk. 37 A. Lebbin . Eestimaa Kommunistlik Partei võitluses töörahva ühisrinde

1921

eest ( 1921–1924 ). Tallinn , 1961, 240 lk . 38 V. Joakimov. Progressiivsest üliõpilasliikumisest Tartus Esimese maa ilmasõja järgse revolutsioonilise kriisi aastail 1920–1925. TRÜ Toimetised, vihik 114. Eesti NSV ajaloo küsimusi , II , Tartu, 1961 , lk. 98—123.

39 A. Sunila. Eesti proletariaadi relvastatud ülestõus 1. detsembril 1924. Tallinn ,

1961 , 291

lk. 20

O. Kuuli uurimustest on selgitatud mitmeid seni vähe uuritud küsimusi eesti töölisnoorsoo revolutsioonilises võitluses 30-ndate

aastate algul, eriti legaalse Eesti Töölisnoorte Ühingu tegevust, samuti antakse lühiülevaade Eesti Noorsotsialistlikust Liidust ja

tema olemusest. Hinnatav on O. Kuuli raamatus «Ühise võitluslipu alia » see, et selles on antud üksikasjaline kriitiline analüüs ja hin nang varasematele seisukohtadele kallakute suhtes EKNÜ-s . Mõningaid probleeme EKP tegevusest noorsoo hulgas on oma uurimustes käsitlenud ka mitmed teised Nõukogude Eesti autorid ( o. Elango, H. Saarniit, K. Siilivask, J. Saat jt. ) seoses eesti töölis liikumise üldküsimuste valgustamisega.

Kuuekümnendate aastate algul ilmusid Tartu Ülikooli Üliõpilaste Teadusliku Ühingu ajaloo ringi uurimistööde temaatikasse ka konk reetsemalt kui seni ELKNÜ ajalooga seotud probleemid. 1962. aas

tal ilmunud ÜTÜ ajaloo ringi kogumikus «Ajalooalaseid töid » I avaldati kodanliku Eesti töölisnoorsoo revolutsioonilise liikumise ajaloole pühendatud J. Andi ja V. Marmei artiklid. Ka ajaloo ringi

järgmised kogumikud sisaldasid lühiuurimusi EKNÜ ajaloost.41 Suureks panuseks Eesti kommunistliku noorsooliikumise ajaloo edasiseks uurimiseks marksistlik - leninliku metodoloogia seisukohalt

oli kollektiivse uurimuse « Ülevaade Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloost » I, II ja III osa ilmumine, mis ilmusid eesti ja vene kee

les.42 Paljudele Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu ajaloo üld probleemidele on nendes raamatutes antud kriitiline analüüs, mit meid Eesti kommunistliku noorsooliikumise põhiküsimusi ja sõlm

punkte on aga valgustatud vajaliku põhjalikkusega ning ära näida 40 O. Kuuli. Ühise võitluslipu alla. Tallinn, 1961 , 213 lk; Rasketel võitlus radadel, « Noorte Hääl» , 26. septembril 1962; Neist kasvasid mehised võitlejad, « Noorte Hääl » , 26. veebruaril 1963; Mida kujutas endast Eesti Noorsotsialistlik Liit, « Küsimused ja Vastused » , 1964, nr. 5, lk. 17-22.

41 J. Ant. Tartu komsomoliorganisatsiooni ajaloost 1940–1941 ; V. Marmei. Kristlike noorsoo -organisatsioonide reaktsioonilisest olemusest kodanlikus Ees

tis.

Tartu Riiklik Ülikool. Ajalooalaseid töid. ÜTÜ ajalooringi kogumik.

Tartu, 1962 ; J. Ant. Tartu progressiivse ühiskonna fašismivastane võitlus üli õpilas- ja töölisorganisatsioonides 1930. aastal . Tartu Riiklik Ülikool . Ajaloo

alaseid töid. II ÜTÜ ajalooringi kogumik , Tartu, 1965. 42 Ülevaade Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloost, I osa (XIX sajandi 1920 ) . Toimetanud A. Panksejev, A. Liebman . Tallinn, 1961 , 360 lk.; Очерки истории Коммунистической партии Эстонии, часть I ( 90-е 1920 год ). Под редакцией А. Панксеева, А. Либмана. Тал годы XIX века лин , 1961 , 408 стр.; « Ülevaade Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloost » II osa ( aastad 1920–1940 ). Toimetanud A. Panksejev, M. Pesti. Tallinn , 1963, 408 Ik .; Очерки истории Коммунистической партии Эстонии, часть 90. aastad

-

II ( 1920—1940 годы). Под редакцией А. Панксеева, м. Пести. Таллин , 1963 , 460 ctp.; Ülevaade Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloost , III osa (juuli 1940. — 1958. aasta). Tallinn, 1972, 499 lk .; Ouepku Nctopun KOMMYHNCTUYECKOÉ партии Эстонии , часть III (июль 1940 года 21

-

1958 год ). Таллин, 1970, 555 стр.

tud need teed ja vahendid , mida EKNÜ kasutas võitluses töötava noorsoo enda poole võitmiseks. « Ülevaadetes» on antud kõrge hin nang kommunistliku noorsooühingu kui kommunistliku partei

1

ustava abilise ja reservi tegevusele. EKP ajaloo uurimise elavnemisega ning eesti revolutsioonilise lii kumise kohta mitmete sisukate raamatute ja artiklite avaldamisega

suurenes ka lugejaskonna huvi Eesti komsomoli ajaloo vastu. Kor duvalt olid ELKNÜ Keskkomitees päevakorras revolutsioonilise noorsoo liikumise ajaloo tundmaõppimise küsimused . 1956. aasta sep tembris esitas ELKNÜ Keskkomitee III pleenum komsomoliorgani satsioonidele üleskutse võtta oma šefluse alla revolutsiooniliste aja looliste sündmustega seotud paigad ja mälestusmärgid. Järgmise aasta augustis otsustas ELKNÜ Keskkomitee büroo luua vabariigis laia komsomoliajaloo õpperingide võrgu. Oppustel soovitati kasutada

materjali ka vabariikliku komsomoliorganisatsiooni ajaloost. 1957/ 1958. õppeaastal loodi 267 ÜLKNÜ ajaloo õpperingi, kus õppis üle 5 tuhande kommunistliku noore ja noore.

Komsomoli propagandatöö praktilised vajadused nõudsid ELKNÜ ajaloo alal uute materjalide publitseerimist. Esialgu suudeti komso moliorganisatsioonide nõudeid rahuldada väga vähe. ELKNÜ Keskkomitee saatis aeg - ajalt vabariigi komsomoliorganisatsioonidele

loengute tekste ELKNÜ ajaloo üksikute probleemide ja perioodide kohta. Ajakirjanduses avaldati populaarsel kujul suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid sisukaid kirjutisi ja ülevaateid . Artiklite auto

riteks olid ajaloolased, ELKNU Keskkomitee töötajad jt. Ka aval dasid oma mälestusi H. Allik, A. Karisto, L. Lebbin , A. Puusepp, A. Resev, H. Ross, J. Telman , A. Vaarman ja mitmed teised Eesti komsomoli veteranid.43

Eesti revolutsioonilise noorsoo ja komsomoli ajaloo alaste materja

lide publitseerimine hoogustus seoses ÜLKNÜ 40. aastapäeva tähis tamisega. Rajooniajalehtedes avaldati kirjutisi maakondade, lin nade ja rajoonide komsomoliorganisatsioonide ajaloost. Tõrvas ilmus ajalehe « Uus Elu » väljaandel brošüür « Nii sammu edasi, leninlik 43 H. Allik. Esimene kommunistlik noorsoo organisatsioon Eestis, « Noorte

Hääl » , 12. märtsil 1958; A. Karisto . Läbi karmide aastate, « Noorte Hääl » , 5. märtsil 1958 ; J. Kivisaar. Aastad 1940–1941, « Noorte Hääl » , 26. juulil 1958 ;

L. Lebbin. Esimesed komsomoli piletid, «Sirp ja Vasar» , 24. oktoobril 1958; E. Mets. Mälestuste radadel, «Rahva Hääl », 29. oktoobril 1958; A. Puusepp. Tulihingelisi kommunistlikke noori, «Edasi » , 10. oktoobril

1961 ;

A. Pe3eB .

Шагай вперед , комсомольское племя, « Молодежь Эстонии », 9 и 10 октяб

ря 1956; х. Росс. Рожденный борьбой, «Молодежь Эстонии », 9 июля 1958; Ē . Tarkpea. Huvitava ja rõõmsa töö ajajärgust, « Õhtuleht» , 20. juulil 1957; э. Таркпеа. Вперед, на подвиг , наша смена, « Молодежь Эстонии » , 21 nona 1957; J. Telman. Pais murdus, « Noorte Hääl » , 25. oktoobril 1958 ; 22

2

noorus ... » Tõrva komsomoli ajaloost.44 Eesti Riiklik Kirjastus andis välja küllaltki mahuka fotoalbumi « Materjale Eesti Kommunistliku Noorsooühingu võitlusteest 1917–1945 ». Eesti komsomoli ajaloo probleemide uurimisega hakkasid tege lema ajaloolased M. Esser, K. Martinson, E. Mattisen , A. Tolk ; nad

uurisid komsomoli ajaloo üksikprobleeme sügavuti. Eriti hinnatav on M. Esseri lühiuurimus Eesti ja Nõukogude Liidu kommunistlike noorte sõprussidemetest aastail 1920–1930.45

Esmakordselt valgustab autor ÜLKNÜ Pihkva organisatsiooni šef lustööd EKNÜ üle ning näitab, kuidas hoolimata kodanluse püüetest eraldada eesti noorsugu täielikult sotsialismi ehitava Nõukogudemaa noortest, tekivad ja arenevad siiski kahe maa noorte vahel tihe dad vennalikud sõprussidemed. Huvitavaid fakte esitab M. Esser Pihkva ja Eesti kommunistlike noorte kirjavahetuse kohta. Noorsoo

internatsionalistliku kasvatuse seisukohalt pakub see artikkel suurt huvi.

Rida uusi andmeid revolutsioonilise töölisnoorsoo ja EKNÜ tege vuse kohta leidub ka M. Esseri brošüüris «Eesti kodanluse reaktsioo

niline hariduspoliitika ja töörahva võitlus demokraatliku kooli 16 Autor näitab, kuidas proletaarne noorsugu EKP juhtimisel pidas aktiivset võitlust tõeliselt demokraatliku üldharidusliku kooli eest, kodanluse rahvavaenuliku hariduspoliitika vastu . Kuna bro šüüris on püütud haarata laia küsimuste ringi, on mõnede problee mide käsitlemine selles lünklik.

A. Tolk käsitleb oma kirjutistes marksistlike ideede levikut kodanliku Eesti koolinoorte hulgas ja võitlust noorsoo ühisrinde eest. Brošüüris « Marksistlike ideede levikust kodanliku Eesti kooli

noorte hulgas » ,47 võtab ta esmakordselt vaatluse alla Läänemaa

Õpetajate Seminari õpilaste ringi tegevuse 30 -ndate aastate algul, kuna aga 1961. ja 1962. aastal avaldatud artiklites48 püüab A. Tolk 44 Nii sammu edasi, leninlik noorus ... Lehekülgi Tõrva komsomoli orga nisatsiooni ajaloost ja tänapäevast. Ajalehe «Uus Elu » väljaanne . Tõrva 1958 , 64 lk ,

45 M. Esser. Eesti kommunistlike noorsoo - organisatsioonide internatsionaal setest sõprussidemetest aastail 1920–1930. Eesti NSV TA Toimetised. «Ühis konnateaduste seeria » , 1958 , nr. 3 , lk . 167–180 .

46 M. Esser. Eesti kodanluse reaktsiooniline hariduspoliitika ja töörahva võitlus demokraatliku kooli eest . Tallinn , 1962 , 60 lk . 47 A. Tolk . Marksistlike ideede levikust kodanliku Eesti koolinoorte hulgas . Läänemaa õpetajate seminariga seotud materjalide alusel . Tallinn , 1959, 33 lk .

48 A. Tolk. Ühisrinde leninliku taktika võit töölisklassi parteides ning ameti ühingutes Eestis aastail 1933–1935 . TRÜ Toimetised . Vihik 109. Töid NLKP

ajaloo alalt, I , 1961 , lk. 23–53; A. Tolk. « Kommunist » töölisklassi ühisrinde elluviimisel ning rahvarinde ettevalmistamisel ( 1933—1940 ) . Kogumikus «Ees liinil » . 50 aastat « Pravda » jälgedes. Artikleid ja mälestusi . Tallinn , 1962 , .

lk. 150–166 . 23

anda vastust mõningatele probleemidele, mis on seotud võitlusega töölisklassi ühisrinde eest 30 -ndail aastail.

Kuid A. Tolgi avaldatud töödes esineb üksikuid möödalaskmisi. Nagu autor ise hiljem ka tunnistas, ei ole nendes EKP tegevus töö rahva ühisrinde loomisel näidatud kaugeltki rahuldavalt.49 Brošüüris « Marksistlike ideede levikust » minnakse mööda asjaolust, et Lääne

maa Õpetajate Seminari õpilaste ring kujutas endast tegelikult Haapsalu noorsotsialistliku ühingu juurde kuuluvat õpilaste « initsia

IT

tiivrühma», mis tol ajal eksisteerisid teisteski koolides. Ka esi neb A. Tolgi kirjutistes Eesti Noorsotsialistliku Liidu osa ülehinda

mist, Liidu tegevuse ühekülgset valgustamist ning temale diferent seerimata lähenemist.

1960. aastal ilmus E. Mattiseni brošüür « Vana kaardiväe jälge des» ,50 milles autor valgustab uute arhiivimaterjalide käibele toomi

sega peamiselt revolutsioonilise noorsooliikumise teket ja arengut

1

Tartus ning kommunistliku noorsooühingu Tartu organisatsiooni sündi. Vabariigi autoreist esimesena käsitleb E. Mattisen detailse malt rahvusvahelise proletaarse noorsooliikumise algperioodi mõnin gaid küsimusi, millel oli otsene või kaudne mõju ka noorsooliiku misele Eestis. Kahjuks vähendavad E. Mattiseni üldiselt heataseme

ū HA

lise brošüüri väärtust tekstis esinevad faktilised vääratused.

Eriti produktiivne on Eesti komsomoli ajaloo probleemide uurimi

sel ja saavutatud tulemuste valgustamisel ajakirjanduses juba 50 -ndate aastate esimesest poolest alates K. Martinson . Juba komso molitöötajana alustas ta materjalide kogumist seoses loengute tsükli ettevalmistamisega EKNÜ ajaloost kodanliku diktatuuri perioodil.

1953.-1955. aastal avaldas K. Martinson ajakirjanduses rea artik leid, peamiselt kodanliku perioodi Eesti komsomoli ajaloo küsimus tes.51 Tuues käibele uusi fakte eesti noorsoo revolutsioonilisest mine

vikust, aitasid need artiklid noorsool lähemalt tutvuda vanema põlvkonna raskustega ning võitlusega. Ka koostas K. Martinson noil aastail « Suure Nõukogude Entsüklopeedia » jaoks ülevaatliku lühi artikli Eesti komsomolist.52 Et K. Martinsoni esimesed kirjutised EKNÜ teemadel ilmusid 50-ndate aastate esimesel poolel, on ka neile omased tollal levinud üldised puudused.

200

No

49 A. Tolk. « Kommunist » töölisklassi ühisrinde elluviimisel ..., lk. 159 . 50 E. Mattisen . Vana kaardiväe jälgedes. Tallinn, 1960, 52 lk. 51 K. Martinson . Eesti noorsoo revolutsioonilisest võitlusest oma vabaduse •

ja õnne eest, « Noorte Hääl » , 1.-5. juuli 1953 ; K. Martinson. Esimesed töölis organisatsioonid Eestis, « Noorte Hääl » , 21.-23 . oktoobril 1953 ;

noorsoo

K. Martinson. Proletaarse üliõpilasseltsi tegevusest Tartus, «Edasi » , 2. märtsil 1955; K. Martinson. Võitlusaastad, « Stalinlik Noorus» , 1955, nr. 17, lk. 16–

Koo $

CUE

19 jt .

52 Комсомол Эстонии . Большая Советская энциклопедия, второе изда ние , т. 49 , Москва, 1957, 1k. 210—211 . 24

Mitmeid artikleid ja ülevaateid üksikute küsimuste kohta on K. Martinson publitseerinud 1956.–1964. aastal.53 Nendes on püü tud valgustada sündmusi eesti töölisnoorsoo revolutsioonilise liiku

mise ajaloost, EKNÜ tolleaegsetest silmapaistvamatest tegelastest ja töölisklassi noore põlvkonna elutingimustest, mis mõjutasid kodanliku diktatuuri aastail tema ühiskondliku teadvuse kujune mist .

Nii mõnegi kodanliku perioodi Eesti komsomoli ajaloo probleemi või küsimuse käsitlemisel ja ajakirjanduses tõstatamisel on K. Mar tinson etendanud pioneeri osa. Nii näiteks polnud kuni 1955. aasta septembrini täpselt teada, kus toimus EKNU I kongress. Arvati, et see leidis aset kusagil Tallinna lähedal, mõned aga kinnitasid, et endises Raasiku vallas (Harjumaal) või kusagil mujal. Koos kongressi delegaatide V. Kanguri, O. Sepre ja E. Tarkpeaga käis K. Martinson läbi kõik kõne all olnud kohad, võrdles olemasole vaid mälestusi ja muid materjale ning tegi kindlaks, et EKNU I

kongress toimus Harju rajoonis Pikavere külanõukogus Võisilma talus. 54 Oma uurimistöö tulemused on K. Martinson 1965. aastal kokku võtnud kandidaadidissertatsioonis « Kommunistlik noorsooliikumine

Eestis aastail 1925—1940 » .55 Selles töös on valgustatud Eesti kom

munistliku liikumise üht raskemat perioodi, mis järgnes töörahva relvastatud ülestõusu verisele mahasurumisele kodanluse poolt 1924. aasta detsembris ja näidatud Kommunistliku Noorsooühingu

kujunemist kõigist raskustest hoolimata EKP juhtimisel taas partei lähimaks abiliseks ja võitlusreserviks. Veenvalt lükatakse K. Mar

tinsoni töös ümber kodanluse poolt levitatud vale, et Eestis ei olevat 53 K. Martinson . Pilk minevikku. Töörahva laste olukorrast kodanlikus

Eestis, « Nõukogude Naine» , 1956, nr. 4, lk. 3—5 ; Kak 3 TOHCKA, MOJOAEX боролась за свои права, « Молодежь Эстонии », 1 июля 1957 г.; Вильгель мине Клементи.

В

сборнике « Вечно живые ». Москва, 1958, «

1k. 58—64 ;

Elu tuleb elada nõnda ... Kogumikus «Võitluse radadel » , Tallinn, 1960, lk. 368-374; Villu, õed ja Olga Lauristin. Raamatus « Kodumaa hüvanguks » . Lühilugusid Tallinna naistest. Tallinn, 1960, lk. 17–37 ; Pilk minevikku, « Noorte Hääl » , 27. jaanuaril 1960 ; O. Cheri (koos O. Kuuliga) , V. Klementi ja

A. Sommerlingi elulood kogumikus « Revolutsiooni lipukandjad », I osa. Tal linn, 1962 , lk - d 34–38 , 76—79, 155—159; Vabaduse ja õnne eest . Illegaalse kommunistliku noorsoo ajakirjanduse ajaloost . Kogumikus « Eesliinil » . Tallinn, 1962, lk . 229—249; Noorsoo militariseerimisest kodanlikus Eestis, « Nõukogude Kool », 1963, nr. 11 , lk. 817—822 ja nr . 12 , lk. 943—946 ; Kommunistlik Noorsoo Internatsionaal, « Rahva Hääl » , 21. novembril 1964 jt .

54 K, Martinson. Kus ? Millal?, «Noorte Hääl», 31. augustil 1962 ; K. Maptun сон. Как был найден хутор Выйсильма, « Молодежь Эстонии », 14 ноября 1970 r.

55 K, Martinson . Kommunistlik noorsooliikumine Eestis aastail 1925–1941

(kandidaadidissertatsiooni käsikiri) . Tallinn, 1965, 486 lk. 25

olnud pinda kommunistliku noorsooliikumise tekkimiseks ning et see liikumine olevat toodud sisse väljastpoolt.56

T!

Nõrgemalt on K. Martinsoni dissertatsioonis käsitletud EKP ja

EKNÜ tööd maanoorte ja koolinoorte hulgas, töölisnoorsoo osavõttu streigiliikumisest, kodanlike noorsooseltside otsest mõju töölis noorsoole jmt. probleeme. Ka esineb dissertatsioonis ja reas teistes K. Martinsoni töödes üksikuid järeldusi (näit. Eesti Noorsotsialist

liku Liidu probleem ), mis on ajaloolaste hulgas esile kutsunud vastu väiteid.57 1

1958. aastal nägi trükivalgust kaks Eesti noorsoo revolutsioonili sele liikumisele pühendatud kogumikku: « Karastumine » ja « Üles mäge! » .58 Mõlemas tuuakse nimeliselt suur hulk revolutsioonilisest liikumisest aktiivselt osavõtnud noori, kelle tegevuse kohta arhiivis

11

12

ja mujal on allikmaterjali vähe või üldse mitte ning kelle osa Eesti komsomoli ajaloos oli seni laialdastele hulkadele jäänud tund

matuks. Ka leidub nendes raamatutes palju huvitavaid fakte, mis iseloomustavad kommunistlike noorte tegevust eri perioodidel, kir

XE

jeldavad võitlusvorme ja -meetodeid, valgustavad EKNÜ tegevust legaalsetes töölisnoorsoo -organisatsioonides, koolinoorte, töötute ja

0

sõdurite hulgas. Raamatu « Karastumine » autoreiks on inimesed, kellest paljud on

IS

juhtivat osa etendanud kommunistlike noorsoo -organisatsioonide loomisel ja kes on ka töötanud ning võidelnud EKNÜ ridades. Raa matus avaldatud 32 autori meenutused, mis ei kujuta endast aru saadavalt Eesti komsomoli ajaloo teaduslikku ja ammendavat käsit lust, sisaldavad rohkesti informatsiooni ja palju seni üldsusele vähe

tuntud fakte eesti noorte võitlusajaloost. Revolutsioonilahingutes langenud

Alice

Tisleri

ideekindlusest

ja

vaprusest

kirjutab

Selma Arro (Jänes). Esimeste kommunistlike noorsoo -organisatsioo nide rajamisest Eestis jutustab Hendrik Allik.59 Artiklites antakse ülevaade sellest, kuidas rajati ja kes rajasid Eestis proletaarseid noorte organisatsioone, kuidas need organisatsioonid võtsid kom munistliku partei juhtimisel osa revolutsioonilisest võitlusest, mil

21 SA

'S

lega nad tegelesid ja kuidas nad oma tööd organiseerisid. Oskar Sepre annab ülevaate Sotsiaalfilosoofilise Üliõpilaste Seltsi organi 56 Dissertatsiooni sellest osast ilmus K. Martinsoni brošüür « Kiri presiden dile » . Tallinn , 1970,

152 lk.

57 Vt . H. A. Lebbin . Sotsiaaldemokratismi krahh

Eestis,

Tallinn ,

1970,

lk . 23-24 .

58 Karastumine.

Mälestusi

Eesti

noorsoo

revolutsioonilisest

liikumisest .

Koostaja K. Martinson . Tallinn, 1958, 459 lk.; Ülesmäge! Kilde Tartu noorsoo avangardist. Koostaja M. Teder. Tallinn, 1958 , 157 lk . 59 1917. aasta Veebruari- ja Oktoobrirevolutsioonist Eestis aktiivselt osa võtnute mälestuste kogus « Nõukogude võimu eest » kirjutis « Esimene kommu

nistlik noorsoo -organisatsioon Eestis» , Tallinn , 1957, lk . 85—109. 26

ma

1

seerimisest ja tegevusest Tartus. Kuidas võitlesid ja tegutsesid pro letaarsed noored kodanliku Eesti tingimustes, sellest annavad kogu

mikus küllaltki põhjaliku ülevaate veel A. Vaarandi, S. Raekson Turova, O. Lauristin , A. Resev, F. Ross, V. (M. ) Kangur jt. autorid .

Eesti komnoorte tegevusest pärast 1. detsembri relvastatud üles tõusu jutustavad H. Ross, A. Karisto ( Antje ), R. Ehrlich , A. Puu sepp, O. Kivisson , V. Riis jt. Raamat « Karastumine » näitab oma elu revolutsioonile pühenda nud noorte otse uskumatut meelekindlust.

Arhiivimaterjalidel ja kommunistliku noorsooühingu aktivistide mälestustel baseeruv brošüür « Ülesmäge!» jutustab Tartu revo lutsioonilise

noorsoo

võitlusteest

alates

Suurest

Sotsialistlikust

Oktoobrirevolutsioonist kuni 50 -ndate aastate keskpaigani. Artiklis « Esimene kommunistlik töölisnoorte organisatsioon Tartus aastail 1917–1919 » (autor K. Martinson ) tuuakse lühiülevaade Tartu sot siaaldemokraatliku noorte ühingu organiseerimisest, selles organi satsioonis toimunud sisevõitlusest ja antakse hinnang Tartu Kom munistlikule Noorte Ühingule, mis loodi pärast VKNÜ sündi. 0. Sepre « Mälestusi aastatest 1920–1925 » meenutab revolutsiooni liste noorte tööd ja tegevust sõjajärgseil revolutsioonilise kriisi

aastail Tartus. Kirjutistes « Ja nii see jätkus ... » , «Tormi aas tad » , « Mälestusi 1940/1941 . aasta pioneeritööst » jutustatakse, kuidas Tartu aktiivne noorus lülitus hoogsasse sotsialistlikku üles ehitustöösse. Nendes olukirjeldustes on kasutatud Tartu tolleaeg

sete juhtivate komsomolitöötajate ja komsomoliaktivistide mäles tusi .

Ehkki kogumikus « Karastumine» ja « Ülesmäge! »>> on vähem kajastust leidnud eesrindliku noorsoo võitlus 30-ndatel aastatel ja tekstis on mitmeid faktilisi vigu, oli nende ilmumine suureks sam muks edasi komsomoli ajaloo valgustamisel ja tõhusaks abiks eesti proletaarse noorsoo võitlustee tundmaõppimisel.

Eesti NSV 20. aastapäevale pühendatud mälestustekogumikus « Saabus päev » 60 on mitmetes kirjutistes toodud materjali ka revo lutsiooniliste noorte võitlusest 1940. aasta sotsialistliku revolut siooni eelõhtul ja nõukogude võimu esimestel kuudel. E. Sõge )

jutustab pikemalt Võru komnoortest, E. Mattisen aga meenutab M. I. Kalinini nim . raudteetehase komsomoliorganisatsiooni ette võtmisi esimesel nõukogude aastal. Kirjutistes näidatakse

ilme

kalt, kuidas noored asusid oma noorusliku hoo ja energiaga vane mate seltsimeeste juhtimisel ehitama üles Nõukogude Eestit. EKNÜ Saaremaa organisatsiooni tegevust kodanliku diktatuuri 69 Saabus päev. 1940. aasta revolutsioonilistest sündmustest osavõtjad jutustavad. Koostaja M. Teder. Tallinn, 1960, 384 lk. 27

MA

aastail käsitlevad Vassili Riisi memuaarid « Kolmandat teed ei ole » . 61

Mälestuste esimeses osas on ära toodud sama autori varem ilmu nud teos « Lindpriiuse paradiis » . 62 Tegeldes noorte hulgas, oli V. Riis kahekümnendate aastate teisest

3210

poolest alates EKP Saaremaa organisatsiooni juhi Aleksander Ellami lähemaid kaastöölisi. Oma mälestuste kirjapanemisel on autor kasu tanud kohati arhiivimaterjale ja muid andmeid, mistõttu raamatus

toodud rikkalik faktiline materjal on üldjoontes õige. Eriti väärtus likud on raamatu need osad, kus autor räägib pikemalt EKNÜ orga

nisatsioonilisest ja poliitilisest tegevusest Saaremaal kapitalismi suhtelise stabiliseerumise perioodil. Autor nimetab Saaremaa aktiiv semaid komnoori ja valgustab detailselt EKP ja EKNÜ Saaremaa

organisatsiooni häälekandja « Saare Tööline » väljaandmist. Eriti viljakas revolutsioonilise noorsoo liikumise ajaloo mitme üksikprobleemi kui ka teatud perioodide käsitlemisel trükisõnas on Eesti komsomoli veteran Alma Vaarman.63 1960. aastal avaldas ta

2 300 dh

lugejate poolt väga soojalt vastuvõetud dokumentaaljutustuse « Sur mast tugevam » . 64 Raamat on pühendatud meie noorte hulgas pea aegu legendaarseks saanud revolutsionääri Vilhelmine Klementi

elule ja võitlusele. Tuginedes oma mälestustele ja kasutades arhiivi dokumente ning muid allikaid ja materjale, toob A. Vaarman uusi andmeid revolutsiooniliste noorsoo - organisatsioonide tegevusest kodanlikus Eestis aastail 1920–1922. EKNÜ ajaloo historiograafia seisukohalt on eriti väärtuslik raamatu kolmas peatükk ( «Koos par teiga » ). Esimest korda on selles käibele toodud dešifreeritult mit

med olulise tähtsusega dokumendid, mis näitavad EKNÜ Keskbüroo, EKNÜ Keskkomitee, EKNÜ Tallinna Komitee ja kohalike komso moli kollektiivide organisatsioonilist ja poliitilist tegevust. Raama tus on ära toodud paljude EKNU aktivistide nimed, kelle tegevuse kohta seni väga vähe teada oli. Teose väärtust kahandab asjaolu,

lee

200

@ al

Pui

K. 84

en

et selles esineb faktilisi vigu ja ebatäpsusi.65 Mõnevõrra on raamatus V. Klementi kujutatud üksiku kangelasena. Rohkesti uusi fakte ja sündmusi ning nende alusel tehtud mit meid üldistusi) EKNÜ Keskkomitee sekretäri Jaan Kreuksi ja tema venna Georg Kreuksi eluloost, nende sugulastest ja võitluskaaslas test on 1972. aastal ilmunud Alma Vaarmani teoses «Vennad Kreuk

me

61 V. Riis. Kolmandat teed ei ole . Tallinn , 1960 , 283 lk .

62 V. Riis. Lindpriiuse paradiis. Tallinn, 1958, 77 lk . 63 A. Vaarman. Mida kujutas endast ilmalik leer, « Noorte Hääl», 4. aprillil 1957 ; A. Vaarman.

Eestimaa

Kommunistliku

Noorsooühingu

I

kongress,

« Edasi » , 29. oktoobril 1957; A. Vaarman . Alles see oli ... Katkendeid mäles tustest, « Looming », 1958, nr. 10, lk. 1551—1562 jt . 64 A. Vaarman . Surmast tugevam . Tallinn , 1960 , 344 lk.

65 Osa vigu on venekeelses väljaandes «Сильнее смерти » , Таллин, 1966, 378 lk . , ära parandatud .

Ta 28

sid ja nende aeg » .66 Raamat on kirjutatud proletariaadi ja tema par tei klassipositsioonilt lähtudes ning selles on hästi näidatud tolle

aegset teravat klassivõitlust. Erilist huvi pakuvad need osad raa matust, kus faktid ja sündmused on otseselt seotud Jaan Kreuksi elu ja revolutsioonilise tegevusega. Kuid A. Vaarmani teoses « Vennad Kreuksid ja nende aeg » esineb Jaan ja Georg Kreuksi revolutsiooni lise tegevuse käsitlemisel liialdamist hinnangutes ja järeldustes.

Seejuures varjutab idealiseerimise tendents vanemate kogenenu mate EKP juhtivate seltsimeeste kollektiivse tegevuse. Ka leidub selles raamatus rohkesti faktilisi vigu.67 Eesmärgiga anda Kommunistlikku Noorsooühingusse astuvatele noortele lühike ülevaade sellest, kuidas eesti kommunistlike noorte vanema põlvkonna esindajad võitlesid nõukogude võimu eest, meie kodumaa vabaduse eest ja kuidas nad on aidanud rajada uut nõu kogulikku elu, ilmusid 1962. aastal sarjas «Kommunistlikku Noor sooühingusse astujale » ELKNÜ Keskkomitee sekretäride Klara Hal liku ja Raoul Viiese väikeseformaadilised brošüürid.68 Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu I kongressi 40-nda aastapäeva eel andis ELKNÜ Keskkomitee sama aasta lõpul välja eesti- ja vene

keelse brošüüri « 40 aastat koos parteiga ».69 Kõigi nende brošüüride koostamisel on põhiliselt kasutatud juba varem ilmunud artikleid, raamatuid, mälestuste kogumikke ja muid materjale. Seoses ÜLKNÜ 50. aastapäevaga ilmus mitme autori poolt kirju

tatud artiklite kogumik « Meie komsomol».70 Selles raamatus on püütud anda ülevaade Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsoo

ühingu võitlusteest. Autorid (E. Agapova, P. Larin , S. Loorberg,

K. Martinson , K. Siilivask, A. Sunila, V. Väljas) on püüdnud val gustada ELKNÜ ajalugu selles ulatuses, mida võimaldas seni läbi uuritud faktiline materjal. Raamatu esimestes osades on antud enam - vähem süstemaatiline ülevaade Eesti komsomoli ajaloost, vii

mastes artiklites aga on piirdutud vaid mõningate põhiprobleemide valgustamisega. Põhjalikult on raamatus vaadeldud esimeste sotsia listlike noorsoo -organisatsioonide tekkimist Eestis 1917. aastal, nende ühinemist Põhja-Balti Kommunistlikuks Noorsoo Liiduks ning eesti revolutsiooniliste noorte võitlust Kodusõja päevil. Võrdlemisi mit mekülgne ja asjalik on ülevaade EKNU formeerumisest ja tegevu 66 A. Vaarman - Silber. Vennad Kreuksid ja nende aeg. Tallinn , 1972, 362 lk.

67 Ühe memuaarteose arutamiselt, « Eesti Kommunist», 1973, nr. 8, lk . 83— 85 .

68 K. Hallik. Pilk läbikäidud teele. Tallinn, 1962, 44 lk.; R. Viies. Eesti maa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu kongressidest. Tallinn, 1962 , 56 lk.

69 40 aastat koos parteiga. Tallinn , 1962, 80 lk .

70 Meie komsomol. Artikleid ELKNÜ ajaloost. Koostanud K. Siilivask. Tallinn , 1968, 244 lk. 29

sest kodanliku diktatuuri algaastail ning kommunistlike noorte kan gelaslikkusest 1924. aasta 1. detsembri ülestõusus. Eraldi artiklid on pühendatud Eesti komsomoli tegevusele pärast 1. detsembri relvas tatud ülestõusu verist mahasurumist kodanluse poolt. Näeme, kui

das ka kõige raskemates reaktsiooni pealetungi tingimustes jätkus noorsoo võitlus töörahva võimu eest. Artiklis « Uut elu rajamas » ise

loomustatakse ELKNÜ ülesandeid pärast kodanluse võimu kukuta mist, nõukogude võimu esimesel aastal 1940–1941 . Ülejäänud kolm kirjutist räägivad Suure Isamaasõja ja esimeste sõjajärgsete aasta

tega seotud komsomoli ajaloo mõnedest probleemidest. Üldiselt on raamatus õigesti valgustatud tähtsamaid perioode ELKNÜ ajaloost. Et aga Eesti komsomoli ajaloo probleemide süga vuti läbitöötamine kogumiku ilmumise ajaks oli vabariigis saavuta nud rea uusi tulemusi, ei peegelda mitmed siin toodud artiklid täiel määral enam ELKNÜ ajaloo uurimise tolleaegset taset. Nii pole

õige raamatus esitatud seisukoht, et ÜENPÜ oli EKNÜ eelkäija. Teatavasti oli ÜENPÜ legaalne kommunistlik noorsooühing ja kuulus Kommunistlikku Noorsoo Internatsionaali ühe selle sektsioo

nina. UENPÜ loomine tähistas Eesti komsomoli rajamist. ÜENPÜ ja EKNÜ sisulises tegevuses ei olnud mingit vahet, erinevus oli vaid tegutsemisvormis. Päris hea pildi saab komsomoliorganisatsiooni taastamisest ja esimestest sammudest 1940. aastal. Siiski oleks taht

nud näha selle tähtsa ja huvitava perioodi mõnevõrra põhjalikumat käsitlust. See artikkel on oma mahult üks väiksemaid. Ka mõjuvad mõnevõrra desorienteerivalt kogumikus esinevad rohkearvulised trüki- ja muud vead. 1969. aastal ilmus O. Kuuli brošüür « Internatsionaalsel võitlus

postil» , mis oli pühendatud EKNÜ ühe andekama tegelase Richard

Mirringu elule ja tegevusele.71 Arhiivimaterjalide ja teiste allikate alusel koostatud brošüüris vaadeldakse R. Mirringu tegevust EKNÜ ja EKP Keskkomitee sekretärina tihedas seoses eesti töölisliikumise üldise olukorraga, näidatakse pikemalt ÜENPÜ tegutsemise perioodi ning tehakse järeldus, et just see periood oli R. Mirringule suureks poliitiliseks kooliks, mis pani aluse tema edaspidisele kujunemisele. Rääkides R. Mirringust kui EKNÜ Keskkomitee sekretärist on bro

šüüris näidatud detailselt EKNU mitmekülgset tööd proletaarse noorsoo organiseerimisel ning seda, et selle tulemusi hinnati rah vusvahelises ulatuses kõrgelt .

Mõnevõrra põgusamalt on O. Kuuli brošüüris aga käsitletud legaalsete vormide kasutamist EKNÜ poolt töölisnoorsoo organisee rimisel kahekümnendate aastate esimesel poolel, mil R. Mirring tegutses eriti mitmekülgselt ja tulemusrikkalt. 71 0 .

Kuuli .

Internatsionaalsel

võitluspostil .

Tallinn, 1969, 100 lk . 30

Richard

Mirringu

elust.

ELKNÜ ajaloo historiograafia rikastus 1970. aastal ilmunud raa matuga « Tartu komsomol » .72 Selles on oma mälestused ja tähele

panekud kirja pannud endised ja praegused komsomolitöötajad, kes tegutsesid Tartu linna ja kunagise Tartu maakonna piirides. Kogu miku juhatab sisse J. Andi ja J. Kalitsa pikem artikkel « Üksikutest üheteistkümne tuhandeni » , milles antakse ülevaade revolutsioonili sest noorsooliikumisest Tartus alates esimeste marksistlike ringide tekkimisest Tartu Ülikoolis XIX sajandi lõpul, Tartu Sotsiaaldemo kraatliku Noorte Ühingu asutamisest 1918. aastal, Tartu Kommu nistlike Noorte Ühenduse loomisest 1918/1919. aasta vahetusel, ÜENPÜ Tartu osakonna asutamisest kuni kaasajani. Kuigi kõik

artiklis puudutatud probleemid ei ole võrdselt põhjalikult käsitletud , on see usaldusväärne ning selles toodud hinnangud ja järeldused üldiselt õiged . Tartu 1940/1941 . aasta komsomoli juhtide ja aktivis tide (S. Domnin , H. Kruuse, E.-L. Mikkelsaar, M. Sverdlov, J. Raud sepp , K. Zeiger jt. ) artiklites on kirja pandud vahetud muljed ning mälestused nii nagu nad neil kujutlustes ning märkmetes olid säili nud. Ehkki raamat «Tartu komsomol » on eelkõige mälestuste kogu mik, on ta tõsiseks aluseks Tartu komsomoli ajaloo edaspidisel uuri misel ja koostamisel.

Harilikult on Nõukogude Eesti autorid Eesti komsomoli ajaloo teemadel avaldatud kirjutistes sidunud EKNÜ tegevust rahvusvahe

lise noorsooliikumise probleemidega, samuti ka Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali tegevusega üsna vähe. O. Kuuli ja V. Toomi 1970. aastal avaldatud artiklites73 ja ELKNÜ 50. aastapäe vaks väljaantud brošüüris « Internatsionaalses rivis »74, on püütud analüüsida EKNÜ tegevust seotuna lahutamatult Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali (KNI) arenguga, mille ridadesse ta kuulus kakskümmend aastat. Brošüüris on käibele toodud mitmeid KNI

väljaandeid, uusi dokumente, KNI ajalugu puudutavaid uurimusi jne. Esmakordselt on brošüüris (kuivõrd selle väike maht võimal dab) antud küllaltki täielik pilt EKNU organisatsiooni tekkimisest ja arengust kuni 18. oktoobrini 1940, mil EKNÜ võeti vastu ÜLKNÜ - sse. 72 Tartu komsomol. Koostanud E. Tooms . Tallinn, 1970, 294 lk . 73 O. Kuuli ja V. Toom. Meie komsomoli võitlustee; Kommunistlikust Noor soo Internatsionaalist ja tema

Eesti

sektsioonist,

« Noorte Hääl » ,

15. , 19. ,

26. septembril 1970; 0. Kuuli ja V. Toom. ELKNÜ 50, «Edasi » , 5. detsembril 1970 ; 0. Kuuli ja V. Toom . Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali Eesti

sektsioon, «Eesti Kommunist » , 1969, nr. 11 , lk. 24; V. Toom. ELKNÜ hälli juures, « Rahva Hääl » , 5. detsembril 1970 jt . 74 O. Kuuli, V. Toom.

Internatsionaalses

rivis.

Kommunistliku

Noorsoo

Internatsionaali Eesti sektsiooni võitlusest aastail 1920–1940. Tallinn , 1970, 77 ik.; О. Куули, В. Тоом. В интернациональном строю . Боевой путь Эстон

ской секции коммунистического Интернационала Молодежи. 1920—1940. Таллин , 1971 , 88 1k . 31

0. Kuuli ja V. Toomi brošüüri põhiküsimuseks on noorsoo -orga nisatsioon ise, selle ehitus, ridade kasv. Konkreetselt selgitatakse

organisatsiooni ajaloo eri etappe, näidates EKNÜ formeerumist legaalseks organisatsiooniks ning repressioonide tõttu põranda alla minekut. Mõnevõrra kannatab brošüüri sisuline ühtsus. Suhteliselt

nõrgemaks jääb brošüüris EKNÜ arengu käsitlus 1. detsembri üles tõusule järgnenud aastatel. Mõnikord on ka faktide valik küsitav. EKP ja EKNÜ tegevust töölislaste organiseerimisel ja poliitilisel kasvatamisel on pikemat aega uurinud B. Nedzvetski . Rea aastate

vältel on ta publitseerinud sellest probleemist artikleid. 1972. aastal on B. Nedzvetski uurimistöö tulemused kokkuvõtlikul kujul aval 75 datud raamatus « Esimeste sammude sügavad jäljed » .95 Teos hõlmab ulatusliku perioodi – möödunud sajandi lõpust 1941. aasta suveni. -

Tegelikult on see Eesti pioneeriorganisatsiooni ajaloo esimene tea duslik süstemaatiline käsitlus. Laialdasel ühiskondlik - poliitiliste sündmuste taustal analüüsib autor kommunistliku lasteorganisat siooni kujunemist ja arengut Eestis. Uurimuse üheks tugevamaks osaks on 1920-ndate aastate esimese poole kommunistlike lastegrup

pide põhjalik analüüs. Dokumentaalselt on raamatus näidatud, et EKP juhtivad tegelased Jaan Anvelt, Hans Pöögelmann jt. võtsid vahetult osa nende lastegruppide tegevuse suunamisest. Uued on andmed selle kohta , et juba 1923. aasta alguses töötasid EKP ja

EKNÜ välja kommunistliku lasteorganisatsiooni tegevuse pedagoogi lised põhiprintsiibid, mis on suurel määral rakendatavad ka täna

päeval. Palju uut ja huvitavat on autor leidnud EKNÜ ja legaalsete revolutsiooniliste töölisorganisatsioonide tööst töölislaste hulgas kahekümnendate aastate lõpul ja kolmekümnendate aastate algu ses. Eriti väärtuslikud on need osad raamatus, kus näidatakse

Eesti kommunistlike lastegruppide ja -rühmade internatsionaal seid sidemeid. B. Nedzvetski raamat « Esimeste sammude süga vad jäljed » kujutab endast olulist täiendust senisele EKNÜ historio graafiale.

Väärtuslikke materjale Eesti pioneeride ajaloost sisaldab ka mälestuste ja artiklite kogumik « Pioneeriajaloo lehekülgedelt ».76 *

Käesolevas ülevaates loetletud raamatud, brošüürid , artiklid , mälestused ei pretendeeri kogu Eesti komsomoli ajaloo teaduslikult süstematiseeritud

ülevaatele.

Kuid nad

on väärtuslikuks

abiks,

mõned neist isegi lähtekohaks niisuguse ülevaate koostamisel. 75 B. Nedzvetski. Esimeste sammude sügavad jäljed . Tallinn , 1972 , 188 lk.

76 Pioneeriajaloo lehekülgedelt. Koostaja L. Lebbin. Tallinn, 1972 , 192 lk.

I PEATÜKK

Proletaarse noorsooliikumise algus ja võitlus

kommunistlike noorsoo-organisatsioonide asutamise eest Eestis

(XIX sajandi lõpust 1920. aastani)

1. Töölis- ja õppiva noorsoo revolutsioonilise liikumise tekkimine Eestis

Töölisklassi ilmumisel ajaloo areenile kasvas tohutult noorsoo osatähtsus ühiskonna arengus. Seda eelkõige sellepärast, et ükski klass ei ole varem seadnud endale nii aatelist ja humaanset ees

märki, veel vähem aga asunud praktikas teostama niivõrd ulatuslike revolutsiooniliste ümberkujunduste programmi, mille sisu iseloo mustavad kõige paremini sõnad: rahu, töö, vabadus, võrdsus, õnn.

Need õilsad eesmärgid on alati tiivustanud kõigi maade proletaarset noorsugu , kogu revolutsioonilist noorsooliikumist ja tema organi satsioone.

Organiseeritud töölisnoorsoo liikumise ajalugu ulatub üle sajandi. Igal maal on tema areng toimunud seoses töölisklassi majandusliku, poliitilise ja ideoloogilise võitlusega, moodustades lahutamatu osa

kogu proletariaadi klassivõitlusest. Äärmise kurnamise all kannatades, viletsust ja ebavõrdsust talu

des, varahommikust hilisõhtuni tööd rügades ja sandikopikate eest oma tervist tappes jõudsid töölised arusaamisele vajadusest organi seeritult, ühiselt võidelda kapitalistide vastu . Ja nad hakkasid looma oma organisatsioone ning alustasid võitlust. Noortööliste olukord oli

aga veelgi halvem . Halastamatu ekspluateerimine sütitas neis klassi viha ja viimane omakorda tõukas võitlusele. Venemaal tekkis möödunud sajandi lõpul laiaulatuslik töölisliiku mine, mille käigus V. I. Lenini poolt rajatud revolutsiooniline töö lispartei teostas sotsialismi ühendamist töölisliikumisega. Kodanlik demokraatliku revolutsiooni künnisel seisev Venemaa muutus rah

vusvahelise revolutsioonilise liikumise keskuseks. Marksistlikud ideed tungisid ka proletaarse noorsoo teadvusse, liites ta ühte kogu 3

ELKNO

33

Venemaa proletariaadi võitlusridadega. Ka Eestis tekkisid neil aas tail esimesed töölisringid . 1875. aasta algul rajas P. Fjodorov Narvas Kreenholmi Manufak tuuris töölisringi ", kus loeti keelatud kirjandust (« Internat töölisringi',

sionaali ajalugu », «Ühe prantsuse talupoja elulugu » , « Stenka Razin », « Muinasjutt neljast vennast ») ja tutvuti N. Tšernõševski ning F. Lassalle'i töödega. Ringi kuulus ka Kalevi- ja Linavabriku töölisi. Ehkki see ring eksisteeris vaid ligemale aasta, etendas ta tähtsat osa Narva proletariaadi poliitilises elus, aitas tugevdada sidemeid Peter buri töölistega. Kreenholmi töölistega oli seotud ka Peterburis töö liste - revolutsionääride V.

Obnorski ja S.

Halturini poolt

1878.

aastal asutatud Põhja - Venemaa Töölisühing. Olles sunnitud jäli tamise eest siirduma Narva, asus üks selle ühingu liikmeid 1879. aasta jaanuaris tööle Kreenholmi Manufaktuuri. Siin tutvustas ta töölisi Põhja - Venemaa Töölisühingu eesmärkide ja ülesanne tega .

Noortöölised ja alaealised moodustasid tunduva osa Venemaa

tööstusproletariaadist. Nende töö- ning elutingimused olid tavaliselt raskemad kui noortel Lääne-Euroopas. Paljudes ettevõtetes moo

dustasid lapsed tööliste üldarvust ühe kolmandiku ja isegi rohkem . Eriti massiliselt kasutasid kapitalistid alaealiste odavat tööjõudu tekstiilitööstuses. Nimelt oli selles tööstusharus töö automaatsuse

aste oma aja kohta kõrge, mis võimaldas ulatuslikult rakendada ka suuremate tehniliste teadmisteta töölisi. Nii oli näiteks Kreen3

holmi Manufaktuuri 4644 töölise hulgas 1168 alaealist, s. 0. 25 % .

1864. a. saavutas vabrikuvalitsus kokkuleppe keiserliku kasvatus majaga Peterburis, mis varustas vabrikut odava tööjõuga vanema

teta laste hulgast. Üks mainitud kasvatusmaja kasvandikke, hilisem tööline - revolutsionäär Vassili Gerassimov annab oma mälestustes vapustava kirjelduse orbude olukorrast Kreenholmis.4

Laste ja alaealiste odava tööjõu ekspluateerimine oli tavaliseks nähtuseks mujalgi. 1885. aasta andmeil oli 514-st Sindi töölisest 47

last, Ülemiste paberivabrikus 70 täiskasvanud töölise kõrval aga 30 1 Ülevaade Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloost.

I osa

(XIX saj .

90. aastad — 1920 ). Toimetanud A. Panksejev, A. Liebman, Tallinn, 1960 (edas pidi: Ülevaade EKP ajaloost I), lk. 14 . 2 E. Кривошеев. Рабочий кружок Нарвы. « Молодежь Эстонии », № 160, 17 августа 1972 .

3 Рабочее движение в России в XIX веке. Сборник документов и мате риалов под редакцией А. М. Панкратовой. Том II, 1861—1884, часть первая 1861–1874, Mockba, 1950, lk. 369. 4 V. Gerassimovi mälestused ilmusid ajakirjas « Hüljoe », nr. 6, 1906. a.

pealkirja all «Vene töölise elu pool sajandit tagasi» . Eesti keeles on V. Geras simovi mälestusi pealkirja all « Kasvatusmaja kasvandik » avaldatud ajakirjas

«Looming» nr. 5, 1957. a., samuti 1958. aastal ilmunud mälestustekogumikus « Karastumine », lk. 2—20. 34

last, Eesti tikutööstuses olid koguni 60–80 % töölistest alaealised ." Möödunud sajandil olid lapsed põhiline tööjõud ka Kärdla kalevi

vabrikus Hiiumaal. Siin töötas isegi 6—7-aastasi lapsi. Õhtul olnud lapsed nii väsinud, et varisenud masinate juurde maha ning jäänud otsekohe magama. Vanemad kandnud siis lapsed kätel koju .

Kergem ei olnud ka teistes vabrikutes ja tehastes töötavatel noor

tel. 1908. a. oli üksnes Eestimaa kubermangus 18 726 suurtööstus töölisest alla 17 aasta vanuseid lapsi 2399 ehk 12,8 % .? V. I. Lenin kirjutas: « Kapitalist saab võimaluse töölist täiesti alla suruda, vaevata ta ränga tööga surnuks, – ja mitte üksi töölist, vaid ka tema naist ja lapsi. Ja tõepoolest, vaadake neid tööndusala sid, kus töölised pole veel saavutanud endile seaduse kaitset ja kus nad ei saa kapitalistidele vastupanu avaldada, — ja te näete üle määra pikka tööpäeva, mis ulatub 17-19 tunnini, te näete lapsi alates 5—6 aasta vanusest, kes endale tööga liiga teevad, te näete pidevalt nälgivate ja pikkamööda nälgasurevate tööliste sugu põlve . » 8 -

Niisama halastamatult kurnati lapsi ja alaealisi mõisa ja hallparu nite põldudel. Sajandi algul märkis ajaleht «Uus Aeg », et kui suur talunikud

« hakkavad

raha kokku hoidma ,

siis nad

«võtavad

ainult... poisikesi ja tütarlapsi omale abiks» .9 Nii mõisates kui ka kulakutaludes olidki palgalised karjused peaaegu täielikult ning suur osa sulastest - teenijatest alaealised. 1916. a. andmeil moodusta sid näiteks Lõuna -Eesti valdades alla 16 - aastased noored kõigist palgalistest 56 % .1

Karjuste, sulaste ja teenijate töö- ja elutingimused olid väga ras

ked . Üldistavas kirjutises « Noored põllutöö orjad », milles jutustati alaealiste palgatööliste olukorrast 1913. aastal Eesti külas, märkis töölisajaleht « Kiir », et tavaliselt kestab nende tööpäev 15—18 tundi.

«On üleüldiselt tuttav juba, et meie taludes palgatud karjastega. koera viisi ümber käiakse. Harva võime talusid leida, kus vaese ini mese lapse kui inimese peale vaadatakse . » Edasi kirjutas ajaleht:

« Üleüldiselt muutub meie alaealiste põllutööliste — noorte põllutöö orjade — seisukord päev -päevalt kurjemaks. Mingisugust seaduslist 5 O. Karma. Tööstuslikult revolutsioonilt sotsialistlikule revolutsioonile Ees tis. Tallinn, 1963 , lk. 72 , 85, 102.

6 Riigivolikogu stenograafilised aruanded. Tallinn , 1938, lk. 572. 1 Статистика несчастных случаев с рабочими в промышленных заведе

ниях, подчиненных надзору фабричной инспекции за 1908 год. С. Петер Wypr, 1911 r., lk. 22–23. 8 V, I. Lenin . Teosed, 4. kd ., lk . 274. 9 «Uus Aeg» nr. 26, 31. märtsil 1901 .

10 Eesti NSV ajalugu, II köide. Tallinn , 1963, (edaspidi: Eesti NSV aja lugu, II ...) , lk. 538. 3*

35

tõket ei ole selleks olemas, mis meie põllupidajaid noorte tööliste väljakurnamises kuidagi takistada võiks. » 11

Noortööliste ebainimlik ekspluateerimine ja õigusetu olukord tekitas neis loomulikult teravat vihavaenu kapitalistide ja mõisnike ning kogu tsaarirežiimi vastu , mis kaitses rõhujate huve. Sellepärast on loomulik , et noored võtsid aktiivselt osa juba töölisklassi esimes

test väljaastumisest, nagu näiteks Narva tööliste suurtest streikidest aastail 1872 ja 1882. Tähelepanuväärselt suur oli noortööliste prot sent 1882. aasta streigi mahasurumisel arreteeritute, väljasaadetute ja politseiterrori all kannatanute hulgas. 245 töölisest, kes vanglasse

heideti, oli 14—17 -aastasi 32 ja 18—27 -aastasi 150, moodustades seega kokku 3/4 arreteeritute üldarvust. 12 Kuid nagu töörahval üldse, nii ka tema noorel sugupõlvel ei olnud tollal veel kindlat sihti. Selge arusaamise proletariaadi võitluse ülesannetest ja eesmärkidest tõid töörahva hulkadesse marksistid .

« Meie ees, » kirjutas V. I. Lenin, « seisab vaenlase kindlus kogu oma evuses, kust meid külvatakse üle pommi- ja kuulirahega, mis

röövib meilt parimaid võitlejaid. Me peame selle kindluse vallu tama ja me vallutame selle, kui me ärkava proletariaadi kogu jõu

ühendame kõigi vene revolutsionääride jõududega üheks parteiks, mille ümber koondub kõik, mis Venemaal on elujõulist ja ausat.» 13 Töölisklassi revolutsioonilise liikumise ja tsarismivastase üldrah valiku võitluse laienemise alusel, marksistide selgitustöö ja osaliselt

ka rahvusvahelise noorsooliikumise mõjul kasvas XX sajandi algul kiiresti Venemaa, sealhulgas ka Eesti proletaarse noorsoo klassi

teadlikkus ja poliitiline aktiivsus. Tsarismi tingimustes oli noor revolutsiooniliste massiorganisatsioonide loomine äärmiselt raske. Bolševike partei püüdis noorsugu kaasa tõmmata töölisklassi üldisesse revolutsioonilisse võitlusse. Venemaa proletaarne noorsugu

SOO

võttiski koos vanemate seltsimeestega aktiivselt osa põrandaaluste ringide tööst, streigivõitlusest, poliitilistes poliitilistestt demonstratsiooni dest jne.

Nagu näitavad uurimused, astusid töölisnoored tollal klassivõit luse teele õige varakult. 26,6 % bolševikest, kes astusid partei rida desse enne 1914. aastat, võtsid osa streikidest, demonstratsioonidest,

täitsid partei poolt antud ülesandeid lendlehtede levitamisel, kogu sid raha bolševistliku ajakirjanduse jaoks juba siis, kui nad olid 14-16 - aastased , 54,5 % enne 18 -aastaseks ja 78 % enne 21 - aastaseks saamist. Varajane aktiivne osavõtt klassivõitlusest aitas noortest

kujundada kindlaid võitlejaid töölisklassi huvide eest. Selle noorsoo 11 « Kiir » , nr. 68, 3. juulil 1913. 12 Eesti NSV ajalugu, II, lk . 180. 13 V. I. Lenin. Teosed , 4. kd ., lk. 332 . 36

hulgast, kes oli näidanud andumust töölisklassi üritusele, vär bas partei täiendust oma ridadesse. 8,4 % vanadest kommunistidest

astus parteisse kuni 16 - aastasena ja 20,4 % 17-18 - aastasena, kuna 58,2 % neist olid partei liikmed enne 29. eluaastat.14 Progressiivsetele, revolutsioonilistele ideedele muutus vastuvõt likuks ka eesrindlikum osa Venemaa õppivast noorsoost. XIX sajandi 90-ndaist aastaist alates loodi mitmes ülikoolis (Kaasanis, Peter buris, Moskvas, Harkovis, Tartus jm. ) üliõpilastest koosnevad ille gaalsed marksistlikud – sotsiaaldemokraatlikud ringid . 1902. aastal asutati Rostovis Doni ääres ja reas teistes Lõuna-Venemaa linnades iskralaste juhtimisel marksistlik revolutsiooniline Lõuna-Venemaa Koolinoorte Liit.15 See õpilaste võitlusorganisatsioon seisis leninliku « Iskra » positsioonidel.

Bolševikud osutasid noorsoo, sealhulgas ka õppiva noorsoo polii tilisele kasvatamisele ja organiseerimisele algusest peale suurt tähelepanu. Juba VSDTP II kongressil 1903. aastal võeti V. I. Lenini

ettepanekul vastu resolutsioon « Õppivasse noorsoosse suhtumisest», kus deklareeritakse: « VSDTP teine kongress tervitab revolutsiooni lise isetegevuse elavnemist õppiva noorsoo hulgas, teeb kõikidele

partei organisatsioonidele ettepaneku aidata sellele noorsoole igati kaasa tema organiseerimispüüdlustes ja soovitab kõikidel õpilasrüh madel ning -ringidel: esiteks, seada oma tegevuses esiplaanile oma liikmetes tervikliku ja järjekindla sotsialistliku maailmavaate kas

vatamine, tõsine tutvumine ühelt poolt marksismiga, teiselt poolt

aga Vene narodniklusega ja Lääne -Euroopa oportunismiga, mis on peamised voolud tänapäeva võitlevate eesrindlike suundade hulgas; teiseks, praktilisele tegevusele üle minnes püüda aegsasti soetada sidemeid sotsiaaldemokraatlike organisatsioonidega, et kasutada nende näpunäiteid ja seega vältida võimalust mööda algusest peale jämedaid vigu töös.» 16 Resolutsiooni projektis soovitas V. I. Lenin noorte ringidel ja organisatsioonidel eriti « hoiduda nende noorsoo valesõprade eest, kes juhivad teda kõrvale tõsisest revolutsioonilisest kasvatusest õõnsa revolutsioonilise või idealistliku fraseoloogiaga ja filisterliku halisemisega, et terav poleemika revolutsiooniliste ja opositsiooni liste voolude vahel on kahjulik ning tarbetu, sest need valesõbrad tegelikult levitavad ainult põhimõttelagedust ja kergemeelset suh 14 А. Н. Апаркин. Жизнь и борьба рабочей молодежи в России (1901— октябрь 1917). Москва, 1965, 1k. 82. 15 Sealsamas, lk. 89.

16 NLKP kongresside, konverentside ja Keskkomitee pleenumite resolut sioonid ja otsused, I osa. Tallinn , 1956 (edaspidi: NLKP resolutsioonid ja otsused, I ...) , lk. 55. 37

tumist revolutsioonilisse töösse. » 17 Kongressi otsusest jäi see osa menševike survel välja.

Partei II kongressi otsuseid täites hoogustasid kohalikud sotsiaal

demokraatlikud organisatsioonid märgatavalt tööd noorte hulgas. 1903. aasta sügisel toimunud Lõuna - Venemaa Koolinoorte Liidu II kongress kiitis VSDTP programmilised põhimõtted heaks ja võttis need oma töö aluseks. Energiliselt tegutses ka Põhja - Venemaa

Õppiva Noorsoo Liit ja Seminaristide Ühing. Progressiivsed ideed leidsid soodsa pinna ning levisid kiiresti ka Eesti töötava ja õppiva noorsoo eesrindlikuma osa hulgas, kelle kaasatõmbamiseks revolutsioonilisse liikumisse tegid tõhusat tööd revolutsioonilised sotsiaaldemokraadid . Esimestena levitasid marksistlikke ideid Eesti noorte seas möödu

nud sajandi lõpul ja käesoleva sajandi algul Tartu ülikoolis õppivad marksistid. Üks esimesi marksistlikke ringe tekkis seal 1888. aastal üliõpilase M. Lesniki ümber, kes tuli Tartusse Berni ülikoolist, kus ta oli õppinud pärast Varssavi ülikoolist väljaheitmist üliõpilasrahu tustest osavõtmise pärast. Tartu ülikooli astudes tundis M. Lesnik hästi K. Marxi töid, eriti «Kapitali» . Sellesse ringi kuulusid ka

mõned ukraina ja poola üliõpilased. Õpiti tundma « Kapitali», tut vuti muu marksistliku kirjandusega ja telliti ajakirja « Die Neue

Zeit».18 Piirdumata enesetäiendamisega propageerisid selle ringi liikmed marksismi ideid ka üliõpilashulkades. 1895. aasta kevadel tuli Tartu ülikooli marksist V. Santser (var junimi Marat ), kes oli Lõuna - Venemaal revolutsioonilisest tööst osa võtnud, seetõttu arreteeritud ja mitu aastat politsei valve all olnud. V. Šantser lõi kiiresti sidemed Tartu revolutsiooniliste üliõpilastega ja temast sai juba samal aastal ühe marksistliku ringi juht. Oma tegevuse vältel astus V. Santseri marksistlik ring tõsise sammu poliitilise võitluse suunas ning tõmbas järjest uusi üliõpilasi kaasa

revolutsioonilise marksismi tundmaõppimisele. V. Santser lõi side meid ka eesti ja läti üliõpilastega ning levitas nende seas mark sistlikke ideid . Progressiivse üliõpilaskonna hulgas oli V. Santseril suur autoriteet. Moskva relvastatud ülestõusust 1905. a. võttis ta bolševikuna aktiivselt osa.

Peaaegu üheaegselt V. Šantseri ringiga tegutses Tartu ülikoolis siinsete läti üliõpilaste poolt organiseeritud marksistlik rühm « Pipkalonija », mille liikmete hulgas oli 6—7 eesti üliõpilast. « Pipkalonija » tööst võttis osa ka kirjanik Ed. Vilde. 19 17 V. I. Lenin . Teosed, 6. kd., lk. 425. 18 Ülevaade EKP ajaloost I, lk . 21 .

19 Ed. Vilde. Artikleid ja kirju. Tallinn, 1957, lk. 321-322. 38

ИСКРА *

xox

* 303X60's

smo za **** ****

**** * XXX ****

************* Skutovat. s

********* **** **** ****

& ************************ exx

&

Y:

X00

******* *******

x

>93

Neid bolševike partei häälekandjas püstitatud ülesandeid hakkas klubi energiliselt täitma. Ta koondas enda ümber Tallinna töötava

ja õppiva noorsoo kõige aktiivsema osa. Noorte klubi liikmete arv kasvas kuu jooksul 300-ni. Augustikuu keskel kuulus klubisse juba 500 liiget, septembris aga 600.94 1917. aasta oli rahvahulkade erakordse aktiivsuse aasta. Kõik

jal, kus inimesed kokku tulid , arutati elavalt poliitilisi päeva probleeme. Sellepärast oli ka Tallinna Sotsiaaldemokraatliku Noorte Klubi esimeseks töövormiks koosolek . Üldkoosolekuid peeti harilikult paar korda kuus, mõnikord ka iga nädal. Enamikul juh tudel arutati küsimusi, mis huvitasid kõiki organisatsiooni liikmeid .

Näiteks oli 1917. aasta suvel peakoosolekul päevakorras ühingu lipu küsimus. Rõhuva enamusega otsustati, et töölisnoorsoo lipp peab 93 « Kiir» , nr. 65, 14. juunil 1917. 94 « Kiir» , nr. 71 , 21. juunil 1917 ; « Tööline » , nr. 31 , 19. augustil 1917 ; ENSV ORKA, f. 949, nim . 2, s.-ü. 147, 1. 94. 58

olema punane. Lipukirjaks valiti: « Elagu rahvusvaheline noor sugu !»,>> 95

Klubil tuli pidada teravat ideoloogilist võitlust kodanlike mõjude vastu töötava ja õppiva noorsoo hulgas. Bolševike seisukohtade

propageerimise ja kodanluse rahvavaenuliku poliitika paljastamise eesmärgil tehti tööd ka mitmesugustes kodanluse initsiatiivil loodud noorsoo -organisatsioonides, näiteks Eesti Noorsoo Rahvuslikus Liidus.96

Tallinna Sotsiaaldemokraatliku Noorte Klubi tegevus oli mitme

külgne. Klubil oli oma raamatukogu, mis muretseti peoõhtutest saadud sissetulekutest, klubi liikmete hulgas teostatud vabatahtliku

korjanduse tuludest ja annetustest. Raamatukogu juhtis valitud komisjon eesotsas E. Strauchi, A. Juhkumi, R. Alti ja E. Venni kasega.97 Noorte klubi aitas energiliselt kaasa ka Tallinna töölis teatri asutamisele. 31. juulil toimunud peakoosolekul otsustati, et kuna töölisteatrit on Tallinnas väga tarvis, tuleb seda klubi summadest aineliselt toetada. Septembri algul antigi töölisteatri

fondi 200 rubla. Samuti valiti töölisteatri komisjoni oma esin daja . 98 Noorte klubi arendas ulatuslikult kunstilist isetegevust, mis aitas kaasa osavõtjate silmaringi laiendamisele ning nende aktivi seerimisele . Ühel esimesel koosolekul valiti peotoimkond. Klubis töötasid mitmesugused isetegevusringid : laulukoor, ligemale 50 liikmeline keelpilliorkester, näitering, kirjandusring jt.99 Näiteringi juhtis Arnold Juhkum . Noored isetegevuslased korraldasid iga kuu paar pidu, millest nii noored kui vanemad seltsimehed suure huviga osa võtsid .

Aktiivselt tegutses noore bolševiku J. Kulli juhtimisel klubi poliitring. Siin korraldati tihti referaat- ja vaidlusõhtuid, kus noo red õppisid mõistma tolle aja keerukat poliitilist olukorda, bolše

vike partei ja proletariaadi võitluseesmärke. Tähtsaks abinõuks noorte poliitilise silmaringi laiendamisel oli bolševistlik ajakirjandus. Esialgu klubil oma iseseisvat ajakirja ei olnud. Selletõttu otsustas klubi peakoosolek 25. augustil tunnistada oma häälekandjaks eesti bolševike ajalehed « Tööline » ja « Zvezda » .100 Oma ajakirja väljaandmise otsus tehti klubi peakoos 95 H. Allik. Esimesed kommunistlikud ... , lk. 56–57. 96 E. Mattisen. Vana kaardiväe jälgedes, lk . 32 ; « Päevaleht »,

nr. 86,

30. märtsil 1932 .

97 « Tööline » , nr. 21 , 8. augustil 1917. 98 « Tööline » , nr. 21 , 8. augustil ja nr. 43, 2. septembril 1917.

99 «Noored Kommunaarid », nr. 9, 1921 , lk . 6; A. Juhkum. Nende võitlus elab . « Karastumine» , lk. 40–42 .

100 « Tööline», nr. 43, 2. septembril 1917. 59

olekul 21. septembril (4. oktoobril). Valiti ajakirja väljaandmist ettevalmistav komisjon, kuhu kuulusid E. Strauch, E. Raudkepp, J. Kull, H. Vennikas jt. Samuti otsustati, et ajakirja väljaandmise kulud kaetakse pidudest ning ajakirja osatähtede müügist saadud sissetulekutega. Osatähe hinnaks määrati üks rubla.101 Noorte klubi tegevusele noorsoo ideelisel kasvatamisel andis aja leht «Tööline » kõrge hinnangu: «Meie noored avaldavad hästi energilist tegevust. Nii kui sipelgad kihavad oma pesa ümber, nii sama ka kihavad noored oma Sotsiaaldemokraatliku Noorte Klubi ümber .

.. Klubi

kasvab

oma

liikmete

arvu

poolest

päev

päevalt.

Edasi noored , sest noorte päralt on tulevik . » 102 Võtnud juba esimesel koosolekul tegevuse aluseks bolševike par

tei poliitika ja taktika, rakendas Tallinna Sotsiaaldemokraatlik Noorte Klubi kogu jõu selleks, et koondada laiu rahvahulki bolše vike partei ümber ning aidata töörahval valmistuda võimu enda kätte võtmiseks. Võideldes nõukogude bolševiseerimise eest nõudis noorte klubi juba juuli lõpus, et temal kui Tallinna proletaarse noorsoo organisatsioonil lubataks saata oma saadik Tallinna Töö liste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogusse. Esialgu seda töölis noorte õiglast nõudmist ei rahuldatud.103 Kuid septembri algul, kui

Kornilovi kontrrevolutsiooniline vandenõu oli läbi kukkunud, olu kord muutus. Kõikjal algas nõukogude bolševiseerumine. Juba

6. septembril valiski noorte klubi peakoosolek Tallinna Tööliste ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogusse Erna Raudkepi ja Valter Juhkumi, kes seejuures deklareerisid, et nad on bolševikud ja astuvad välja oma partei toetuseks. Noored võtsid selle teate vastu valjude kiiduavaldustega.104 Üheks klubi tähtsamaks ülesandeks oli võitlus töötava noorsoo

poliitiliste õiguste eest ja hariduse võimaldamise eest töörahva

lastele. Koos Tallinna vabrikute ja tehaste õpipoiste keskkomiteega esitas klubi nõudmise, et töötavatele noortele antaks kõik demo valimisõiguss alates kraatlikud kodanikuõigused, kodanikuõigused, eelkõige aga valimisõigu

kaheksateistkümnendast eluaastast.105 See oli ka bolševike partei nõudmine. Võitlus noorte demokraatlike õiguste eest muutus eriti teravaks 1917. aasta suvel: ees seisid linnavolikogude valimised, millest töötavad noored tahtsid osa võtta võrdselt vanema gene ratsiooniga.

Tallinna linnavolikogu valimiste eel aitasid noored levitada bol 101 « Tööline » , nr. 63, 26. septembril 1917. 102 « Tööline» , nr. 31 , 19. augustil 1917.

103 « Tööline » , nr. 21 , 8. augustil 1917.

104 « Tööline», nr. 51, 12. septembril1917. 105 «Kiir», nr. 86, 10. juulil 1917; «Tööline », nr. 42, 1. septembril 1917. 60

ševike lendlehti, plakateid ja kuulutusi ning korraldasid 4. augusti! ulatusliku meeleavalduse. Tuhanded töölisnoored ja -lapsed kogu nesid Peetri platsile (praegune Võidu väljak). Nad kandsid puna seid lippe, loosungeid ja plakateid , mis kutsusid rahvast linnavoli

kogu valimistel hääletama bolševike nimekirja (nr. 1 ) poolt. Loo sungitele oli kirjutatud: « Vanemad, hääletage nr. 1 poolt, sellega hoolitsete meie tuleviku eest ! » , «Meie nõuame kooli! Seda annab meile nimekiri nr. 1 » jne. Kui demonstrandid orkestrihelide saatel

mööda Harju tänavat Raekoja platsile jõudsid , marssis kolonnides juba üle 3000 noore . Raekoja ees toimus miiting, kus bolševik H. Uripea esines sütitava kõnega. Siit siirdusid noorte kolonnid edasi mööda kesklinna tänavaid. Mitmel pool peeti uuesti kõnesid ,

mida jäid kuulama tuhanded linnaelanikud. Sellest meeleavaldusest jutustades märkis «Tööline » , et «meie kirjeldus ei suuda iga tahes ühte osagi sellest tundest enesesse mahutada, mida see rong käik rinnus esile kutsus ... Noorte päralt on tulevik! Elagu noo red ! >> 106

Bolševikud saavutasid Tallinna linnavolikogu valimistel suure võidu

nad said hääli rohkem kui ükski teine partei ja ühe kol

mandiku linnavolikogu saadikukohtadest. Sel ajal oli kogu Venemaal noore põlvkonna üheks tähtsamaks nõudmiseks õigus haridusele, mis oli ka bolševike partei üks

programmilisi nõudmisi. Kodanlus, kes ikka veel võimul püsis, takistas igati töötava noorsoo pääsu koolidesse. Nii teatas eesti kodanluse häälekandja « Päevaleht » juuni algul, et Ajutise Valitsuse kohalikel võimudel on kavas tõsta uuel õppeaastal õppemaksu reaal koolides ja keskeriõppeasutustes 20—30 rbl. võrra aastas. 107 Selle sammuga taheti takistada rahva vaesemate kihtide pääsu koolidesse

ja säilitada kodanluse monopol haridusele. Eesti bolševike võitlus noorte

haridusolude

parandamise

eest

paistis hästi silma 1917. a. augusti keskel toimunud maatameeste konverentsil, mida juhtisid bolševikud. Siin pühendati palju tähele

panu kooliolude arutamisele. Konverents nõudis, et kooliõpetus peab olema ilmalik ja emakeelne, kusjuures kuueaastane haridus olgu kõigile lastele tasuta ja kohustuslik .

Vallanõukogudele tehti

ülesandeks parandada kooliõpetajate majanduslikku olukorda ning asuda ehitama uusi koolimaju, avada lugemistube ja raamatu

kogusid. Väiksemate laste jaoks, märgiti konverentsil, on vaja sisse seada lasteaiad, mängukoolid ja mängukohad. 108 106 « Tööline», nr. 19, 5. augustil 1917. 107 « Päevaleht» , nr. 112 , 7. juunil 1917 .

108 Vt. J. Saat. Eesti bolševikud Oktoobrirevolutsiooni ajajärgul . Tallinn, 1956 (edaspidi: J. Saat. Eesti bolševikud ...), lk. 132–133. 61

Niisugust ulatuslikku rahvahariduse programmi oli võimalik täielikult ellu viia alles töörahva võimu tingimustes. Ka Tallinna SDN Klubi esitas haridusalal konkreetseid nõud

misi. 21. septembril toimunud peakoosolekul võeti vastu otsus: « Meie, noored töölised, nõuame, et meile elukutselise ja üldharidus lise sisuga maksuta kursused avataks. Meie tarvitame haridust ja

nõuame seda nende kulul, kellele meie oma noore tervise ohver dame. Linnavalitsus ühes soldatite ja tööliste saadikute nõukoguga

peab selleks sammusid astuma, et noorte õiglane nõudmine täide taks. » 109

Samal koosolekul valisid noored esindaja linnavalitsuse juures tegutsevasse hariduskomisjoni, mille juhtimine läks üle bolševike kätte. Hariduskomisjon avas juba enne Oktoobrirevolutsiooni uusi,

algkoole ning muretses õpperuume läti ja poola rahvusest noortele. Astuti samme ka uute lastevarjupaikade ja -aedade avamiseks. Komisjon tegi algust sooja hommikusöögi andmisega koolides. Vaesematele õpilastele anti rahalist abi jalanõude ja õpikute muret semiseks. 110

Nii alustasid bolševikud Tallinnas juba enne võimu täielikku

üleminekut nõukogude kätte töötava ja õppiva noorsoo mitmete haridusalaste nõudmiste elluviimist. See, et bolševike sõnad ei lähe lahku tegudest, tõstis veelgi enam selle partei autoriteeti töötava noorsoo silmis.

1917. a. augustis olid sotsiaaldemokraatlikud töölisnoorte ühin gud tekkinud peale Petrogradi juba paljudes Venemaa linna

Moskvas, Tuulas, Jekaterinburgis (praegune Sverdlovsk ), Kiievis, Luganskis (Vorošilovgrad ), Rostovis ja mujal. 1917. a.

des

juunis

peeti

Riias

Läti

Sotsiaaldemokraatliku

Noorsooühing !

I kongress.

Bolševike partei ja tema juht V. I. Lenin tegid suurt tööd prole

ja kaasatõmbamiseks sotsialist noorsoo organiseerimiseks taarse likku revolutsiooni. Partei aitas noori nende ühinemise õigete ideoloogiliste ja organisatsiooniliste aluste väljatöötamisel. See oli eriti tähtis ka selle tõttu, et kuni 1917. aasta keskpaigani ei olnud

rõhuv enamik Venemaal tekkinud töölisnoorsoo organisatsioonidest veel selgepiiriliselt formeerunud – puudus ühtne juhtiv keskus, -

programm ja põhikiri. Paljudes kohtades olid ühingud alles loo mata.

V. I. Lenin on korduvalt väljendanud seisukohta, et proletaarsed

noorsooühingud peavad tegutsema iseseisva organisatsioonina ja kommunistliku partei ülesandeks on seda ideeliselt juhtida. Artiklis 109 « Tööline» , nr. 63, 26. septembril ( 9. oktoobril) 1917. 110 J. Saat. Eesti bolševikud ... , lk. 159—160. 62

« Noorsoo - internatsionaal» kritiseeris V. I. Lenin teravalt oportu

niste, kes küll sõnades pooldasid noorsooühingute « neutraliteeti», kuid tegudes olid iseseisvate noorsoo -organisatsioonide loomise vastu , kartes, et need satuvad revolutsioonilise elemendi mõju alla.

« Sageli juhtub, » kirjutas V. I. Lenin , «et elatanud ja vanade ini meste põlvkonna esindajad ei oska tarvilikul viisil läheneda noor soole, kes on paratamatult sunnitud liginema sotsialismile teisiti, mitte seda teed, mitte sel kujul, mitte selles olukorras, nagu tema isad. Sellepärast peame meie, muide, seisma tingimata noorsoo

ühingu organisatsioonilise iseseisvuse eest ja mitte ainult selle tõttu, et seda iseseisvust kardavad oportunistid, vaid ka asja enese pärast. Sest ilma täieliku iseseisvuseta ei suuda noorsugu endast kujundada häid sotsialiste ega ette valmistuda selleks, et viia sot sialismi edasi. » 111

Eriti tähtsaks verstapostiks meie maa eesrindliku noorsoo elus sai VSDT (b ) P VI kongressi resolutsioon « Noorsooühingutest », mis

tegelikult panigi aluse ülemaalisele organiseeritud kommunistli kule noorsooliikumisele.

VSDT (b ) P VI kongress toimus poollegaalselt Petrogradis 1917.

aasta 26. juulist 3. augustini. Kongress töötas läbi revolutsiooni probleemid, sealhulgas ka olukorra muutumisest tingitud uue tak tika küsimused . Eesti bolševistliku organisatsiooni delegaatidena võtsid kongressist osa R. Vakmann ja I. Rabtšinski Tallinnast ning

0. Palgi Narvast. Ülevaate parteiorganisatsiooni tööst ja poliitilisest olukorrast Eestis andsid nad oma vastustes partei VI kongressi ankeedile. 112

VSDT(b)P VI kongress konstateeris, et seoses kogu võimu faktilise üleminekuga kodanluse kätte on revolutsiooni rahuliku arenemise

ajajärk lõppenud. Kodanluse võim oli vaja kukutada relvastatud ülestõusu teel. Sellepärast olid kongressi kõik resolutsioonid suuna tud sellele, et ette valmistada töölisi, sõdureid ja kehvikuid relvas tatud võitlusele – sotsialistlikule revolutsioonile.

Et alustada relvastatud ülestõusu, mobiliseeris partei kõik oma reservid ja seadis nad täielikku lahingukorda. Seepärast arutaski VSDT(b)P VI kongress relvastatud ülestõusu ja parteitöö tähtsamate

probleemide kõrval ka küsimust noorte organisatsioonidest, kes Veebruarirevolutsiooni esimestest päevadest peale olid üle kogu Venemaa tõestanud oma võitlusvõimet. Töölisnoorte sotsiaaldemo

kraatlikesse ühingutesse olid partei juhtimisel koondunud linna ja 111 V. I. Lenin . Teosed, 23. kd., lk. 152. 112 Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon Eestis. Dokumentide ja mater

jalide kogumik . Tallinn , 1957 (edaspidi: Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolut sioon. Dokumentide ...), lk . 249–254; Ülevaade EKP ajaloost, I, lk. 233. 63

maa töölisnoored. Üks selliseid oli ka Tallinna Sotsiaaldemokraat

lik Noorte Klubi, mis töötas Eestimaa parteiorganisatsiooni juhti misel.

Resolutsioonis « Noorsooühingutest » konstateeris VSDT (b ) P VI kongress: « Revolutsiooni esimestest päevadest algas terves reas Venemaa linnades ja eriti Petrogradis töölisnoorsoo laialdane lii kumine, mille eesmärgiks on töölisnoorte iseseisvate proletaarsete

organisatsioonide loomine, » 113 Kongress andis üksikasjalikud juht nöörid noorte organisatsioonide struktuuri, poliitilise iseloomu ja töö sisu kohta .

On täiesti loomulik , et kodanlus mõistis väga hästi, milline hiigla

suur tähtsus on töölisklassi kasvaval põlvkonnal kogu klassivõitluse käigu ja arengu seisukohalt. Ta katsus noorproletaarlaste organisat sioone kõigi vahenditega allutada oma kodanlikule ideoloogiale. « Kongress peab sellepärast vajalikuks, » öeldi resolutsioonis, «et kohalikud partei organisatsioonid pööraksid kõige tõsisemat tähele panu noorsoo organiseerimise ülesandele.» 114 Partei edasiste üles

annetena töös noortega märkis VI kongress konkreetselt järgmisi asjaolusid. VSDT(b)P peab püüdma selle poole, et töölisnoorsugu

looks iseseisvad ühingud, mis ei ole parteile organisatsiooniliselt allutatud, vaid on temaga ainult ideeliselt seotud. Ühtlasi aga seadis

partei eesmärgiks, et need organisatsioonid võtaksid kohe oma tek kimisest peale sotsialistliku iseloomu, et tulevane Venemaa töölis

noorsoo ühing liituks Noorsoo Internatsionaaliga ja et tema kohali kud sektsioonid taotleksid eeskätt proletaarse noorsoo klassitead likkuse eesmärke, propageerides selleks sotsialismi ideid , pidades

energilist võitlust šovinismi ja militarismi vastu ning kaitstes üht lasi alaealiste mees- ja naistööliste majanduslikke ja õiguslik -polii tilisi huvisid. « Praegusel ajal, kus töölisklassi võitlus läheb üle otseselt sotsialismi eest võitlemise faasi, » öeldi kongressi resolutsioo nis, « peab kongress kaasabi töölisnoorsoo sotsialistlike klassiorgani satsioonide loomisele üheks momendi edasilükkamatuks ülesandeks

ja teeb parteiorganisatsioonidele kohuseks pöörata sellele tööle maksimaalset tähelepanu .» 115 Kuna noorproletaarlaste liikumises andis end tugevasti tunda kogenud juhtide ja organisaatorite puudus, võttis VSDT(b)P VI

kongress vastu spetsiaalse otsuse, milles kohustati Keskkomiteed korraldama instruktorite kursused sotsialistlike noorsooühingute organiseerimise ja juhtimise alal.116 113 NLKP resolutsioonid ja

otsused ... , I , lk. 386.

114 Sealsamas . 115 Sealsamas, lk. 387. 116 Sealsamas. 64

VSDT( b)P VI kongressi otsused said võimsaks vahendiks revo lutsioonilise noorsoo jõudude koondamisel, nende veelgi tihedamal

koondamisel bolševike partei ümber. Samal ajal määratles VSDT(b)P VI kongress revolutsioonilise noorsoo ülesanded eelseisvas prole taarses revolutsioonis. Kongressil oli määratu suur mõju Venemaa noorsooliikumise edasisele kasvule ja tugevnemisele. Partei kong

ress andis noorsoo revolutsioonilisele liikumisele kindla tegevus- ja võitlusprogrammi, mis oli eriti hädavajalik vastasutatud, veel mitte küllalt tugevatele noorsoo -organisatsioonidele.

VSDT(b)P VI kongressil oli kommunistliku noorsooliikumise aja loos suur tähtsus. Kongressil vastuvõetud otsus « Noorsooühingutest » sai kommunistliku noorsooliikumise kiire kasvu aluseks.

Juhindudes kongressi seisukohtadest, tõhustasid kohalikud partei organisatsioonid tunduvalt noorsooühingute juhtimist ja kogu noor soo hulgas tehtavat tööd. Noorsooühingud kasvasid arvuliselt ja

tugevnesid ideeliselt. VSDT(b)P VI kongress ja peagi sellele järg nenud Sotsialistliku Töölisnoorsoo Ühingu117 loomine Petrogradis

avaldasid suurt mõju ka sotsiaaldemokraatlike noorsooühingute kujunemisele Eestis.

Partei VI kongressi otsustest tulenevate uute ülesannete arutami seks kutsusid eesti bolševikud kokku VSDT (b ) P Eestimaa organisat sioonide II konverentsi. Konverents etendas tähtsat osa sotsialistliku revolutsiooni ettevalmistamisel Eestis. Ta näitas, et partei read kas vavad järjekindlalt ja kiiresti, et mitte ainult tööstustöölised , vaid ka kehvtalurahva laiad hulgad näevad bolševike parteis oma juhti. Tunduvalt laiendas VSDT (b ) P Eestimaa organisatsioon oma tegevust töölisnoorsoo kaasatõmbamiseks revolutsioonilisse võitlusse.

Tallinna Sotsiaaldemokraatlik Noorte Klubi oli juba enne VI kongressi tegelikult oma väljakujunenud struktuuriga organisat sioon . Võitluse käigus suurenes bolševike partei mõju klubi tegevu

ses. Juuli lõpul otsustati üldkoosolekul hakata looma Tallinna vabri kutes noorte klubi vabrikukomiteesid 118 Viimastele oli välja tööta

tud eraldi kodukord, mis kinnitati noorte klubi peakoosolekul augusti lõpul.119

Seega ei mahtunud klubi tegevus enam klubilistesse raamidesse ning ta oli üle kasvamas iseseisvaks töötava noorsoo sotsiaaldemo kraatlikuks ühinguks. Fikseerimist leidis see aga alles 27. oktoobril,

S.O. pärast Oktoobrirevolutsiooni toimunud peakoosolekul. Siin võeti vastu otsus nimetada klubi ümber Tallinna Sotsiaaldemokraat likuks Noorte Ühisuseks (hiljem asendati sõna «Ühisus » sõnaga 117 Leninlik Kommunistlik Noorsooühing, lk . 66. 118 « Tööline», nr. 13 , 29. juulil ( 11. augustil) 1917 . « Tööline », nr. 43, 2. ( 15. ) septembril 1917 .

119

5

ELKNU

65

« Ühendus» ). 120 Tallinna SDNÜ tegevuse aluseks oli bolševike partei programm . Samal koosolekul kinnitati ka ühingu põhikiri. Tallinna Sotsiaaldemokraatliku Noorte Ühisuse

.

iseseisva bol

ševistliku noorsooühingu loomine oli uueks etapiks proletaarses noorsooliikumises ja eesti bolševike suureks võiduks noorsoo aktiiv

sema osa koondamisel ning kasvatamisel. Tugeva iseseisva bolševist liku noorsooühingu kujunemine Tallinnas lõi eeldused üle -eesti

maalise kommunistliku noorsooühingu rajamiseks. Teiseks linnaks Eestis, kus samuti õige kiiresti jõuti sotsiaaldemo kraatliku töölisnoorsoo ühingu loomiseni, oli Narva. Ettevalmistusi

selleks alustati juba 1917. aasta augusti algul. Peamiseks juhenda jaks organisatsiooni rajamisel oli V. Kingissepp. Kohaliku partei organisatsiooni initsiatiivil koguneski augusti keskel grupp aktiiv semaid Narva töölisnoori kiutööliste ametiühingu ruumidesse koos

olekule. Siin pandigi alus Narva Sotsiaaldemokraatlikule Noorte Ühendusele. Valiti ühingu organiseeriv büroo, kuhu kuulusid R. Eige, E. Kummer -Lehmann , A. Anni, V. Sulbe ja Z. Streljajeva. Koosolek luges vajalikuks avaldada enne ühingu avakoosolekut Narva nõukogu häälekandjas « Rahvaleht » kuulutus, mis kutsus töö lisnoori ühingu liikmeks registreeruma.121 Juba varem oli kindlaks määratud, et ühingusse võivad astuda 15—22 aasta vanused noored. Neid, kes olid väljaspool seda vanusepiiri, võeti ühingusse vastu peakoosoleku eri otsusega, kusjuures neil oli ainult nõuandev hääle õigus. 122 Narva SDNU esimene üldkoosolek toimus 3. septembril 1917. a. Kreenholmi koolimajas. Osavõtjaid oli tulnud niivõrd palju, et kooli maja saal, rõdu ja koridorid olid noori puupüsti täis. Aruandega ühingu ja selle organiseeriva büroo senisest tegevusest esines bolše

vik Rudolf Eige. Ta avaldas arvamust, et loodud töölisnoorsoo ühing « mitte vanade seltside järel ei käi, vaid omale ise uue raja raiub, et ta oma liikmete kõlbelises, hariduselises ja poliitikalises arenda

mises rohkem ära teeb kui iga teine Narva selts. » 123 Seejärel arutati, kuidas suhtuda Narva Kalevivabriku juurde loodud sotsiaaldemo

kraatlikku noorsooühingusse. Bolševikud tegid ettepaneku sellega ühineda, millega enamik koosolijatest nõustus. Ühingu juhatusse

valiti üksmeelselt E. Kummer -Lehmann, E. Paas, M. Alberg, A. Anni, J. Utrik, J. Kaasik , A. Mesilane ja E. Krasse.

Narva SDNU hakkas aktiivselt tegutsema. Juba esimesel koosole kul organiseeriti mitmeid ringe, nagu poliit-, näite- ja deklamaato

rite ring, keelpilliorkester, laulukoor jne. 120 « Tööline », nr. 100, 10. novembril 1917. 121 «Rahvaleht», nr. 4, 26. augustil (8. septembril) 1917. 122 Sealsamas .

123 « Rahvaleht» , nr. 8, 13. (26.) septembril 1917. 66

Ka Narvas puhkes erinevate parteide vahel äge võitlus mõju pärast töötavale noorsoole. Menševikud, esseerid, anarhistid ja kohalikud kodanlikud tegelased hakkasid Narva SDNÜ-le kallale

tungima ja teda laimama. Nad püüdsid SDNÜ liikmeid veenda, et noortel ei maksa poliitikaga üldse tegemist teha. Paljastades töötava noorsoo vaenlasi, ki utasid Narva SDNÜ liikmed: « Meie oleme noored , kellele on vastik pettus ja ülekohus, kellede südametes

vabaduse leek loidab ja õiguse tundmine asub ... Võidelda tahame rahu, III Internatsionaali, sotsialismi eest.» 124 Oktoobrirevolutsiooni eel, kui Eesti töötava noorsoo enamik koon

dus bolševike partei lipu alla, nägi kodanlus suurt vaeva, et tõm mata võimalikult rohkem noori, eeskätt õppivat noorsugu, oma

mõjusfääri. Töötava noorsoo hulgas kodanlusel ja tema käsilastel tegutsemispinda ei olnud, seepärast kandsid nad oma tegevuse ras kuspunkti koolinoorte sekka. Nad hakkasid organiseerima õpilaste komiteesid gümnaasiumides. Tehti katseid koolinoorte seltside asu

tamiseks Viljandis, Tartus, Tallinnas jm.125 Tallinna ja Viljandi

koolinoorte seltsides aga oli mõningal määral tunda hoopis bolševike partei mõju.126 Töötava noorsoo revolutsiooniline aktiivsus kasvas ka teistes Eesti

linnades ja külades, kuid sotsiaaldemokraatlike organisatsioonide loomiseni seal enne Suurt Sotsialistlikku Oktoobrirevolutsiooni ei

jõutud.

3. Proletaarne noorsugu võitluses Oktoobrirevolutsiooni võidu eest. Üle - eestimaalise Kommunistliku Noorsoo Liidu loomine

Suureks Sotsialistlikuks Oktoobrirevolutsiooniks valmistudes pühen das VSDT(b)P proletaarsele noorsoole suurt tähelepanu, nähes temas aktiivset jõudu töörahva relvastatud ülestõusu läbiviimisel. Töötava noorsoo osast ülestõusus kirjutas V. I. Lenin oma ajaloolis

tes juhendites relvastatud ülestõusu kohta: « Moodustada kõige energilisematest elementidest (meie « löögimeestest » ja töölisnoor 124 « Rahvaleht», nr. 9, 16. (29.) septembril 1917. 125 « Päevaleht» , nr. 59, 15. (28. ) märtsil; nr. 64, 21. märtsil (3. aprillil); nr. 74, 6. (19.) aprillil 1917; « Sakala » , nr. 46, 26. aprillil (9. mail) ; nr. 121, 20. oktoobril (2. novembril) 1917; « Töö Lipp », nr. 55, 31. juulil ( 13. augustil) 1917; « Rahva Hääl » , nr. 3, 16. detsembril 1917 ; « Sotsiaaldemokraat » , nr. 85 , 12. (25.) detsembril 1917.

126 « Päevaleht », nr. 104, 13. (26.) mail 1917 ; nr. 86, 30. märtsil 1932 ; « Şakala » nr. 121 , 20. oktoobril (2. novembril) 1917. 5*

67

test, samuti parimatest madrustest) väikesed salgad, kes hõivaksid kõik tähtsamad punktid, võtaksid osa kõikjal, kõigist tähtsaist ope ratsioonidest ...>>» 127

Lenini juhendid täideti. Töötav noorsugu võttis need lahingu käsud omaks. Juba varakult, enne Oktoobrirevolutsiooni astusid

proletaarsete noorsooühingute liikmed Punakaarti, kus nad said sõjalise ettevalmistuse. Sõja -revolutsioonikomitee esimees N. Pod voiski teatas V. I. Leninile saadetud aruandes, et noorsoo juurde vool Punakaarti on muutunud intensiivsemaks.128 Nii oli see ka Eestis. Noortöölised , eriti Tallinna ja Narva sotsiaal

demokraatlike ühingute liikmed, astusid Punakaardi ridadesse. Oktoobrirevolutsiooni võidu eest võitles ennastsalgavalt kogu meie maa noorsugu Petrogradis, Moskvas, Kiievis, Riias, Minskis ja mujal. Töölisnoored ja nende sotsiaaldemokraatlikud ühingud

õigustasid proletariaadi diktatuuri kättevõitmise ajaloolistel päeva del partei ja rahva usaldust. Eestil oli relvastatud ülestõusu üldises plaanis küllaltki tähtis

koht, kuna ta asus Petrogradi lähedal ja siin baseerusid suured maa- ja mereväeüksused. Eesti ala revolutsioonilised jõud pidid

kindlustama revolutsiooni hälli Petrogradi tagalat ja vajaduse kor ral toetama ülestõusu pealinnas. Kirjas põhjapiirkonna nõukogude kongressi delegaatidele -bolševikele rõhutas V. I. Lenin, et « ainult Balti laevastiku, Soomes asuvate vägede, Tallinna ja Kroonlinna viivitamatu väljaastumine Piiteri all olevate korniilovlike vägede vastu suudab päästa Vene ja ülemaailmse revolutsiooni... Asi sei sab ülestõusus, mille võib ja peab otsustama Piiter, Moskva, Hel

singi, Kroonlinn, Viiburi ja Tallinn. » 129 24 . oktoobril 1917 algas relvastatud ülestõus Petrogradis . 25. oktoobri hommikuks oli Ajutine Valitsus kukutatud. Samal

õhtul tuli kokku II Ülevenemaaline Nõukogude Kongress, mis kuu lutas võimu üleminekut töörahva kätte. Võeti vastu ajalooline rahu ja maadekreet. Kongress moodustas esimese Nõukogude valitsuse – Rahvakomissaride Nõukogu eesotsas V. I. Leniniga.

Vastavalt VSDT(b)P Keskkomitee juhenditele hõivasid Puna kaardi salgad ja revolutsioonilised sõjaväed äed Tallinnas juba

23. oktoobri õhtul raudteejaama, posti, telegraafi ning tähtsamad strateegilised punktid. Väeosadesse määrati poliitilised komissarid .

Oktoobrirevolutsioonist võttis energiliselt osa Eesti töölisnoorsugu. Ta aitas kaasa ametiasutuste, telegraafi, telefonikeskjaama jt. punk tide ülevõtmisel, patrullis linnade tänavail, lõi kaasa valveteenis tuses.

127 V. I, Lenin . Teosed, 26. kd. , lk. 154.

128 Vt. Leninlik Kommunistlik Noorsooühing, lk. 75. 129 V. I. Lenin . Teosed, 26. kd. , lk. 160-161 . 68

26. oktoobril avaldas Eestimaa Sõja -revolutsioonikomitee üles kutse kohalikele sõjavägedele ja elanikkonnale . Selles teatati sotsia listliku revolutsiooni võidust Petrogradis, Nõukogude valitsuse moodustamisest ning võimu täielikust üleminekust nõukogude kätte. Üleskutses öeldi: « Kõige suurem revolutsioon on möödas.

Meie kõik peame ... revolutsioonilise nõukogude võimu kaitsena ja toena esinema.

Olge

valvel,

seltsimehed

soldatid,

madrused ,

töölised ! » 130

Eesti proletaarse noorsoo seisukohti väljendas kujukalt Narva SDNÜ üldkoosoleku resolutsioon , mis võeti vastu pärast Oktoobri

võitu. Koosolekul kiideti heaks Ajutise Valitsuse kukutamine, võimu üleminek tööliste ja soldatite saadikute nõukogude kätte ning

rõhutati, et «ainult põhjalikud uuendused, mis kapitalistliku tööstus viisi ümbermuutmises ja eraomanduse ärakaotamises seisavad,

maad ... korralagedusest päästa suudavad ... » Resolutsioonis nõuti pankade, raudteede, tehaste ja vabrikute, kaevanduste ja muude eraettevõtete ühiskonna omaks võtmist, tööliskontrolli sisseseadmist, 18 - aastastele aktiivset ja passiivset valimisõigust, alaealiste töö ära kaotamist, maksuta ja kohusliku hariduse andmist kuni 18. eluaas

tani jne. Resolutsiooni lõpus öeldi: «Et proletariaat igasuguste võimuahnitsejate vastu kaitstud oleks, nõuame terve rahva sõjariistu panemist. » 131

Juba nõukogude võimu esimesed kuud näitasid, et üksnes Nõu kogude valitsus bolševike partei juhtimisel on võimeline täitma ja täidab noorsoo kõige elulisemad soovid. Noorsugu sai poliitilised õigused. Valimisõigus anti noortele, kes olid saanud kaheksateist kümne -aastaseks. Hoolimata tõsistest raskustest, mida meie kodu

maa tol ajal pidi kandma, kehtestas Nõukogude valitsus alaealistele kuuetunnilise tööpäeva, säilitades sealjuures kaheksatunnilise töö päeva tasu . Keelati alla neljateistkümne -aastaste töölevõtmine, ala

ealiste öö- ja ületunnitöö. Tööliste ja talupoegade lastele avanesid nüüd kõigi õppeasutuste uksed. Eestis hakati pärast Oktoobrirevo lutsiooni kõikides koolides õpetama emakeeles. Nõukogude võim lõpetas kiriku sajanditepikkuse vahelesegamise haridustöösse ja keelas usuõpetuse koolides.

19. jaanuaril 1918 kaotati koolides õppemaks. Nende kulud kanti summadest, mis koguti maksudena kodanluselt. Töölisnoortele, kes ei saanud päeval koolis käia, korraldati õppetöö õhtuses vahetuses. Võeti tarvitusele abinõud koolide ning õppeasutuste võrgu laienda miseks. Juba 1917. aasta mais-juunis asutas Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu rahvaülikooli. Selles õppis sügisel 130 Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon . Dokumentide ... , lk. 379 . 131 « Rahvaleht» , nr. 25, 10. (22.) novembril 1917 . 69

umbes 1000 töölist, sõdurit ja madrust, enamikus noored.132 Narvas vaatas linnanõukogu läbi muusikakooli asutamise projekti ja astus

samme teatrikooli loomiseks.133 Nii algas haridussüsteemi ümberkor raldamine uutel, nõukogulikel alustel. Töötav noorsugu ja kooli noored võtsid need nõukogude võimu sammud rahuldustundega vastu.

Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni võit andis tohutu tõuke

ka töötava noorsoo organisatsioonide tegevuse laiendamisele. Kui enne Oktoobrirevolutsiooni oli sotsiaaldemokraatlike noorsooühin

gute peamine ülesanne agitatsiooni- ja propagandatöö noorte hulgas ja nende organiseerimine vana korda kukutama, siis pärast nõuko

gude võimu kehtestamist sai peamiseks ülesandeks olla parteile abiks võitluses nõukogude võimu kaitsmise ja kindlustamise eest.

Oli vaja laiendada oma mõju kogu töötavale noorsoole ning kasva tada teda bolševike partei juhtimisel sotsialistlike ideede vaimus. Sotsiaaldemokraatlikke noorsooühinguid hakati looma ka teistes Eestimaa linnades ja asulates.

Ülikoolilinnas Tartus, kus töölisnoorte arv oli Tallinna ja Nar vaga võrreldes märksa väiksem , pandi sotsiaaldemokraatlikule noorte ühingule alus oktoobrikuu viimastel päevadel. Nädalapäevad enne Oktoobri- ülestõusu moodustati VSDT (b)P

Tartu komitee algatusel initsiatiivgrupp noorsooühingu asutamiseks. Sellesse kuulusid noored kommunistid Karl Johanson, Paavel ja Ella Põder, keskkooliõpilane Peeter Peterson, tema õde Liisa Peter son ja Julius Rammus.134 Nimetatud rühm , samuti bolševistlikult

meelestatud üliõpilased arendasid mitmekülgset tegevust noorprole taarlaste organiseerimiseks ning revolutsiooniga kaasatõmbamiseks. Loodavatesse Punakaardi salkadesse astus hulgaliselt ka Tartu noori. Tartus võeti võim üle 25. oktoobril. Enamikus noortest koos

nevad revolutsioonilised jõud hõivasid Tartu Sõja -revolutsiooni komitee korraldusel kõik tähtsamad asutused. Väeosadesse ja asu tustesse saadeti revolutsioonikomitee komissarid. Linnas kehtestati nõukogude võim.

Järgmisel päeval avaldati initsiatiivgrupi poolt üleskutse ette panekuga luua ka Tartus revolutsiooniline sotsialistlik noorteorga nisatsioon. Üleskutses öeldi: « Noored seltsilised! Revolutsioon purustas tõkked rahva arenemise teel ja lõi kultuurilisele edenemi sele algvõimalused ... Rahvas tahab ise tarvitada, mis ta loob , tahab kultuurset elu elada. Peterburis, Tallinnas, Narvas ja mujal orga 132 V. Arhangelski. Insener-tehnilised ühingud Eestis. «Tehnika ja Toot mine» , 1967, nr. 5, lk . 226 . 133 Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon . Dokumentide ... , lk. 662-663. 134 Ülesmäge! Kilde Tartu noorsoo ava dist. Ta inn, 1958 (ed pidi:

Ulesmäge ...), lk . 10. 70

niseerib ennast töölisnoorsugu, asutab noorte klubisid , kus ta ennast ette valmistab tulevasele tegevusele. Ka meie siin Tartus ei tohi maha jääda.» 135 Samas kutsuti kõiki noori osa võtma 29. oktoobri õhtul tuletõrjemajas toimuvast noorte ülelinnalisest koosolekust, kus pidi tulema arutusele revolutsiooniliste noorte klubi asuta mine.

Pühapäeval, 29. oktoobril kogunes Tartu tuletõrjemajja üle saja

noortöölise, keskkooliõpilase ja üliõpilase. Tuli ka vanemaid inimesi. Koosoleku avakõne pidas initsiatiivgrupi liige Peeter Peterson , kes valiti koosoleku juhatajaks. Seejärel esines kõnega Tartu Revolut sioonilise

Komitee

liige

leedu

rahvusest

revolutsionäär

Kazys

Rimša, kes selgitas proletaarse noorsooühingu tähtsust noorte elus ja nõukogude võimu kindlustamisel. Tallinna Sotsiaaldemokraatliku

Noorte Ühisuse esindaja J. Kull jutustas Tallinna SDNÜ töökoge mustest.

Koosolek tervitas Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni võitu ,

toetas nõukogude võimu Eestis ja otsustas asutada Tartus noorsoo revolutsioonilise organisatsiooni, nimetades selle Tartu Sotsiaal

demokraatlikuks Noorte Ühinguks. Ühingu liikmeiks registreerus otsekohe 59 noort. Edasi valis koosolek 11 -liikmelise ajutise juha

tuse ja 7 - liikmelise komisjoni ühingu põhikirja väljatöötamiseks. Juhatuse esimeheks valiti Karl Leht, kirjatoimetajaks Aleksander Johanson .

Vastloodud ühingut tervitasid koosolekul VSDT (b ) P Tartu Komi

tee liige A. Blaufeldt, VSDT(b)P Tartu eesti sektsiooni nimel J. Krunt, Tartu Nõukogu Täitevkomitee ja Tartu Eesti Tagavara pataljoni bolševike fraktsioonide nimel A. Jea. A. Blaufeldt avaldas kindlat veendumust, «et noored kord sellesama lipukirja all sinna

poole püüavad, kuhu kõikide maade revolutsiooniline sotsiaaldemo kraatia püüab ». Koosoleku lõpul lauldi «Marseljeesi».136 Ühing kutsus kõiki noori üles aktiivsele tegevusele nõukogude

ühiskonna ja töötava rahva heaks. Tartu nõukogu häälekandja hin das kõrgelt SDNÜ tegevust: « Võib julgesti loota, et see ühendus suuri edusamme meie noorte eneseharimisel teeb. » Linna töötava noorsoo poole pöördudes rõhutas ajaleht: « Ees asub meil töölisklassi

õitseaeg, kuid see aeg nõuab meilt, et meie ta kõrgusel seisaksime ...

Ühiselt nagu üks mees sammume vastu tulevikule, purustame kõik kõdunevad tõkked ja hoiame kindlalt enda kätes võitluse andi vabadust. >>137 135 EKPA , f. 27, nim . 1 , s.-ü. 469, 1. 16—17. 136 « Tartu Tööliste

ja

Soldatite

Saadikute

Nõukogu

Teataja », nr. 14,

1. novembril 1917 .

137 «Tartu Tööliste, Maatameeste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Teataja», nr. 20, 18. novembril 1917. 71

Tartu SDN Ühing asus Vene Üliõpilaste Seltsi ruumides Täht vere tän. 4, kus igal õhtul kella 19–21 -ni ja pühapäeval 10—12-ni olid juhatuse kõnetunnid ning toimus uute liikmete vastuvõtmine. Ühingu ideoloogilise palge ja organisatsiooniliste aluste kujunda mise seisukohalt oli väga tähtis Tartu SDNÜ järjekordne rahva rohke koosolek 12. novembril, millest võttis osa ka vanemaid ini

mesi. Koosolek kinnitas Tartu SDNU põhikirja , mille projekt oli koostatud komisjoni poolt Tallinna SDNÜ eeskujul. Valiti ühingu

alaline juhatus (esimees K. Leht) ja revisjonikomisjon ning saadik linnanõukogu töökaitse osakonda, kus ta pidi kaitsma noorte töö alaseid õigusi. Ühingu juurde otsustati asutada ka poliitiline, kir janduslik , draama- ja spordisektsioon.138

Vaevalt kahe nädala möödudes kuulus Tartu SDNŮ ridadesse juba üle 100 liikme, kuu aega hiljem aga 200 liiget.139 Teadmiste ja koge muste puudusest hoolimata arenes töö algusest peale hoogsalt ja huvitavalt, ühing kujunes kommunistliku partei võitlusabiliseks ja reserviks. Tihti esinesid noorte ees kohalike partei- ja nõukogude asutuste juhtivad töötajad . Nii kuulasid noored 5. novembril suure huviga Tartu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Täitevkomi tee esimehe H. Suuderi kõnet teemal « Noored ja poliitiline võitlus » . «Töö algas häid tagajärgi tõotavalt, » loeme arhiivis säilinud infor matsioonist Tartu ühingu tegevuse kohta, « noortes tundus jõudu ühiseks inimsoo vabadusvõitluseks.» 140 Toetudes partei linnakomitee ja kohaliku nõukogu abile mobiliseeris Tartu SDNÜ linna töötavat ja õppivat noorsugu aktiivselt osa võtma nõukogude võimu kindlus

tamisest, kasvatas noorsugu poliitiliselt, tõstis tema revolutsioonilist valvsust ja aitas paljastada kontrrevolutsiooniliste jõudude rahva vastaseid sepitsusi.

Nii tuli ühingul, eriti oma tegevuse algul kokku põrgata kodanlike

pedagoogidega, kes mustasid ühingut koolitundides ja mujal, ähvar

dasid ühingu liikmeid koolist väljaheitmisega jne. 141 Selliselt käitus näiteks tütarlaste gümnaasiumi reaktsiooniline juhtkond ees otsas direktor P. Põlluga.142 Kuid ühingu julge ja aktiivse vahele segamise tulemusena seati noorte õigused jalule ning paralüseeriti reaktsiooniliste õpetajate ja direktori vastutegevus. Terav poliitiline võitlus arenes reaalkoolis, kus kodanlus püüdis õhutada õpilasi nõu kogude võimu vastu välja astuma. 5. detsembril levitas selle kooli 7. klassi õpilaste reaktsiooniline grupp linnas lendlehti, mis kutsusid 138 « Tartu Tööliste, Maatameeste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Teataja » , nr . 20, 18. novembril 1917.

139 « Edasi » , nr. 14, 5. ( 18. detsembril) 1917 . 140 EKPA , f. 24, nim . 1 , s.-ü. 808, 1. 14. 161 Sealsamas, l. 15.

142 E. Mattisen. Vana kaardiväe jälgedes, lk. 30. 72

noori välja astuma nõukogude hariduspoliitika vastu ja ühinema kontrrevolutsiooniliste jõududega.143 Töörahva hulgast võrsunud noorsoo enamik ei toetanud kodanluse

võsukesi. Tartu SDNU avaldas ajalehes läkituse, milles öeldi: «Meie usume kindlasti, et ainult proletaarne valitsus kooli nii suudab kor raldada, et see rahva laiemate hulkade nõuetele vastab . Sarnased

mustasajalised üleskutsed, nagu seda eespool nimetatud lendleht oli, on ainult alatu noorsoo määrimine. Omalt poolt nõuame, et Luna tšarski dekreedid kooli alal viibimata ellu viiakse. » Kodanluse poolt

sepitsetud Nõukogude -vastane avantüür kukkus haledasti läbi. « See näitab , » kirjutas «Edasi », «et noorsool selge on, kes ta sõbrad ja vaenlased on . » 144 Tartu SDNU võitles aktiivselt ka noorte töö- ja olmetingimuste

parandamise eest. Korduvalt astus ühing energiliselt välja noor

tööliste õiguste kaitseks, mida mõnedes ettevõtetes püüti ignoree rida. Kui näiteks üritati kahjustada noortööliste huve Edisoni-nime

lises Tartu Telefonivabrikus, avaldas Tartu SDNÜ ajalehes « Edasi » teravat protesti selliste katsete vastu.145

Tartu SDNÜ mõju noorsoole kasvas iga päevaga. Varsti anti ühin gule õigus saata oma esindajad linna tööliste ja soldatite saadikute nõukogusse. 3. detsembril valitigi ühingu koosolekul neli saadikut, kellele tehti ülesandeks esindada nõukogus töötavate noorte huve. Tartu SDNÜ liikmed jälgisid suure huviga oma saadikute tegevust. Kui näiteks nõukogusse valitud Ottilie Sulg oma kohustusi korrali kult ei täitnud ja kolmel korral nõukogu istungilt puudus, otsustas Tartu SDNU üldkoosolek 1918. aasta veebruarikuu algul ta nõuko gust tagasi kutsuda ning uue esindaja valida.146

Tartu SDNÜ tegevuses oli kesksel kohal poliitiline kasvatustöö noorte hulgas. Neile selgitati marksismi- leninismi põhialuseid , revo

lutsioonilise võitluse ajalugu, kommunistliku partei ja nõukogude võimu poliitikat, sise- ja välispoliitika päevasündmusi, noorsoo ühingu ülesandeid ja eesmärke. Ühingu poliitring pidas koosolekuid igal laupäeval. Pühapäeval aga kogunesid sajad noored ühingu poolt toimusid parteikomitees, mis toimusid organiseeritud kõnekoosolekutele, mis SDNÜ majas Tähtvere t. 4 ning tuletõrjemajas. Ühingu poliitringist ja kõnekoosolekutest võtsid sageli osa ka Tartu garnisoni sõjaväe

lased. Aktiivset selgitustööd tegid parteikomitee ja Tartu SDNÜ Tartu Eesti Tagavarapataljoni soldatite hulgas. Viimased teatasid kindlalt, et kodanlusel ei maksa hellitada lootust nende toetusele.

« Teatame, et meie kogu jõuga toetame täidesaatvat komiteed ja sel 143 « Edasi», nr. 17, 8. detsembril 1917. 144 « Edasi », nr. 20, 12. detsembril 1917. 145 « Edasi», nr. 1 , 20. novembril 1917.

146 «Edasi», nr. 28 (62), 18. (5.) veebruaril 1918. 73

lega ühtlasi Petrogradis asuvat Keskkomiteed ja täidame nende

käskusi, » öeldi pataljoni koosoleku resolutsioonis 16. novembrist 1917. a. « Teatame kornilovlaste ja Kerenski poolehoidjatele, et nende jaoks meie keskel ruumi ei ole. » 147 Terav poliitiline võitlus arenes üliõpilaskonnas, kelle sotsiaalne koosseis oli väga kirev. Reaktsiooniline osa üliõpilastest oli meeles tatud Nõukogude- vastaselt. Nad levitasid linnas Nõukogude- vasta seid lendlehti, seadsid kokku ähvarduskirju, levitasid kuulujutte ja

räpast laimu rahvavõimu dekreetide, partei-, nõukogude ja sotsiaal demokraatliku noorsooliikumise aktivistide kohta. Kuid revolut

siooniliselt meelestatud üliõpilased andsid vastulööke kontrrevo lutsionääridele ja veensid kõhklejaid vajaduses toetada aktiivselt nõukogude võimu. Samm - sammult tugevdasid poliitilist tööd üli

koolis ja veterinaariainstituudis ka linna parteikomitee ja noorsoo ühing 148

19. novembril kutsus Tartu SDNÜ kokku üliõpilaskoosoleku . Selle algul lahkus osa üliõpilasi, kes leidsid võimatu olevat « kommunisti dega koos töötada »». Kohalejäänud aga võtsid vastu resolutsiooni, milles otsustati tunnistada nõukogude võimu ja tegelikult teda ka toetada. Umbes 50 üliõpilast avaldas otsekohe valmisolekut osa võtta

nõukogude tööst.149 Viis päeva hiljem toimus Tartu SDNÜ initsia tiivil üliõpilaste - internatsionalistide üldkoosolek , mis samuti tun nistas nõukogude võimu, kinnitas üliõpilaste-internatsionalistide

ühenduse platvormi, valis esindaja kohalikku nõukogusse ning asu tas klubi ja agitatsiooniosakonna.150

Tartu SDNU püüdis teha kõik selleks, et noorte erinevad huvid, võimed ja anded leiaksid sobiva, vaimse ja füüsilise arengu seisu kohalt õige rakenduse. Elavat tegevust arendasid ühingu juurde loo

dud kirjandus-, näite- ja spordisektsioon, 70 - liikmeline laulukoor jt. Endise Saksa Käsitööliste Seltsi aias rajati SDNÜ. uisuväli muusika ja ilutulestikuga. Ühing tegi noorsoo hulgas ka aktiivset usuvastast tööd. Elavat vastukaja leidsid noorte hulgas mitmesugused huvita vad ilmalikud üritused, nagu perekondlikud teeõhtud rahvamajades ja kodudes, mis vastandati kiriklikele traditsioonidele.

Säärastel

koosviibimistel peeti kõnesid, esitati deklamatsioone ja muusikapalu , korraldati ringmänge ja kanti ette isetegevuslikke lühinäidendeid.151

Tartu SDNÜ püüdis anda töölisnoortele ja nende perekondadele ka praktilist abi. Sellel eesmärgil alustati lastesõimede ja -aedade organiseerimist. 147 « Edasi» , nr. 1 , 20. novembril 1917 .

148 149 150 151

E. Mattisen . Vana kaardiväe jälgedes, lk. 40–41 . « Edasi », nr. 2, 21. novembril 1917 . E. Mattisen. Vana kaardiväe jälgedes , lk. 41 . « Edasi » , nr.-d 30 ja 31 , 23. ja 24. detsembril 1917. 74

Energilise tegevuse tulemusena kasvas järjest rohkem Tartu SDNU mõju ja autoriteet noorsoo hulgas. Mõningate andmete järgi

tõusis 1918. aasta veebruaris ühingu liikmete arv juba 800-ni. 152 Pärast Oktoobrirevolutsiooni

võitu

loodi

sotsiaaldemokraatlik

noorsooühing ka Aseris, Kundas ja Haapsalus,153 ent andmed nende ühingute tegevuse kohta on puudulikud. Tallinna Sotsiaaldemokraatlik Noorte Ühendus hakkas pärast Oktoobrirevolutsiooni aktiivselt koondama laiu noorsoohulki võitlu

sele nõukogude võimu kindlustamise eest. Intensiivselt jätkus rin

gide tegevus. Väga tähtsaks sammuks Tallinna SDNÜ elus oli oma ajakirja esimese numbri väljaandmine 1917. aasta detsembris. See ilmus « Noore Sotsialisti Jõulu Albumi» nime all. Ajakirja toime tusse kuulus rida noori, nagu J. Kull, J. Linder, H. Allik jt. 154 Aja kirja trükiti Müürivahe tänavas O. Kalla trükikojas ja selle tiraaž oli 3000 eksemplari. Ajakiri sai nii noorte kui vanade hulgas hea vastuvõtu osaliseks. « Noore Sotsialisti » teine number valmis 1918. aasta veebruaris, kuid seoses saksa okupantide sissetungiga ei jõud nudki see lugejateni.

Tallinna SDNÜ-l tuli pärast nõukogude võimu kehtestamist Eestis suunata oma paremaid liikmeid valitsusasutustesse, eriti aga partei tööle. E. Strauch täitis parteiorganisatsiooni ülesandeid Tallinna

sadamatehases, kus tollal oli Eestimaa suuremaid ja tugevamaid parteiorganisatsioone; klubi juhatuse liige Dora Hazan töötas Tal linna nõukogu täitevkomitees. Kui hakati massiliselt organiseerima Punakaardi salku , lõid Tal linna SDNU liikmed ka siin innukalt kaasa. Punakaarti kuulus rõhuv

enamik ühingu liikmeist. « Dvigateli » tehases loodud 200-liikmelist

salka juhtisid SDNU aktiivsed liikmed Harald Vennikas ja Richard Vennikas.

Suurt tööd tegid Tallinna SDNÜ liikmed ka koolinoorte seltside, eriti novembris asutatud Tallinna Kooliõpilaste Keskkomitee enda poole võitmiseks. Vaatamata menševike vastupanule saavutasid bol ševikke pooldavad kooliõpilased keskkomitees suure mõju. Viimaste Jüri eesotsas olid pärastised tuntud revolutsioonilised võitlejad Pruun, Harald Tummeltau, Oskar Sepre ja tol ajal alles kolmeteist kümne-aastane Vilhelmine Klementi. Nende algatusel võttis Tal -

linna Keskkooliõpilaste Keskkomitee usuõpetuse küsimuses vastu resolutsiooni, milles ta tervitas Rahvakomissaride Nõukogu otsust usuõpetus koolist välja heita ja palus selle asemele seada kunsti 152 EKPA , f. 24, nim . 1 , s.-ü. 808, 1. 14. 153 L. Looring . Kangelasliku võitluse ajalugu, lk. 93 ; 21. novembril (4. dets .) 1917 . 154 ENSV ORKA , f. 949, nim . 2, s.-ü. 147, 1. 94. 75

« Tööline » , nr. 109,

ajalugu.155

21.

novembril

korraldas

Tallinna

Keskkooliõpilaste

Keskkomitee tuletõrjemaja saalis õpilaste miitingu, kus sõnavõtuga esines Eesti Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu Täitevkomitee liige H. Pöögelmann. 156

Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon andis hoogu ka Narva

Sotsiaaldemokraatliku Noorte Ühisuse tegevusele. Hoogsalt hakkasid tööle poliit-, näite-, muusika-, laulu-, kirjandus- ja teised ringid. Eriti tihti korraldati isetegevusõhtuid näidendite, laulude ja tant

sudega. Poliitring aga organiseeris sageli kõnekoosolekuid ja vaid lusõhtuid, millest noored suure huviga osa võtsid.157 Narva SDNU kohta peab aga märkima, et hiljem saavutas siin küllaltki suure mõju grupp peamiselt Kreenholmis töötavaid, anarhiste toetavaid noori. Selliseid kõikumisi SDNÜ liikmete hulgas tuleb seletada tolle

aja väga komplitseeritud poliitilise olukorra ja noorte vähese polii tilise teadlikkusega. Noortel puudusid veel kogemused, puudus vajalik poliitiline silmaring, et omavahel ägedalt võitlevate parteide vahel selget vahet teha. Mis puutub kodanlikesse parteidesse, siis neid oskasid töölisnoored õigesti hinnata. Märksa raskem oli neil aga

aru saada, mis vahe on näiteks menševike, esseeride ja anarhistide vahel.

Ühel koosolekul tõstsid anarhistid koguni üles ühingu nime muut mise küsimuse. Tehti ettepanek ühing nimetada anarhistlikuks. Ent paljud liikmed ei olnud sellega päri ning nõudsid, et ühing nime tataks Kommunistlikuks Noorsooühinguks. Et aga mõlema ette

paneku pooldajaid oli peaaegu võrdselt, otsustati saalomonlikult võtta

ühingu

nimeks

Narva

Anarhistlik -Kommunistlik

Noorte

Ühing. 158 Üksikutele vigadele vaatamata pooldas suurem osa Narva SDNU liikmetest siiski nõukogude võimu ja bolševike parteid . Paljud neist astusid hiljem vabatahtlikult Punaarmeesse või tegutsesid kodanli

kus Eestis põranda all, andes tõeliste kommunistlike noortena kogu oma jõu kodumaa vabastamiseks kapitalismi ikkest. Meenutades üht Narva noorte « anarhistide » liidrit, kes kangelasena langes Kodu sõjas, kirjutab H. Allik oma mälestustes: « Meie põlvkond ei oman danud kommunistlikku ilmavaadet valmis ajalookonspektidest, vaid tegelikust elust. Pruugib siis imestada, kui sel teel mõnel tuli vahel ka komistada. » 159

Niisugune oli üldjoontes olukord Eesti proletaarsetes noorsoo ühingutes 1918. aasta alguses. Proletaarne noorsooliikumine arenes sellal laialdaselt ka teistes 155 156 157 158 159

« Päevaleht», nr. 86, 30. märtsil 1932 . « Tööline», nr. 99, 9. (22.) novembril 1917 . « Rahvaleht», nr. 25, 7. novembril 1917. « Noorte Hääl » , nr. 119, 22. mail 1957. H. Allik. Esimesed kommunistlikud ..., lk. 68 . 76

Pihapäewal, 8. detſembril, kell 4, an pritimajas

Tartu S.-D. Noorte Ühiſuſe

Pääkoosolek . Päewalord : 1.

Kone.

2. Aruanne ſeltſi tegemuſeſt. 8. Remisjoni tommisjoni aruanne. 4. Dſalondade tegewus.

6. Saabilute malimine T., S. ja M. 6. nõufoguble 8.

Läbirääkimiſed.

Noorte-ühiſus. Nauvag Oil

Noorte Ubi1113' ajutatud.

tibility on mitteparteiline. libijus

Winstõeratie

pärisliitmelef3 noori 15 tunt kuni

22

aaja

vanadutelli. Neid, fes nimelud. ivanadine.

piirideſt waljaspool , Ivõetarje

peatoosoliti

Sõnumeid 1917. aasta ajalehtedes Narva ja Tartu sotsiaaldemo kraatlike noorsooühingute tegevusest

Venemaa piirkondades. 8. oktoobril 1917 toimus Moskvas Töölis

noorsoo Ühingu «III Internatsionaal » esimene ülelinnaline konve rents, mis ühendas üksikud sotsiaaldemokraatlikud ühingud ühtseks

organisatsiooniks. Samasugune noorsooühingute ühendamine toimus Uraalis,

kus

loodi

Uraali

piirkonna

Sotsialistlik

Töölisnoorsoo

Ühing « III Internatsionaal». Samanimeline ülemaaline ühing asu tati ka Ukrainas.160 Sotsiaaldemokraatlike noorsooühingute ühenda mine ülemaaliseks kommunistlikuks noorsooühinguks otsustati läbi viia ka Eestis. Sotsiaaldemokraatlike noorte ühingute I kongressi 160 Leninlik Kommunistlik Noorsooühing, lk. 68—70. 77

Rötgife fotlarialstele noorte organi* af Ronidele Gesti .

Benemaa proletariat elab praegu ſarnaſt

ega üle, misſuguſt ajaloos tarem pole olnud. Ottobri remolution tot meile w

moor-prole

täielile todanitu wababuſe. Meld

on tea lobanittudega ühewääriflets tunnista tab. Rabte ja maeterifta tööga oleme finto

maale jdubnub. Ot age wõit finbet olets , peab meie Wahl teline ühistunne, wastastitune aru. ſaamine ja ats meel olema. Ainult fils on meie woit timbel Rubas aga ſeba ühistunnet tas tastitu aruſaamiſt ja orgmeelt ta mataba ? Sel.

leto on meil, noortel tingimate tarwiſit lagt dane roagfastitune mõttevahetus ning tähtamate ahiskelu toimuste ſelgitamine ja ot.

ſustamine. Sebe filmas pidades , et Gesti noore proletariadil mitmebti tähtſab tafimuleb felgbo

famiſt ning otſustamin nöuawab, tutſub Lab linna ſotſialbemotraatline

Roorte Dhenbu .* 4 .

Tallinna SDNÜ üleskutse ajalehes « Tööline » nr. 10, 15. (28.) jaanuaril 1918 üle - eestimaalise noorsooühingu asutamiskongressi kokkukutsumise kohta Tallinnas

ettevalmistamise ja kokkukutsumise ülesanne lasus Tallinna Sot siaaldemokraatlikul Noorte Ühendusel. 1918. aasta jaanuaris avaldati kohalikes partei ja nõukogude

häälekandjates Tallinna SDNÜ üleskutse Eesti sotsiaaldemokraatli kele noorsooühingutele. Selles märgiti: « Venemaa proletariaat elab praegu sarnast aega üle, missugust ajaloos varem pole olnud.

Oktoobrirevolutsioon tõi meile – noorproletariaadile

täielise ...

vabaduse . Meid on kaaskodanikkudega ühevääriliseks tunnistatud. Raske ja vaevarikka tööga oleme sinnamaale jõudnud. Et aga võit kindel oleks, peab meie vahel täieline ühistunne, vastastikune aru saamine olema. Ainult siis on võit kindel ... Seda silmas pidades, et

Eesti noorproletariaadi mitmedki tähtsad küsimused selgitamist ning otsustamist nõuavad, kutsub Tallinna SDNÜ 17. ja 18. veebruaril151 161 See kuupäev (ja siit peale kõik ülejäänud daatumid ) on antud uue kalendri järgi. 1. veebruaril mindi Nõukogude Venemaal üle uuele kalendrile, kusjuures 1. veebruar loeti 14. veebruariks. Toim . 78

1918. aastal esimese Eesti sotsialistlike noorte organisatsioonide

kongressi kokku . Kongressist võivad osa võtta kõik noorte organi satsioonide saadikud, kes praegust rahva nõukogude valitsust tun nistavad. » 162 Üleskutses oli ka kindlaks määratud, et kohalikud orga nisatsioonid võivad kongressile saata ühe delegaadi iga 100 liikme kohta .

17. veebruaril algaski Tallinnas Eesti sotsiaaldemokraatlike noor sooühingute I kongress. Kohale oli tulnud üle 20 delegaadi, kes esindasid rohkem kui 2000 ühingute liiget. Esindatud olid Tallinna,

Tartu, Narva, Haapsalu, Kunda ja Aseri sotsiaaldemokraatlikud noorsooühingud. Aktiivsemate kongressist osavõtjate hulgas olid

kommunistid A. ja V. Juhkum , H. Allik , J. Kull, E. Raudkepp, H. Tišler jt. Kõige rohkem delegaate oli Tallinnast.163 Valdav enamik

kongressi delegaatidest pooldas bolševike seisukohti. Narva ühingut aga esindasid noored, kes nimetasid end anarhistideks-kommunisti deks. Nende ja bolševike vahel arenes kongressil peamine võitlus. Pisilahkhelid Narva anarhistlikult meelestatud esindajate ja Tal linna SDNU liikmete vahel puhkesid veel enne , kui kongress oli tööd alustanud . Sellest jutustab oma mälestustes iseloomuliku epi soodi H. Allik :

« Kongressi eelõhtul, organiseerides « kultuurilist puhkust » , vii sime külalised « Estoniasse » . Ostsime piletid , kuid narvakad keeldu sid neid vastu võtmast ja nende eest maksmast, seletades, et nemad

kui anarho -kommunistid käivad igal pool ilma rahata. Sedasama seletasid nad ka kontrolöridele saali uksel. Piletitädidel oli muidugi

väga udune ettekujutus, mis uue korra juures lubatud ja mis mitte, ning nad ei julgenud energiliste ja enesekindlate Narva poistega

hakata riidu norima. Etendati « Madame Sans Gêne'd » P. Pinnaga Napoleoni osas. Saime narvakate käest noomida, kuidas meie käime

säärast « kodanlikku rämpsu » vaatamas ja julgeme veel neidki kaasa kutsuda. » 164

Kongressi istungid toimusid «Tööliste Majas » Suur-Karja 18, Tallinna Puutööliste Ametiühingu ruumis. Päevakord, mille esi tasid Tallinna delegaadid, oli järgmine: 1. Aruanded kohtadelt.

2. Ühise programmi ja põhikirja väljatöötamine. 3. Ühingu taktika kindlaksmääramine. 4. Ühingu nime valimine. 162 « Tööline », nr. 10 ( 149), 15. (28.) jaanuaril 1918.

163 « Noored Kommunaarid », nr. 5-6 , 1921, lk . 8–9; ENSV ORKA , f. 949, nim . 2, s.-ü. 147, 1. 94 ; EKPA, f. 24, nim . 2, s.-ü. 2599, 1. 5. 164 H. Allik. Esimesed kommunistlikud ... , lk . 67–68. 79

5. Häälekandja ja albumi väljaandmise küsimus. 6. Esperanto keele küsimus. 165 Aruanded kohtadelt näitasid, et kõige aktiivsemalt olid töötanud

Tallinna SDNÜ liikmed, kelle arv oli kongressi ajaks kasvanud umbes 1000-ni. Narva ühingusse kuulus 500 noort. Sõnavõttudest selgus, et valdav enamik liikmetest on töölisnoored , koolinoori aga oli vähe. Seda puudust kritiseeriti ning loeti vajalikuks tugevdada

poliitilist selgitustööd õppiva noorsoo hulgas, kes vastasel juhul oleks sattunud kodanlike noorsooseltside mõju alla.166

Kongressi esimene päev kulus peamiselt ägedateks vaidlusteks Narva delegaatidega loodava ühingu programmi ja taktika küsimus tes. Valdava häälteenamusega võeti siiski omaks bolševike partei programmilised ja taktikalised seisukohad .

Eriti teravaks läksid aga vaidlused siis, kui päevakorrale tuli ühingu nime valimine. Nagu meenutab kongressi delegaat, Tallinna SDNU juhatuse liige E. Raudkepp, tehtud kolm ettepanekut: nime tada ühing kommunistlikuks ( Tallinna delegaatide ettepanek),

anarho - kommunistlikuks (Narva delegaatide ettepanek ) ja - jätta endine nimetus – sotsiaaldemokraatlik. 187 Häälteenamusega võeti vastu otsus nimetada ühing Põhja-Balti Kommunistlikuks Noorsoo Liiduks (PBKNL ).

Saanud lüüa, lahkusid Narva anarhistlikult meelestatud delegaa did demonstratiivselt kongressilt. Ent sellest hoolimata kongress jätkus. Otsustati tunnistada Tallinna SDNU ajakiri « Noor Sotsia list » PBKNL - i häälekandjaks, nimetades see vaid ümber « Nooreks Kommunistiks ».

Kongress otsustas koondada Põhja - Balti Kommunistlikku Noorsoo Liitu kõik Eestimaa sotsiaaldemokraatlikud noorsooühingud. Ühtlasi märgiti, et vaatamata kohalike ühingute töös esinenud kõrvalekal dumistele, mis tulenesid kogenematusest, hoidsid ühingud põhiliselt « õiget revolutsioonilist sihti, minnes alati ühes revolutsiooni juhi enamlaste parteiga » . 168 Kongressil töötati välja kava töö edasiseks organiseerimiseks ning valiti viieliikmeline üle-eestimaaline Põhja-Balti Kommunistliku

Noorsoo Liidu Keskkomitee. Kõik kommunistlikud noorsooühingud Eestis pidid alluma keskkomiteele ja saama temalt juhtnööre oma tegevuseks. 169 Põhja-Balti Kommunistliku Noorsoo Liidu asutamisel on eesti 165

« Noored Kommunaarid » , nr. 5–6, 1921, lk. 9. 166 ENSV ORKA, f. 949, nim. 2, s.-ü. 147, 1. 94. 167 « Noored Kommunaarid », nr. 5–6, 1921 , lk 8. 168 ENSV ORKA , f. 949, nim . 2, S.-ü. 147, 1. 94.

169 Sealsamas; «Noored Kommunaarid », nr. 9, 1921, lk. 6. Kuna kongressi protokolli pole seni leitud, on välja selgitamata ka PBKNL -i Keskkomitee liikmete nimed ning muud üksikasjad. 80

V. I. Lenin vestlemas kommunistlike noortega . (A. Širokovi maali järgi .)

proletaarse noorsoo võitluse ajaloos Suur tähtsus. Esmakordselt ühendati Eestimaa revolutsiooniliste töölisnoorte kohalikud organi satsioonid ühtseks ülemaaliseks Kommunistlikuks Noorsoo Liiduks.

Ehkki PBKNL sai tegutseda väga lühikest aega, tuleb teda lugeda

1920. aastal asutatud Üle -eestimaalise Noorproletaarlaste Ühingu ja pärast selle sulgemist loodud illegaalse Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu eelkäijaks.

Põhja -Balti Kommunistliku Noorsoo Liidu Keskkomitee tegevu sele ei saadud veel kindlat alust rajada, kui juba Haapsalu poolt lähenesid Tallinnale saksa junkrud.. Rikkudes Brestis sõlmitud vaherahukokkulepet alustasid Saksa imperialistid 18. veebruaril sõjakäiku noore Nõukogude riigi vastu. Saksa vägede teekond Pet

rogradi peale läks läbi Nõukogude Eesti. 22. veebruaril 1918 pöör dus Rahvakomissaride Nõukogu rahva poole V. I. Lenini kirjutatud üleskutsega « Sotsialistlik isamaa on hädaohus! » . Nõukogude valit sus kutsus kogu rahvast üles kaitsma sotsialistlikku isamaad peale tungivate Saksa imperialistide vastu, kes olid seadnud eesmärgiks

kapitalistliku korra taastamise meie maal. Eestimaa Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu Täitevkomitee kutsus oma läkituses « kõiki neid, kellel Eesti ja töörahva vabadus kallis, kõiki, kes on valmis selle eest ennem surema, kui jälle muutuma preisi junkrute ja

balti parunite orjadeks, tõusma üles võitlusele Eesti töörahva punase lipu all! » 170

Enamik PBKNL-i liikmetest haaras relva ja läks rindele, et kaitsta revolutsiooni saavutusi. Rida Kommunistliku Noorsoo Liidu liik

meid, nagu V. Juhkum , J. Kuuskmann, G. Metus jt., samuti paljud noored madrused kuulusid esimestesse võitlussalkadesse, mis läksid okupantide vastu . Esimene suurem lahing Saksa sõjavägedega toimus 23. veebruaril 1918 Keila jaama juures. Teiste hulgas läks võitlusse ka Kommu nistliku Noorsoo Liidu aktivist Alice Tisler. Ta langes Keila lahin gus. Raskelt haavatud tütarlapse tapsid Saksa soldatid küm nete täägitorgetega. Samas lahingus andsid oma elu kodu maa vabaduse eest ka Kommunistliku Noorsoo Liidu liikmed Eduard Tiitsen , Harald Telliskivi, Villem Rundstük ja mitmed teised . 171 Suuri raskusi võites remontisid sadamatehase töölised eesotsas E. Strauchiga kümneid laevu, et neid mitte vaenlase kätte jätta.

Laevad saadeti enne okupantide päralejõudmist Tallinnast Helsin gisse ja sealt Kroonlinna. Hoolimata noore Punaarmee ägedast vastupanust, eriti Keila ja Narva lähistel, läks hambuni relvastatud 170 Ülevaade EKP ajaloost, I, lk . 287. 171 Nõukogude võimu eest . Veebruari- ja Oktoobrirevolutsioonist Eestis aktiivselt osavõtnute mälestuste kogu. Tallinn, 1957, lk. 500. 6

ELKNO

81

Saksa imperialistide regulaararmeel korda Nõukogude Eesti oku peerida.

Saksa okupatsioon tõi Eesti töörahvale loendamatuid kannatusi. Kõik Oktoobrirevolutsiooni saavutused likvideeriti, algas metsik

arveteõiendamine kommunistide, punakaartlaste ja nõukogude akti vistidega. Palju Kommunistliku Noorsoo Liidu liikmeid vangistati.

Töörahvalt võeti ära kõige algelisemadki poliitilised õigused. Oku pandid rüüstasid töörahva organisatsioone, keelasid koosolekute

pidamise. Saksa okupatsioonivägede põhjagrupi juhataja Eestis kindral Seckendorf teatas, et kõik ühingud on suletud, õppetöö kesk ja kõrgemates koolides võis toimuda ainult saksa keeles. 172 Tartu vallutanud 77. Saksa reservdiviisi komandör kindral Adams andis

juba 7. märtsil 1918. a. käskkirja, millega Tartu ülikool kuulutati saksa ülikooliks. Vastavalt kindrali käsule võisid ülikoolis loenguid

pidada ainult saksa professorid saksa keeles. 173

Hoolimata okupantide verisest terrorist ei lakanud töörahva võit lus nõukogude korra taaskehtestamise eest Eestis. Seda võitlust

juhtis põranda alt bolševike partei. Energiliselt võtsid võitlusest osa paljud noored kommunistid – Narva SDNÜ rajajad ja aktivistid R. Eige, J. Kaasik ja A. Paas, Tallinna SDNÜ liikmed K. Tiitsen, -

H. Arbon , H. ja R. Vennikas, Tartu noored kommunistid K. Johan

son, F. Nurmberg, A. Kriisk, A. Nigulas ja paljud teised. Nad täitsid põrandaaluselt parteiorganisatsioonilt saadud ülesandeid , aitasid välja anda lendlehti jne. Bolševike juhtimisel toimunud töörahva

väljaastumised ja streigid innustasid aktiivsemale võitlusele ka koo linoori.

Tallinna

ja

Tartu

keskkooliõpilased

protestisid

koos

õpetajate ja üliõpilastega noorte õiguste jalge alla tallamise ja koo lide saksastamise vastu, korraldades nn. itaalia streike. 1918. a.

oktoobris toimus Tallinnas keskkooliõpilaste üldstreik . 174 Kui 1918. a. novembris tuli Tallinnas kokku Tööliste Saadikute

Nõukogu koosolek, oli selle koosseisus ka mitmeid noori võitlejaid, nagu R. Vennikas, H. Allik jt.175 Esimene neist valiti Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu esimeheks. Paljud PBKNL-i liikmed aga võitlesid kangelaslikult kodusõja rinnetel. Kuna nad sõdisid erine vates väeosades ning erinevatel rinnetel, ei olnud mõeldav Eesti kommunistlike noorte koondumine ühtsesse rahvuslikku organisat

siooni. Nii PBKNL-i liikmed kui ka need paljud noored, kes polnud 172 Eesti NSV ajalugu, III köide. Tallinn, 1971 , lk. 104-106 . 173 J. Raid. Okupatsiooni ikkes. Tallinn, 1966 , lk . 102-104 .

174 Ülevaade EKP ajaloost, I, lk. 196, 314; U. Taigro. Eesti töörahva võitlus nõukogude võimu ja rahu eest Kodusõja aastail ( 1918–1920) . Tallinn, 1957

( edaspidi: U. Taigro. Eesti töörahva võitlus ...), lk . 46, 50, 52, 54; Eesti NSV ajalugu, III köide. Tallinn, 1971 , lk. 125; Revolutsiooni lipukandjad, I, lk. 32; riigikukutaja, lk. 112. 175 U. Taigro. Eesti töörahva võitlus ..., lk. 50 .

Elukutse

82

veel astunud sellesse organisatsiooni, võitlesid vabatahtlikena Puna armee ridades nii, nagu on kohane kommunistlikele noortele . Kõigi nende sadade eesti noorte sõjateed ei ole siinkohal võimalik jälgida.

Meenutame vaid mõningaid neist.

Kodusõja puhkedes läks võitlusse vaenlase vastu « Noore Sotsia listi» toimetaja, Tallinna SDNÜ üks aktiivsemaid liikmeid J. Kull.176 Ta langes kangelasena valgete mässu mahasurumisel Kroonlinnas. Kodusõja rinnetel andsid oma elu veel mitmed PBKNL-i liikmed J. Leps Jamburgi (praegune Kingissepp ) all Judenitši vägede vastu võideldes, V. Olem Arhangelski rindel.177 Eesti vabastamise lahinguis langes 15-aastane sanitar Ruuben . Sõjakaaslased iseloo

mustasid teda vapra ja külmaverelise võitlejana.178 E. Strauch suunati partei ülesandel tööle Uraali ja Siberisse. Tšehhoslovakkia korpuse mässu puhkemisel 1918. a. juunis tegutses ta Omski Sõja -revolutsioonistaabi liikmena. Pärast nõukogude võimu ajutist lüüasaamist Siberis võitles E. Strauch poolteist aastat põranda all. Ta võttis aktiivselt osa Koltšaki- vastase ülestõusu , par tisanisalkade ja tööliste streikide organiseerimisest ning võitlusest valgekaartlaste vastu. E. Strauch oli üks juhtivaid mehi , kes aitasid Siberis, eeskätt Omskis ja Tomskis taastada nõukogude võimu. 179 Koos E. Strauchiga võitlesid Siberis valgete vägede vastu, tegutse sid põranda all ning aitasid kaasa nõukogude võimu taastamisele ka Tallinna noortöölised, PBKNL-i kongressi delegaadid Georg Soo vares ja Juhan Vääri . 180

Koos Punaarmee loomise ja väljakujundamise ning Eesti puna vägede loomisega kerkis päevakorda ka sõjaväelise kaadri etteval mistamise ülesanne. Paljud kommunistlikud noored ja noored hak kasid õppima lühiajalistel komandöride kursustel. Nii lõpetasid Kodusõja algul komandöride kursused noored võitlejad H. Tummel tau, P. Leevald, R. Vakmann , A. Kessler, J. Pruun, A. Lossmann , A. Trallmann, A. Heints jt.

Kõneldes Eesti töörahva kangelasvõitlusest rasketel Kodusõja aastail, ei saa mööda minna niisugustest silmapaistvatest noortest Punaarmee komandöridest, nagu näiteks Karl Kanger ja Harald Tummeltau. Tõsi küll, K. Kanger ei kuulunud sotsiaaldemokraat like noorsooühingute ridadesse. 1917. aastal, 19. eluaastal astus ta Tallinnas bolševike partei ridadesse. Kui algasid lahingud Saksa 176 H. Allik. Esimesed kommunistlikud ..

...

lk . 70 .

177 «Noored Kommunaarid », nr. 9, 1921 , lk. 6. 178 Relvaga Oktoobrirevolutsiooni kaitsel . Mälestusi kodusõja päevilt. Tallinn, 1963 ( edaspidi: Relvaga Oktoobrirevolutsiooni kaitsel...), lk . 233 .

179 Revolutsiooni lipukandjad ..., I, lk. 161. 180 Koidikul. Mälestusi Suurest Sotsialistlikust Oktoobrirevolutsioonist

kodusõjast. Tallinn, 1967 (edaspidi: Koidikul ...), lk. 410. 83

ja

okupantidega, seejärel teiste välismaiste interventide ning vene

valgekaartlaste vastu, juhtis noor roodu-, pataljoni- ja polgukoman dör Punaarmee eesti väeosi Uraali, loode- ja lõunarindel kuni Kodusõja lõpuni. Tema lähedaseks võitluskaaslaseks oli H. Tummel tau. Viimane võttis gümnaasiumiõpilasena 1917. aastal bolševike ridades osa revolutsioonilisest tegevusest Tallinna koolinoorte kes

kel. Lõpetanud 1918. aasta sügisel 19 -aastasena komandöride kursu sed, juhtis ta 4. eesti kergesuurtükipatareid lääne- ja lõunarinde

lahinguis. Vapruse eest lahingutes Pihkva all autasustati H. Tum meltaud ühe esimese eestlasena 1919. aastal Punalipu ordeniga. H. Tummeltau oli sellel ajal vaid 20 -aastane. Kuid teda hinnati kui kogenud, julget ja algatusvõimelist komandöri.181

Samasuguse hinnangu pälvis ka noor rühmakomandör Nikolai Juuse. Marsiroodu põhikoosseis, kus ta Kodusõja algul teenis, koos nes enamasti Narva noortest. Hiljem määrati N. Juuse Ukraina

Tööarmee 2. brigaadi polgukomandöri adjutandiks. See polk, nagu meenutab polgukomandör M. Rebane, oli tegelikult internatsio naalne noorte väeüksus. Siin võitlesid käsikäes vene, ukraina, eesti ja tatari noored . Harkovi komsomolikomitee lähetas sellesse polku veel grupi noori juudi vabatahtlikke. N. Juuse oli üks andekamaid

luureoperatsioonide korraldajaid. Lahinguis Krivoi Rogi lähedal sai ta mõlemast jalast haavata. Invaliidina õppis noormees edasi, temast

sai pedagoog ja parteitöötaja.182 Kui Aleksei Heints 1917. aasta lõpul Põltsamaal Punakaarti astus, oli ta alles 20-aastane. Mõni kuu hiljem võitles ta juba sakslaste

vastu Rakvere partisanisalgas. Järgnesid jalaväekomandöride kur sused , siis roodu, hiljem pataljoni juhtimine 5. Võru Eesti Kommu nistlikus Kütipolgus. Vapruse eest Kodusõjas autasustati ka seda

noort võitlejat Punalipu ordeniga.183 Praegune suurtükiväe erukind ralmajor Karl Aru astus vabatahtlikult Punaarmeesse 16 -aastasena.

Esialgu võitles nooruk idarindel, seejärel viidi üle 5. Võru polku. « Polk koosnes enamasti noortest, » meenutab K. Aru selle väeosa

formeerimist. « Hoolimata halvast varustusest, kehvapoolsest toidust ja paljudest muudest raskustest, oli kõigi meeleolu hea ja kõigil üks SOOV - kiiremini lahingusse. » 184

Eesti kommunistlikke noori ja noori võitles peaaegu kõikidel Kodusõja rinnetel. Nii pidas Siberis koos teistega mehiseid lahin

guid valgete vastu Tallinna SDNÜ liige, kuulipildur J. Kuusk mann .185

Uraali ja lääncrindel võitlesid kolm venda

181 Relvaga Oktoobrirevolutsiooni kaitsel... , lk. 264, 399. 182 Sealsamas, lk. 182—183, 194—195 . 183 Sealsamas, lk. 329. 184 Sealsamas, lk. 359, 362–364.

185 K. Kanger. Mälestusi võitluspäevilt. Tallinn, 1958, lk. 48. 84

Tallinna

SDNÜ aktivistid Valter, Arnold ja Heinrich Juhkum.186 Kõik nad võtsid osa ka Eesti vabastamise lahingutest, V. Juhkum 2. Viljandi

Kütipolgu adjutandina. K. Kanger meenutab, kuidas A. Juhkum kõige otsustavamal momendil Narva all tõi ägeda tule all lahingu

väljale pataljoni lipu. Kui vabastati Tapa, määrati kommunistlik noor V. Juhkum linna komandandiks. 187 Üks Tartu SDNÜ rajajaid P. Peterson võttis Eesti vabastamise lahinguist osa Punase Eesti

Ratsapolgu komissarina. Võitluskaaslased meenutavad tema poolt Lõuna - Eestis korraldatud julget retke vaenlase tagalasse. Vastase ridades algas suur paanika, mis kergendas punaste väeosade jõud mist Räpina – Veriora - Orava joonele.188 Eesti vabastamise lahinguist võttis osa ka 19-aastane Karl Latt. Ta kuulus Võru polgu 2. pataljoni 6. roodu. Seegi rood koosnes

noortest, kõige vanem mees pidas alles kahekümnendat sünnipäeva. Noor oli ka roodukomandör Eduard Kalk. 189 19-aastane oli samuti

Viljandi Koondpataljoni 5. roodu komandör Anton Lossmann. Kodu sõja algul astus ta vabatahtlikult Balti mere laevastikku, sealt saa deti õppima komandöride kursusele . Hiljem sai ta haavata, olles võt

nud osa lahinguist lääne- ja lõunarindel.190 A. Trallmann, kes 19-aas tasena oli roodukomandöriks 11. Petrogradi laskurdiviisi 97. polgus, meenutab , et kui ta pärast komandöride kursuse lõpetamist kohale

saabus, siis «esialgu vaatasid noored punaväelased mind nagu oma ealist ja mõtlesid, kas ma olen nende õige komandör. Aga peagi laabus kõik hästi» . 191

Paljud eesti noored astusid vabatahtlikena võitlema Balti mere

laevastiku koosseisus. Üldse oli Kodusõja päevil Balti laevastikus umbes 1000 eestlast, neist enamik noored.192 Balti mere laevastikus

võitlesid PBKNL-i liikmed A. Hendrikson ja A. Kress, samuti noo red võitlejad A. Tamm , J. Düüna, A. Minne (viimane võttis madru sena osa ka Keila lahingust). Niisuguseid näiteid võib tuua veel väga palju. Kõik nad kõnele vad noore põlvkonna suurest osast Kodusõjas. Bolševike partei juh timisel loodud töölisnoorte sotsiaaldemokraatlikele ühinguile oli

1917.—1918. aasta tuleristsete ajaks. Sündinud suurte heitluste päe vil, suunas kommunistlik noorsooühing kogu oma jõu ja energia

peamise ülesande täitmisele Oktoobri saavutuste kaitsmisele. Nõukogude Venemaa paljudes kohtades tekkinud rohkearvulised 186 Relvaga Oktoobrirevolutsiooni kaitsel ... , lk. 444–445 .

187 K. Kanger. Mälestusi võitluspäevilt, lk. 51 , 56, 66. 188 189 190 191 192

Sealsamas, lk. 76. Koidikul ... , lk. 166. Sealsamas, lk . 196, 521-522. Sealsamas, lk. 437 . Sealsamas, lk. 423 . 85

töölis- ja töötavate maanoorte ühingud aitasid parteil kindlustada nõukogude võimu ja etendasid olulist osa noorsoo kommunistlikul kasvatamisel. Kuid need ühingud olid üksteisest eraldatud ja neil puudus ühtne keskus, programm ja põhikiri. Jõudis kätte aeg kong ressi kokkukutsumiseks, et luua ühtne ülevenemaaline kommunist

lik noorsooühing. VK(b)P Keskkomitee nõuandel asutati 1918. aasta augustis töölis- ja maanoorte ühingute kongressi kokkukutsumiseks organiseerimisbüroo , kuhu kuulusid esindajad Moskva, Petrogradi ja Uraali noorsooühingutest. Kongressi ettevalmistamise peamine raskus lasus moskvalaste õlgadel. Organiseerimisbüroo asus Hariduse Rahvakomissariaadis, N. K. Krupskaja kabineti lähedal. Ei möödunud päeva, ilma et kong ressi organiseerijad poleks nõu pidanud Nadežda Konstantinovnaga. Korduvalt andis ta neile edasi Vladimir Iljitši näpunäiteid . « Oodake, ma pean selles küsimuses nõu Vladimir Iljitšiga ja siis vastan teile, » ütles N. K. Krupskaja, kui oli tegemist raskema probleemiga.193 Abi saamiseks pöörduti korduvalt ka VK (b ) P Keskkomitee sekretäri J. M. Sverdlovi poole, kes alati kuulas kõik tähelepanelikult ära ja osutas vajalikku abi. Kongressi ettevalmistamine andis uut hoogu kohalike ühingute tööle. Toimusid kubermangu- ja oblastikonverentsid , suure aktiiv

susega arutati kongressi programmi, valiti delegaate. Kongress avati Moskvas 1918. a. 29. oktoobril ja kestis 4. novemb rini. Kongressile kogunes 176 otsustava ja 19 nõuandva häälega delegaati, kes esindasid 22 100 ühingute liiget. Kongressi päevakord oli ulatuslik : ettekanded käesoleva momendi, ühingu programmi, põhikirja, organisatsioonilise, kultuurharidus

liku ja majandusliku töö küsimused, noorsooliikumine Läänes, Keskkomitee valimine.

Kongressi aujuhatajateks valiti V. I. Lenin ja K. Liebknecht. Olles seotud paljude edasilükkamatute riiklike ülesannete lahen damisega, ei saanud V. I. Lenin viibida kongressil. Kuid ta jälgis kongressi käiku suurima tähelepanuga, selle lõppedes aga võttis vastu rühma delegaate ja vestles nendega kaua olukorrast kohtadel ja noorsoo ülesannetest.

Venemaa Kommunistliku Noorsooühingu I kongressil vastuvõetud

VKNU programmi põhisätted iseloomustavad noorsooühingut kui bolševike partei ideelisel juhtimisel töötavat revolutsioonilise noor

soo kommunistlikku organisatsiooni, mis seab eesmärgiks kommu nismi ideede levitamise ja töölis- ning maanoorsoo kaasatõmbamise aktiivselt osa võtma Nõukogude Venemaa ülesehitamisest. 193 Leninlik Kommunistlik Noorsooühing, lk. 94. 86

SEK

1 -топ

ПРОГРАММА Ч УСТАВ Коммуни Спического обA молодежи ****** 368 38 **** ******* SESSO 83 R $ 8888888888888888 88888888888888888 38288** ***

0 3 STERNA

&

BAB 28888

33 SERERAMETERS 2

88888 *******

**********************

89

88 8888888888888 888 8888 ********* ***9384888 KOSARASAA SEKS 38883 38688308883

88 3X&

88888

co

388

88

************

********** 8 888883**

SA

S88

$$$$$$$$$$$ * * 83***

*****

89:8686283

88

SAK > 88 888888

6 684

EMS

3838

SEK

323 888 88

*

Bas

8888888888888888888888 & *

88888888888888

498 888888

326 3893 *********

3922

888888888

RSS

A

2888ERES 36 S28: 38 S8SX SOS Biss

38 349:26 DKK 388 8888888888888888888888888888888888888 A & BASSO SORRIS , 838 688

*****

888* * *

88888888888

***

3 ***

PRESSREADERS 28888 888888888888888888888

******

09038

3 ***8 $383

***

BOSSESS

38

**

Soos

оооооооооооооооооооооооооооооо *****

***

180

83

****** 086

30

******** ****8 * 36000

SA

PARA

8

&

*************

O

SEESSA3888

STESSO 88**

*****

88888

BARE

88

*****

398AXY S6 A8 **** ******

********

* 888888

***8 *

300 оюх 8 хоногоовоововодов хоос 800 *********** 39588 38806088€ $ 833 88888888888888XMEBELESS STEEL BUSTER

*** 8083333K

*****

88

886

* ***. $ { ** 2858

3

**828888

RRRRRRRESSOⓇ 3AERBRE

DE 2

2

66 % 033 888

ROSA

*

&

SASSERRA

888888656

08. *********&. 249 24 % es * **************** * 2948 * son K7265 % 20968888888888888888888 SORB 78838888 * 38320, S8, S8KA3 038 . 899989384888 EBAR 28 E einges

385 38838 386 386365088 888

283 284

388 Хаа якоюхосюк, 900**** 0x0 *80058 9 && я зочивку *********** *****

288 * & ******* 83

обою з доводового ко. 8 800м жокэксклоосоо совсозговая

3283383128 $ *88866 23 % 66

8 ****

8080 28000g gogoogoogs

33 EUR 2 BESAR

за кокосоока Колозовог юм косовою ороодвеска восков токсиюв жову дов:ұзын 1885% SISSE 889 E38BOERDE:888 388338.

68 69867082898 *****S698

88 %

ROSE

AREA

****** **** я содоводороороо ***** **** ороховою *****8888 во Рекорированного » в южоюз за

8

38368

SA *

x

SA 88

8 80х80

*

Ако хвороговая королю за кордо&08 юқорюog88098 ) 00000 экзовов, 8 38

дорослих боломосома кроосоокосово како раз я осоюз юрит

ков

63

3

го резю з соҳ я 33х9хубавооху Хожетежок. BS

6

SERB

56

& 2802

ARRAS % 89268 PARDESS

КОКККРЕМОВ ходовано 8.

озе 800x98 990 88338.

Feexos xxx 88 89548968888 8888 ****8282** BESAR

$5888

886

88888 568878

888 ** 38305658

sal3566

263368 ***

888 888 8888x388838 88

Cases

* 233 *** 9828863

RARES * Box

Сх90 % у жок Увод

**** ******************

у в крови окровы 864

Venemaa Kommunistliku Noorsooühingu

esimene programm ja põhikiri

****

88 8 38828888 08 && 8 88% 3X3X6

KERABU

Ühingu põhikiri lähtus demokraatliku tsentralismi leninlikest printsiipidest.

Piduliku tõotusena kõlas kongressil vastuvõetud resolutsioon , milles avaldati « täielikku solidaarsust tööliste ja talupoegade või muga ning tema võitlusega kommunismi võidu eest. Ülemaailmsele

kontrrevolutsioonile ... antakse meie poolt vääriline vastulöök . Kogu noorsoole omase revolutsioonilise vaimustuse ja kõik oma noored jõud anname me selleks võitluseks ... Elagu tulevane üle maailmne revolutsioon ! Elagu nõukogude võim !» 194

Nende loosungite all asusid ka eesti proletaarsed noored punaste polkude ridades 1918. a. lõpul oma sünnimaad vabastama. Lahingute

ajal pöördus Eesti noorsoo poole silmapaistev eesti viiulikunstnik -

kommunist Eduard Sõrmus. Ta oli juba üliõpilasena Tartus, hiljem Peterburis osa võtnud revolutsioonilisest liikumisest. Nüüd innus

tas Tartumaalt pärit revolutsionäär oma kunstiga ja sütitava sõnaga võitlejaid rinnetel. Oma läkituses ta ütles: « Ma pööran sinu poole, Eesti noorsugu . Kes noor on, sel on vaimustust kõige suure ja kõrge vastu ! Eesti töölised, Eesti noorsugu, olge tervitatud ! Head jälle nägemist kommunistlikus Eestis ! » 195

Nagu eespool juba nägime, oli noore põlvkonna osa eesti punastes

polkudes silmapaistev. August Tiidre, kes Kunda töölisena 1918. aasta lõpul vabatahtli kult Punaarmeesse astus, jutustas: « Olin saanud kaheksateistkümne seks, kui otsustasin vabastatud Rakveres koos töökaaslastega astuda Punaarmeesse. Kommunistide agitatsioonil, üleskutsetel ja müüri lehtedel oli imepärane jõud: iga päevaga täienesid meie read. Vaba tahtlikke tuli Rakverest, Kundast ja kaugemaltki. Enamuses olid noored , kes oma ea tõttu olid suurtükki näinud vaid eemalt . » 196

Ja nii tulid töölisnoored kaitsma nõukogude võimu üle kogu Eesti. 1918. aasta novembris ja detsembris pandi suures osas Eestis uuesti maksma nõukogude võim . 29. novembril kuulutati Narva rae kojas Eesti Töörahva Kommuuni nime all välja suveräänne Eesti

Nõukogude Vabariik . Vabastatud territooriumil pandi kehtima töö rahva õigused ja vabadused. Nõukogude võim võttis viivitamatult tarvitusele abinõusid töörahva olukorra parandamiseks.

Punaarmee poolt vabastatud Tartus hakkasid endise sotsiaaldemo kraatliku noorsooühingu liikmed uuesti tegutsema. Siinjuures tuleb

aga tähendada, et ka Tartu SDNÜ liikmete aktiivsem osa - peami selt töölisnoored – võitles Kodusõja rinnetel. Seetõttu oli ühingus kasvanud väikekodanlike noorte osatähtsus, kellele saksa okupantide ja kodanluse natsionalistlik ning antikommunistlik propaganda oli

194 Leninlik Kommunistlik Noorsooühing, lk . 96. 195 V. Taigro. Eesti töörahva võitlus ... , lk . 90.

196 Relvaga Oktoobrirevolutsiooni kaitsel ... , lk. 387. 88

avaldanud suuremat mõju. Tartus oli töölisnoori üldse vähe, sest siin puudusid suuremad tööstusettevõtted. Kõik see andis ühingus tera

valt tunda ja ilmnes juba Tartu SDNÜ esimesel koosolekul pärast nõukogude võimu taastamist. Seepärast tuli Tartu revolutsioonilistel noortel pidada nüüd ägedat võitlust väikekodanlike mõjude vastu noorte hulgas.

Tartu SDNÜ liikmed kogunesid 26. detsembril 1918 Raekoja saali koosolekule . Koosoleku avas kommunist Karl Johanson , mille järel

kuulati ära aruanne ühingu senisest tegevusest. Pärast seda esines tervituskõnega Venemaa töölisnoorsooühingute kongressi nimel Punaarmee 49. polgu komissar (hiljem VKNÜ Keskkomitee liige ja Keskkomitee sekretär) Pjotr Smorodin . Ta avaldas lootust, et « ka

Eestis õige pea sarnane töölisnoorsoo ühingute võrk tekib , kes noori võitluseks ette valmistab » . 197

Sellel koosolekul püüdis aga grupp noori eesotsas Tartu SDNÜ endise kirjatoimetaja A. Johansoniga « erapooletuse » sildi all noor soo revolutsioonilist organisatsiooni kommunistliku partei mõju alt

välja viia.198 Kui koosolekul tehti ettepanek nimetada Tartu SDNU VKNÜ eeskujul ümber kommunistlikuks noorsooühinguks, otsustati häälteenamusega nimetada ühing hoopis sotsialistlikuks.199 Ühingu nimi oli siinjuures suure sisulise tähtsusega. Küsimus sei sis selles, kas Tartu proletaarsed noored lähevad bolševike partei

juhtimisel aktiivsesse võitlusse kommunismi eest või hakka vad parempoolsete sotsialistide eeskujul lihtsalt lobisema sotsialis mist.

Tartu Sotsialistliku Noorsooühingu revolutsioonilisem osa, kes

juhindus VKNU I kongressi otsustest, tegi mõne päeva jooksul ära suure töö ühingu suunamiseks õigele teele. Nad viisid 2. jaanuaril 1919 läbi ülelinnalise noorte miitingu, kus selgitasid kommunistliku partei ja kommunistliku noorsooühingu eesmärke ja tõmbasid ühin gusse kaasa uusi töölisnoori.200 Päev hiljem, 3. jaanuaril avaldati bolševike häälekandjas « Edasi » üleskutse Tartu Sotsialistliku Noor sooühingu liikmetele. « Üks tee viib pahemale, teine paremale poole , » märgiti üleskutses. « Pahemale poole viivat teed sammudes jõuame kommunismini, paremale poole vääratades ... astume tagasi ... Sellest aru saades on tarvis, seltsimehed noored , ajaga käsikäes käia ... On tarvis tunda revolutsiooni hiiglatuld, mille lõke elagu meie südameis ...» 201

Noorte seas läbiviidud selgitustöö tulemusena saavutasid kommu 197 « Edasi» , nr. 37, 31. detsembril 1918. 198 EKPA, f. 24, nim. 1 , S.-ü. 808, 1. 16—18. 199 « Edasi », nr. 37, 31. detsembril 1918. 200 « Edasi » , nr. 42 , 7. jaanuaril 1919. 201 « Edasi », nr. 39, 3. jaanuaril 1919 . 89

nistliku partei pooldajad järgmisel koosolekul, 5. jaanuaril 1919 suure ülekaalu väikekodanlike elementide üle. Viimaste esindajad

hakkasid nüüd kurtma, et noori tahetavat «vägisi partei külge liita ! » . Koosolijate enamik vastas aga sellele otsusega, et « meie püüe on kommunistlikus sihis välja arendada ja noorsugu partei tegevusele ette valmistada » .

Hääletamisel otsustas koosolek nimetada ühing Tartu Kommu nistlikuks Noorte Ühinguks. Vastased lahkusid koosolekult ja lubasid asutada uue, sotsialistliku seltsi.202 Nii lõppes Tartu kommunistlike noorte võitlus väikekodanlike elementide vastu võidukalt.

Tartu KNU eluiga oli aga lühike. Eesti kodanlusel läks välis maiste interventide kaasabil korda maha suruda nõukogude võim

Eestis. Tartu kommunistlikud noored astusid uuesti relvaga võit lema vaenlase vastu .

14. jaanuaril tungisid valgete soomusrongid Tartu, nende järel ilmusid teised valgekaartlikud väeosad. Kõikjal möllas verine terror. Tartu kommunistlike noorte juht K. Johanson langes kodan

luse kätte ja mõrvati pärast pikaajalist piinamist 11. märtsi ööl Tartu lähedal Raadi kruusaaugus.203 Kuid terrorist hoolimata jätkas revolutsiooniline noorsugu võit lust ka vaenlase ikke all. Veebruaris 1919 keeldusid Saare- ja Muhumaa noored ähvardustele vaatamata minemast kodanlikku

sõjaväkke, mis pidi võitlema Punaarmee vastu. Kodanluse katsetele sundida noormehi jõuga vastas saarte töörahvas relvastatud üles

tõusuga. Ülestõusnute hulgas oli ka rida noori võitlejaid, nagu Maria Ellam, tema vennad Anton ja Johan, Aleksander Tihu, Aleksander Leiner204 jt. Eesti kodanlus uputas saarte töörahva

ülestõusu verre. Tapeti metsikult M. Ellam. Muhu Kantsi küla noormehel A. Tihul, kes karistussalga peamehele nõutud teateid ei andnud, murti käe- ja jalaluud , põletati sõrmi, lõigati ära kõrvad ja torgati välja silmad ning lõpuks murti selgroog.205

Üks suuremaid protestiavaldusi Nõukogude -vastase

intervent

siooni vastu toimus 10. juulil 1919 Tartus paiknevas valgete taga varapataljonis.206 Puhkes sinelitesse riietatud tööliste ja talupoegade

ülestõus. Ülestõusnud sõdurid murdsid lahti kuulipildujalao uksed ning seadsid pataljoni õuele üles kuulipildujad . Ülestõusu maha surumiseks kohaletoodud kooliõpilaste pataljon keeldus revolut siooniliselt meelestatud sõdurite pihta tuld avamast. « Meie ei tea, 202 203 204 205 206

« Edasi » , nr. 42 , 7. jaanuaril 1919. ENSV ORKA, f. 927, nim. 1 , S.-ü. 287 , 1. 34–44. Revolutsiooni lipukandjad . I , lk. 98. Eesti NSV ajalugu. Tallinn , 1957, lk. 403. Eesti NSV ajalugu, III, lk. 156—157. 90

miks meid siia kutsuti, » teatasid kooliõpilased ülestõusnutele, « laskma teie peale küll iialgi ei oleks hakanud, teie nõudmised on õiged ...»207

Ülestõus kestis neli päeva ja suruti maha alles suuremate väe osade kaasabil. Sõjavälikohtu otsusega karistati 22 ülestõusust osa võtnut surmanuhtlusega .

Võitluses kodanliku diktatuuri vastu etendasid suurt osa legaal sed töölisorganisatsioonid . Viimaste taastamisel olid partei innuka

teks abilisteks revolutsioonilised noored . Eriti tugevasti oli noorte osa tunda ametiühinguliikumises. Ametiühingute kaudu organiseeris partei alates 1919. a. juulist Eesti töörahva võitlust rahu eest Nõukogude Venemaaga. Rahu võitlus

saavutas haripunkti Eesti ametiühingute I kongressil

(30.-31 . augustil 1919). Kongressi ettevalmistajate ja aktiivsete

osavõtjate hulgas oli rida kommunistliku noorsooühingu juhte ja noori töölisi, nagu Ed. Hammer, J. Kreuks jt.

Eesti kodanlus vastas töörahva rahupüüdlustele kongressi laiali ajamisega. 102 kongressist osavõtjat arreteeriti, neist 25 tapeti metsikult Irboskas. Kodanluse poolt tapetud delegaatide seas olid ka PBKNL-i endised aktivistid J. Allik , A. Pruul ja H. Vennikas. Kodusõja ja interventsiooni periood Eestis lõppes 2. veebruaril

1920. a. sõlmitud Tartu rahuga Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Seekord jäi Eestis ajutiselt püsima kodanluse võim. Pärast sõja lõppu algas ka Eesti proletaarse noorsoo võitluse ajaloos uus etapp,

mille peamiseks sisuks oli võitlus kodanliku diktatuuri kukutamise ja nõukogude võimu taaskehtestamise eest Eestis.

Töölisklassi revolutsioonilise liikumise ja tsarismivastase üldrah

valiku võitluse laiendamise alusel, marksistide selgitustöö ja osali selt ka rahvusvahelise noorsooliikumise mõjul kasvas XX sajandi

algul kiiresti Venemaa, sealhulgas ka Eesti proletaarse noorsoo klassiteadvus ja poliitiline aktiivsus. Kogu Eesti töölisklassi, seal hulgas ka proletaarse noorsoo revolutsioonilise liikumise väljapaist vaks

organiseerijaks sai

V.

I.

Lenini

lähim

võitluskaaslane

M. I. Kalinin.

1905.-1907. aasta kodanlik -demokraatlik revolutsioon pani aluse ka Eesti töölisnoorsoo massilisele liiku misele. Tekkisid eeldused esimeste kohalike revolutsiooniliste noor

Venemaa, sealhulgas

soo - organisatsioonide loomiseks, mis aga revolutsiooni lüüasaamise tõttu ei teostunud . 207 ENSV ORKA, f. 495 , nim. 10, s.-ü. 48, 1. 63 . 91

Esimesed töölisnoorsoo organisatsioonid rajati Eestis VSDT(b)P liikmete või parteiga seotud ning juba tsarismi ajal põrandaalusest tööst osavõtnud noorte tööliste algatusel Veebruarirevolutsioonile

järgnenud kuudel 1917. aastal. 19. mail (1. juunil) asutati bolševike juhtimisel Tallinna Sotsiaaldemokraatlik Noorte Klubi, mis mõni aeg hiljem reorganiseeriti Tallinna Sotsiaaldemokraatlikuks Noorte

Ühenduseks. Suvel ja sügisel 1917 loodi samanimelised ühingud ka

Narvas, Tartus, Kundas, Haapsalus ja Aseris. Ühingute liikmed võtsid osa Oktoobrirevolutsioonist, tegid partei juhtimisel rahva hulgas poliitilist selgitustööd, aitasid Punakaarti organiseerida ja maatöölistel mõisaid üle võtta .

Noorsooliikumise tõus ja revolutsioonilise aktiivsuse kasv lõid eeldused ühtse üle - eestimaalise organisatsiooni rajamiseks. 17.-18. veebruaril 1918 toimus Eestis tegutsevate sotsiaaldemo kraatlike noorsooühingute I kongress, millest võttis osa üle 20 saadiku, kes esindasid rohkem kui 2000 ühingute liiget. Kongressil asutati Põhja -Balti (Eesti) Kommunistlik Noorsoo Liit. Saksa impe

rialistlike vägede sissetungimisel asus suur osa PBKNL-i liikmeid kaitsma relvaga käes revolutsiooni saavutusi. Ka okupeeritud Eestis võtsid paljud neist illegaalse bolševike partei juhtimisel osa võit lusest nõukogude võimu taaskehtestamise eest. Silmapaistev oli eesti noore põlvkonna osa Kodusõjas Eesti punastes polkudes.

Kui 1918. aasta lõpul taaskehtestati suuremal osal Eesti territoo riumist nõukogude võim Eesti Töörahva Kommuuni näol, loodi paarisajaliikmeline Tartu Kommunistlik Noorte Ühing. Ehkki selle

eluiga oli üürike, etendas ühing siiski küllalt olulist osa noorsoo mobiliseerimisel võitlusse interventide ja sisemise kontrrevolut siooni vastu .

Käsitletud periood oli Eesti revolutsioonilise noorsooliikumise alguseks ja tuleristseteks. Sellel ajajärgul, eriti 1917.-1918. a.

pandi sellele liikumisele tugev organisatsiooniline ja ideeline alus, mis kindlustas Eesti kommunistliku noorsooliikumise järjekestvuse uutes ajaloolistes tingimustes kodanliku korra päevil.

II PEATÜKK

Eestimaa Kommunistlik Noorsooühing sõjajärgse revolutsioonilise kriisi aastail (1920–1924)

1. Ule-Eestimaaline Noorproletaarlaste Uhing ( 1920–1921) Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni võit avaldas revolut sioneerivat mõju miljonitele noortele kogu maailmas. Kiirenes noorsoo oportunismi mõju alt vabanemise protsess, kokkuleplikest noorsoo -organisatsioonidest eraldusid järjest intensiivsemalt revo lutsioonilised elemendid. Nüüd omandas revolutsiooniliste noorte

rahvuslike väesalkade koostöö ja internatsionaalse võitlusorgani satsiooni loomine erilise aktuaalsuse.

Rahvusvahelise kommunistliku noorsoo -organisatsiooni rajamise otsustavaks eeltingimuseks oli III, Kommunistliku Internatsionaali asutamine V. I. Lenini juhtimisel 1919. aasta märtsis. Lähtudes Kominterni ühinenud kommunistlike parteide ja gruppide ees

kujust, taotlesid mitmete maade noorsooühingud rahvusvahelise revolutsioonilise noorsoo kongressi kokkukutsumist eesmärgiga ühendada noorte jõud ühtseks kommunistlikuks noorsoo -organisat siooniks. Tähtis sündmus töötavate noorte rahvusvahelise ühenduse

loomisel oli Venemaa Kommunistliku Noorsooühingu asutamine 1918. aasta oktoobris. VKNU oli algusest peale rajatud leninlikele

ideelistele ja organisatsioonilistele printsiipidele ja etendas juhtivat osa Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali rajamisel. VKNÜ I kongress avaldas veendumust, et «enam ei ole kaugel see aeg, kus kõigi maade töötav noorsugu ühineb ühte Kommunistlikku

Noorsoo Internatsionaali» .

Pärast 1918. aastat avanes paljudes

maades töölisnoorte organisatsioonidele võimalus tegutseda legaal selt ning nad muutusid kiiresti arvestatavaks jõuks revolutsiooni lises liikumises.

Kommunistliku

Noorsoo Internatsionaali asutamise

kongressi

kokkukutsumise võttis enda peale Venemaa Kommunistlik Noor sooühing. 1919. aasta mais korraldati selles

küsimuses

Moskvas

nõupidamine, millest võtsid osa ka Ungari, Saksa, Soome ja Leedu

1 Товарищ комсомол. Документы съездов, конференций и цк ВЛКСМ. 1918—1968, т. I (edaspidi: Товарищ комсомол I), Москва, 1969, Ik. 15. 93

kommunistliku noorsoo esindajad. VKNÜ Keskkomitee algatust toetas Kommunistliku

Internatsionaali

Täitevkomitee,

soovitades

moodustada organiseeriva komisjoni Kommunistliku Noorsoo Inter

natsionaali

asutamiskongressi ettevalmistamiseks.2 V. I. Lenin

tundis suurt huvi komisjoni töö vastu. 1919. aasta mais kohtus ta

selle liikmete, VKNÜ Keskkomitee sekretäri L. Šatskini ja Saksa maa noorsoo esindaja A. Kurellaga, et Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali asutamise küsimustes nõu pidada. Sellel nõupida misel hoiatas V. I. Lenin reformistlike voolude mõju eest ning rõhutas vajadust võimalikult kiiresti ühendada tõeliselt revolut sioonilised ja poliitiliselt aktiivsed noorsooühingud Noorsoo Inter natsionaali, mis liituks Kommunistliku Internatsionaaliga. 29. mail 1919 avaldati Kommunistliku Internatsionaali Täitev komitee üleskutse maailma töötavatele noortele. « Nüüd on tulnud

tund organiseerida Noorsoo Internatsionaal, » märgiti üleskutses. « Kogu maailma töölisnoorsugu peab nüüd lõplikult valima oma tee. Kommunistlik Internatsionaal ...kutsub kõiki noorsoo -organisat sioone üles ühinema ja Kommunistliku Internatsionaaliga liituma.» 3 Seda üleskutset toetasid mitme maa sotsialistlikud noorsoo -organi satsioonid .

Paari kuu jooksul töötas komisjon välja uue organisatsiooni programmi projekti ja ettepanekud põhikirja kohta. Juuli lõpul esitati koostatud dokumendid V. I. Leninile, kes kiitis need heaks.

Enne VKNÜ delegatsiooni sõitu Kommunistliku Noorsoo Internat sionaali asutamiskongressile vestles V. I. Lenin veel delegatsiooni

liikme L. Šatskiniga, andes viimasele juhtnööre kongressil esine miseks. Ta rõhutas, et eriti tähtis on proletariaadi diktatuuri vaja likkuse tunnustamine ja 4loodava KNI kuulumine Kommunistliku Internatsionaali koosseisu .“

Augusti lõpus 1919 tuli kokku kuue maa noorte esindajate nõu

pidamine. Siin valiti komitee kongressi ettevalmistamiseks ning otsustati kutsuda kongressile ainult III Internatsionaali platvormil seisvad noorsoo - organisatsioonid.

KNI asutamiskongress sai teoks kolm kuud hiljem Berliinis 20. -26. novembrini 1919. Sellest võtsid osa proletaarse noorsoo

organisatsioonide esindajad 13 riigist. Põhiprobleemiks oli Noorsoo Internatsionaali organisatsiooniline vormistamine ja ühtse tege vusprogrammi väljatöötamine. Kongress võttis vastu Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali programmi ja põhikirja. Pärast üsna pikki vaidlusi saavutas 2 м. М. Мухамеджанов. Молодежь и революция (edaspidi: M, м. Муха меджанов. Молодежь и революция), Москва, 1972, ik. 214. з « Коммунистический Интернационал », 1919, nr. 2, Ik. 241—242. 4 Sealsamas, lk. 220–221 . 94

kongressil enamuse VKNU esindajate seisukoht – kongress toetas Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali astumist Kominterni koos seisu tema ühe sektsioonina. KNI Täitevkomitee valiti viieliikme line, sekretäriks sai saksa kommunist W. Münzenberg . Täitevkomi

tee koosseisu valiti ka VKNÜ Keskkomitee sekretär L. Šatskin.5 Seega oli pandud alus ühtsele rahvusvahelisele kommunistlikule noorsoo -organisatsioonile.

Proletariaadi revolutsioonilised

organisatsioonid

võtsid

teate

Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali asutamisest vastu suure

rahuldustundega. Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee läkituses kommunistlikule noorsoole on sel puhul öeldud, et KNI asutamisega « jõuab lõpule pikk periood, mille kestel kõigi maade

noorsoo revolutsioonilised organisatsioonid võitlesid kangelaslikult sõja ja sotsiaalpatriotismi vastu, proletariaadi diktatuuri ja kom munismi eest, ja nende võitlus helkis ereda kiirena maailmasõja süngeil aastail». 6 Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali asutamine andis tõuke

revolutsioonilise noorsooliikumise hoogustamisele ka nendes maades, mille esindajaid I kongressil ei olnud. KNI Eesti sektsiooni loomine tõusis päevakorda 1920. aasta

algul. Selleks ajaks oli kodusõda Eestis lõppenud kodanluse või duga. Eesti kommunistidel tuli jätkata visa ja rasket võitlust töö rahva koondamisel uuteks klassilahinguteks. Erilist tähelepanu

pööras partei võitlusele noorsoo pärast. Eestist kujunes kodanlik väikeriik , mis majanduslikult ja polii tiliselt sõltus imperialistlikest suurriikidest. Poliitiliselt pakkus ta

viimastele huvi Nõukogudemaa vastase puhverriigina, majandus likult aga ainult toorainebaasina. Kodanluse diktatuuri kehtesta mine tõi endaga kaasa traditsiooniliste majandussidemete katke mise Venemaaga. Majandusliku olukorra ebastabiilsus mõjutas eel kõige töötavate hulkade elutingimusi. Tööstusettevõtted töötasid

alakoormusega, millega kaasnes massiline tööpuudus. Eriti raskeks muutus töölisnoorte olukord. Töötus ja madal töötasu sundis ka

alaealisi tööd otsima, et hankida lisasissetulekut perekonnale. Radi kaalsete töökaitseseaduste puudumine ning olemasolevate ignoree

rimine ettevõtjate poolt võimaldas töölisnoori halastamatult eks pluateerida. Levinumaid noorukite tööjõu ekspluateerimise vorme oli nn. õpi poiste süsteem . Enamikul juhtudel võeti õpipoisteks 14—15 aasta

vanuseid noori. Opipoisiaeg vältas sageli kuni neli aastat, kuid eri ala omandamiseks kulus sellest vaevalt pool.

Noortöölisi sunniti

5 М. М. Мухамеджанов. Молодежь и революция, ik. 224, 233 ja 235. в « Коммунистический Интернационал », 1920, nr. 12, ik. 2269. 95

pidevalt tegema mitmesuguseid abitöid , millel polnud kvalifikat siooni omandamisega mingit seost . Vabrikuomanikele oli kasulik

igati pikendada õpipoisiaega, sest nii võidi kauem maksta äärmiselt madalat töötasu. Noored väljaõppinud töölised tegid küll kvalifit seeritud vanema töölisega võrdset tööd, kuid palka said tunduvalt vähem, sageli ainult poole täiskasvanud meestöölise tasust. 1922. aastal oli « Dvigateli » vabrikus õpipoiste palk 50—100 marka päe vas. Kui metallitööstuses oli õpilastasu veel suhteliselt kõrge, siis Lutheri

vabrikus

said

töölisnoored

ainult

23

marka

töö

päeva eest. Balti Puuvillavabriku noored töölised said keskmiselt

1600—2000 marka kuus. 30—50-margase keskmise päevatasu juures polnud töölisnoorel mingeid võimalusi inimväärseks eluks, sest töö lisorganisatsioonide hinnangu järgi oli 1922. aastal elatusmiinimum 6000 marka.8 Noortööliste töötasu kattis sellest napilt kolmandiku.

kaheksatunniline tööpäev, ei peetud sellest Kuigi ametlikult kehtis Töölisnoorsoo ajakirjanduses avaldatud andmete põhjal

kinni.

kestis tööpäev tegelikult 10–14 tundi. Vähe pöörasid ettevõtete omanikud tähelepanu ohutustehnikale , mistõttu noortöölistel tuli sageli töötada tervist kahjustavates tingimustes. Puudus noorte töökaitse. Parem polnud ka noorte sulaste, teenijatüdrukute ja

karjaste olukord, kes pidid 12—16 tundi päevas hallparuneid orjama. 1923. aastal ametiühingute noortekomisjonide poolt kogu tud andmete põhjal sai talusulane kõige rohkem 40 marka päevas. Naistaluteenija palk oli veelgi madalam – 30—35 marka päevas,,

kuna karjapoisile maksti kõigest 4000 marka suve eest.9 « Kas ei ole meie noored töölised linnas ja maal ... kuli seisu korras? Kas ei maksta ka meile palka, mis suurem ei ole kui kuli palk , võrreldes valgenahkse töölise palgaga? Kas on miski piir

meie tööpäeval? Kas on piir kurnaja ülbusel, kui on tegemist alaealise töölisega ? Ta sunnib meid olema orjadena, ta saab suurt kasu meie odavast tööjõust, sest ta ei maksa meile mitte nälja palkagi» - niiviisi iseloomustas revolutsiooniline noorsooajakiri « Noor Tööline » töölisnoorsoo olukorda kodanlikus Eestis. 10 Formaalselt olid võimalused hariduse saamiseks olemas, kuid

need jäid kasutamata töölisperede kehvade materiaalsete olude tõttu. Lapsed rakendati tööle kohe pärast koolikohustuse vanuse piiri ületamist. Paljudel õpilastel polnud võimalust isegi ametliku

koolikohustuse (neljaklassiline algkool) täitmiseks. Statistika and meil lahkus ligi pool algkooliõpilaste üldarvust koolikursust lõpe tamata, kusjuures eriti palju oli neid maal. Veel raskem oli töölis ? « Noor Tööline » , 1922 , nr. 2, lk. 46–47 . 8 EKPA, f. 27, nim. 2 , s.-ü. 2, 1. 38.

9 «Meie Sõjariist», I. Tallinn, 1923, lk. 9. 10 «Noor Tööline» , 1922, nr. 1, lk. 4. 1

96

noorel saada keskharidust. Kodanlik kasvatussüsteem püüdis töö lisnoort eraldada oma klassist. Kogu õppe- ja kasvatustöö koolis oli läbi imbunud kodanlikust ideoloogiast. Kodanluse huvidele vastava meelsuse kasvatamisele aitas kaasa kirik . Eesti kodanlus

püüdis mitmesuguste noorsoo -organisatsioonide abil kasvatada proletaarseid noori kodanlik -natsionalistlikus vaimus. Nii ei ole raske mõista, miks juba kodanluse võimu algaastail pettusid paljud kehvematest kihtidest pärit noored paljukiidetud

« iseseisvuses », mis pakkus neile vaid tööpuudust, tõkkeid haridus teel, viletsust ja perspektiivitust. Sellele lisandus mälestus möö

dunud töörahvavõimu päevist. Paljudel neil noortel, kes astusid iseseisvasse ellu kahekümnendate aastate algul, olid isad, emad, vanemad õed või vennad ühel või teisel määral osa võtnud võit

lusest nõukogude võimu eest 1917. aastal ja kodusõja päevil. Kõik see viis sadu töölisnoori opositsiooni kodanluse võimuga. Tallinna Ametiühingute Kesknõukogu poolt 1920. aasta oktoobris korral datud töölisnoorte koosolekul kõneldes iseloomustas Arnold Som

merling töölisnoorsoo rasket ja õigusetut seisundit kodanlikus Eestis järgmiselt: « Meie noored elame rasketes tingimustes, kodan lus rõhub ja surmab noorelt meie hinged ... Klassivõitlus on meie ridadest ohvreid nõudnud, meid on pekstud, tapetud ja paljud asuvad türmides ahelaid kõlistades. Noorte õlgadel lasub üks osa töölisklassi võitlust, sellepärast peame oma ridasid koondama ja ühes sammuma ahelatesse needitud töölisklassiga. Tööliste noor

sugu peab võitlust alustama vana kõduneva ilmakorra vastu ... Et kurnamist kaotada, peab tööliste noorsugu ennast organiseerima ning ühendatud jõuga kodanluse väerinnast läbi murdma. » 11 Eesti kodanlusel polnud noortele pakkuda õilsaid ideaale ega neid kehastavaid eeskujusid. Küll aga oli suuri ja haaravaid sihte

pakkuda kommunistlikul noorsooliikumisel. Eestimaa Kommunist lik Partei tegi suurt tööd noorte juhtimisel revolutsioonilise võit luse teele, nende kasvatamisel teadlikeks võitlejateks. Seda üles annet aitas lahendada kommunistliku noorsoo -organisatsiooni loo

mine Eestis. «Kõigi teiste suurte ja raskete, kõrgete ja ülevate ülesannete hulgas, mis revolutsioonil täita, seisab esimeses reas noorsoo leekiva vaimustuse ja tungiva tegevuspüüde juhtimine ... proletaarse Kommunistliku Internatsionaali lipu alla, » kirjutas >

Hans Pöögelmann.1?

Juba 1920. aasta algul alustas Kommunistliku Partei Keskkomi tee eeltööd kommunistliku noorsooühingu loomiseks Eestis. Eesti 11 « Rõhutute Hääl » , nr. 3 , 25. novembril 1920, lk. 60. >

12 Noored , üles ! Kommunistline Noorsoo-Internatsionaal. H. Pöögelmann. Peterburi, 1. mail 1920 , veerg 14. 7

ELKNU

97

Toimetanud

kommunistidel tuli pidada visa ja rasket võitlust, et koondada töö rahvas uuteks otsustavateks klassilahinguteks. Erilist tähelepanu pööras partei proletaarse noorsoo juhtimisele teadliku klassivõit

luse teele. Töölisnoorsoo liikumise eesmärgid langesid täielikult ühte üldise revolutsioonilise töölisliikumise omadega: eesmärgiks oli kodanliku korra kukutamine ja töörahva võimu kehtestamine.

Tegutseda tuli kõikjal, kus oli töötava rahva hulgast võrsunud noori, olgu siis vabrikus, koolis või kasarmus. Keskkomitee ülesandel hakkas revolutsiooniliste noorte organi seerimisega tegelema Tallinna linna vastutav parteiorganisaator Georg Kreuks, pärast tema areteerimist 1920. aasta aprillis aga Jaan Kreuks. Tema ümber koondus grupp noori kommuniste ja revolutsioonilisi noori, kuhu kuulusid Arnold Sommerling, Hend rik Allik , Sergei Andrejev, Richard Mirring, Johannes Reesen , Voldemar Tuberik, Erna Saarens jt. Põhjalikult tutvuti Kommu

nistliku Noorsoo Internatsionaali põhidokumentidega ja Eesti revo lutsioonilise noorsoo organiseerimise kogemustega 1917.- 1918. aas tal. Partei Keskkomitee oli seisukohal, et kommunistlik noorsoo ühing tuleb muuta võimalikult massiliseks noorte poliitilise kasva tamise organisatsiooniks, mille tegevust suunab kommunistlik partei. Eestis ei leidnud pinda mitmetes Lääne- Euroopa maades tol ajal levinud kahjulik suund luua väikesearvulisi kommunistlikke noorsooühinguid , mis oleksid täiesti iseseisvad ka poliitika ja tak tika põhiküsimuste lahendamisel.

Et revolutsioonilisse tegevusse tõmmata kaasa võimalikult roh kem noori, otsustati kommunistlik noorsoo -organisatsioon esialgu asutada legaalsena. Seejuures arvestas partei tollal valitsenud poliitilist situatsiooni, sest kodanliku I Riigikogu valimiskam

paaniaga kaasnes poliitiliste vabaduste mõningane laienemine. Seda tuli oskuslikult ära kasutada revolutsioonilise võitluse legaalsete vormide arendamiseks, sest töölisnoorsoo hulkade kasvatamine revolutsiooniliste ideede vaimus ning orgaaniline ühendamine

proletariaadi klassivõitlusega oli võimalik üksnes legaalsete orga nisatsioonide kaudu. Kuigi loodavale kommunistlikule noorsoo organisatsioonile valiti taktikalistel kaalutlustel üsna tagasihoidlik

nimetus – Üle -eestimaaline Noorproletaarlaste Ühing (ÜENPU), ei kulgenud tema asutamine kuigi libedalt. Legaalseks tegevuseks

oli vaja ühingu põhikiri registreerida kohtuorganites. See esitati 1920. aasta septembris, kuid mitmesuguste vormivigade ettekään

del venitasid kohtuorganid töölisnoorte ühingu registreerimist. Juriidiliste tõkete ületamine võttis aega üle kahe kuu, kuid det

sembri algul oli ühingul tegutsemisluba siiski käes. 13 13 ENSV ORKA, f. 949, nim. 2, S.-ü. 129, 1. 14. 98

5. detsembril 1920 kogunes Tallinna Tööliste Maja saali üle kahesaja noore. Juba avakoosolekul sai ühing kodanluse esimeste

repressioonide osaliseks. Noorte revolutsioonilist vaimustust arvas politsei pidurdavat « Internatsionaali » laulmise keelamisega. Kuid noored ei leppinud selle kitsendusega. « Internatsionaal » lauldi

puhkpilliorkestri saatel ikkagi ära. Võimudele saadeti märgukiri, milles öeldi, et kui kodanluse võsukestel on õigus kõikjal laulda ja mängida oma hümne, siis peab ka töölisnoortel olema võimalus « Internatsionaali » laulda.

Arnold Sommerling avas Üle - eestimaalise Noorproletaarlaste Ühingu (ÜENPU) esimese koosoleku. Siin määrati põhimõtteliselt

kindlaks organisatsiooni tegevussuund . Koosolekule oli tulnud ka

oportunistide mõju all olevaid noori. Nad esitasid ÜENPÜ põhi kirja arutamisel oma projekti, mille järgi noorproletaarlaste võit lusorganisatsiooni asemel tuli luua klassivõitlusest kõrvalehoiduv kultuurhariduslik ühing. Koosolek lükkas selle ettepaneku otsusta valt tagasi ning võttis vastu orgkomitee esitatud põhikirja, milles olid fikseeritud revolutsioonilised tegevusprintsiibid . Üksmeelselt vastuvõetud otsuses on öeldud: « Koosolek võtab omaks Kommu nistlike Noorte Internatsionaali programmi. Kommunistlik Noorte Internatsionaal on asunud klassivõitluse pinnale ja võitleb sihi kindlalt, käsikäes

III Kommunistliku

Internatsionaaliga.

Selle

pärast otsustab koosolek ühineda Noorte Kommunistliku Internat sionaaliga. Koosolek teeb juhatusele ülesandeks samme astuda sel leks, et ühing saaks vastu võetud Kommunistliku Noorte Internat sionaali liikmeks. Elagu Kommunistlik Internatsionaal ! Elagu Kommunistlik Noorte Internatsionaal! > 14

Anton Vaarandi ( Vahtmann ) kirjutab Noorproletaarlaste Ühingu asutamiskoosoleku muljetest järgmiselt: « Kuigi paljud näod olid võõrad, tundsin, et viibin omade seas. Vägevalt kõlas « Internatsio naal» ja Arnold Sommerlingi kõne tõstis revolutsioonilist meele

olu veelgi.

Kooliõpikud kaenla all, pilk kiindunud Marxi ja

Liebknechti piltidele, mõtlesin ainult üht: täna astun revolutsioo nilisse liikumisse ! » 15 Teade Kommunistliku Noorsoo Internatsio

naali sektsiooni asutamisest Eestis avaldati 1921. a. jaanuaris KNI

Täitevkomitee väljaandes « Internationale Jugendkorrespondenz ». !6 Ühingu juhatusse valiti Arnold Sommerling, Hendrik Allik, Richard Mirring, Voldemar Tuberik, Erna Saarens, Peeter Lempo Nilsen. ÜENPÜ juhatuse esimehe ülesanded pandi A. Sommerlingile, abiesimeheks sai H. Allik ja sekretäriks R. Mir ja Artur

14 ENSV ORKA , f . 949, nim . 2, s.-ü. 129, 1. 14. 15 « Noorte Hääl» , nr. 105, 5. mail 1967.

16 « Internationale Jugendkorrespondenz», nr. 3, 20. Januar 1921 . 70

99

ring.17 Vastuvõetud põhikirjas märgiti, et ÜENPÜ seisab noor proletaarlaste majandusliku ja poliitilise võitluse eesotsas. «ÜENPU peab oma eesmärgiks ühendada kõiki noorproletaarlasi võitluseks nende majanduslike huvide parandamiseks, kultuuriliste teadmiste tõstmiseks, spordi ja karskuse edendamiseks, klassiteadvuse selgi tamiseks ja sotsiaalsete põhimõtete teostamiseks.» 18

Üle - eestimaalise Noorproletaarlaste Ühingu liikmete vanus oli üsnagi erinev. Põhikoosseisu moodustasid 16-25 - aastased noored.

Teiselt poolt kuulus ühingusse mitmeid pisut vanemaid seltsimehi ( Johannes Mänd, Karl Tuisk, Rosalie Veltson, Jaan Kamberg jt. ).

Enamikul viimastest olid märkimisväärsed parteitöö kogemused ning nad aitasid kaasa ühingu parteilisele juhtimisele. Kuid ka n.-ö. komsomoliealiste UENPÜ liikmete seas oli rida kommuniste, kes olid juba varem astunud esimesed sammud revolutsionääri

teel. Nagu märgitud, valiti UENPÜ juhatuse liikmeks ka Hendrik Allik. Ta oli juba 1917. aasta kevadel võtnud osa Tallinna Sot siaaldemokraatliku Noorte Klubi asutamisest ning kuulus 1917.

aastast kommunistlikku parteisse. Ka ÜENPÜ liige Johannes Lau ristin oli astunud parteisse 1917. aastal. Arnold Sommerling oli

tuntud aktiivse ametiühingutegelasena ning kuulus 1920. aasta juulist kommunistlikku parteisse. «Tal oli haruldane võime inimesi enda ümber koondada. Ikka oli nii, et kus oli rahvas, seal oli Arnold , ja kus oli Arnold , seal oli alati rahvas tema ümber tung

lemas ... Pika kasvuga, sirge rühiga, energiliste näojoontega, kõrge laubaga, oli ta juba väliselt imponeeriv kuju. Jõulise mahlaka häälega, rikkaliku rahvapärase leksikoniga ja loomuliku kõne anniga oli ta sündinud rahvatribuun ja armastatuim kõneleja

kõigil töörahva koosolekuil » — nii iseloomustab A. Sommerlingi endine ÜENPÜ juhatuse liige Hendrik Allik .19 Revolutsioonilise võitluse staažiga noori oli ÜENPÜ liikmete seas teisigi. Kuid ka nende jaoks tähendas Noorproletaarlaste Ühing poliitilises võitluses olulist sammu edasi. Enamikule neist, kes võtsid osa ÜENPU ava koosolekust, tähistas aga 5. detsember 1920 sõna otseses mõttes -

revolutsioonilisse liikumisse astumist. Kuigi enamiku ühingu liik

meskonnast moodustasid töölisnoored, olid küllaltki arvukalt esin datud ka proletaarse päritoluga koolinoored. Tsaariajaga võrreldes nimelt kasvas kodanliku

Eesti

algaastail

keskkooliõpilaste

arv

siiski mõnevõrra ning keskkoolidesse pääses ka teatud hulk noori töölisperekondadest.

Juba ÜENPÜ tekkimisest alates liitusid ühinguga Tallinna õppiva ja töötava noorsoo marksistlikud ringid ning Pärnu prole 17 ENSV ORKA, f. 927, nim. 2, s.-ü. 15 , 1. 31. 18 ENSV ORKA, f. 14, nim . 11 , S.-ü. 341 , 1. 2. 19 H. Allik. Esimesed kommunistlikud lk. 100

83 .

taarsete õpilaste ring « Edasi» . Tallinna Õhtukeskkoolis kuulusid marksistlikku ringi Vilhelmine

Klementi,

Oskar Sepre, Anton

Vaarandi (Vahtmann ), Mihkel Tulp, Albert Lipstal. Illegaalsed õpilasringid olid ka õpetajate Seminaris (Peeter Lempo, Artur Nilsen jt.).20

Noorproletaarlaste Ühingust kujunes üsnagi lühikese ajaga partei otsesel suunamisel tegutsev ülemaaline kommunistlik noor soo- organisatsioon. Peale Tallinna asutati ÜENPÜ osakonnad Tartus, Viljandis,

Narvas, Pärnus, Väike -Maarjas,

Hagudis ja

mitmel pool mujal. 21 Tartus juhtisid UENPÜ osakonna tegevust Voldemar Sassi ja Rudolf Pälson . Viljandis olid osakonna asutajateks Johannes Ree sen , Ivan Teng (Volin), Pärnu osakonna aktiivi kuulusid Vladimir

Kangur, Karl Looper, Jaan Rea, Erich Tarkpea, Andrei Murro, A. Tõnisson jt. Kui 1920. aasta detsembris kuulus Noorproletaar laste Ühingusse 376 tegev- ja 68 toetajaliiget, siis 1921. aasta märtsis oli ühingul juba 12 osakonda rohkem kui 1000 liikmega.22 Ainuüksi Tallinnas oli 1921. aasta kevadel 579 tegev- ja 150 toe

tajaliiget. ÜENPU Pärnu osakonnas oli ligi 100 liiget, kuna Narvas lähenes organiseerunud revolutsiooniliste noorte arv viiekümnele.23 ÜENPÜ juhatuse liikmed käisid abistamas osakondi ning ka jooks vas töös valitses juhatuse ja kohalike organisatsioonide vahel tihe side. Ühingu teovõimsa tuumiku moodustasid noored kommunistid . Nii kuulusorganisatsiooni juhatuse seitsmest liikmest viis (A. Som

merling, H. Allik, R. Mirring, V. Tuberik ja E. Saarens) Eestimaa Kommunistliku Partei ridadesse. Oma teadlikkuse ja teovõimega

silmapaistnud noori tõmmati järk - järgult kaasa partei tegevusse

ja võeti vastu EKP liikmeks. 1921. aasta märtsis oli Noorprole taarlaste Ühingus juba rohkem kui 50 kommunisti 24

Noorproletaarlaste Ühing oli kommunistliku partei abiline noorsoo poliitilisel kasvatamisel. Tänu noortepärases vormis oskus likult korraldatud poliitilistele ja kultuurilistele üritustele kasvas

ühingu mõju

pidevalt.

Ideoloogilist

kasvatustööd

soodustasid

ÜENPU osakondade juurde moodustatud huvialaringid. Kõige aktiivsem oli Tallinna osakond, mille juurde loodi 1921. aasta 20 O. Kuuli. Internatsionaalsel võitluspostil (edaspidi: 0. Kuuli. Internat sionaalsel võitluspostil), Tallinn , 1969, lk. 16—17; Oskar Sepre. Noorpõlve mälestusi. « Karastumine » (edaspidi: 0. Sepre. Noorpõlve mälestusi ), Tallinn , 1958, lk. 118.

21 A, Liebman . Eestimaa Kommunistliku Partei loomise ajaloost (edaspidi: A. Liebman. EKP loomise ajaloost), Tallinn , 1960, lk. 81–82 . 22 EKPA , f. 4816, nim . 1 , s.-ü. 1 , 1. 46.

23 EKPA, f. 4816, nim . 1, s.-ü. 1, 1. 1–46; «Noor Tööline», 1922, nr. 2, lk. 44; 1922, nr. 12, lk. 283.

24 Ülevaade EKP ajaloost, II , lk. 29. 101

jaanuari lõpul ja veebruari algul poliitika-, kultuuri ja kirjan duse, muusika- ja näite- ning spordi- ja karskusring.25 Poliitringi juhatusse valiti A. Sommerling, G. Metus (Abrelthal), V. Kle menti, J. Kuuskmann, E. Saarens, P. Lempo, A. Nilsen , A. Vaht mann (Vaarandi). Muusika- ja näiteringi juhatajaks oli V. Tuberik, sekretäriks V. Klementi.28 Ringide kaudu omandasid ühingu liik med klassivõitluseks vajalikke teadmisi ja kogemusi tööks noorte hulgas. Aktiivne tegevus ringides oli heaks organisatsioonilise töö

kooliks. Siin õppisid noored korraldama mitmesuguseid üritusi, levitama kommunistlikke ideid ka varjatumas vormis, omandasid esinemis- ja väljendusoskust nii kõnes kui kirjas. Süstemaatiliselt organiseeriti loenguid ja vestlusi, tähistati revolutsioonilise liiku

mise tähtpäevi. Nii märgiti 1921. aasta jaanuaris Karl Liebknechti ja Rosa Luxemburgi surmapäeva. Kõne pidas Hendrik Allik. Tõm manud kujuka paralleeli Liebknechti ning Luxemburgi mõrvamise ja eesti kodanluse veretööde vahel, kutsus ta noori otsustavale võitlusele kodanluse vastu. Sellele järgnesid revolutsioonilise sisuga näidend « Marat » , deklamatsioonid ja muusikapalad. Hästi läks

korda ka kontsertmiiting Pariisi Kommuuni 50. aastapäeva puhul 1921. aasta märtsis. Levinud vormiks oli peoõhtute korraldamine, mis paistsid silma üksmeelse võitlusvaimu ja sisuka kava poolest,

kus isetegevuslaste esinemiste kõrval oli kindel koht ka poliitilise sisuga kõnedel ja ettekannetel poliitringi liikmetelt H. Allikult, O. Seprelt, R. Mirringult jt. Poliitringi koosolekutel esinesid noored ise referaatide ja loen

gutega. Loenguid peeti ajaloolisest materialismist, kommunistlikust moraalist ja rahvusvahelisest kommunistlikust liikumisest.

Ette

kannetele järgnesid tavaliselt elavad sõnavõtud. Nii muutusid ringi koosolekud ühingu liikmetele poliitiliseks kooliks, kus paljud noo red omandasid esimesed algteadmised marksismist -leninismist. Muusika- ja näiteringist võttis osa rohkem kui 100 noort. Mis suguses kollektiivis keegi tahab kaasa lüüa, see tehti selgeks vas tava ankeedi abil. Muusikaringis hakati organiseerima ka laulu

koori. Sealjuures peeti vajalikuks õpetada noortele ka muusika teooriat. Näiteringis oli päevakorras ilulugemise kursuse korral damine, kuid ka siin töötati ühtlasi välja kavad teoreetiliseks ene setäiendamiseks. Nähti ette, et kursustel võetakse läbi niisugused ained nagu psühholoogia, esteetika, teatriajalugu ja filosoofia. Noorproletaarlaste Ühingu näiteringi, laulukoori ja spordiringi tuli küllaltki palju noori, kes soovisid ainult proovida oma või meid vastaval alal. Sattunud isetegevust või sporti harrastades 25 EKPA, f. 4816, nim . 1 , s.-ü. 1 , 1. 19.

26 EKPA , f. 4816, nim . 1, s.-ü. 10, 1. 2. 102

kokku kommunistlikult meelestatud noortega, jõudsid nad

oma

lemmikharrastusest kaugemale, ühiskondlike probleemide juurde, ning paljudki neist astusid lõpuks revolutsioonilisele teele.

Noorproletaarlaste Ühingul oli Tallinnas loomisel oma raamatu kogu, millele aitas alust panna aastavahetusel ühingu liikmete poolt linnas korraldatud korjandus ühes rinnamärkide müügiga. Veebruaris 1921 avati lugemistuba.27 Teiste maade revolutsioonilise noorsookirjanduse vahendusel oli siin võimalik saada informat siooni nii Nõukogude Venemaa kui ka kapitalistlike maade noor soo elu ja võitluse kohta. Tähelepanelikult loeti näiteks Saksa

maal väljaantud revolutsioonilist kirjandust ja püüti sealt oman dada kogemusi, kuidas paremini võidelda kodanluse vastu. 1921 .

aasta

veebruaris -märtsis

tehti

ettevalmistusi

Noor

proletaarlaste Ühingu häälekandja väljaandmiseks. Ajakirja nimeks pidi olema « Noorte Internatsionaal », toimetajaks A. Som merling,28 kuid siseministeerium keelas trükikodadel ajakirja trükkida.

Noorproletaarlaste Ühingu tegevus ei piirdunud ainult ringide tööga ja koosolekute korraldamisega. Ühingu liikmed võtsid aktiiv selt osa noorsoo klassivõitluse organiseerimisest vabrikutes, koo lides ja sõjaväes. Seejuures tegutsesid nad tihedas koostöös teiste

revolutsiooniliste töölisorganisatsioonidega. Juba kaks päeva pärast UENPÜ asutamiskoosolekut -- 7. detsembril 1920 - võeti ühing Tallinna Ametiühingute Kesknõukogu täieõiguslikuks liikmeks.29 Ametiühingute Kesknõukogu oli sel ajal ülemaalise revolutsiooni ---

lise töölisliikumise

-

tähtis legaalne keskus.

Noorproletaarlaste

Ühingu esimees Arnold Sommerling oli ühtlasi Tallinna Ameti

ühingute Kesknõukogu sekretär. UENPU esindajatena kuulusid Ametiühingute Kesknõukogusse H. Allik ja R. Mirring. Ühingu liige Sergei Andrejev töötas Kesknõukogus asjaajajana. Noorpro letaarlaste Ühingusse kuulusid Riigikogu kommunistliku rühma liikmed Johannes Vanja ja Johannes Allikso, samuti rühma sekretärid Paul Raudsepp ja Jaan Truumann . Ühingul olid side med ka teiste töölisorganisatsioonidega vabrikuvanemate nõu kogudega, tööliste karskusseltsiga « Valvaja » ja teistega.30 Noorproletaarlaste Ühing lõi Eestimaa Kommunistliku Partei .

juhtimisel energiliselt kaasa poliitilistes kampaaniates. Üks tähtsa maid neist oli linnavolikogude valimiskampaania 1921. aasta veeb ruaris. Noorproletaarlased tegid koos teiste revolutsiooniliste töö

listega agitatsiooni EKP juhtimisel tegutsevate 27 EKPA , f. 4816, nim . 1, s.-ü. 1 , 1. 27. 28 Sealsamas, 1. 30—31.

29 ENSV ORKA, f. 1753, nim . 2, s.-ü. 1, 1. 72. 30 H. Allik . Esimesed kommunistlikud ... , lk . 103

75–76 .

ametiühingute

1

1992 ‫܀‬

NDO nooTED ren KOMMUN

MINU ISA

istUB VANGIS MINU ISA

ON TAPETUS Noorte loosungid 1921. aasta 1. mai demonstratsioonil

nimekirjade toetuseks. Moodustati agitaatorite grupid, kusjuures igaühele määrati kindel rajoon, kus tuli vestelda iga korteri elanikega. Selliste rühmade tööst võtsid Noorproletaarlaste

Ühingu liikmed aktiivselt osa . Töö kandis vilja, ja Tallinna linna volikogusse valiti ka Noorproletaarlaste Ühingu liikmed A. Som merling, S. Andrejev, P. Raudsepp jt. Tähtis koht oli ÜENPÜ-1 võitluses kodanlik -natsionalistliku propaganda vastu, mille abil kodanlus püüdis noori klassivõitlusest

kõrvale juhtida. Ühe eesmärgina taotleti seda, et kodanlikesse läinud töölisnoori noorsoo -organisatsioonidesse noorproletaarlaste ridadesse tagasi tuua.

organiseeritud

1921. aasta kevadel alustas kodanlus ulatuslikku pealetungi revolutsioonilisele töölisliikumisele. 18. märtsil 1921 tõsteti töölis

organisatsioonid välja Tööliste Majast. Koos teistega aeti tänavale

ka Noorproletaarlaste Ühing. Oma tegevust tuli ühingul jätkata tööliste karskusseltsi «Valvaja» ruumides. Järjekindla võitlusega töölisnoorsoo õiguste eest saavutas UENPU proletaarse noorsoo hulgas suure autoriteedi. Kujukalt näitas seda demonstratsioon ÜENPÜ liikme Lilli Schützi matuste ajal, millest võttis osa roh 104

kem kui 2000 inimest. L. Schützi isa oli kodanlus mõrvanud 1919.

aastal, ema areteeriti ja vend oli sunnitud vangistamise eest põgenema Nõukogudemaale. Koolidirektori ja tagurlike õpetajate tagakiusamine viisid tütarlapse traagilisse surma. Nuute kasutades ajas ratsapolitsei noorte meeleavalduse lõpuks laiali.31

Noorproletaarlaste Ühingu mõju kiire kasv töölis- ja kooli noorte seas heidutas kodanlust niivõrd, et valitsus otsustas ühingu sulgeda. 14. aprillil 1921 keelati Üle - eestimaalise Noorproletaar

laste Ühingu tegevus. Kaitsepolitsei areteeris ühingu juhatuse liikmed A. Sommerlingi, R. Mirringu, E. Saarensi, P. Lempo ja A. Nilseni.32 Üldse areteeriti 1921. aasta aprillis üle 50 UENPU liikme.33 Kaitsepolitsei rüüstas ühingu osakonnad kogu maal.

Vaatamata Noorproletaarlaste Ühingu suhtes rakendatud rep ressioonidele ei jäänud revolutsioonilised noored kõrvale 1921. aasta 1. mai demonstratsioonist. Mairongkäik oli töölisklassi võit lusjõudude ülevaatus. Sageli oli kokkupõrkeid politseinikega ja kaitsepolitsei poolt saadetud provokaatoritega, kes igati püüdsid külvata segadust ja paanikat demonstrantide hulgas ning takis

tada rongkäigu organiseeritud kulgu. Enam kui kümne tuhande meeleavaldaja hulgas oli arvukalt proletaarseid noori. Rulliti lahti omavalmistatud lipud ja loosungid . Vilhelmine Klementi ja

Helmi Niineberg kandsid noorproletaarlaste kolonni ees loosungit: « Värise, sa rasvaläinud kodanlus,, siin sammuvad sinu hauakae vajad – noored kommunaarid ! » . « Russalka » mälestussammas oli tribüüniks, mille graniitaluselt kõnelejad rahvahulga poole pöördusid.

Pärast Noorproletaarlaste Ühingu sulgemist tehti 1921. aasta suvel ja sügisel Tallinnas, Narvas ja Pärnus katset jätkata revo

lutsiooniliste noorte legaalset organiseerimist. Tallinnas kogunesid aktiivsemad noorproletaarlased esialgu Tallinna Ametiühingute Kesknõukogu kultuuri- ja muusikaosakonda. Narvas moodustasid suletud ÜENPÜ osakonna liikmed poolillegaalse organisatsiooni « Noored Sõudjad » , mis tegutses 1921. aasta aprillist sügiseni, ent siis tuli

ühing

kodanluse

repressioonide

tõttu

likvideerida.34

Pärnus õnnestus ÜENPÜ aktiivil isegi registreerida uus organi satsioon Pärnumaa Sotsialistliku Noorsoo Ühingu nime all, kuid siseminister sulges selle juba 1921. aasta septembris.

Rida Noorproletaarlaste Ühingu aktiviste toodi 1922. aasta mais 31 « Noor Tööline» , 1922, nr. 3, lk . 74. 32 EKPA , f. 145, nim. 1 , s.-ü. 1 , l. 1 ; f. 6495, nim . 1, S.-ü. 76, l . 19; «Noor Tööline » , 1922, nr. 4/5, lk. 111-114.

33 V. Väljas. Noorsoo võitluse Tallinn, 1968, lk . 49.

eesotsas,

34 «Noor Tööline», 1922, nr. 2, lk. 43. 105

kogumikus

«Meie

komsomol » .

nn . « 115 protsessil » kodanluse klassikohtu ette. Kaebealuste seas

oli ka ÜENPÜ juhatuse esimees A. Sommerling. Tema mehine esinemine kohtus innustas ja julgustas kõiki noori. Kõigi UENPU liikmete mõtteid väljendades ütles Arnold

Sommerling:

« Mis

sugune karistus mind ka ootaks, ma ei mõtlegi oma maailmavaatest

loobuda. Kuni viimase hingetõmbeni püüan jätkata kihutustööd oma ideede eest, vaatamata

selle

peale

on

see valitsevale

klassile meeltmööda või mitte. ... Aga töölisklassi võidukäiku ei peata ükski kohtuotsus . Proletariaat paneb maksma uue ühiskonna

korra, vaatamata kõigi hirmuabinõude peale. » 35 A. Sommerling mõisteti kümneks aastaks sunnitööle , kuid tänu Nõukogudemaa klassisolidaarsusele vahetati ta ühes teiste kommunistidest poliit vangidega välja. 36

novembris

1922

eesti

kontrrevolutsionääride

vastu

Üle - eestimaaline Noorproletaarlaste Ühing sai tegutseda pisut üle nelja kuu. Kuid isegi selle lühikese aja jooksul suutis ta ära teha suure töö Kommunistlikule Parteile vajaliku noorte aktiivi

kasvatamisel. Üle - eestimaaline Noorproletaarlaste Ühing oli Eesti revolutsioonilise töölisliikumise kaadri sepikoda. Gustav Abrelthal (Metus) , Hendrik Allik, Sergei Andrejev, Vilhelmine Kle menti, Johannes Kuuskmann, Olga Künnapuu (Lauristin), Johan nes Lauristin , Richard Mirring (Meering), Andrei Murro, Helmi Niineberg, Osvald Piir, Rudolf Pälson , Jaan Rea, Johannes Ree sen , Voldemar Sassi, Oskar Sepre, Arnold ja Aliide Sommerling,

Erich Tarkpea, Juliana ja Salomonia Telman, Voldemar Tuberik, Alma Vaarman, Anton Vahtmann (Vaarandi) ja paljud teised ühingu liikmed etendasid järgnevatel aastatel Eesti töörahva revo

lutsioonilises võitluses väljapaistvat osa. ÜENPÜ ridadest võrsunud töölisliikumise tegelased jätkasid hiljem oma tegevust Eestimaa Kommunistliku Partei ridades. Kümned neist langesid 1924. aasta

1. detsembri relvastatud ülestõusus, kümned olid pikki aastaid sunnitööl ja jätkasid sealt vabanedes töörahva organiseerimist võitluseks kodanluse vastu. Juba küpseis aastais olid nad töörahva

võidu organiseerijateks 1940. aastal. Ühinedes

Kommunistliku

Noorsoo Internatsionaaliga äratas ÜENPÜ aktiivsele revolutsiooni

lisele tegevusele töölisnoorsoo laiad kihid . Ta oli Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali Eesti Sektsioon, mis hiljem enam ei saa

nud kodanlikus Eestis legaalselt tegutseda. Üle -eestimaalise Noor 35 EKPA, f . 24, nim . 1 , s.-ü. 204, 1. 66.

36 Tartu rahulepingu 10. artikli ja erikokkulepete alusel õnnestus Nõuko gude valitsusel kahekümnendatel aastatel tuua kodanliku Eesti vanglamüü ride vahelt välja mitu rühma revolutsionääre, ühtekokku 150 inimest . Nad vahetati Venemaal olevate kontrrevolutsionääride ja kriminaalsete elementide vastu , kellest kodanliku Eesti võimud olid huvitatud . 106

proletaarlaste Ühingu näol oli tegemist ülemaalise kommunistliku noorsoo -organisatsiooniga. Tema rajamine tähistas Eesti komsomoli

sündi. Säärasena hinnati ja iseloomustati teda ka tolleaegsetes rah vusvahelise kommunistliku liikumise väljaannetes. Kommunistliku Internatsionaali poolt 1921. aastal väljaantud teatmikus on öeldud, et Eestimaa Kommunistlik Noorsooühing on asutatud ja KNI koos

seisu astunud 1920. aastal.37 Tema tegevusest avaldati ülevaateid ka Kommunistliku annetes. 38

Noorsoo

Internatsionaali

Täitevkomitee

välja

2. EKNU organisatsiooniline väljakujunemine ja tegevuse põhisuunad aastail 1921–1922 9. juulil 1921 avati pidulikult Kommunistliku Noorsoo Internat sionaali II kongress. Moskvasse oli kokku tulnud 150 delegaati neljakümnest Euroopa, Ameerika ja Aasia riigist. Juba oma tegevuse esimestel aastatel oli Kommunistlik Noorsoo Internatsionaal saavutanud suurt edu nii töölisnoorte vabastamisel

oportunismi mõju alt kui ka uute kommunistlike noorsooühingute asutamisel. Vähem kui kahe aasta jooksul oli Internatsionaal tub

listi suurenenud; kui I kongressil novembris 1919 pani KNI-le aluse 14 kommunistlikku noorsooühingut nüüd

kuulus

rahvusvahelisse

140 000 liikmega,

kommunistlike

siis

noorsooühingute

ühendusse juba 48 organisatsiooni 600 000 liikmega.39

Samal ajal avaldusid rahvusvahelises kommunistlikus noorsoo liikumises ka arengu vastuolud.

Kahekümnendate

aastate algul

ilmnes kaks tendentsi: ühelt poolt kurss muuta noorsooühingud kommunistlike parteide juhtimisel tegutsevateks massilisteks noor

soo-organisatsioonideks ja teiselt poolt suund väikeste kommunist like noorsooliitude loomisele, mis oleksid poliitika ja taktika põhi joonte kindlaksmääramisel täiesti iseseisvad. Viimatinimetatud, väär suund tulenes avangardismi mõjust mõnedes KNI sektsiooni des ja analoogilistest meeleoludest ka KNI juhtkonnas endas.

Avangardismiteooria järgi olevat töölisnoorsugu kõige revolutsioo nilisem osa proletariaadist ning pidavat seepärast olema poliitili selt ja organisatsiooniliselt iseseisev. See teooria kujunes välja Esimese maailmasõja päevil, kui revolutsioonilised noorsoo -organi

satsioonid võitlesid sotsialistlike parteide oportunistlike liidrite 37 Армия коммунистического Интернационала, Петроград, 1921 , ik. 100. 38 « Internationale Jugendkorrespondenz» , nr. 3, 20. Januar 1921 ; nr. 31, 10. Oktober 1921 , ja nr. 39, 20. Dezember 1921 .

39 М. М. Мухамеджанов. Молодежь и революция , ik . 224, 292. 107

vastu ja lõid mõnedes maades organisatsiooniliselt ning poliitili selt lahku sotsiaaldemokraatlikest parteidest, kes olid reetnud töö lisklassi huvid. See õige ja vajalik samm vabastas nende käed ise

seisvateks poliitilisteks aktsioonideks, ja niiviisi etendasid noor soo-organisatsioonid sõja - aastail mitmelgi pool töölisklassi poliiti lise juhi osa . Pärast kommunistlike parteide tekkimist olukord muutus: proletariaadi poliitiliseks avangardiks said kommunist likud parteid. Nüüd oli loomulik , et kommunistlikud noorsooühin gud alluvad kommunistlike parteide juhtimisele ja võitlevad par

tei programmi elluviimise eest. Seda kõike ei mõistnud aga esialgu mitmed kommunistlikud noorsooühingud ja püüdsid jätkata vana kurssi, mis osutus uutes tingimustes ekslikuks. Oluline koht KNI II kongressil kuuluski kommunistlike noor

sooühingute ja kommunistlike parteide vaheliste suhete problee mile. Vahetult enne Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali kong ressi oli toimunud Kommunistliku

Internatsionaali

III kongress

(22. juuni – 12. juuli 1921 ). Kongressil vastuvõetud teesides määrati kindlaks kommunistlike 'noorsooühingute ülesanded ja

printsiibid, mis reguleerisid nende suhteid kommunistlike partei dega. Teesides oli selgelt formuleeritud parteilise juhtimise print

siip. Rõhutati, et iga maa kommunistlik noorsooühing võtab omaks kommunistliku partei programmi ja allub tema poliitilistele juht nööridele.40 Poliitiline juhtimine ei tähendanud muidugi noorte organisatsioonide väiklast hooldamist. Kommunistlikud noorsoo

ühingud jäid organisatsiooniliselt iseseisvaks ja määrasid ise kind laks oma agitatsiooni- ning propagandatöö meetodid . Teesides rõhutatakse,

et poliitiliselt iseseisvate noorsooühingute edasine

eksisteerimine tooks kommunistlikule liikumisele kahju : sisuliselt oleks tegu kahe paralleelse kommunistliku partei eksisteerimisega, mis erineksid teineteisest ainult oma liikmete vanuse poolest. Loo mulikult lõhuks see kommunistliku liikumise nistlike

parteide

töölisnoorsoo

laiu

juhtimisel hulki

ühtsust.

Kommu

pidid

noorsooühingud muutuma ühendavaks organisatsiooniks, mis

valmistab oma liikmeid töölisklassi poliitilisest ja majanduslikust võitlusest osavõtmise kaudu ette

tulevasteks

revolutsioonilahin

guteks.

Kominterni III kongressi seisukohad rahvusvahelise kommu nistliku noorsooliikumise suhtes olid aluseks uuele kursile KNI

poliitikas. Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali II kongress ühines Kominterni III kongressi otsustega ja kavandas ühingute konkreetsed

ülesanded

majandusliku

võitluse,

poliitharidustöö,

organisatsioonilise ülesehituse ja antimilitaristliku taktika 40 М. М. Мухамеджанов. Молодежь и революция , Ik. 289—290. 108

osas.

Samuti arutati kongressil kommunistliku lasteliikumise probleeme. Kongress valis uue Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali Täitevkomitee ning otsustas selle üle viia Berliinist Mosk vasse, et tugevdada organisatsioonilist sidet Kominterni Täitev komiteega.

Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali II kongressi ajalooline tähtsus seisneb selles, et ta kavandas konkreetsed abinõud massi

lise noorsooliikumise arendamiseks. Kongress tunnistas vajalikuks

muuta väikesed klassiteadliku liikmeskonnaga kommunistlikud noorsooühingud massilisteks organisatsioonideks, mille ülesandeks on kasvatada kommunismi vaimus sadu tuhandeid ja miljoneid töötavaid noori. Varem olid noorsooühingud koondanud kogu

tähelepanu poliitilisele võitlusele ja jätnud tagaplaanile noorsoo majanduslike huvide kaitsmise ning kultuurharidustöö. Selle taga

järjel oli nõrgenenud kommunistlike noorsoo -organisatsioonide kas vatuslik mõju hulkadele. Kommunistlikud noorsoo -organisatsioonid kordasid ka mitmete noorte kommunistlike parteide « pahempool

seid » vigu strateegia ja taktika küsimustes.

Keeldumine tööst

ametiühingutes, parlamenditaktika ignoreerimine, kompromisside eitamine – kõik see iseloomustas paljusid KNI sektsioone esimes tel tegevusaastatel. Revolutsioonilise

liikumise

üldine

langus

nõudis

noorsoo

ühingutelt tegevusvormide ja -meetodite kohandamist muutunud tingimustele. Väärade seisukohtade ületamisele noorsoo -organi satsioonide iseloomu ja nende osa suhtes töölisliikumises aitasid kaasa kõigepealt V. I. Lenini teos « « Pahempoolsuse » lastehaigus kommunismis » , tema esinemised ja ettepanekud Kommunistliku

Internatsionaali kongressidel, Kominterni Täitevkomitee pleenu

mitel ning isiklikud kontaktid rahvusvahelise noorsooliikumise tegelastega.

Eesti revolutsioonilise noorsoo esindajana võttis KNI II kongres

sist osa UENPÜ juhatuse liige kommunist Voldemar Tuberik (Robert Nadson ). Pärast Noorproletaarlaste Ühingu sulgemist pidi V. Tuberik minema põranda alla, et varjata end kodanliku politsei eest. Saanud ülesande esindada Eesti kommunistlikke noori KNI

kongressil, ületas ta 1921. aasta juunis illegaalselt piiri ning saabus Moskvasse . Noorproletaarlaste Ühing esitas kongressile

aruande töölisnoorsoo liikumisest ja poliitilisest olukorrast Eestis.41 Aruandes analüüsiti ÜENPU energilist ja mitmekülgset tööd revo

lutsiooniliste noorte ühteliitmisel teovõimsaks organisatsiooniks. Noorproletaarlaste Ühingust oli lühikese ajaga saanud eesti pro letaarse noorsoo tunnustatud juht. 1921. aasta mais pidi tema 41 EKPA , f. 27, nim. 1 , s.-ü. 792, 1. 9–14. 109

vastu ja lõid mõnedes maades organisatsiooniliselt ning poliitili selt lahku sotsiaaldemokraatlikest parteidest, kes olid reetnud töö lisklassi huvid. See õige ja vajalik samm vabastas nende käed ise seisvateks poliitilisteks aktsioonideks, ja niiviisi etendasid noor

soo -organisatsioonid sõja -aastail mitmelgi pool töölisklassi poliiti lise juhi osa. Pärast kommunistlike parteide tekkimist olukord muutus: proletariaadi poliitiliseks avangardiks said kommunist likud parteid . Nüüd oli loomulik, et kommunistlikud noorsooühin gud alluvad kommunistlike parteide juhtimisele ja võitlevad par tei programmi elluviimise eest. Seda kõike ei mõistnud aga esialgu mitmed kommunistlikud noorsooühingud ja püüdsid jätkata vana kurssi, mis osutus uutes tingimustes ekslikuks.

Oluline koht KNI II kongressil kuuluski kommunistlike noor sooühingute ja kommunistlike parteide vaheliste suhete problee

mile. Vahetult enne Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali kong ressi oli toimunud Kommunistliku Internatsionaali III kongress (22. juuni – 12. juuli 1921). 1921 ). Kongressil vastuvõetud teesides

määrati kindlaks kommunistlike

noorsooühingute ülesanded

ja

printsiibid , mis reguleerisid nende suhteid kommunistlike partei dega. Teesides oli selgelt formuleeritud parteilise juhtimise print

siip. Rõhutati, et iga maa kommunistlik noorsooühing võtab omaks kommunistliku partei programmi ja allub tema poliitilistele juht

nööridele.40 Poliitiline juhtimine ei tähendanud muidugi noorte organisatsioonide väiklast hooldamist.

Kommunistlikud noorsoo

ühingud jäid organisatsiooniliselt iseseisvaks ja määrasid ise kind laks oma agitatsiooni- ning propagandatöö meetodid . Teesides rõhutatakse,, et poliitiliselt iseseisvate noorsooühingute edasine eksisteerimine tooks kommunistlikule liikumisele kahju: sisuliselt

oleks tegu kahe paralleelse kommunistliku partei eksisteerimisega, mis erineksid teineteisest ainult oma liikmete vanuse poolest. Loo mulikult lõhuks see kommunistliku liikumise nistlike parteide töölisnoorsoo laiu

juhtimisel

ühtsust.

Kommu

pidid

noorsooühingud muutuma hulki ühendavaks organisatsiooniks, mis valmistab oma liikmeid töölisklassi poliitilisest ja majanduslikust

võitlusest osavõtmise kaudu ette guteks.

tulevasteks

revolutsioonilahin

Kominterni III kongressi seisukohad rahvusvahelise kommu nistliku noorsooliikumise suhtes olid aluseks uuele kursile KNI

poliitikas. Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali II kongress ühines Kominterni III kongressi otsustega ja kavandas ühingute konkreetsed ülesanded majandusliku võitluse, poliitharidustöö, organisatsioonilise ülesehituse ja antimilitaristliku taktika osas. 40 М. М. Мухамеджанов . Молодежь и революция , 1k. 289—290. 108

Samuti arutati kongressil kommunistliku lasteliikumise probleeme. Kongress

uue

valis

Kommunistliku

Noorsoo

Internatsionaali

Berliinist Mosk vasse, et tugevdada organisatsioonilist sidet Kominterni Täitev komiteega. Täitevkomitee

ning

otsustas

selle

üle

viia

Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali II kongressi ajalooline tähtsus seisneb selles, et ta kavandas konkreetsed abinõud massi

lise noorsooliikumise arendamiseks. Kongress tunnistas vajalikuks

muuta väikesed klassiteadliku liikmeskonnaga kommunistlikud noorsooühingud massilisteks organisatsioonideks, mille ülesandeks on kasvatada kommunismi vaimus sadu tuhandeid ja miljoneid töötavaid

noori.

Varem

olid

noorsooühingud

koondanud

kogu

tähelepanu poliitilisele võitlusele ja jätnud tagaplaanile noorsoo majanduslike huvide kaitsmise ning kultuurharidustöö. Selle taga

järjel oli nõrgenenud kommunistlike noorsoo - organisatsioonide kas vatuslik mõju hulkadele. Kommunistlikud noorsoo -organisatsioonid kordasid ka mitmete noorte kommunistlike parteide « pahempool seid vigu strateegia ja taktika küsimustes. Keeldumine tööst ametiühingutes, parlamenditaktika ignoreerimine, kompromisside

eitamine – kõik see iseloomustas paljusid KNI sektsioone esimes tel tegevusaastatel. üldine langus nõudis noorsoo kohandamist muutunud mide -meetodite ja ühingutelt tegevusvor tingimustele. Väärade seisukohtade ületamisele noorsoo -organi Revolutsioonilise

liikumise

satsioonide iseloomu ja nende osa suhtes töölisliikumises aitasid

kaasa kõigepealt V. I. Lenini teos « « Pahempoolsuse » lastehaigus kommunismis » , tema esinemised ja

ettepanekud

Kommunistliku

Internatsionaali kongressidel, Kominterni Täitevkomitee pleenu mitel ning isiklikud kontaktid rahvusvahelise noorsooliikumise tegelastega.

Eesti revolutsioonilise noorsoo esindajana võttis KNI II kongres

sist osa UENPÜ juhatuse liige kommunist Voldemar Tuberik (Robert Nadson ). Pärast Noorproletaarlaste Ühingu sulgemist pidi V. Tuberik minema põranda alla, et varjata end kodanliku politsei eest. Saanud ülesande esindada Eesti kommunistlikke noori KNI

kongressil, ületas ta 1921. aasta juunis illegaalselt piiri

ning

saabus Moskvasse. Noorproletaarlaste Ühing esitas kongressile aruande töölisnoorsoo liikumisest ja poliitilisest olukorrast Eestis.41

Aruandes analüüsiti ÜENPÜ energilist ja mitmekülgset tööd revo lutsiooniliste

noorte

ühteliitmisel

teovõimsaks organisatsiooniks.

Noorproletaarlaste Ühingust oli lühikese ajaga saanud eesti pro letaarse noorsoo tunnustatud

juht.

41 EKPA , f. 27, nim . 1 , s.-ü. 792, 1. 9-14. 109

1921. aasta mais pidi tema

algatusel kokku tulema Eesti proletaarse noorsoo kongress, et haarata veelgi laiemad noorsoo hulgad revolutsioonivõitlejate ridadesse. Ühingu tervituses Kommunistliku Noorsoo Internatsio

naali II kongressile kinnitati, et eesti proletaarne noorsugu ei lase end heidutada klassivaenlase repressioonidest, vaid on « taas rivis tanud oma kolonnid ja hoiab kõrgel Kommunistliku Internatsio naali punast lippu » .42 Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali II kongressi ajal panid Baltimaade kommunistliku noorsoo esindajad aluse KNI Balti Büroole. Balti riikide olukorras ja sealse noorsoo võitlustingimus tes oli paljugi ühist. Uue organi ülesandeks oli side pidamine Läti, Leedu ja Eesti kommunistlike noorsoo -organisatsioonide ning KNI Täitevkomitee vahel, ühtsete seisukohtade väljatöötamine, koge

muste vahetamine ja revolutsioonilise kirjanduse väljaandmine. 24. augustil 1921 kinnitati Balti

Büroo

kui informatsiooniorgan

KNI Täitevkomitee poolt.43 Eesti esindajaks büroos oli 1921. aasta suvest kuni 1922. aasta novembrini Johannes Reesen ( Pjotr Ste panov ). Kommunist J. Reesen oli olnud ÜENPÜ Viljandi osakonna asutaja. Pärast Noorproletaarlaste Ühingu sulgemist tuli ka temal põranda alla minna ning 1921. aasta juunis läks ta illegaalselt Nõukogudemaale. J. Reesenit asendas 1922. aasta lõpul V. Tube rik , kes oli Balti Büroo liige kuni selle likvideerimiseni oktoobris 1923.44

Noorproletaarlaste Ühingu sulgemisega ja teiste töölisnoorsoo organisatsioonide loomise tõkestamisega püüdis eesti kodanlus igati raskendada noorte osavõttu revolutsioonilisest liikumisest. Pearõhk

revolutsiooniliste noorte organiseerimisel langes nüüd illegaalsele tööle.

Kohe pärast Noorproletaarlaste Ühingu sulgemist hakkas ühingu allesjäänud

aktiiv

EKP

Keskkomitee

Poliitbüroo

liikme

Jaan

Kreuksi juhtimisel ette valmistama illegaalse kommunistliku noor sooühingu kollektiivide loomist. Üleminek põrandaalusele tööle ei olnud aga kuigi kerge. Raskused tulenesid ühelt poolt sellest, et « kaitsepolitsei» oli areteerinud suure osa Noorproletaarlaste Ühingu

aktivistidest, teiselt poolt aga sellest, et Noorproletaarlaste Ühingu tegutsemise ajal ei olnud illegaalseid organisatsioone loodud, kogu jõud oli suunatud legaalsete võimaluste maksimaalsele ärakasuta misele. « Suvekuud raskendasid omaltpoolt tööd. Palju koolide 42 EKPA , f. 27, nim. 1 , s.-ü. 792 , l. 8 .

43 EKPA , f. 24, nim . 1 , S.-ü. 773, 1. 5–6. 44 M. Esser. Eesti

kommunistlike

noorsoo -organisatsioonide

internatsio

naalsetest sõprussidemetest aastail 1920–1930 (edaspidi: M. Esser . Eesti kommunistlike noorsoo -organisatsioonide ...) , ENSV TA Toimetised. Ühis 170 . konnateaduste seeria , 1958, nr. 3, 110

õppureid sõitis vanemate juurde maale, teine osa oli sunnitud lin

nast lahkuma, et suvekuude jooksul leida tööd endi ülalpidamiseks. Vabrikutes ja töökodades noortööliste organiseerimisele ei jõudnud asuda. Üksikuid noori sai EKP vabrikute

kollektiividesse vastu

võetud . Suve jooksul sai siiski üksikuid illegaalseid koosolekuid koolide õppuritega ära peetud ja läbi arutatud töökava kooli hooajaks » – selliselt kirjeldas J. Kreuks esimesi samme ille

gaalse noorsooühingu rajamisel.45 Kõigi raskuste kiuste tehti juba 1921. aasta suvel märkimisväärset eeltööd illegaalse kommu nistliku noorsooühingu rajamiseks. Salajastel koosolekutel, mil

lest võtsid osa endise legaalse KNI Eesti Sektsiooni UENPU liikmed, kavandati organisatsioonilise tegevuse plaanid . Sama aasta augustis

asuti juba põrandaaluste

komsomolikollektiivide

loomisele.

Illegaalset kommunistlikku noorsooühingut organiseeriti Eestimaa Kommunistliku Partei vahetul osavõtul. Tema juhtimise ja abis tamise probleeme arutati korduvalt Eestimaa Kommunistliku Par tei kongressidel ja Keskkomitee koosolekutel. Revolutsioonilise noorsoo organiseerimise edasised põhisuunad määras kindlaks

Eestimaa Kommunistliku Partei II kongress, mis toimus 1921. aasta oktoobris. Üks osa kongressi otsusest organisatsioonilise töö kohta

oli pühendatud noorsoole. See kohustas jätkama revolutsioonilise noorsoo koondamist illegaalsesse organisatsiooni. Ühtlasi rõhutati otsuses, et tuleb ära kasutada kõik võimalused legaalse revolutsioo nilise noorsooliikumise arendamiseks. Samas dokumendis püstitati

illegaalsete ja legaalsete organisatsioonivormide ühendamise nõue. Nii pidid legaalsetes revolutsioonilistes noorsoo -organisatsioonides eksisteerima

illegaalsed

komsomolikollektiivid .

tiivide kaudu, » märgiti otsuses,

« Nende

« tuleb teostada

kollek

sidet noorsoo

organisatsioonide ja kohalike parteikollektiivide vahel ... »46 Kommunistlike noorte

kollektiivide

esindajatena

võtsid

EKP

II kongressist osa Jaan Kreuks ja Vilhelmine Klementi.47 V. Kle

menti oli sel ajal alles 17 -aastane, kuid ta oli olnud üks aktiivse maid tegelasi Noorproletaarlaste Ühingus ning selle sulgemise järel J. Kreuksi lähemaid abilisi illegaalse EKNU rajamisel. « Temas oli ülimal määral seda revolutsionäärile ilmtingimata vaja 45 EKPA, f. 24, nim. 1 , s.-ü. 779, 1. 10. 46 Eestimaa Kommunistliku Partei II kongress.

Dokumente

ja materjale

EKP tegevusest ajavahemikul 1921. aasta jaanuarist 1922. aasta aprillini ( edaspidi: EKP II kongress...), Tallinn , 1962, lk. 272. 47 A. Vaarman . Surmast tugevam . Vilhelmine Klementi elulugu (edas pidi: A. Vaarman . Surmast tugevam ...), Tallinn, 1960, lk. 187; V. Toom . EKP kongresside dokumentaalsest pärandist, « Eesti Kommunist» , 1967, nr. 3, lk. 24.

111

likku omadust, ilma milleta kõik muud voorused muutuvad nulliks — julgust. Lisaks sellele oli tal ammendamatu viha kodan liku korra vastu . Meil ei olnud loomulikult kellelgi armastust -

kodanluse vastu , kuid olen näinud väheseid , kelles oleks olnud nooruslikult ülekeev elurõõm ühendatud säärase ürgse ja leppi matu vihaga kõigi kodanliku korra nähtuste vastu nagu kadunud

Villus, » kirjutab H. Allik oma mälestustes.48

Järgnev kuu pärast EKP II kongressi oli illegaalse üle - eestimaa lise kommunistliku noorsooühingu väljakujunemisel tähtis etapp. Lähtudes partei II kongressi seisukohtadest võttis EKP Keskko

mitee Poliitbüroo 17. oktoobril 1921 vastu põhjapaneva otsuse kommunistiku noorsooliikumise kohta Eestis.

Selles on öeldud:

«... a ) Nimetada Eestimaa Kommunistlikuks Noorsoo Ühinguks. b) Noorsoo kollektiivide asutamine panna meie partei koll(ektii vide) liikmete peale. d) Valida ajutine Kommunistliku) Noorsoo ühingu ) Keskbüroo. e) « Noorproletaarlane» (ühingu illegaalne hää lekandja ) välja anda. » 49 Seega lahendas Poliitbüroo otsus lõplikult illegaalse noorsoo - organisatsiooni nimetuse küsimuse. Ühtlasi oli see otsus EKNU juhtiva keskuse moodustamise aluseks.

Kommunistlike noorte illegaalsete kollektiivide moodustamisest võtsid aktiivselt osa EKP kohalikud organisatsioonid . Parteiorga

nisatsioonide tegevust selles töölõigus arutati korduvalt EKP Kesk komitees. EKP Keskkomitee Poliitbüroo kohustas parteiorganisat sioone aktiivselt asutama uusi kommunistlike noorte kollektiive.

Kõigi alla 25 aasta vanuste kommunistide parteiliseks ülesandeks jäi organiseerida EKNÜ kollektiive ning kuuluda ise nende koos seisu.50 Seega etendasid EKNÜ kollektiivide loomisel olulist osa

konspiratsiooni ja organiseerimistöö kogemustega noored kommu nistid .

Juhindudes

EKP

Keskkomitee

Poliitbüroo

otsusest

valisid

Tallinna kommunistlike noorte kollektiivid oktoobri lõpul või novembri algul seitsmeliikmelise EKNU Ajutise Keskbüroo , kuhu

kuulusid Jaan Kreuks, Vilhelmine Klementi, Johannes Lauristin, Osvald Piir, Voldemar Tuberik , Johannes Reesen ja August Tutt. Kaks keskbüroo liiget (J. Reesen ja V. Tuberik ) viibisid sel ajal

Nõukogude Venemaal. Peale A. Tuti kuulusid kõik keskbüroo liik med ühtlasi Eestimaa Kommunistliku Partei ridadesse. Seejuures

on iseloomulik , et kõik nimetatud keskbüroo liikmed olid olnud aktiivselt tegevad Üle - eestimaalises Noorproletaarlaste Ühingus. 1922. aasta jaanuari esimesel poolel nimetati keskbüroo ümber

Ajutiseks Keskkomiteeks. Keskkomitee energilisel juhtimisel jätkus 48 H. Allik. Esimesed kommunistlikud ... , lk. 85. 49 EKP II kongress ... , lk. 288. 50 Sealsamas, lk . 347. 112

4

1922. aastal komsomoliorganisatsioonide võrgu laienemine. Aprillis oli Eestimaa Kommunistlikul Noorsooühingul juba 35 kollektiivi

254 liikmega.51 ÜENPÜ sulgemisest ei möödunud aastatki, kui ille gaalsetesse kommunistlike noorte kollektiividesse kuulus juba roh kem kui viiendik endise legaalse ühingu liikmete arvust. Seega oli suhteliselt lühikese aja jooksul kujunenud Eestis välja

tugev illegaalne kommunistlik noorsoo -organisatsioon ja taastatud KNI Eesti Sektsioon, nüüd juba illegaalse Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu näol.

Kommunistlike noorte kollektiivide organiseerimisel ja juhenda misel oli suureks abiks EKNÜ illegaalne häälekandja « Noor Proletaarlane», mis hakkas ilmuma detsembris

1921.

Esimese

numbri juhtkirjas öeldi: « Meie peame iga noore , kes suure idee kommunistliku ühiskonna eest võitlema valmis oleks, üles otsima

ja /Kommunistliku / Noorsoo Internatsionaali lipu alla tooma.» 52 Kogu oma ilmumisaja vältel oli « Noor Proletaarlane » partei tõe liseks abiliseks noorsoo kasvatamisel marksismi- leninismi ideede

vaimus. See oli ainus noorsoole määratud väljaanne Eestis, mis

avaldas materjale illegaalse kommunistliku partei ja kommunistliku noorsooühingu tegevusest, nende eesmärkidest ja ülesannetest. EKNU illegaalsel häälekandjal lasusid ka vastutusrikkad organi

saatorlikud ülesanded. Tuues oma veergudel ära kommunistliku noorsooühingu kõrgemate organite otsuseid ja juhtnööre, abistas

«Noor Proletaarlane » EKNU kollektiivide loomist tehastes, kooli des ja külades. Oskuslikult sidus « Noor Proletaarlane » marksistlik

leninliku teooria propageerimise EKNÜ praktilise tööga ja töölis noorte seisukohalt eluliste probleemidega. Ajalehes avaldati sõnu meid ja kirjutisi töötava ja õppiva noorsoo tõelisest olukorrast,

mis aitasid konkreetsete faktide najal paremini aru saada kapita listliku ühiskonna olemusest ja kommunistliku partei

eesmärki

dest .

Kõik see oligi põhjuseks, miks « Noorel Proletaarlasel » oli noorte

hulgas suur mõju. Samal ajal kui kodanlikud noorsooajalehed kiratsesid , levis illegaalne « Noor Proletaarlane » tuhandetes eksemp larides üle kogu Eesti. Aastail 1921-1922, kui suudeti välja anda

5 numbrit, oli ajalehe tiraaž 3000 eksemplari.53 Noorte kaasatõmbamisel

revolutsioonilisse

võitlusse

etendasid

tähtsat osa ka EKNÜ poolt väljaantud lendlehed , mis ilmusid ope ratiivselt üksikute poliitiliste sündmuste puhul. Nii näiteks märgiti

EKNU Ajutise Keskkomitee aruandes 1922. aasta septembris, et 51 EKPA, f. 24, nim . 1 , s.-ü. 779, 1. 10–11 . 52 «Noor Proletaarlane» , nr. 1 , 1. detsembril 1921 . 53 EKPA, f. 24, nim . 1 , s.-ü. 779, 1. 25 . 8

ELKNU

113

ühingu poolt väljaantud lendlehtede tiraaž tõusis mõnel juhul kuni 5000 eksemplarini.54 Lendlehti trükiti K. Liebknechti ja R. Luxem burgi surma-aastapäeva puhul, 1. maiks, rahvusvahelise noorsoo päeva puhul, protestiks eesti kodanluse terroriaktide vastu. 1923. 1924. aastal andis EKNÜ välja mitu sõdurisineleid kandvatele töö lisnoortele määratud lendlehte, nagu Nekrutitele ! » ja « Sõdurid, madrused, ausad ohvitserid ! » . Avaldati ka EKP ja EKNÜ Keskkomi tee ühiseid lendlehti. Samuti levitati eesti keelde tõlgituna ka KNI Täitevkomitee läkitusi ja üleskutseid töötavale noorsoole .55 «Oma häälekandja ja lendlehtede toimetamine lugejateni vab rikutesse, töökodadesse, koolidesse, maale sulaspoiste ja taluteeni -

jate kätte, see oli EKNÜ liikmete ülesanne. Et lendlehtede kohale toimetamise puhul oleks sissekukkumise hädaoht väiksem , tuli neid levitada võimalikult üheaegselt kõikjal. See oli huvitav, külma verd ja leidlikkust nõudev ülesanne, » meenutab üks EKNU raja jatest Olga Lauristin (Künnapuu ). 56 Balti Büroo kaudu kujunesid kommunistlikul noorsooühingul välja

tihedad

sidemed

KNI

sektsioonidega

Lätis

ja

Leedus.

6.-7. jaanuaril 1922 Riias illegaalselt korraldatud Baltimaade kommunistlike noorsooühingute I konverentsist võttis osa EKNU esindaja Balti Büroos Johannes Reesen.57 Nimetatud konverents astus sammu edasi kommunistliku noorsooliikumise koordineerimi seks Balti riikides. Üksmeelselt kiideti heaks KNI II kongressi

otsused, mis nõudsid kommunistlike noorsooühingute mõju tugev >

damist töötavate noorte hulkades. Baltimaade kommunistlike noor

sooühingute tegevusühtsuse kohta vastuvõetud otsus nägi ette ühi seid majanduslikke ja poliitilisi väljaastumisi kodanluse vastu, vas tastikust majanduslikku ja organisatsioonilist abi ning informat siooni vahetamist. Lepiti kokku ühiste noorsoopäevade läbiviimises ja informatsioonibülletääni väljaandmises. Võeti vastu manifest, mis kutsus noorsugu üles sõja puhul keelduma minemast Nõuko gude Venemaa vastu ja pöörama relvad hoopis oma kodanluse poole.58 Ühiselt töötati välja noorsoo majandusliku võitluse ulatus

lik programm . Selles märgiti, et poliitilises ja majanduslikus võitlu ses ei ole noortöölistel eesmärke, mis erineksid kogu töölisklassi võitlusülesannetest. Otsuses tähendati, et majanduslik võitlus on

ainult üks osa noorsoo revolutsioonilisest liikumisest: põhiliseks 54 EKPA , f. 27, nim. 2 , s.-ü. 2, 1. 35.

55 K. Martinson. Vabaduse ja õnne eest. Illegaalne kommunistlik noorsoo ajakirjandus kodanlikus Eestis. Kogumikus « Eesliinil » ( edaspidi: K. Martin son . Vabaduse ja õnne eest ... ) , Tallinn, 1962 , lk . 232.

56 O. Lauristin . EKNU algupäevilt. Kogumikus « Karastumine» (edaspidi: 0. Lauristin . EKNU algupäevilt ...), lk . 183. 57 EKPA, f. 24, nim. 1, s.-ü. 777, 1. 29; 6495, nim . 1, s.-ü. 379, 1. 156—157. 58 «Noor Proletaarlane », nr. 3 , 1. märtsil 1922. 114

manit future, you EXS 7 I Let I, JA ( EBDI

t11.

* la t ** korra lngs 118 -1. 11

768 1 1 3

lit. )

Xunwilde

kriiside * ***** ******* ***********************

Riia konverentsi üleskutse Eesti, Läti ja Leedu noorsoole ( jaanuar 1922)

eesmärgiks on proletariaadi diktatuuri kehtestamine.59 Programmi elluviimisel oli kaalukas osa ametiühingute juurde moodustatavatel noortekomisjonidel. Nagu märgiti konverentsi otsuses, oli noorte komisjonide ülesandeks ühendada illegaalsed kommunistlikud noor sooühingud töölisnoorsoo hulkadega ja tõmmata viimased kaasa revolutsioonilisse võitlusse .

Vahetult pärast Baltimaade kommunistlike noorsooühingute konverentsi, 16.—18. jaanuarini toimus Lätimaa Kommunistliku Noorsooühingu II kongress, millest Johannes Reesen samuti osa võttis. EKNU esindaja avaldas oma tervituskõnes lootust, et läti, leedu ja eesti kommunistlike noorte ühine võitlusrinne kiirendab revolutsioonilise töölisklassi võitu kodanluse üle.60

Paralleelselt illegaalse kommunistliku noorsooühingu organiseeri misega toimus ka intensiivne legaalne tegevus töötavate noorte hulgas. Juhindudes Baltimaade kommunistlike noorsooühingute I konverentsi otsustest, hakati 1922. aasta algul organiseerima revo

lutsiooniliste ametiühingute juurde noortekomisjone. Niisuguste abi 59 EKPA , f. 27, nim . 2, s.-ü. 5, 1. 14—15. 60 «Noor Proletaarlane » , nr. 3, 1. märtsil 1922. >

8*

115

organisatsioonide otstarbekus oli 1920-ndate aastate algul rahvus vahelises kommunistlikus noorsooliikumises

veel

üsna

vaieldav

küsimus.

Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali II kongress 1921. aastal

oli otsustanud , et pole soovitatav luua kommunistliku noorsooühin guga paralleelseid organisatsioone noorsoo revolutsioonilise liiku mise juhtimiseks. Samal ajal pidasid mitmed illegaalselt tegutsevad kommunistlikud noorsooühingud selliseid institutsioone ikkagi vaja likuks. Illegaalsetes tingimustes tegutsevatel kommunistlikel noor

sooühingutel oli vaja omada legaalseid abiorganisatsioone, mis ühendaksid noorsooühingut hulkadega ja aitaksid võidelda kodan liku ideoloogia ning kodanlike noorsoo -organisatsioonide mõju vastu.

EKNU Ajutine Keskkomitee pöördus EKP Keskkomitee toetusel Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali Täitevkomitee poole taot

lusega lubada praktikas kontrollida ametiühingute noortekomisjo nide efektiivsust töölisnoorsoo organiseerimise vormina. KNI Täi tevkomitee andiski Eesti sektsioonile selleks nõusoleku.61

Esimene säärane noortekomisjon loodi 5. märtsil 1922 Tallinna

Metallitööliste Ametiühingu juurde. Sinna kuulusid EKNÜ liikmed Johannes Lauristin , Osvald Piir, Voldemar Raekson , Eduard Reva ja Julius Tõnisson.62 Lühikese ajaga, 1922. aasta kevadel ja suvel,

loodi Tallinnas noortekomisjonid metalli-, ehitus-, tekstiili-, kee mia- ja puidutööliste ja mitmete teiste ametiühingute juurde. Ehi tustööliste Liidu noortekomisjon moodustati 1922. aasta aprillis järgmises koosseisus: Vilhelmine Klementi, Aleksander Leiner, Johannes Ellmann , hiljem Aleksander Kõvamees ja Aleksander Resev. Aprillis kujundatud Puutööliste Ametiühingu noortekomis joni kuulusid Adolf Stamm ja Leena Laid - Parker, Paberitööliste

Ametiühingu noortekomisjoni valiti Leida Vaarman , Ella Tender

mann, Helene Kamberg, Salme Raekson ( Turova) jt. Toidu- ja Maitseainete Valmistajate Ametiühingu noortekomisjonis oli Alma Vaarman jt .

Ametiühingute noortekomisjonide keskseks organiks sai Tallinna Ametiühingute Kesknõukogu viieliikmeline noortekomisjon, kuhu

algul valiti Johannes Lauristin, Osvald Piir, Eduard Rõngelepp, Vilhelmine Klementi ja Alma Vaarman, hiljem kuulusid siia veel Aleksander Kõvamees ja Adolf Stamm.63 61 ЕКРА, f. 27, nim. 1 , s.-ü. 717, 1, 21 ; комсомол. М.-Л. 1932, 1k. 84. 1932 ,

lk.

и, Пээт, Л. Лоринг. Эстонский

84.

62 « Noor Tööline», 1922, nr. 3, lk. 81 . 63 A. Resev. Revolutsioonilisel teel. Kogumikus « Karastumine» A. Resev. Revolutsioonilisel teel), Tallinn, 1958, lk. 196. 116

(edaspidi:

Noortekomisjonid alustasid tegevust ka teistes linnades ja maal, nende autoriteet kasvas kiiresti. 1922. aasta aprillis loodi esimene töölisnoorsoo komisjon Pärnumaal Pornuse valla töölisühingu juu res.64 Oktoobris tegutses ametiühingute juures juba 25 noortekomis

joni. Nad võtsid ettevõtetes arvele noortöölisi, õppisid tundma nende töö- ja palgatingimusi ning selgitasid noortele organiseerumise

vajalikkust. Kui 1922. aasta jaanuaris oli Tallinna ametiühingutes umbes 500 noort töölist, siis aasta lõpuks oli neisse koondunud kuni 3000 noort. Juba 1922. aasta novembris tegutses noortekomis

jonide juhtimisel kogu maal ligi 5000 noortöölist. Ametiühingute noortekomisjonide kaudu organiseeris

EKNÜ

töölisnoorte palgavõitlust ja väljaastumist paremate töötingimuste eest. Oli ju KNI II kongress soovitanud kommunistlikel noorsoo ühingutel arendada võitlust töötava noorsoo majandusliku olukorra

parandamise eest, rõhutades mõtet, et noorte olukord võib põhja likult muutuda ainult siis, kui ta ühineb võitlusrindes kogu töölis

klassiga ja toetab töörahva ühise väerinna taktikat.65 Lähtu des Baltimaade kommunistlike noorsooühingute I konverent sil

vastuvõetud

nõudmistest

töökaitse

ailall

töötasid

ameti

ühingute noortekomisjonid välja noorte erinõudmised palga, tööaja ja töötingimuste osas. Nõuti alla 14 aasta vanuste laste töö keela mist ja nende koolisaatmist riigi kulul. Taotleti veel neljatunnilist tööpäeva 14-16 aasta vanustele alaealistele, alla 18 aasta vanuste noorukite öötöö keelamist ja töötavatele noortele aastas ühe kuu pikkust puhkust töötasu säilitamisega. Samuti nõuti töötingimuste

parandamist, arstiabi kindlustamist ja töötasu maksmist noortöölis tele haiguse ning tööinvaliidsuse korral. 66

1922. aasta kevadel hakkas kujunema ka teine noorte organisee

rimise legaalne vorm Eesti Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei juurde asutatud noorteosakondade näol. Selle partei III kongressil 1922. aasta aprillis õnnestus revolutsiooniliselt meelestatud töölistel

saavutada otsustav ülekaal partei oportunistlike liidrite üle. 64 «Meie Noor Tööline» , 1923, nr. 5, lk. 9—10. 65 Töörahva Ühine Väerind

EKP võitlustaktika, mida ta viis ellu 1921.

aasta lõpust alates. Lähtudes Kominterni juhenditest ja Eestis valitsevast olu

korrast, koostas EKP Keskkomitee konkreetse kava töörahva ühisrinde loo miseks Eestis. 1922. aasta jaanuari algul toimunud vastutavate parteiorgani

saatorite nõupidamisel sõnastati Töörahva Ühise Väerinna põhinõudmised. Kaheteistkümne nõudmise hulgas oli nii majanduslikke kui ka poliitilisi; nende elluviimisest olid huvitatud laiad töötavad hulgad. Ühisrinde nõudmi sed leidsid laialdast poolehoidu ja paari-kolme kuu jooksul koondus enamik töölisorganisatsioone nende loosungite ümber. Tänu ühisrinde taktikale saa

vutas EKP edu oportunistide isoleerimisel tööliste hulkadest ja töölisklassi tegevusühtsuse saavutamisel. 66 « Noor Tööline » , 1922, nr. 3 , lk . 69–70 . 117

EISTP - st (1923. aasta juunis nimetati ta ümber Eestimaa Töö rahva Parteiks) kujunes nüüd Eestimaa Kommunistliku Partei

vahetul juhtimisel töötav legaalne revolutsiooniline massipartei. EISTP noorteosakondadest said aja jooksul sisuliselt EKNÜ legaal sed organisatsioonid, mis tegid tõhusat tööd noorsoo poliitilisel kasvatamisel.

Järk - järgult kujunes välja ka tööjaotus EISTP Keskkomitee ning Tallinna Kesknõukogu Ametiühingute noortekomisjoni vahel. Viimane tegeles noortekomisjonide üld noorteosakonna

juhtimisega , nende töö koordineerimisega ja nende kaudu noor tööliste värbamisega ametiühingutesse. Ametiühingute noortekomis jonide kaudu juhiti võitlust noortööliste töö-, palga-, õppe- jm.

tingimuste parandamise eest käitistes. Noortekomisjonid levitasid ka töölisajakirjandust. EISTP noorteosakonna komisjon aga asus par teilise organiseerimistöö kõrval korraldama poliitilise iseloomuga koosolekuid, referaate , ettekandeid nii oma liikmeskonnale kui ka

kõigile huvitatuile. Ta tegeles ka sõjavastase tööga noorte, eriti kutsealuste seas.67

1922. aasta 1. mai rongkäik Tallinnas kujunes suureks meele avalduseks kodanluse diktatuuri vastu. Demonstratsioonist võttis

noortekomisjonide õhutusel osa ligi 5000 noortöölist. Nad kandsid punaseid lippe- ja loosungeid «Meie nõuame avalikku tegevusvaba

dust komparteile !» , « Meie nõuame avalikku tegevusvabadust EKNÜ - le !». « Russalka » juures esinesid EKNÜ poolt kõnega Vil helmine Klementi ja Johannes Lauristin . Hulgaliselt võtsid noo

red osa 1. mai rongkäikudest ka Tartus ja Narvas. Pärast 1922. a. 1. maid areteeriti EKNU aktivistid Vilhelmine Klementi, Helmi Niineberg ja Helene Pruul.

Oma solidaarsust kõigi maade revolutsioonilise noorsooga näitasid

Tallinna noored 8. ülemaailmsele noorsoopäevale pühendatud võim sal demonstratsioonil 3. septembril 1922. aastal. Meeleavaldus algas « Russalka » juurest ja liikus punase lipu all Piritale. Kodanlikud võimud olid ära keelanud kõik loosungid . Demonstratsioon lõppes

tööliste karskusseltsis « Valvaja » korraldatud piduõhtuga, mille sissetulek läks vanglas viibivate võitluskaaslaste ja nende pere kondade toetamiseks.68 3. septembril korraldati rongkäike ja koos olekuid üle kogu maa ; kõik nad kulgesid noorsoo kasvava revolut sioonilisuse tähe all.

Kuid ametiühingute noortekomisjonide tegevus ei piirdunud ainult töölisnoorte majandusliku võitluse juhtimisega. EKNÜ juh timisel pühendasid need komisjonid suurt tähelepanu ka noorsoo vabastamisele usu ja kiriku mõju alt. Selleks korraldasid nad 67 A. Resev. Revolutsioonilisel teel, lk. 68 EKPA , f. 27, nim . 2, s.-ü. 2, 1. 39–40. 118

198.

ateistlikke loenguid , meeleavaldusi, usuvastaseid päevi jms. Mas silise ja ülelinnalise kuju omandas 27. augustil läbiviidud usu- ja kirikumeeste vastane demonstratsioon Pirital. 1922. aasta hilissuvel

võeti kasutusele uus töövorm , nn . ilmalik leer. See kujutas endast Joengutsüklit, kus peale tervishoiu , perekonnaelu ja teiste küsi muste selgitati ka klassivõitluse ja proletaarse revolutsiooni teooria

aluseid seoses kodanliku Eesti tegelikkusega. Esimese ilmaliku leeri organiseeris Tallinna Ametiühingute Kesknõukogu noortekomisjon , Selle kursuse lõpetas 10. oktoobril 1922 70 töölisnoort, nende hul gas noorsooliikumise aktivistid Johannes Kuuskmann, Alma Vaar

man , Aleksander Resev, Eduard Kägu, Aleksander Leiner, Alek sander Mahlberg jt. Ilmaliku leeri lõpetanud noored oli esimesed, kes avalikult ütlesid lahti usudogmadest ja kirikust.

Kursustel

käsitletud probleemide ring oli tunduvalt laiem ateistlikust kasva

tusest ja sisuliselt kujunesid nad töötavatele noortele poliitiliste teadmiste kooliks. Kursuse lõpetajad kohustusid tegema revolut

sioonilist selgitustööd tööliste kodudes, levitama töölisajakirjandust ja võitlema usuigandite vastu.69 Tallinna eeskujul toimusid ilma likud leerid ka Tartus, Pärnus, Narvas ja mujal.

Tartus algas energiline organiseerimis- ja selgitustöö noorte hul gas 1922. aasta sügisel. 3. septembril 1922 toimus Tartu Ametiühin gute Kesknõukogu ruumides esimene suurem noortööliste koosolek, mis oli pühendatud rahvusvahelisele noorsoopäevale. Tartu Ameti ühingute Kesknõukogu esimees Hans Heidemann kõneles töölis

noorsoo majanduslikust võitlusest ja ülesannetest töörahva ühis rindes. Pärast koosoleku lõppu kogunesid Ülemaalise Ehitustööliste Liidu Tartu osakonna liikmed ja valisid viieliikmelise noortekomis

joni. See oli esimene noortekomisjon Tartus. Tartu Ametiühingute Kesknõukogu noortekomisjon moodustati 14. septembril. Noortest

valiti komisjoni Osvald Tuul ja Elmar Osjamets, kesknõukogu esindajaks oli H. Heidemann, keda hiljem asendas Rudolf Pälson . Üliõpilasnoorsoo esindajana kuulus komisjoni 0. Künnapuu (Lau

ristin ). Järgnevatel kuudel tegutseti energiliselt noorte organi seerimisega. Ka Tartu Nahatööliste Ametiühingu, Tartu Metalli tööliste Ametiühingu juures hakkasid tegutsema noortekomis jonid .

Novembris 1922 asutati ka EISTP Tartu osakonna juurde noorte

osakond . Juhatusse kuulusid R. Pälson , O. Künnapuu, 0. Tuul jt. Osakond organiseeris noorte tegevust mitmesugustes ringides, kor raldas vaidlusõhtuid , kontsertmiitinguid . Legaalne tegevus aitas välja selgitada ja lähemalt tundma õppida klassivõitluse huvidele ustavaid noori, kellest 1922/23. aasta talvel moodustati Tartu Ame 69 EKPA, f . 27, nim . 27–1 , s.-ü. 549, 1. 8–9. 119

tiühingute Kesknõukogu juurde EKNU kollektiiv. Sinna kuulusid peale 0. Künnapuu kui kollektiivi organisaatori Osvald Tuul, August Kuhlberg, Elmar Osjamets, Rudolf Pälson, Johannes Kont.70 Noored aitasid palju kaasa sellele, et Tartu töölisühingud vabane

sid parempoolsete sotsiaaldemokraatide mõju alt ja muutusid revo lutsioonilise klassivõitluse organisatsioonideks. II Riigikogu valimiste eelsest selgitustööst 1923. aasta kevadel võtsid Tartu noortekomisjonide ja EISTP Tartu noorteosakonna liikmed kommunistlike noorte juhtimisel aktiivselt osa. Noored käi sid kõik tänavad töölislinnajagudes majast majja läbi ja tutvustasid

Töörahva Ühise Väerinna valimisplatvormi ja kandidaate. Noortel oli kaalukas osa selles, et Tartus ja maakonnas hääletas TÜV kan didaatide poolt 11,5 tuhat valijat, viies II Riigikogusse kolm esin dajat - H. Heidemanni, R. Pälsoni ja H. Alliku.. 1923. aasta 1. mai rongkäik oli ka Tartus rahvarohke. Noorte

osavõtt rongkäigust ja selle ettevalmistamisest aitas palju kaasa demonstratsiooni õnnestumisele. Hästi oli korraldatud ka rahvus

vahelise noorsoopäeva tähistamine Tartus 2. septembril 1923. Kõne dega esinesid H. Heidemann ja A. Veimer. Noored kandsid loosun

geid « Elagu Kommunistlik Noorte Internatsionaal!», « Siin sammub punane reserv tulevane tööliskaardivägi » jt.71 Noorte seas tehtava kasvatus- ja organiseerimistöö tugevdamisel etendas tähtsat osa töölisnoorsoo legaalne ajakiri « Noor Tööline»,

mis hakkas ilmuma 1922. aasta jaanuaris. Esimeses numbris kirju tati: « « Noor Tööline » astub Eesti töörahva ühisesse väerinda. Meie

võitlus ei või olla ainult kultuur - ideeline. Töölisnoorsugu haaraku kätte poliitilise ja majandusliku võitluse kaheteraga mõõk !»>72 Aja kirja , millest sisuliselt kujunes kommunistliku noorsooühingu

legaalne häälekandja, toimetas EKNU Ajutise Keskkomitee liige kommunist Johannes Lauristin . Ajakirja poliitiline tähtsus suure nes eriti siis, kui 1922. aasta maist alates katkes EKNÜ illegaalse

häälekandja « Noor Proletaarlane » ilmumine. Ajakirja peamiseks ülesandeks oli progressiivse noorsoo koondamine revolutsioonilise võitluslipu alla klassiteadlikkuse ja ideoloogilise küpsuse kasvatamise teel « Noor Tööline» avaldas rohkesti kirjutisi, mis selgitasid töölis-, maa- ja õppivale noorsoole tema olukorda. Väga tähtsat osa etendas kuukiri töölisnoorte koondamisel revolutsioonilistesse ametiühingu tesse. Ajakirja veergudel kirjutati sageli noortekomisjonide orga niseerimisest, mitmekülgsest tegevusest ning toodi ära noortekomis 70 0. Künnapuu (Lauristin). Mälestused kommunistlikust noorsooliikumi sest Tartus

1922. – 1923.

aastal.

Autori

valduses .

71 ENSV ORKA , f. 1749, nim. 1 , s.-ü. 1 , 1. 12 ja 18. 72 « Noor Tööline» , 1922, nr. 1 , lk . 1 . 120 1

jonide poolt omaksvõetud majandusliku võitluse programmilised nõudmised . Ajakiri selgitas noortele õiget taktikat nende nõudmiste ellurakendamise taotlemiseks. Töölisnoortele selgitati, et nende lii kumine on lahutamatu vanema põlvkonna võitlusest. « Meie võitlus on ühe ja sama eesmärgi eest. Võita võime tõesti ainult ühise väe

rinna abil, kuhu kuuluvad kõik kurnatud, vaatamata soo, vanuse, tööharu, rahvuse, usu peale .» 73 « Noor Tööline kasvatas sirguvat põlvkonda proletaarse internatsionalismi vaimus. Tema veergudel avaldati materjale Nõukogudemaa noorte elust ja kapitalistlike maade progressiivsete noorte võitlusest, ülevaateid Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali sektsioonide tegevusest paljudes maades. Märkimisväärset tööd tegi «Noor Tööline » noorsoo ideelisel kasva

tamisel. Lugejate ideelise silmaringi avardamiseks avaldas ajakiri artikleid marksistlik - leninliku teooria põhiseisukohtade selgitami seks. Ilmusid kirjutised «Kirik, riik, proletariaat», « Riik ja revo lutsioon » , «Teadusliku sotsialismi algallikad » , « Oktoober ajaloo

ähisena » ja paljud teised. Oskuslikult õpetas ajakiri lugejaid siduma antud momendi esmaseid huvisid proletariaadi ja tema par tei võitluse lõppeesmärkidega. «Noor Tööline » võitis noorte hulkades, nii linnades kui ka maal, suure populaarsuse. Ajakirja üksikute numbrite tiraaž oli 2500 kuni

5000 eksemplari.74 Võrdluseks olgu märgitud, et kodanlike noorsoo ajalehtede ja -ajakirjade tiraaž ei ületanud 1000 eksemplari ja neistki müüdi tavaliselt läbi ainult 300—600 eks.75

Ajakirja toimetusel ei olnud omaette ruume. Kui kodanlikud või mud 1921. aastal töölisorganisatsioonid Suur - Karja tänavalt Töö liste Majast välja ajasid ja eraldasid väljatõstetud töölisorganisat sioonide mööblile panipaigaks ruumid linna raamatukogu keldris, siis lootsid nad sellega töölisorganisatsioonide tegevust halvata.

nendest keldriruumidest kujunes töölisorganisatsioonide legaalne staap, mida hakati kutsuma «Tööliste Keldriks» ja kust

Kuid

peaaegu kolme aasta jooksul ( 1921-1924) juhiti ka revolutsiooni

list noorsooliikumist Tallinnas ning kogu Eestis. Siin asusid ameti

ühingute noortekomisjonid, siin oli revolutsiooniline töölisajakirjan duse toimetus ja talitus. Noored aktivistid lõid agaralt kaasa töö lisajalehtede levitamisel. Tavaliselt hilisel õhtutunnil tõid nad aja

lehed trükikojast — kärul, kelgul või seljas. Noortel tuli sageli rohkem lehti peita, enne kui ajalehe järjekordne number konfis

keeriti politsei poolt, sest leht konfiskeeriti tavaliselt siis, kui töö 73 «Noor Tööline », 1922, nr. 7/8, lk. 163. 74 K. Tammistu . Saarlaste Matsist « Sõnumini » ( edaspidi: Saarlaste Matsist ...), Tallinn, 1971 , lk . 137 . 75 « Noor Tööline » , 1922 , nr. 6 , lk. 160. 121

K. Tammistu.

lisorganisatsioonidel olid paberi, ladumise ja trükkimise kulutused juba tehtud. Sel viisil püüti revolutsioonilisi töölisorganisatsioone majanduslikult nõrgestada. Olid lehenumbrid « Tööliste Keldrisse >> toodud, tuli kiiresti asuda nende valtsimisele, kleepida tellijate aadressid peale, panna valmis üksikmüügi pakid, sorteerida kõik

asulate ja linnade järgi ning viia jaama öiste rongide postivaguni tesse. 76

« Noor Tööline » pühendas suhteliselt palju tähelepanu ka kooli noorsoo , tegevusele ja võitlusülesannetele – ei jäänud ju need

küsimused kunagi kõrvale Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu vaateväljast. Koolinoorsoo hulka kuulus nii tööliste kui ka talu

rahva hulgast pärinevaid noori, ja nende koondamine EKNU ümber oli väga tähtis. Koolides tuli kommunistlikel noortel organiseerida marksistliku kirjanduse lugemist, agiteerida kaasõpilasi mitte osa võtma usuõpetuse tundidest ja leerist, paljastada kodanliku ideo

loogia klassiiseloomu ja tõmmata proletaarsetest perekondadest pärinevaid õpilasi ära selle ideoloogia mõju alt. 4.–6. jaanuarini 1922. a. toimunud Eesti Koolinoorsoo Keskliidu

IV kongressil ilmnes terav vastuolu liidu reaktsioonilise juhatuse ja

revolutsiooniliselt meelestatud õpilaste vahel. Nii mõistis kongress revolutsiooniliselt meelestatud õpilaste mõjul hukka skautluse kui

noorsoole kahjuliku liikumise. Grupp delegaate formuleeris noor sooliikumise ülesanded niiviisi: «Noorsugu peab rahva sekka minema ning töötama sotsialismi teostamiseks, et vabastada töö rahvast kapitalismi ikke alt. »77 Kolmandik delegaatidest hääletas

resolutsiooni poolt. Kui kongressi lõpul tehti ettepanek saata tervi tustelegramm riigivanemale, siis hääletas 22 delegaati selle vastu.78 Ka Eesti Koolinoorsoo Keskliidu V kongressil 1923. aasta kevadel olid kommunistlikud noored aktiivsed , esitasid igas arutatavas küsi muses oma resolutsiooniprojekti.

Koolinoorsoo süveneva opositsioonivaimu avalduseks oli 1922. aasta märtsis puhkenud õpilaste streik Pärnu Ühisgümnaasiu mis. Streik oli suunatud kooli juhtkonna vaenuliku suhtumise

vastu revolutsiooniliselt meelestatud õpilastesse. Ebaõiglaselt koolist väljaheidetud õpilase kommunistliku noore Andrei Murro kaitseks

moodustati illegaalse kommunistlike noorte kollektiivi algatusel streigikomitee. Komitee esindajad teatasid õppenõukogule, et õppe töölt lahkunud 200 õpilast ilmuvad kooli alles siis, kui A. Murro küsimus on õiglaselt lahendatud . Koolivõimude eesmärgiks oli õpi laste ühisrinde lõhkumine. Haridusministri korraldusel heideti esi 76 A. Resev. Revolutsioonilisel teel, lk. 204.

77 ENSV ORKA, f. 1106, nim. 3, s.-ü. 658, 1. 355. 78 «Noor Tööline » , 1922, nr. 1 , lk . 21 . 122

algu 125 streigist osavõtnut koolist välja. Nende tagasivõtmine toi ainult individuaalses korras palvekirja esitamisel. Lõp likult jäi ühisgümnaasium suletuks 14 õpilasele, kellest enamik olid EKNÜ liikmed A. Murro, E. Tarkpea, V. Kangur ja

mus

-

teised.79 Õpilaste väljaastumisel oli selgelt väljendatud poliitiline iseloom .

Keskkoolidest eemaldati veel teisigi kommunistliku maailma vaatega noori. Tartu Õpetajate Seminarist heideti välja UENPÜ Tartu osakonna esimees Rudolf Pälson . Tallinna Õhtukeskkooli pedagoogikanõukogu heitis koolist välja kommunistlikud noored Vilhelmine Klementi ja Johannes Lauristini. Haridusministeeriumi ringkirjaga teatati kõigile koolivalitsustele, et neil keelatakse õppi

mine kõigis Eesti piirides tegutsevates koolides.80 1923. aasta algul jäid Väike -Maarja Reaalgümnaasiumi uksed suletuks Richard Tik

karile ja 1924. aasta kevadel oli sunnitud koolist lahkuma ka Paul Baumann .

Kodanlus mõistis hästi, et noorsoo revolutsioonilist liikumist

ainuüksi repressioonide abil lämmatada ei saa. Proletaarse noorsoo ideoloogiliseks pimestamiseks lasti käiku kogu kodanluse propa gandaaparaat ja noorsooliikumine lülitati kodanlik -natsionalistliku kasvatuse

teenistusse .

Juhtivateks

noorsoo -organisatsioonideks,

mille liikmeskonna valdava enamiku moodustasid kooliõpilased, olid kodanlikus Eestis kahekümnendate aastate algul skautide ja gaidide

organisatsioon , mille reaktsioonilise suunaga ühinesid ka «Noor sepad », Kristlik Noorte Meeste Ühing, Kristlik Noorte Naiste

Uhing ja Koolinoorsoo Liit. Neid organisatsioone toetati rikkalikult riigieelarvest. Nii määras Haridusministeerium oma 1922. aasta eel arves pool miljonit marka skaudiliikumise arendamiseks, järgmisel aastal ulatus toetussumma juba miljoni margani.81 Peale selle andis

ministeerium täiendavat toetust Tallinna, Pärnu ja teiste keskuste skaudiorganisatsioonidele. Proletaarse päritoluga kooliõpilaste vär bamiseks anti neile tasuta kooli vormiriietus, jalanõud ja tehti ka teisi soodustusi. Kristlike noorteorganisatsioonide käsutuses olid suured summad, mis laekusid Ameerika Kristlikult Noorte Meeste Ühingult (YMCA ) ja kohalikelt tööstureilt.

Kodanluse ideoloogilisele pealetungile seadis Eestimaa Kommu nistlik Noorsooühing vastu revolutsioonilise propaganda, mis selgi tas kodanlikesse noorsoo -organisatsioonidesse äraeksinud proletaar 79 Vladimir (Mart) Kangur. Noorusaastail võitlustules, kogumikus « Karas

tumine» (edaspidi: Vladimir (Mart) Kangur. Noorusaastail ...), lk. 256—257. 80 ENSV ORKA, f. 1108, nim . 4, S.-ü. 417, l. 12–14; A. Vaarman . Surmast tugevam ...

lk . 144 .

81 B. Nedzvetski. Esimeste sammude sügavad jäljed (edaspidi: B. Nedz vetski. Esimeste sammude ...), Tallinn, 1972, lk. 62. 123

setele noortele nende vigu. Illegaalne EKNU suunas oma liikmeid

skautide ja noorseppade organisatsioonidesse jm. « Kodanlus katsub proletariaadi ridadest noori oma poole petta , »

kirjutas EKNÜ illegaalne häälekandja « Noor Proletaarlane». « Meie tungime iga prao vahelt läbi, et kodanluse pettust paljastada ja

noori proletaarlasi kodanluse mõju alt päästa; kuid ühtlasi vas tame kodanlusele ka vastupealetungimisega

püüame proleta

riaadi poole võita noori kodanlasi. » 82 EKNÜ selgitustöö tulemusena ei õnnestunud kodanlusel oma noorsoo -organisatsioonidesse kaasa

tõmmata kuigi palju proletaarse päritoluga noori. Kui 1922. aasta algul oli skaute 3500, siis 1923. aasta aprillikuuks oli skaudiorga

nisatsiooni liikmete arv langenud juba tuhandeni.83 Seega ei suut

nud kodanlikud noorsoo -organisatsioonid täita neile seatud põhi ülesannet

tõmmata oma mõjusfääri õppiva noorsoo valdav ena

mik .

Erinevalt paljude teiste maade noorsooliikumisest ei suutnud sotsiaaldemokraatia 20 20 -nda -ndate aastate algul Eestis avaldada märkimisväärset mõju töölisnoortele ega neid organisat

parempoolne

siooniliselt endaga siduda. Kommunistlikul noorsooühingul tuli pidada järjekindlat võitlust kahel rindel – nii kodanliku riigi

poolt juhitavate noorsoo -organisatsioonidega kui ka reformistide katsetega lõhestada töölisnoorsoo liikumist. Võitluseks parempoolse sotsiaaldemokraatliku noorsoo -organisatsiooniga, kuhu valelike lubadustega oli õnnestunud tõmmata ka proletaarset noorsugu ,

määras EKNÜ kindlaks taktika, mis seisnes nende organisatsioonide ülevõtmises, sisemise revolutsioneerumise protsessi kiirendamises. EKNÜ saatis oma liikmeid sotsiaaldemokraatlikesse noorteorgani satsioonidesse, kus nad tegid revolutsioonilist selgitustööd , levitasid kommunistlikku kirjandust, kutsusid sotsiaaldemokraatlikke noori kommunistlike noorte koosolekutele, korraldasid koos nendega mit mesuguseid teisi üritusi. 1922. aasta augustis õnnestus kommunist likel noortel praktiliselt likvideerida sotsiaaldemokraatlik noorte organisatsioon - Tallinna Sotsialistlik Noorsoo Ühing. Enamik sot -

siaaldemokraatlike noorsco - organisatsioonide liikmeid, välja arva tud mõned juhtivad tegelased , asus kommunistlike noortega ühisele võitlusplatvormile ja tuli üle revolutsiooniliste noorte ridadesse. 20. augustil 1922 ühingu üldkoosolekul otsustas liikmete enamik Tallinna Sotsialistliku Noorsoo Ühingu likvideerida ja terves koos seisus revolutsioonilise töölispartei – EISTP Tallinna noorteosa konda üle minna. Koosolekul vastuvõetud üleskutses « Eesti mees ja naisnoortöölistele linnas ja maal, kogu aatelisele noorsoole Eestis » 82 « Noor Proletaarlane » , 1921 , nr. 1 , lk. 2. 83 B. Nedzvetski. Esimeste sammude ... lk. 89. 124

öeldi: «Meie kutsume teid raputama oma jalgelt sotsliku tolmu. Astuge meiega ühes (EISTP ) noorsoo osakonda, mille seame järje kindlale klassivõitluse alusele. Tulge meiega koos võitlema sotsia 84 lismi eest.»

Kuid mitte igakord ei taotlenud EKNÜ töölisnoorsoo liikumise ühtsuse huvides mittekommunistlike noorsoo -organisatsioonide lik videerimist. Noorte poliitiline ja ideoloogiline veenmine nõudis

pidevat ja kannatlikku tööd . Sellepärast tuli mõnel juhul säilitada organisatsioon ja teha poliitilist kasvatustööd antud ühingus endas. Tuli arvestada ka võimalusi kasutada ühingut varuorganisatsioonina

revolutsiooniliste noorsoo -organisatsioonide rüüstamise puhul «kait sepolitsei » poolt. Näitena võib nimetada Tallinnas eksisteerinud enesearendajate ühingut « Tulevik » , kuhu oli koondunud nii töölis

noori kui proletaarset intelligentsi. Ühingu tegevus piirdus loen gute pidamise, raamatute laenutamise ja ekskursioonide korralda

misega oma liikmeskonnale. 1922. aasta algul astus rida kommu nistlikke noori, nagu V. Klementi, O. Künnapuu (Lauristin), H. Nii neberg jt., EKNÜ ülesandel selle ühingu liikmeks, et teha selgi tustööd, värvata klassiteadlike töölisnoorte hulgast juurde uusi liikmeid , saavutada ühingu üldkoosolekul enamus ning valida uus, klassivõitluse alusel seisev juhatus. Sellest kavatsusest saadi aga

aru ja juhatus pani uute liikmete vastuvõtmise seisma. Ühingu juhatuse liikmeteks olid eri aegadel V. Klementi, A. Resev ja tei sed, kuid ühingut täielikult üle võtta ei õnnestunud.85

Perioodi Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu tegevuses 1921 . aasta sügisest kuni I kongressini 1922. aasta sügisel iseloomustas EKNU organisatsioonilise struktuuri ja taktika väljakujunemine, edukate töövormide leidmine ja rakendamine ning selle tulemusena ühingu mõju laienemine töötava noorsoo hulgas.

3. Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu I kongress (september 1922)

Ööl vastu pühapäeva 1922. aasta 3. septembril kogunesid Eesti maa Kommmunistliku Noorsooühingu I kongressi 16 delegaati Harjumaal Peningi vallas asuvasse Võisilma tallu.86 Kongressist

võtsid osa Jaan Anvelt, Jaan Kreuks, Johannes Lauristin, Richard Mirring, Anton Mangmann , Andrei Murro, Vladimir (Mart) Kangur, Erich Tarkpea, Julius Tõnisson, Oskar Sepre, Alma Vaarman, Vol 84 « Noor Tööline» , 1922, nr. 7/8 lk. 181 . 85 A. Resev. Revolutsioonilisel teel, lk. 202. 86 Vladimir (Mart) Kangur. Noorusaastail ..., lk . 264 . 125

1

demar Raekson, Anton Vedru, Osvald Piir, Eduard Reva ja Alfred Stamm . Peale otseste korraldajate ei teadnud keegi varem kong ressi toimumise kohta . Delegaadid toodi kohale väikestes gruppides. Enne kongressi algust pandi legaalselt tegutsevatele delegaatidele pähe silmaavaustega valged kotid. Sellist konspiratsioonivõtet kasutati siis esimest korda.87

EKNÜ kongress korraldati erakordsetes tingimustes. Traagilised maisündmused — Viktor Kingissepa mõrvamine, partei kesktrüki koja avastamine Uku talus - sundisid äärmisele ettevaatusele. See pärast tuli isegi kongressi saadikuid üksteise eest varjata. Maja

ümber, kus toimus kongress, oli paigutatud varjatud valve, kes ei lasknud kedagi märkamatult hoonele läheneda.

Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu kongressi avas Jaan Kreuks. Ta märkis, et organisatsiooniliselt oleks kongressi olnud

võimalik pidada juba mais, kuid siis alanud kodanluse repressioo nide laine takistas seda. Delegaadid austasid püstitõusmisega Viktor Kingissepa ja teiste kodanluse terrori ohvriks langenud võitlus kaaslaste mälestust.

Kongress oli väga töörohke, sest konspiratsiooninõuded lubasid delegaate koos hoida ainult ühe päeva. Kaheksa ja poole tunni

jooksul tehti asjalik kokkuvõte kommunistlike noorte tegevusest ja kavandati ülesanded edaspidiseks. Kongressi päevakorras olid Aju tise Keskkomitee ja kohalike organisatsioonide aruanded ning üle vaade Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali ja KNI Täitevkomi

tee Balti Büroo tegevusest. Aruannetele järgnesid EKNÜ

edas

pidiseid tegevussuundi käsitlevad ettekanded. Nii olid päevakorras töölisnoorsoo majandusliku võitluse probleemid, koolinoorsoo kaa satõmbamine revolutsioonilisse võitlusse

ning

noorsoo

kommu

teede ja meetodite arutelu .. Kõiki neid probleeme sidus tervikuks ettekanne noorsoo organiseerimise alustest. EKNÜ Ajutise Keskkomitee aruande esitas J. Kreuks.88 Ta andis nistliku

kasvatamise

lühikese ülevaate EKNÜ rajamise käigust ja olukorrast. Nagu teada, keelustasid kodanlikud võimud 1921. aasta aprillis Üle -eestimaalise Noorproletaarlaste Ühingu. Ühingu sulgemisega püüdis eesti kodanlus igati tõkestada töölisnoorte osavõttu revo lutsioonilisest liikumisest. Pearõhk revolutsiooniliste noorte orga

niseerimisel langes nüüd illegaalsele tööle. Noorproletaarlaste ühingu allesjäänud aktiiv hakkas 1921. aasta suvel EKP Keskkomi tee suunamisel organiseerima illegaalse kommunistliku noorsoo ühingu kollektiive. 87 « Noorte Hääl » , nr. 5, 7. jaanuaril 1941 . 88 EKPA, f. 24, nim. 1 , s.-ü. 773, 1. 28–29. 126

1

* X $ 0 1 - ** kongresa pro toko111a . 10 ******* Ön

enda

**** ********* oli koner**** be at * **************** *** **********

konkr**** *** l** 1

** 1e ***** ******* ***

Lo** ****

kalk. *** ** tapas ***

Wk *** 1 ** ****, 5 * 01

poolt kokkutatud kongresat pievakorra: *

** .

Srs . *** # * # eb

presidin

*** .

10l ** tepane ** ¥ « llda nella 113 *** 11** * on *****

Armatet saltel***et eti atata Jad Krank

& **

Kongresi Pr******** Tiit************** od Ire ** 11 ** .Xink 1 ettepanekal maneb kongraad A 111ol. , * #dinnalt male, * ** .dnyel t11 .,**

,******* 014.

3*,*** * 0 kk 111*** konkreast *** 41** t.

EKNU I kongressi protokollist (september 1922)

EKNU I kongressi ajaks oli Eestimaa Kommunistlik Noorsoo ühing juba väljakujunenud organisatsioon , kellel olid illegaalse ja legaalse töö kogemused. Kongressi ajaks oli Tallinnas, Pärnu lin nas ja maakonnas, Viljandi-, Harju-, Lääne- ja Tartumaal loodud ühtekokku 46 kollektiivi 286 liikmega. Suuremad organisatsioonid tegutsesid Tallinnas ( 189 liiget), Pärnu linnas ja maakonnas (36

liiget) ja Viljandimaal, kus oli 18 EKNÜ liiget. Ümmarguselt viien dik liikmeskonnast

60 kommunistlikku noort

kuulus ühtlasi

EKP ridadesse.89 Sotsiaalselt koosseisult oli EKNÜ töötava noorsoo organisatsioon ; nad moodustasid kaks kolmandikku liikmete arvust.

Ülejäänud kommunistlikud noored olid peamiselt proletaarse pärit oluga õppiva noorsoo hulgast. EKNU Ajutise Keskkomitee koos seisus oli 1922. aasta kaheksa kuu jooksul toimunud mitmeid muu datusi. Ajutise Keskkomitee liige V. Klementi areteeriti 1922. aasta 89 EKPA , f. 24, nim. 1, s.-ü. 773, 1. 29. 127

mais, teine liige A. Tutt jäi revolutsioonilisest liikumisest sama aasta keskpaiku kõrvale. 1922. aasta juulis tuli Eestisse illegaalselt

tagasi endise ÜENPÜ juhatuse liige R. Mirring,90 kes kohe arvati Ajutise Keskkomitee koosseisu. Energiliselt tegutsenud Ajutine Keskkomitee oli kaheksa kuu jooksul pidanud 22 koosolekut ning

välja andnud neli numbrit ühingu illegaalset häälekandjat « Noor Proletaarlane», peale selle lendlehti 15 000 eksemplaris.91

EKNU Keskkomitee sekretär J. Kreuks esines kongressil veel ettekandega kommunistliku noorsooühingų organisatsiooniliste aluste ja organisatsioonilise töö põhisuundade kohta. Kongressil vastu võetud resolutsioon « Organiseerimise küsimuse kohta» oli sisuliselt

EKNÜ esimene põhikiri.92 EKNU organisatsiooniliste põhialuste väljatöötamisel lähtus kongress Kommunistliku Partei poolt järele proovitud leninlikest organisatsioonilistest printsiipidest. EKNÜ alg rakuks olid kollektiivid, mis moodustati tööstusettevõtetes, koolides, sõjaväeosades ja kodanlikes noorsoo -organisatsioonides. Selle kõr

val eksisteerisid veel nn. territoriaalsed kollektiivid , kuhu koondati üksikuid kommunistlikke noori peamiselt maakohtades. EKNU kollektiivis oli 3—10 liiget, kes valisid organisaatori. Kollektiivid kuulusid linna või maakonna organisatsiooni, mida juhtis kolme

kuni viieliikmeline komitee. EKNÜ kõrgeimaks organiks oli kong ress, kus valiti ka Keskkomitee. Keskkomitee otsusel võidi linna- ja

maakonnakomitee liikmete arvu suurendada. Kui komitees oli neid üle viie, tuli moodustada kolmeliikmeline büroo. Ka Keskkomitee

valis büroo. Liikmemaksu suuruse määras kindlaks EKNÜ Kesk komitee. 1922. aastal maksid töötasu saavad kommunistlikud noo

red 1 % palgast, maanoortel oli liikmemaks 10 marka, kuna õppu ritel ja töötutel noortel oli organisatsiooni rahaline toetamine vabatahtlik.93 1923. aastal kehtestati liikmemaksu alammääradeks

maal 5 marka ning linnades 10 marka.94 Kodanlikus sõjaväes tegutsevad EKNÜ kollektiivid tulid orga niseerida rangelt konspireeritud kolmikutena. Armee spetsiifilised

tingimused nõudsid, et kolmikud oleksid organisatsiooniliselt lahus tootmis- või territoriaalsel põhimõttel moodustatud EKNU kollek tiividest ning alluksid vahetult Keskkomiteele.95 Sõjaväes tegutse

vate rakukeste ülesandeks oli kommunistliku kirjanduse levitamine ja sõjavastase selgitustöö tegemine sinelites linna- ja maanoorte hulgas. 90 O. Kuuli. Internatsionaalsel võitluspostil, lk. 27. 91 EKPA, f. 24, nim. 1 , s.-ü. 773, 1. 28.

92 Sealsamas, 1. 34–35. 93 EKPA, f. 7491 , nim. 1 , s.-ü. 5, 1. 18.

94 EKPA , f. 24, nim. 1 , s.-ü. 784, l. 13.

95 EKPA, f. 24, nim. 1, s.-ü. 733, 1. 35; s.-ü. 799, 1. 1. 128

Mihhail Ivanovitš Kalinin

Engelbert Strauch

Dmitri Iljitš Uljanov Kazys Rimša

Virgili Šantser

Alma Anni

Hans Pöögelmann

Peeter Peterson

87 Jaan Anvelt

Rudolf Vakmann

Karl Kanger

Viktor Kingissepp

1

1

Johannes Käspert Harald ja Richard Vennikas

.

Johannes Kaasik

Johannes Kuuskmann

Anton Lossman

Karl Latt

1

Gustav Metus (Abrelthal)

Aleksander Hendrikson

Hendrik Allik

Anna Paas

Eduard Tiitsen Arnold Juhkum

Karl Aru

Pjotr Smorodin

6 August Minne Eduard Sõrmus

2 N I

Elagu waber

Elong Haber

!

Meeleavaldus 1905. — 1907. aasta revolutsiooni ohvrite mälestuspäeval 10. märtsil 1917 Viljandis .

ya 1

1905. aasta 16. oktoobri veretöö ohvrite matuserongkäik 20. oktoobril 1905

Karistussalk ülestõusnud talupoegadelt äravõetud relvadega 1906. aastal

1

1

Harald Telliskivi Rudolf Eige

Alice Tisler Adolf Tamm

1

1

1

FE

Maja , kus asus 1917. aasta veebruaris -novembris Tartu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Täitevkomitee ja kus toimusid ka revolutsiooniliste noorte koosolekud ning muud üritused . 1. mai demonstratsioon Tallinnas 1917. aastal

Otto Rästas

Georg Kreuks

Jaan Kreuks Rudolf Pälson

Vilhelmine Klementi Andrei Murro

Alice Stein - Leevald

Arnold Sommerling

Johannes Lauristin

Oskar Sepre 2

Julius Tõnisson Vaarman

Voldemar Raekson Aleksander Resev

Vladimir Andreesen Olga Künnapuu (Lauristin)

Käsitledes EKNÜ suhteid Eestimaa Kommunistliku Parteiga, märkis J. Kreuks, et kahe organisatsiooni vahel valitseb asjalik

koostöö. Organiseerimisküsimusi käsitlev

resolutsioon tugevdas

veelgi partei- ja komsomoliorganisatsiooni sidemeid . Peeti vajali kuks, et EKP ja EKNU saadaksid vastastikku oma esindajad kol lektiividesse ja komiteedesse, kaasa arvatud keskkomiteed .

Sel

line tihe kontakt võimaldas tegevusplaane paremini kooskõlastada ja mõlema organisatsiooni jõudu otstarbekalt kasutada. «EKNÜ peab enda kollektiivide läbi proletaarsetesse noorsoohulkadesse

tungima ja kommunistliku kasvatuse läbi tagavarajõudu looma, toe tades oma mõju läbi noorsoo hulkades kommunistliku partei poliiti

list võitlust ,» rõhutas I kongress.96 Tervikuna tuleks aga rõhutada, et kogu EKNU tegevus toimus EKP ideelisel ja organisatsioonilisel juhtimisel.

Kommunistliku

noorsooühingu

organisatsioonilise

ülesehituse

põhimõtteks oli demokraatlik tsentralism . Illegaalsetes tingimustes sai seda printsiipi aga rakendada ainult osaliselt. Praktilises tege vuses tuli kasutada ka koopteerimist, liikmete juurdearvamist kesk komitee ja kohalike komiteede koosseisu aktivistide hulgast ilma valimist korraldamata . Nii polnud konspiratsiooni huvides ots tarbekas valida Keskkomitee koosseisu legaalselt tegutsevaid akti viste.

EKNÜ kongress valis Keskkomiteesse J. Kreuksi, R. Mirringu ja J. Reeseni ning andis neile õiguse täiendada hiljem Keskkomiteed

koopteerimise teel.97 Pärast kongressi arvati Keskkomiteesse J. Lau ristin ja O. Piir.98 Tingimustes, kus kommunistlik noorsooühing oli kuulutatud sea dusevastaseks organisatsiooniks ning « kaitsepolitsei» tema liikmeid jälitas, ei saanud ta kujuneda eriti arvuka liikmeskonnaga organi satsiooniks. EKNÜ-sse kuulus revolutsioonilise noorsoo tuumik . « Peame jõudma niikaugele, et iga meie ühingu liige oleks noorsoo organisaator ja agitaator. Töölisnoorsoo liikumise selgroog on

põranda all, kuna tegevuseks legaalseid võimalusi peab kasutama, » ütles Jaan Anvelt kongressil.99 EKNU I kongress tegi kokkuvõtteid ka noorsoo organiseerimise

legaalsete vormide kasutamisest. Aruandekõnes märkis J. Kreuks, et rööbiti illegaalse organisatsiooni moodustamisega oli intensiivselt toimunud ka töötavate noorte legaalne organiseerimine ametiühin

gute noortekomisjonide ja teiste vormide kaudu. Esimene noorte 96 97 98 99 9

EKPA, f. 24 , nim. 1 , S.-ü. 773, 1. 34. Sealsamas, l. 36 . Vladimir (Mart) Kangur. Noorusaastail ..., lk. 265 . EKPA, f . 24, nim. 1 , s.-ü. 773, 1. 30. )

ELKNU

129

komisjon asutati märtsis 1922, kuid juba sama aasta kevadel ja suvel loodi nad paljude Tallinna ametiühingute juurde. Noorte komisjonid alustasid tegevust ka teistes linnades ja maal. Noortekomisjonide tegevusväli oli avar. Võideldes ühisrinde 12 põhinõudmise elluviimise eest, mis olid välja töötatud Eestimaa

Kommunistliku Partei poolt, taotlesid noortekomisjonid töölisnoorte majandusliku olukorra parandamist, demokraatlike õiguste ja vaba duste garanteerimist. Töölisnoorte võitluse probleeme käsitleti ka EKNU I kongressil. Ettekande tegid R. Mirring ja O. Piir. Nad rõhutasid, et Töörahva Ühise Väerinna 12 põhinõudmist sisaldavad ka töölisnoorsoo nõudmisi ning EKNÜ-1 tuleb nendest lähtuda. Lisaks sellele võttis EKNU I kongress vastu erinõudmised töölis

noorte majandusliku olukorra parandamiseks. 14 punktis olid kokku võetud noorte elulised nõudmised tööaja, palga, töötingimuste ja töökaitse alal.100 Nõuti, et noori ei rakendataks tervistkahjusta vatel töödel, et neile tagataks kuu aega palgalist puhkust aastas ja tasuta arstiabi. Rida nõudmisi käsitles noortööliste väljaõpet. Kutse omandamiseks tuli luua erialased töökoolid vabrikute juurde. Ei

mindud mööda ka maanoorte töötingimuste parandamisest: asuti seisukohale, et 14–16 aasta vanuseid noori tohib põllumajanduses kasutada ainult karjustena, alla 18 aasta vanuseid ei tohi panna

tegema füüsiliselt rasket maatööd (käsitsi rehepeksmine, heinaniit mine jne. ). Kongress nõudis tasuta hariduse andmist töörahva las

tele alg-, kesk- ja kõrgemates koolides ning kutsekoolides. Ühtlasi rõhutati majandusliku ja poliitilise võitluse lahutamatut seost ning noortekomisjonide osa selle praktilisel elluviimisel. Üks olulisi lõike EKNU tegevuses oli õppivate noorte organisee rimine ja kasvatamine proletariaadi ideoloogia vaimus. Vastukaa luks kooli ja kodanlike noorsoo -organisatsioonide taotlustele kis kuda noori eemale klassivõitlusest, seadis kommunistlik noorsoo ühing eesmärgiks õppiva ja töötava noorsoo ühise võitluse rõhujate

vastu. Seda rõhutati ka I kongressil koolinoorsoo organiseerimist käsitlevas ettekandes, mille esitas 0. Sepre. Oppivaid noori tuli igati kaasa tõmmata töölisnoorte legaalsete organisatsioonide tege

vusse. Üliõpilasi ja keskkoolide vanemate klasside õpilasi soovitati õppevaheaegadel rakendada asjaajajatena töölisorganisatsioonides, et sel viisil neid tihedamalt siduda tööliste võitlusega sotsiaalse rõhumise vastu.101 Illegaalsed komsomolirakukesed koolides pidid süvendama õpilastes opositsioonivaimu kodanlike võimude reakt

sioonilise hariduspoliitika vastu ning kasvatama oskust paljastada religiooni ja kapitali ühisrinnet töölisklassi eluliste huvide vastu. 100 EKPA, f. 24, nim. 1 , s.-ü. 773, 1. 30–32. 101 Sealsamas, l. 32–33. 130

Paljude noorte tee revolutsioonilisse liikumisse läks töölisspordi organisatsioonide kaudu. Nende ülesandeks ei olnud ju mitte ainult

oma liikmete füüsiline karastamine, vaid ka noorte ettevalmista mine tulevasteks klassilahinguteks. EKNU I kongress rõhutas vaja dust ühendada töölisnoorte huvi spordi vastu klassivõitluse üles annetega.

EKNU tegevus proletaarse noorsoo organiseerimisel ei piirdunud ainult nende noortega, kes kohe leidsid tee revolutsioonilistesse organisatsioonidesse. Kommunistlikul noorsooühingul tuli pidada järjekindlat võitlust nii kodanlike noorsoo -organisatsioonide kui ka reformistlike parteide katsete vastu hoida töölisnoori oma mõju all. EKNÜ I kongress püstitas ülesande, et saavutataks kodanlikesse noorsoo -organisatsioonidesse ( skaudid, noorsepad) sattunud prole

taarse päritoluga noorte ületulek oma klassi võitlusorganisatsiooni desse. Selleks tuli ka kodanlikes organisatsioonides luua EKNÜ illegaalsed kollektiivid . Töölisnoorsoo kasvatamises revolutsioonilises vaimus oli tähtis

Osa 1922. aasta algul ilmumahakanud ajakirjal « Noor Tööline» . Selle toimetaja EKNU Ajutise Keskkomitee liige Johannes Lauris tin esines EKNU I kongressil ettekandega poliitharidustöö korral damise meetodite ja vormide kohta. « On vaja niikaugele jõuda, et iga töölisnoor teab, mida tähendab marksism. Tuleb käsi käes päevaküsimustega käsitleda marksismi põhijooni, » ütles Johannes Lauristin.102 Selleks tuli kommunistlike noorte kollektii

vides korraldada loenguid lähtudes Keskkomitee poolt soovitatud teemadest ja seostades teooriat loengutele järgneva arutelu käigus konkreetsete ülesannetega. Oppivatest noortest koosnevates kollek

tiivides soovitati korraldada töö nõnda, et iga kommunistlik noor esineks vähemalt ühe referaadiga õppeaasta jooksul. Kui referaat seda vääris, avaldati ta revolutsioonilises töölisajakirjanduses. Pro

pagandistide ettevalmistamiseks tuli Eestimaa Kommunistliku Par teiabiga organiseerida vastavad kursused. EKNÜ poolt tehtav polii tiline kasvatustöö ei pidanud hõlmama ainult ühingu liikmeid, vaid ka laiu noortehulki. Seda silmas pidades tuli organiseerida mitme suguseid poliitringe, kirjanduse ühislugemist, loenguid jne. Reso

lutsioonis poliitharidustöö kohta juhiti tähelepanu sellele, et on vaja kasutada uusi vorme töölisnoorte poliitilisel kasvatamisel ja

tundma õppida Nõukogude Venemaa kommunistlike noorte koge musi elavate ajalehtede ning näitlike kohtute korraldamisel.103

Revolutsioonilise teooria propagandaga ja samuti agitatsioonitööga noorte seas pidi tegelema iga kommunistlik noor. Oma töökohas või 102 EKPA, f. 24, nim . 1 , s.-ü, 773, 1. 35. 103 Sealsamas , l. 36. gº

131

koolis pidi ta olema revolutsiooniliste ideede propageerija suulise selgitustöö ja revolutsioonilise kirjanduse levitamise kaudu. Kongressi päevakorras oli ka aruanne Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali ja selle Balti Büroo tegevusest. R. Mirring tut vustas delegaate 1921. aasta juulis toimunud KNI II kongressi põhi

seisukohtadega ja andis ühtlasi ülevaate rahvusvahelisest kommu nistlikust noorsooliikumisest kongressile järgnenud aasta jooksul. Balti Büroo kaudu olid Eesti kommunistlikul noorsooliikumisel

välja kujunenud tihedad organisatsioonilised sidemed Kommunist liku Noorsoo Internatsionaaliga. Rääkides Balti Büroo üldiselt posi

tiivsest osast ei läinud R. Mirring mööda ka raskustest. Illegaalsete töötingimuste tõttu oli sidepidamine Balti riikide noorsooühingute

vahel raske ja vastastikune informatsioon puudulik . See aga ras kendas ühiste otsuste ja seisukohtade väljatöötamist.

Pealegi oli

eri maades erinevusi olukordades ja võitlustingimustes. 104 EKNÜ I kongressi delegaadid saatsid tervituse v. I. Leninile. Selles öeldi: « Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu I kongress saadab palavamaid tervitusi Nõukogude Venemaa ja maailma revo

lutsiooni juhile. Eestimaa kommunistlik noorsugu jälgib rahutusega sm . Lenini haiguse käiku ja soovib rahvusvahelise proletariaadi kallile juhile kiiret paranemist.

Elagu maailma revolutsiooni juht seltsimees Lenin ! » 105 Tervitusläkitus saadeti ka Kommunistliku Noorsoo naali Täitevkomiteele.

Internatsio

Kongressist kokkuvõtet tehes ütles J. Kreuks: « EKNÜ esimene kongress on praktiline kongress. Tehti vähe sõnu ja oldi asjalikult

aine juures. Sarnaselt peame igal pool talitama. Vähem sõnu, roh kem tegusid – see olgu meie hüüdsõnaks. Kongressi saadikud pea

vad aktiivselt tööle asuma, kui koju jõuavad . Tuleb pidada kons piratsiooni ja olla distsiplineeritud. Kongressi saadikud peavad jääma tundmatuks. Tuleb kindlaks jääda oma klassile, et ei tuleks ette äraandmisi. Näitame, et oleme tõsised võitlejad ! Loodan , et

need otsused, mis tehti, ka ellu viiakse. Töö peab produktiivsemaks muutuma. EKNU

Selleks jõudu ! > 106

kongress lõppes «Internatsionaali » laulmisega. « Kui

kongressi töö lõpule jõudis, oli saabunud õhtu ... Väikestes rühma des läksime sügishämaruses laiali. Meile oli kongressist jäänud palju sügavaid elamusi, kongress oli näidanud meile kätte kindla

edasiliikumise suuna, juhatas meile, kuidas töörahva vabastamise 104 O. Kuuli. Internatsionaalsel võitluspostil, lk. 29. 105 EKPA, f. 24, nim . 1 , S.-ü. 782, l. 1 . 106 EKPA, f . 24, nim. 1 , S.-ü. 773, 1. 37. 132

ht /е и чл . ГAvколиеCo /Ichu wenn и p не уч е ropayla rnforuul kselow ſabodacu awrsu yern. «Үк an Recall mal. Tes.ceboo fub ges c our 39 were touch44 • rш ич кабу чел en

selyan юшеуле iliда waszofobellrin maroneyакрило erde forичи las

. $ thankstump'Wqe70jo% . шча , але 4 - хэл, Tukand

Außer . EKNU I kongressi tervitus V. I. Leninile

eest, noorte parema elu eest võidelda ,» meenutab kongressi dele gaat Erich Tarkpea. 107 EKNU I kongress andis noorsoo revolutsioonilisele liikumisele

kindla tegevusprogrammi ja töötas Eestimaa Kommunistliku Partei juhendite alusel välja need organisatsioonilised ja taktikalised põhi mõtted, mis jäid Eesti kommunistlikus noorsooliikumises kehtima

kogu kodanliku diktatuuri perioodil.

Peatselt pärast Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu I kong ressi, 24. septembril 1922 toimus Eestimaa Kommunistliku Partei III kongress. Ka siin pühendati suurt tähelepanu kommunistlikule noorsooliikumisele. EKP Keskkomitee poliitilises aruandes rõhutati kommunistliku noorsooühingu osatähtsust Eesti töörahva revolut sioonilises liikumises: « Eesti revolutsiooniliste tööliste klassivõitlus

on suure edusammu teinud sellega, et on tekkinud kommunistlik noorsooühing, mis meile üheks suuremaks jõuallikaks juba praegu

on., » 108 EKNÜ osast kommunistliku partei võitlusabilisena ja reser 107 E. Tarkpea . Töörahva võimu eest, kogumikus « Karastumine » ( edaspidi: E. Tarkpea . Töörahva võimu eest) , lk. 407—408. 108 ЕКРА, f. 6495, nim. 1 , s.-ü. 114, 1. 4. 133

vina kõneles selgesti EKP III kongressi otsus, milles tehti kõigile parteiorganisatsioonidele ülesandeks « tõmmata oma ridadesse uusi võitlejaid revolutsiooniliste tööliste, iseäranis noorproletaarlaste

hulgast» .109 Kongressi päevakorras oli ka EKNU Keskkomitee aruanne, mille esitas Keskkomitee sekretär Jaan Kreuks. Ta andis

ülevaate kommunistliku noorsooühingu organiseerimise käigust, tehtust ja eesseisvatest ülesannetest, mis määrati kindlaks EKNU I kongressil. J. Kreuks märkis, et partei ja kommunistliku noor

sooühingu vahel valitsevad asjaliku koostöö suhted. EKNÜ võttis omaks kommunistliku partei programmi, kuid jäi organisatsioo niliselt iseseisvaks. Mõlema organisatsiooni jõudude otstarbeka kasutamise huvides oli vaja veelgi tugevdada partei ja kommu nistliku noorsooühingu sidemeid. Tihedatest kontaktidest kõneles

ka fakt, et partei III kongressil viibis üheksa EKNU I kongressist osavõtnud seltsimeest — J. Anvelt, J. Kreuks, R. Mirring,, V. Kan

gur, A. Vaarman,

( (Raud),

A. Vedru

J. Lauristin,

O. Piir

ja

A. Mangmann.119 Tingimustes, kus kommunistlikule parteile said sagedasti osaks repressioonid , oli eluliselt tähtis täiendada partei ridu uute liik metega. Siin oli hindamatuks reserviks kommunistlik noorsooühing, kes andis tugeva täienduse noorte näol, kes olid omandanud väär tuslikke poliitilise ja organisatsioonilise töö kogemusi. Nagu juba eespool nimetatud, kuulus umbkaudu viiendik EKNÜ liikmetest ühtlasi EKP ridadesse. « Määratu edu koosseisu mõttes. Uued jõud.

Noorus, noorus tuleb ! Tagavaravägi kasvab . Ning mitte ainult ei kasva, vaid on osalt niivõrra küps, et juba avitab. Ja kuidas veel ! Tulgu ... kõige raskemad katsumused, aga seda uut metsa ei saa enam olematuks teha, seda enam , et see see istandik istandik alles esimesi

proove andis, » sellise hinnangu andis noorsooühingu ridadest võr sunud noortele kommunistidele Jaan Anvelt vahetult pärast EKP III kongressi. 111

Esimesel EKNÜ Keskkomitee koosolekul pärast noorsooühingu kongressi ( 17. septembril 1922) valiti Jaan Kreuks esindama KNI Eesti sektsiooni Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali III kong

ressil.112 Teiseks delegaadiks oli EKNU esindaja Balti Büroos Voldemar Tuberik.

4. detsembril 1922 algas Moskvas Kommunistliku Noorsoo Inter

natsionaali III ülemaailmne kongress. V. I. Lenin saatis kongressile järgmise tervituse: « Kallid seltsimehed ! Mul on kahju, et ma ei saa teid isiklikult tervitada. Soovin teile kõige paremat edu teie 109 110 111 112

EKPA, f. 6495 , nim. 1 , s.-ü. 115 , 1. 30. Sealsamas , l. 32. EKPA, f. 24, nim. 1 , s.-ü. 212 , l. 70. EKPA, f . 24, nim . 1, s.-ü. 784, l. 19. 9

134

Ek

kan nereitu rossoeren Ihner

seos ses hie Rich ajCoantorell a kellerup

uust

rantate ansanded .

Yeah + Viena 165 , sus 30 laura une 9060

08

y

374

13.30

66363

Jogio

3656126068 6416 I fort, ebá

64821345, 728 ut 475,with

30238 da

f. Tachimes 0787, 2656713701, byly, 273 274568 oursy 23330

6 12in 43 es 361 , S06 o8u260 '3 180 3456 & ir 36579 26056 alquilteta 34413 57373691, 922n cada custo EKNÜ Keskkomitee koosoleku protokoll 19. detsembrist 1922

töös. Loodan , et kõrgest nimetusest hoolimata ei unusta te kõige vajadust asjalikult edendada noorsoo ettevalmista

tähtsamat

-

mist ja õppust. Parima kommunistliku tervitusega V. Uljanov ( Lenin ).» 113

Vastuseks saatsid kongressi delegaadid V. I. Leninile kirja, milles lubati pühendada kõik jõud töölisnoorsoo enamiku võitmiseks sot sialistliku revolutsiooni poole. 114 See probleem kujuneski põhiliseks KNI III kongressil (4.–16. detsembrini 1922), kus arutati töölis noorsoo ühisrinde taktika rakendamist. III kongress formuleeris ka terve rea majanduslikke nõudmisi, mille eest noorsoo -organi satsioonid pidid võitlema. Peale selle arutati kongressil veel kom munistlike noorsoo -organisatsioonide tööd laste hulgas. 20. - 21. detsembrini toimus Moskvas KNI illegaalsete sektsioo nide esimene rahvusvaheline nõupidamine, millest võtsid osa 13 maa esindajad. Eestimaa Kommunistlikku Noorsooühingut esin das sellel nõupidamisel J. Kreuks. 115 113 V. I. Lenin . Teosed, 33. kd ., lk. 409.

114 Ближе всех. Ленин и юные интернационалисты . Сборник документов и материалов. (edaspidi: Ближе всех ... ), Москва, 1968, 1k. 181. 115 EKPA, f. 24, nim . 1 , s.-ü. 784, 1. 8. 135

4. EKNU mõju kasv noorsoohulkades 1923. aastal 1923. aasta oli eesti revolutsioonilises noorsooliikumises suure

tõusu aastaks, mida iseloomustas Eestimaa Kommunistliku Noor sooühingu organisatsiooniline tugevnemine ja tema mõju kasv noorsoo hulkades. Oma tegevuses lähtus EKNU Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali III kongressi otsustest.

J. Kreuks oli Eestist ära üle kolme ja poole kuu ning tuli tagasi 1923. aasta märtsi algul. 7. märtsil 1923 võttis ta juba osa EKNU Keskkomitee koosolekust ning esines seal ettekandega Kommu

nistliku Noorsoo Internatsionaali kongressist. Keskkomitee kiitis heaks EKNU esindaja seisukohad KNI III kongressil ja sellele järgnenud illegaalsete kommunistlike noorsooühingute nõupidami

sel.116 Ühtlasi otsustati lähemal ajal läbi viia ülemaailmne nõupida mine, millest võtaksid osa ka kohalike organisatsioonide esindajad.

See oli vajalik, et tutvustada komsomoliaktiivi lähemalt Kommu nistliku Internatsionaali IV ja KNI III kongressi otsuste ning sei

sukohtadega. Kuna samu probleeme oli vaja tutvustada ka partei aktiivile, otsustas EKP Keskkomitee kokku kutsuda EKP ja EKNU ühise konverentsi. See korraldati 26. märtsil 1923 Tallinnas Pirita

Kosel talviti tühjas suvilas. Konverentsist võttis osa 23 kommu nistliku partei ja noorsooühingu aktiivset tegelast, nende seas Johannes Reesen , Oskar Sepre, Olga Lauristin (Künnapuu ), Alma Vaarman jt.117 Nagu mäletab Olga Lauristin, kandsid konverentsil viibivad legaalsed tegelased valgeid peakotte -maske.118 Päevakorra keskseks küsimuseks oli Jaan Kreuksi aruanne Kom munistliku Internatsionaali IV ja Kommunistliku Noorsoo Inter

natsionaali III kongressi tööst. Koosolijad kiitsid nende kongresside otsused üksmeelselt heaks ja otsustasid ühtlasi saata tervitus telegrammi V. I. Leninile. Napisõnalisest protokollist selgub, et konverents arutas veel mitmeid teisi küsimusi, nende hulgas ka

ettekannet EKNÜ tegevusest. Viimase esitas Richard Mirring, kes oli asendanud EKNU Keskkomitee sekretäri J. Kreuksi tema ära olekul. Kahjuks ei sisalda protokoll midagi lähemat kommunist likule noorsooühingule pühendatud esinemise sisu kohta. 119

Sel ajal kui Eesti kodanlus natsionalismi propageerides õhutas

noortes igati rahvuslikku vaenu Nõukogudemaa vastu, kaitses Eestimaa Kommunistlik Noorsooühing järjekindlalt proletaarset 116 EKPA, f. 24, nim. 1 , S.-ü. 784 , 1. 8.

117 V. Toom. Parteiorganite ja organisatsioonide dokumentaalsed materjalid kui EKP ajaloo allikad (1920–1923). Dissertatsioon ajalooteaduste kandidaadi teadusliku kraadi taotlemiseks. Tallinn , 1967, lk . 94–95 . 118 0. Kuuli. Internatsionaalsel võitluspostil, lk. 37. 119 EKPA, f. 24, nim. 1 , s.-ü. 249, 1. 3—4 ; f. 25, nim . 3, s.-ü. 8, 1. 30. 136

internatsionalismi, eri maade töötavate noorte klassisolidaarsust.

KNI kaudu oli EKNÜ sõprussidemetes ka KNI suurima ja autori teetseima sektsiooniga Venemaa Kommunistliku Noorsooühin guga ning tema eesti sektsioonidega.

Konverentsi delegaatidele teatati, et Petrogradis asuva Eesti Töörahva Ülikooli VKNÜ kollektiiv on otsustanud Eestimaa Kom

munistlikule Noorsooühingule kinkida punase võitluslipu.

Sel

puhul võeti vastu järgmine otsus: « EKNU konverents tervitab Eesti Töörahva Ülikooli kommunistlikku noorsugu ja teatab, et

EKNÜ kõik teha tahab, et temale ETÜ kommunistliku noorsoo poolt annetatud punast lippu Eestis põranda peale tuua. » 120 Lipu pidulik üleandmine toimus Eesti Töörahva Ülikooli aastapeol

3. juulil 1923, kus EKNU esindajana võttis lipu vastu R. Mirring.121 Sama aasta sügisel valmistasid Tallinna kommunistlikud noored põranda all vastukingituse — punase siidlipu, mis toimetati ille gaalselt Petrogradi ja anti võitlusliidu sümbolina üle seal õppi vaile ja töötavaile eesti kommunistlikele noortele. 122 VKNÜ Kesk komiteele adresseeritud tervituses öeldi: « Võtke vastu Tallinna töötavalt noorsoolt solidaarsuse ja töötava noorsoo vabastamise

üritusele ustavuse märgina punalipp. Teie eeskuju noorsoo vabas tamisel kapitali ikkest on olnud meile innustuseks ja õpetuseks võitluses märatseva kodanluse vastu, töötava noorsoo õiguste meie 123 eest. »

1923. a. oktoobris tähistas VKNÜ oma viiendat aastapäeva. EKNU Keskkomitee saatis sel puhul VKNU Keskkomiteele tervi tustelegrammi, milles kriipsutati alla Venemaa Kommunistliku

Noorsooühingu suurt innustavat eeskuju eesti noortele. 124 Legaalne revolutsiooniline töölisnoorsoo ajakiri « Noor Tööline>> (hiljem « Meie Noor Tööline » ) tõi ära oma veergudel ülevaateid

kommunistlike noorte elust ja tegevusest Nõukogudemaal. 1923. a. novembris avaldas « Meie Noor Tööline» ilmeka kirjelduse ühek sanda rahvusvahelise noorsoopäeva pidustustest Ivanovo -Voznes senskis, kus KNI Täitevkomitee esindajana viibis R. Mirring. 125 Kuu hiljem avaldas EKNÜ Tallinna organisatsioon soovi luua püsi vad sõprussidemed Ivanovo - Voznessenski kommunistlike noortega, kuid konkreetsete sammudeni

kontaktide

loomisel

siis

veel ei

jõutud. 120 EKPA , f. 24, nim. 1 , s.-ü. 249, 1. 3. 121 EKPA , f. 6495, nim. 1 , s.-ü. 122, 1. 2 ja 3 . 122 EKPA , f. 6495, nim. 1 , s.-ü. 122, 1. 32 ; Vladimir (Mart) Kangur. Noorus aastail ..., lk. 269. 123 EKPA , f. 24, nim. 1 , s.-ü. 793, 1. 3. 124 Sealsamas, l. 4.

125 «Meie Noor Tööline» , 1923, nr. 3/4, lk. 39. 137

Püsivamad sidemed olid välja kujunenud VKNÜ eesti sektsioo nidega. Suurem osa eesti rahvusest noori elas VNFSV territooriu

mil asundustes ja valdas puudulikult vene keelt.

Sel põhjusel

peeti otstarbekaks paralleelselt vähemusrahvustest noorte kaasa

tõmbamisega vene organisatsioonide tegevusse moodustada rah vuslikke komsomoliorganisatsioone ka VKNÜ koosseisus. Esimesed VKNÜ eesti sektsioonid rajati 1920. aastal. VKNÜ eesti sektsioo

nidesse koondusid ka need kommunistlikud

noored, kes olid

sunnitud Eestist lahkuma kodanluse vägivalla survel või olid

poliitvangidena välja vahetatud Nõukogudemaale.

2.-5. veeb

ruarini 1922 toimus Moskvas VKNÜ eesti sektsioonide I konve millest võtsid osa EKNÜ Ajutise Keskkomitee liikmed V. Tuberik (R. Nadson ) ja J. Reesen ( P. Stepanov) . EKNÜ esin

rents ,

daja Balti Büroos J. Reesen andis delegaatidele põhjaliku ülevaate EKNÜ võitlusest

kodanluse

võimu

vastu Eestis. 126

Konverents

saatis vennaliku tervituse EKNÜ-le, avaldades lootust, et võidukas proletaarne revolutsioon Eestis kõrvaldab piiritõkked noorte vend luse teelt.

Kommunistlikud noored , kes olid koondunud VKNÜ eesti sekt sioonidesse, abistasid jõudumööda kommunistlikku noorsooühingut Eestis. Nad organiseerisid korjandusi, kontserte ja piduõhtuid, mille sissetulek läks MOPR-i vahendusel noorte revolutsionääride poliitvangide ja nende perekondade toetamiseks. Niisama tähtis oli ka moraalne toetus, mida Nõukogudemaal elavad eestlased kom munistlikud noored osutasid Eestis kodanliku korra vastu võitle vatele noortele. Kaheksandal rahvusvahelisel noorsoopäeval 3. sep

tembril 1922 kandsid demonstratsioonist osavõtjad Moskvas loosun geid, milles nõuti Eesti vanglates vaevlevate noorproletaarlaste vabastamist.127

Eesti

kodanluse

vägivallaaktid

revolutsioonilise

noorsooliikumise vastu mõisteti teravalt hukka.

Kaks päeva pärast EKP ja EKNÜ ühist konverentsi tabas par teid ja kommunistlikku noorsooühingut raske kaotus. 28. märtsi

õhtul mõrvas «kaitsepolitsei» agent Tallinna tänaval selja tagant kahe revolvrilasuga EKNÜ Keskkomitee sekretäri Jaan Kreuksi.

Jaan Kreuksi näol kaotas EKNÜ oma silmapaistva juhi ja organi saatori, kommunisti, kes partei ülesandel oli ennast pühendanud noorsoo revolutsioonilise võitluse organiseerimisele Eestis. 7. aprillil

1923 kirjutas EKP illegaalne häälekandja « Kommunist » J. Kreuksi kohta: «Neli aastat seisis ta Eestimaa võitleva proletariaadi esi ridades. Kõige raskemail silmapilkudel ei nõksatanud ta võitluses töölisklassi vabastamise eest. Kui oli töö, kus oli tarvis organi seerida proletaarlasi, seal oli Jaan Kreuks. Juhitult ainult kohuse 126 « Edasi » , nr. 38, 17. veebruaril 1922. 127 « Meie Noor Tööline » , 1922 , nr. 9, lk. 229 .

138

tundest töölisklassi suure vabastamise aate vastu ei tundnud ta väsimust. Kohutavalt rasketes oludes, kartuseta timukate sulaste vastu, kes teda igal sammul varitsesid . Ja ta langeski väsimata organiseerimistöös. » 128 J. Kreuksi mõrvamine kutsus rahvusvahelises

kommunistlikus

liikumises esile sügava nördimuse. Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee avaldas üleskutse, milles öeldi: «V. Kingissepa järel tapeti Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liige J. Kreuks, vana parteitöömees, Kommunistliku Inernatsionaali IV kongressi liige . , . Meie vaenlased tapavad teie üksikuid paremaid juhte,

aga nad ei suuda tappa tööliste klassi ega tema võimsat revolut siooniliikumist. »» 129

Eestimaa

« KNI

3.

aprillil

Kommunistlikule Kommunistlikule

1923

saatis

KNI Täitevkomitee

Noorsooühingule

kaastundeavalduse

kangelasliku võitleja sm . Kreuksi elajaliku mõrvamise

puhul». J. Kreuksi mõrvamine oli järjekordne lüli kodanlike repressioo nide pikas ahelas kommunistliku noorsooliikumise halvamiseks Eestis. Pisut varem , 22. märtsil 1923 oli sõjaringkonnakohus mõist nud kommunistlikud noored Vilhelmine Klementi, Helmi Niine bergi ja Helene Pruuli kümneks aastaks sunnitööle, millest V. Klementil kui alaealisel tuli karistust kanda kuus aastat ja kaheksa kuud.130 KNI Täitevkomitee avaldas sel puhul 30. märtsil üleskutse Eesti töötavale noorsoole, milles mõisteti teravalt hukka kodanluse

järjekordsed

repressioonid

noorsooühingu

liikmete

vastu. Juba 7. mail sai teoks kuue naisvangi – kommunistliku noore hulljulge põgenemine Vene tänava eeluurimisvanglast.

Keskööl, pilkases pimeduses laskusid Vilhelmine Klementi, Amanda Morgenson, Helene Pruul, Helmi Niineberg, Salomonia ja Juliana Telman neljanda majakorruse kõrguselt vana tööstushoone korstna kinniteid pidi alla. Kogu põgenemisoperatsioon vältas kolm tundi. Põgenemise tehnilise ettevalmistamise korraldasid V. Kampus (Morris) ja kommunistlik noor A. Kruusamägi, kelle ülesandeks oli korraldada ka põgenemise varjamist.131 Kui põgenemise esimene pool läks suurepäraselt korda, siis teine pool – kuue kommunist liku noore Eestist lahkumine nurjus reetmise tõttu. Ööl vastu 5. juunit võeti põgenikud kinni mootorpaadis, millega nad pidid sõitma Nõukogude Liitu. 128 « Kommunist» , nr. 4, 7. aprill 1923. 129 Trellide taga. Mälestusi ja dokumente

Eesti

kommunistide

võitlusest

kodanlikus vanglas (edaspidi: « Trellide taga ... » ), Tallinn, 1962, lk . 68. 130 Trellide taga ... , lk . 36 . 131 Salomonia Telman. Põgenemine, kogumikus «Karastumine» ( edaspidi

S. Telman . Põgenemine...), lk. 215—223; A. Vaarman . Surmast tugevam , lk . 204-219.

139

J. Kreuksi mõrvamisele järgnesid uued repressioonid. Areteeriti mitmed töölisliikumise tegelased , nende seas EKP ja EKNU Kesk komitee liige Johannes Lauristin .

Siseministri määrusega suleti

ajakiri « Noor Tööline » , mille toimetajaks ta oli, ning ajakirja 15. (märtsikuu) number korjati ära. Surveavaldustega püüdis kodanlus takistada töötava noorsoo aktiivset osavõtmist II Riigi kogu valimiseelsest kampaaniast.

EKNÜ Keskkomitee otsustas 21. juunil 1923 teha kõik selleks, et

revolutsiooniline

legaalne

noorsooajakiri

hakkaks

uuesti

ilmuma.132 Samal kuul suudetigi võimudelt saada ajakirja välja andmise luba ning « Noore Töölise » järglase « Meie Noor Tööline » esimene number ilmus augustis 1923. J. Lauristini asendas vastu tava toimetaja kohal Aleksander Kõrgemaa. Revolutsioonilise noor sooajakirjanduse andeka organisaatori J. Lauristini aga mõistis sõjaringkonnakohus 1924. aasta veebruaris seitsmeks aastaks sunni tööle. 133 EKNÜ Keskkomitee koosseisus toimus 1923. aastal veel teisigi muudatusi. Areteerimisest pääsemiseks läks Osvald Piir Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee korraldusel 1923. aasta märtsis

Nõukogudemaale. Sama aasta mais lahkus Eestist ka Richard Mir ring. Ta valiti Baltimaade kommunistlike noorsooühingute esinda jana KNI Täitevkomitee liikmekandidaadiks ning jäeti tööle Mosk

vasse Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali aparaati.134 Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu Keskkomiteesse kuulusid sel ajal Johannes Reesen (tuli Eestisse tagasi 1922. aasta novembri lõpul) ,

Rudolf Pälson jt. Hendrik Allik arvati EKNÜ Keskkomiteesse 1923. aasta sügisel, mil ta asendas Otto Rästast EKP Keskkomitee esinda

jana Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu Keskkomitees. EKNU Tallinna linnakomitee koosolekutest võttis EKP Tallinna Komitee

esindajana osa partei vastutav organisaator Johannes Mänd, kuna noorsooühingut esindas partei linnakomitees Aleksander Resev. Peale A. Resevi kuulusid 1923. aastal EKNÜ Tallinna Komiteesse

R. Pruljan , E. Reva jt.135 Mitmed kommunistid kuulusid üheaegselt EKP ja EKNÜ juhtivatesse organitesse. Nii olid aastatel 1922– 1923 EKP Keskkomitee ja EKNÜ Keskkomitee liikmeteks Jaan Kreuks, Hendrik Allik, Vladimir Kangur, Johannes Lauristin ja

Richard Mirring.136 Selline kontakt võimaldas tegevusplaane üksik 132 EKPA , f. 24, nim. 1 , S.-ü. 784, l. 12. 133 ENSV ORKA, f. 927, nim . 1 , S.-ü. 320, 1. 133. 134 0. Kuuli. Internatsionaalsel võitluspostil, lk. 42 . 135 A. Resev . Revolutsioonilisel teel , lk. 213. 136 0. Kuuli, V. Toom. Internatsionaalses rivis ( edaspidi: V. Toom . Internatsionaalses rivis), Tallinn , 1970, lk . 29. 140

0.

Kuuli,

asjalikult kooskõlastada ja mõlema organisatsiooni jõudusid ots tarbekamalt kasutada.

1923. aastal tihenesid EKNU Keskkomitee sidemed Kommunist Noorsoo Internatsionaali Täitevkomiteega, kellele saadeti

liku

peaaegu

iga

kuu ülevaateid KNI Eesti sektsiooni tegevusest.

Täitevkomitee varustas Eestimaa Kommunistlikku Noorsooühingut poliitilise kirjandusega ja informatsiooniga kommunistliku noor sooliikumise arengust ja probleemidest eri maades. Enamik KNI sektsioonidest oli 1920-ndate aastate algul üles ehitatud territo

riaalsete algrakukeste põhimõttel. Nagu selgub EKNÜ 1923. aasta aruannetest KNI Täitevkomiteele, olid Eesti sektsiooni algorgani satsioonid moodustatud põhiliselt tootmisprintsiibi alusel, sest suu rem osa EKNU algorganisatsioone (rakukesi) asus tehastes ja koo lides. Tööstusrakukesi oli 28, koolide omi

16 ja territoriaalseid

gruppe 7. Seega oli EKNU Venemaa Kommunistliku Noorsoo ühingu kõrval üks vähestest KNI sektsioonidest, kellel ei tulnud

oma organisatsioonilist struktuuri muuta töötavate noorte efektiiv

sema organiseerimise eesmärgil. EKNÜ-sse kuulus sel ajal 360 kommunistlikku noort, aasta lõpus oli illegaalne organisatsioon kasvanud neljasaja liikmeni. 137 Pärast EKNU I kongressi intensiivistus ka kommunistlike noorte

kollektiivide organiseerimine kodanlikus sõjaväes. 1923. aastal ühendati sõjaväeosades tegutsenud kommunistlike noorte grupid

erilisse sõjaväeorganisatsiooni, mis konspiratsiooni huvides oli lahus EKNÜ kohalikest organisatsioonidest ning allus otseselt EKNÜ Keskkomiteele. EKNU organisatsiooniline töö selles lõigus

oli rangelt konspireeritud ja tihedalt seotud partei tegevusega kodanlikus armees.138 31. oktoobril 1923 otsustas EKNÜ Keskko

mitee määrata linnadesse, kus paiknesid sõjaväeosad, organisaato rid , kelle ülesandeks oli ühenduse pidamine sõjaväeosades tegut sevate kommunistlike noorte kollektiividega

(kolmikutega ) ning

nende varustamine militarismivastase kirjanduse ja lendlehtedega. Sõjaväe organisaatorite õlgadele jäi ka organiseerimistöö kutse aluste seas.139

Illegaalse töö organisatsioonilisi küsimusi arutati EKNÜ II kon verentsil, mis toimus 1923. aasta 21. juulil Tallinna lähedal. Esin

datud olid kõikide linnade ja maakondade organisatsioonid . Sellest võtsid osa Eestimaa KNÜ Keskkomitee liikmed Johannes Reesen, Rudolf Pälson, Hendrik Allik ja aktivistid A. Resev, A. Murro,

O. Lauristin, A. Mangmann jt. , kokku 23 EKNÜ liiget.140 EKP Kesk 137 EKPA, f. 24, nim . 1 , s.-ü. 794, 1. 29. 138 EKPA, f. 24, nim. 1 , s.-ü. 799, 1. 1 . 139 EKPA , f. 24, nim. 1 , s.-ü. 784, l . 21 .

140 Vladimir (Mart) Kangur. Noorusaastail... , lk . 272. 141

komitee esindajana võttis konverentsist osa Otto Rästas. Konverent

sil käsitleti kõikide EKNÜ mõjualuste legaalsete organisatsioonide edaspidiseid tegevussuundi ja tööülesannete jaotust. Legaalse revo lutsioonilise noorsooliikumise organisatsioonilise tugevnemise kõrval oli 1923. aastal illegaalne töö mõnevõrra varju jäänud. Konverentsil

tunnistati selline tendents ebaõigeks ja nõuti ka illegaalse organisat siooni tugevdamist.141

1923. aastale on iseloomulik illegaalse EKNÜ mõju kiire kasv noorte hulgas. Kasutades oskuslikult ametiühingute noortekomis

jonide kõrval ka noorteosakondi EISTP (ETP) juures, töölisspordi seltse, legaalset revolutsioonilist noorsooajakirjandust ja teisi vorme, suutis EKNÜ tõmmata paljud noored järk - järgult teadliku ja aktiivse revolutsioonilise võitluse teele. Nende teovõimsamast

osast sai kommunistlik noorsooühing oma ridadele täiendust. 1923. aastal kujunes välja legaalsete revolutsiooniliste noorsoo -organi satsioonide terviklik ülemaaline süsteem ,

mille

üksikuid

lülisid

suunasid neis tegutsevad kommunistlikud noored. Revolutsiooni liste ametiühingute osas oli selle ülesande lahendanud juba Eesti

ametiühingute II kongress 1922. aasta detsembris. Nii moodustati 24. jaanuaril 1923 ametiühingute noortekomisjonide ülemaaline juhtiv keskorgan – Eestimaa Töölisühingute Üldliidu Kesknõu kogu

noortekomisjon ,

mille

koosseisu

Hendrik

kuulusid

Allik, Aliide Alton, Aleksander Kõvamees, Johannes Reesen ja Julius Tõnisson.142 Peagi (märtsis 1923) areteeriti A. Alton ja A. Kõvamees, nende asemele tulid Rudolf Pälson ja Aleksander Resev.143

Teine legaalne ülemaaline organ töölisnoorsoo revolutsioonilise liikumise suunamiseks oli ETP Keskkomitee noorteosakond. Nende kahe keskuse moodustamisega oli saanud teoks Eestis tegutsevate

legaalsete revolutsiooniliste noorsoo -organisatsioonide organisatsioo niline ühendamine. Kuid saavutustest hoolimata

ootasid

paljud

tähtsad ülesanded veel lahendamist. EKNÜ taotlus tungida kõige laiematesse noorsoohulkadesse, tõmmata need kaasa tead -

likku ja aktiivsesse revolutsioonilisse võitlusse

-

oli realiseeritud

vaid osaliselt.

Noorsoo legaalse organiseerimise tulemustest tegi kokkuvõtte ja kavandas edaspidise tegevuskava 5.—6. augustini 1923 Tallinnas toimunud esimene ülemaaline töölisnoorsoo konverents.

141 EKPA, f. 24, nim . 1 , s.-ü. 794, 1. 21 ; Vladimir (Mart) Kangur. Noorus aastail ... , lk. 272–273 .

142 ENSV ORKA, f. 1746, nim. 1 , s.-ü. 3, 1. 3 . 143 A. Resev. Revolutsioonilisel teel ..., lk. 204.

142

« See on esimene kord, » kirjutas «Meie Noor Tööline », « kus Eestimaa töölisnoored üle maa kokku tulevad ühisele nõupidami sele. Eesti vabariik , kus on peetud lugemata arvul küll kartuli- ja köömne - sarvloomade ja kodujäneste pidajate kongresse, ei ole senini võimaldanud töölisnoorsoo kongressi, sest kui kodanlus lõdiseb kasvava töörahva jõu ees, siis seda enam tunneb ta hirmu töörahva aktiivsema osa

-

töölisnoorsoo ees ...» 144

Neid järeldusi kinnitasid omalt poolt sündmused, mis toimusid kodanlike noorsoo -organisatsioonide poolt 8. aprillil 1923. a. Tal

linnas kokkukutsutud I ülemaalisel väljaspool kooli tegutseva noorsoo kongressil. Ka töölisnoored saatsid oma esindajad sellele

kongressile. Kuigi delegaadid olid valitud kõiki vorminõudeid täpselt silmas pidades, keelduti neile esialgu hääle-, hiljem ka sõnaõigust andmast. Kuni töölisnoorte saadikute täieliku eemaldami seni kongressi tööst võttis rida

revolutsioonilisi

noori

teravalt

sõna päevakorra, juhatuse koosseisu ja mandaatkomisjoni aruande kohta.145 Revolutsioonilised töölisnoored lahkusid kongressilt « Internatsionaali » lauldes.

Eesti töölisnoorsoo tõelisest konverentsist 5.-6. augustil võtsid

osa ametiühingute noortekomisjonid , ETP noorteosakonnad , töö lisspordiorganisatsioonid jt. Konverentsi ajaks oli üle maa loodud 36 ametiühingute noortekomisjoni 4200 liikmega (sealhulgas 25

komisjoni 3100 töölisnoorega ja 11 komisjoni 1100 maanoorega) ning 9 ETP noorteosakonda 492 liikmega.146 Konverentsi tööd juh tisid J. Reesen , R. Pälson , H. Allik, A. Resev jt.

54 delegaadist

esindas valdav enamik EKNU platvormil olevaid noorteorganisat sioone. EKNÜ Keskkomitee tervituses konverentsile öeldi: « Esi mese Eestimaa töölisnoorsoo konverentsi puhuks õnne soovides

hüüavad võitleva proletariaadi ridadest grupp noori, kes konve rentsist kodanluse surve ja tagakiusamise tõttu osa ei saa võtta,

Eestimaa töörahva tagavaraväele: Hoia kõrgel punast töörahva võitluse lippu töölisnoorsoo hulkades ning koonda kogu töölis noorsugu selle võitluse lipu alla võitlema töörahva vabastamise -

eest kodanluse ikke alt ... ! » 147

Kahe päeva kestel arutasid Eesti töötava noorsoo esindajad

põhjalikult seni tehtud tööd, tõid asjalikult päevavalgele puudused ja vahetasid kogemusi, kõnelesid niihästi eelseisvatest ülesannetest kui ka sellest, kuidas neid kõige otstarbekamalt lahendada. Kõige

pealt kuulas konverents ära ja arutas läbi Eestimaa Töölisühin gute Üldliidu Kesknõukogu noortekomisjoni, Eestimaa Töörahva 144 «Meie Noor Tööline », 1923, nr. 1, lk. 2. 145 Sealsamas, lk . 13—15. 146 EKPA , f. 24, nim . 1 , s.-ü. 793, 1. 1 . 147 ENSV ORKA , f. 949 , nim .

S.-ü. 147, 1. 1 .

143

Keskkomitee noorteosakonna, Tallinna Töölisühingute ( Ametiühingute) Kesknõukogu, Pärnumaa Töölisühingute Kesk nõukogu ja teiste töölisühingute noortekomisjonide aruanded . Aruannetes ja järgnenud läbirääkimistel analüüsiti noortekomis jonide tegevust töölisnoorsoo revolutsioonilise võitluse organisee rimisel ning selles esinenud puudusi. Nii märkis esimesena sõna võtnud H. Allik, et mitmed noortekomisjonid ei ole pühendanud

Partei

küllaldast tähelepanu töölisnoorte organiseerimisele ning et neil on puudunud plaanikindlus.

J. Reesen nimetas

olulise puudusena

seda, et noortekomisjonid ei ole piisavalt võidelnud töölisnoorte majandusliku olukorra parandamise eest . Pärast aruandeid arutas konverents üksikasjalikult

töölisnoor

soo majandusliku ja poliitilise võitluse, poliitharidustöö korral damise, organiseerimistöö, proletaarse lasteliikumise, sporditöö ning töölisnoorsoo ajakirjanduse küsimusi.

Majandusliku ja poliitilise võitluse kohta vastuvõetud resolut sioonis märgiti, et töölisnoorsugu võib oma nõudmised ellu viia ainult liidus kogu töörahvaga, tunnistades omaks Töörahva Ühise Väerinna 12 nõudmist. Et igale töötavale ja õppivale noorele lin nas ja maal arusaadavaks teha tema võitluseesmärgid , võttis kon verents vastu proletaarse noorsoo nõudmised . Neljakümnes punktis käsitleti töötavate ja õppivate noorte kõige elulisemaid vajadusi. Resolutsioonis nõuti aktiivset valimisõigust alates 18. eluaastast ning töölisnoorte erinõudmiste realiseerimist palga, tööaja, töötin gimuste ja töökaitse alal. Noorsoo nõudmised olid välja töötatud

EKNU I kongressi otsuste alusel. Eriti oli laiendatud põllumajan duses töötavate noorte nõudmisi endise kahe asemel oli neid nüüd tervelt kolmteist.148 Töölisnoorsoo organisatsioone kohustati

pühendama senisest rohkem tähelepanu töölisnoorte majandusliku olukorra parandamisele . Edasi rõhutati resolutsioonis, et töölis noorsoo nõudmisi on võimalik teostada ainult siis, kui töörahvas saab valitsevaks klassiks. Seega seati eesti töölisnoorsoo organisat sioonide tähtsaimaks ülesandeks noorte mobiliseerimine aktiivsesse

võitlusse proletariaadi diktatuuri eest. Töölisnoorsoo organisatsioo nidel tuli klassivõitluse teele kaasa tõmmata kõik noored, kes olid

kodanliku režiimiga opositsioonis, ent veel mitte revolutsioonilistel seisukohtadel. Poliitharidustöö kohta vastuvõetud resolutsiooni

läbis

punase

joonena mõte, et tähtsaks ülesandeks on töölisnoorsoo klassitead likkuse kasvatamine marksistliku maailmavaate propageerimise teel.

Noorteorganisatsioone

kohustati

148 EKPA, f. 24, nim. 1 , s.-ü. 192 , l. 55—60. 144

korraldama

teaduslikke

kursusi, loenguid ja referaate ning erilise hoolega tegema poliit haridustööd oma legaalses ajakirjanduses. Konverentsi otsust tervikuna iseloomustas nõue: rohkem dife

rentseeritust poliitilises selgitus- ja kasvatustöös ning mitmekülg sust organiseerimistöös! Iga töölisnoorsoo organisatsiooni juurde tuli luua ajakirjanduskomisjon. Viimane pidi hoolitsema selle eest,

et kõik töölisorganisatsioonidesse koondunud noored telliksid ja loeksid töölisajakirjandust, eelkõige oma legaalset häälekandjat « Meie Noor Tööline ». Samuti pidi komisjon hoolitsema töölisaja kirjanduse varustamise eest kaastööga ning väljaannete ainelise külje kindlustamise eest. resolutsioonis vastuvõetud kohta Organiseerimisküsimuste ega sjone paikkondad looma sidemeid kõigi kohustati noortekomi üle maa . Sealjuures pandi eriti südamele maanoorte organiseeri

mist. Nimelt olid legaalsed töölisnoorsoo -organisatsioonid arenda

nud tegevust peamiselt linnades. Töötav noorsugu külas sulaste, teenijatüdrukute ja karjaste näol seisis enamasti veel eemal revo lutsioonilistest organisatsioonidest. Kommunistliku noorsooühingu mõju ei ulatunud märkimisväärses ulatuses ka kehvikute, käsitöö liste, väiketalunike ja asunike lasteni.

Lasteliikumise alal seati eesmärgiks asutada proletaarsed laste grupid igas linnas, alevis, vallas ning külas, kus olid olemas töö lisorganisatsioonid . Konverents pidas vajalikuks korraldada töölis laste kommunistlikku kasvatust töölisorganisatsioonide, eriti ame tiühingu noortekomisjonide kontrolli all. Sellest lähtudes tehti nüüd neis komisjonides tööjaotuse korras üks liige vastutavaks lastegruppide töö korraldamise eest. Töölissporti käsitlevas resolutsioonis rõhutati, et töölisklass ei

või ühtegi tegevusala lahutada võitlusest, mille eesmärgiks on töörahva vabastamine kapitalismi ikkest. Seepärast on spordi ülesandeks töölisnoorsoo võitlusvõime suurendamine. « Töölissport peab istutama noorsoosse mängides, võisteldes ja igasuguste vaba harjutuste teel sotsialistlise ühiskonna kollektivismi idanevat see

met, distsiplineerides noorsugu ja kasvatades teda149 selles vaimus, mis omane ja arusaadav proletaarsele noorsoole.» Konverentsi otsuste juhtmõtteid võiks kokku võtta järgmi sellt: rohkem järjekindlust, mitmekülgsust, vormide rikkust orga niseerimis- ja kasvatustöös; suuremat tähelepanu maanoorsoole

ja tema organiseerimisele, samuti väikekodanlikele ja poolprole taarsetele kihtidele, et neid kodanliku ideoloogia mõju alt välja tuua .

149 ENSV ORKA , f. 949, nim . 2, s.-ü. 147, 1. 6. 10

ELKNO

145

Konverents saatis tervitustelegrammi Kommunistlikule Noorsoo Internatsionaalile ning valis Töölisühingute Kesknõukogu 9 - liikme lise noortekomisjoni, kuhu kuulusid Hendrik Allik , Andrei Murro, Kaarel Pauk (Paas), Rudolf Pälson, Aleksander Resev, Osvald Tuul jt.150

Töölisühingute Uldliidu Kesknõukogu noortekomisjoni juhti misel korraldati ülemaaline töölisnoorte organiseerimise kuu, kus

pearõhk pandi maanoortele. See võimaldas 1923. aasta lõpul kokku kutsuda maakondlikud konverentsid . Nii toimus 15.-16. detsembril

Tallinnas Harjumaa ning 29.-30. detsembril Narvas Virumaa töölisnoorsoo konverents . Harjumaa konverentsil esindasid 34 saa dikut 1000 töölisnoort ja 20 saadikut 160 maanoort.151 Virumaa töö lisnoorte I konverentsil märgiti, et « viimase aasta jooksul on peaaegu kõigi töölisühisuste juurde loodud noortekomisjonid ». Konverentsist võttis osa 30 saadikut, kellest 20 esindasid linna

organisatsioone 550 liikmega ja 10 maaorganisatsioone 200 liik mega.152 Maakondlikud konverentsid näitasid, et maatöölisnoorte organisatsioonid olid endistest väikestest rühmitustest kasvanud ülemaaliseks organisatsiooniks: ainuüksi 31 ametiühingute noorte komisjoni ühendasid oma ridades 1300 maanoort,153 s. o. 20 komis joni ja 200 noort rohkem kui augustikuus toimunud ülemaalise töölisnoorte I konverentsi ajal. I ülemaalise töölisnoorsoo konverentsi otsused relvastasid töö

lisnoorsoo legaalsed organisatsioonid kindla tegevuskavaga revo lutsioonilise noorsooliikumise kõigil aladel. Kohe konverentsi järel

sjonid ja Eestimaa Töörahva asusid ametiühingute noortekomi noortekomisjonid Partei

noorteosakonnad

otsuseid

ellu

rakendama.

intensiivsemaks muutus poliitiline selgitustöö,

Tunduvalt

seda eriti

maa

noorte hulgas. Linna töölisnoortele tehti ülesandeks luua noorte

komisjone ka maal. Et maanoori liita ühisesse rindesse, pidid noortekomisjonid organiseerima mitmesuguseid üritusi (ekskur sioonid, peod, miitingud jt. ). Muidugi olid siin aktiivsemaks pooleks Sügisel korraldati kesknõukogu noortekomisjoni linnanoored. algatusel maanoorte küsitlus nende majanduslike nõudmiste välja selgitamiseks. 1923. aasta oktoobri algul toimus Tallinnas Ameti ühingute Kesknõukogu noortekomisjoni laiendatud pleenum, mil lest võtsid osa kümne maakonna noortekomisjonide esindajad. Töötati välja organiseerimiskava tööks külas. Maakonnad jagati 7-10 rajooniks. Ametiühingute maakonnakeskused pidid määrama 150 ENSV ORKA, f. 1746, nim . 1 , S.-ü. 3 , 1. 11 .

151 « Meie Noor Tööline», 1923, nr. 5, lk . 21 ; ENSV ORKA, f. 1761, nim. 1, S.-ü. 101 , 1. 20—22.

152 «Meie Noor Tööline » , 1924, nr. 1—2, lk. 16. 153 «Meie Noor Tööline» , 1923, nr. 5, lk. 9. 146

oroko

U2U Kaskkoa tao koosolek 22 detsembril 1923 a . koo 6 liigei . Kuviasi

Otsustati

1. Oretcö üle .

1.Orglös alustamiseks ja noort a organia satsioonide paroba le järjele törtæiseks seada esineeze järjekordo Yll'anci,

Viru ja Valgs- voru *631 ,,kus ört 08 v va a pinguliseks teha . " 21.Slanise yirid mal

2.Korraldada linna noorte organisatsioo .

nide poolt hulgallal väljasöltusi maal

mmm ? * seas ,

wuhitakse selle peal. Flöhalparu, et sasnoort ,

keskel üksiku organi. 88. ioonide loomiseza veel lsir.isi hu !kiory nissarida « j jõua , reller, eoovitsisere niisagu .

kusjuures iga n .koniafoni ogole kindla mioon ! vötab ,kuhu ta'suvel - talvel väl.

jasöltuni korrx zab igi] vål asö ! tudel peab massiline agitatsiooni 18 esize . se : kohal sel 39 , et sellegs läheneda maanoortatai 10011ellinuxicole ja tol sakevirzuta a on voislusel . Ona das.lhuvide eret.

töinelse vilride peal, minna ,mille läbi cannoor tel . kerger, läheneda . EKNU Keskkomitee 1923. aasta 22. detsembri otsusest töö kohta maanoorte hulgas

töötaja iga rajooni peale, kes omakorda pidi leidma vastutava noore iga valla jaoks.154 Seega hakkas Eestimaa Kommunistlik

Noorsooühing 1923. aastal tema juhtimisel tegutsevate legaalsete noorsoo -organisatsioonide kaudu parandama üht oma senise tege vuse lünka

-

vähest tööd maanoorte keskel. Oktoobris otsustas

EKNU Keskkomitee luua Keskkomitees ja maakonnakomiteedes eraldi osakonnad tööks maanoorte hulgas.

Üks olulisi lõike EKNÜ töös oli töölislaste organiseerimine ja

kasvatamine proletariaadi ideoloogia vaimus. Vastukaaluks kodan liku kooli ja kodanlike organisatsioonide taotlustele kiskuda töö

lislapsi eemale klassivõitlusest, seadis kommunistlik noorsooühing eesmärgiks korraldada töölislaste proletaarne klassikasvatus väl

jaspool kooli. EKNÜ I kongressil märgiti, et proletaarne lasteliiku mine on kommunistliku noorsooliikumise tähtis reserv .

Peamine

154 NLKP Keskkomitee Marksismi- leninismi Instituudi Partei Keskarhiivi

( edaspidi: MLI PKA ) andmetel. 10

147

seisnes siin selles, et õhutada lastes klassivõitluse vaimu ja klassi

vahekordadest

arusaamist, kasvatada

proletaarset proletaarset

solidaarsust

ning distsipliini. Kuna EKNÜ tegutses illegaalselt, jäid lasteliiku mise vahetu organiseerija funktsioonid ametiühingute noorteko misjonidele. Need tegutsesid käsikäes ametiühingute naiskomisjoni dega, kes etendasid märkimisväärset osa juba esimeste lastegrup

pide loomisel 1922. aasta sügisel. Tallinnas kuulus neisse ligi 400 last. Tegutsesid spordiring, laulukoor ja näitering.155 Lastega töötasid kommunistlikud noored Benita Lauristin, Helene Veiden baum (Paju) , õed Vaarmanid ja teised. Tartus haarati kaasa üle

100 lapse . Peale mängude ja spordivõistluste korraldati lastele ka lühikesi vestlusi poliitilistel teemadel. Lastele esinesid Üliõpilaste Sotsiaal- filosoofilise

Seltsi

liikmed

Olga

Künnapuu,

Oskar

156

Sepre jt.1

1923. aasta kevadel muutus EKNU tegevus lastegruppide töö korraldamisel veelgi aktiivsemaks. Sama aasta suvel arutas EKNU Keskkomitee lastegruppidega seoses olevaid probleeme mitme! luua Keskkomitee juurde lasteliikumise

korral ning otsustas osakonna. 157

1923. aasta juunis otsustas EKNÜ Keskkomitee korraldada ka Eestis rahvusvaheline lastenädal, pidades silmas eesmärki tugev dada proletaarset lasteliikumist, muuta ta massilisemaks ja organi seeritumaks.

Kolmas

rahvusvaheline

lastenädal

peeti

Eestis

29. juulist 5. augustini 1923. Ametiühingute noortekomisjonid määrasid kindlaks aktivistid, kelle hooleks jäi uute lastegruppide ellukutsumine, lastevanemate koosolekute, pidude ja korjanduste korraldamine lastegruppide aineliseks kindlustamiseks. Hoolimata võimude poolt tehtud takistustest toimus 29. juulil laste rongkäik sellele järgneva miitinguga Pirital. Rongkäigu üheks organiseerijaks määras EKNÜ Keskkomitee J. Reeseni.158 Lapsed kandsid loosungeid « Töölislapsed võitlevad käsikäes oma vanematega kurnajate klassi vastu !» , «Meie nõuame oma isadele tööd ja leiba! » ning marssisid « Internatsionaali » ja teisi revolutsioonilisi laule lauldes miitingu

kohale. Siin kčnelesid lapsed ise, laulsid ning lugesid luuletusi.159 Organiseerimisnädala tulemusena kasvas lastegruppide arv ja 1923.

aasta augustikuus oli Tallinnas, Narvas, Tartus ja Pärnus laste gruppidesse koondunud 460 last. 160

EKNU seadis ülesandeks luua kommunistlikud lastegrupid kõi 155 EKPA, f. 24, nim. 1 , S.-ü. 794, 1. 48.

156 B. Nedzvetski. Esimeste sammude ..., lk. 79—80. 157 158 159 160

EKPA , f. 24 , nim . 1 , s.-ü. 793, 1. 1. B. Nedzvetski. Esimeste sammude ... EKPA , f. 24, nim. 1 , s.-ü. 776, 1. 6 . EKPA, f. 24, nim. 1 , s.-ü. 793 , 1. 2 . 148

lk .

84.

kides suuremates tööstuskeskustes ja ka maal. Organiseerimistöö tõhustamiseks loodi ühingu komiteede juures lastegruppide komis jonid . 161 Eesti proletaarse lasteliikumise esimestele sammudele oli toeks olnud revolutsiooniline töölisajakirjandus. 1923. aasta veebruaris ilmus EKNU initsiatiivil ajakirja « Meie Lapsed » esimene number. Lastepärases vormis selgitati siin klassivõitluse algtõdesid ja töö

lisnoorte perspektiivitut elu kodanlikus Eestis. Rida kirjutisi tõid noore lugejani ka tõe Nõukogudemaa kohta. Ajakirja tiraaž oli 3000 eksemplari. Kiiresti muutus « Meie Lapsed » loetavaks välja andeks, kuid teda õnnestus kirjastada kõigest kolm numbrit

siis sulgesid kodanlikud võimud ajakirja. 1923. aastal anti EKNÜ Keskkomitee algatusel ja Eestimaa Töörahva Partei kirjas tusel välja brošüür « Meie sõjariist. Töölisnoorsoo liikumise põhi jooned ». See sisaldas juhendeid ja metoodilisi näpunäiteid noorsoo

organiseerimiseks

üldse

ning

eraldi

ka

tööks

töölis laste

hulgas. 162 1923. aasta detsembris otsustas EKNÜ Keskkomitee valmistada ette veel mitu metoodilist juhendit noorsooliikumise aktuaalsetes

küsimustes. Enam - vähem sai valmis lastegruppide juhendajatele määratud käsiraamat « Kommunistliste lastegruppide põhialused ja töö -kavad », kuid käsikiri sattus 1924. aasta jaanuari rüüsta

miste ajal kaitsepolitsei kätte.163 Kuigi kodanluse repressioonid katkestasid kommunistliku lasteliikumise tõusu Eestis, tuleb kõr

gelt hinnata EKNÜ häid tulemusi lastegruppide organiseerimises ja teoreetilis -pedagoogiliste aluste väljatöötamisel. KNI Eesti Sektsiooni tööd selles lõigus märkis 1923. aasta septembris tunnustavalt ka Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali Täitev komitee 164

1923. aastal laienes EKNÜ mõju mitte ainult töölisnoorsoo, vaid ka

õppiva

hulgas.

noorsoo

Mitmel pool moodustati EKNU

illegaalseid kollektiive koolides. Need tegutsesid Tallinnas, Pärnus, Võrus, Haapsalus, Väike -Maarjas. Läänemaa Õpetajate Seminaris

kuulusid

sellesse

gruppi

E

Tarkpea,

P. Tänava,

J. Manni, A. Jaakson, A. Tisler, J. Koit, A. Piir jt.165 1923. aastal organiseeriti Väike -Maarja Reaalgümnaasiumis õpetaja kommu nist A. Vahtmanni (Vaarandi) algatusel kommunistlike noorte kollektiiv, kuhu kuulusid P. Baumann, E. Kull, E. Reise, H. Ernits 161 EKPA , f. 24 , nim. 1 , S.-ü. 776, 1. 6 .

162 B. Nedzvetski. Esimeste sammude ..., lk. 92–93. 163 ENSV ORKA , f. 949 , nim. 2 , s.-ü. 170. 164 MLI PKA andmetel.

165 E. Tarkpea . Töörahva võimu eest ..., lk. 409. 149

(Maran ), A. Köök, S. Meerits, R. Reinstein , L. Ormus, vennad Heinrich ja Friedrich Ross jt.1

Eestimaa Kommunistlik Noorsooühing arendas kõnesolevatel aastatel vilgast tegevust ka üliõpilaste hulgas. Kõigist jõupingu

tustest hoolimata ei suutnud kodanlus muuta Tartu Ülikooli ainult kodanliku ideoloogia taimelavaks; sealgi leidsid toitepinda revo lutsioonilised ideed. Juhindudes EKNU I kongressi otsustest, asutas Tartu Ülikoolis tegutsev EKNU kollektiiv

1922. aasta oktoobri

lõpul legaalse revolutsioonilise üliõpilasorganisatsiooni – Sotsiaal filosoofilise Üliõpilaste Seltsi (SFÜS). Sinna astusid EKNÜ liik med 0. Sepre, A. Vahtmann (Vaarandi), A. Veimer, O. Künnapuu (Lauristin), M. Tulp, A. Lipstal, R. Cher jt. , peale selle veel lige male 20 pahempoolse maailmavaatega üliõpilast. Seltsi eesmärgiks oli marksistliku maailmavaate kasvatamine ja proletaarsete üli õpilaste kaasatõmbamine revolutsioonilisse liikumisse. Seltsi üles kutses deklareeriti:

« Üliõpilaskond pole klass, mida ühendavad enam -vähem ühised huvid . Juba keskharidus on praeguses ühiskonnas jõukate

ees

õigus, seda enam aga kõrgem haridus. Klassiline kuuluvus määrab aga ära ideoloogia, iga üksiku püüded ning huvid.

... Ent meie aja ühiskond on esile toonud uue üliõpilastüübi, see on maast-madalast puudusega võitlev, nälgiv ja tagakiusatav pro letaarne üliõpilane.

.. Igas kapitalistlikus ühiskonnas on kaks üliõpilaskonda; nii lahkuminevad kui on nende huvid, nii lahkuminevad on nende arusaamised. »167 10. novembril

1922.

a.

toimunud

üldkoosolekul

valiti

seltsi

juhatusse O. Sepre, A. Vahtmann (Vaarandi), A. Veimer ja teised .. Seltsi põhiliseks töövormiks kujunesid referaat- ja diskussiooni õhtud, mida korraldavasse komisjoni kuulusid H. Nael , K. Siili vask, A. Selli jt. Kuigi kommunistlik kirjandus oli raskesti kätte saadav, hangiti seda siiski mitmete kanalite kaudu. Tutvuti terve

rea Marxi, Engelsi ja Lenini teostega ning muu marksistliku kir jandusega.. Läbitöötatu põhjal peeti küllaltki rohkele kuulajaskon nale referaate väga mitmesugustel teemadel. Näiteks oli 0. Sepre referaadi teemaks « Töölisklassi taktika võimu valdamisel », A. Lips talil « Einsteini teooria », R. Cheril « Esperanto » jne. Referaatide koostamiseks, samuti vaidlusteks diskussiooniõhtutel kasutati vas

tava komisjoni poolt ajakirjandusest ja ametlikust statistikast kogutud andmeid majanduse, poliitika ja kultuurielu kohta. Seltsi 166 Friedrich Ross. Väike-Maarja Reaalgümnaasiumis. Kogumikus «Karas

tumine» (edaspidi: F. Ross. Väike-Maarja Reaalgümnaasiumis ...), Tallinn, 1958, lk. 242.

167 0. Sepre. Noorpõlve mälestusi, lk. 122. 150

lugemislauas leidus perioodikat Nõukogude Venemaalt ( « Pravda», « Ekonomitšeskaja Žizn » jt. ) samuti Saksamaa Kommunistliku Par tei häälekandja « Die Rote Fahne » ja Prantsusmaa Kommunistliku Partei häälekandja « L'Humanité » . Küllaltki põhjalikult käsitleti seltsi referaatkoosolekuil ja

diskussiooniõhtuil kodanliku Eesti majanduse ja kultuurielu, sise ja välispoliitika küsimusi, proletaarse noorsoo võitlusülesandeid. Igale referaadile või ettekandele järgnesid sõnavõtud, kus teooriat püüti seostada praktikaga, momendiülesannetega.

Sotsiaal- filosoofiline Üliõpilaste Selts võitles aktiivselt ka pro letaarsete üliõpilaste majandusliku

olukorra

taotles neile toetust. 1923. aastal esitas selts

parandamise

eest,

kodanlikule

Riigi

kogule seaduseelnõu proletaarsete üliõpilaste majandusliku olu korra parandamise kohta. Selles püstitati nõue, et kehvad üliõpi

lased vabastataks kõrgest õppemaksust ning niigi väheste stipen diumide jaotamisel olgu määravaks ametiühingu või mõne teise töölisühingu tõend, et stipendiumi taotleja tõepoolest kuulub töö tava rahva hulka. Loomulikult lükati see seaduseelnõu tagasi.

Kuid töölisklass ei jätnud proletaarsete üliõpilaste seltsi ilma oma toetusest. Toetajatekogu liikmeks astusid ametiühingute ja töölis

liikumise tegelased J. Tomp, P. Keerdo, H. Allik, H. Heidemann, R. Pälson, J. Saat ja mitmed teised.

Suure tähtsusega oli seltsi liikmete tegevus ametiühingutes jt. legaalsetes organisatsioonides. Eriti suured teened olid seltsil Tartu kooli- ja töölisnoorsoo revolutsioonilisel organiseerimisel ning poliitilisel kasvatamisel. Tihedas koostöös Tartu Ametiühin

gute Kesknõukoguga organiseeris selts Tallinna eeskujul ka Tartus nn. ilmaliku leeri, mille kursuse lõpetas umbes 40 töölis- ja kooli

noort. Seltsi liikmed O. Sepre, A. Veimer, M. Tulp jt. olid kur sustel peamisteks lektoriteks.168

Ühenduses II Riigikogu valimiskampaaniaga hoogustas selts 1923. aasta kevadel tunduvalt

poliitilist

selgitustööd ,

eriti

maarahva

hulgas. Maaelanikele selgitasid ühisrinde valimisplatvormi A. Vei mer, O. Sepre, A. Vahtmann (Vaarandi) jt. Tartu töölised esitasid linnavolikogu saadikukandidaatideks terve rea seltsi aktiivseid liikmeid – A. Veimeri, O. Sepre, A. Lipstali, R. Cheri jt. Aktiivse osavõtuga töölisklassi revolutsioonilisest võitlusest oli selts kind

lustanud endale suure autoriteedi Tartu töötajate hulgas.

Kuid peatselt tabasid kodanluse repressioonid ka filosoofilist Üliõpilaste Seltsi.

1923.

Sotsiaal

aasta novembris areteeriti

168 V. Joakimov. Progressiivsest üliõpilasliikumisest Tartus Esimese maa ilmasõja järgse revolutsioonilise kriisi aastail 1920–1925. TRÜ Toimetised, vihik 114. Eesti NSV ajaloo küsimusi, II, Tartu , 1961 , lk. 115. 151

Arnold Veimer, jaanuaris 1924 aga ka 0. Sepre ja O. Künnapuu (Lauristin ).

Koos

A. Veimeriga mõisteti nad

« 149

protsessil >>

novembris 1924 eluks ajaks sunnitööle.

Ent ka pärast ülemaalist terrorilainet jätkas selts revolutsiooni

list tegevust nii koolinoorsoo kui ka tööliste hulgas. Endiselt kor raldati

referaatkoosolekuid

ja

diskussiooniõhtuid .

Tähtsa

koha

omandas materiaalse abi organiseerimine seltsi areteeritud liik metele ja teistele poliitvangidele. Olulist osa etendas selts 1924. aasta

ülestõusu Tartus .

1. detsembri

relvastatud

ideoloogilisel ja organisatsioonilisel ettevalmistamisel Pärast

ülestõusu

verist

mahasurumist

sulges kodan

lus 5. detsembril 1924 proletaarse Sotsiaal- filosoofilise Üliõpi laste Seltsi. Selle juhtivad ja aktiivsemad liikmed A. Vahtmann (Vaarandi), R. Cher, M. Tulp, H. Nael ja A. Lipstal areteeriti ning mõisteti sõjaringkonnakohtu poolt kuueks aastaks sunni tööle .

Kuigi selts sai töötada ainult kaks aastat, oli tal märkimis väärseid teeneid marksistlik - leninliku teooria levitamisel, samuti

revolutsioonilise võitluse organiseerimisel ja juhtimisel. Paljude noorte tee revolutsioonilisse liikumisse läks spordi organisatsioonide kaudu . Töölisspordiringide asutajateks ameti ühingute juures olid kommunistlikud noored Eduard Dreimann , Aleksander Resev, Osvald Piir, Voldemar Raekson, Salme Raekson , Voldemar Vollmann, Eduard Rõngelepp jt. Ametiühin gute juures tegutsenud spordiringide baasil loodi 1922. aasta sügisel

ülemaaline töölisspordiselts « Herkules». Viimane tegutses järgmise aasta aprillini, kui ta võimude poolt suleti. Töölisnoorte spordi liikumist see siiski ei halvanud . 1923. aasta suveni jätkati tege vust karskusseltsi « Valvaja » spordiosakonna nime all, siis aga õnnestus registreerida uus töölisspordiselts, seekord « Spartacuse » nime all. Juhatusse valiti Aleksander

Resev,

Sergei Andrejev,

Eduard Dreimann, Linda Vaarman, Benita Lauristin ja Voldemar Raekson . « Spartacusel» olid osakonnad Tallinnas, Tartus, Kundas, Aseris, Jõhvis, Saaremaal ja mujal. Liikmete arv küündis pea aegu tuhandeni. Organiseeriti võistlusi ja spordipidusid, katsuti jõudu ka teiste maade töölissportlastega. Internatsionaalsed sõprus

sidemed ühendasid « Spartacust » Soome ja Läti töölisspordiorga nisatsioonidega. 1923. aasta septembris peeti Helsingis sõpruskoh tumine jalgpallis « Spartacuse » ja Soome Töölisspordiliidu mees kondade vahel. Samal aastal käis Soomes veel « Spartacuse » kolme liikmeline poksimeeskond. 169 169 Eduard Dreimann. Kuidas me sportisime. Kogumikus «Karastumine»; lk . 234.

152

Muidugi oli kogu spordialane tegevus orgaaniliselt seotud üldise

töölisliikumisega. Töölisspordiühingute ülesandeks ei olnud mitte ainult töölisnoorte füüsiline karastamine, vaid ka nende etteval mistamine tulevasteks klassilahinguteks. EKNU algatusel 1923..

aasta novembris Tallinnas kokkukutsutud töölisspordi-organisat sioonide I kongressi resolutsioonis öeldi, et

« töölissport on nii

suguseks tegevuseks, mille ülesandeks on töörahvahulkade, eeskätt aga tema noorsoo võitlusvõimeliseks kasvatamine. Sport on töörahva võitluse üheks astmeks lõpliku vabanemise poole. » 170 Spordi seltsidel kui EKNU juhtimisel tegutsevatel legaalsetel organisat sioonidel tuli värvata oma ridadesse töölisnoori, teha nende seas

kommunistlikku kasvatustööd ja parimaid noori ette valmistada EKNU ridadesse astumiseks. Spartaklased võtsid innukalt osa ka töölisajalehe levitamisest ja tellijate värbamisest, esinesid peo õhtutel, mille sissetulek läks töölisorganisatsioonide heaks. Ei olnud

koosolekut, miitingut, demonstratsiooni, millest töölissportlased poleks osa võtnud. Töölissportlaste aktiiv tegi palju tööd nii II Riigikogu kui ka linnavolikogude valimiste eel: levitati üleskut seid, käidi majast majja tegemas selgitustööd töörahva ühisrinde kasuks. Nii ühendati oskuslikult huvi spordi vastu klassivõitluse

ülesannetega. Töölisspordiorganisatsioonidesse kuulus 1923. aasta sügisel üle 800

liikme 171

II Riigikogu valimiskampaania ajal 1923. aasta mais tegid ka teised revolutsioonilised noorteorganisatsioonid selgitustööd töö rahva kandidaatide kasuks ja täitsid ka organisatsioonilis -tehnilisi

ülesandeid. Vaatamata kodanlike võimude repressioonidele, läks kommunistlike nimekirjade alusel Riigikogusse kümme töörahva saadikut — kommunisti, kellest viis olid EKP ja ühtlasi kommu

nistliku noorsooühingu liikmed Hendrik Allik , Johannes Ree sen, Rudolf Pälson, Vladimir Kangur ja Jaan Rea. Kõik nad peale J. Rea olid EKNU Keskkomitee liikmed. Suureks poliitiliseks ja -

organiseerimistöö kooliks kommunistlikele noortele olid ka maa kondade, valdade ja linnade omavalitsuste valimised 1923. aasta hilissügisel.172 Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali Täitevkomitee hindas

kõrgelt Eesti sektsiooni viljakat tööd legaalsete võitlusvormide kasutamisel. 11. juulil 1923 kirjutas KNI Täitevkomitee oma ring kirjas kõigi kommunistlike noorsooühingute keskkomiteedele : « Eesti kommunistlik noorsugu teeb suurepärast tööd nii töölis noorsoo hulkades kui ka sõjaväes. Vaatamata oma illegaalsele 170 EKPA, f. 24, nim . 1 , s.-ü. 313, 1. 11 . 171 EKPA , f. 24, nim. 1 , S.-ü. 793, 1. 11 .

EKPA, f. 24, nim . 1, s.-ü. 151, 1. 337. 153

seisundile avaldab ta väga tugevat legaalset mõju , mis ilmnes ka valimistel. » 173

Eestimaa Kommunistlik Noorsooühing sai proletaarsete noorsoo hulkade tunnustatud juhiks. Legaalsete revolutsiooniliste organi satsioonide kaudu tõmmati paljud noored järk - järgult teadliku ja aktiivse revolutsioonilise võitluse teele. Nende teovõimsamast osast sai kommunistlik noorsooühing oma ridadele täiendust võitluses töörahva võimu eest.

5. EKNU tegevus 1924. aasta 1. detsembri ülestõusu ettevalmistamisel ja läbiviimisel Revolutsioonilise liikumise tõusust kohutatud kodanlus püüdis seda

pidurdada järjekordse repressioonide lainega. 21. jaanuaril 1924 rüüstas kaitsepolitsei üheaegselt üle kogu Eesti ligi kolmsada mitmesugust töörahva organisatsiooni. Järgneva nädala jooksul areteeriti üle 200 inimese, nende hulgas mitukümmend revolut sioonilise noorsooliikumise aktivisti – EKNU Keskkomitee liik

med Hendrik Allik, Vladimir Kangur ning Johannes Reesen ja

rida kohalike komiteede liikmeid . EKNU illegaalset organisatsiooni ei õnnestunud kodanlusel siiski täielikult purustada. EKNÜ Kesk komitee teatas 28. jaanuaril 1924 KNI Täitevkomiteele : « Me jät

kame võitlust. Me langetame oma klassivõitluse lipu Lenini mälestuse ees ja jätkame veel monoliitsemana võitlust töölisklassi 174 vabastamise eest, nagu õpetas Lenin .» legaalse Jaanuarirüüstamiste tagajärjel ahenesid tunduvalt tegutsemise võimalused . Eestimaa Kommunistlikul Noorsooühin gul tuli teha suuri jõupingutusi, et leida kodanliku demokraatia

üha kitsenevate tingimuste ja takistuste labürindis võimalusi tööks noorsoohulkades.

23. jaanuaril avaldati EKP Keskkomitee ja EKNU Keskkomitee ühine üleskutse V. I. Lenini surma puhul. Üleskutses rõhutati, et eesti kommunistid ja kommunistlikud noored jätkavad veelgi intensiivsemalt töötavate hulkade koondamist võitluseks kodan

luse terroripoliitika vastu ja deklareeriti: « Sel silmapilgul tunneb iga klassiteadlik proletaarlane vankumata tahtmist jätkata ja lõpule viia Lenini poolt alustatud võitlust . Ja see sünnib ! Väri segu rõhujad lähemale rühkiva sotsialistliku revolutsiooni ees.. Veel suurema meelekindlusega ja võidujulgusega jätkake koondu 173 EKPA, f. 24 , nim . 1 , s.-ü. 151 , 1. 337. kogu valimisi 1923. a. mais.

174 MLI PKA, f. 533, nim . 10, s.-ü. 7, 1. 3. 154

Siin on silmas peetud II Riigi

Xiigi maade postreatajad, aginege !

Eestimaa Rommunistlik Noorsoo Ühing (Kommunistliku Noorsso Internatsionaali Sektsioon)

xbrgema rahma rabairutstid færrik.

muniſtfitu proletariaadi moitluseesprärkide para mina, marinuous toolis ja trifus tafarmid ja kirjandules 2

d CPL

Noored proletaarlaſed ! Prolet ariifch grid, wundru Katkend EKNÜ Keskkomitee lendiehest

1924. aasta 1. maiks

mist proletariaadi võitlusorganisatsioonide ümber !» 175 Arvestades Eestis kujunenud majanduslikku ja poliitilist olukorda,

klassijõudude vahekorda, langetas EKP Keskkomitee 1924. aasta aprillis otsuse võtta kurss relvastatud ülestõusule .

Relvastatud

väljaastumise poliitilisse ja organisatsioonilisse ettevalmistusse Hülitus aktiivselt ka Eestimaa Kommunistlik Noorsooühing. Relvastatud ülestõusu ettevalmistamisel etendasid tähtsat osa

ametiühingute

noortekomisjonid.

1924 .

aasta

märtsis-aprillis

taastati mitmed jaanuarirüüstamiste ajal purustatud ametiühin gud . Nende juurde moodustati ka noortekomisjonid. Esimesena suutis pärast rüüstamist taas tegevust alustada Tallinna Toidu ja Maitseainete Valmistajate Tööliste Ühing.

Taastatud

ameti

ühingu noortekomisjoni kuulusid B. Poobus, J. Pais, J. Siimovart, L. Piispea, J. Jurkmann jt. Aprilli alguseks taastati Tallinnas veel

seitsme ametiühingu (kiutööliste, majateenijate, nahatööliste, puu 175 EKPA, f. 27 , nim . 1 , s.-ü. 818, 1. 217. 155

tööliste, transporditööliste

jt.)

ja vastavate noortekomisjonide

tegevus. Kiutööliste ametiühingu noortekomisjoni liikmeteks olid E. Sõerd, A. Lepp, A. Alton, H. Minter, A. Kuusk, H. September ja E. Suuster, metallitööliste noortekomisjoni aga kuulusid E. Reva, J. Betlem , O. Sõerd ja F. Ilves.176 Ka teistes linnades hakkasid noortekomisjonid taas tegutsema. Nii oli see Viljandis, kus Tööliste ja Teenijate Ühingu asutamiskoosolekul 22. juulil 1924 valiti 9 - liikmeline noortekomisjon. Sinna kuulusid Johannes

Peet, Ella Sukk, Artur Sumberg, Elmar Luts, Voldemar Järve külg jt.177

23. mail 1924 asutati uus üleriiklik ametiühingukeskus

Üldine

Tööliste ja Teenijate Ühing. Ametiühingu noortekomisjonide tege vust hakkas suunama ÜTTÜ viieliikmeline noortekomisjon Aliide Alton, Aleksander Arbon, Ferdinand Ilves jt.178 Majanduslikku ja poliitilist võitlust arendades kasutasid noortekomisjonid juba

varem praktikas end õigustanud tegevusvorme. Nii organiseerisid nad töölisajakirjanduse levitamist, kusjuures erilist tähelepanu pöörati

kuukirja

« Meie

Noor

Tööline »

(ilmus

1923.

aasta

augustist kuni 1924. aasta oktoobrini) viimisele töölisnoorte sekka. Legaalsete väljaannete kõrval aitasid noortekomisjonid kaasa ka partei illegaalsete trükiste levitamiseks.

Ametiühingute noortekomisjonid ühendasid ka 1924. aastal usu vastase selgitustöö massilise revolutsioonilise tööga noorte hulgas.

1922. aastal organiseeritud ilmalike leeride eeskujul

korraldas

Üldise Tööliste ja Teenistujate Ühingu noortekomisjon 24. juunil 1924 Pirital noorte usuvastase demonstratsiooni. See algas leeri

tunnistuste ja kiriklike raamatute põletamisega, seejärel lauldi revolutsioonilisi laule ja loeti ette tervitusi poliitilistelt vangidelt. Demonstratsiooni järel korraldati pidu, kus P. Baumann esines

kõnega « Usk ja töölisnoorsugu ».179 Pärast kõnesid esitasid puhk pilliorkester ja laulukoor revolutsioonilisi laule ning kanti ette kaks revolutsioonilise sisuga näidendit. Lõpuks otsustasid noored saata vastutervituse poliitilistele vangidele.

Nii

demonstratsioon

kui ka sellele järgnenud peoõhtu tõi kokku sadu noori.

EKNÜ mõju organiseerimata töölisnoorte ja kooliõpilaste hulgas kasvas järjest. Seda kinnitas nende üha suurenev osavõtt tööliste

koosolekutest ja meeleavaldustest, noortekomisjonide nõupidamis test ja teistest üritustest. Kommunistliku Noorsoo

Internatsionaali

IV

kongress

(15.

176 0. Kuuli, A. Liebman, H. Saarniit. Töörahva riigi eest ( edaspidi: 0. Kuuli, A. Liebman, H, Saarniit. Töörahva riigi eest ), Tallinn, 1967, lk. 159. 177 ENSV ORKA, f. 1750, nim . 1 , s.-ü. 1 , 1. 1–2 . 178 0. Kuuli, A. Liebman, H. Saarniit. Töörahva riigi eest, lk. 161 . 179 « Säde » , nr. 7, 26. juunil 1924. 156

25. juunini 1924 ) analüüsis põhjalikult kommunistlike noorsooühin gute ülesandeid V. I. Lenini teoreetilise pärandi tundmaõppimisel. Ühtlasi kritiseeriti teravalt leninismi moonutamise katseid. Kongress

püstitas ülesande võidelda Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali ja tema sektsioonide bolševiseerimise eest, paljastada parempoolseid

ja « pahempoolseid » oportuniste, õppida tundma ja propageerima leninismi noorsoo hulkades. Bolševiseerimise loosung tähendas kapi talistlike maade kommunistlikele noorsooühingutele adresseeritud üleskutset tundma õppida ja loovalt rakendada rahvusvahelise kommunistliku noorsooliikumise ja selle eesrindliku väesalga Nõukogude Liidu komsomoli kogemusi 180 Leninismi teooria põhjalik tundmaõppimine oli tähtsaim eeldus KNI sektsioonide kujunemisel leninlikku tüüpi noorsoo -organisat -

sioonideks. Hoolimata kõikidest tõketest, mille abil kodanlikud või

mud püüdsid takistada leninlike ideede levikut Eestis, ilmus 1924. aastal Eestimaa Kommunistliku Partei initsiatiivil mitu leninlikku

õpetust selgitavat väljaannet, sealhulgas ka brošüür « Lenin noor

tele», kus toodi ära v. I. Lenini kõne VKNÜ III kongressil 2. oktoobril 1920, ja artiklite kogumik «Lenin » , mis andis ülevaate V. I. Lenini elust ja revolutsioonilisest tegevusest. Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali IV kongress analüüsis ka tööd maanoorte hulgas. Ta kavandas abinõud väljatöötatud majan duslike ja kultuuriliste nõudmiste elluviimiseks külas. Eesmärgiks oli kindlustada komsomoliorganisatsiooni mõju ja ta ridade kasv töötavate maanoorte arvel. 1924. aastal tegi EKNÜ ametiühingute noortekomisjonidele ülesandeks luua ühine võitlusrinne töötavate

noortega maal. Noortekomisjonid jätkasid juba 1923. aastal organi seeritud nn. vennastuskäike maale, mis kujutasid endast linna revo lutsiooniliste noorte ühiseid puhkepäeva -väljasõite valdadesse, kus

tehti selgitus- ja organiseerimistööd, levitati ajalehti ja marksist likku kirjandust. Ühe sellise vennastuskäigu korraldasid Tallinna noortekomisjonid 13. juulil Kohila valda. Maanoortele kinkimiseks võeti kaasa kirjandust, postkaarte rahvusvahelise töölisklassi revo lutsiooniliste juhtide portreedega, rinnamärke V. I. Lenini ja N. K. Krupskaja pildiga, punasest emailist viisnurkseid rinnamärke.

Maatöölised kogunesid vallamaja lähedale metsa alla, kus korral dati miiting. Peeti kõnesid ametiühingute vajalikkusest ja tähtsu sest, siis esinesid deklamaatorid, lauljad ning sportlased. Teine suu rem vennastuskäik organiseeriti Juuru valda . Rahvamaja oli siin maatöölistest tulvil. Kõnega esinesid töölis- ja noorsooliikumise 180 С. М. Гончарова, г. Е. Павлова. Коммунистический Интернационал Молодежи

верный помощник Коминтерна. «Вопросы истории КПСС »,

1969, No 12, lk. 91 . 157

aktiivsed tegelased J. Jürna, A. Lepp ja K. Umbleja.181 Sellele järgnesid samasugused külaskäigud Jõelähtme, Rapla, Viimsi jt. val dadesse .

Legaalsete organisatsioonide kaudu tegi Eestimaa Kommunistlik Noorsooühing 1924. aastal suurt tööd noorte kaasatõmbamiseks

revolutsioonilisse võitlusse. « Meie Leht» kirjutas 1924. aasta juulis,

et ametiühingute noortekomisjonide « energilise tegevuse tõttu on organiseeritud töölisnoorsoo arv õige suureks kasvanud, mida näi tab töölisnoorsoo aktiivne tegevus, mis kõigi rüüstamiste ja kaagi tamiste peale vaatamata silmapilgukski ei katke. Töölisnoorsoo häälekandja « Meie Noor Tööline » ilmub korralikult, iga kord 4000

ja rohkemgi eksemplaride arvus, töölislehes ilmub järjekindlalt iga kolme nädala tagant noorte lehekülg, noortekomisjonid korraldavad vennastuskäikusid maanoorsoo juurde, sageli peetakse kontsertmii

tinguid ja koosolekuid . Kõik see räägib töölisnoorsoo liikumise aktiivsusest ... Julgesti võib konstateerida, et meie noortes näikse revolutsioonilist tuld rohkem hõõguvat, kui seda oli enne jaanuari rüüstamist. » 182

Eriti aktiivselt lülitusid noored sõjavastase nädala ja 3. augustil 1924 peetud meeleavalduse organiseerimisse. Meeleavaldus toimus loosungite all « Maha kodanlik valitsus! », « Kodanliku korra ja

sõdade vastu ! ». Lehvisid punased võitluslipud, kõlasid revolutsioo nilised laulud . Demonstrandid , kellele politsei kallale tungis, aval dasid visa vastupanu. Tekkinud käsikähmluses ei suutnud politseini kud meeleavaldajatest jagu saada ja nad kutsusid appi ratsapolitsei, kes

üritas

demonstrantidelt lippe ja loosungeid

ära

võtta .

Alles pärast ägedat heitlust suudeti demonstratsioon laiali ajada. Sõjavastane meeleavaldus Tallinnas näitas hulkade võitlustahet.

Areteeriti 23 meeleavaldusest osavõtjat, enamasti

revolutsiooni

liselt meelestatud noored (E. Reva, E. Dreimann, L. ja S. Raekson, F. Ilves,

A. Kuusk

jt. ). Kõigile määrati kolm kuud

vangla

karistust.

Rahvusvahelise revolutsioonilise noorsoopäeva puhul korraldas Viljandi Tööliste ja Teenijate Ametiühingu noortekomisjon

7. septembril lossimägedes rahvakoosoleku, millest võttis osa 2000 inimest. Koosolekul esinesid kõnega J. Peet, E. Luts jt. , kes kutsusid töötavat rahvast võitlema oma õiguste eest. Noored kandsid loo sungeid « Elagu leninism ! », « Meie isad ja emad , õed ja vennad tür midest välja!» 183 1 181 Feliks Kaur. Võitlusaastad. Kogumikus « Karastumine » , lk. 104 ; « Meie Leht», nr. 5 , 19. juulil 1924. 182 « Meie Leht » , nr. 5 , 19. juulil 1924.

183 ENSV ORKA, f. 2124, nim. 3, S.-ü. 1042, l. 117–119. 158

Varsti pärast neid aktsioone sulgesid kodanlikud võimud Üldise Tööliste ja Teenijate Ühingu koos osakondade ja sektsioonidega. Seoses sellega keelustati ka noortekomisjonide tegevus. Ametiühingute noortekomisjonide ülesandeid hakkasid 1924. aasta sügisel täitma mitmetes käitistes moodustatud noorterühmad . Viima

sed tegutsesid poollegaalselt, kuna nad polnud ametlikult registree

ritud . Juba 1923. aasta oktoobri lõpus oli EKNU Keskkomitee võtnud vastu otsuse noorterühmade moodustamisest töökohtades. 184 Ameti

ühingute noortekomisjonide praktiline tegevus oli nimelt näidanud, et nad olid massiliseks organiseerimistööks veel nõrgad ja vähe seo tud käsitöönduslikes pisiettevõtetes töötavate noortega. Ametiühin gute Kesknõukogu noortekomisjoni initsiatiivil moodustatigi 1923. aasta lõpul noorterühmad mitmes Tallinna vabrikus. Esimene sää

rane rühm organiseeriti Balti Puuvillavabrikus; sinna kuulus 12 aktiivset noortöölist. Rühm nõudis öötöö kaotamist, kehtivate töö

kaitseseaduste täitmist ja lubatud palga väljamaksmist. Rühma liik

med levitasid töölisajakirjandust. Analoogilised rühmad loodi ka « Rauaniidis », Krulli vabrikus, « Voltas » ja Lutheri vabrikus.185

Noorterühmade kaudu lõid noortekomisjonid sidemed paljude ettevõtetega. Nende abil osutus võimalikuks saada täpseid andmeid töötavate noorte palgaolude ja töötingimuste ning mitmesuguste käitistes esinevate väärnähtuste kohta, paremini suunata noorte

majanduslikku võitlust ja organiseerida reageerimist vabrikuoma nike omavolile. Pärast ametiühingute noortekomisjonide sulge mist aga kujunesid noorterühmad EKNU tähtsamateks abilisteks töölisnoorte 186 slega.

ettevalmistamisel

otsustavaks

võitluseks

kodanlu

Kuigi ametiühingute noortekomisjonid said tegutseda üksnes ligikaudu kaks aastat, andis nende tegevus arves tatavaid kogemusi ka rahvusvahelisele kommunistlikule noorsoolühikest aega

liikumisele . KNI Täitevkomitee aruandes Kommunistliku Noorsoo

Internatsionaali IV kongressile ( 1924. aasta juunis ) seati teiste

maade kommunistlikele noorsooühingutele eeskujuks Eesti sekt siooni tööd ametiühingute kasutamisel noorte juhtimiseks klassi- . võitluse positsioonidele.187 184 EKPA, f. 24, nim . 1 , s.-ü. 784, 1. 21–22 .

185 «Meie Noor Tööline» , 1924, nr. 1/2 , lk. 16. 186 EKPA , f. 24, nim . 1 , s.-ü. 784, 1. 22; f. 7491 , nim. 1 , S.-ü. 6, 1. 114. 187 Eesti ja mõnede teiste KNI sektsioonide kogemused lubasid 20-ndate aastate keskpaiku teha korrektiive senistes seisukohtades kommunistlike noor

sooühingute ja revolutsiooniliste noorte teiste organisatsioonide vahekorra kohta. KNI Täitevkomitee pleenum (november -detsember 1926) pidas vajali kuks luua illegaalsete kommunistlike noorsooühingute juurde legaalsete polii tiliste noorsoo -organisatsioonide võrk. 1927. aasta juunis toimunud KNI Täi tevkomitee pleenumil otsustati aga kriitiliselt läbi vaadata senine seisukoht 159

Hoolimata legaalsete tegutsemisvõimaluste piiramisest kodanlike

võimude poolt, suutis EKNU tugevdada oma mõju õppivale noor soole. 1924. aasta suvel moodustasid õppivad noored ühe kolman diku revolutsiooniliste noorsoo -organisatsioonide liikmete arvust.188 Revolutsioonilise meelsuse kasvust kõnelevad õpilaste väljaastumi

sed tagurliku hariduspoliitika vastu Tallinna Õpetajate Seminaris ja Väike-Maarja Reaalgümnaasiumis. EKNU kollektiivõpetaja Anton Vahtmanni (Vaarandi) juhtimisel organiseeris Väike -Maarjas streigi protestiks kooli reaktsiooniliselt meelestatud direktori vastu.

Alles siis, kui aktiivsemad streigi organiseerijad kommunistlikud noored Friedrich Ross ja Eduard Kull heideti koolist välja ja teisi noori sellega hirmutati, suudeti lämmatada koolinoorte väljaastu

mine tagurlike õpetamismeetodite vastu.189

Kodanlike seltside poolt 1924. aasta aprillis kokkukutsutud üle eestimaalisel noorte konvrentsil hääletas töölisnoorte resolutsiooni

poolt, mis sisuliselt väljendas EKNU seisukohti, ligi kolmandik delegaatidest.190 Revolutsiooniliste töölisnoorte esitatud resolutsioon kutsus « kogu Eesti ideelisi noori vennalikult teineteisele kätt andma revolutsiooniliseks klassivõitluseks. Noored töölised, teenijad, õppu

rid , ametnikud, sõdurid, madrused, ohvitserid , talunoored – ühi nege võitluseks kodanliku korra vastu ja sotsialistliku ühiskonna eest! >> 191

Sellest üleskutsest juhindusid täielikult ka töölisspordiorganisat sioonid . Kui 1924. aasta jaanuaris suleti «Spartacus» ja tema osa konnad, siis koondusid spordinoored jälle karskusseltsi «Valvaja» . 1924. aasta kevadel sai töölisspordiliikumise vahetuks ülesan deks koondada aktiivsemaid noori võitlussalkadesse ja neid füüsi

liselt ette

valmistada väljaastumiseks. Sel eesmärgil korraldas

töölisspordiselts « Eelvägi» , mis loodi 1924. aasta juunis, oma liikmetele õppusi.

kehalise

kasvatuse

kõrval

ka

sõjalise

iseloomuga

Rööbiti legaalse organiseerimis- ja selgitustööga intensiivistas EKNÜ illegaalsete kollektiivide organiseerimist, seda eriti sõjaväes. Kommunistlike noorte rakukesed sõjaväes moodustasid omaette noorte ametiühingulise organiseerimise osas ja peeti õigeks ära kasutada ametiühingute noortekomisjone kui kommunistlike noorsooühingute legaalse

töö perspektiivikat, laiu noortehulki hõlmavat vormi. Ametiühingute noorte komisjonid leidsid järgnevatel aastatel rahvusvahelises kommunistlikus noor

sooliikumises viljakat rakendamist. (The Young Communist International bet ween the Fourth and Fifth Congresses 1924—1928, London , 1928, p. 129—130.) 188 A. Sunila. EKNÜ 1924. aasta detsembriülestõusu ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Kogumikus « Meie komsomol» . Tallinn, 1968, lk. 77 . 2

189 Friedrich Ross. Väike-Maarja reaalgümnaasiumis, lk. 247—248. 190 EKPA, f . 27, nim. 1 , s.-ü. 549, 1. 18 . 191 « Sõna » , nr. 1 , 30. aprillil 1924. 160

organisatsiooni, mis allus vahetult EKNÜ Keskkomiteele. Üles kutses sõduritele, madrustele ja ohvitseridele kirjutas EKNU Kesk komitee: « Ühinege kommunistliku töörahvaga! Asutage Eestimaa Kommunistliku Noorsoo Ühingu kollektiivid , laotage laiali kommu nistlikku kirjandust, tehke valgustustööd nende hulgas, kes veel pimedad ! Ühinege, et härrasriiki kukutada ja töörahva saadikute nõukogude vabariiki luua! » 192

Illegaalse ja legaalse töö õige ühendamisega suutis EKNU mobili seerida proletaarse võitluslipu alla laialdased noorte hulgad . Pärast 3. augusti demonstratsiooni suunas Eestimaa Kommunistlik Partei kogu tähelepanu ülestõusu organisatsioonilisele ettevalmistamisele,

revolutsiooniarmee võitlussalkade loomisele ning relvastamisele, ülestõusu plaani väljatöötamisele. Kui 1923. aasta suvel tegutses Eestis 51 illegaalset kommunistlike noorte kollektiivi 360 liikmega, siis vaatamata 1924. aasta jaanuaris toimunud areteerimistele oli

sama aasta suveks EKNÜ kollektiivide arv kasvanud 80 - le ja nad ühendasid ligi 400 kommunistlikku noort. 193

EKNÜ Keskkomitee, mille koosseisu kuulusid pärast jaanuari rüüstamist Rudolf Pälson , Alice Stein (Leevald ) jt.194, asus koos EKP >

Keskkomiteega organiseerima kommunistlikke noori ja teisi revo lutsiooniliselt

meelestatud

noori

relvastatud

võitlusrühmadesse.

Võitlusrühmad loodi Tallinnas, Narvas, Pärnus, Tartus, Viljandis. Rakveres, Võrus, Valgas ja mujal. Eriti agaralt tegutsesid ülestõusu ettevalmistamisel Pärnu linna ja maakonna kommunistlikud noored. EKP Pärnumaa Komitee ülesandel organiseeris revolutsioonilisi

noori Erich Tarkpea. Pärnumaa Ametiühingute Nõukogu noorte komisjoni ja spordiseltsi « Edasi » aktivistid kommunistlikud noored Vladimir ja Arkadi Andreesen , Aksenti Kirikal, Aleksander Hen ning jt . moodustasid noortest võitlussalga.

Suurt aktiivsust näitasid üles Tartu Töölisnoorsoo Ühingu liikmed Richard Mikker, Johannes Miller, Arnold Puha, Aleksander Arst, Karl Läänessaar jt. Nad tegid Tartus paikneva II diviisi väeosades

laialdast selgitustööd, levitasid sõdurite hulgas revolutsioonilist kirjandust ja organiseerisid neid võitlussalkadesse. 195 Tartus ja võttis töölisklassi võitlusjõudude koondamisest osa EKNÜ Keskkomitee liige Rudolf Pälson . Selgitustöös etendasid tähtsat osa ka Sotsiaal- filosoofilise Üliõpilaste Seltsi liikmed kom munistlikud noored R. Cher, M. Tulp, H. Nael ja A. Lipstal. Petseris tegi selgitustööd ja organiseeris võitlussalka gümnaasiumi Tartumaal

192 EKPA, f. 27, nim. 1 , s.-ü. 818 , l. 221 . 193 EKPA , f . 24 , nim. 1 , S.-ü. 700 , 1. 4 .

194 EKPA, f. 7491 , nim. 1 , s.-ü. 6, 1. 136 ja 166. 195 A. Sunila. Eesti proletariaadi relvastatud väljaastumine 1. detsembril

1924 ( edaspidi: A. Sunila. Eesti proletariaadi ...), Tallinn, 1961 , lk. 160. 11

ELKNU

161

õpetaja kommunist Voldemar Telling. Tema ümber koondusid revo lutsioonilise meelsusega õpilased Elmar Kukka, Eduard Kull, Ernst Kallas jt., kes paljundasid üleskutseid ja lendlehti ning levitasid neid rahva hulgas. 196

Viljandimaal valmistusid noored ülestõusuks esialgu Viljandi Tööliste ja Teenistujate Ühingu noortekomisjoni juhtimisel. Pärast ühingu sulgemist 1. oktoobril jätkasid kommunistlikud noored Johannes Peet, Nikolai Kirschbaum , August Rosenthal, August ja Marie Siitan (Limberg ), Ella Sukk jt. tööd illegaalselt. Virumaal valmistuti ülestõusuks Narvas, Rakveres, Kundas, Tapal ja Väike-Maarjas. EKP Keskkomitee saatis Virumaale orga nisaatoriteks kommunistlikud noored Richard Tikkari, Paul Bau

manni ja Voldemar Vollmanni. Nende initsiatiivil toimus rida koos olekuid maakonna tähtsamates keskustes, kus arutati revolutsioo

nilise selgitustöö ja võitlussalkade loomise küsimusi. Narvas ja Rakveres suudeti lühikese aja jooksul luua noorte aktivistide grupp , kuhu kuulusid Evald Põrm (Kasemets), Heinrich ja Fried rich Ross jt. Nad asusid innukalt levitama illegaalset kirjandust ja moodustama võitluskolmikuid . Väike-Maarjas organiseeris relvas tatud väljaastumist kohaliku gümnaasiumi õpilastest koosnev kom munistlike noorte kollektiiv . Novembrikuus kuulus võitlusrühma desse ligi 1000 inimest, neist Tallinnas kuni 400.197

Relvastatud ülestõusu ettevalmistamise eesotsas seisis EKP. Ülestõusu üldjuhiks oli Jaan Anvelt. Relvastatud ülestõusu plaani järgi pidi töörahva väljaastumine algama Tallinnas ja Pärnus. Pataljonideks ja roodudeks koondatud võitlussalkadel tuli hõivata

tähtsamad sõjalis - strateegilised objektid. Võitlejate ridu kavatseti kohe pärast ülestõusu algust täiendada vabastatud poliitvangide, revolutsiooniliste tööliste ja sõduritega. EKP Keskkomitee oli arva musel, et ülestõusu kiire võit pealinnas mõjutab oluliselt sünd muste edasist käiku, innustab teistes keskustes moodustatud võit lusrühmi kiiresti võimu haarama ja kutsub esile töörahva massili

sed väljaastumised üle kogu maa. Võiduka ülestõusu käigus kehtes tatakse nõukogude võim Eestis. Tugevaks reserviks olid Eestimaa Kommunistlikule Parteile need mitu tuhat kommunisti ja kommu nistlikku noort, kes olid sunnitud revolutsioonilisest liikumisest

osavõtmise pärast lahkuma oma sünnimaalt. EKP kutsel olid need klassivõitluse tulest läbikäinud inimesed valmis vajalikul hetkel tagasi pöörduma Eestisse, et võidelda töörahva võimu jäädava keh testamise eest.

Aeg väljaastumiseks küpses novembrikuuks, kui kodanlus orga 196 A. Sunila. Eesti proletariaadi ... , lk. 166—167. 197 Ülevaade EKP ajaloost, II , lk. 108. 162

niseeris töölisklassi, kommunistliku partei ning EKNÜ võitlusvõime halvamise ja nõrgestamise eesmärgil järjekordse, « 149 protsessi ». Kaebealused esinesid kohtus üksmeelselt ja julgelt, muutes kohtu protsessi kodanliku valitsuse rahvavaenuliku poliitika paljastami seks. Eriti aktiivsed olid noored. Märkigem , et 72 kohtualust olid alla 30 aasta, sealhulgas 48 seltsimeest alla 25 aasta vanad. Noored esinesid klassiteadlikult, olles eeskujuks kõigile kodanliku klassi kohtu ette tooduile.

« Oma poliitilises tegevuses olen välja läinud ainult töörahva huvidest, vastutust kannan ainult tema ees. Ei pea tarvilikuks kodanliku kohtu ees seletusi anda , » ütles EKNÜ Keskkomitee liige kommunist Hendrik Allik . « Teie, kodanlus, panete meid vangi ja tapate meie paremaid tegelasi, kuid kommunism jääb, » sõnas Alek sander Resev. 198 Kaebealused kasutasid iga võimalust otseseks agitatsiooniks rel vastatud ülestõusu poolt, kutsudes avalikult üles kodanluse dikta

tuuri kukutamisele. Ka kodanluse järjekordne poliitiline mõry Eesti ametiühingute juhi Jaan Tompi sõjakohtu alla andmine ja surmaotsuse viivitamatu täidesaatmine

ei suutnud kohtualuseid

hirmutada. Nad jäid lõpuni meelekindlaks. Kodanlus valas oma raevu kohtuotsusesse. Suurem osa kohtualuseid mõisteti pikaajali sele sunnitööle . Alaealistel Alfred Valdsakil, Aleksander Resevil, Richard Buschil, Leontine Velsil, Johan Leesmentil, Heinrich Kal

lasel asendati karistuseks määratud eluaegne sunnitöö « kerge maga » — 15-aastase sunnitööga. Kuid 39 inimest saadeti eluks ajaks trellide taha.

Nende

hulgas olid

Hendrik Allik, Olga Künna

puu (Lauristin ), Leena Laid (Parker ), Elfriede Morgenson , Karl Oskar Sepre, Pauk Joosep Saat, Vei (Paas), Arnold mer ja teised eesti revolutsioonilise noorsooliikumise tege lased . 1199

EKP Keskkomitee asus nüüd kiiresti lõplikult täpsustama üles tõusu plaani. 29. novembril 1924 toimus Tallinnas EKP Keskkomi

tee ja EKNÜ Keskkomitee ühine koosolek , kuhu olid kutsutud ka võitlusrühmade juhid. EKNÜ Keskkomitee liikmetest võtsid koos olekust osa Rudolf Pälson ja Arnold Sommerling, kes oli EKP Keskkomitee kutsel 1924. aasta sügisel tulnud illegaalselt Eestisse. Koosolekul moodustati ülestõusu keskorgan Sõja -revolutsiooni

komitee ja määrati kindlaks, et ülestõusu alustatakse 1. detsembri varahommikul. 30. novembri õhtul koondati Tallinna võitlusrühmad

kogunemiskohtadesse.

Ülestõus algas kell 5.15. Välja astus umbes 300 võitlusrühmlast, kellest peaaegu kolmandiku oli andnud Eestimaa Kommunistlik 198 Ülevaade EKP ajaloost, II , lk. 111 .

199 A. Sunila. Eesti proletariaadi ..., lk. 144. 11 .

163

Noorsooühing200 Nagu ülestõusu ettevalmistamisel, nii ka selle läbi

viimisel võitlesid noored mehiselt õlg õla kõrval vanema põlvkonna esindajatega. Ei olnud ainsatki võitlussalka, kus noored poleks tegutsenud julgelt ja ennastsalgavalt. Mitmes strateegiliselt tähtsas punktis saavutati edu just tänu noorte otsustavale ja mehisele tegutsemisele. Autotankidivisjonis õnnestus allohvitser Anton

Loorentsi juhtimisel vallutada tankigaraaž. Ta juhtis tanki side pataljoni kasarmu ette, et toetada selle vallutamist. Reetmise tõttu ei õnnestunud siin ootamatuse momenti kasutada ja tulevahetuses sai A. Loorents surma. Sõjalennuvälja ja lennuväedivisjoni kasar

mute vallutamine ja sõdurite ületulek ülestõusnute poolele olenes suurel määral motorist Alfred Kaadi oskuslikust tegutsemisest. Ülestõusnud võtsid oma valdusse lennukid ja hulga lahinguvarus tust.

Samuti läks ülestõusnuil korda saada oma kontrolli alla raudtee

liiklus (vallutati Balti ja Tallinn - Väikese raudteejaam ), telefoni- ja telegraafiühendus (hõivati peapostkontor ), katkestada sildade õhkulaskmisega ajutiselt raudteeühendus Tallinn - Tartu ja Tal

linn – Narva liinil, paralüseerida täielikult (peale ratsapolitsei) Tal linna politseiaparaadi tegevus. Ülestõusnute käes oli valitsuse resi dents Toompea loss ning kahe sõjaväeosa staabid . Kuid rea eriti tähtsate objektide

sõjaministeeriumi, Tondi Sõjaväe Ühendatud

Õppeasutuste, auto- ja tankidivisjoni ja teiste vallutamisel tabas

ülestõusnuid ebaõnn. See võimaldas kodanlusel üle minna peale tungile. Vaatamata visale vastupanule olid ülestõusnud kuus tundi pärast ülestõusu algust kaotanud kõik oma positsioonid ning sun nitud taanduma.

Suurt kangelaslikkust ilmutasid 1. detsembri ülestõusust osavõt nud ka järelvõitluses. Relvastatud ülestõusu läbiviimisel oli A. Som merlingile usaldatud äärmiselt vastutusrikas ülesanne: ta juhtis 23 -mehelist võitlussalka, kelle ülesandeks oli sõjaministeeriumi vallutamine. EKNU Keskkomitee liikme Arnold Sommerlingi kõr val kuulusid salka veel sellised tuntud töölisnoorsoo revolutsiooni

lise võitluse organiseerijad, nagu A. Kõrgemaa, P. Lempo jt. Tule vahetuses sai A. Sommerling peast haavata, kuid jätkas vapralt

võitlust. Alles pärast seda, kui laskemoon otsa lõppes ja võitlussalk vastas asuvast « kaitsepolitsei » majast ning sõjaministeeriumi õuest ägeda kuulipildujatule alla võeti, oldi sunnitud taanduma. Eesti

komsomoli ajaloo eredaks leheküljeks on EKNÜ Keskkomitee liikmete Arnold Sommerlingi ja Osvald Piiri ning Eduard Ambose mehine heitlus 45 hambuni relvastatud politseiniku vastu 5. det

sembri ööl Tallinna lähedal Irus. Lahing, mis algas õhtul kella 200 Ülevaade EKP ajaloost, II , lk. 112 ; EKPA, f. 7491 , nim . 1 , S.-ü. 6, 1. 159. 164

kümne ajal, lõppes alles kell seitse hommikul. Seejuures oli üles tõusnutel kasutada ainult kolm revolvrit. Rohkem kui tunni välte)

pidas lõpuks veel haavatud A. Sommerling üksinda ebavõrdset lahingut kuulipildujatega varustatud politseinike vastu, kes isegi siis, kui Sommerling juba langenud oli, ei julgenud sisse tungida, vaid viskasid tuppa veel mitu käsigranaati.

Teine järellahing toimus 7. detsembril praeguses Jaan Tombi tänavas ühes maja nr. 50 korteris. Siin võitlesid kuni viimse hinge

tõmbeni EKNU Keskkomitee liige Rudolf Pälson , Georg Kreuks ja Vladimir Bogdanov. Algul tulistati läbi ukse. Siis kutsusid polit seinikud abijõude juurde ja lõid uksetahvli sisse, kuid edasi tun

gida julgesid alles pärast seda, kui R. Pälson ja V. Bogdanov olid surmavalt haavata saanud . Nähes, et edasine vastupanu korteris on mõttetu, laskus G. Kreuks aknast veetoru mööda alla, kuid langes

tulevahetuses maja piiravate politseinikega. Pärast ülestõusu mahasurumist õiendas kodanlus julmalt arveid

töölisklassiga. Paari kuu jooksul mõrvati ligi 200 kartmatut ja meelekindlat võitlejat, üle kahe tuhande heideti vanglasse.201 1. det sembri ülestõusu järel areteeritud töölisnoorte arvulatus 150-ni. Sõjaväljakohtute poolt surmamõistetute hulgas oli arvukalt revo lutsioonilisi noori, nagu Arkadi ja Vladimir Andreesen , Aksenti

Kirikal,Aleksander Henning, Richard Tikkar, Voldemar Vollmann, Anton Ellam , Aleksander Kõrgemaa, Johannes Kuuskmann , Jakob Tõldsepp, Aleksander ja Martin Arbon , Richard ja Erich Vakmann, Martin Dreimann , Boris Plint, Nikolai Kirschbaum ja paljud teised .

Kõiki neid iseloomustas jäägitu ustavus kommunistlikele ideaali dele ja mehisus elu viimastel hetkedel.

Kommunistlik Internatsionaal andis kõrge hinnangu Eesti kom

munistide ja kommunistlike noorte teadlikkusele ja organiseeritu sele relvastatud väljaastumises.

« Kogu maailma eesrindlikud töölised, » kirjutas Kominterni Täi tevkomitee oma üleskutses « 1. detsembri sündmuste puhul Eestis»,

«hindavad väärikalt eesti kommunistide vaprust. Eesti ülestõusnud võitlejad näitasid, ... et töölisklassi paremad pojad oskavad lahin guid lüüa proletariaadi ürituse eest ka kõige raskemas olukorras.

Eesti tööliste — kommunistide võitlussalgad on kogu maailma töö liste austuse

ära teeninud . » 202

1924. aasta 1. detsembri relvastatud ülestõus on üheks kangelas likumaks leheküljeks eesti töölisnoorsoo ja tema avangardi Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu revolutsioonilise võitluse kroonikas.

201 Ülevaade EKP ajaloost , II , lk . 115 . 202 « Klassivõitlus» , 1924 , 1925 , nr. 48 , lk. 6. 165

*

1920. aastaks oli kodusõda Eestis lõppenud kodanluse ajutise võiduga ja kommunistlikul parteil tuli jätkata rasketes illegaalsetes tingimustes töörahva koondamist uuteks klassilahinguteks. Üks tähtsamaid ülesandeid oli proletaarse noorsoo juhtimine revolut sioonilise võitluse teele. Selle ülesande lahendamisel oli mää rava tähtsusega kommunistliku noorsoo -organisatsiooni 100

mine Üle - eestimaalise Noorproletaarlaste Ühingu nime all, mis 5. detsembril 1920 ühines Kommunistliku Noorsoo Internat

sionaaliga. ÜENPÜ sai legaalselt tegutseda pisut üle nelja kuu (suleti 1921. aasta aprillis kodanliku valitsuse poolt), kuid ka selle lühikese aja jooksul äratas ta aktiivsele revolutsioonilisele tegevu sele töölisnoorsoo laiad kihid. 1921. aasta märtsis oli ühingul 12

osakonda rohkem kui 1000 liikmega, mille juhtivas tuumikus oli üle 50 kommunisti. ÜENPÜ oli revolutsioonilise

töölisliikumise

kaadri sepikoda ning paljud tema liikmed etendasid järgnevatel aastatel väljapaistvat osa Eesti töörahva võitluses kodanliku dikta tuuri vastu.

ÜENPÜ aktiivi baasil hakati kommunistliku partei juhtimisel rajama illegaalset kommunistlikku noorsooühingut. Lähtudes EKP II kongressi otsustest võttis EKP Keskkomitee Poliitbüroo 17. ok toobril 1921 vastu otsuse Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu

konstitueerumise kohta, mille põhjal moodustati Ajutine Keskbüroo

(Keskkomitee) ja hakati välja andma ühingu illegaalset häälekand jat « Noor Proletaarlane». Aprillis 1922, aasta pärast ÜENPÜ sul gemist oli EKNÜ -l juba 35 kollektiivi 254 liikmega. Lühikese ajaga

oli suudetud alus panna tugevale illegaalsele kommunistlikule noor sooühingule Eestis, EKNU I kongress septembris 1922 andis noor

soo revolutsioonilisele liikumisele kindla tegevusprogrammi ja töö tas EKP juhendite alusel välja organisatsioonilised ja taktikalised põhimõtted, mis jäid Eesti kommunistlikus noorsooliikumises keh

tima kogu kodanliku diktatuuri perioodil. Illegaalne kommunistlik noorsooühing kasutas oskuslikult mit mesuguseid legaalse töö vorme ja meetodeid, et kindlustada oma

mõju laialdastes noortehulkades ning juhtida proletariaati ühis rindesse kodanluse vastu. Sõjajärgse revolutsioonilise kriisi aastail

kasutas EKNÜ töölis- ja õppiva noorsoo legaalsel organiseerimisel noortekomisjone revolutsiooniliste ametiühingute juures, legaalse revolutsioonilise töölispartei

Eesti Iseseisva Sotsialistliku

Töö

liste Partei (hiljem Eestimaa Töörahva Partei) noorteosakondi, töö lisspordiseltse, legaalset revolutsioonilist töölisajakirjandust jt.

vorme. Nende kaudu suutis EKNÜ tõmmata paljud noored järk järgult teadliku revolutsioonilise võitluse teele ning teovõimsamast 166

osast sai kommunistlik noorsooühing oma ridadele täiendust. KNI Täitevkomitee märkis

korduvalt

Eesti

sektsiooni

viljakat

tööd

legaalsete võitlusvormide, eriti ametiühingute noortekomisjonide rakendamisel. EKNÜ oskusliku taktika tulemusena ei suutnud

parempoolne sotsiaaldemokraatia Eestis avaldada märkimisväärset mõju töölisnoortele ja neid endaga siduda organisatsiooniliselt.

Pärast EKNU II konverentsi 1923. aasta juulis ja sellele varsti järgnenud I ülemaalist töölisnoorsoo konverentsi hakkas EKNÜ tema juhtimisel tegutsevate legaalsete organisatsioonide kaudu parandama üht oma senise tegevuse lünka

vähest tööd maa

noorte keskel. 1923. aastal tõusis Eestimaa Kommunistlik Noorsoo

ühing proletaarse noorsoo tunnustatud juhiks. Tema ridadesse kuu lus ligi 400 liiget. EKP ja EKNÜ vahel valitsesid asjaliku koostöö suhted ja tihe organisatsiooniline side. Kogu EKNU tegevus toimus kommunistliku partei pideval juhtimisel. Eestimaa Kommunistlik Noorsooühing toetas järjekindlalt prole

taarse internatsionalismi põhimõtteid, eri maade töötavate noorte klassisolidaarsust. KNI kaudu oli EKNÜ sõprussidemetes Venemaa Kommunistliku Noorsooühinguga ning tema Eesti sektsioonidega. Tihedad sidemed kujunesid EKNÜ-1 Balti Büroo kaudu KNI sekt sioonidega Lätis ja Leedus.

Pärast 1924. aasta jaanuarirüüstamisi ahenesid tunduvalt legaal

sed tegutsemisvõimalused. Arvestades Eestis kujunenud majandus likku ja poliitilist olukorda otsustas EKP Keskkomitee 1924. aasta aprillis võtta kursi relvastatud ülestõusule. Relvastatud väljaastu

mise ideoloogilisse ja organisatsioonilisse ettevalmistamisse lülitus aktiivselt ka EKNU, andes ligemale kolmandiku võitlussalkade koosseisust. 1. detsembri ülestõusu ajal võitlesid revolutsioonilised

noored mehiselt õlg õla kõrval vanema põlvkonna esindajatega.

Palju noori võitlejaid langes ülestõusu ajal ja eriti järgnenud kodanliku terrori ohvrina. Ülestõus näitas täie selgusega, et Eesti maa Kommunistlik Noorsooühing on partei ustav võitluskaaslane ja abiline ka kõige raskemates klassilahingutes.

III PEATÜKK

Eestimaa Kommunistlik Noorsooühing kapitalismi

ajutise stabiliseerumise perioodil (1925—1929)

1. EKNÜ organisatsiooni taastamine pärast 1924. aasta ülestõusu lüüasaamist

1924. aastast algas kapitalistlikus maailmas arenguetapp, mida ise loomustatakse ajutise, suhtelise stabilisatsioonina. Olulist osa eten

das selles protsessis majandusliku olukorra paranemine suuremates kapitalistlikes riikides. Järgneva nelja -viie aasta kestel ületati Jaa

panis, Saksamaal, Inglismaal, USA-s maailmasõja-eelne tase töös tusliku tootmise alal. Majandusliku tõusuga käis kaasas tööstuse tehniline rekonstrueerimine,

mis omakorda

lõi eeldused töövil

jakuse ja -intensiivsuse suurendamiseks. Majandusliku tõusu näh tustele lisandusid teatava aja vältel suhteliselt rahulikud välispolii tilised suhted imperialistlike riikide vahel. Majanduslik tõus tõi kaasa tööpuuduse vähenemise, elatustaseme mõningase tõusu. Töö tavate hulkade mõnedes kihtides lõi see illusiooni kapitalistliku

korra kindlusest. Levisid ideed , millede kohaselt kapitalism pidi olema üle saanud oma kõige halvematest külgedest. Parempoolsetel sotsiaaldemokraatidel läks real juhtudel korda tõmmata reformist likke tööliste massiorganisatsioone koostööle kodanlusega. Eelnenud aastate ägedatele klassilahingutele järgnes nüüd revolutsiooniliste meeleolude langus. Töölisklassi ridades oli tunda väsimust. Revo lutsioonilise võitluse suhtes muutus apaatseks suur osa talu rahvast ja väikekodanlusest. Kõiki neid momente kasutas viivi

tamatult kodanlus, et tugevdada oma ideelist mõju töötavates hulkades .

Kapitalismi ajutise, ebakindla stabilisatsiooni iseloomulikud joo ned avaldasid mõju rahvusvahelisele kommunistlikule liikumisele. Aastail 1924—1928 vähenes kommunistide arv kapitalistlikus maa ilmas peaaegu kaks korda. Sellest hoolimata õnnestus kommunist

likel parteidel säilitada oma ridades proletariaadi eesrindlikum osa. Komintern tegi muutunud tingimustest järeldused ning seadis sel 1 Основные этапы развития мирового революционного процесса после Октября. Москва, 1968, ik. 158. 168

perioodil revolutsioonilises liikumises põhiliseks eesmärgiks töölis klassi ideelise ja poliitilise ettevalmistamise momendiks, millal algab uuesti revolutsioonilise liikumise tõus. Kommunistlike par teide ülesanne seisis selles, et « käesoleval revolutsioonilise võitluse

suhtelise vaikuse perioodil veel rohkem süveneda laiade töölishul kade igapäevasesse eluolusse ja nõudmistesse, võita enda poole tööliste enamik ning saada iga hinna eest kui mitte ainukeseks, siis igal juhul peamiseks ja kõige mõjukamaks töölisparteiks omal maal» . Selle põhiseisukoha elluviimisel etendasid olulist osa Nõu kogude Liidu edusammud .

Kui revolutsioonilise liikumise tõusu aastail avaldas nõukogude võim miljonitele rõhututele mõju eeskätt oma otsustava tegevusega

vana ühiskonna purustamisel, siis nüüd väljendus see mõju uue ühiskonna ehitamise tulemuste kaudu. Nõukogudemaa ees seisis tollal küsimus, kuidas tagada sotsialistliku riigi kaitset ja majan duslikku sõltumatust. Selle tagatiseks oli maa industrialiseerimine. See suur üritus tuli teostada tingimustes, kus imperialistlikud rii gid koondasid jõude sotsialistliku riigi lämmatamiseks relvade abil, kus riigis ei vaibunud klassivõitlus ja kus Kommunistlikus Parteis

tuli võidelda mitmete parteivastaste voolude vastu . Ühelt poolt tuli vastu astuda trotskismile, mis külvas umbusku sotsialismi ehita mise võimalikkusse ühel maal, teiselt poolt parempoolsete oportu nistide vastu , kes taotlesid vanade tootmissuhete säilitamist rahva

majanduses. Industrialiseerimise esimesed edusammud olid hoobiks nii välismaistele kontrrevolutsioonilistele jõududele kui ka partei

sisestele kallakutele . Nõukogudemaa edusammudes veendusid oma silmaga kapitalistlike maade töölisdelegatsioonide liikmed . Ulaltoodud asjaolud mõjutasid oluliselt ka Kominterni ühe sekt siooni - Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali ( KNI ) tegevust. -

Kapitalistlike riikide kommunistlikel noortel oli parteiliikmetega

võrreldes vähem elu- ja võitluskogemusi ning seetõttu olid nad vastuvõtlikumad stabilisatsioonist tulenevatele mõjudele. Eeskätt kajastus see muutustes KNI ridades. Ainsaks massiliseks noorsoo revolutsiooniliseks organisatsiooniks jäi neil aastail Nõukogudemaa komsomol. Kapitalistlike riikide noorsooühingute read aga hõrene sid tublisti. Kui 1922. a. ühendas KNI oma ridades

340 000 liiget

(Nõukogude komsomoli arvestamata ), siis 1929. a. oli see arv lange nud 83 000 - le. Kapitalistlike riikide noorsooühingute koosseis muu tus ebapüsivaks.

2 Коммунистический Интернационал в документах 1919—1932. Москва, 1933, lk. 552.

зд. Лебедев. История ким. Краткий очерк. Изд. « Молодая гвардия»,

1932, lk .67 . 4 Товарищ комсомол, I, Ik. 335. 169

Eestis algas kapitalismi ajutine stabilisatsioon 1923.—1924. aasta majanduskriisi tõttu mõnevõrra hiljem kui enamikus teistes kapi talistlikes riikides. Ometi ilmnesid siin needsamad tendentsid, mis rahvusvahelises ulatuseski.

Majandusliku stabilisatsiooni saavutamiseks pöördus Eesti kodan lus abipalvega imperialistlike suurriikide poole. «Abi » ei jäänud tulemata, sest väliskapitalistid said laenude protsentidena suuri kasumeid, mis tulid Eesti töörahva taskust. Laenuandjatel oli mak simaalsete kasumite saamise kõrval ka poliitiline eesmärk tugev dada Eesti kodanluse positsioone võitluses töölisklassiga ja valmis tada Eestis ette platsdarm kallaletungiks Nõukogude Liidule . Vas tavalt välisvõlgnevuse kasvule süvenes ka Eesti sõltuvus väliskapi talist ja välisriikidest.

Üheks laenusaamise tähtsamaks tingimuseks oli parunitele tasu

maksmine 1919. a. kodanliku maaseadusega võõrandatud maa eest. Eesti kodanlus nõustuski sellega. Võlausaldajate soov oli, et põhi liseks majandusharuks Eestis peab jääma põllumajandus. Pidades silmas turustamistingimusi ja tulles sellele soovile vastu , kuulutaski kodanlus « iseseisvuse aluseks » põllumajanduse. Orientatsioon põllu

majandusele soodustas suurtööstuse edasist laostumist. Suurtööstuse asemele kerkis arvukalt väikeettevõtteid. Eesti suurtööstuse prole tariaat aga killustus ja nõrgenes. Töölisklassi üldises koosseisus tõusis noorukite ja alaealiste osatähtsus.

Stabilisatsiooni aastail viidi põhiliselt lõpule riigistatud mõisa maade fondi jaotamine. Tunduva osa sellest maast jagas valitsus kodanlikele ohvitseridele ja sõduritele, kes võtsid valgete poolel

osa kodusõjast, aga samuti politseinikele, kulakutele ja spekulan tidele . Kulakutalud olid maal peamiseks palgatöö ekspluateerijaks ja kaubatoodangu andjaks. Väiketöötajate - talupoegade majandamis tingimused ei paranenud, vaid hoopis halvenesid . Töörahva olukorda nii linnas kui maal halvendas endiselt töö

puudus. Nii registreeriti 1926. aastal tööbörsil üle 21 tuhande, 1927. aastal üle 23,5 tuhande ja 1929. aastal üle 24,7 tuhande töötu.5

Eriti palju oli nende hulgas noori ja alaealisi. Kui 1926. aasta april lis loendati Tallinnas töötuid, siis selgus, et 25,5 protsenti 20 29-aastastest töötutest meestest ja 50,4 % naistest polnud veel « töö

protsessi pääsenudki » .6 Töötute noorte olukord oli eriti masendav veel seetõttu, et neil polnud abi loota ka tööbörsilt. Noori tavaliseit hädaabitöödele ei registreeritud või lubati seda teha alles viimases järjekorras, kui suuremad abivajajad olid juba tööle suunatud. 1921. aasta lõpul teatas Töö- ja Hoolekandeministeerium ametlikult, 5 Eesti 1920–1930. Arvuline ülevaade. Tallinn, 1931 , lk. 304 .

6 Teine ja Kolmas Lastekaitse Päev. Tallinn , 1932 , lk . 21 . 170

et noori perekonnata töötuid põhimõtteliselt hädaabitöödele ei suunata.?

Stabilisatsiooni perioodil tõusis elukallidus ja töörahva ostujõud

vähenes. Hoolimata nominaalpalkade tõusust ei jõudnud Eestis töölise reaalpaik neil aastail paljudes tööstusharudes isegi 1923. aasta tasemele. Eriti madalad olid noortööliste palgad. Palju ala

ealiste ja laste tööjõudu rakendati põllumajanduses. Nii näiteks oli Eesti põllumajanduses 1929. aastal 33 184 alla üheksateistkümne aastast palgatöölist ehk 40,3 % põllutööliste üldarvust.8

Sisepoliitikas püüdis Eesti kodanlik valitsus kindlustada oma võimu peamiselt poliitilise terrori abil. Laiendati märksa politsei koosseisu ja elustati ning tugevdati reaktsioonilise kodanluse rel vastatud organisatsiooni – « kaitseliitu » . Kodanluse poliitilise võimu

kindlustamiseks aitasid tunduvalt kaasa parempoolsed sotsiaaldemo kraadid ( sotsid ), kes rajasid kodanlusega ühise kontrrevolutsioonilise rinde revolutsioonilise töölisliikumise vastu .

Terrori ja sotsiaalse demagoogia abil läks kodanlusel korda töö

lisklassi võitlust Eestis ajutiselt nõrgendada. Kuid kõikidest püüe test ja pingutustest hoolimata ei suutnud kodanlus hävitada kom munistliku partei organisatsioone Eestis ega täielikult lämmatada revolutsioonilist liikumist. Rängast terrorist hoolimata käis töö sügaval põranda all edasi. EKP ja EKNU läksid ajutisele kapitalistlikule stabilisatsioonile

vastu organisatsioonilises mõttes ääretult raskes olukorras. 1924. aasta 1. detsembri relvastatud ülestõusu ebaõnnestumine ja sellele

järgnenud valge terror andsid Eestimaa Kommunistlikule Noorsoo ühingule ränga hoobi. Koos kommunistidega võitlesid ülestõusnute

esiridades kommunistlikud noored. Mitmetele võitlussalkadele, kus noored moodustasid enamiku, usaldati ülestõusu käigus vastutus rikkaid ülesandeid. Muidugi kannatas siis ka noorte organisatsioon ülestõusu kaotuse tõttu tugevasti. Siiski polnud ülestõusu käigus langenute arv suur. EKNÜ poolt Kommunistliku Noorsoo Internat sionaali Täitevkomiteele saadetud aruandes 1925. aasta 30. jaanua

rist hinnati ülestõusus langenud kommunistlike noorte arvu 10—15 inimesele. 10 Mitmeid kordi ületas aga langenute arvu areteeritute ja sõjakohtute poolt surmamõistetute hulk. Paljud noored pidid ille gaalsel teel lahkuma Eestist ja siirduma Nõukogude Liitu; nende

hulgas oli mitmeid EKNÜ endisi juhtivaid tegelasi. Üle kogu maa toimusid ülestõusule järgnenud kuude jooksul massilised läbiotsi ? Eesti NSV ORKA , f . 2000, nim . 1 , s.-ü. 1336 , 1. 16 . 8 K. Martinson . Kiri presidendile. Tallinn , 1970 , lk . 90.

9 Матлин Б. А. Армия братских комсомолов. Москва-Ленинград, 1926, стр. 57-58.

10 MLI PKA , f. 533, nim. 10, S.-ü. 3791 , 1. 1 . 171

mised ja areteerimised . Esialgu vangistati enam - vähem kõik teada

olevad pahempoolse maailmavaatega töölisnoored, kes politsei võimude kätte sattusid . Koos sellega toimus revolutsiooniliste töölisorganisatsioonide sulgemine ja sõjaseisukorra kehtesta

mine, mis pidi võimatuks muutma selliste organisatsioonide taas tamise.

Nii Eestimaa Kommunistlikule Parteile kui ka EKNÜ-le tõi valge terror kaasa palju raskemaid kaotusi kui ülestõus ise . Ülestõusu

käigus ja sellele järgnenud repressioonide laines hukkus rida EKNU väljapaistvaid tegelasi ja realiikmeid – Rudolf Pälson , Osvald Piir, Arnold Sommerling, Johannes Kuuskmann, Richard Tikkar, Arkadi

ja Vladimir Andreesen, Martin Arbon , Anton Ellam , Aleksander Kõrgemaa, Erich ja Richard Vakmann ja paljud teised . Illegaalne tegevus oli halvatud, rääkimata legaalsest tegevusest, milleks olid esialgu võetud igasugused võimalused. Mitmed kohalikud komiteed

hävitati täielikult, kusjuures säilinud rakukeste ja kollektiivide vaheline side katkes. Just sidemete puudumine kommunistliku noorsooühingu kesk- ja kohalike organite vahel, samuti kohalike kollektiivide omavahelise kontakti katkemine võimaldas kodanlusel küllaltki kerge vaevaga saata põranda alla politseiagente ja provo kaatoreid ning anda kommunistlikule noorsooliikumisele üha uusi

hoope. Teisest küljest halvas selline olukord EKNU kui illegaalse võitlusorganisatsiooni teovõime. Detsembriülestõusu

järel

kujunenud

olukord

ise

dikteeris

EKNÜ - le kõige pakilisemad ülesanded. Kõigepealt tuli taastada organisatsioon , luua sidemed puutumata jäänud kollektiivide vahel, lülitada nende tegevusse üksikuks jäänud kommunistlikud noored .

Neist ülesannetest räägiti EKNÜ 1925. aasta 30. jaanuari aruandes KNI Täitevkomiteele . « Rängast kaotusest hoolimata meie ei heida

meelt, » öeldi selles. « Järgmine kord meie peame võitma... Meie lähimaks ülesandeks on organisatsiooni taastamine, noortööliste ja

talupoegade organiseerimine ja marksismi-leninismi vaimus uuteks lahinguteks kasvatamine. » 11

Noorte seas valitsevast meeleolust annab küllaltki kujuka pildi ühe Väike-Maarja reaalgümnaasiumi õpilase poolt 1925. aasta jaa nuaris oma vanglas istuvale õpetajale, kommunist Anton Vaaran dile saadetud kiri: «Tea, et sina seisad meil kõige rohkem südame peal ja sinu kannatused on ka meie kannatused. Soovin Sulle kõike hääd, tervist ja jõudu neid raskusi välja kannatada. Küll ükskord algab aeg, kus kõik peerud kahel otsal lausa löövad 12lõkendama,

küll siis Kalev jõuab koju, oma lastel õnne tooma jne . »1 11 MLI PKA , f. 533, nim . 10, s.-ü. 3791, 1. 2. 12 ENSV ORKA, f. 1108, nim . 1, s.-ü. 195, 1. 87. 1:72

Oma kirjas EKNÜ Keskkomiteele 13. veebruarist 1925 avaldas

KNI Täitevkomitee EKNÜ Keskkomiteele täit tunnustust seoses sellega, et Eesti komsomolis polnud märgata meeleolu langust, vaid vastupidi - oli tunda täiesti selget ja bolševistlikku lähenemist ülesannetele. KNI Täitevkomitee rõhutas katkenud sidemete kii

rema taastamise ja uute kollektiivide rajamise vajadust. Samal ajal hoiatas täitevkomitee, et seda tööd tuleb teha suurima ette vaatusega, sest kujunenud olukorras olid kodanlusel avarad või

malused oma agentide poetamiseks illegaalsesse liikumisse. 13 Üldse osutas KNI Täitevkomitee pidevalt tähelepanu asjade käigule EKNU-s.

1925.

aastal kuulati vähemalt

kolmel korral

( 15. jaanuaril, 13. veebruaril, 21. detsembril) KNI Täitevkomitee Baltimaade komisjonis aruannet olukorra kohta EKNÜ-s.14 Neil nõupidamistel anti tõhusaid näpunäiteid keerukate organisatsiooni liste küsimuste lahendamiseks. Eestimaa Kommunistlikul Noorsoo

ühingul soovitati kogu tähelepanu keskendada katkenud sidemete uuendamisele noortega, endise kaadri säilitamisele ja ka uue kas

vatamisele. Senisest sootuks rohkem tuli EKNÜ-l panna rõhku ka tööle maanoorte hulgas. Töötava noorsoo hulkade ulatuslikumaks koondamiseks enda ümber soovitati Eesti komsomolil välja töötada

konkreetsed majanduslikud nõudmised . Need KNI juhtivate orga nite poolt antud näpunäited said EKNÜ-le edasise tegevuse juhen diks.

Eestis valitsev olukord ei lubanud enam EKNÜ keskorganite vii bimist kohapeal, põranda all. EKNU Keskkomitee hakkas töötama

Nõukogude Liidu territooriumil, mis raskendas organisatsiooni tegevust tervikuna.15

Esimestel

ülestõusujärgsetel

kuudel

jõupingutused

suunati

sidemete taastamisele vabaduses viibivate kommunistlike noorte vahel. 1925 . aasta kevadel tuli Eestisse põrandaalusele tööle EKNU

liinis

komitee

liige

üks EKNÜ

Kesk suurte kogemustega võitleja, EKNU Voldemar Tuberik (Nadson ) .16 V. Tuberik oli

rajajaid .

EKP

ridadesse

kuulus

ta

alates

1920 .

aastast. 1923.-1924. a. oli V. Tuberik NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaadis töötades omandanud diplomaatilise töö koge

musi ja viibinud tööülesandeid täites reas Euroopa ja Aasia maa des.17

Küllaltki suured revolutsioonilise töö kogemused aitasid

13 MLI PKA, f. 533 , nim. 10, s.-ü. 3791 , 1. 4 .

14 K. Martinson. Kommunistlik noorsooliikumine Eestis aastail 1925—1940. Dissertatsioon ajalooteaduste kandidaadi teadusliku kraadi taotlemiseks. Tal

linn, 1965 (edaspidi: K. Martinson . Kommunistlik noorsooliikumine Eestis ...), lk. 146 .

15 Sealsamas, lk . 146–147. 16 EKPA , f. 24 , nim. 1 , s.-ü. 356, 1. 1 .

17 Revolutsiooni lipukandjad, I, lk. 179—180. 173

V. Tuberikul 1925. aasta teisel poolel saavutada mõningaid tulemusi EKNU organisatsiooni taastamisel. Põrandaalune kommunistlike noorte rakuke taastati Tallinna sadamas. Sellesse kollektiivi kuulu

sid, nagu märgitakse K. Umbleja mälestustes, Johannes Betlem , Oskar Sõerd, Eduard Sütspool, Karl Umbleja jt. Energiliselt tegut ses Irene Sütspooli juhtimisel EKNU kollektiiv karskusseltsis

20 K. Martinson. Võitlus jätkub. Meie komsomol. Artikleid EKNU ajaloost (edaspidi: K. Martinson. Võitlus jätkub ), Tallinn , 1968, lk . 86. 21 Ülevaade EKP ajaloost, II , lk . 135. 22 ENSV ORKA, f. 947, nim . 1, S.-ü. 86, 1. 75 . 23 Ülevaade EKP ajaloost, II, lk. 135 . 24 EKPA, f. 247, nim . 57, S.-ü. 6 , 1. 31 , 41 . 174

anded lähemaks ajaks. Aruandes märgiti, et illegaalne organisat sioon on pärast 1. detsembri rasket lööki taas elustunud . Oli loodud side üksikute kollektiividega ja neid laiendatud uute liikmete

juurdetõmbamise teel. Samal ajal aga polnud ühingul mingeid või malusi legaalseks tegutsemiseks. Peamiste ülesannetena püstitati EKNU ette: 1 ) illegaalse organisatsiooni tugevdamine, 2) kasutada kõiki võimalusi legaalse tegevuse elustamiseks, seda eeskätt töölis noorte klassiteadlikkuse kasvatamise ja revolutsiooniliseks võitlu seks ettevalmistamise eesmärgil, 3) aktiviseerida EKNÜ tegevust maanoorte keskel, 4) hoolt kanda selle eest, et noorsugu saaks objek tiivset informatsiooni Nõukogude Liidu kohta, 5) teha töölisnoorsoo hulgas laialdast selgitustööd 1924. aasta 1. detsembri ülestõusu õppetundide selgitamiseks.25 Kõrvuti põrandaaluse organisatsiooni tugevdamisega, mis endiselt jäi kõige pakilisemaks ülesandeks, kerkis seega nüüd päevakorda

EKNÜ tegevuse kandmine laiemale pinnale. Tuli iga hinna eest leida legaalse töö võimalusi, sest vastasel juhul ähvardas EKNU kollek tiive oht muutuda töötavate noorte hulkadest irdunud sektideks. KNI Täitevkomitee 1925. aasta pleenumi resolutsioonides juhiti tähelepanu asjaolule, et just selline ohtlik joon ilmneb enamiku illegaalselt tegutsevate KNI sektsioonide tegevuses. Eriti suur oht

valitses seal, kus kommunistlikud noorsooühingud tegutsesid valge terrori tingimustes, nagu see oli ka Eestis. Samal ajal rõhutas plee num , et legaalse töö põhitingimuseks ja eelduseks on tugeva ning laialdase illegaalse noorsoo -organisatsiooni olemasolu.26

EKNÜ Keskkomitee poolt püstitatud ülesannete realiseerimist alustas EKNÜ uus põrandaalune organisaator Voldemar Raekson . Ta asendas V. Tuberikku 1925. aasta lõpul, kui viimane siirdus NSV

Liitu. Töötades lukksepana « Dvigateli » ja « Volta » tehases, oli V. Raekson juba 16 -aastase noorukina lülitunud revolutsioonilisse tegevusse, võttes osa peamiselt töölisnoorsoo liikumisest. Ta oli ka

EKNU I kongressi delegaat. V. Raekson oli võtnud aktiivselt osa 1924. aasta 1. detsembri relvastatud ülestõusust.27 1926. aasta algul

koopteeriti Raekson EKNÜ Keskkomitee koosseisu ning töötas põranda all sama aasta lõpuni. Kokkuvõttes jäid 1925. aasta ja 1926. aasta alguskuud EKNU illegaalse töö perioodiks, kus peami sed jõupingutused olid suunatud põrandaaluse organisatsiooni kind

lustamisele, kaadri säilitamisele ning selle hoidmisele uute repres sioonide eest.

25 MLI PKA, f. 533 , nim . 10 , S.-ü. 3793 , 1. 9–11 . 26 EKPA, f. 24, nim . 1 , s.-ü. 806 , l . 7–8. 27 Heinrich Ross. Võitluspostil. « Karastumine» (edaspidi: H. Ross. Võitlus postil), lk. 292. 175

EKNÜ poolt väljatöötatud tegevusprogramm , millest oli juttu eespool, nõudis aga sidemete loomist töötava noorsoo laiade hulka dega. Oli vaja illegaalse organisatsiooni tegevust arendada kõikjal, kus leidus töötavaid noori. Oma vaadete levitamiseks vajas põran

daalune organisatsioon kirjandust, perioodilisi väljaandeid jne. 1925. aastal suudeti selles valdkonnas suhteliselt vähe korda saata. Nagu mõningad andmed näitavad, hakkas EKNÜ Keskkomitee aktiivi jaoks välja andma Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali juhti vate organite direktiivmaterjale. Põranda all levitati VKNÜ Kesk komitee Põhja - Lääne Oblasti Eesti sektsiooni häälekandjat « Säde», mida anti välja Leningradis. Selle väljaande neljandas numbris

avaldati ühe Eesti lapse kiri Nõukogude pioneerile. Suure rõõmuga meenutab ta seda aega, kui veel « Lasteleht » ilmus ja kus laste

grupid tegutsesid, kus vanemad seltsimehed jutustasid lastele Nõukogude Venemaa pioneeride elust ja tööst. «Meil on õige räbal töötada. Paljud endised pioneerid on maale laiali valgunud, paljudel on isad tapetud ehk istuvad vangis. Sugu

lased ja tuttavad võtsid neid oma poole ehk läksid hallparunite juurde karjasteks. Linnas tööd pole. Aga neist raskustest peame üle saama. » 28

Sel ajal levitati töölisnoorte hulgas 1924. aastal ilmunud brošüüre

«Lenin noortele » (V. I. Lenini kõne VKNÜ III kongressil 1920. a.), «Lenini vaade revolutsiooni peale » jt. Käest kätte käisid ka « Kom munisti», « Noore Proletaarlase » ja legaalsete väljaannete varase mate aastakäikude säilinud numbrid. EKP ja EKNU andsid koos välja lendlehti. Nagu K. Umbleja mäletab, käis Tallinna I gümnaa siumi õpilaste kommunistlike noorte rakuke regulaarselt koos, et ülalnimetatud väljaandeid ühiselt lugeda ja läbi arutada.29 Veelgi

rohkem aga lugesid töölisnoored neid väljaandeid individuaalselt. Mõjukas oli 1925. a. 1. detsembriks, s. 0. ülestõusu esimeseks aasta

päevaks väljaantud spetsiaalne « Kommunisti » lendleht. EKP ja

EKNU näitasid selles, et kodanlus pole suutnud purustada sotsia lismi eest võitlejate vankumatut võitlustahet. «Ei peastnud karis tussalgad, võllad ja kuulid peale 1905. a. revolutsiooni mahasurumist tsaarivõimu ,» öeldi lendlehes. « 1905. a. oktoobri järele tuli teine oktoober 1917. aastal, mis heitis tsarismi ta kaela langenud kodan

lusega jäädavalt põrmusse ja maksma pani proletariaadi diktatuuri. Ei peasta Eesti kodanlust ... ta verine vägivald ja kaitseliidud. Esimese «esimese detsembri» järele tuleb teine «esimene detsem ber», mil Pikal Hermannil uhkesti lööb lehvima punane lipp ja

28 « Säde » , 1925, nr. 4 , lk . 25—26. 29 EKPA, f. 247, nim . 57, s.-ü. 6, l. 39. 176

KOMMUNISTI LENDLEHT

( ! 32))

ESIMESE DETSEMBRI AASTAPÄEWAKS Aasta on moodunud päevast, mil Eesti 180rahvas sunnitud oli solariistus

peale 1905. # . revolutsiooni makuu

väljaastuma: t . kurnajate väljakanna

järele tull teine Oktoober 1917. Sasta .

tamata vägivallale loppu teha. Oudne, Jole aasta . mli olana voolas töörahva

kodanlusega

esivoitlejate verl, mil sajad toorahva

maksma panl proletariaadi diktatuur : EI PEASTA EESTI KODANLUST TA

jaadavali

pormusse *

paremad pojad ja tütred kaitsepolitsel urgastes nahkide meeletu toore plina . KAELA LANGENUD JUUDASTECA mise all valokrampides visklesid, mil TA VERINE VAGIVALD JA KAITSE iga organiseeritad tööline ja talupoeg LIIDUD : ESIMESE ESIMESE DET

olex otalii. Ja kolksugu , valavassingute

SEMBRIK JÄRELE TULEB

TE SE

. ESIMENE DETSEMBER , MIL KAL HERMANNIL UHKESTI LOOR

Kodanlux Juvdastegapldutses voitu. NEIL ONNESTAS TOORAHVA TUR

LEHVINA PUNANE LIPP JA LOK

JAL PRIISKAKISEKS AJAPIKENDUST

KELE LOOB UUE

ELU LOM S.

EKP ja EKNÜ ühiselt väljaantud « Kommunisti » lendleht nr. 2, 1925

lõkkele lööb uus elu loomiskoit ... Töörahvas teab, et tulevik on tema päralt ...» 30

1926. aasta algul oli EKNÜ peamiseks ülesandeks endiselt põran daaluse organisatsiooni kindlustamine ja laiendamine. Sellest rää giti üksikasjalikult 1926. aasta 15. jaanuaril ilmunud ja hektograafil paljundatud «EKNÜ Keskkomitee ringkirjas nr. 1 » . Ringkirjas kutsuti kommunistlikke noori üles uute rakukeste asutamisele, kus juures nõuti range konspiratsiooni säilitamist. « Proletaarne noor sugu, read koomale, » öeldi ringkirja lõpus. « Suurte ohvrite ja ras kete kaotuste peale vaatamata jätkame võitlust töölisklassi vabas tamiseks rõhujate ikke alt ja sammume vastu paremale tulevi kule! » 31 Et rakukeste ja kollektiivide loomisel anda noortele konk

reetset ettekujutust EKNÜ ülesannetest ja struktuurist, paljundati ja levitati põranda all EKNÜ põhikirja, mis oli koostatud EKNÜ I kongressil vastuvõetud organisatsiooniliste printsiipide ja KNI põhikirja alusel.

Regulaarset abi osutas EKNÜ-le Eestimaa Kommunistlik Partei. 30 ENSV ORKA, f. 949, nim. 1 , s.-ü. 76 , 1. 4. 31 EKPA, f. 27, nim. 7, s.-ü. 120, 1. 41 . *

12

ELKNO

177

1925. aasta teisest poolest tegutses EKP Tallinna ja Harjumaa ille

gaalse organisaatorina A. Riismann, kelle juhtimisel parteiorgani satsioon tugevasti kindlustus ja leidis esimesi võimalusi ka legaal seks tegevuseks.32 EKNÜ tegevust jälgis tähelepanelikult EKP Keskkomitee Välismaa Büroo. 1926. aasta 17. jaanuari koosolekul

võttis Välismaa Büroo vastu otsuse , mille alusel pidi välja selgi

tatama, millist konkreetset abi EKNÜ vajab.3 Suurt

tähelepanu

osutas

EKNÜ

töö

parandamisele

13.—

14. novembril 1926 toimunud Eestimaa Kommunistliku Partei konverents. Konverentsist võttis osa rida seltsimehi, kes olid

juhtinud EKNÜ tegevust või tegelesid sellega antud momendil, näit. Johannes Reesen, Konstantin Männikson , Anton Mangmann.34 Mitmete teiste, EKP edasise tegevuse seisukohalt väga tähtsate

varem

küsimuste hulgas oli konverentsi päevakorras spetsiaalselt küsimus EKNÜ tööst. Ettekandega esines EKP Keskkomitee liige Otto Räs tas, kes andis põhjaliku ülevaate rahvusvahelisest kommunistlikust noorsooliikumisest ja EKNU tegevusest viimastel aastatel. Oma

ettekandes juhtis O. Rästas EKNÜ peamistest ülesannetest rääkides tähelepanu kõikide võimaluste maksimaalsele ärakasutamisele, et koondada töölisnoori ühingu tegevusest osa võtma ja äratada neid

laialdasele revolutsioonilisele tegevusele. Ettekandja toonitas, et töötaval noorsool ja tema organisatsioonil on lahendada samad ülesanded , mis kogu töölisklassil ja selle parteil.35 Eriti rõhutas konverents vajadust tugevdada noore põlvkonna ideoloogilist kas vatamist

marksistlik -leninlike

ideede

vaimus.

EKP

konve

rents võttis EKNÜ töö kohta vastu üksikasjaliku otsuse, milles

määrati kindlaks EKNU konkreetsed ülesanded töös vabriku-, maa ja koolinoorte hulgas, samuti kodanlikus sõjaväes,

gutes ning

ametiühin

parempoolsetes sotsiaaldemokraatlikes noorsooühin

gutes. 36

EKP novembrikonverentsil oli suur mõju partei ja kommunist liku noorsooühingu edasisele tööle. Siin töötati välja Eestimaa

partei- ja komsomoliorganisatsiooni põhjalik tegevuskava edaspidi seks.

EKNÜ tegevusele aitasid kaasa ka need noorsooühingu aktivis tid, kes elasid ja töötasid väljaspool Eestit . 26. septembril toimus

Leningradis grupi EKNÜ Keskkomitee liikmete koosolek V. Tube riku ( R. Nadson ), Richard Mirringu (Meering) , J. Reeseni ja teiste 32 Ülevaade EKP ajaloost, II, lk. 130—131 , 139–140. 33 34 35 36

EKPA , EKPA , EKPA , EKPA,

f. 6495, nim . 1 , s.-ü. 167 , 1. 1 . f . 6495, nim . 1 , s.-ü. 167 , 1. 2 ; f . 24 , nim . 1 , s.-ü. 392 , 1. 9 . f . 24 , nim . 1 , S.-ü. 391 , 1. 50–52 . f. 6495, nim. 1 , s.-ü. 172 , 1. 11–16 . 178

Men

BART UW bapakos“ Gurpaly pabor paou me ar

t *

kan

a -

MORo

m comun

SE DARRE R

教

ey the

RATT ** 约会装 突袭 路发 这 条 资

***** **L*e** cu p s *** 0 % fa e* * ***** 4 *** 3 * Pr y B AE

S H RA Y

Ob

teman. W

*** * 条 象会 交易安安 冬 条 装 条数务 这 条奏

3 ***

* 多数 客 路 交易 安泰

RS

se

bae igat se

S28 HOW 8

t

***

Kocou

****** ******** ****** **29489 282 &

aliyer

s

EEUU

*****

or

$ 83

.

* ***** TEOH 40 *** axtaTaK @*SH seroan • crem : ***

$$

taxexar 0.8 * &**** 10.4 , + vogarspegaron esozae sexarxx** *************

Dokumente EKNÜ ja ÜLKNU sidemetest

osavõtul.37 Sisuliselt oli see EKNÜ Keskkomitee koosolek , kus võeti vastu mitu väga olulist resolutsiooni.

Esiteks otsustati jätkata EKNÜ häälekandja « Noor Proletaarlane » väljaandmist, mille ilmumine oli pikemat aega katkenud . Teiseks otsustati moodustada NSV Liidus elavatest EKNÜ Kesk komitee liikmetest EKNÜ Keskkomitee Välismaa Büroo. Loodava

Välismaa Büroo ülesandeks pidi jääma juhtiva põrandaaluse kaadri ettevalmistamine ja väljavahetamine, EKNÜ organisatsiooni varus tamine kirjandusega,, šeflussidemete loomine Nõukogude Liidu komsomoliga, « Noore Proletaarlase » väljaandmine ja selle toime tamine Eestisse ning sidemete pidamine EKNÜ ja KNI Täitevkomi tee vahel. 23. novembril 1926 kinnitas EKP Keskkomitee Välismaa Büroo koosolek EKNÜ Keskkomitee Välismaa Büroo koosseisus:

J.

Reesen , V. Tuberik (Nadson),, Johannes Käspert,, Johannes

Mänd jt.38 37 EKPA, f . 7491 , nim. 1 , S.-ü. 8, l . 1-2. 38 EKPA, f. 6495, nim . 1 , s.-ü. 167, 1. 8. 12 *

179

EKNÜ Keskkomitee liikmete nõupidamisel 26. septembril otsus

tati veel moodustada EKNU ajaloo komisjon. Selle esimeheks valiti J. Reesen , liikmeteks V. Tuberik , R. Mirring, R. Vakmann jt. Kujunenud olukorra tõttu polnud EKNU häälekandja väljaand mine Eestis võimalik . Seda tuli teha Nõukogude Liidu territooriumil,

seejärel illegaalselt transportida Eestisse

ja siin

levitada.

« Noore Proletaarlase järjekordne number ilmus 1926. aasta 26. novembril. Ajaleht hakkas ilmuma ebaregulaarselt, maksimaal selt 5 numbrit aastas. 39 Siiski aitas ajaleht tugevasti kaasa EKNU

organiseerimistööle, samuti noorsooühingu ülesannete propageeri misele töötava noorsoo hulkades. 1927. aastal kirjutas « Noore Pro letaarlase » veergudel üks Balti Puuvillavabriku noortöölistest, et see ajaleht « tekitab noortööliste hulgas väga

ta käib käest kätte, kuni räbalateks muutub . » 40

suurt huvi ning Arhiiviandmete

järgi võib otsustada, et iga « Noore Proletaarlase » numbri 2000 -ek semplarilisest tiraažist levitati Eestis neil aastail 700-800 eksemp lari. 11

« Noor Proletaarlane » oli EKP häälekandja « Kommunist » kõrval

partei abiliseks noore põlvkonna kasvatamisel revolutsioonilise lii kumise traditsioonide vaimus. Noorsooajalehe sisu oli lahutamatult

seotud teiste kommunistlike väljaannete omaga, eriti järgnevail aastail ilmunud legaalsete väljaannetega. Kommunistliku Internat sionaali Täitevkomitee Poola ja Baltimaade sekretariaadi esindajate poolt koostatud informatsioonis kommunistliku ajakirjanduse kohta Eestis ( seisuga 24. jaanuar 1928) rõhutati samuti mõtet, et pole või malik analüüsida ning anda hinnanguid igale EKNÜ või EKP välja andele eraldi, vaid neid tuleb vaadelda kõiki koos, sest üks või

teine väljaanne ei saa alati ilmuda vajalikul ajal ega valgustada oma väikese mahu tõttu kõiki vajalikke küsimusi.42 Seepärast oli

neil aastail EKNÜ liikmeil « Noore Proletaarlase » kõrval tingimata vaja pidevalt jälgida « Kommunisti » , ka Leningradis ilmuvaid « Klassivõitlust » ja «Edasit », et olla kursis EKP ja EKNÜ lähe

mate ülesannete ning taktikaga, samuti organisatsioonilise eluga. Oli ilmne, et ebaregulaarselt ilmuv

«Noor Proletaarlane » ei

suuda kajastada kõiki EKNU ees seisvaid spetsiifilisi ülesandeid sellises vormis, et need oleksid täielikult mõistetavad laiale töölis

noorsoo auditooriumile. Seepärast valitses terav vajadus legaalse

ajalehe või ajakirja järele. Esimesi plaane legaalse ajakirja välja andmiseks peeti juba 1926. aasta suvel, kuid jõudu oli siiski veel 1 , 1927. a. 39 Ajaleht ilmus 1930. aasta maikuuni järgmiselt: 1926. a. 2 numbrit, s . o. kokku 16 numbrit. 4, 1930. a. 4, 1929. a . 40 « Noor Proletaarlane », nr. 4, 1. mail 1927. 41 EKPA , f. 27 , nim . 5, s.-ü. 37 , l . 16. 42 EKPA, f . 6495 , nim . 1 , s.-ü. 198, 1. 10.

1928. a .

180

-

5,

napilt. Puudus oli noortest, kes oleksid olnud võimelised süstemaa tiliselt tegelema ajakirjandusliku tööga.43 Nagu märgitud, oli EKNU Keskkomitee Välismaa Büroo üheks ülesandeks šeflussidemete loomine Nõukogudemaa komsomoliga.

Vastavalt KNI Täitevkomitee juhendile lõid ÜLKNÜ algorga nisatsioonid käsitletavail aastail ulatuslikult šeflussidemeid kapita

listlike maade kommunistlike noorsooühingutega. EKNÜ šefiks sai ÜLKNÜ Pihkva kubermangu organisatsioon. 1926. aasta juunikuu

lõpul toimus ÜLKNÜ Pihkva kubermangukomitee pleenum , kus arutati šeflustöö küsimusi. Sellel pleenumil esines ettekandega EKNÜ tegevusest V. Tuberik ( Nadson). Ta tutvustas pleenumist

Osavõtjaid EKNÜ ajalooga ning põrandaaluse

revolutsioonilise

võitlusega. Kubermangukomitee liikmed M. Turtšin, S. Iljinski rõhutasid vajadust luua internatsionaalseid

sidemeid Eestimaa Kommunistliku Noorsooühinguga. Vastuvõetud resolutsioonis nähti

ette mitmeid abinõusid sidemete edaspidiseks tugevdamiseks. Selles

oli muu hulgas märgitud vajadust kehtestada plaanikindel side EKNU ja ÜLKNU Pihkva kubermangu organisatsiooni vahel, orga niseerida vastastikune kirjavahetus. Peeti tarvilikuks kuulata kon verentsidel EKNU esindajate ettekandeid, kasutada sidemeid EKNÜ -ga kommunistlike noorte ja noorte kasvatamiseks internat sionalismi ja rahvaste sõpruse vaimus, pidevalt avaldada ajakirjan duses teateid EKNÜ töö kohta.44 Ka otsustasid šefid EKNU organi satsioonidele saata kirjandust ja korraldada nende materiaalseks

toetamiseks korjandusi.45 Pärast pleenumit muutus side EKNU ja Pihkva kommunistlike noorte vahel tihedaks.

EKNU Keskkomitee organiseeris kirjavahetuse oma šefiga.46 Nii pöördus Tallinna keskkoolide kommunistlike noorte kollektiiv 1926. aasta lõpul Pihkva kubermangu kommunistlike noorte poole pikema kirjaga. Kõigepealt avaldati selles tänu moraalse toetuse eest. Üht lasi tutvustati šeffe olukorraga Eestis, jutustati Tallinna kooliõpi

laste kommunistlike noorte organisatsiooni tegevusest põrandaalus tes tingimustes. Kirjas oli öeldud : «Meie õpime, organiseerime ja valmistame võitlusele põranda all ja kui meie küllalt tugevad oleme, tuleme sealt välja töölisklassi võidulipu all. Meie ütleme uhkelt: «Ei õigust ilma valitseda või olla söödikute sool! » Jah, seda meie teeme, niipea kui meie ennast selleks küllalt tugevad tun neme. Meie kollektiiv on ainult pisike rakuke sellest suurest kom

munaaride armeest. Oma ülimaks kohuseks peame vääriliste võit 43 EKPA, f. 24, nim. 5 , S.-ü. 22 , 1. 59 ; s.-ü. 24, 1. 4. 44 NLKP Pihkva Oblastikomitee Parteiarhiiv, f . 2496, nim . 1 , S.-ü. 212 , 1. 34–35, 48.

45 EKPA, f. 24, nim . 1 , s.-ü. 461 , l. 13. 46 EKPA, f. 24, nim . 1 , S.-ü. 807, l . 39–40 . 181

Своему Шефу - Псковской организации

之

В. Л. К. С. М.

UT

Коммунистического Союза Молод еж и Эстонии

IL K. K. C. M

3

027 EKNÜ Keskkomitee poolt oma šefile ULKNU Pihkva komsomoliorganisatsioo nile kingitud albumi kaas

lejatena esineda heitluses kodanluse vastu. Praegune tõusev noor proletaarlaste põlv hävitab kodanluse. Seltsimehed, meie hävitame traataiad Eestimaa idapiiril ja ühineme Nõukogude Liiduga. See on siht, mille poole klassiteadline proletariaat ja tema rohkearvu

line liitlaste hulk ... on püüdnud ja edasi 47püüab. Seda sihti ei

unusta me iialgi, see on meie eluküsimus.» 1927. aasta juunis vastasid Pihkva kommunistlikud noored : « Piiritagused seltsimehed ! Saime Teie kirja kätte. Arutanud Teie kirja, tahaksime jagada

teiega kogemusi. MOPR’i48 päeval... saatsime igasse ümbruskaud sesse külasse 2 kommunistlikku noort ... »49 Korraldati loenguid MOPR'i tähtsusest ja olukorrast piiritagustes riikides. Paljudele

loengutele järgnes arutelu ja võeti vastu resolutsioon , kus Pihkva 47 B. Nedzvetski . Esimeste sammude ... , lk. 114 . 48 MOPR satsioon.

Rahvusvaheline revolutsiooniliste võitlejate abistamise organi

49 EKPA, f. 24, nim. 1 , S.-ü. 807, 1. 31 . 182

noored üksmeelselt avaldasid solidaarsust Eesti noortega nende revolutsioonilises võitluses.

EKNÜ Keskkomitee informeeris Pihkva noori süstemaatiliselt oma tööst ja olukorrast Eestis. Selleks otstarbeks andis EKNU Keskkomitee välja isegi vastavaid bülletääne.50 1927. aastal kinkis

EKNÜ Keskkomitee pihkvalastele albumi, mis kajastas eesti noorte

revolutsioonilist võitlust.51 1927. aastast algas ka kirjavahetus mit mete EKNÜ kollektiivide ja Pihkva noorte vahel.52 Selle kirjavahe

tuse kaudu õppis eesti revolutsiooniline noorsugu tundma Nõukogu demaa noorte elu ja võitlust sotsialismi ülesehitamise eest. Eesti

töötava noorsoo võitlusmeeleolu õhutamisel ja internatsionalistlikul kasvatamisel etendas kirjavahetus kahe maa noorte vahel suurt osa .

Võrreldes 1925. aastaga laienes 1926. aastal EKNÜ aktivistide ring. Lisaks varemnimetatutele kujunesid noorsooühingu energi

listeks organisaatoriteks Voldemar Rootsi, Hilda Abori , Erich Trei berg, Ralf Pikka, Johannes Leiner, Vassili Riis, Johannes Reva. Kujunes EKNÜ kollektiivide võrk, millest igaüks tegeles konkreet sete ülesannetega oma töölõigus. Nii oli Tallinna sadamas kaks

viieliikmelist kommunistlike noorte rakukest. Ühte neist juhtis

V. Rootsi. Selle grupi ülesanne oli põhiliselt kommunistliku kir janduse ja lendlehtede levitamine ning selgitustöö tegemine noorte sadamatööliste hulgas.53 Teist rakukest juhtis O. Sõerd. Selle grupi peamiseks ülesandeks oli sidemete pidamine välismaa laevadega, mis tulid Tallinna sadamasse. Eestis keelatud kommunistlikku kir

jandust võis nimelt saada Taani, Saksamaa, Rootsi, Hollandi ja eriti Nõukogude Liidu laevadelt. O. Sõerdi kommunistlike noorte rühm varustas EKNU algorganisatsioone eesti-, vene- ja saksa keelse kommunistliku kirjandusega. Mingeid teisi ülesandeid sel

lele rakukesele ei antud, et mitte tõmmata talle politsei tähele panu.54

Aktiivselt töötasid EKNÜ rakukesed tselluloosivabrikus, Klaus soni kompvekivabrikus jm. Tegevust jätkasid ka varem kujunenud kollektiivid . Üsna mitmete rakukeste kohta on andmeid säilinud

väga napilt. Nii näiteks pidas Pihkva kommunistlike noortega kir

javahetust EKNÜ kollektiiv, kes nimetas ennast « EKNÜ kollektii viks nr. 1 » .55 EKNU hilisem illegaalne organisaator Heinrich Ross mäletab , et tolleaegses Põllutööministeeriumis tegutses grupp kom 50 51 52 53 54 -55

EKPA , f. Ülevaade EKPA , f . H. Rors. EKPA, f. EKPA , f .

24, nim . 1 , s.-ü. 523, 1. 28 ; S.-ü. 822, 1. 5 . EKP ajaloost , II , lk . 136 . 24, nim . 1 , s.-ü. 807 , 1. 37–41 , 48–49. Võitluspostil, lk . 293 . 247, nim . 57 , s.-ü. 3, 1. 17. 24, nim. 1 , S.-ü. 807, 1. 41 . 183

munistlikke noori ja noori, kellel olid ka sidemed EKNÜ organisat sioonidega väljaspool Tallinna.56 Kommunistlike noorte organisat sioone tekkis põlevkivikaevanduste rajoonis, Narvas, Saaremaal jm. Põhiliselt koondus EKNÜ tegevus aga siiski endiselt Tallinna. Eriti nõrgaks jäi töö •maanoorte hulgas. Ka EKP tegevus talurahva hulgas jäi nõrgaks.57 Nii partei kui ka EKNÜ töö laiendamine ja

intensiivistamine maal eeldas tugeva organisatsiooni ja vajaliku hulga aktivistide olemasolu. 1926. aastal neid tingimusi aga ei olnud .

Ehkki EKNÜ oli kahe tegutsemisaasta jooksul pärast relvastatud ülestõusu suutnud oma organisatsiooni kindlustada, jäi kogu tema

tegevus põhiliselt siiski põrandaaluseks. Organisatsioon tervikuna oli ikkagi väikesearvuline.

Seoses majandusliku stabilisatsiooniga, kodanliku ideoloogia pea letungi intensiivistumisega ja parempoolse sotsiaaldemokraatia töölisklassi huve reetva tegevuse laienemisega oli vaja üksikasja likumalt läbi arutada uued ülesanded, välja töötada võitlustaktika

ja koordineerida EKNÜ organite tegevus. Kohapeal polnud mõel dav kongressi või konverentsi läbiviimine, liiatigi asusid põhilised

noorsooühingu juhtivad organid , s. o. Keskkomitee ning selle Välis maa Büroo Nõukogude Liidu territooriumil. EKNÜ Keskkomitee liikmete nõupidamisel 1926. aasta 26. septembril lepiti kokku EKNÜ konverentsi läbiviimise suhtes Leningradis. Esialgu plaanitseti korraldada EKNÜ kongress, kuid organisatsiooniliste raskuste tõttu loobuti sellest. 16. novembril 1926 arutas EKP Keskkomitee Välismaa Büroo EKNÜ konverentsi pidamise võimalusi ja

23. novembril kinnitas konverentsi päevakorra.58 EKNÜ konverents toimus 17. - 18 . detsembril 1926. aastal . Osa

võttis 27 inimest, neist 19 EKNÜ delegaati Tallinnast, Narvast,

Jõhvist, Saaremaalt, Kohtlast, Harjumaalt jm. 12 delegaati kuulu sid EKP ridadesse. Delegaatideks olid J. Käspert (EKP Keskkomitee

esindaja), V. Tuberik, J. Reesen , R. Mirring, Arnold Maurer - Prei, Karl Hansson, Rudolf Koppel (Kivistik), A. Mangmann, Aleksander Orlov - Saar, R. Pauk, H. Ross, Johannes Peet, Eduard Kull, Volde mar Vainlo, K. Männikson jt. Konverentsist võtsid osa ka Johan

nes Jürna, Osvald Tuul, J. Mänd, ÜLKNÜ Pihkva organisatsiooni esindaja jt.59 EKNÜ konverentsi töö aluseks olid EKP 1926. aasta novembri konverentsi otsused .

EKNÜ konverentsi algul loeti ette kodanliku Eesti vanglates 56 57 58 59

EKPA , f. Ülevaade EKPA , f . EKPA , f.

247 , nim . 57 , s.-ü. 3, l . 17. EKP ajaloost, II, lk. 144. 6495 , nim. 1 , s.-ü. 167, 1. 7–8. 24 , nim. 1 , s.-ü. 462, 1. 79, 81 , 89, 90—107. 184

B. X. * . # . Kongrosaile . ** r * itane Xeskongla murid . **halt mo kongraons . Boorproletarlasta , 3dduxite , suruete

maat0011ato organiseerimineko doo ime puaimat ains

** . 10udu .. n

*

olsu kanta , me koaxavad kindlad kommunistid.leataiatia . Sisandur

18- ase noore *** , *t noored leninistid olete esimesed 1tleve preleta .

hai , vaja organiseerima tangel me , hei tare . wat muulipilduja lastawalnia.811t se kinnitame , mi morad waacla muda

üsed, olene endiselt sail kohii , et karna sd maketedu je prane maken mel. fluga XXI sinu X. * . I.

Noorprol. Ja kon . 1111ans resnangina

Poliitvangide -kommunistide ja kommunistlike noorte tervitus EKNU konve rentsile 1926. aastal

viibivate poliitvangide

kommunistide ja kommunistlike noorte

tervitusläkitus. Nad soovisid oma tervituses, et EKNÜ sisendaks igasse nooresse tahet olla esimene võitleva proletariaadi ridades: «EKNÜ olgu kants, kus kasvavad kindlad kommunistid – leninis tid. Sisendagu EKNU igasse nooresse, et noored leninistid oleks

esimesed võitleva proletariaadi ridades. Kui vaja organiseerime – tungal käes, kui tarvis — vint ja kuulipilduja laskevalmis . » Omalt poolt kinnitasid poliitvangid , et «kui avanevad vangla raudsed uksed ,

oleme

endiselt omil kohil,

et kurnajad

kukutada

ja

panna maksma proletariaadi diktatuur .» 60 Konverents avaldas vai mustust poliitvangide meelekindluse ja võitlustahte üle ning saatis neile vastutervituse .

Põhjalikult analüüsiti konverentsil rahvusvahelise kommunistliku noorsooliikumise olukorda.

Revolutsiooniline noorsugu täitis tollal KNI IV kongressil ( 1924 ) vastuvõetud otsuseid ja ülesandeid. Organiseeriti Nõukogude Liidu

internatsionaalset kaitsmist kapitalistlike riikide rünnakute eest, oldi kommunistlikele parteidele abiks võitluses oportunistlike voo 60 « Trellide taga ... » , lk. 671 . 185

lude vastu, õpiti tundma ning propageeriti noorsoo hulgas leni nismi, arendati kommunistlike noorsooühingute tegevust mitme

sugustes töölis- ja õppiva noorsoo organisatsioonides.61 KNI suuremad sektsioonid aitasid töölisnoorsool pidada majan

duslikku võitlust. Nii lülitus Inglismaa Kommunistlik Noorsooühing aktiivselt 1926. aasta kaevurite üldstreiki, taotledes kogu töötava . noorsoo streigist osavõttu. Inglismaa, Saksamaa ja Prantsusmaa kommunistlikud noored lõid tihedaid sidemeid revolutsiooniliste

ametiühingutega, laiendades niimoodi oma mõju töötava noorsoo keskel . 62

Suuri edusamme oli saavutanud Üleliiduline Leninlik Kommu nistlik Noorsooühing. Töötades Kommunistliku Partei vahetul juhti misel, oli nõukogude komsomol võitnud noorsoo hulgas suure auto riteedi. Ta oli muutunud ainsaks tõeliseks noorsoo massiorganisat

siooniks KNI raamides. 1925. aasta alguseks oli ÜLKNÜ ridades 1 140 706 liiget, 1928. aastal oli see arv aga juba 2 317 358.63

KNI tegi pidevalt jõupingutusi, et luua maailma noorsoo liikumises ühisrinnet reaktsiooni pealetungimise vastu. Sotsialistlik Noorsoo Internatsionaal aga keeldus praktiliselt igasugusest koos tööst KNI-ga. Mitmesugustel ettekäänetel lükkas SNI tagasi ka KNI ettepaneku saata noorte delegatsioone Nõukogude Liitu , kus

need oleksid tutvunud ÜLKNÜ tegevusega sotsialismi ehitamise tingimustes. Sellest hoolimata tekkis mitmetel maadel sotsiaaldemo

kraatlike noorsoo -organisatsioonide ja kommunistlike noorsooühin gute koostöö. Ka hakkasid noorsoodelegatsioonid külastama Nõu

kogude Liitu. 1925. aasta septembris saabus Nõukogudemaale esi mene töölisnoorte delegatsioon Austriast; selle koosseisust moo dustasid kaks kolmandikku sotsiaaldemokraatlikud noored.B4 Veel

sama aasta lõpul tulid delegatsioonid ka Saksamaalt, Prantsusmaalt, Tšehhoslovakkiast ja Belgiast. Nõukogudemaad külastanud dele gaadid andsid oma käigust üksikasjalikult aru töölisnoorte kong ressidel, konverentsidel ja kõnekoosolekutel.

Pärast V. I. Lenini surma ( 1924 ) teravnes Nõukogudemaal partei sisene võitlus, mis kajastus vahetult ka Kominterni ja KNI tege 61 С. М. Гончарова , Г. Е. Павлова. Коммунистический ИнтернационалMo верный помощник Коминтерна (1919—1943 гг.) (edaspidi: с. м.

лодежи

Гончарова , Г. Е. Павлова . Коммунистический Интернационал Молодежи ...). « Вопросы истории КПСС » , 1969, № 12, ik. 91 . 62 В. Кашулин . Ким в период частичной стабилизации капитализма ( 1924—1928 гг. ) (edaspidi: В. Кашулин. ким в период частичной стабили

зации капитализма ...). Комитет молодежных организаций СССР. Инфор мационный бюллетень, 1969, № 5–6, ik. 30. 63 Большая Советская энциклопедия, третье издание, т. 5, Москва , 1971 , стр . 472 .

64 В. Кашулин . ким в пе

од частичной стабилизации капитализма ... ,

lk . 28–29.

186

vuses. Kominterni Täitevkomitee esimeheks oli pikemat aega üks

trotskistliku opositsiooni kesksemaid kujusid, Zinovjev. Tema pool dajatel oli oluline mõju ka KNI juhtkonnas. 1926. aasta 16. sep tembril toimus KNI Täitevkomitee Presiidiumi koosolek , kus tera

valt kritiseeriti KNI juhtivate tegelaste Vujoviči, Michaleci jt. trotskistlikke vaateid. 1926. aasta 23. oktoobril võtsid ÜK(b)P Kesk

komitee ja Keskkontrollkomisjon ühisel pleenumil vastu otsuse taotleda Zinovjevi vabastamist Kominterni tööst. 22. novembrist 16. detsembrini toimunud Kominterni Täitevkomitee VII laienda

tud pleenum mõistis resoluutselt hukka opositsionääride tegevuse, vabastas Zinovjevi ning reorganiseeris Kominterni juhtimise.65 Neid sündmusi analüüsis EKNÜ konverents, tehes neist vastavad

järeldused. Vastuvõetud resolutsioon käsitles põhiliselt Kominterni ja KNI peajoone toetamist võitluses opositsioonide ja kallakutega. Konverents kiitis heaks Kominterni Täitevkomitee VII laiendatud

pleenumil ettevõetud sammud võitluses opositsionääridega Kominterni juhtimise reorganiseerimise.66

ja

Põhjalikult arutati konverentsil majanduslikku ja poliitilist olu korda Eestis, eriti töötava noorsoo olukorda. Konverents jõudis järeldusele, et raske majanduslik ja õiguslik seisund äratab noorte

hulgas poliitilist aktiivsust, mis loob objektiivselt soodsad tingimu sed EKNÜ tegevuseks. Sellest lähtudes tuli määrata ka EKNÜ lähemad ülesanded, mida nähti selles, et koondada enda ümber kogu töölisnoorsugu ning liita proletariaadi klassivõitlusega ka noored kehvtalurahva hulgast, kooliõpilased ja progressiivse maa ilmavaatega noored haritlased.67 Kuigi EKNÜ-l tuli töötada süga

val põranda all ja pidada rangeimat konspiratsiooni, rõhutati kon verentsi resolutsioonides, et ta ei tohi kujuneda kitsaks sektiks, vaid peab oskama tungida kõige laiematesse töölis- ja maanoorte hulkadesse. Selle ülesande lahendamiseks oli vaja varemate aastate rikkalikke kogemusi arvestades oskuslikult ühendada illegaalne töö

legaalsega. Lausa pakiline vajadus oli poliitharidusliku kirjanduse ja avalike perioodiliste väljaannete järgi. Seda rõhutasid oma sõna võttudes mitmed delegaadid.68 EKNU rakukeste ülesanne legaalse tes töölisnoorsoo organisatsioonides, « Valvajas » jm. seisnes selles, et kõrvuti illegaalsete kollektiivide säilitamise ja tugevdamisega üle minna laialdasemale legaalsele tegevusele. Erilist muret tekitas

ametiühingutöö küsimus. Rahvusvahelisel areenil, nagu juba nägime, olid mitmed KNI sektsioonid ametiühingulises tegevuses 65 коммунистический Интернационал. Краткий исторический очерк. Москва , 1969, 1k. 260—262.

66 EKPA mikrofilmide fond. 67 K. Martinson . Võitlus jätkub ..., lk. 92. 68 EKPA, f. 24, nim . 1 , s.-ü. 462, 1 , 29, 33, 38 . 187

saavutanud suurt edu. Eestis, kus enne 1924. aasta detsembriüles

tõusu olid ametiühingute noortekomisjonid üheks EKNÜ töö tugi punktiks, oli nüüd olukord palju raskem . Ülestõusu järel läks ametiühingute taastamise ja rajamise initsiatiiv parempoolsete sot siaaldemokraatide kätte, kes igati püüdsid vältida kommunistide ja revolutsiooniliste noorte pääsu ametiühinguliikumisse. Nende poolt loodud ametiühingutesse koondatud töölisnoori püüti kasva tada reformismi ideede vaimus. Et muuta taastekkivad ametiühin

gud uuesti revolutsioonilise võitluse tugipunktideks, tuli

astuda

rida samme, sealhulgas rajada nende juures noortesektsioonid.

Põhjalikult käsitleti konverentsil EKNÜ tegevust maatöörahva hulgas. Töötavate maanoorte raske majanduslik olukord , äärmiselt piiratud võimalused hariduse omandamiseks jms. lõid maanoorsoo kaasatõmbamiseks soodsad eeldused . Nagu rõhutasid mitmed dele gaadid, ilmutasid paljud töötavad maanoored soovi kaasa lüüa võit

luses kodanluse vastu, nõudsid järjest rohkem poliitilist kirjandust. Ent samas märgiti, et illegaalselt tegutseval EKNÜ -l oli legaalsete organisatsioonide puududes äärmiselt raske arendada tegevust laia lipillatult töötavate maanoorte hulgas. Konverents soovitas ära kasutada ka mitmesuguseid maal tegutsevaid laulu- ja spordiringe , anda linnades õppivatele maalt pärit kommunistlikele noortele ülesandeks koolivaheaegadel organiseerida maanoori ja teha nende

seas poliitilist selgitustööd. Ühtlasi otsustati, et EKNU peab hak kama põhjalikult uurima teiste maade kommunistlike noorte koge musi sel alal .

Üksikasjalikult arutati konverentsil suhtumist kodanlikesse ja sotslikesse noorsooühingutesse . Konverentsi otsuses märgiti, et kodanlikud noorsooseltsid on töölisnoorsoo avalikud vaenlased ja EKNÜ -l on neid suhteliselt kergem paljastada. Noorsotsialistide

organisatsioonide suhtes tuli EKNU -1 arendada võitlust järjekind lalt selles suunas, et noori nende mõju alt vabastada. Konverents mõistis, et kujunenud tingimustes pole mõeldav koondada töötavat noorsugu enda ümber ainuüksi sotsialistliku ühiskonnakorra eest võitlemise loosungitega. Aeg nõudis visa iga päevast tööd, et kommunistlik noorsooühing suudaks tõestada kogu töötavale noorsoole, et ta seisab nende kõige pakilisemate vajaduste

ja huvide kaitsel. Teisest küljest võimaldas just igapäevane võitlus kõige põlevamate vajaduste eest ühendada EKNÜ ümber erinevate poliitiliste vaadetega töötavaid noori, et neid seejärel veenda ja kasvatada juba marksismi- leninismi ideede vaimus. «Majanduslist võitlust pidades seletame meie iga sammu peal töölisnoorsoole, et

tema seisukord võib põhjalikult paraneda ainult töörahva võimu juures, mille teostamiseks meie kogu aeg võitlust peame pidama,» rõhutati konverentsi resolutsioonis « Töölisnoorsoo majandusline 188

võitlus ja ametiühisused » .69 Töölisnoorte osalised majanduslikud nõudmised , mis töötati välja EKNU I kongressil 1922. aastal , vaa dati konverentsil uuesti läbi ning nad otsustati mõningate täien

dustega muuta EKNÜ agitatsioonitöö lähtepunktiks. 1924. aasta detsembriülestõusu rängad tagajärjed andsid end tugevasti tunda EKNU kaadri kvaliteedis. Rida väljapaistvaid

EKNÜ tegelasi oli hukatud või areteeritud. Tunda andis revolut sioonilise meeleolu langus, kodanluse ideelise mõju teatav kasv.70

EKNU vajas hädasti arvukat uut, ideeliselt karastatud kaadrit. Sellest tingituna pühendas konverents suurt tähelepanu EKNÜ aktiivi väljakujundamisele. Vastuvõetud otsustes rõhutati, et eri

list rõhku tuli panna kohapealse kaadri kujundamisele ja kasvata misele, ilma milleta pole võimalik tõhusalt parandada EKNÜ tööd. Oli vaja parandada poliitilist haridustööd kommunistlike noorte

eneste ridades, rääkimata vajadusest ideeliselt kasvatada EKNÜ mõju all olevaid ja tema ümber koondunud töölisnoori. Resolutsioo

nis poliitharidustöö kohta EKNÜ-s rõhutati, et poliitharidustöö pea mine ülesanne antud etapil on just uue kaadri kasvatamine EKNU - le. Noorsooühing nõudis, et põrandaalustes ringides pee taks loenguid, korraldataks marksistliku kirjanduse lugemist ja et EKNU vastavad organid annaksid juhtnööre individuaalseks enese

täiendamiseks. Asuti seisukohale, et seal, kus pole võimalik luua ringe, tuleb organiseerida 2-3- liikmelisi, ühesuguse teadmistetase metega noori ühendavaid gruppe, kus viidaks läbi vestlusi. Poliit haridustöö täiendamiseks ka väljapoole EKNÜ - d soovitati kom

munistlikel noortel leida tee kõikidesse organisatsioonidesse, kus oli töölis- või maanoori, ning hakata seal tegelema marksistliku kas vatustööga. Selles liinis pandi suuri lootusi ka legaalsetele perioo dilistele väljaannetele.71 Konverentsi sõnavõttudes rõhutati mõtet,

et kui varasematel aastatel olid EKNÜ poliitilises haridustöös esi kohal praktilised õppused, siis nüüd, muutunud tingimustes, oli oluline just teoreetiliste teadmiste süvendamine.72 Seoses Nõukogude Liidu kaitse organiseerimisega kogu maailma revolutsiooniliste jõudude poolt oli väga oluline kommunistliku noorsooühingu tegevuse ja mõju suurendamine sõjaväes. Kui det

sembriülestõusu eel oli EKNÜ-1 sel alal märgatavaid edusamme, siis pärast ülestõusu lüüasaamist halvenes olukord tunduvalt. Kodanlus jälgis suurima valvsusega , et marksistlikud ideed

ei tungiks sõjaväkke. KNI IV kongress leidis, et kõige tõhusamait saab kaasa aidata Nõukogudemaa internatsionaalsele kaitsele, kui 69 70 71 72

« Noor Proletaarlane » , nr. 5 , 1. juulil 1927 . Lähemalt selle kohta vt.: Ülevaade EKP ajaloost , II , lk . 126 , 164 , 175 . « Noor Proletaarlane», nr. 5, 1. juulil 1927. EKPA, f. 24, nim . 1 , s.-ü. 462, l. 31 . *)

189

kodanlike riikide armeedes ja sõjalaevastikes luuakse kommunist like noorte rakukesed , kes teostaksid antimilitaristlikku tööd vahe

tult kasarmutes.73 Sellest lähtus EKNÜ konverentsi resolutsioon «Töö sõjaväes» . « Kodanlist sõjaväge ei lõhu ja ei nõrgesta meie mitte sellega, kui meie kodanlisest sõjaväest kõrvale püüame hoida. Kommunistline ja revolutsiooniline noorsugu peab just

kodanlisse sõjaväkke tungima, et sõjatehnilisi teadmisi omandada ja neid siis kodanluse vastu tarvitada, ning et kodanlist sõjaväge seestpoolt nõrgestada ja killustada, » märgiti resolutsioonis.74 EKNU pidi sinelitesse riietatud töölis- ja maanoorte seas läbi viima ula

tuslikku sõjavastast selgitustööd, paljastama Nõukogude Liidu vastu suunatud sõjaplaane, mida Baltimaade kodanlus koostöös

imperialistlike suurriikidega sepitses. EKNÜ tegevuse eesmärgiks kodanlikus sõjaväes pidi olema partei abistamine taotluses, et Nõu

kogudemaa vastu kavatsetav sõjakäik muutuks proletariaadi klassi sõjaks oma maa kodanluse vastu. Konverentsi päevakorras oli ka küsimus šeflustööst. Selle aru tamine kujunes Eesti ja Nõukogude Liidu kommunistlike noorte seltsimeheliku koostöö ja internatsionaalse sõpruse ilmekaks demonstratsiooniks. ÜLKNÜ Pihkva kubermangu organisatsiooni esindaja, kes valiti konverentsi presiidiumi auliikmeks, tervitas EKNÜ - d kubermangu 20 000 kommunistliku noore nimel. Ta rõhu tas, et Pihkva kubermangu kommunistlikud noored jälgivad suure huviga Eesti noorsoo revolutsioonilist võitlust ning püüavad seda igati toetada. Ajalehtedes « Pskovski Nabat » , « Leninskaja Gvardija»

ja « Junõi Pahhar » avaldati pidevalt teateid EKNÜ töö kohta. Pihkva kommunistlikud noored lubasid abistada EKNÜ-d tema ajakirjanduse väljaandmisel ning tegid ettepaneku veelgi enam tugevdada omavahelisi sidemeid, vahetada informatsiooni oma tege vusest ja võitlusest, arendada kirjavahetust. J. Reesen tänas eesti kommunistlike noorte nimel Pihkva kubermangu kommunistlikke noori moraalse ja materiaalse abi eest. Mitmed sõnavõtjad rõhuta

sid, et EKNÜ peab rohkem tundma õppima ÜLKNÜ rikkalikke võitluskogemusi. Otsustati sidet Eesti ja Nõukogudemaa kommu nistlike noorte vahel tugevdada, hakata välja andma EKNÜ võit

lust tutvustavaid regulaarselt ilmuvaid bülletääne ja brošüüre, endiselt pidada kirjavahetust Eesti ja Nõukogude Liidu kommu nistlike noorte vahel.75

Lõpuks arutas konverents EKNÜ programmi küsimust. EKNU 73 с. м. Гончарова, г. Е. Павлова. Коммунистический Интернационал Молодежи ... , ik. 91 .

74 « Noor Proletaarlane » , nr. 5, 1. juulil 1927. 75 Lähemalt vt.: M. Esser. Eesti kommunistlike noorsoo -organisatsioonide ..., lk. 173–180.

190

Keskkomitee tegi Välismaa Büroole ülesandeks töötada välja pro grammi projekt ning esitada see järgmisele kongressile.76

EKNÜ konverentsil oli organisatsiooni arengu seisukohalt suur tähtsus. Ta võttis põhjaliku analüüsi alla kõik selle, mis oli saavu

tatud detsembriülestõusu järgsel ajavahemikul, andis hinnangu kujunenud uutele tingimustele ja töötas välja lähema aja tegevus plaani , milles näidati kätte senise tegevuse lüngad ja küsimused ,

mille lahendamisele edaspidi tuli erilist tähelepanu pöörata .

2. EKNÜ tegevus aastail 1927-1929 Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu 1926.

aasta

detsembri

konverentsi järel võeti ette muudatusi põrandaaluse organisatsiooni juhtimises. V. Raekson oli kaua olnud illegaalsel tööl, ja seepärast

tuli ta välja vahetada. EKNÜ põrandaaluseks organisaatoriks otsustas partei suunata ühe konverentsi delegaatidest H. Rossi. EKNÜ tegevusest oli H. Ross hakanud osa võtma 1923. aastal, kodanlikus sõjaväes teenimise ajal. Pärast 1. detsembri relvastatud ülestõusu siirdus ta illegaalselt Nõukogude Liitu , kus töötas ja õppis. Nüüd tuli ta EKNÜ Keskkomitee liikmena uuesti põranda alusele tööle . Eestimaa Kommunistliku Partei põrandaalust orga nisatsiooni hakkas juhtima noor energiline EKP Keskkomitee liige Aleksander Leiner, kes oli oskuslikult tegutsenud legaalsetes töö lisorganisatsioonides 1923. aastal.77 H. Rossi esimeseks ülesandeks Eestisse saabumise järel oli üle

vaate saamine organisatsiooni olukorrast, tutvumine EKNÜ aktivis tidega ning sidemete ülevõtmine. H. Rossi mälestuste järgi tuldi nende ülesannetega toime 1926. aasta detsembrikuu jooksul.78 Edasi oli vaja arendada tööd konverentsi otsuste sisuliseks täitmiseks. Juba 1926. aasta detsembris korraldati Tallinnas Mardi (praegu

Lennuki) tänavas E. Parkeri konspiratiivkorteris EKP ja EKNÜ aktivistide illegaalne nõupidamine, millest võtsid osa A. Leiner, V. Raekson , Friedrich Kiiser, Eduard Rõngelepp, H. Ross jt.79 V. Raekson esitas nõupidamisel aruande EKP ja EKNU organisat sioonide senisest tegevusest. Põhiliste puudustena EKNU töös toodi

esile nõrka tegvust väljaspool Tallinna, vähest sidet kohalike kol lektiividega ja legaalse töö peaaegu täielikku puudumist. Seoses V. Raeksoni ja E. Rõngelepa peatse lahkumisega põrandaaluselt 76 « Noor Proletaarlane», nr. 5, 1. juulil 1927. 77 Ülevaade EKP ajaloost, II , lk. 147. 78 H. Ross. Võitluspostil, lk. 288–296.

79 Sealsamas, lk. 296. 191

töölt arutati ka organisatsioonilisi küsimusi. Võeti vastu otsus, mille kohaselt V. Raeksonit ja H. Rossi kohustati lähemal ajal organisee

rima EKNU aktiivi nõupidamine, kus 1926. aasta konverentsi otsuste alusel töötataks välja lähem tegevuskava. EKNÜ aktiivi nõupidamine toimus EKP Keskkomitee liikme A. Leineri algatusel 1927. aasta jaanuaris Tallinnas. Osa võttis sel lest seitse inimest: H. Ross, V. Raekson , E. Treiberg , E. Sütspoo!, V. Rootsi, J. Leiner ja Eduard Liiver, kes esindasid Tallinna, Saa remaa, Väike -Maarja ja Kiltsi organisatsiooni. Kuulanud ära

H. Rossi aruande EKNÜ konverentsi käigust ja tulemustest, aru tasid nõupidamisest osavõtjad põhjalikult, kuidas laiendada kom munistliku noorsooühingu ridu ning tugevdada sidemeid linnades ja maakondades tegutsevate rakukestega. Otsustati saata kommu niste ja kommunistlikke noori nende varasematesse elukohtadesse,

kus leidus partei üritusele ustavaid seltsimehi. Mitmed kommu nistid ja kommunistlikud noored sõitsidki seejärel Narva, Tartu, Väike -Maarjasse, Rakveresse,, Raplasse, Väätsale ja mujale, et aidata luua uusi illegaalseid rakukesi.80

1927. aastal ja 1928. aasta esimesel poolel tugevnes EKNU tunduvalt. Keskse organina tegutses EKNÜ Tallinna Komi tee, mille koosseisu kuulusid E. Sütspool, E. Treiberg , V. Rootsi ja J. Leiner.81 Kõik Tallinna komitee liikmed aitasid isiklikult kohta

del luua uusi rakukesi või taastada sidemeid juba tegutsevate kol lektiivide vahel. Püüti tõmmata võimalikult kõiki teadaolevaid

pahempoolse maailmavaatega noori EKNU tegevusse. Väike-Maar jas ja Kiltsis hakkas kommunistlike noorte organisaatorina tegut sema Robert Reinstein , kes asendas Tallinna asunud E. Liiverit. H. Rätsep säilitas sidemeid Rakveres ja Kadrinas, kus ta oli varem

tegutsenud. Tallinnast astus ta sidemetesse revolutsiooniliselt mee lestatud noortega Tartus (Arnold Kriisemann , Alfred Taalmann jt.) ning Võrus (V. Kaaver, Markus Pekker, F. Kaaver jt. ). Tallinna

komitee liige E. Sütspool tõmbas EKNŮ tegevusse kaasa Martin Mangmanni Paide lähedalt Väätsalt, kes kohapeal lõi ka kommu nistlike noorte rakukese.82 Paides tegutsesid aktiivselt töölisnoored

Martin Kitsing ja E. Habenichts.83 Kohtla-Järvel ja Narvas täitis EKNÜ organisaatori ülesandeid Tallinna komitee liikme V. Rootsi vend Evald Rootsi. Kukrusel aitas EKNÜ rakukesi rajada A. Blum thal. Saaremaal tegutsesid kommunistliku noorsooühingu aktivistid

V. Riis, Aleksander Kuul jt. Nendega sidemete pidamise eest hoo litses Tallinna komitee liige J. Leiner. Ka Tallinnas kasvas ja laie 80 81 82 83

H. Ross. Võitluspostil, lk. 298–301 . K. Martinson . Võitlus jätkub , ik. 94 ; H. Ross. Võitluspostil , lk. 298 . H. Ross. Võitluspostil , lk . 299. ENSV ORKA , f . 927 , nim. 1 , S.-ü. 440 , l. 333 . 192

1 1

1

31

Arkadi Andreesen

Anton Vahtmann ( Vaarandi) EKNÜ aktiviste 1923. aastal :

(vasakult) A. Vaarman, A. Mahlberg , O. Künnapuu J. Lauristin , H. Allik, A. Stamm, E. Rõngelepp .

(Lauristin) , O. Piir,

í

1 1

1

I

1

Noorte usuvastane meeleavaldus Tallinnas Pirital 27. augustil 1922

Eesti Töörahva Ülikooli poolt EKNÜ-le annetatud lipu üleandmine Petrogradis 3. juulil 1923

WAH 13

Grupp ÜENPÜ aktiviste 1921. aastal: (alt vasakult) S. Andrejev, G. Metus (Abrelthal), A. Sommerling, R. Mirring, E. Saarens, P. Raudsepp, V. Klementi, P. Lempo, R. Veltson , A. Nilsøen , J. Vanja , A. Vahtmann (Vaarandi), J. Kuusk mann .

1

Richard ja Erich Vakmann

Võisilma talu, kus peeti EKNÜ I kongress 1

Про варии в

стра

зидани

| Конгресс Коммунистического Интернациони Мододени.

МАНДАТ No 39 Тов Кла сен Pale pia Тая действителна является делегата си

Ha

Кангресс Коммунистического Интернационала

Молодежи с правом РЕШАЮЩЕго голоса. Секретарь Исполкома Интернационала Молодежи

WW Ateñerentia 13исм.) Место для

1921

Москва, Кремль.

фотографии .

Robert Nadsoni ( Voldemar Tuberiku) mandaat KNI II kongressil 1921. aastal.

Elagu noorte Internatsionaal!

Kõigimaade proletaarlased Chinege!

Ü. E. Noor-proletaarlaste Ühing.

Liikmekaart Nr3 laberin

harVisleman

CE

S

Ühingu lige

Laikmeks astumise aeg

kort

2

Uning

192

huse and Somme‫ا‬rave ‫نم‬

es No.1 issime Pietar

aumud

Kirjatoimetafic

NOOR TÖÖLINE Toolisnoorsoo kaukırı Nr. 21 *

XEI

NOOR TOOLINE TOODAB00rso , k ******

Nr. 3-4

BOX

MeieCast fallapſed e

X2

Weebruar 1922 >

ÜENPÜ liikmekaart V. Tuberiku nimele

Kommunistliku töölisnoorsoo väljaandeid 1922—1924

an

********

Ella 1 Motermart TL.

WI

R NUORTE METE

LATEENUILE TEADUSTINU

Töölislapsed « Valvaja» platsil Pirital 29. juulil 1923 Ilmalikust leerist osa

tjad Tartus 11. oktoobril 1923

1. TARTU KOORI CSI

KOA

?

V. I. Lenin komsomoli III kongressi delegaatide keskel. ( P. Beloussovi maali järgi . )

90 Erich Ellmann

Martin Kitsing

Eduard Kull

Leonhard Klaaser

Arnold Kriisemann

Valter Kaaver

Richard Mirring

Robert Reinstein

NOORED, ÜLES

-3.252.22

KOMMUNISTLINE

NOORESOO - INTERNATSIONAAL

1

Brošüüri « Noored, üles » kaas

Lenin noortele

Lenin keskkooli lopetades

Brošüüri « Lenin noortele » kaas

Töölissportlased harjutusel Tallinna Tööliste Maja õues 1929. a . Johannes er, Johannes Reva , Johannes Unt , EKNÜ aktivistid 1926.- 1928 . aastal

Pikka

Ilpour eu beux cipsk, corðunutmeca

ROMNO MCTA COROTO LIITEPNADNORANA 1970

к

MAHA

вагоны

Hallant.

Комсомо

ПРАВОМ РЕШАОЦЕго голоса

R. Giptar

е секретарь икким: Пикс осква, Август, 1с28. РАСТЕННЫЕ

4ACHE /

ЦК. КЕМЕ, тая ,полсон ,

MATALAWAN en

AIKAN

тра, пийв ,Ан WANT

MEKAAR

нин

оми

1

(

Heinrich Rossi mandaat KNI V kongressil 1928. aastal

Lehekülg albumist, mille EKNÜ Keskkomitee kinkis oma šefile Pihkva komsomoliorganisatsioonile

Elfriide Sütspool Johannes Reesen

Voldemar Rootsi Voldemar Tuberik -Nadson

NOORSOO

DE

ER VLKNDBYENL KASURE

Karl Umbleja

Aleksander Leiner (ees paremalt kolmas) koos ÜLKNÜ Svetloje rakukesega 1925. aastal

Ozero

nes EKNÜ liikmete arv. 1927. aastal organiseeriti EKNU rakukesed tehnikakoolis, õhtukoolis ja kaubanduskoolis. Viimasest kasvas välja EKNU aktivist D. Võrk, kes osutas sidepidajana suurt abi ka par

teiorganisatsioonile. Balti Puuvillavabrikus oli MOPR - i liinis orga niseerimisel rühm noori, kes pidid hakkama hoolitsema kontaktide

eest poliitvangidega. Mitmetest EKNÜ - sse vastuvõetud noortest said õige peatselt EKP liikmed . Parteiorganisatsiooni ülesandel jätkasid nad aga tegutsemist EKNU-S. Kommunistide vähesuse tõttu juhiti reas kohtades revolutsiooni nilist tööd ümbruskonnas EKNU kaudu. EKP Keskkomitee hindas

kommunistliku noorsooühingu tegevust väga kõrgelt. Aruandes Kominterni Täitevkomiteele kirjutasid Jaan Anvelt ja Otto Rästas 1928. aasta algul, et EKNÜ on « meie parim organisatsioon. Siit sirgub parteile tublisid liikmeid . »86 EKP Keskkomitee konstateeris, et EKNÜ -l oli sel raskel momendil kohtadel rohkem ja tihedamaid sidemeid kui parteil ning ta tegi noorte hulgas sisukat poliiti list tööd . 1927. a. kevadel ulatus EKNÜ illegaalse organisatsiooni liikmete arv 160-ni, kelledest pooled elasid ja tegutsesid maal.885

Kogu kommunistliku noorsooühingu tegevus oli suunatud 1926. aasta

detsembrikonverentsi

noorsooühingu

ka

täitmisele . Sellest « Noore Proletaarlase »

otsuste

häälekandja.

lähtus

kahes

numbris tutvustati lugejaid põhjalikult konverentsi töö käigu ja vastuvõetud otsustega.86 « Noor Proletaarlane » asetas pearõhu kahele ülesandele: 1 ) et noored õpiksid põhjalikult tundma marksismi leninismi, ja 2) et EKNÜ mõju pääseks maksvusele võimalikult

laialdastes töötava noorsoo hulkades. Marksismi- leninismi paremaks tundmaõppimiseks löödi aktiivselt kaasa Kominterni poolt alustatud kampaanias — tähistada iga aasta 15. -21 . jaanuarini Lenini-Lieb knechti-Luxemburgi nädalat, omandades nende suurte revolutsio nääride õpetust. Muidugi ei piirdutud ainult nimetatud nädalaga. «Noor Proletaarlane » jagas näpunäiteid ja juhtnööre Lenini tööde

tundmaõppimiseks pikema aja vältel. Mitmeks kuuks arvestatud programmi alusel soovitati noortel tutvuda V. I. Lenini teosega

« « Pahempoolsuse » lastehaigus kommunismis », 1905. — 1907. aasta revolutsiooni käsitlevate töödega, Kominterni I kongressi leninlike materjalidega jne.87 Noorte kaasahaaramise eesmärgil valgustati EKNÜ väljaannetes

noorsoo majanduslikku olukorda. See aitas töötavat noorsugu mobi liseerida võitlusse EKNÜ poolt väljatöötatud majanduslike nõud 84 EKPA , f. 6495, nim. 1 , S.-ü. 188 , 1. 12. 85 EKPA, f. 25 , nim. 1 , S.-ü. 467 , 1. 9; s.-ü. 78, 1. 73 . >

86 « Noor Proletaarlane » , nr. 4 , 1. mail 1927 ja nr. 5 , 1. juulil 1927 .

$7 «Noor Proletaarlane», nr. 3, 9. märtsil 1927. 13

ELKNU

193

miste eest. EKNU oli parteile aktiivselt abiks töörahva tähtpäevade tähistamise organiseerimisel. Eriti ulatuslikud demonstratsioonid toimusid 1927. ja 1928. aasta 1. mail.

Kavakindlalt korraldati üritusi seoses Kominterni ja Kommu

nistliku Noorsoo Internatsionaali poolt väljakuulutatud kampaania tega Nõukogude Liidu kaitseks, sõjaohu vastu , samuti Hiina revo lutsiooni kaitseks.88 Põhiliselt piirdusid need üritused koosolekutega, vastavasisuliste artiklite avaldamisega EKNÜ häälekandjas või EKP ja EKNU ühistes lendlehtedes ( 1924.-1928. a. anti koos par teiga välja 23 lendlehte kogutiraažiga 135 000 eks.).89 Ava likud demonstratsioonid ja meeleavaldused ajas politsei karmilt laiali.

1927. aastast tihenesid veelgi sidemed ÜLKNU Pihkva kuber mangu organisatsiooniga. Šeflussidemed olid arutusel ÜLKNÜ Pihkva kubermangu organisatsiooni XIII konverentsil. Konverents saatis 22 000 kommunistliku noore nimel tervituse Eesti põranda alustele kommunistlikele noortele ja kogu revolutsioonilisele noor soole. Pihkvalased rõhutasid oma tervituses, et Eesti ja Pihkva kommunistlikel noortel pole erinevaid eesmärke, ühised on nende võidud ja ühised on ka kaotused.90

Omaette lõigu EKNÜ tegevuses moodustas poliitvangide abista mine ja nendega ühenduse pidamine. Kahekümnendate aastate lõpul viibisid kodanliku vabariigi trellide taga EKNÜ Keskkomitee liikmed Hendrik Allik , Vilhelmine Klementi, Johannes Lauristin,

EKNÜ Tallinna Linnakomitee liige Aleksander Resev, aktivistid Ludmilla Ausmann, Olga Künnapuu (Lauristin ), Leena Laid (Par ker), Andrei Murro, Martin Nurk, Helmi Niineberg , Helene Pruul, Alma Vaarman , Alfred Valdsak. Neile lisandusid uute areteerimiste

tagajärjel A. Kriisemann, H. Rätsep, A. Taalmann jpt. Vanglasse heidetud noori kodanlus murda ei suutnud . Nad jätkasid endiselt

visa võitlust oma ideede eest. Väheste revolutsiooniliste kogemus tega noored kasvasid vangla -aastate vältel suurte poliitiliste tead mistega karastatud võitlejateks. Kommunistlikud noored tegutsesid ka vanglas otseselt kommunistide juhtnööride järgi. Põhiliselt kasu tasid nad vangla - aastaid poliitiliseks enesetäiendamiseks. Partei ja komsomol kandsid hoolt selle eest, et vanglas viibivaid seltsi mehi varustada vajaliku kirjandusega. MOPR-i liinis organiseeriti poliitvangide majanduslikku toetamist ja peeti illegaalset kirja vahetust.

Vanglas suri 1929. aastal Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu üks asutajaid V. Klementi. Tema matused 24. veebruaril kujunesid 88 MLI PKA , f. 533, nim. 10, S.-ü. 3795, 1. 12 . 89 Sealsamas, l. 11 .

90 «Noor Proletaarlane» , nr. 2, 22. veebruaril 1927. 194

võimsaks poliitiliseks demonstratsiooniks. Revolutsiooniline töölis klass andis viimast au ühele EKNÜ rajajatest. V. Klementi võitluskaaslane Alma Vaarman meenutab : «24. veeb

ruaril 1929 kell 13 oli Tööliste Maja ümbruses rahvast murdu. Ainult vähesed pääsevad majja. Orkester mängib Villu armastatud Mendelssohni leinamarssi. Kõik soovijad auvalvesse ei pääse .. Oma viimast armastust ja lugupidamist Villule on tulnud avaldama tuhanded Tallinna töölised.

Kirst kantakse välja ... asetatakse kanderaamile ja kantakse kätel Rahumäele ... Suust suhu antakse teade, et muusika on ära keelatud ... 25 kraadi külma, sügav lumi... Mitte ükski saatjatest,

keda oli kuue tuhande töölise ümber, ei lahkunud enne Rahumäelt, kui Villu kirst mulda sängitati.» 91 EKP juhtimisel ilmuvas ajalehes « Uus Edasi » avaldati sooje

järelhüüdeid. 19. veebruaril korraldati kõigis Patarei vangimaja poliitvangide kambreis V. Klementile pühendatud mälestusõhtu.

Karistusvanglas ilmunud «Vangla Hääl » , mida andsid välja naispo liitvangid , oli pühendanud ühe numbri V. Klementile. Samuti oli

Patareis ilmunud « Vangimaja Kiir » nr. 5/27 tervenisti pühendatud Villu mälestusele. Nii kirjutas Nemo (Anton Vaarandi): « Villu ... jäädvustab ... selle elujaatava kommunistliku liikumise positiivse naistüübi, keda Mait Metsanurk asjata otsib päisel päeval laternaga Karinis, Verihurma Almas jne.

Juba Villu isiksus paneb igale Metsanurga maidutajale käe suule, öeldes: ära räägi pessimismist, ära ohka isikliku elu kannatustest, ära haletse noore kangelase mehise surma üle, sest elada ja surra kollektiivse tööürituse eest on proletaarlase suur elumõte, tema siht

ja eesmärk, millele ka kangelassurm on suurimaks väärtuseks. » 92 Andr. ( Andrei Murro) aga lõpetas oma kirjutise sõnadega: « Kaua saavad ammutama vaimustust endale tulevased noored Villust sellest ... seltsimehest kes nii sirgjooneliselt oskas elada, ja kui muud teed ei olnud siis sama sirgjooneliselt ka surra.» 93 EKNÜ Keskkomitee Välismaa Büroo organiseerimisel valmistati -

ette Leningradis elavate eesti noorte leina- ja protestimiiting.

Kominterni propagandaaparaadi vahendusel sai vapra kommu nistliku noore saatusest teada kogu maailma töölisklass. 1927.—1928. aastal laienes tunduvalt EKNÜ legaalne tegevus. Selle avardumisega kaasnesid aga mitmed keerulised nähtused.

Üldiselt tundub, et käsitletavail aastail hakkas EKNÜ legaalsele tegevusele pöörama tunduvalt rohkem tähelepanu kui illegaalse 91 A. Vaarman . Surmast tugevam, lk. 328–329. 92 EKPA , f. 27, nim. 1 , s.-ü. 643, l . 22. 93 Sealsamas, l. 66–67. 13

195

organisatsiooni kindlustamisele ja tugevdamisele, nagu märgiti ka hilisemates EKNÜ aruannetes.94 Selliseks orientatsiooniks oli ka

objektiivseid põhjusi: legaalset tegevust polnud ülestõusu järgsel perioodil kuidagi jõutud elustada, selle all aga kannatas kogu orga nisatsiooni töö edukus. Legaalse töö vormide leidmiseks rakendas

noorsooühing suuri jõupingutusi ning kui see ülesanne oli üldjoon

tes lahendatud, püüti neid võimalusi hoida ja laiendada. Üsna loo mulik on asjaolu, et legaalne töö andis rohkem silmaga nähtavaid tulemusi kui illegaalne, väliselt nähtamatu, vaevarikas organiseeri mistegevus. Ühtlasi tekkis EKNÜ eduka legaalse töö puhul olukord ,

kus omavahel liiga tihedalt põimusid legaalsete tegelaste ja ille gaalse organisatsiooni sidemed, samuti partei ja komsomoli tegevus. Loomulik , et rasketes põrandaalustes tingimustes võivad sellised põimumised tekkida, kuid nad peavad olema rangelt piiritletud, et mitte asetada ohtu põrandaaluste võitlejate julgeolekut. Ent näiteid konspiratsiooni reeglite rikkumise kohta võib neil aastail leida mit meid. Näiteks oli kommunistlik noor D. Võrk sidepidajaks EKNÜ

illegaalsete ja legaalsete tegelaste vahel ning täitis sedasama üles annet ka EKP liinis.95 Samal ajal oli ta ( 1927. a. märtsikuust alates) legaalse töölisajalehe «Kiir» asjaajaja,96 mistõttu politsei pidas tal hoolikalt silma peal. Pole raske ette kujutada, millisesse ohtu aseta

sid end niiviisi põrandaalused EKP ja EKNÜ organisaatorid. Lisaks sellele kohtusid A. Leiner ja H. Ross küllalt sagedasti legaalselt tegutsevate seltsimeeste Arnold Grimpeli, August Luige ja teistega. Olukorda komplitseeris tugevasti asjaolu, et kohtades, kus õnnestus

luua tugevaid legaalseid noorsookollektiive, kuid kus puudusid tugevad parteiorganisatsioonid , täitsid legaalselt tegutsevad noored konkreetseid parteilisi ülesandeid . Nii oli see näiteks 1928. aasta algul Tartus.97 On ilmne, et suures osas tingis niisugust olukorda

vilunud ja kogemustega kaadri puudumine põrandaaluses partei organisatsioonis. Siit aga järeldus, et kui kodanluse võimuaparaat andnuks hoobi kas või EKNU mõju all tegutsevate legaalsete orga

nisatsioonide pihta, halvendanuks see järsult mitte ainult EKNÜ, vaid ka EKP organisatsioonilist olukorda.

Raske löök tabas Eestimaa Kommunistliku Partei ja kommunist liku noorsooühingu illegaalseid organisatsioone 1927. a. augusti algul, kui politsei mõrvas Tallinna tänaval EKP vastutava põranda aluse organisaatori A. Leineri. Mõrvale järgnesid läbiotsimised ja

areteerimised. Vangistati mitmed EKP ja EKNÜ aktivistid , teiste hulgas ka Dagmar Võrk. Seda kaotust elas illegaalne organisatsioon 94 MLI PKA, f. 533, nim . 10 , S.-ü. 3796 , 1. 6 ; s.-ü. 3797, 1. 46–47.

95 EKPA, f. 24, nim. 2, s.-ü. 1037, 1. 3. 96 EKPA , f. 27, nim . 10, S.-ü. 92 , 1. 2. aloost, II , lk. 149 ; EKPA, f. 24, nim. 1, s.-ü. 503, 1. 3.

97 Ülevaade EKP

196

raskelt läbi. Ei suudetud täpselt kindlaks teha, millistel asjaoludel, missuguste vigade tõttu A. Leiner hukkus. Seepärast teravnes jär sult umbusu ja vastastikuste kahtlustuste õhkkond. Tööliste Majas tekkis usaldamatus rea ilmselt ausate tööliste ümber ja nad olid sunnitud lahkuma töölisorganisatsioonidest.98 Kuni ei olnud täpselt

selgitatud juhtunu põhjused, ei riskinud ka partei ja komsomoli juhtivad organid saata põranda alla uusi organisaatoreid . Ainsana juhtivatest põrandaalustest töötajatest jäi kuudeks üksinda tegut sema H. Ross, kelle hooleks oli nüüd nii EKP kui ka EKNU ille gaalse ja legaalse tegevuse juhtimine. Kuid H. Rossilgi säilis par

teiline side vaid mõne parteikollektiiviga. Olukord partei põranda aluses organisatsioonis oli seega äärmiselt raske. 99 1928. aasta kevadel lahkus H. Ross põrandaaluselt töölt . Partei

organisatsiooni hakkas tema asemel juhtima A. Orlov-Saar, EKNÜ organisaatorit aga polnud põranda all kuni oktoobrikuuni.

Muidugi polnud vastutava organisaatori kohalolek või puudu mine EKNU arengus veel ainumäärava tähtsusega. Ent sellele lisandus veel mitmeid teisi tööd raskendavaid asjaolusid. EKP ja

EKNÜ illegaalseid juhtivaid organeid täiendati tollal sageli vähe kogenud ja nappide organisatsiooniliste võimetega isikutega. Need seltsimehed allusid veelgi kergemini umbusu ja kahtlustuste

õhkkonnale, mida ebaõnnestumised olid külvanud . Tugevat nega tiivset mõju avaldas kahekümnendate aastate lõpul ja kolmeküm

mendate algul alanud kampaania parempoolse kallaku vastu EKP-s, mis kandus üle ka EKNÜ tegevussfääri. EKNÜ edukat tegevust raskendasid sektantlikud taktikalised seisukohad . Sektantlus ja piiratus ilmnes neil aastail aga ka KNI ja Kominterni juhtimi 101 ses . Nagu rahvusvahelises kommunistlikus liikumises, nii ka kommunistlikus

noorsooliikumises

peeti

sotsiaaldemokraatlikke

ühinguid revolutsioonilise noorsoo peamisteks vaenlasteks. EKP

Keskkomitee 1928. aasta jaanuaripleenumi materjalides töö kohta noorte seas rõhutati otseselt, et sotsialistlikud noorteorganisatsioo nid

on

Eestimaa

Kommunistlikule

Noorsooühingule

suuremad

vaenlased kui kodanlikud noorsoo -organisatsioonid.102 Kuigi selli seid hinnanguid võib ühelt poolt mõista, kuivõrd parempoolsete sotsiaaldemokraatide ja nende mõju all olevate noorsooühingute hoiak klassivõitluse suhtes oli vaenulik , leidus neis ühinguis ometi 98 EKPA , f. 25 , nim . 2, S.-ü. 1381 , 1. 14. 99 Ülevaade EKP ajaloost , II , lk. 177 .

101 Р. Гюйо. Коммунистический Интернационал Молодежи.

Комин

терн и его революционные традиции . Материалы научной сессии, посвя

щенной 50 - летию образования Коммунистического Интернационала. Моск ва, 25—26 марта 1969 г. (edaspidi: Р. Гюйо. Коммунистический Интернацио нал Молодежи ...), ik. 253. 102 EKPA , f . 27, nim . 1 , s.-ü. 692 , 1. 46 . 197

arvukalt noori, kes kaugeltki ei jaganud parempoolsete sotsia listide töörahva-vaenulikku poliitikat.103 Diferentseerimata lähene mine sotsialistlikele noorsoo -organisatsioonidele lülitas välja või malused nende noorte võitmiseks EKNÜ poole ja tema mõju

suurendamiseks. Kõik see viis EKNU arengu pidurdumisele ning tema ridade arvu kahanemisele. Umbes samasugused nähtused ilm nesid kogu KNI ulatuses. Rahvuslikud kommunistlikud noorsoo ühingud (välja arvatud ÜLKNU104 ) jäid neil aastail piiratuks nii arvu lises kui ka poliitilises mõttes.

Kuigi organisatsiooniliselt EKNÜ tegevus 20 -ndate aastate lõpul ei laabunud, ei saa ometi väita, nagu poleks noorsooühingul sel perioodil üldse olnud mingeid edusamme.

1928. aasta augustis - septembris toimus Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali V kongress. Siin pandi suurt rõhku kommunistlike

noorsooühingute organisatsioonilisele tööle ja nende võitlusele sõjaohu vastu. Kongress juhtis noorsooühingute tähelepanu asja olule, et nende ridade hõredus on suuresti tingitud sellest, et

ühingutesse võetakse vastu ainult töötava noorsoo kõige eesrind likumaid esindajaid , s. o. neid, kes on juba omandanud kindla

piirilise marksistliku maailmavaate ja aktiivselt osa võtnud revo lutsioonilisest liikumisest. Kongress nõudis, et ühingud ühendaksid töötava noorsoo laiu hulki oma ridadesse, kus need hulgad just saaksid kommunistliku kasvatuse ja revolutsioonilise töö kogemu sed, eeskätt ühingutes tegutsevate kommunistide kaudu. Seega ei

tohi kommunistlik noorsooühing olla

kitsas

avangard,

valitute

organisatsioon töötavate noorte hulkade suhtes.105 Kongress juhtis tähelepanu ka sellele, et kapitalistlike maade rahvuslikud kom

munistlikud noorsooühingud ei kopeeriks mehaaniliselt ÜLKNU kogemusi, vaid arvestaksid olukordade ja ülesannete spetsiifikat. Pidi silmas peetama ka seda, et kommunistlikud noored ei rajaks oma ühinguid kui « noorsoo kommunistlikku parteid », vaid kor raldaksid oma tööd vastavalt noorte huvidele ja iseärasustele.

Tähendatud vigade ja puuduste vältimiseks soovitas V kongress noorsooühingutel laialdaselt kasutada ametiühingute noortekomis jone ja kultuurhariduslikke ühinguid, kuhu tuli koondada kõik

kommunistliku noorsooühingu mõju all olevad noored ja kus olid paremad võimalused noorte huvidele vastavate ürituste korralda miseks. 106 103 Vt. K. Martinson. Eesti noorsotsialistliku liikumise iseloomust ja voolu

dest aastail 1926—1934. Eesti NSV TA Toimetised , XV kd., Ühiskonnateaduste seeria, 1966, nr. 1 , lk. 64–89 . lk . 253 . 104 Р. Гюйо. Коммунистический Интернационал Молодежи 105 Sealsamas, lk. 253.

106 с. м. Гончарова, г. Е. Павлова. Коммунистический Интернационал Молодежи ... , ik . 92. 198

Palju tähelepanu pöörati kongressil noorsooühingute võitlusele imperialistide taotluste vastu uue sõja vallapäästmiseks. Sõjavas tane võitlus tähendas ühtlasi Nõukogude Liidu internatsionaalse

kaitse organiseerimist. Imperialistlike riikide Nõukogude-vastased provokatsioonid olid 1926.-1927. aastal võtnud ähvardava ulatuse. 1927. aasta 10.-18. märtsini oli KNI seda silmas pidades juba korraldanud rahvusvahelise sõjavastase nädala. KNI sektsioonid

olid ka hiljem pidevalt läbi viinud sõjavastaseid aktsioone. Kominterni VI kongressil, mis toimus üheaegselt. KNI kongressiga, otsustati iga aasta 1. augustil tähistada imperialistliku sõja vastast päeva.

Kommunistliku Noorsooühingu esindajatena võtsid iku Noorsoo Internatsionaali V kongressist osa H. Ross Kommunistl ja R. Mirring. Viimane esines kongressil ettekandega komsomoli tööst spordiorganisatsioonides.107 Kongressi ajal toimus Eesti, Läti, Eestimaa

Leedu ja Soome kommunistlike noorsooühingute esindajate ühine nõupidamine , kus arutati võimalusi tihedamate sidemete loomiseks

noorsoo -organisatsioonide vahel. KNI Täitevkomitee juures hak kasid sel otstarbel tegutsema Baltimaade ja Soome KNÜ alalised esindajad. 108

1.-5. jaanuarini 1929 toimus Moskvas Eestimaa Kommunistliku Partei järjekordne konverents. Nii konverentsil esitatud aruannetes

kui ka läbirääkimiste käigus pühendati suurt tähelepanu kommu nistlikule noorsooliikumisele Eestis. Kommunistliku partei konve rentsi päevakorras oli ka spetsiaalne aruanne EKNU olukorrast. Selle päevakorrapunkti kohta vastuvõetud resolutsioonis luges partei oma kohuseks aidata igati kaasa Kommunistliku Noorsoo ühingu töös. «Partei kohus on ühingule kui oma kõige lähemale abimehele ja tagavaraväele igatpidi abiks olla, et ta kõik selle, mida

paremat töörahva noorsoo hulgas, enda ridadesse koondaks, kus juures partei, andes ainult üldisi poliitilisi juhtnööre, peab hoiduma väiklasest eestkostmisest ja segamisest ühingu igapäevasesse töösse, » rõhutati otsuses. 109 Samal ajal mõisteti teravalt hukka

«EKNU alahindamine parteitegelaste ja üldse parteiliikmete poolt, mida vahel märgata võib » . Leninlikust printsiibist lähtudes oli formuleeritud ka partei ja komsomoli suhteid käsitlev punkt pa uues põhikirjas, mis konverentsil vastu võeti. Suur tähtsus kommunistlikule noorsooliikumisele Eestis oli ka

Eestimaa Kommunistliku Partei üksikasjalikul programmil, milles

arendati edasi EKP I kongressil heakskiidetud programmi seisu kohti ja mis võeti vastu partei jaanuarikonverentsil. Programmi 107 O. Kuuli. Internatsionaalsel võitluspostil, lk. 53 . 108 K. Martinson . Kommunistlik noorsooliikumine Eestis ..., lk . 191—192.

109 EKPA, f. 6495 , nim. 1, S.-ü. 207, 1. 7; f. 24, nim. 1 , s.-ü. 520, 199

217 .

põhiseisukohad võitlusest proletariaadi diktatuuri eest said suuna näitajaks ka Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu töös. Partei programmis kutsuti võitlema rea konkreetsete lähemate ülesannete

lahendamise eest, kusjuures see teenis ka noorsoo huve.

Rida

programmi punkte aga oli spetsiaalselt pühendatud noorte olukor rale (alaealiste tööpäeva lühendamine 6 tunnini, võrdse töö eest võrdse tasu maksmine, maksuta haridus töörahva lastele, kooli vabastamine kiriku ja usu mõjust, õppimise ühendamine tootmis tööga, laialdase kutseharidusvõrgu loomine, täiskasvanud töötajate jaoks kursuste korraldamine nende haridustaseme tõstmiseks jne. ) .110 " Need partei programmi punktid sest töörahva noore põlvkonna eest.

kõnelesid partei hoolitsu

Arvestades põrandaaluse kommunistliku noorsooühingu rasket

olukorda ja tema abistamise vajadust, millest kõneldi EKP jaa nuarikonverentsil, arutas EKP Keskkomitee märtsi lõpul abinõusid EKNÜ töö parandamiseks. EKP Keskkomitee Illegaalset Bürood kohustati koos EKNÜ Keskkomitee põrandaaluse organisaatoriga elustama kommunistlike noorte kollektiivide tegevust.111 Kuigi EKNU illegaalses organisatsioonis esines sel ajal tõsiseid raskusi, võtsid kommunistlikud noored aktiivselt osa revolutsioo nilise noorsooliikumise juhtimisest, olles selle hingeks. Küllaltki

suurt tööd tegid nad mitmesugustes legaalsetes noorsoo -organisat sioonides, võtsid aktiivselt osa illegaalsete väljaannete levitamisest

jne. Nii näiteks kirjutas EKP illegaalne töötaja A. Orlov -Saar 1929. aasta märtsi teisel poolel partei Keskkomiteele Narva kom munistlikest noortest tunnustavalt: « Narvas ja seal ümbruses läheb tublisti nii üldine tegevus kui ka endaarendamine. Lõid hiljuti « liblikad » toredasti lendu (s. 0. levitasid lendlehti. Autorid) . Seal on energiat veel palju. » 112

Rahvusvahelist sõjavastast päeva, 1929. aasta 1. augustit valmis tusid tähistama EKP ja EKNÜ üheskoos. EKNÜ Keskkomitee Välismaa Büroo koosolek 14. mail 1929 arutas põhjalikult sõja vastase päeva tähistamise organisatsioonilist külge. Selle päeva

märkimine pidi ühendatama Kommunistliku Noorsoo Internat sionaali 10. aastapäeva tähistamisega ja noorsoo organiseerimise kampaaniaga. Kavatseti välja anda vastavasisuline brošüür, lend lehti ning temaatiline « Noore

väljatöötatud

Proletaarlase »

number. 113

Hiljem

täpsemas plaanis laiendati ürituste kava veelgi.

EKNU kollektiividel soovitati sõjavastasel päeval organiseerida miitinguid ja koosolekuid . On iseloomulik, et sõjavastase päeva 110 EKPA, f. 6495, nim. 1 , S.-ü. 207, 1. 1 ; f. 24, nim. 1 , s.-ü. 520, 1. 262—263 . 111 EKPA, f. 6495, nim . 1 , S.-ü. 208, l. 17 . 112 EKPA, f. 6495, nim . 5, s.-ü. 10 , 1. 10. 11

EKPA, f. 25, nim . 1 , s.-ü. 10, 1. 1—4 . 200

leestao . & *** . 40

29 /11-29r . ( * ) )

EX 2CTOMII.

PAPO

( a* **p104 o

poxon . 1

oins

jaron xoorurayru xoro xantan

vorrpecca km ).

crounun mpomoro xonten

1924-288.7.804

Xypoon *

wpiau nderpus

#rpapasaun orpan , por

*** 60 propot vom 128r.Hem

samoh opam

EKNÜ tegevuse aruandest Kommunistlikule Noorsoo Internatsionaalile ( KNI V kongressist kuni 27. juunini 1929)

ürituste läbiviimisel asetati põhiline rõhk Eesti Tööliste Partei

noortesektsioonidele.114

Sõjavastase päevaga seotud agitatsiooni

materjale hakati aegsasti avaldama EKP ja EKNÜ illegaalsetes väljaannetes ja legaalsetes ajalehtedes. EKP Keskkomitee andis

välja brošüüri « Sõjast ja võitlusest sõja vastu », EKNÜ Keskko mitee aga brošüüri « Proletaarne revolutsioon ja töörahva noor sugu», 27. juulil ilmus EKP ja EKNÜ ühine üleskutse « Eestimaa

töörahvale » , milles lühidalt selgitati Kominterni pöördumist kčigi maade töötajate poole 1. augusti tähistamiseks. Edasi öeldi: « Eesti maa Kommunistlik Partei kutsub teid 1. augustil uulitsale meele avaldusele. Pange seisma tõusikute vabrikud ja töökojad. Lahkuge töölt ja tulge uulitsale meeleavaldusele ähvardava imperialistlise

sõja vastu, koondage oma ridu, et valmis olla Nõukogude Liidu kaitseks.» 115

Sõjavastase päeva ettevalmistused viisid kodanluse ärevusse. Vastulöögi andmine osutus suhteliselt hõlpsaks, sest kõnesolev töö oli põhiliselt usaldatud Eesti Tööliste Parteile ja selle noortesekt 114 EKPA , f. 25 , nim. 1 , S.-ü. 10, 1. 1-4; f. 24, nim. 1 , S.-ü. 528, l. 11-12. 115 EKPA , f. 27, nim . 7, S.-ü. 9, 1. 28. 201

sioonidele. ETP juhtkonnas oli aga vähese poliitilise karastusega inimesi, kes alistusid politsei survele suhteliselt kergesti ning ETP

raamides kavandatud üritused suuremas osas tegelikult läbi kuku tasid.116 Kodanluse repressioonide tõttu ei õnnestunud ka Oktoobri revolutsiooni 12. aastapäeva pühitsemine sama aasta novembrikuus.

Samal ajal oli EKNÜ -l mõningaid küllaltki õnnestunud kampaa niaid . Nii näiteks korraldas ETP noortesektsioon rahvusvahelisel

noorsoopäeval 1. septembril 1929 kontsertmiitingu, millest võttis osa ligi 300 noort. 117

Põrandaaluse organisatsiooni read olid muutunud hõredaks. Tallinnas, Narvas jm. töötasid illegaalses organisatsioonis ainult üksikud kommunistlikud noored , kes tegelesid peamiselt illegaal

sete parteiliste väljaannete levitamisega. Teistest edukam ja ka organisatsiooniliselt tugevam oli EKNÜ Saaremaa organisatsioon, kuhu kuulusid V. Riis, A. Kuul, A. Allikas, A. Mihkelson, Vassili ja Anton Lember, Orest, Arseni ja Lidia Säärel, A. Vannas, G. Mölder jt.118 Nad võtsid osa illegaalse parteiorganisaatori

Aleksander Ellami varjamisest, olid sidepidajateks, aitasid välja anda ja levitada EKP ja EKNÜ Saaremaa organisatsiooni ühist häälekandjat « Saare Tööline » ja lendlehti, mida valmistati koha peal või toimetati kommunistlike noorte kaasabil Saaremaale Tallinnast.119

Kogu organisatsiooni keerukas olukord kajastus ilmekalt EKNÜ häälekandja tasemes. Neil aastail korraldas Kominterni Täitev komitee igal aastal oma esindajate kaudu tutvumist kommunistlike

parteide ja noorsooühingute ajakirjandusega. 1926.—1928. aastani hinnati « Noort Proletaarlast » kui väljaannet, mis täielikult vas tab oma ülesannetele. 1929. aastal aga märgiti, et « Noor Proletaar lane » on irdunud tegelikkusest. Ajalehes pole konkreetseid abis tavaid juhtnööre kohalikele noorsookollektiividele, rohkem avaldab ta üldsõnalisi fraase. Sellest tehti järeldus, et EKNU häälekandjal

ei ole tihedaid sidemeid töölisnoorte elu ja võitlusega. 120 1930. aasta jaanuaris alustas põranda all tööd EKNU illegaalne

organisaator, EKNÜ Keskkomitee liige kommunist Eduard Kull. Ta oli komsomoli ridadesse kuulunud 1923. aastast, Eestimaa Kom munistlikku Parteisse aga vastu võetud 1929. aastal. 1923. aastal oli Eduard Kull kommunistlikust noorsooliikumisest osavõtu eest

välja heidetud Väike-Maarja ühisgümnaasiumist,

aastail 1925—

116 Ülevaade EKP ajaloost, II, lk. 194 . 117 K. 118 K. 119 V. dat teed

Martinson . Kommunistlik noorsooliikumine Eestis, lk. 291 . Martinson . Võitlus jätkub , lk. 106 . Riis. Kolmandat teed ei ole. Tallinn , 1960 ( edaspidi: V. Riis . Kolman ei ole .), lk. 52—71 ; EKPA, f. 25, nim . 2, s.-ü. 66, 1. 6 ; f. 6495, nim . 1 ,

S.-ü. 309 , 1. 2–5 .

120 EKPA , f. 6495, nim. 1 , s.-ü. 240, I. 4–5 . 202

1928. aga õppinud Nõukogude Liidu kõrgemates õppeasutustes. E. Kulli lähemaks ja väga aktiivseks abiliseks sai vanglast vaba nenud Paul Baumann. Ta oli 1924. aastal olnud EKNU aktivistiks Tallinnas, võtnud Virumaal osa 1. detsembri relvastatud ülestõusu

ettevalmistamisest ja kandnud aastail 1925–1929 karistust poliit vangina, mille järel tegutses 1930. aasta aprillikuuni EKP ja EKNU organisaatorina Tartus ja Tallinnas.121 E. Kull ja P. Bau mann püüdsid kõigepealt taastada katkenud sidemed EKNÜ üksi kute kollektiivide vahel ning maksimaalselt ära kasutada EKNU juhtimise all legaalselt, eriti ETP ja ametiühingute juures tegut

sevaid töölisnoori. Oma tegevuses lähtusid nad 1930. a. veebruaris toimunud EKNÜ Keskkomitee pleenumi otsustest, kus põhjalikult käsitleti EKNU-s kujunenud olukorda ning püüti rakendada abi nõusid noorsooühingu töö parandamiseks. 122 Pleenumi otsustes tused . 123 Suuremaid

võeti

kokku

eelmiste

aastate

saavu

tulemusi oli EKNŮ saavutanud sõjavastases propagandas ja kommunistlikus kasvatustöös noorsoo hulgas, noor soo kaasatõmbamisel legaalsetesse organisatsioonidesse ning aja kirjanduse ja poliitilise kirjanduse väljaandmisel. Tihenenud olid šeflussidemed ULKNÜ Pihkva organisatsiooniga.

teinud EKNÜ Keskkomitee Välismaa Büroo,

Edusamme oli

kes oli kogunud

poliitiliste emigrantide käest materiaalset toetust EKNÜ põranda alusele organisatsioonile, aidanud ette valmistada põrandaalust kaadrit jne. Ühtlasi analüüsiti pleenumi resolutsioonides kogu olu

korra komplitseeritust, mis oli kujunenud paari viimase aasta jooksul. Ühingu liikmeskond oli tugevasti kahanenud , kusjuures juurdekasv oli väga väike. Olemasolevate kollektiivide vahel pea aegu puudus side. 1928.–1929. a. ettevõetud sammud organisat

siooni tugevdamiseks ei olnud andnud erilisi tulemusi. EKNÜ töö noorsoo hulgas oli ikkagi jäänud nõrgaks. Tihtipeale jäädi pealt vaatajateks töölisklassi streigiliikumises. Resolutsioonis märgiti, et olukorras, kus põrandaaluse juhtiva kaadri vahetamises

esinevad

pikemad vahed , ei saa juttu olla kogemuste ja loodud sidemete järje kestvusest ning nende edasiarendamisest. Vastupidi, see tähendas juba olemasoleva organisatsiooni laostamist. Juhiti tähelepanu

1928.—1929. a. esinenud lahkhelidele EKP ja EKNÜ põrandaaluste organisatsioonide juhtkonna vahel, mis omakorda raskendas organi satsioonilist tööd. Nõrgaks oli jäänud side põrandaaluse organisat siooni ja Välismaa Büroo vahel,

samuti EKNÜ

Keskkomitee

ja

KNI Täitevkomitee vahel. EKNÜ Keskkomitee 1930. a. veebruari pleenum kavandas rea abinõusid olukorra parandamiseks. 121 EKPA , f. 27, nim . 7, S.-ü. 60, 1. 1 , 9 ; f. 25, nim . 1 , s.-ü. 105 , 1. 45–46. 122 « Noor Proletaarlane» , nr. 4, 29. mail 1930. >

123 EKPA mikrofilmide fond . 203

E. Kulli ja P. Baumanni tegutsemise aeg jäi suhteliselt lühike seks. 1930. aasta kevadel algas uus repressioonide laine, mis tõi kaasa ulatuslikud areteerimised EKNÜ aktiivi hulgas. Ka kom munistliku noorsooühingu mõju all tegutsevatele legaalsetele noor teorganisatsioonidele anti ränk hoop . 3. Legaalsete töövormide kasutamine

EKP 1926. a. novembrikonverents, samuti EKNU detsembrikon

verents pühendasid

suurt tähelepanu noorsoo organiseerimise

legaalsete töövormide kasutamisele. Vastuvõetud otsustes konsta teeriti, et võitluses oma eesmärgi saavutamise eest ei tohi EKNU

piirduda ainult põrandaaluse tegevusega. Revolutsiooniline liiku mine saavutab alles siis oma eesmärgi, kui tal on massiline ise loom , kui ta haarab laiu töörahva hulki. Kommunistlikku kasvatus

tööd tuhandete töötavate linna- ja maanoorte seas pole aga või malik teha üksnes põranda all. Ainult süstemaatilise illegaalse ja

legaalse töö oskusliku ühendamisega võis EKNÜ saavutada edu Lenini loosungi elluviimisel, mis nõuab tihedat liitu rahvahulka dega.

1926. aastal olid avanenud suuremad võimalused legaalseks tege

vuseks töötava noorsoo keskel. Seda silmas pidades astuti samme EKNÜ mõju laiendamiseks, millisel eesmärgil loodi mitmetes noorsoo -organisatsioonides kommunistlike noorte rakukesed. Nii

töötas karskusseltsis «Valvaja» kaks kommunistlike noorte kollek

tiivi, kokku 9–10 liikmega . Ühte neist juhtis I. Sütspool, teist J.

Prooses. 124

Kommunistlikud

noored

püüdsid ära kasutada

« Valvaja » seltsis tegutsevat näiteringi ja laulukoori noorte kasva tamiseks revolutsioonilises vaimus. Eriti tugeva mõju saavutasid kommunistlikud noored karskusseltsi spordisektsioonis, kus oli 50

noort, kellest enamik oli valmis täitma EKNÜ ülesandeid.125 Kuigi EKNÜ luges oma tähtsamaks ülesandeks teha « Valvaja » spordi ringi katte all eelkõige revolutsioonilist tööd , ei jäetud tagaplaa nile ka töölisnoorte spordi ja kehakultuuri eest hoolitsemist. Hoog salt tegutsesid siin noored jalgpallurid , tegeldi võimlemise, maad

luse, poksi, lauatennise jt. spordialadega.126 « Valvaja » noorte spordiringil oli sidemeid ka Soome töölissportlastega. 127 Tartus, Narvas, Kundas, Kohtlas jm. tegutsesid samuti töölis noorte spordiringid. Viimased andsid EKNÜ -le võimaluse oma liik 124 H. Ross. Võitluspostil, lk. 293–294. 125 EKPA, f. 24 , nim . 1 , s.-ü. 432, 1. 71–72 ; s.-ü. 434, 1. 1 . « Töörahva Kiir» , nr. 2 , 21. jaanuaril 1928.

126

127 EKPA, f. 24, nim. 1, s.-ü. 434, 1. 1 . 204

mete kaudu teha sinna koondunud noorte hulgas poliitilist selgitus

tööd. 128 EKNÜ mõju ulatus ka 1927. aasta algul loodud Tallinna Töölisspordi Ühingusse, mis sel ajal koondas samuti üle poolesaja töölissportlase. 129

1926. aasta märtsis pandi alus uuele poliitilisele organisatsioo nile – Eesti Tööliste Parteile (ETP ). Selle asutajaks oli rühm

sotsiaaldemokraatlikust parteist eraldunud tegelasi, kes töö liste juurdemeelitamiseks püüdsid end näidata revolutsionääri dena, kuid kelle tõeliseks eesmärgiks oli tööliste toetusel Riigi kogusse pääseda. Mõnda aega töötas ETP kommunistliku partei otsese mõju all. Tema ridadesse liitus palju pahempoolse maailma vaatega töölisi. Aprillikuus hakati ETP Tallinna osakonna juurde looma noortesektsiooni.130 Selle organisaatoriks sai aktiivne töölis noor Hugo Rätsep. Ta oli olnud Tallinna Eeltehnikumi õpilane, kuid III Riigikogu valimistel teinud agitatsiooni ETP heaks ja seepärast tehnikumist välja heidetud . H. Rätsepast kujunes edas EKNÜ

pidi

ja

EKP

organisaator.

1927.

aastast

kuulus

EKNÜ ridadesse, 1928. aastast Eestimaa Kommunistlikku

ta

Par

teisse. 131 Noortesektsiooni suureks teeneks oli, et ta hakkas enda ümber koondama revolutsiooniliselt meelestatud noori ka mitmelt

poolt väljastpoolt Tallinna. Just ETP Tallinna osakonna noorte sektsiooni vahendusel lülitusid revolutsioonilisse liikumisse selli sed andekad organisaatorid , nagu Valter Kaaver, Felix Kaaver, Elmar Habenichts, Eduard Värav jt. Kahjuks ei saanud revolut siooniliste noorte koondumine kaua kesta. 1926. aasta lõpul suleti ETP Tallinna osakond ja selle noortesektsioon partei parempoolsete liidrite poolt. Analüüsinud ETP-s toimuvat sisevõitlust, oli Eesti maa Kommunistliku Partei

1926. a.

novembrikonverents

otsus

jätkata revolutsiooniliste tööliste ja noorte suunamist ETP - sse, et lõpuks see partei täielikult oma mõju alla saada. 132 Valitud taktikat ellu viies jätkus revolutsiooniliste noorte astu mine ETP - sse, kuigi järgmisel, 1927. aastal, polnud enam võimalik arendada aktiivset tegevust selle partei raamides. 1926. aastal tegeles illegaalse ja legaalse töö ühendamise küsi tanud

mustega ulatuslikumalt KNI Täitevkomitee. Täitevkomitee pleenu mitel märtsis ja novembris -detsembris arutati eraldi niisuguse

ühendamise võimalusi maades, kus valitses valge terror. Viimati mainitud pleenumil jõuti järeldusele, et ka neis riikides on legaal sete poliitiliste noorsoo -organisatsioonide loomine võimalik ja vaja 128 129 130 131 132

EKPA , EKPA, EKPA, EKPA, EKPA ,

f. 24 , nim. 1 , S.-ü. 467 , 1. 22; s.-ü. 523, 1. 13. f. 24, nim . 1 , s.-ü. 467, 1. 24. f. 24, nim . 1 , s.-ü. 432 , 1. 36; S.-ü. 434, 1. 24. f. 24, nim . 1 , s.-ü. 1381 , 1. 17. f. 6495, nim . 1, S.-ü. 172, 1. 17. 205

lik. * Sellest lähtudes arutas EKNÜ Keskkmitee Välismaa büroo 1927.

aasta 23. veebruaril oma koosolekul EKNÜ legaalse töö laiendamise võimalusi Eestis. Vaaginud olukorda, langetas Välismaa Büroo otsuse: « Tunnistada tarviliseks asuda eeltööde tegemisele legaalse noorsoo

organisatsiooni asutamisel ja ajakirja väljaandmisel. » 133 1927. aastal pärast pikka ja visa võitlust suutsid revolutsioonili sed töölisorganisatsioonid kodanluselt tagasi võita Tööliste Maja. Siia koondunud töölisorganisatsioonide keskel oli parteil ja kom somolil oma tööd mitmeti kergem organiseerida. Töölismaja raa mides tekkisid tõsiselt arvestatavad võimalused legaalseks tööks. Nende võimaluste ärakasutamiseks korraldati 1927. aasta juunikuus Saku ja Kiisa jaama vahelises metsas EKNU aktiivi nõupidamine, millest võtsid H. Rossi mälestuste järgi osa EKP Keskkomitee vastutav organisaator A. Leiner, H. Ross, V. Kaaver, H. Rätsep,

E. Treiberg, J. Leiner, A. Taalmann, Evald ja Voldemar Rootsi. Arutati legaalse ajakirja väljaandmisega seotud küsimusi ning legaalse töötava noorsoo organisatsiooni loomise võimalusi. Samu küsimusi arutati ka kohalikel kommunistlike noorte koosolekutel

Narvas, Raplas, Väätsal. Neist koosolekutest võtsid osa EKNÜ aktivistid Tallinnast.134

Ajakirja väljaandmine nihkus kiiremini kui organisatsiooni loo mine. Selleks oli samme astutud juba kevadel, kui asuti ellu viima Välismaa Büroo otsust. Märtsikuus oldi niikaugel, et EKP

võis omalt poolt soovitada – ajakirjale tuleks nimeks panna mõni revolutsioonilise töölisnoorsoo väljaande traditsiooniline nimetus.135

23. mail esitati ajakiri nimetusega « Noorte Hääl» siseministeeriu mile

kinnitamiseks. 136

Eelkirjeldatud

nõupidamisel

1927. aasta

juunis jaotati konkreetsed ülesanded, kes midagi ajakirjale kirju tab.137 Ajakirja vastutavaks toimetajaks ja väljaandjaks said töö lisnoored August Adevits ning Erich Ellmann. Sisuliselt toimetasid ajakirja V. Kaaver ja H. Rätsep.138 Valter Kaaver

oli revolutsioonilisse

noorsooliikumisse

tulnud

Võrust. Oma teadmisi oli ta vahepeal täiendanud vabakuulajana Tartu ülikoolis. Marksismiga oli V. Kaaver tutvust teinud juba 1923. aastal. 1926. aasta lõpul astus Kaaver Eesti Tööliste Parteisse ,

kus hakkas kaastööd tegema ajalehele « Proletaarlane ». Kirjandus * Коммунистический Интернационал Молодежи за четыре года. Обзор деятельности ким-а и его секций за период между IV и V Всемирными конгрессами . Москва — Ленинград, 1928, lk. 108—109 . 133 EKPA , f. 27 , nim. 10, S.-ü. 112 , l. 2 .

134 135 136 137

H. Ross. Võitluspostil, lk. EKPA , f. 24 , nim . 1 , s.-ü. ENSV ORKA , f. 1 , nim. 7, H. Ross. Võitluspostil, lk.

304–305. 470, l . 35. S.-ü. 832, l. 1 . 304—305.

138 EKPA , f. 25, nim . 2, s.-ü. 803, 1. 18; S.-ü. 1381 , 1. 14. 206

like kalduvustega noormees oli EKNU legaalse ajakirja väljaand asendamatuks

misel

Seepärast

jõuks.

kutsutigi

ta

Võrust

Tallinna. 139

Ajakirja esiknumber ilmus 15. augustil 1927.. aastal 2000 eksemplaris.140 « Noorte Hääle » juhtkirjas püstitati ajakirja üles anded edaspidiseks.141 Kavatseti läbi viia laiaulatuslikku poliit haridustööd , mille raames ajakiri pidi noori tutvustama « tugeva vaimlise sõjariistaga

revolutsioonilise marksismi õpetusega »,

Tähtsaks ülesandeks pidas ajakiri noortööliste elu kajastamist, et olla noorte « nõudmiste, murede ja kannatuste kajastajaks » ning juhtida töötavate noorte organisatsioonilist tegevust. Ajakiri lubas anda laiaulatuslikku informatsiooni rahvusvahelisest töölisnoorsoo

liikumisest, samuti sotsialismi ülesehitamisest esimeses töörahva

riigis - Nõukogude Liidus. Loetletud ülesannete täitmisele olid -

suunatud ka materjalid, mis olid paigutatud ajakirja esimesse numbrisse .

Ilmumise päeval pandi ajakiri Tallinna -Harju prefekti määru sega aresti alla.142 Arestimise põhjendamiseks leiti formaalne ette kääne. Töölisajaleht « Tööliste Kiir » märkis, et see oli « kõrgemal määral arg otsus» ning et politseivõimud oleksid võinud ausalt öelda, «et vaadake « Noorte Hääl » on seks liiga hea ja klassitead

vusest kantud kuukiri, et teda töölisnoorsoo kätte usaldada» .143 Politseil õnnestus tiraažist konfiskeerida kõigest

umbes

1/3, üle

jäänud osa levitati illegaalselt.144 Kohtuotsus ajakirja edasise saa tuse kohta venis 1928. aasta novembrikuuni. Seepärast polnud ka enam võimalik ajakirja järgmist numbrit välja anda.

Legaalse noorsooühingu

organiseerimise

põhiülesanded

olid

EKNU juuninõupidamisel usaldatud E. Ellmannile, A. Adevitsile

ja V. Kaaverile.145 Kohtadel hakati aegsasti tegema ettevalmistusi loodava ühingu osakondade rajamiseks. Ühing asutati vormiliselt 1927. aasta 3. oktoobril, kui tema põhikiri siseministeeriumis registreeriti.146 Ülemaaline Töölisnoorsoo Ühing (ÜTÜ ) – nii oli rajatava organisatsiooni nimetus – registreeriti töölisnoorsoo kul tuurharidusliku ühinguna. Nagu põhikirjas märgiti, oli ÜTÜ ees märgiks « organiseerida töölisnoorsugu proletaarliseks kultuuritööks, 139 EKPA , f. 25, nim . 1, s.-ü. 803, 1. 18.

140 ENSV ORKA, f. 27, nim . 3, s.-ü. 78, l. 909; f. 1357, nim . 3, s.-ü. 505, l. 42. 141 « Noorte Hääl» , 1927, nr. 1, lk .

142 ENSV ORKA, f. 1, nim . 7, s.-ü. 832, 1. 12; f. 953, nim . 1, s.-ü. 23, 1. 12. 143 « Tööliste Kiir » , nr. 7, 20. augustil 1927. 144 ENSV ORKA, f. 27, nim . 3, S.-ü. 78, l. 911. Ajakirja konfiskeeritud

eksemplarid tagastati politsei poolt 1936. aastal, kuigi toimetaja ja väljaandja mõisteti õigeks juba 1928. aastal.

-

ENSV ORKA , f. 1357, nim . 3, s.-ü. 505,

1, 23, 29.

145 H. Ross. Võitluspostil, lk . 306 . 146 ENSV ORKA, f. 14, nim . 2, s.-ü. 40, 1. 81 . 207

äratades selleks noorsoo iseteadvust ja ühistunnet, ning kasvatada

töölisnoorsoos huvi teaduste ja kunstide vastu » .147 Ühingul oli õigus välja anda oma perioodilisi trükiseid . 1927. aasta lõpus formeerus ÜTÜ juhtkond ja hakkas tegutsema ühingu Tallinna osakond. Keskkomitees hakkasid töötama aktiiv

sed noorsoo organisaatorid V. Kaaver, H. Rätsep, E. Rootsi jt. 148 Tallinna osakonda juhtis esimehena E. Treiberg,

tema abiks oli

Leonhard Klaaser, sekretäriks E. Rootsi. Ühingu kiire laienemine

viitas heale organiseerimistööle. ÜTÜ Tartu osakond alustas tege vust 4. jaanuaril 1928 (esimees A. Kriisemann, sekretär A. Taal mann, laekur Jaan Udras). Narva osakond hakkas tegutsema jaa

nuarikuu keskpaiku (esimees R. Kukk, sekretär L. Käär).149 1928. aasta veebruaris oli osakond asutamisel Kohtlas, Pärnus, Viljandis,

Valgas, Paides, Rakveres, Türil, Kundas, Jõhvis ja Kohilas. Liik mete arv ulatus selleks ajaks viie- ja kuuesaja vahele, kusjuures 400 sellest langes Tallinna osakonnale.150

Liikmete arv hakkas edaspidi näitama kiiret kasvu, osakondade juurdekasv aga pidurdus. Liikmeskonna hoogne suurenemine toimus põhiliselt Tallinna, Tartu ja Narva osakonna arvel. 1928. a. märtsi

lõpuks oli ÜTÜ Tallinna osakonnas 450 liiget, Tartus kuni 150 ja Narva osakonnas 100 liiget.151 Veebruarikuus

asutamisel

olnud

osakondadest ei ilmutanud enamik erilist elujõudu. Osaliselt langes nende osakondade formeerumine juba ühingu sulgemise ajale. Nii toimus Pärnu osakonna

asutamise

koosolek

alles

1928. aasta

22. aprillil, s. o. kolm päeva enne ühingu sulgemist.152 Iseloomulik oli asjaolu, et kõikjal tegutsesid ÜTÜ osakondade asutamisel EKNÜ aktivistid Narvas Fromhold ja Leonhard Käär, Tartus

vanglast vabanenud EKNÜ aktivist Sinaida Kullam . jne. ÜTÜ organiseerimisel lõid kaasa kommunistid , andes juhtnööre ja oma poolseid soovitusi. ÜTÜ organisatsioonilist ja sisulist tööd analüü

sides hindas Eestimaa Kommunistlik Partei seda kui EKNÜ legaal set organisatsiooni.153

ÜTÜ -l oli töötava noorsoo hulgas suur mõju. Oluliselt mõjutas ÜTÜ ka sotsiaaldemokraatide juhtimise all olevaid noori, seda eriti Tartus, kus ÜTÜ kohaliku osakonna aktivistideks, said just sotsialistlikust liidust lahkulöönud A. Kriisemann ja A. Taalmann,

samuti Elmar Vassil. ÜTÜ osakonnal tekkisid tihedad sidemed 147

148 149 150 151 152

Ülemaalise Töölisnoorsoo Ühingu põhikiri. Tallinn, 1928, lk . 1 . EKPA, f. 6495, nim. 1 , S.-ü. 193, 1. 14. ENSV ORKA, f. 14, nim. 2 , s.-ü. 40 , 1. 81 . « Võitlus», 1928, nr. 2, lk . 39–40. EKPA , f . 6495, nim . 1 , S.-ü. 193, 1. 14. A. Munak . Kodanluse kiuste. «Pärnu Kommunist» , nr. 82, 26. aprillil

1967 .

153 EKPA , f. 27,

10 , s.-ü. 94, 1. 18 . 208

Tartu Töölisspordi Ühinguga, mis seni oli tegutsenud sotsiaal demokraatide juhtimise all ja ühendas 1928. aasta algul peaaegu

100 noort. ÜTÜ mõju selles ühingus osutus sedavõrd tugevaks, et Tartu Töölisspordi Ühing keeldus astumast sotsiaaldemokraatide mõju all olevasse Eesti Töölisspordi Liitu.154 ÜTÜ osakondade sisuline tegevus arenes suures osas omaalgatuslikus korras, kuna Keskkomitee tegeles põhiliselt ainult organisatsiooniliste küsimus

tega ja ühingu häälekandja väljaandmisega. 155 Ühingu häälekandjaks sai

ajakiri

», « Võitlus Võitlus»,

mille esimene

number ilmus 1927. aasta detsembris. Sisuliselt jätkas ajakiri seda tööd , mis « Noorte Hääle » juures oli katkenud. Samaks jäid ka ajakirja sisulised toimetajad. Vastutavaks toimetajaks hakkas nüüd Tartumaalt pärinev töölisnoor Ferdinand Lind, kes tegelikult

oli varitoimetaja , s. o. isik, kes repressioonide korral esimesena langes karistuse alla ja kes oma osast algusest peale väga hästi teadlik oli.

Välja anti ajakirja ÜTÜ Keskkomitee nimel, kuid materjalide ettevalmistamine toimus EKNÜ ja EKP illegaalsete töötajate kontrolli ning juhtimise all.156 Võrreldes « Noorte Häälega » oli « Võitluse » probleemide ring laiem , sest juurde olid tulnud konk T reetse organisatsiooni ÜTÜ juhtimise küsimused. Ajakirja esimeses numbris deklareeriti, et selle peaülesandeks saab « uute töölisliikumise tegelaste kasvatamine Marxi

ja

Lenini vaimus » .

Samas rõhutati, et ÜTÜ - sse koondunud noorte « ilmavaade marksistlik -leninistlik ilmavaade, meie võitlus on töörahva võitlus

kodanlise korra ja kodanlise ilmavaate vastu, meie eesmärgiks on töörahva ideaal - sotsialism» .157 Ajakirja esimeses numbris avaldati ulatuslik artikkel « Leninismi küsimused ja noorsugu » , John Reedi mälestusi Oktoobrirevolutsioonist, nõukogude auto

rite

poliitilist publitsistikat,

uuemast kohta.

marksistlikust

V.

Kaaveri

kirjandusest,

luuletusi,

teateid

ülevaade

noorsooliikumise

Kodanlusele oli sellise ajakirja ilmumine muidugi kõike muud kui meeltmööda. 24. detsembril ajakiri

arestiti

ja

suurem

osa

tiraažist konfiskeeriti, kusjuures repressioonide ettekäändeks sai artikkel « Leninismi küsimused ja töölisnoorsugu ». Ajakirja vastu tavale toimetajale F. Linnule määrati karistuseks üks kuu vanglat

ja rahatrahv.158 Noori see ei heidutanud. 1928. aasta veebruaris

ilmus « Võitluse » teine number, mis avaldas materjali V. I. Lenini 154 « Töörahva Kiir », nr. 1 , 14. jaanuaril 1928 ; nr. 3, 28. jaanuaril 1928.. 155 « Võitlus», 1928, nr. 2, lk . 39. 156 EKPA , f. 6495, nim . 1 , S.-ü. 187, 1. 142–143. 157 « Võitlus» , 1927, nr. 1 , lk. 2-3.

158 ENSV ORKA , f. 1357, nim . 3, s.-ü. 545, 1. 5–6, 21 , 30-31 . 14

ELKNO

209

neljanda

surma-aastapäeva

puhul,

tutvustas

lugejaid

Rosa

Luxemburgi ja Karl Liebknechti elutööga ja avaldas V. Kaaveri pikema artikli «Töölisnoorsoo ilmavaate alustest ». Numbris anti veel ülevaade rahvusvahelise noorsooliikumise olukorrast, kirjeldati nõukogude noorsoo elu- ja õppimisvõimalusi. Eriti oluline oli aga, et selles numbris avaldati uuesti EKNU I kongressil ja 1926. aasta detsembrikonverentsil

kindlaksmääratud

töölisnoorsoo

osalised

majanduslikud nõudmised, mille ümber EKNÜ koondas töötavat noorsugu . Ka ajakirja seda numbrit tabas eelkäija saatus. Ajakiri

arestiti, toimetajat karistati. Noored ei alistunud ikka veel. Alustati ajakirja kolmanda numbri ettevalmistusi, kuid välja ei jõutud seda enam anda. « Noorte Hääle» ja « Võitluse » analüüs näitab , et noored aktivistid ei

arvestanud alati V. I. I. Lenini näpunäidet, et legaalsed kommunistlikud väljaanded kapitalistlikes riikides ei tohi end nimetada kommunistlikeks ega rääkida avalikult oma parteilisest kuuluvusest.159 Selle vea eest hoiatas EKP illegaalne aktiiv noori

juba «Noorte Hääle » ettevalmistamise käigus.160 « Võitluse » ette valmistamisel igatahes ettevaatusest ei hoolitud - seda võime järeldada juba ülalpool esitatud üksikutest formuleeringutestki. « Võitluse » esimese numbri kohta märkis Kominternile koostatud aruandes üks EKP juhte O. Rästas, et EKNU legaalne häälekandja « Võitlus on sisuliselt vajalikul tasemel, kuid mõned artiklid on « liiga eredate nimetustega » .161 Need « eredad nimetused » olidki üheks põhjuseks, miks ajakirja eluiga jäi lühikeseks.

Osakondade tegevus kulges vahepeal omasoodu. 1928. aasta veeb ruaris oli ÜTÜ Tallinna osakonnas toimunud kaks üldkoosolekut

ja kaks noortepidu . Olid loodud sotsialismi teooria õppimise, kir

janduse-, spordi-, male-, näite- ja muusikaringid . Alustasid tööd võrk- ja korvpalli-, võimlemis- jt. grupid , mida juhtisid instruktorid karskusseltsi « Valvaja » spordiosakonnast. Kavas oli korraldada edaspidi kirjandus- ja vaidlusõhtuid, oli moodustatud kirjanduse levitamise komisjon . Samuti olid ette nähtud nn. akti

vistide kursused , kus « õpetatakse noori klassiteadlikkudeks töölis klassi eest võitlejateks ». Samalaadsed üritused toimusid Narva 162

osakonnas, kuigi see oli asutatud hiljem Tallinna omast."

Uksikasjalikumalt on materjale säilinud 4. jaanuaril 1928. asu tatud ÜTÜ Tartu osakonna kohta, mis oli üks aktiivsemaid. Esi

mene üldkoosolek toimus 29. jaanuaril. Selleks ajaks oli regist reerunud 159 180 181 162

50

liiget.

Valiti

komitee,

V. I. Lenin . Teosed , 31. kd., lk. 168–169. EKPA , f. 24, nim . 1 , S.-ü. 470, 1. 78 . EKPA , f. 6495, nim . 1 , s.-ü. 188, 1. 12. « Võitlus » , 1928, nr. 2 , lk. 40. 210

kuhu

eri ajal kuulusid

A. Kriisemann , A. Taalmann, E. Vassil, August Erdmann, Volde mar Kütt, J. Udras, Johannes Unt jt.163 Komitee esimehena tegutses A. Kriisemann. Ühingu read kasvasid pidevalt. A. Kriisemanni initsiatiivil moodustati sotsialismi teooria

uurimise

ja tundma

õppimise ring. Seejärel alustasid tegevust esperanto, vene keele jt. Õpiringid. Osakonnal oli oma raamatukogu, mis sisaldas üle 150 nimetuse marksistlikku kirjandust.164 Osakonna põhiliseks töövor miks olid referaatõhtud ja kõnekoosolekud. Selle kõrval andis Tartu osakond välja kaks numbrit oma häälekandjat «Tartu Noor

proletaarlane » ja « Tartu Noortööline », mida levitati salaja osa konna liikmete hulgas. 165 Nagu juba märgitud, oli Tartu osakonnal suur mõju sotsiaaldemokraatide juhtimise all tegutsevas Tartu

Töölisspordi Ühingus. Tihedad sidemed olid ÜTÜ

osakonnal ka

ehitustööliste ametiühingu noortekomisjonis.166 Tartu osakonna koosseisust ja huvialadest annab ülevaate liikmete hulgas korral datud ankeet. Selgub kaks iseloomulikku joont. Esiteks moodus

tasid liikmetest rõhuva osa 3-6-klassilise haridusega lihttöölised. Teiseks – need noored tundsid erakordset huvi kirjanduse ja poliitiliste teadmiste vastu. ÜTÜ Tartu osakond andis järelkasvu Kommunistliku

Partei

ridadele.

EKP

liikmeteks

said hiljem

A. Kriisemann, A. Taalmann , J. Udras, E. Vassil. Samuti kui Tallinnas, moodustati ka Tartu osakonna juures aktivistide õppe grupid , et kasvatada ametiühingute, noorsoo- ja revolutsioonilise töölisliikumise aktiviste. 167

25. aprillil 1928. a. sulgesid kodanlikud võimud Ülemaalise Töö lisnoorsoo Ühingu koos tema häälekandjaga kui kodanlikule riigile ohtliku organisatsiooni.168 Algasid areteerimised. Narvas võeti juba

23. aprillil vahi alla parajasti seal viibinud ÜTÜ Keskkomitee liige H. Rätsep. Tartus areteeriti komitee peaaegu terves koos seisus – A. Kriisemann, A. Taalmann, E. Vassil, J. Udras jt. Visa tööga ehitatud organisatsioon purustati ühe hoobiga. Politseivõi mud püüdsid iga hinna eest tõestada ÜTÜ tegelaste seost Eesti

maa Kommunistliku Parteiga. Põhjaliku jälitamise ja provokat sioonide abil selgitatigi need sidemed välja. 1929. aasta 15. jaa nuaril alanud kohtuprotsessil mõisteti A. Taalmann ja A. Kriisemann 4 aastaks, J. Udras 3 aastaks, E. Vassil ja A. Erdmann 2 aastaks

vangi. H. Rätsep oli juba 1928. aasta augustis sõjaringkonnakohtu poolt mõistetud 4 aastaks vanglasse. 163 166 165 186

ENSV ORKA, f. 1797 , nim . 1 , s.-ü. 1 , 1. 17–24 . ENSV ORKA, f. 1797 , nim. 1 , s.-ü. 8 , 1. 2–40. ENSV ORKA, f. 32, nim . 46, s.-ü. 265, 1. 5. « Edasi» , nr. 247 , 19. oktoobril 1968 .

167 ENSV ORKA , f. 32 , nim. 46, s.-ü. 265, 1. 76.

168 ENSV ORKA, f. 14, nim. 2, s.-ü. 40, l . 29 . 14

211

Ühingu sulgemine ja selle aktivistide vangistamine halvas suu rel määral EKNU ja ka EKP tegevust. ÜTÜ purustamise momen diks oli EKNU Keskkomitee andmetel Eestis 475 kommunistlikku noort. Seejuures oli arvestatud nii vanglas viibivaid kommunist likke noori kui ka revolutsioonilisi töölisnoori legaalsetest organi

satsioonidest, eeskätt ÜTÜ-st, kes olid valmis täitma EKNÜ üles andeid, kuid kes sageli vormiliselt noorsooühingusse ei kuulu nud . 169

1928. aasta kevadeks oli Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu legaalne tegevus seega uuesti asetatud raskesse olukorda. Puudus keskne organisatsioon, puudusid legaalsed häälekandjad. 1928. aasta veebruaris, kui arestiti « Võitluse » teine number, tekkis Saaremaa kommunistlikel noortel eesotsas V. Riisiga mõte rajada spetsiaalne noortenurk ainsas töölisajalehes « Töörahva Kiir ». Algatus hilines: Saaremaa noorte ettepanek jõuti avaldada alles 10. märtsil 1928,170 17. märtsil aga ilmus selle ajalehe viimane number, sest mõni päev

hiljem leht suleti kodanluse poolt. 171 Legaalse tegevuse põhikeskus kandus nüüd Eesti Tööliste Par teisse ja ametiühingute noortekomisjonidesse. EKP taktikalise joone elluviimise tulemusel astus ETP -sse pidevalt pahempoolse maailmavaatega revolutsioonilisi töölisi, haritlasi ja noori. See viis

1928. aasta kevadel olulise muudatuseni parteis: ETP II kongressil valiti partei keskkomitee ja revisjonikomisjoni koosseisu rida revolutsioonilise töölisliikumise aktiviste, nende hulgas noorsoo liikumise senised organisaatorid V. Kaaver, L. Käär, E. Habenichts jt.172 ETP osakonnad töötasid üle kogu maa, kuigi noorte osakondi kõikjal ei loodud. Mitmel pool (näit. Tartus, Pärnus) töötasid noo red üheskoos vanemate parteiliikmetega, täites ühiseid ülesandeid . Elujõulisemad noortesektsioonid tegutsesid Tallinnas ja Narvas. 1928. aastal tegutses Tallinna sektsioonis üle 30 liikme, Narva osakonnas oli 70 liiget.173 ETP Tallinna osakonna noortesekt sioon organiseeris rea ringe poliitika, kirjanduse, spordi jt. aladel.174

Kõige aktiivsemalt tegutses poliitring, mis käis koos kaks korda nädalas. Poliitringi initsiatiivil peeti sageli avalikke loenguid , refe raate ja vaidlusõhtuid, millest võisid osa võtta kõik soovijad. Loenguteemadeks olid näiteks: « Töötavate noorte olukord Nõuko gude Liidus », « Töölisnoorsugu ja kõlblus» , « Imperialism », «Mis on 169 MLI PKA , f. 533, nim. 10, S.-ü. 3795, l. 11.

170 « Töörahva Kiir » , nr. 9, 10. märtsil 1928. 171 ENSV ORKA, f. 1, nim . 7, S.-ü. 1258, 1. 3. 172 EKPA, f. 24 , nim. 5, S.-ü. 27, 1. 36; f. 7387, nim . 1 , s.-ü. 3, 1. 89.

173 «Edasi» , nr. 9, 27. oktoobril 1928. :174 EKPA , f. 4804, nim . 1 , s.-ü. 4, 1. 2; S.-ü. 5, 1. 1 ; s.-ü. 6, 1. 1 . 212

vabadus » , « II Internatsionaali tekkimine ja lagunemine » jms. 1928. aasta oktoobris Tallinna tuletõrjemajas korraldatud suurel kont sertmiitingul, millest võttis osa umbes 700 noort, kõnelesid V. Kaaver töörahva olukorrast Nõukogude Liidus ja E. Habenichts

töölisnoorsoo ülesannetest ametiühinguliikumises. Suure osa oma kõnest pühendas E. Habenichts töölisnoorte olukorrale Eestis ja sõjavastasele võitlusele. 175

Üsna elavat tegevust arendas ETP noortesektsiooni kirjandus

ring, kus arutati läbi ka aktuaalseid poliitilisi küsimusi. Koosole kutel analüüsiti noorte kirjutisi, mis tulid avaldamisele legaalses töölisajakirjanduses.

Sageli

arenes artikli

arutamisest

sisukas

poliitiline vaidluskoosolek . Nii näiteks kujunes selliseks kirjutise « Töölislaste kasvatus» arutelu . Vaidlus puhkes küsimuste üle, mis puudutasid patriotismi ja kasvatustöö probleeme kodanlikus koolis. Suureks sündmuseks oli ringi liikmetele J. Madariku

( Johannes Lauristin) teose « Riigikukutajad » läbiarutamine. 176 Kir jandusringi liikmetest said tööliskirjasaatjad ja töölisajakirjanduse levitajad. ETP häälekandja ilmumise päeval kogunesid ringi liik

med töölismajja, kust nad ajalehte mööda linna laiali vedasid ja rahva hulgas levitasid . Sektsiooni liikmeid võttis aktiivselt osa ka

illegaalse kommunistliku kirjanduse

levitamisest. 177 1928.

aasta

lõpul tekkis kirjandus- ja poliitikaringi liitmise tulemusel tugev poliitkirjanduse ring. Selle juhtimisega tegelesid V. Kaaver ja Alek sander Miilits. 178

Noortesektsiooni kaudu õnnestus veidi lahedamaks muuta olu

korda noorsooajakirjanduse osas. Materiaalsete raskuste tõttu ei

suudetud küll välja anda ajakirja, kuid noortesektsiooni ülesandel pidas E. Habenichts nõu ETP häälekandja « Edasi » toimetusega179 ja selle tulemusel hakkas selles ajalehes 1928. aasta sügisel enam vähem regulaarselt ilmuma noortenurk , kus valgustati revolutsioo nilise noorsoo aktuaalseid päevaülesandeid. Noored võtsid ajakir janduse tööst üldse väga aktiivselt osa. Eestimaa Kommunist

liku Partei Illegaalse Büroo informatsioonis rõhutati juba 1928. aasta märtsis, et «kaastöö tegemises ja töölisklassi olukorra valgustamises ilmuvas töölisajakirjanduses on noored esimesel kohal » , 180

ETP noortesektsioonid töötasid kuni partei sulgemiseni 1930. aasta kevadel. Siit võrsus rida tublisid seltsimehi, kes täiendasid eesti 175 K. Martinson, Kommunistlik noorsooliikumine Eestis ..., lk. 286—287 . 176 EKPA, f . 4804, nim . 1 , s.-ü. 4 , 1. 3 ja 7.

177 Richard Ehrlich . Võitlev noorus. «Karastumine» (edaspidi: R. Ehrlich. Võitlev noorus), lk . 329–331 .

178 ENSV ORKA, f. 927, nim . 1, S.-ü. 440, 1. 355. 179 EKPA , f. 304, nim . 1 , s.-ü. 1. 1 . 180 EKPA, f. 6495, nim. 1 , S.-ü. 187, l. 88. 213

/

revolutsioonilise liikumise ridu . Aktiivselt võtsid ETP noortesekt

sioonide tööst osa Ralf Pikka, Martin Kitsing, August Muru, E. Värav, Voldemar Strauss, E. Reinart, Richard Ehrlich, R. Adam

son , K. Steinberg, F. Kaaver, E. Ellmann , Hilda Järvepera, Valter Järvepera, V. Svaiko, R. Kim , Hugo Vaarman jpt. Pärast H. Rät sepa areteerimist juhtis ETP Tallinna osakonna noortesektsiooni

noor sadamatööline R. Adamson, 1930. aasta jaanuarikuust aga. R. Ehrlich. 1929.-1930. aastal tegutses ETP Tallinna osakonna noortesektsioonis

kommunistlike noorte

rakuke,

kuhu

kuulusid

Erich ja Elfriede Ellmann, H. Järvepera, H. Vaarman, R. Pikka ja M. Kitsing. Rakuke pidas koosolekuid illegaalselt. Tallinna osa konna juures tegutsev noortesektsioon püüdis koordineerida kõigisse ETP osakondadesse kuuluvate noorte tegevust. Sel otstarbel oli ETP Keskkomitee juurde loodud 1928. aastal töölisnoorsoo org

büroo, mida juhatas E. Habenichts. 181 1928. aastal elavnes noorte tegevus ametiühingute juures. 1926. 1927. aastal oli uuesti hakatud rajama revolutsioonilisi ametiühin

guid , mille juures alustasid tegevust noortekomisjonid. Noortekomisjonide peaülesandeks oli tõmmata noori ametiühingu

tesse ja võidelda parempoolsetest sotsiaaldemokraatidest liidrite lõhestava tegevuse vastu ametiühingutes. Noortekomisjonid tegele

sid kirjanduse, eriti Nõukogude Liidu kohta käiva kirjanduse muretsemise ja levitamisega, pidasid kirjavahetust Nõukogudemaa

noortega, et saada teateid nende elust ja võitlusest sotsialismi ehi tamisel. Noored abistasid pahempoolseid ametiühinguid mitme suguste ürituste läbiviimisel, nagu valimiskampaania, tööliste demonstratsioonid , peod jne. 1928. aasta mais tegutsesid 8 revolut sioonilise ametiühingu juures noortekomisjonid , kuhu kuulus 800 900 inimest. Tallinna Ametiühingute Kesknõukogu juurde asutati

tsentraalne noortekomisjon , mis pidi tegelema kõigi teiste juhtimi sega . Selle komisjoni vastutavaks organisaatorks oli E. Treiberg.182: 1930. aasta kevadel suleti Ametiühingute Kesknõukogu koos mit

mete teiste revolutsiooniliste töölisorganisatsioonidega. 1928. aastal laienes EKNÜ mõju karskusseltsis « Valvaja » . Kom munistliku Partei juhtimisel töötav Ametiühingute Tegevuskomitee

usaldas Tööliste Majas avatud lugemislaua teenindamise « Valvaja » noortele. Lugemislauas müüdi ja laenutati marksistlikku kirjandust. 44 «Valvaja » noort liiget moodustasid korrapidamise ja teeninda mise brigaadi lugemislauas. 183

Töölisnoorsoo organiseerimiseks ja tema maailmavaate kujunda miseks kasutati ära ka esperantoühinguid. Need tegutsesid kahe 181 K. Martinson . Kommunistlik noorsooliikumine Eestis ..., 182 Sealsamas, lk. 282–283 .

183 ENSV ORKA , f. 1753, nim. 1 , s.-ü. 21 , 1. 30 , 82–83 . 214

lk . 284-286 .

kümnendate aastate teisel poolel Tallinnas, Narvas, Pärnus jm. Narva Esperantistide Ühingusse näiteks kuulus 1925. aastal üle 50 noore . Kui Tallinna töölistel läks 1927. aasta veebruaris korda saa

vutada võimudelt luba Tööliste Maja tegevuse uuestialustamiseks, tuli teiste töölisorganisatsioonide kõrval siia üle ka juba 1922. aastal

asutatud Tallinna Tööliste Esperanto Selts. 184 Ka sellest organisat sioonist võtsid noored elavalt osa. Aktiivsemateks tegelasteks olid

siin EKNÜ liikmed E. Rootsi ja L. Klaaser. Viimane oli 16 - aastase koolipoisina osa võtnud 1. detsembri relvastatud ülestõusust Tal

linnas. Selle eest mõisteti ta kaheks aastaks parandusmajja. Vang last vabanedes hakkas L. Klaaser jälle aktiivselt osa võtma kom munistlikust noorsooliikumisest.

Töötava noorsoo proletaarse internatsionalismi vaimus kasvata mise seisukohalt oli esperantoliikumisel märkimisväärne koht. Töö

lisnoored — esperantistid pidasid kirjavahetust oma klassivendadega -

välismaal, saatsid neile teateid eesti tööliste elust, kodanluse vägi

vallast ja said neilt omakorda informatsiooni teiste maade tööliste elust.

Üha rohkem laienes EKNU mõju Eesti Töölisspordi Liidus, mida parempoolsed sotsiaaldemokraadid püüdsid hoida oma juhtimise all. 1928. aastal oli liidus 1300 liiget. EKNU andmetel oli mõnedes liidu algorganisatsioonides kuni 50 % sportlastest EKNU mõju all.185 1929. aastal märkis EKNU Keskkomitee oma kirjas Kommu

nistliku Noorsoo Internatsionaali Täitevkomiteele, et EKNÜ üheks lähemaks ülesandeks on Töölisspordi Liidu täielik enda poole võit mine. 188

Revolutsiooniliste töölisorganisatsioonide ümber koondunud noor tele avanes 20 -ndate aastate lõpul võimalus külastada Nõukogude Liitu ja tutvuda sealse eluga. Mitmetel põhjustel polnud Eestis

võimalik organiseerida spetsiaalseid noortedelegatsioone, nagu seda tegid teised KNI sektsioonid . Kuid revolutsioonilise noorsooliiku

mise aktiviste lülitati kõikide töölisdelegatsioonide koosseisu , kes Nõukogudemaad külastasid . 1927.—1928. aastal viibisid Nõukogude Liidus H. Rätsep, V. Kaaver, E. Habenichts, E. Treiberg, L. Käär, V. Rootsi jt . Oma reisi tulemustest andsid delegatsiooni liikmed

aru tööliskoosolekutel ja revolutsiooniliste väljaannete veergudel. 1929. aasta kevadel tekkis Tallinnas veel üks legaalse töö tugi

punkt, kuhu kiiresti hakkas koonduma revolutsioonilisi noori Tööliste Klubi. See alustas tegevust Tööliste Majas ning teda juhti -

sid revolutsioonilise liikumise aktivistid Alma Didvi, Konstantin

Veiss, E. Ellmann , Vassili Väli, Anna Moosel, Anette Tammik , 184 ENSV ORKA, f. 1108, nim . 4, s.-ü. 715, 1. 1. 185 EKPA , f. 24, nim . 1 , s.-ü. 523, 1. 13.

188 EKPA , f. 6495, nim. 5, s.-ü. 12, l. 44 . 215

August Tarum jt. Ametlikult seadis Tööliste Klubi oma peamiseks eesmärgiks tööliste kultuurharidusliku taseme tõstmise ja Eesti

töölisliikumise küsimusi käsitlevate väljaannete (ajalehed, ajakir jad, raamatud) kogumise ning säilitamise.187 Selle sildi all loodi suurepärane revolutsioonilise kirjanduse raamatukogu , mis sisaldas üle 500 köite, sealhulgas EKP ja EKNÜ illegaalseid väljaandeid, samuti suuremal hulgal varasemate aastate revolutsioonilist töölis ajakirjandust.188 Tööliste Klubi korraldas 1929. aasta sügisest ala tes

rea

kursusi

revolutsioonilistele

töölisaktivistidele

vajalike

oskuste arendamiseks. Siia kuulusid kõnekunsti, eesti ja vene keele,

ajaloo, masinakirja jt. oskused.189 1929. aasta lõpul ulatus Tööliste Klubi liikmete arv 500 -ni.190 1930. aasta veebruaris -märtsis tekkis klubi filiaal Kiltsis, mis organiseeriti R. Reinsteini ja E. Liiveri initsiatiivil.191

Peale nimetatud suuremate organisatsioonide oli kohtadel mitmeid muidki noorte rühmitusi, kes tegelesid hoolikalt marksistliku kir

janduse tundmaõppimise ja selle levitamisega. Arhiivimaterjalides: on näiteks säilinud nappe teateid Pärnu noorsoo rühmast « Noorus » . 1928. aastal oli « Noorusel» küllaltki sisukas marksistliku kirjandu sega komplekteeritud raamatukogu.192

Kokkuvõttes näeme, et Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu legaalne töö tegi edusamme hoolimata rasketest hoopidest, mida kodanlus

revolutsioonilistele

noorsoo - organisatsioonidele

jagas,

Samal ajal peab aga märkima, et pärast Ülemaalise Töölisnoorsoo Ühingu purustamist polnud revolutsioonilistel noortel enam ühtset tsentraliseeritud organisatsiooni. Nii Eesti Tööliste Partei ja ameti ühingute kui ka Tööliste Klubi juures tegelesid noored põhiliselt

selle organisatsiooni ülesannetega, mille juurde nad kuulusid.

Arvestades EKNÜ illegaalsete juhtimisorganite nõrkust, muutus revolutsiooniliste noorte legaalse tegevuse juhtimine vägagi komp litseerituks. Olukorda raskendas seegi, et revolutsioonilise noorsoo rühmitusel puudus oma ajaleht või ajakiri, mis oleks võinud täita mõningaid koordineerimisülesandeid. Tegevuse ühtlustamiseks oli hädavajalik viia läbi laiem nõupidamine, et revolutsioonilised noor soo -organisatsioonid ja -rühmad saaksid kooskõlastada tegevus kavad, võitlustaktika ja lähemad eesmärgid . See oleks aidanud muuta efektiivsemaks revolutsioonilise noorsoo võitluse kodanluse vastu .

187 188 189 190 191

ENSV ORKA, f. ENSV ORKA, f . ENSV ORKA , f. Ülevaade EKP ENSV ORKA, f .

1357, nim . 3, s.-ü. 326, 1. 133 . 14, nim . 1 , s.-ü. 1378, 1. 1008 . 1753, nim. 1 , s.-ü. 18 , 1. 9–10. ajaloost, II, lk. 189 . 14, nim. 1 , s.-ü. 1378, 1. 1016—1017.

192 ENSV ORKA, f. 2121 , nim . 1 , s.-ü. 11 950, 1. 4, 216

ETP ja EKNU vahetul organiseerimisel kutsuti 1930. 24. veebruaril Tallinnas kokku ülemaaline töölisnoorsoo konverents.

Kohal olid umbes 40 delegaati. Kogu konverentsi töö toimus politsei järelevalve all. Konverentsil kuulati teoreetilist ettekannet revolut sioonilise töölisliikumise kogenud aktivistilt, IV Riigikogu liikmelt A. Kirikalilt teemal « Leninist ja leninismist». Seejärel arutati otse

selt töölisnoorsoo organiseerimise küsimusi. Põhiettekandega esines F. Kaaver. ETP Tallinna osakonna noortesektsiooni esimees R. Ehr

lich rääkis revolutsioonilise ajakirjanduse osast töölisnoorsoo maa ilmavaate kujundamisel ja noorte oma ajakirja asutamise vajadu

sest. Konverents tuli otsusele, et revolutsioonilise noorsoo tegevus ühtsuse loomiseks on siiski vaja taotleda luba uue organisatsiooni asutamiseks. Teise tähtsa otsusena peeti vajalikuks viivitamatult leida võimalusi revolutsioonilise noorsooajakirja väljaandmiseks. 193 See ülesanne jäi ETP Tallinna osakonna noortesektsiooni õlule . ! Pärast konverentsi asuti viivitamatult otsuseid ellu viima. Kõige

pealt pandi käima ajakirja ettevalmistamistööd. Selle nimetuseks pidi saama «Võitlev Noorus » . Tegevtoimetaja ülesanded usaldati R. Ehrlichile.194 Vastutavaks toimetajaks hakkas M. Kitsing. Mater jalide kogumiseks ja läbitöötamiseks kujunes aktiiv E. Värava,

M. Kitsingu, R. Pikka ja V. Järvepera näol.195 1930. aasta märtsis hakkasid saabuma järelepärimised Narva ja Pärnu revolutsioonilis telt noortelt ajakirja ettevalmistamise käigu kohta. Selleks ajaks oli ajakirja väljaandmise taotlus esitatud siseministeeriumile. Olid valminud EKNÜ illegaalse organisaatori E. Kulli juhtartikkel -« Töölisnoorsugu oma häälekandja ümber » ning kaks artiklit R. Ehrlichilt ( « Töölisnoorpõlv ja karskus » ning «Maha noorsoo mili tariseerimine » ). Toimetuse portfellis olid veel artiklid « Sõjahäda

ohust » ja « Töölisnoorte ilmavaatest» .196 E. Kull märkis oma juht kirjas, et väljaande peaülesandeks on noori tutvustada « tugeva vaimlise sõjariistaga, revolutsioonilise marksismi õpetusega ». Aja

kiri pidi paljastama töölisnoorsoo rasket olukorda kodanlikus Eestis, informeerima sotsialistlikust ülesehitustööst Nõukogude Liidus ja rahvusvahelise noorsooliikumise olukorrast.197

Kõigile plaanidele tõmbas kriipsu peale kodanluse poolt 1930. aasta kevadel alustatud uus terrorilaine. Eestimaa Kommunistliku

Noorsooühingu olukord muutus äärmiselt raskeks. 193 K. Martinson . Kommunistlik noorsooliikumine Eestis ..., lk. 298–299; R. Ehrlich. Võitlev noorus, lk. 332–333. 194 ENSV ORKA , f. 927 , nim . 1 , s.-ü. 440 , 1. 331–334 . 195 R. Ehrlich. Võitlev noorus, lk. 333 .

196 ENSV ORKA, f . 927, nim . 1 , s.-ü. 440 , 1. 355—356 . 197 Sealsamas , l. 399 .

217

*

1. detsembri relvastatud ülestõusu verine mahasurumine ja sel

lele järgnenud terror andsid ränga hoobi ka Eestimaa Kommunist likule Noorsooühingule. Hulk kommunistlikke noori langes ülestõusu ajal, paljud mõrvati hiljem või pandi vanglatrellide taha, osa aga oli sunnitud Eestist lahkuma. Eriti raskesti sai kannatada EKNÜ aktiiv, ühingu keskorgani tegevus katkes. Tänu EKP Keskkomitee poolt ettevõetud sammudele hakkas 1925. aasta sügisel taas tegutsema EKNU Tallinna Komitee, Narva

ja Pärnu noortööliste hulgas aga EKNÜ rakukesed . 1926. aasta. lõpuks suudeti põhiliselt taastada illegaalne komsomoliorganisat sioon Eestis .

Suur tähtsus oli EKNÜ 1926. aasta detsembrikonverentsil, kus töötati välja konkreetsed abinõud EKNU organisatsiooni tugevda miseks ja töörahva noore põlvkonna kaasatõmbamiseks võitlusele. kodanliku korra vastu . Järgmisel aastal elavnes EKNU töö. Taas tati varasemaid sidemeid ja loodi uusi illegaalseid kollektiive. Saa vutati edusamme ka legaalse töölisnoorsoo liikumise arendamises.

EKNÜ juhtimisel tegutsesid Ülemaaline Töölisnoorsoo Ühing, Eesti Tööliste Partei noortesektsioonid jt. legaalsed organisatsioonid. Pea

miselt kodanlikust terrorist tingituna nõrgenes aga 1928. aasta kevadel EKNÜ illegaalse organisatsiooni töö. Töölisnoorsoo kom munistlik tegevus arenes kuni perioodi lõpuni peamiselt legaalse tes vormides.

IV PEATÜKK Kommunistlik noorsooliikumine Eestis aastail 1930-1940

1. Võitlus kommunistliku noorsooliikumise arendamise

ja töölisnoorte ühisrinde eest aastail 1930–1934 Erakordselt raske majanduskriis ja fašismi pealetung iseloomusta

sid 1930-ndate aastate alguse kapitalistlikku maailma. Kõik see oli omane ka kodanlikule Eestile. Majanduskriis tõi kaasa tööpuuduse enneolematu suurenemise ka noorte keskel. Kodanlik ajakirjandus hindas noorte töötute arvu Eestis 1933. aastal kümnetele tuhande

tele. Nälg ja viletsus kummitasid kõikjal. Veelgi kitsenesid töölis

noorsoo võimalused hariduse omandamiseks, keskkoolides ja ülikoo lides tõsteti õppemaksu . Nagu mujalgi maailmas, teravnes ka Eestis klassivõitlus. Koos sellega kasvas proletaarse noorsoo revolutsiooniline aktiivsus. Tema organiseerimise ja poliitilise kasvatamise eest pidi hoolt kandma illegaalne Eestimaa Kommunistlik Noorsooühing, kes elas aga kolmekümnendate aastate algul endiselt üle suuri raskusi. EKNU illegaalse organisatsiooni olukorra parandamist takistas Eestis valitsev raske poliitiline situatsioon, mille põhjustasid kodan

luse lakkamatud repressioonid töölisliikumise vastu. Täiendavaid keerukusi tekitas ka organisatsiooniline kriis Eestimaa Kommunist likus Parteis.

1930. a. varakevadel käis üle maa mitu kodanluse repressioonide lainet revolutsioonilise töölisliikumise vastu. 13. märtsil 1930 mõr

vasid kaitsepolitsei nuhid EKP Keskkomitee liikme Johannes Jürna.

Märtsis -aprillis läks politseil korda kinni võtta 14 EKP ja EKNÜ vastutavat töötajat ja aktivisti. Nende hulgas olid EKNÜ põranda alune organisaator E. Kull, EKNÜ Keskkomitee liige P. Baumann, kes enne vangistamist oli tegutsenud kommunistliku partei organi Tallinnas , kommunistliku noorsooühingu aktivistid

saatorina

R. Reinstein, M. Kitsing, R. Ehrlich, R. Pikka jt. Rida konspiratiiv kortereid avastati. Suleti Eesti Tööliste Partei koos noortesektsioo

nidega, pahempoolsete ametiühingute keskus ja Tööliste Klubi. Nii 1 « Päevaleht» , nr. 315, 18. novembril 1933. 219

andis Eesti « demokraatlik » kodanlus ka kommunistlikule noorsoolii

kumisele järjekordse hoobi. 1930. aasta augustis - septembris lavastati kolm kohtuprotsessi are teeritud kommunistide, kommunistlike noorte ja töölisliikumise : aktivistide üle. 25 kaebealust mõisteti sunnitööle. Mitmed aktivistid ,

samuti grupp Tõstamaa revolutsioonilisi noori, olid sunnitud salaja lahkuma Eestist.2

Kodanluse repressioonide ja illegaalse organisatsiooni väga raske olukorra tõttu suudeti esialgu jätkata üksnes partei ja kommunist

liku noorsooühingu lendlehtede väljaandmist ja levitamist. 1930. aasta 1. mai eel ilmusid Tallinna tänavatele EKP ja EKNÜ

ühised lendlehed, oli kodanlik ajakirjandus sunnitud vihaselt tun nistama, et « politseivõimud pole suutnud täielikult hävitada põrandaalust tegevust » .3 25. juunil anti välja EKNÜ Keskkomitee lendleht

P. Baumanni kaitseks, keda alusetult süüdistati kindral Undi tap mises. P. Baumanni ähvardas surmanuhtlus. « Niisamuti nagu Ameerika fašistilised timukad tööliste vere järele janunedes taps

Sacco ja Vanzetti, nii tahab Eesti kodanlus tappa Baumanni,» 4 öeldi lendlehes. Seal selgitati, et Eestimaa Kommunistlikul Parteil ja

EKNÜ -l ei ole midagi tegemist isikliku terrori taktikaga. Lendleht kutsus noori avaldama protesti kodanliku terrori vastu. Võimud olid sunnitud P. Baumanni vastu alusetult tõstetud süüdistuse kindral

Undi mõrvamises lõpetama. Ta mõisteti revolutsioonilisest liiku misest osavõtmise eest 12 aastaks sunnitööle.5 Juulis anti välja EKP 6

ja EKNÜ ühine sõjavastane lendleht,6 septembri algul ilmus EKNÜ

Tallinna Komitee lendleht rahvusvahelise töölisnoorsoo päeva puhul. Selles kutsuti töölisnoori võitlema oma olukorra paranda

mise eest, uue imperialistliku sõja ettevalmistamise ja kodanluse repressioonide vastu.7

1930. aasta lõpul püüdsid partei ja kommunistlik noorsooühing astuda mõningaid samme oma illegaalse organisatsiooni tugevdami

seks. Suurt tähelepanu pööras EKNÜ töö elustamisele EKP Kesk komitee Illegaalse Büroo sekretär Osvald Tuul, kes oli aastail

1922–1923 ise olnud EKNÜ Tartumaa organisaatoriks. 1930. a. suvest peale täitis kommunistlike noorte organisaatori ülesandeid partei illegaalne töötaja Alviine Puusepp. Augustis loodi uus EKNÜ Tallinna

Komitee, millesse

kuulusid

Krulli

tehase

noortööline

2 EKPA , f. 25 , nim. 2, S.-ü. 807, l. 2 ja 6 ; « Päevaleht » , nr. 254, 18. sep tembril 1930 .

3 4 5 6

« Päevaleht » , nr. 117 , 1. EKPA, f . 27, nim . 1 , S.-ü. « Päevaleht » , nr. 249 , 13. ENSV ORKA, f . 949, nim .

mail 1930 . 645 , 1. 4 . septembril 1930. 2 , S.-ü. 16, 1. 24 ; « Päevaleht » , nr. 209, 4. augus

til 1930 .

? ENSV ORKA , f. 949, nim. 1 , s.-ü. 78, 1. 471 . 220

Köja mosaz sercemanar Camel

Kiir

KUST.*** Penges rsrimar mistere a Union

****** *****

*****

‫ܕܨ ܐ‬ ‫با و‬

« Kiir » nr. 1 , 15. oktoobril 1930

L. Eisen, H. Vaarman jt.8 Komitee kavandas sügisel oma tegevus programmi. See nägi ette sidemete taastamise ja uute sidemete loomise noortega vabrikutes, tehastes, koolides, sõjaväeosades ja väljaspool Tallinna, noortebrigaadi loomise legaalse töölisajakirjan duse levitamiseks, tööliste spordiseltsi ning ametiühingute noorte komisjonide töö laiendamise, noorte illegaalsete poliitringide loo mise jne. Ehkki EKNÜ liikmete ja aktivistide arv Tallinnas oli sel momendil üsna väike, suudeti juba oktoobriks 1930 luua sidemeid üksikute revolutsiooniliselt meelestatud noortega Johansoni paberi

vabrikus, « Laferme» tubakavabrikus, Krulli tehases jm. Taastati sidemed Narva ja Pärnu kommunistlike noortega. Detsembris loet leti Tallinnas 20 aktiivset kommunistlikku noort, tegutses kaks ille

peeti sidet veel Tartu, Tapa ja Türi revolutsioo gaalset kollektiivi, 9 niliste noortega.

5. detsembril 1930 tähistas Eestimaa Kommunistlik Noorsooühing oma kümnendat aastapäeva. EKNÜ-le saadetud tervituses märkis 8 MLI PKA, f. 533, nim . 10, s.-ü. 3797, 1. 14–15; EKPA, f. 25, nim. 1, s.-ü. >

53, 1. 13; S.-ü. 78, l. 41 . 9 EKPA , f. 6495, nim. 1, s.-ü. 231 , 1. 154—155, 159. 221

EKP Keskkomitee Poliitbüroo: « 10 aastat on seisnud revolutsiooni lise võitluse postil koos EKP - ga tema esimene abiline EKNU. 10 aastat on ta kõige metsikuma valge terrori tingimustes sügavalt ...

põranda alt organiseerinud, juhtinud, vaimustanud, õhutanud töölis ja töötava talurahva noorsoo võitlust kodanliku diktatuuri vastu, Nõukogude Eesti eest. Selles võitluses on olnud võite ja kaotusi,

tõususid ja mõõnasid , kuid EKNÜ on ikka ja alati partei juhatusel seisnud vääramatult võitluspostil

laiali

kandes

töötavatesse

noortehulkadesse Marxi ja Lenini õpetust ja neid selle praktilisele proletaarse revolutsiooni läbiviimisele organiseeri

teostamisele

des ... EKP Keskkomitee on kindel, et EKNÜ, kes 10 aasta jooksul on enamlised noorsoo hulkades töötamise traditsioonid omandanud,

ka edaspidi leninlikku võitluslippu julgelt ja vankumatult vabriku tes, tehastes, külades, töötava noorsoo seas kõrgel hoiab ja massid oma ümber kogub .» 10 EKNU juubelit ei olnud mõistagi võimalik kodanliku Eesti oludes avalikult tähistada. Põranda all levitati üksnes erilendlehte EKNÜ

10. aastapäevaks. Pidulikult tähistasid seda sündmust aga Nõu kogude Liidus elavad eesti kommunistlikud noored.

Nende poolt

kogutud summadega anti Leningradis välja EKNÜ ajaloole pühen datud raamat « Kangelasliku võitluse ajalugu », EKNU Võitlusest jutustati mitmete siin ilmuvate ajakirjade ja ajalehtede veer gudel.

EKNÜ 10. aastapäeva puhul kuulutasid Eesti komsomoli šefid Pihkva ringkonnas välja 18 rajooni kommunistlike noorte oma

vahelise sotsialistliku võistluse jooksvate majanduslik -poliitiliste hoogtööde edukaks läbiviimiseks, internatsionaalse töö paremaks

organiseerimiseks ning EKNÜ abistamiseks. 11 Aastapäeval kinkisid nõukogude noored EKNÜ-le punase lipu. See anti pidulikult üle 5. detsembril 1930 Leningradis J. Jürna nimelises kultuurimajas toimunud ülelinnalisel noorte miitingul, kus pikema kõnega esines EKP juhtivaid tegelasi H. Pöögelmann.12 Valmistati ka erilised rin

namärgid, mille müügist saadud sissetulek kanti EKNÜ toetamise fondi. Organiseeriti Eesti noorsoo revolutsioonilise võitluse ajaloo

tundmaõppimise ringe, koolides korraldati koosolekuid.13 Kõik need üritused olid noorsoo internatsionaalsete sõprussidemete meeldejää

vaks demonstratsiooniks, Nõukogudemaa noorte moraalseks toetu seks Eesti võitlevale proletaarsele noorsoole.

Pärast Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu aastapäeva tähis 10 « Edasi» ,

nr.

133,

5.

detsembril

1930.

11 « Edasi », nr. 128, 23. novembril 1930. 12 « Edasi », nr. 134, 8. detsembril 1930.

13 « Edasi » , nr. 114, 16. oktoobril 1930. 222

tamist peeti illegaalselt rida kommunistlike noorte aktiivi nõupida misi. Üks neist toimus detsembris 1930 Harku vallas Harku külas

asuvas Loo popsitares.14 Sellest võtsid peale EKNU organisaatori A. Puusepa osa EKNU aktivistid A. Ingo, L. Ingo, S. Siim , L. Eisen , A. Aksel,, M. Parker jt. Legaalselt tegutsevad noored kandsid maske, nagu nõudsid konspiratsioonireeglid .

Teine illegaalne nõupidamine korraldati veebruaris 1931 , töötute ülemaalise kongressi ajal. Peale kommunistliku noorsooühingu Tal linna aktivistide võttis sellest osa ka Tartu töölisnoorte esindaja

E. Vassil. Viimane oli aktiivselt tegev töötute kongressil ning are teeriti hiljem politsei poolt. Kuna ees seisis ülemaaline töötatööliste kongress, siis arutati

nendel nõupidamistel, kuidas tegutseda töötute noorte keskel. Peeti vajalikuks lüüa kaasa töötute meeleavaldustel, töötute komiteede valimistel ja ametiühingute tegevuses. Nõupidamistel püstitati rida täiendavaid majanduslikke nõudmisi, mille eest võitlema otsustati noori kutsuda: riiklik kindlustus tööpuuduse vastu, alaealiste lühem

tööpäev hädaabitöödel, tööbüroodes töötuks registreerimise õigus 14. eluaastast peale, jne.15 Nõupidamistel vastuvõetud otsustes mär giti, et on vaja luua uusi EKNU kollektiive Tallinna vabrikutes, tehastes, koolides, samuti teistes linnades, rajada poliitringe ning tugevdada kommunistliku noorsooühingu mõju legaalsetes organi satsioonides — ametiühingutesse, spordiühingutesse, noorsotsialistide ühingusse koondunud noorte, noorte töötute, kooli- ja maanoorte hulgas. Otsustati hakata välja andma EKNU illegaalset häälekand -

jat « Säde ». 16

EKNÜ ajalehe «Säde » esimene number ilmuski töötute päeva puhul, mida rahvusvahelises ulatuses tähistati 25. veebruaril 1931 .

Ajalehes paljastati kodanluse repressioone töötatööliste ja nende organisatsioonide vastu, kutsuti noori 25. veebruaril koos vana kaardiväega demonstratsioonile.

Avaldati rida

sõnumeid noorte

kurnamisest Krulli tehases, « Rauaniidis» , « Arsenalis », « Lafermes » jm. Ajaleht avaldas protesti poliitvangide piinamise vastu kodanli

kus vanglas. « Säde » deklareeris: « Ühes kogu töölisklassiga ja kehv talurahvaga kommunistlise partei juhtimise all saab EKNÜ jät kama kangelaslikku võitlust, mille eest andsid elu Eesti töörahva

paremad pojad ja tütred Kingissepp, Kreuks, Klementi jt. , mille eest vanglamüüride vahel kiratsevad meie paremad seltsi mehed ! >> 17 14 EKPA, f. 25, nim. 1 , s.-ü. 53, 1. 8–9. 15 EKPA , f. 6495 , nim . 1 , S.-ü. 265, 1. 200 ; Alviine Puusepp . Revolutsionääri kutse. « Karastumine», lk . 350—351 . 16 ENSV ORKA, f. 949, nim . 2, s.-ü. 13a, 1. 1–3. 17 «Säde» , nr. 1 , veebruar 1931. >

223

Rahvusvahelise töötatöölise päeva eel levitati Tallinnas ja Narvas peale ajalehe « Säde » ka mitmeid lendlehti.18 Töölisnoorsoo revolutsioonilise aktiivsuse kasv, mis oli eriti mär

gatav noorte töötute, sealhulgas ka tööpuuduse all kannatavate noorte haritlaste hulgas, nõudis parteilt veelgi suuremat tähele panu EKNÜ töö suhtes. EKNÜ tegevust arutati EKP Keskkomitee Poliitbüroos 1930. aasta detsembris ja järgmise aasta jaanuaris. Vastuvõetud otsustes näidati ära EKNÜ töö parandamise peamised teed.19 Parteikollektiive kohustati kommunistlikule noorsooühingule igakülgset abi osutama ja kõik sidemed noortega üle andma

EKNÜ - le. Poliitbüroo otsustas tugevdada EKNÜ juhtivat kaadrit ning luua põranda all uus EKNÜ Keskkomitee. Õigesti rõhutati Poliitbüroo otsuses, et oma illegaalses töös peab EKNÜ hoiduma sektantlusest, mis on peamiseks takistuseks noorte hulkade kaasa tõmbamisel revolutsioonilisse liikumisse. Kommunistliku noorsoo ühingu sotsiaalne baas, öeldi otsuses, peab olema laiem kui parteil. Seepärast ei olnud tarvis noortele EKNÜ ridadesse vastuvõtmisel

esitada nii kõrgeid nõudmisi, nagu partei esitas oma liikmetele. Muidugi ei tähendanud see, nagu ei tuleks kandidaate kommunist likku noorsooühingusse vastuvõtmisel hoolikalt valida. Seoses sel

lega soovitati panna veelgi enam rõhku konspiratsioonile EKNU põrandaalustes kollektiivides. EKP Keskkomitee Poliitbüroo pidas vajalikuks kõigepealt asutada põranda all EKNÜ Keskkomitee Org büroo, millesse pidid kuuluma uus EKNU vastutav organisaator Osvald Kivisson, Alviine Puusepp ja EKNÜ Tallinna Komitee sek

retär.20 Orgbüroo ülesandeks oli EKNÜ illegaalse ja legaalse tege vuse juhtimine ning uue EKNÜ Keskkomitee loomine põranda all. Ühtlasi likvideeriti Nõukogude Liidus asuv EKNÜ Keskkomitee Välisbüroo, kelle ülesandeid hakkas nüüd täitma EKNÜ esindaja Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali Täitevkomitee juures.21 Samuti lõpetati « Noore Proletaarlase» väljaandmine NSV Liidus ning alustati ettevalmistusi selle väljaandmiseks Eestis põranda all. Kõigi nende sammude eesmärgiks oli viia kogu EKNÜ juhtimine lähemale kommunistlikule noorsooliikumisele Eestis. Need abinõud pidid kaasa tooma põhjaliku murrangu EKNU illegaalse organisat siooni tegevuses, tema tunduva tugevnemise.

EKNÜ põrandaalust organisatsiooni hakkas 1931. aasta algul juhtima 21 -aastane energiline kommunist Osvald Kivisson . Ta oli

Eesti revolutsioonilise töölisliikumisega juba pikemat aega seotud 18 19 nim . 20 21

« Päevaleht» , nr. 48, 18. veebruaril ja nr. 52, 22. veebruaril 1931 . EKPA, f. 6495 , nim . 1 , s.-ü. 231 , l. 150–153, 174—186 ; S.-ü. 258, 1. 1 , 3; 5, S.-ü. 27, l . 6 . EKPA, f . 6495 , nim . 5 , S.-ü. 27, 1 , 6 ; S.-ü. 231 , l . 174—186 ; S.-ü. 258 , 1. 15 . Sealsamas, S.-ü. 258, l . 14 . 2

224

olnud. 1926. aastal siirdus 0. Kivisson Nõukogude Liitu , kus õppis Pedagoogilises Tehnikumis ja hiljem Lääne Vähemusrahvuste Kom munistlikus Ülikoolis. Nüüd saabus ta partei ülesandel illegaalselt

Eestisse . Suurt tähelepanu osutasid EKNÜ tööle sel ajal põranda all tegutsenud EKP Keskkomitee Illegaalse Büroo liikmed 0. Tuul ja A. Puusepp.

Kommunistlike noorte arvu tol ajal ei ole võimalik täpselt kind

laks määrata. Mõnedel andmetel ulatus see EKNÜ Tallinna orga nisatsioonis 1931. aasta veebruaris 50-ni. Olid loodud sidemed üksi

kute tehaste ja koolide revolutsiooniliste noortega, kelle vastuvõt mine EKNÜ ridadesse sai üheks lähemaks ülesandeks.22 EKNÜ

rakukesed tegutsesid Krulli tehases, Balti Puuvillavabrikus, « Tse! luloosis » , « Rauaniidis » , « Arsenalis » ja kahes koolis.23 Tugevaim neist oli Krulli tehase EKNÜ kollektiiv, mida juhtis L. Eisen.24 Tallinnas hakkas tööle ka kommunistlike noorte illegaalne poliit

ring, kus propagandistiks oli L. Junman.25 EKNÜ Keskkomitee Org bürool olid sidemed kommunistlike noorte ja organisatsiooni rida desse veel mitte kuuluvate noortega Tartus, Narvas, Pärnus, Pai des jm.26 Mõningat edu saavutati ka pahempoolsete noorsotsialistide

kaasatõmbamisel revolutsioonilise noorsooliikumisega.27 Fašismi pealetungi tugevnemine kujunes kõigi maade töörahvale suurimaks ohuks. Nii nagu mujalgi, püüdsid ka Eesti fašistid oma ridadesse meelitada eriti noorsugu. Võitluses fašismiohu vastu ja

noorsoo olukorra parandamise eest tekkisid eeldused ühisrinde loo miseks kommunistliku noorsooliikumise ja Eesti Noorsotsialistliku

Liidu pahempoolse tiiva vahel. Pahempoolsed jõud noorsotsialistlikus liikumises tugevnesid eriti

1930 -ndate aastate algul, millal majanduskriis ja fašismi pealetung andsid raskeid lööke reformistide teooriale kapitalismi « rahulikust ülekasvamisest » sotsialismiks ning andsid tõuke revolutsioonilise meeleolu kasvule töörahva hulkades. Paljud töölisnoored astusid Eesti Noorsotsialistlikku Liitu just nimelt seal esinevate pahem poolsete tendentside pärast. Töölisnoorte osatähtsuse suurenemine selles organisatsioonis kindlustas pahempoolsetele baasi ning soo dustas nende aktiviseerumist. Rohkesti noorsotsialiste jõudis oma tõekspidamistes niikaugele, et hakkasid suhtuma pooldavalt side mete loomisse illegaalse kommunistliku noorsooühingu ja Eestimaa 22 EKPA , f. 6495, nim. 1 , s.-ü. 267, 1. 4 ; s.ü. 268 , 1. 15 . 23 EKPA, f. 6495, nim . 1 , S.-ü. 265, l. 169–170, 199 ; Osvald Kivisson . Põranda all (edaspidi : 0. Kivisson. Põranda all), « Karastumine » , lk. 361 . 24 EKPA , f . 24, nim. 1 , s.-ü. 598, 1. 23 .

25 EKPA, f. 6495, nim. 1 , s.-ü. 265, 1. 136; 0. Kivisson. Põranda all , lk. 362. 26 0. Kivisson . Põranda all , lk . 360 .

27 EKPA, f. 25, nim. 1, s.-ü. 598, 1. 15; f. 6495, nim. 1, s.-ü. 265 , 1. 286, 303. 15

ELKNU

225

Kommunistliku Parteiga. Nad olid valmis organiseerima noorsotsia listlikes ühingutes pahempoolseid gruppe ja võtma oma töös alu seks kommunistliku liikumise põhimõtted. Seesuguseid noorsotsia liste oli hulganisti nii Tallinnas kui ka Tartus. EKP Keskkomitee Illegaalse Büroo liige 0. Tuul tõstis oma kirjas Keskkomiteele 1931. a. märtsis eriti esile sidemeid Tartu pahempoolsete noorsot

sialistidega. Viimased olid seadnud endale ülesandeks Noorsotsia listliku Liidu Tartu osakond parempoolsete käest üle võtta. « Mulle on üldse Tartu asi meele järele, » märkis O. Tuul. « Seal on elavaid inimesi ... Need kõik on noored lõvid . Sealt ... toome Tallinna värsket verd. » 28

Ent neid võimalusi kommunistliku noorsooühingu illegaalse orga nisatsiooni tegevuse laiendamiseks ja koostöö loomiseks noorsotsia

listide pahempoolse tiivaga oli järjest raskem realiseerida. Peami seks takistuseks olid kodanluse uued repressioonid 1931. a. kevadel ja suvel. Märtsi algul läks kaitsepolitseil provokaatori kaasabil ja korda tabada EKNU Keskkomitee Orgbüroo liikmed A. 0. Kivisson, kusjuures viimasele lasksid nuhid areteerimisel kuuli

rinda. Mitmel EKNÜ Tallinna Komitee liikmel ja aktivistil tuli are teerimisest pääsemiseks Eestist lahkuda.29

1931. aasta aprilli algul moodustati EKP Keskkomitee Sekreta riaadiso otsusel uus EKNÜ Keskkomitee Orgbüroo, mille koosseisu kuulusid nüüd 0. Tuul, L. Eisen jt. EKNÜ Tallinna Komitee otsus tati laiali saata, sest sinna oli pugenud provokaator.31 Varsti hakkas

tööle uus EKNÜ Tallinna Komitee, mille liikmeteks olid L. Eisen, L. Merila jt.32 Uueks EKNÜ illegaalseks organisaatoriks määras partei noore kommunisti L. Eiseni, kes kuulus EKNÜ esindajana ka EKP Tallinna Komiteesse.33

EKNÜ Keskkomitee Orgbüroo alustas taas ettevalmistusi uute kollektiivide ja propagandistide grupi loomiseks. Peeti plaane Krulli tehases ilmuva tööliste illegaalse ajalehe « Krulli Tööline >> eeskujul asutada samasugune töölisnoorte illegaalne häälekandja Balti Puuvillavabrikus. 34

Kommunistlikud noored Tallinnas, Narvas ja Tartus aitasid 1. mail levitada Eestimaa Kommunistliku Partei lendlehti. Tartus

levitati lendlehti Lembitu kasarmute ümbruses. Ööl vastu 29. aprilli haavasid politseinikud Tartus lendlehtede levitamisel 27- aastast 28 EKPA, f. 24, nim. 1 , s.-ü. 598, 1. 15. 29 EKPA, f. 25 , nim. 1 , s.-ü. 100, 1. 6 . 30 EKP Keskkomitee Sekretariaat moodustati EKP Keskkomitee Poliitbüroo

otsusel endise Illegaalse Büroo asemele, märtsi algul 1931 . 31 EKPA , f. 6495, nim . 1 , s.-ü. 259, 1. 1-2 .

32 Sealsamas, S.-ü. 265, l. 169–170, 199; f. 25, nim. 2, s.-ü. 1108, 1. 8. 33 EKPA , f. 25 , nim. 1 , s.-ü. 53, 1. 12. 34 EKPA, f . 6495 , nim . 1 , s.-ü. 268, 1. 48 . >

226

kommunisti Aleksei Potinit, kes mõni päev hiljem suri saadud haavadesse.35

30. aprillil 1931 levisid ka Valgas käsitsi kirjutatud lendlehed 1. maiks. Need kandsid allkirja «Antsla Kommunistlik Noorsoo Liit » . Autorid kutsusid töörahvast visalt võitlema kodanliku korra

kukutamiseks. Lendlehe koostajaks ja levitajaks oli Antslast päri nev kommunistlike vaadetega töölisnoor R. Stamberg, kes oli juba varem olnud kontaktis EKP liikme V. Kaaveriga. Siis aga kutsuti ta sõjaväkke sundaega teenima. Niiviisi sattuski R. Stamberg Valka,

kus ta levitas nimetatud lendlehte. 36 Eespool toodud faktid näitavad , kui visalt püüti taastada illegaal set tegevust. Ent see ei läinud korda. Põhjuseks olid kodanluse üha uued repressioonid. Reeturi kaasabil areteeris politsei juunis 1931

illegaalse parteiorganisatsiooni juhi, EKP Keskkomitee sekretäri 0. Tuule, samuti suure osa Tallinna parteiorganisatsiooni liikme test. Vangistatute hulgas olid ka EKNU organisaator L. Eisen , EKP ja EKNU aktivistid V. Rootsi, L. Junman , L. Eichorn , G. Eichorn jt. Politsei avastas ka partei mõlemad trükikojad.37 Jälle olid mitmed partei ja kommunistliku noorsooühingu aktivistid sunnitud Eestist

lahkuma. Areteeritud aga anti kohtu alla. Nn. «34 protsessil» (veeb ruaris 1932) mõisteti EKNU Orgbüroo liikmed A. Puusepp ja 0. Kivisson 12 aastaks, L. Eisen ja M. Parker 10 aastaks, L. Jun man 6 aastaks sunnitööle. Üldse mõisteti protsessil süüdi 31 kaebe

alust, keda karistati kokku 173-aastase vangistusega.38 Esialgu jätkas parteiorganisatsiooni kõrval tegevust vaid EKNÜ Saaremaa organisatsioon. Siinsed kommunistlikud noored võtsid osa EKP ja EKNÜ Saaremaa organisatsiooni ühiste lendlehtede valmis

tamisest ja levitamisest, mis Saaremaa oludes oli üsna keerukas ülesanne. Sellest hoolimata oskasid kommunistlikud noored V. Riis,

A. Lember, A. Kuul koos J. Ellamiga 1931. aasta juulis Eesti ja Läti mereväe ühiste manöövrite puhul Kuivastus levitada hulgali selt lendlehti, ehkki manöövrite piirkond oli sõjaväepatrullide poolt sisse piiratud.39 Lendleht juhtis madruste tähelepanu sellele, et

eesti ja läti kodanlus provotseerib oma välismaiste peremeeste käsul sõda Nõukogude Liidu vastu, selgitas välis- ja sisepoliitilist olukorda ning kutsus lõpuks madruseid üles suunama püssi- ja suurtükitorud oma käskijate – kodanluse pihta, kui see peaks -

sundima neid sõtta Nõukogudemaa vastu. Juuli lõpul levitati EKP ja EKNÜ Saaremaa organisatsiooni ühiseid sõjavastaseid lendlehti 35 « Päevaleht», nr. 116, 30. aprillil ja nr. 123, 7. mail 1931 . 36 ENSV RAKA , f. 2121 , nim. 118, s.-ü. 45, l. 2 , 55–56 .

37 EKPA , f. 25, nim. 1 , s.-ü. 53, l. 21—26. 38 Sealsamas, l. 24–27. 39 V. Riis . Kolmandat teed ei ole, lk. 58–61 . 15 *

227

ka Kuressaares, Uuemõisa, Muhu-Suure, Hellamaa jt. valdades. 40 Aprillis 1931 toimus EKP Saaremaa organisatsiooni konverents.

Muude küsimuste hulgas kuulati konverentsil ära ka EKNÜ Saa remaa organisatsiooni esindaja A. Kuuli ettekanne kommunistlike

noorte töö parandamisest.41 Parteiorganisatsiooni aruandes hinnati kommunistlike noorte tegevust kõrgelt. Vastuvõetud otsuses rõhu tati, et parteikomitee peab noortööliste ja maanoorte organiseeri

misele veelgi suuremat tähelepanu osutama ja EKNÜ organisat siooni igakülgselt toetama. Peeti vajalikuks senisest rohkem ära kasutada olemasolevaid legaalseid võimalusi propagandaks töölis ja maanoorte ning kooliõpilaste seas, rakendada neid lendlehtede

levitamisel jne. Otsustati, et lähemal ajal viiakse läbi EKNÜ Saa remaa organisatsiooni konverents.42 Otsus EKNÜ kohaliku organi satsiooni konverentsi läbiviimiseks väljendas kommunistlike noorte tegevuse ja nende osatähtsuse suurt kasvu Saaremaal . Konverents

pidi toimuma hiljemalt sügisel.43 Ent kavatsusest tõmbasid kriipsu läbi areteerimised Tallinnas ja sügisel ka Saaremaal. Siin vangistati koos J. Ellamiga mitmed EKNU aktivistid, nagu A. Kuul, V. Lem ber jt. Varsti areteeriti ka sügisel kodanlikku sõjaväkke võetud

V. Riis. Neist mõisteti J. Ellam 6 aastaks, V. Riis ja A. Kuul 4 aas 44 taks, teised 2-3 aastaks vangi.“

Need repressioonid andsid Eesti kommunistlike noorte põranda alusele organisatsioonile uue raske löögi. Veel püüdsid küll mõned areteerimisest pääsenud kommunistlikud noored Tallinnas 1931 . aasta suvel ja sügisel omal käel üksikuid illegaalseid lendlehti välja

anda, kuid need jäid siiski erandlikeks aktideks. Seevastu jätkasid oma tegevust kommunistliku partei ja kommu nistliku noorsooühinguga koostööd pooldavad pahempoolsed noor sotsialistid . Neist kujunes aktiivseimaks Oskar Cher Tallinnast. Ta

oli astunud Noorsotsialistlikku Liitu 1931. aasta aprillis. 1931. a. suvel

sõlmis EKNÜ Tallinna

Komitee temaga

sidemed

andis juhtnööre tegutsemiseks. Augusti keskel pöördus

ning

0. Cher

kirjaga Nõukogude Liidus viibivate Eestimaa Kommunistliku Partei tegelaste poole, paludes saata eestikeelset kommunistlikku kirjan dust.45 Samal suvel kohtus 0. Cher Tartu pahempoolsete noorsot

sialistide esindajate E. Lepiku, A. Hindi ja A. Piiriga. Ühiselt aru tati, kuidas laiendada pahempoolset opositsiooni kogu Noorsotsia 40 ENSV ORKA, f . 949, nim. 1 , s.-ü. 78, 1. 274 , 284 , 373, 377, 378 . 41 V. Riis. Kolmandat teed ei ole, lk. 63–64 .

42 EKPA , f . 6495, nim. 1 , S.-ü. 263 , 1. 35 . 43 V. Riis. Kolmandat teed ei ole, lk. 65.

44 « Päevaleht» , nr. 328, 30. novembril 1932. 45 EKPA, f . 6495 , nim. 1 , s.-ü. 265, 1. 179 , 199, 286 . 228

listliku Liidu ulatuses ning kuidas liitu tervikuna pahempoolsete kätte üle võtta. Kõigepealt otsustati alustada Tartu ühinguga. Leiti, et kuna Tartus on pahempoolsetel kindel ülekaal, tuleb kutsuda

kokku erakorraline koosolek ning valida uus juhatus juba pahem poolse suuna pooldajatest.46 See aktsioon aga nurjus Noorsotsialist liku Liidu juhtkonna vastuabinõude tõttu.47 Pahempoolse voolu esindajad Tartu ühingus heideti Eesti Noorsotsialistlikust Liidust

välja.48 E. Lepiku, A. Hindi, A. Steini ja K. Mõissaare algatusel asutasid nad sama aasta septembris uue organisatsiooni Tartu Tööliste

siooni

Esperanto-

koondusid

ja

eeskätt

Kultuuriühingu.49 revolutsiooniliselt

Uude organisat meelestatud noored

haritlased ja töölisnoored, kellest suurem osa oli välja heidetud ENL - st. 50

Tallinnas õnnestus grupil pahempoolseil noorsotsialistidel ees otsas O. Cheri, I. Enoki, G. Liivakandi ja R. Adamsoniga septembris

1931 asutada Lasnamäe töölisrajoonis ühing « Karl Marx » . See kuulus vormiliselt küll Noorsotsialistlikku Liitu, ent siia koondusid peamiselt pahempoolse maailmavaatega noored , kes pooldasid tege

vusühtsust kommunistliku liikumisega. Siia kuulus üle 20 töölis noore. Ühingus peeti referaate marksismi-leninismi küsimustes, loeti marksistlikku kirjandust, korraldati kõnekoosolekuid Tallin nas, Tartus, Pärnus, Haapsalus ja Hiiumaal. Tema üheks esimeseks suuremaks aktsiooniks oli sotsiaaldemokraatliku Töölisspordi Liidu kongressil (novembris 1931 ) suure osa endiste juhatusliikmete läbi kukutamine. Spordiliidu juhatusse valiti hulk pahempoolse voolu esindajaid .52

Noorsotsialistliku Liidu juhatusel tekkis üsna pea ühingu « Karl Marx » suhtes kahtlusi. Vastuaktsiooni alustati sellega, et detsemb ris 1931 heitis liidu juhatus O. Cheri Noorsotsialistlikust Liidust välja.

Samal 1931. aastal lõi küllaltki suuri laineid Haapsalu noorsotsia listide rühma tegevus Läänemaa Õpetajate Seminaris.53 Siin kor raldas grupp õpilasi-noorsotsialiste (A. Piht, R. Prääts, L. Hallop, F. Eisen, A. Tolk jt. ) seminari kultuurihommikul 14. märtsil 46 EKPA , f. 25 , nim . 2 , s.-ü. 1024 , 1. 9; f. 6495 , nim. 1 , s.-ü. 271 - a , 1. 4–5 . 47 EKPA , f . 25, nim. 2 , s.-ü. 1024, 1. 10 . 48 Sealsamas; f. 6495 , nim . 1 , S.-ü. 271 - a , 1. 5 . 49 Sealsamas; ENSV RAKA, f. 2121 , nim . 119 , S.-ü. 147, 1. 478 .

50 51 287; 52

ENSV RAKA, f. 2121 , nim. 119 , S.-ü. 147 , 1. 440. EKPA , f. 25, nim . 2 , S.-ü. 342 , 1. 28; f. 6495 , nim . 1 , s.-ü. 265 , 1. 199, 286– S.-ü. 271 -a, l . 4 . EKPA , f . 6495 , nim. 1 , s.-ü. 265, i . 303.

53 EKPA , f. 1 , nim. 1 - a , S.-ü. 1828, 1. 6—7 ; Eesti NSV Teaduste Akadeemia

Teaduslik Keskarhiiv (edaspidi: ENSV TA TKA), f. 46, nim. 1 , S.-ü. 27, 1. 1-2 .

229

K. Marxi surma -aastapäeva tähistamise ja 1. mai koosoleku linna lähedases metsas.54 Ka Rakvere noorsotsialistlikus ühingus kujunes välja pahempoolne grupp eesotsas siinse õpetajate seminari õpilase V. Sooga. Hoolimata

Eestimaa

Kommunistliku

Noorsooühingu

juhtiva

keskuse purustamisest kodanluse poolt muutus töölisnoorte tegevus legaalsetes organisatsioonides üha aktiivsemaks. Pärast Eesti Tööliste Partei ja Tööliste Klubi sulgemist

1930.

aastal jätkus töölisnoorsoo legaalne tegevus pahempoolsetes ameti

ühingutes, «Valvaja » spordiringis, Tööliste Esperanto Seltsis jm. Kiutööliste ametiühingu juures töötas töölislaste grupp.55 Prole taarse noorsoo legaalne võitlus omandas aga uue hoo pärast seda,

kui läks korda asutada rida tööliste kultuurhariduslikke ühinguid, mille peamise jõu moodustasid just noored . Nendes ühingutes jät kasid revolutsioonilised noored võitlust, mida nad olid pidanud

UTU, ETP noortesektsioonide, Tööliste Klubi ja teiste kodanluse poolt suletud organisatsioonide ridades. Tööliste Kultuur - Hariduslik Ühing Tallinnas avati 25. jaanuaril 1931. Ühingusse koondus üsna hulgaliselt töölisnoori. Tähendatud ühingu juhatuses oli tema tegevuse vältel ka rida kommunistlikust noorsooliikumisest aktiivselt osavõtnud noori, nagu V. Rootsi, L. Eisen , Erich ja Elfriede Ellmann , A. Päss, H. Praks (Martin son) jt. Osa neist kuulus EKP ridadesse (V. Rootsi, L. Eisen ), osa olid EKNÜ liikmed (Ellmannid ).56 Ühingus asutati rida ringe: poliitiline, usuvastane, muusika-, näite-, kirjandus-, spordi-, esperanto-, vene keele ja Nõukogude

Liidu sõprade ring.57 Ühingu keskuseks oli Tööliste Maja. Siin kor raldati süstemaatiliselt kõnekoosolekuid , kontsertmiitinguid , puhke õhtuid, kus isetegevuslikule osale alati eelnes poliitiline kõne. Rida

üritusi viidi läbi ühiselt ametiühingutega. Tähtis koht Kultuur Haridusliku Ühingu töös oli Nõukogude Liidu rahvaste saavutuste propageerimisel. Nagu tema eelkäija Tööliste Klubi, tegi ka Kultuur - Hariduslik

Ühing üsna aktiivset tööd ametiühingute liikmete lastega. Ühingu lasteringi nimetuse all oli töölislapsi võimalik legaalselt organisee

rida, neid kasvatada proletaarse internatsionalismi vaimus ning lülitada ühiskondlik -poliitilisse ellu. Lastering, mis oli asutatud 54 Haapsalu Rajooni Riiklik Arhiiv , f. 64, nim. 1 , s.-ü. 51 , l. 102—103; s.-ü. 104 ,

l . 30–31 .

55 « Uus Aeg», nr. 1 , 13. septembril ja nr. 6, 22. novembril 1930. 56 EKPA , f. 6495, nim. 1 , S.-ü. 285 , 1. 145 ; f. 24 , nim. 1 , s.-ü. 673, 1. 8 ; « Võit luse Aeg » , 20. mail 1931 ; « Päevaleht», nr. 165 , 21. juunil 1931 .

57 0. Elango. Tõe ja teadmiste poole. «Rahva Hääl», nr. 264, 4. novembril 1960 ; « Võitluse Aeg » , 20. mail 1931 ; «Vaba Maa » , nr. 143, 21. juunil 1931 . 230

juba Tööliste Klubis, jätkas oma tegevust Tööliste Majas. Ringi juhiks sai kommunistlik noor Hilda Järvepera ( Verro ). Lasteringi

liikmeid nimetati Eesti pioneerideks.58 Pioneerikoondustel mängiti, lauldi revolutsioonilisi laule, õpiti isetegevusnumbreid tööliskoos olekuil esinemiseks, tegeldi spordiga, korraldati ekskursioone ja matku. Peatähelepanu oli suunatud laste kasvatamisele revolut siooni vaimus. Selleks korraldati poliitilisi vestlusi, võeti osa töö liste koosolekuist ja muudest Tööliste Maja üritustest. Pioneerid võtsid aktiivselt osa töölisajakirjanduse levitamisest, varjasid polit

sei eest keelatud kirjandust, aitasid vanglasse heidetud töölisakti vistidele pakke kätte toimetada, mõned pioneerid täitsid kulleri ülesandeid. 1932. aasta suvel organiseeriti pioneeride suvelaager Rannamõisas. Hoolimata majanduslikest raskustest tegutses laager kommunistlike noorte juhtimisel edukalt. Eriti aktiivselt võtsid noored osa ühingu kirjandusringi tegevu

sest. Ringi liikmed aitasid kaasa pahempoolse töölisajakirjanduse väljaandmisele, korraldasid iga nädal referaate ja vaidluskoosole kuid.

Hoogsalt tegutses Kultuur- Haridusliku Ühingu usuvastane ring, mis asutati 31. jaanuaril 1932.59 Ringi töö organiseerimine lasuski

peamiselt noorte endi õlgadel. Juhatusse kuulusid töölisnoored V. Arbet, A. Prosallik, V. Sulling jt.60 Töökoosolekutel peeti usu vastaseid ettekandeid ja arutati ateistliku selgitustöö korraldamist.

Ühtlasi organiseeriti usuvastaseid loenguid laiemale kuulajaskon nale. Ring oli ühenduses Nõukogude ateistlike organisatsioonidega, kellelt telliti ajakirju « Bezbožnik » , « Antireligioznik » jt.61 Töölis noorte V. Sullingu ja O. Vachmanni (Valvet) toimetamisel välja antud ateistlikus ajakirjas « Usk ja Tõde » püüti usuvastast selgitus tööd seostada töölisklassi revolutsioonilise võitlusega. Ajakirja esi meses numbris öeldi: « Ajakiri « Usk ja Tõde » algab süstemaatilist

võitlust usu vastu ja püüab organiseerida kõiki, kelle hüüdsõnaks: võitluses usu vastu tasandame teed sotsialismile. « Usk ja Tõde » peab tungima töölisklassi ridadesse ja selgitama usu kahjulikkust tööliskonnale, sest usk on kapitalistide võimas tööriist, mis teeb pehmeks ja taltsaks tööliste selgrood ja sunnib neid kummardama isandate ees näljapennide eest ... » 62 Usuvastane ring andis välja veel lendlehti. Neidki kasutati tööliste üleskutsumiseks revolutsioo nilisele võitlusele .

58 B. Nedzvetski. Esimeste sammude ... , lk. 133. 59 « Tööliste Võitlus» , nr. 4, 1. oktoobril 1932. 60 « Meie Võitluse Aeg » , 13. veebruaril 1932.

61 O. Kuuli. Ühise võitluslipu alla (edaspidi: 0. Kuuli. Ühise võitluslipu alla) . Tallinn , 1961 , lk . 147 . 62 «Usk ja Tõde » , nr. 1 , veebruar 1932, lk. 3. 231

1932. aasta sügisel alustas tegevust Tööliste Kultuur -Haridusliku

Ühingu noortering. Sellesse koondus üle kahekümne revolutsiooni lise noore, peamiselt Kopli töölisrajoonist.63 Ringi juhatusse kuulu sid A. Prosallik, V. Sulling, A. Leinberg (Leinkask), K. Järlakas.64 Noorteringi ideoloogiliseks juhiks oli 23 -aastane Balti Puuvillavab riku tööline 0. Vachmann ( Valvet). Ta oli juba varem töölisnoor

soo liikumisest osa võtnud, mille eest heideti välja õhtugümnaasiu mist.65 Ringi juhatuse liikmed olid sidemeis ka Eestimaa Kommu

nistliku Parteiga. Parteilt saadi näpunäiteid tegevuseks ja illegaal set kirjandust, mida ringis salaja loeti.66 Eriti tõhusat abi osutasid noorteringi liikmed pahempoolse töölis ajalehe väljaandmisel. Noored kirjutasid ise artikleid ja kogusid ajalehe jaoks materjali, olid käskjalgadeks toimetuse ja trükikoja vahel. Ajalehe ilmumisel kandsid nad lehepakid Tööliste Majja, kust need siis levitajatele ja tellijatele välja saadeti. Sageli lasus kogu töö tervenisti noorte õlgadel.67

Tööliste Kultuur -Haridusliku Ühingu tegevus ei piirdunud üksnes Tallinnaga. Peatselt loodi tema osakonnad Tartus, Pärnus, Valgas, Narva -tagustes valdades. Ka nende töös lõi kohalik noorsugu aga ralt kaasa. Narva ja selle ümbruse noored võtsid samal ajal aktiiv

selt osa tööliste esperantoseltsi « Batalo » 68 ja kiutööliste ameti ühingu noortekomisjoni tegevusest.69 Seltsis töötasid eesti ja vene noored ühiselt. Nende hulgas oli eriti aktiivne I. Stepanov, kes oli

juba varem osa võtnud Narva gümnaasiumiõpilaste illegaalsest ringist .70

Kommunist E. Tarkpea ja teiste revolutsiooniliselt meelestatud tööliste juhtimisel tegutses ka Pärnus 1932. aasta septembris asu tatud Tööliste Kultuur-Haridusliku Ühingu osakond ( 1933. aasta jaanuaris

reorganiseeriti

Kehakultuuri

Ühinguks),

see

iseseisvaks

Tööliste Hariduse ja

mille tööst võtsid noored

aktiivselt

Osa . 71

Viljandimaal Suure-Kõpus asutatud Kultuur-Haridusliku Ühingu osakonnas korraldati 1932. aasta detsembri lõpus ja järgmise aasta aprilli algul rida huvitavaid usuvastaseid õhtuid . Ka siin ei puu 63 EKPA, f . 24, nim . 1 , s.-ü. 722, 1. 75 . 64 EKPA, f. 25, nim. 2 , s.-ü. 1846, l. 4, 31 . 65 Sealsamas , 1. 10 ; f. 1 , nim . 1 a, S.-ü. 291 , l . 2, 4 ; ENSV TA TKA, f. 46 , nim . 2 , s.-ü. 53, 1. 7-9.

66 67 68 69 70

EKPA , f . 24 , nim. 1 , S.-ü. 722 , 1. 74–75 . EKPA, f . 25 , nim. 2, s.-ü. 1846 , 1. 5—8 . ENSV ORKA , f. 949, nim. 1 , s.-ü. 133 , 1. 85 ; f. 852, nim. 1 , S.-ü. 2297, 1. 1 , jj . EKPA, f. 6495 , nim. 1 , S.-ü. 291 , 1. 1 . EKPA , f. 1 , nim . 1 a, s.-ü. 2457 , 1. 5 .

71 EKPA, f. 25, nim. 2, s.-ü. 133, 1. 5; O. Kuuli. Ühise võitluslipu alla, lk. 147-148 . 232

dunud usuvastased laulud, mis olid trükitud lendlehtedena. Neid levitati hiljem isegi kohaliku algkooli õpilaste hulgas. Võimud kartsid kultuurhariduslike ühingute edasist edu. Nii andiski sisekaitseülem 1933. a. kevadel korralduse Kultuur -Hari

dusliku Ühingu ja tema osakondade sulgemiseks, sest need olevat saanud hädaohtlikuks riigi julgeolekule.72 Suleti ka Pärnu Tööliste

Hariduse ja Kehakultuuri Ühing, selle juht E. Tarkpea aga saadeti asumisele Kihnu saarele. Et anda legaalsele töölisliikumisele veel

üks hoop, müüdi valitsuse nõudmisel Tallinnas Vaksali puiesteel asunud Tööliste Maja oksjonil Pikalaenu Pangale maha ja anti hiljem kodanlikule sõjaministeeriumile määramata aja peale kasu tamiseks. 73

Eestimaa Kommunistliku Partei mõju all tegutsenud kultuur

hariduslikud ühingud etendasid majanduskriisi raskeil aastail, kodanliku terrori, töölisliikumise üldise tagakiusamise ja fašismi pealetungi tingimustes märkimisväärset osa töölisnoorsoo organi seerimisel ja kasvatamisel. Tööliste kultuurhariduslike ühingute mitmesuguste ringide ja ürituste kaudu õnnestus organiseerida pro letaarsete noorsoohulkade kasvatamist revolutsioonilises vaimus,

laiendada nende poliitilist ja kultuurilist silmaringi, suunata töölis noorsugu teadlikule osavõtule proletariaadi klassivõitlusest.

Fašismi pealetungi perioodil etendas proletaarse noorsoo fašismi vastases võitluses küllaltki suurt osa Eesti Töölisnoorte Ühing

(ETU ). Selle uue legaalse töölisnoorsoo -organisatsiooni tegevus algas 1932. a. septembris. Tema asutajateks olid revolutsioonilise töölisliikumise aktivistid V. Mühlmann, G. Liivakant ja G. King

sepp eesotsas 0. Cheriga. 1932. aasta aprilli lõpul saatsid Tallinna transporditöölised O. Cheri oma esindajana 1. mai pidustustele Nõu kogude Liitu. Maailma esimese sotsialistliku riigiga tutvumine aitas

0. Cheri oma kommunistlikku maailmavaadet lõplikult välja kujun dada. Pärast Nõukogudemaalt tagasitulekut pidas ta töölistele loen guid sotsialistliku ülesehitustöö saavutustest Nõukogude Liidus.

1932. aasta suvel hakkas 0. Cher aktiivselt tegema kommunistlikku selgitustööd töötute hulgas.74 Sel ajal kujunes temast energiline proletaarse noorsoo organiseerija. Nagu eespool märgitud , oli ta juba 1931. aasta suvel loonud sidemed EKNÜ Tallinna Komiteega ja EKP juhtivate seltsimeestega.75 Viimastega kohtus O. Cher ka

tööliste delegatsiooni koosseisus NSV Liidus viibides, saades juhen deid ja näpunäiteid legaalsetes organisatsioonides tegutsemiseks. Töölisnoorte Ühingu tegevus võttis algusest peale selge ja kindla 72 73 74 75

« Päevaleht» , nr. 116, 30. aprillil ENSV ORKA, f . 1108, nim . 3, S.-ü. Revolutsiooni lipukandjad, I , lk . EKPA , f. 6495 , nim . 1 , S.-ü. 265 ,

1933 . 1480, 1. 28–32 . 35 . 1. 286.

233

poliitilise suuna. Sisuliselt täitis ta Kommunistliku Noorsooühingu funktsioone ja ülesandeid partei lähima abilise ja võitlusreservina.

Ühingu juhatusse kuulusid alguses J. Rähn, G. Kingsepp (mõlemad nad olid eri aegadel ühingu esimeheks), G. Liivakant, R. Adamson ( varem ETP noortesektsiooni juht Tallinnas ), V. Mühlmann.76 Üheks

aktiivsemaks liikmeks oli ühingu sekretär A. Männik.77 Ühingu töösse lülitusid veel Erich Ellmann, A. Liira, V. Arbet, V. Vek mann, J. Miller, H. Praks (Martinson ) jt., kes olid tuntud aktivistid

revolutsioonilistes töölisorganisatsioonides.78 Novembris 1932 kuu lus Eesti Töölisnoorte Ühingusse umbes 40 noort. Ühingu liikmeile

tehti kohustuseks astuda ühte pahempoolsesse ametiühingusse ja samal ajal mõnda sotsiaaldemokraatide mõju all olevasse reformist

likku organisatsiooni, et teha seal kommunistlikku selgitustööd ."9 Sellega püüdis Eesti Töölisnoorte Ühing arendada poliitilist selgi tustööd võimalikult laiades hulkades ja neid oma mõju alla tõm mata.

See ühing tegutses algusest peale kommunistliku partei ideelisel

juhtimisel. Mitmed ühingu aktivistid (0. Cher, A. Männik, E. Ell mann jt. ) olid ühenduses Eestimaa Kommunistliku Parteiga. Aktiiv tunnistas oma töös kommunistide juhtivat ja suunavat osa. Sellest kõneleb asjaolu, et juba 1932. a. novembri lõpul esitas O. Cher parteile aruande ühingu senisest tegevusest.80 EKP varustas ühingut

mitmesuguseid kanaleid mööda illegaalse kommunistliku kirjandu sega. Arvestades tolleaegset olukorda kommunistlikus parteis, ei saanud sidemed parteiga loomulikult olla täiesti pidevad. Eesti Töölisnoorte Ühingu juures organiseeriti klassivõitluse aja

loo, poliitilise ökonoomia , kirjanduse, vene keele, usuvastane ning sõjavastane ring. Kuivõrd liikmeskonnas oli ka vene töölisnoori, siis anti välja kaks seinalehte: eesti- ja venekeelne.81 Peale ühingu enda koosolekute korraldati sageli ka laialdasema osavõtuga refe

raat- ja vaidlusõhtuid poliitilistel ja ateistlikel teemadel. Ühingu

üritustel said põhiküsimusteks kodanluse ja tema kannupoiste sotside liidrite poliitika paljastamine ning töölisklassi üksmeelse -

võitluse vajalikkuse selgitamine.

Kaitsepolitsei püüdis Töölisnoorte Ühingu aktiivset tegevust rep ressioonidega, läbiotsimiste ja ülekuulamistega igati halvata ja noori ära hirmutada. 1932. aasta oktoobri lõpul saadeti ühingu

tegelik juht 0. Cher Tallinnast välja. Ta asus elama Tartusse. 76 EKPA, f. 25, nim . 2, s.-ü. 1471, 1. 4 .

77 EKPA, f. 25, nim . 2, S.-ü. 1528, 1. 5—9; f. 27, nim . 3, s.-ü. 51 , 1. 2. 78 EKPA , f. 25, nim . 2, s.-ü. 374, l. 8–10. 79 EKPA , f . 25, nim. 2, s.-ü. 1471 , 1. 4 . >

80 Sealsamas . 81 Sealsamas .

234

1. mail 1933 hakkas ilmuma ühingu häälekandja « Võitlusrinne » . vastutavaks toimetajaks ja väljaandjaks oli ametlikult V. Mühlmann. Põhilise töö tegi « Võitlusrinde » toimetamisel aga A. Männik , kellel oli juba mõningaid kogemusi ajakirjanduse

Selle

alal .

«Võitlusrinde » esimese numbri esiküljel avaldati kuulutus 1922. aastal kodanluse poolt mõrvatud Viktor Kingissepa mälestuseks. Juhtkirjas rõhutati, et töölisnoorsugu peab saama vanemale gene ratsioonile vääriliseks vahetuseks, ta peab asendama ka klassivõit

luses langenud seltsimehi. Selleks oli aga vaja, et noored võtaksid aktiivselt osa proletariaadi võitlusest kodanluse vastu. « Võitlus ise peab olema meie kooliks, kust saame vajalikke võitluskogemusi ja teadmisi ning kus õpime võideldes neid õieti kasutama, » selgitati

juhtkirjas.82 Artiklites esitati ülevaade marksistlik -leninlikust sot sialistliku revolutsiooni teooriast ning kritiseeriti K. Kautskyt ja teisi II Internatsionaali oportunistlikke liidreid , sealhulgas Eesti noorsotsialistide juhte, avaldati V. I. Lenini mõtteid proletariaadi

partei suhtumisest religioonisse jne. «Võitlusrinde » teine number (ilmus 18. mail 1933 ) oli pühendatud peamiselt töölisklassi fašismi vastase ühisrinde loomisele. Töölisnoori kutsuti asuma esimeste ühisrinde eest võitlejate hulka. Julgesti ja teravalt paljastati siin

imperialistlike suurriikide plaane päästa valla sõda esimese sotsia lismimaa vastu ning kutsuti töölisi tema kaitseks välja astuma.

Suure sümpaatiaga suhtus ETÜ häälekandja Nõukogude Liidusse. « Võitlusrinde » teine number hakkas avaldama ka järgnevat üle

vaadet rahvusvahelisest kommunistlikust töölisnoorsoo liikumisest. Nii kogu ETÜ tegevusel kui ka tema häälekandja väljaandmisel oli eriti suur tähtsus töölisnoorsoo fašismivastase ühisrinde seisu

kohalt. Tegelikult kujutaski ETÜ endast selle ühisrinde organisat

siooni: tema ridades tegutses kõrvuti kommunistliku ja sotsiaal demokraatliku maailmavaatega noori. Eesti Töölisnoorte Ühing töö tas kontaktis noorsotsialistide Tallinna ühingu pahempoolse grupiga, kelle eesotsas olid I. Enok ja K. Raesaar. 1932. aasta sügisel hakka

sid pahempoolsed tegema ettevalmistusi noorsotsialistliku ühingu «Karl Marx » ülevõtmiseks ning tema liitmiseks Eesti Töölisnoorte Ühinguga. Ent ühingu ülevõtmine nurjus. Ka ühing « Karl Marx >> likvideeriti varsti.83

Eesti Töölisnoorte Ühing ei suutnud siiski kujuneda töölisnoorte massiliseks ühisrindeorganisatsiooniks. Selle põhjuseks olid uued

areteerimised, sotsiaaldemokraatide ja Noorsotsialistliku Liidu mõnede juhtide vastutegevus, majanduslikud raskused « Võitlus rinde» väljaandmise jätkamisel ja ruumide muretsemisel, aga ka 82 « Võitlusrinne» , nr. 1 , 1. mail 1933 .

83 EKPA, f. 25, nim . 2, s.-ü. 342, l. 28. 235

T KÜLA PROIE AARIANE 一般 的 的 的 的 的 各 的 总部的 种 *

**

Võitlusrinne **

menn .

** ** *** *** 2283 ** 0338 * ** SABA * SES E$** *********** **** ** ** ***** ********** **** **** 88**

的年 转

专为 的

做法 1

附錄 的, 以 特脚 94 9 利 本 中 的

的 家常 的 名义: 杀

$ ***

* es **Sx

** ***

********

i Mele sihtoon . mina **** see d x rn****

Se **

Rexus

** *** d * ** *i e * ****m ** stosa *s o * *** B **** ****

exam

s **** ***** og de ***** * **** *** ** ****** 3 ** ** ** ** ** ** ** 4 *** Sexy * ** *** besar 2008 se** ****** toe

VIKTOR EPP

bor

***

Beru o ***

Stom the

అయు*తం

***

*

s *** **

o

&

X2 ***

KINGISS

***** ***** *** ******

more

* *** ****

* *

的游

****** ttone st**ar * te ******** ** ** **n****** wes& **** **o Becom **s * ** eo *** ****** na si sex ***** sau ka

的

**** * ********** **** * ** e ** xoss *** ** **** **as *Ber ****

。

的 嫩

**** co se

***** * **** ** s *** w* **** UR ** ác o **** * và đô*ng*** kh*** * rm*on** He* se sera aus * *** **** ** * * **** emand is **** * ** * ** *** **** **** **** ****** Ax ** **** ** **** ** **** ****** *************Sxx

S 的

***

EKNU illegaalseid väljaandeid aastaist 1930—1933

ühingu aktivistide vähesed poliitilise võitluse ja organisatsioonilise töö kogemused. Oli tunda Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu juhtiva käe nõrkust.

Tõsi küll, tehti mõningaid katseid kommunistliku noorsooliikumise

põrandaaluse juhtimise taastamiseks. Selles suhtes pidi algatajaks olema EKP Jaan Kreuksi nimeline rajooniorganisatsioon . Selle rajas 1932. a. esimesel poolel 23 -aastane energiline kommunist, kommu nistliku noorsooühingu kasvandik Albert Sakkart. Enne Eestisse illegaalsele parteitööle tulekut töötas ta Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali Täitevkomitees.84 A. Sakkart lõi parteirakukesi

mitmel pool Tartu-, Viljandi- ja Harjumaal, mis kokku moodusta sidki nimetatud rajooniorganisatsiooni. Jaan Kreuksi nimelisse par teiorganisatsiooni kuulus ka rida töölisnoori, kes tegid poliitilist

selgitustööd oma eakaaslaste hulgas.85 Arvestades A. Sakkarti koge musi kommunistliku noorsooliikumise alal , otsustas EKP Kesk

komitee panna temale ka Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu 84 Revolutsiooni lipukandjad , I, lk. 141-142. 85 EKPA, f. 4907, nim . 1 , s.-ü. 134, 1. 1 ; f. 25, nim. 2, S.-ü. 1466, 1. 3 , 9. 236

ülemaalise põrandaaluse organisaatori kohustused. Vastavalt EKP

Keskkomitee instruktsioonile pidi A. Sakkart aktiivi hulgast välja valima ja tööle rakendama organisaatoreid, kelle abil tuli rajada kommunistlike noorte illegaalseid kollektiive, anda välja noortele adresseeritud kirjandust, luua sidemeid legaalse Eesti Töölisnoorte

Ühinguga ja tungida ka noorsotsialistide ühingusse, et seal laien dada opositsioonilist võitlust.86 Et aga parteitöö oli Jaan Kreuksi nimelises organisatsioonis pingeline ning haaras suurt piirkonda ja A. Sakkart ise oli konspiratsiooni huvides kraavitööliseks, suutis ta kommunistliku noorsooühingu osas suhteliselt vähe ära teha.

Noorte organiseerimise andis ta ülesandeks oma abilistele . 87 Üks neist oli noor kraavitööline, väikemaapidaja poeg A. Põdra, kes agaralt selgitas töölisnoorte hulgas poliitilisi päevaprobleeme.88 A. Sakkartil läks korda ka mõnede pahempoolsete noorsotsialistidega (M. Kangro - Lepik jt.) kontakti astuda ning neid lendlehtede levi tamisele ja teiste kommunistliku partei ülesannete täitmisele kaasa tõmmata.89 Üsna arvukate lendlehtede ja illegaalse häälekandja «Külaproletaarlane kõrval organiseeris A. Sakkart ka EKNÜ lendlehe « Töötavatele noortele !>> koostamise Jaan Kreuksi nimelise

EKNÜ Rajoonikomitee nime all. Seda paljundati ja levitati 1932. aasta septembris rahvusvahelise noorsoopäeva puhul. Ka illegaalses ajalehes « Külaproletaarlane » pühendati mõningat tähelepanu töö

tavale noorsoole. Siin avaldati sõnumeid ja kirju noortööliste ras kest elust. Ajalehe 19. numbris ilmunud pikemas kirjutises selgi tati kommunistlike noorte organiseerimise küsimusi. Parteiorgani satsiooni liikmeile pandi südamele, et nad noorte keskel rohkem poliitilist selgitustööd teeksid, illegaalset kirjandust levitaksid ja noori võitlusse kaasa tõmbaksid.90

Poliitilist tegevust proletaarse maanoorsoo hulgas jätkas neil aastail ka EKP Saaremaa organisatsioon , kuigi 1931. aasta sügisel

toimunud

areteerimised olid seda tublisti nõrgendanud.

Nagu

varemgi toimus siin peamine tegevus illegaalselt ning seisnes ees kätt lendlehtede levitamises. Ka 1932. ja 1933. aastal anti Saare maal välja partei ja kommunistliku noorsooühingu ühiseid lend lehti. Nii näiteks levitati 1932. aasta juuli lõpul Kuressaares, Saa remaa valdades ja Muhumaal sõjavastast lendlehte ning korral

dati rahvusvahelise sõjavastase päeva tähistamist.91 86 87 88 89

EKPA , f. EKPA , f. EKPA, f. Ülevaade

6495 , nim. 1 , S.-ü. 297 , l . 25 . 4907 , nim. 1 , s.-ü. 125, l . 13. 24, nim. 1 , s.-ü. 722, 1. 29. EKP ajaloost, II, lk . 251 .

90 « Külaproletaarlane», nr. 9 ( 19), oktoober 1934. 91 ENSV ORKA, f. 949, nim. 2, s.-ü. 16, 1. 15—16. « Tööliste Võitlus», nr. 1, 27. augustil 1932.

237

Mitmes teiseski linnas ja alevis tegid taastatud parteirakukesed ja üksikult tegutsevad kommunistid proletaarse noorsoo hulgas organiseerimis- ja selgitustööd . Vanglast vabanenud kommunisti, Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu ühe rajaja Erich Tarkpea eestvõttel tegid noorte töötute ja ametiühingutesse koondunud noorte keskel selgitustööd Pärnu kommunistid.92 1932. aastal orga niseeris vanglast vabanenud noor kommunist Richard Mikker Kun das parteikollektiivi, mis enamikus koosnes just endistest töölisnoor soo liikumise aktivistidest ja noortest töölistest. Tema tegevuse tulemusena hakkasid kommunistlikust liikumisest osa võtma ka

mõned Rakvere keskkooliõpilased, nagu M. Serm jt. Selle liikumi sega tuli kaasa ka Rakvere pahempoolseid noorsotsialiste eesotsas

V. Sooga.93 Ka endise poliitvangi, ÜTÜ ühe juhtiva tegelase A. Taalmanni initsiatiivil ja juhtimisel Suure -Kõpus Viljandimaal 1933.-1934. aastal rajatud parteikollektiivi tõmmati kaasa ümbrus konna töötavaid noori.94

Esines juhtumeid, kus üksikud pahempoolse maailmavaatega noored koondusid omaenda initsiatiivil illegaalsesse rühma. Nii tegutses 1931.—1932. aasta talvel Tallinnas noore õigusteadlase J. Ivaski juhtimisel illegaalne noorterühm . Sellest võtsid osa ka

noored ajakirjanikud E. Tammlaan - Stein (Jänkimees) ja R. Sirge,95 ETP noortesektsiooni endine aktivist H. Praks -Martinson jt. Siin arutati Nõukogude Liidu kirjanduse, kunsti ja teaduse küsimusi,

õpiti tundma sotsialismi ülesehitamise edukäiku Nõukogudemaal, loeti NSV Liidu kohta käivat kirjandust. 1932. aasta kevadel avas tati selle rühma tegevus, tema liikmeid kuulati kaitsepolitseis üle, korraldati läbiotsimine. J. Ivask aga saadeti sisekaitseülema otsusel kaitseseisukorra piirkonnast välja. Mitmed nimetatud rühma liik

med (H. Praks -Martinson jt.) jätkasid hiljem tegevust kommunist likus noorsooliikumises.96 1932. aastal organiseeris kommunistlikust noorsooliikumisest juba varem aktiivselt osavõtnud Erich Ellmann

Tallinnas revolutsiooniliste noorte illegaalse grupi, kes tegeles kommunistliku kirjanduse lugemise ja levitamisega.97 1931.- 1933. aastal tehti kommunistlikku selgitustööd ka Voltveti metsakooli õpilaste seas.98 Revolutsioonilistel noortel tuli tegutseda lakkamatu kodanliku ter 92 E. Tarkpea . Töörahva võimu eest, lk. 411 . 93 EKPA , f. 6495 , nim . 1 , S.-ü. 296 , 1. 11–13; f. 25, nim . 2, S.-ü. 1119, 1. 65 ; >

S.-ü. 1426, l.

14,

19.

94 EKPA, f. 25, nim . 2, s.-ü. 831, l. 27 jj . 95 Õ. Elango. Kultuurisidemetest Nõukogude Liiduga eesti kodanluse dikta tuuri perioodil ( 1920—1940 ). « Looming», 1958, nr. 7 , lk . 1066 . 96 ENSV ORKA , f. 949, nim. 1 , s.-ü. 136, 1. 262. 97 EKPA , f. 6495, nim. 1 , s.-ü. 333 , l. 23.

98 ENSV RAKA, f. 2121, nim . 119, S.-ü. 525, 1. 1 jj . 238

rori õhkkonnas. Kui näiteks politseil läks 1933. aasta oktoobris

korda saada Saaremaa parteiorganisatsiooni juhi A. Ellami jälile ja ta tulevahetuses surmata, järgnes sellele rida areteerimisi. Võeti

kinni kommunistlikud noored Lidia, Arseeni ja Orest Säärel, kelle pool A. Ellam oli end viimati varjanud, A. Vannas, G. Mölder jt.99 Koos mitmete vanemate seltsimeestega mõisteti A. Vannas kahek

saks aastaks, G. Mölder viieks, O. Säärel ja L. Säärel kolmeks ning A. Säärel kaheks aastaks sunnitööle.100 Nii näeme, et üksikud revolutsiooniliselt meelestatud noorte rüh

mad jätkasid võitlust kodanluse repressioonidest ja fašismi järjest tugevnevast pealetungist hoolimata. Ent Eestimaa Kommunistliku

Noorsooühingu juhtiva keskuse puudumisel tegutsesid nad ükstei sest lahus, nende omavaheline side oli nõrk. See ei võimaldanud välja kujundada ülemaalist organiseeritud kommunistlikku noorsoo liikumist .

Tartus püüdsid kommunistid arendada noorsoo revolutsioonilist

liikumist legaalselt Tööliste Esperanto- ja Kultuuriühingu kaudu, mis kujunes töölisklassi ühisrinde-organisatsiooniks. 1932. a. sügisel astusid selle ühingu liikmeks Tallinnast väljasaadetud 0. Cher (ta võeti järgmise aasta algul vastu kommunistliku partei rida desse) ja endine poliitvang A. Kriisemann, kes oli 1928. aastal olnud Ülemaalise Töölisnoorsoo Ühingu Tartu osakonna esimees.:01 Nende kaudu kujunes vahetu side illegaalse Eestimaa Kommunist liku Parteiga, kelle juhtimisel hakatigi tegutsema. Tööliste Esperanto- ja Kultuuriühingul on suuri teeneid selles,

et Tartu noorsotsialistide pahempoolne osa läks kaasa kommu nistliku liikumisega. Sageli käisid O. Cher

jt.

revolutsioonilised

noored noorsotsialistide koosolekuil,102kus püüdsid oma vaateid selgi

tada ja sotside parteid paljastada ."

Kommunist

Eduard Vassili

ülesandel astusid mitmed töölisnoored 1933. aasta algul Tartu noorsotsialistide ühingusse, et organiseerida siin pahempoolset

opositsiooni.103 Üksikud noorsotsialistid võtsid liidu juhatuse kee lust hoolimata osa Tööliste Esperanto- ja Kultuuriühingu üritus test.104 Eesti Noorsotsialistliku Liidu Tartu ühingus tekkis uuesti pahempoolne rühm , kellest suur osa jälle heideti või astus ühingust

välja.105

Kui Tartu pahempoolsed töölisorganisatsioonid kommu

99 « Päevaleht» , nr. 306 , 9. novembril 1933. 100 « Päevaleht», nr. 155, 9. juunil 1934.

101 0. Kuuli. Ühise võitluslipu alla, lk. 149, 153; «Eesti Kommunist », 1957, nr. 12, lk . 19 ; EKPA , f. 25, nim. 2, s.-ü. 1024, 1. 13 ; ENSV RAKA, f. 2121 , nim. 119, S.-ü. 147, 1. 1143—1144. 102 EKPA, f. 25, nim . 2 , s.-ü. 1471 , 1. 1–5 ; f. 24 , nim. 1 , S.-ü. 722, 1. 86 -a.

103 EKPA, f. 25, nim. 2, s.-ü. 844, 1. 2—5; s.-ü. 1024, 1. 17; s.-ü. 1624, l. 1–3. 104 EKPA , f. 6495, nim. 1 , s.-ü. 271 -a, l. 18. 10

EKPA, f. 25, nim . 2, s.-ü. 844, 1. 2–5; S.-ü. 1024, 1. 17 ; S.-ü. 1624, 1. 1–3. 239

nistliku partei juhtimisel esitasid sotsialistide ühingutele oma ühis rinde - ettepanekud, lükati need sotsiaaldemokraatliku partei poolt tagasi. Sellega seoses toimusid ägedad vaidlused ka Tartu noor

sotsialistide ühingus, kuid ENL-i juhatus keelas ühingul pahem poolsete töölisorganisatsioonidega ühisrindesse astuda.106 Ent sellest hoolimata laienes ühisrinde pooldajate hulk Tartu töölisorganisatsioonidesse kuuluvate noorte keskel. 1. mail 1933 toimus ühisrinde üritusena kõigi linna töölisorganisatsioonide ühine

rongkäik läbi linna Tähtvere parki, kus peeti päevakohane miiting. Sellest võttis osa ligi 6000 inimest. Töölisklassi ühisrinde tähtsust

selgitasid seal 0. Cher, A. Hint ja teised. Miitingust osavõtjad tervitasid üksmeelselt nende ettepanekut luua võitluseks fašismi vastu töölisklassi ühisrinne. 107

Ühisrinne ja selle organiseerijad kujutasid endast suurt ohtu kodanlusele ja ka parempoolsetele sotsiaaldemokraatidele. 1933.

aasta mai lõpus areteeris poliitiline politsei fašismivastase ühis rinde juhid Tartus 0. Cheri, A. Hindi, E. Lepiku jt., pisut hiljem suleti ka pahempoolsed organisatsioonid , nende hulgas esperanto ja kultuuriühing.

Repressioonide osaliseks langes ka Eesti Noorsotsialistlik Liit. Pahempoolse tiiva tugevnemine ning kodanliku ajakirjanduse ja

parempoolsete sotsiaaldemokraatide kallaletungid liidule lubasid juba varem aimata, et seda organisatsiooni ootab sulgemine. Selle pärast hakkasid mitmed Tallinna ühingu pahempoolsed liikmed

tegema ettevalmistusi Noorsotsialistliku Liidu viimiseks põranda alla . 108 Asjasse pühendati ka mõned liidu juhatuse liikmed. Need aga hakkasid kahtlema ning nõudsid, et kui ühing peaks hakkama tegutsema illegaalselt, siis tuleb põranda alla viia eranditult kõik liikmed ning rakendada täielikku demokraatiat - valimised, aru annete ärakuulamine jne. 109 Muidugi ei olnud rasketes illegaalsetes

tingimustes võimalik neid nõudeid täita, mistõttu ühingu põranda alla viimisest sellisel kujul ei tulnud midagi välja. Augustis 1933 suletigi mitmete töölisorganisatsioonide hulgas ka Eesti Noorsotsialistlik Liit. 110

Tallinna pahempoolsete noorsotsialistide esindajad eesotsas I. Enoki ja K. Raesaarega astusid 1933. aasta novembris ühendusse

Eestimaa Kommunistliku Partei juhtivate tegelastega, paludes neilt 106 EKPA , f. 6495, nim. 1 , s.-ü. 271 -a, 1. 17–18. 107 «Võitlusrinne » , nr. 2, 18. mail 1933 . 108 EKPA, f . 25, nim. 2, s.-ü. 342 , 1. 28 ; ENSV TA TKA , f. 46, nim. 2, s.-ü. 62, l . 1–36.

109 EKPA , f . 25, nim. 2, S.-ü. 342, l. 28 jj . 110 ENSV ORKA, f. 852 , nim . 1 , s.-ü. 2245, 1. 60 ; EKPA, f. 137, nim . 1 , s.-ü. 321 , l . 3.

240

näpunäiteid jandust. 111

illegaalseks

tegevuseks

ja

kommunistlikku

kir

Sotside partei parempoolsete liidrite aktsioonid Eesti Noorsotsia listliku Liidu likvideerimiseks tõukasid sellest parteist eemale ka osa liidu juhtkonnast, kes seni oli kaitsnud « kodurahu » . Samal

ajal kasvas opositsioon sotsiaaldemokraatia parempoolse ladviku vastu üldse . See väljendus ilmekalt 1934. aasta veebruaris ESTP VIII kongressil puhkenud ägedas võitluses. Kuid kõigest hooli mata ei olnud noorsotsialistide juhtkond ikka veel valmis sotside parteist otsustavalt lahku lööma. 112 Neil aastail, eriti 1933–1934 , saavutas Kommunistlik Noorsoo

Internatsionaal esimesi märkimisväärseid edusamme maailma noor soo fašismivastase võitlusühtsuse rajamisel. 1933. aasta septembris

toimus kirjanike H. Barbusse'i ja R. Rolland'i algatusel Pariisis noorsoo sõja- ja fašismivastane kongress. Sellest võttis osa üle 1000 delegaadi 59 riigist. Kõrvuti kommunistlike noortega oli dele

gaatide hulgas ka üle saja Sotsialistliku Noorsoo Internatsionaali (SNI) sektsioonide liikme, kes ei hoolinud SNI liidrite vastuseisust.

Arvukalt võttis Pariisi kongressist osa ka mitmesuguste teiste noorsoo -organisatsioonide

esindajaid.

Nõukogude

delegatsiooni

juhtis kongressil ÜLKNÜ Keskkomitee peasekretär A. Kossarev. Erineva maailmavaatega noored paljudest eri maadest mõistsid, et sõja ärahoidmiseks ja fašismi pealetungi tagasilöömiseks on vaja ühendada kõikide noorte jõud. 113 Fašismivastase ühisrinde loomisel sammusid 1934.

aastal KNI sektsioonidest esireas

Prantsusmaa

kommunistlikud noored. Ka Hispaanias, Itaalias ja Austrias laienes 1934. aastal tunduvalt kommunistlike noorte fašismivastase võit luse ulatus ja kandepind. Olulist osa etendas seejuures nende

maade pahempoolsete noorsotsialistide gruppide astumine ühisrinde positsioonile ja tegeliku revolutsioonilise võitluse teele. Ka Eestis kujunesid reaalsed eeldused koostööks pahempoolsete

noorsotsialistidega, kes olid löönud lahku sotsiaaldemokraatlikust ladvikust. Ent raskused EKNÜ organisatsioonis ja kodanluse polii tiline terror pidurdasid noorsoo fašismivastase ühisrinde välja kujunemist. Kuni 1940. aastani ei taastatud enam Eestimaa Kom munistliku Noorsooühingu juhtivat keskust. Ka põrandaalune parteikeskus, mis oleks juhtinud ja koordineerinud üksikute par teiorganisatsioonide tööd Eestis, loodi uuesti alles 1938. aastal. Parteiorganisatsioonide tegevust suunas vahepealsetel aastatel 111 EKPA, f. 25, nim. 2, s.-ü. 342 , l . 12–13. 112 EKPA , f. 137, nim. 1 , S.-ü. 346 , 1. 34.

113 Е. Мельников . ким в борьбе против фашизма. Информационный бюллетень. 1969, № 5—6. Комитет молодежных организаций СССР, ik. 36;

XIII пленум икки, стенографический отчет. Москва, 1934, 1k. 503. 16

ELKNU

241

väljaspool Eestit asuv EKP Keskkomitee.114 Kommunistliku noor sooliikumise juhtimine lasus seega otseselt kohalikel parteiorgani satsioonidel.

Kuni 1934. aastani tegutsesid veel üksikud kommunistlike noorte

illegaalsed grupid, kuid nende töö oli piiratud ja lühiajaline. Küll aga täitsid mitmed revolutsioonilised noored otseselt parteiorgani satsioonidelt saadud ülesandeid .

2. Eesti revolutsiooniline noorsugu võitluses fašismi vastu aastail 1934—1940

12. märtsil 1934 pani K. Pätsi ja J. Laidoneri klikk Eestis toime fašistliku riigipöörde. Selle tagajärjel loodud valitsuse sisepoliitika

põhijooneks oli maa poliitilise ja ühiskondliku elu järkjärguline fašiseerimine . Parlament saadeti laiali. 1935. aasta märtsis said sama

saatuse osaliseks kõik parteid ja teised poliitilised organisatsioonid .

Töölisorganisatsioonide sulgemine, revolutsiooniliste tegelaste või ka lihtsalt demokraatlike vaadetega isikute areteerimine ja suurema test keskustest väljasaatmine sai tavaliseks nähtuseks. Niisuguses

olukorras oli ka proletaarse noorsoo organiseerimine äärmiselt raskendatud. Nagu varemgi, oli noortel kuni 18. eluaastani keelatud osa võtta ühingute ja organisatsioonide tegevusest, välja arvatud kodanlikud noorsooseltsid .115 Et kogu noorsooliikumine oma mõju alla haarata , võttis fašistlik valitsus hitlerliku Saksamaa eeskujul

päevakorda noorsoo sundorganiseerimise. Selleks asutati haridus ministeeriumi juurde eriline noorsoo -osakond, mille juhiks määrati kolonel - leitnant J. Vellerind . Nimetatud osakond hakkas tegema ettevalmistusi selleks, et liita olemasolevad kodanlikud noorsooühin gud ühtseks fašistlikuks organisatsiooniks. 116 Kodanlike noorsoo -organisatsioonide ja reaktsiooniliste haridus

tegelaste lipukirjaks sai noore põlvkonna kasvatamine marurah vusluse vaimus. Muidugi püüdis eesti kodanlus kogu oma võimul oleku perioodil noorsoosse natsionalismi sisendada, ent fašistliku diktatuuri aastail omandas marurahvuslik

propaganda iseäranis

laialdase ja pealetungiva iseloomu. « Eestluse » ja « rahvustunde »

õhutamisega lootis kodanlus liita rahvast « ühtseks tervikuks » ja niiviisi kinni mätsida teravaid klassivastuolusid . Kasvatades ini mesi maast-madalast sellises vaimus taotles kodanlus, et noored ei näeks enda kuulumist üksteise vastu võitlevatesse ühiskonna 114 Ülevaade EKP ajaloost, II, lk. 220. 115 ENSV ORKA, f. 1108, nim. 7 , s.-ü. 193, 1. 25, 46–47, 59.

116 ENSV ORKA , f. 1108, nim. 7 , s.-ü. 195, l. 48–49, 63. 242

klassidesse, vaid võtaksid omaks «eesti rahva ühtse pere » illu siooni. « Rahvustervikluse » ideoloogiast läbiimmutatud raamatuid ilmus kodanliku korra viimasel aastakümnel tohutul hulgal, sel lest kõneles lakkamatult ajakirjandus ja raadio ning räägiti kodan likes noorsooühingutes.

Samaaegselt võttis ennenägematu ulatuse noorsoo militariseeri mine. Fašistlik kodanlus nägi noorsoos kõigepealt kahuriliha tulevastes sõdades. Marurahvuslus aga pidi teda liitma ja hoidma kindlalt fašistliku kodanluse sõiduvees.

Võitlus noorsoo fašismivastase ühisrinde eest muutus selles õhkkonnas veelgi aktuaalsemaks. Seda mõistis nüüd selgemini ka üha rohkem noorsotsialiste ning isegi osa nende liidritest. Kuigi

K. Päts oli kehtestanud igasuguste koosolekute, meeleavalduste ja

rahvakogunemiste keelu, otsustasid uuesti tegutsema hakanud Eesti Noorsotsialistliku Liidu pahempoolsed aktivistid seda ignoreerida. Võeti ette fašismivastane aktsioon 1934. a. 1. mai tähistamiseks. Ööl vastu 1. maid kleepis grupp noorsotsialiste (I. Enok ,

H. Raesaar , J. Veebermann jt.) Tallinnas majaseintele plakatid ,

millele oli kirjutatud: « Kadugu sõjaseaduslik kord ! »,

« Maha

kodanluse diktatuur !» , « Elagu töölisklassi ühine väerind !», « Värise , kodanlus, marksism elab ! » jne.117 Järgmisel päeval, 1. mail kor raldasid noorsotsialistid Lükati metsas salajase maikoosoleku . Sel

lest võttis osa kokku umbes 45 noort.118 Koosolekul levitati ENL-i juhatuse 1. mai üleskutset, millel oli juba üsna revolutsiooniline värving , lauldi « Internatsionaali » . 119

Kodanlikele võimudele ei jäänud koosoleku korraldamine tead mata. Järgnes koosolekust osavõtnute ülekuulamine kaitsepolitseis, aktiivsemaid neist aga karistati kaitsevägede ülemjuhataja otsuse alusel suure rahatrahviga või selle mittetasumisel kuni kolmekuu

lise vangistusega. 120 Kuna Eesti Noorsotsialistlik Liit oli üle astunud temale sotside partei poolt

ettenähtud

funktsioonidest,

ESTP Keskkomitee 17. mail 1934 « likvideerida parteis pahempool

seid seisukohti kandvad ühingud », nende hulgas ka Eesti Noorsot sialistliku Liidu . 121

Töölisnoorsoo tegevusühtsuse taotlemisel näitas otsustavust ja

aktiivsust pahempoolsete noorsotsialistide järjekindlam osa.

Ka

pärast Eesti Noorsotsialistliku Liidu sulgemist levitasid nad Tal

linna kooliõpilaste illegaalsete noorsotsialistlike ringide liikmete hulgas kommunistlikku kirjandust, mida saadi Eestimaa Kommu 117 ENSV ORKA, f . 949, nim. 1 , S.-ü. 109, 1. 303.

118 ENSV ORKA, f. 852, nim . 1, s.-ü. 2133, 1. 1 jj . 119 Sealsamas , l. 8. 1,20 ENSV ORKA , f. 852, nim . 1 , s.-ü. 2133, 1. 1 .

121 ENSV ORKA , f. 852, nim . 1 , s.-ü. 2133, 1. 1; 2134, 1. 3—4. 16

243

nistlikult

Parteilt.

Nad

hakkasid

ka

ise

tõlkima

üksikuid

V. I. Lenini teoseid, nagu näiteks « Imperialism kui kapitalismi kõrgeim staadium » . Kooliõpilaste ringide tegevuse peamiseks vor miks sai referaatide pidamine. Neid korraldati iga nädal.

Refe

raatidega esinesid K. Raesaar, N. Ruus jt.122 Kasutati ära ka Nõu kogude Liidu raadio eestikeelseid saateid. Ühes kirjas EKP tegelas tele jutustasid pahempoolsed noorsotsialistid, kui suure huviga nad neid saateid jälgivad, ja palusid, et Leningradi raadio annaks eesti keeles pikemaajalisi saateid marksismi-leninismi teoreetilistes küsi

mustes, mida oleks siis võimalik poliitõppusteks kasutada. 123 28. juulil 1934 pöördus grupp pahempoolseid noorsotsialiste ees otsas I. Enoki ja K. Raesaarega EKP Keskkomitee liikme H. Pöö gelmanni poole kirjaga, 124 milles rõhutati, et töötava noorsoo

poliitiline aktiivsus kasvab, nõudes organiseerimist ja juhtimist. « Sotside mõju all seisnud noortes on võtnud laialdaselt maad pettumus oma senistest juhtidest ja nende poolt taotletavast polii tikast ning nad otsivad teed kommunistide juurde, » öeldi kirjas. Edasi jutustasid kirja autorid, et pahempoolsed noorsotsialistid on loonud illegaalseid rakukesi, mille juhtimiseks ja suunamiseks loodetakse EKP abi ja juhtnööre. Lõpuks esitati EKP Keskkomi

teele küsimus: « Kas meie poolt loodav organisatsioon on õigustatud tarvitama tegeliku töö juures

EKNÜ nime... Tunneme

selle

organisatsiooni taktikat ja ideoloogiat ning võtame selle täiesti omaks . » Nii leidsid pahempoolsed noorsotsialistid , kes jõudsid ise seisvalt revolutsioonilise marksismi seisukohtadele ning lõid refor mistidest lahku, paratamatult tee kommunistliku partei ja kommu nistliku noorsooühingu juurde.

Kommunistliku noorsooliikumise praktika näitas ikka selgemini, et edukaks fašismivastaseks võitluseks on vaja otsustavalt lahti öelda sektantlikest vaadetest ja dogmatismist, mida võitluses ühis

rinde eest oli esinenud . EKP ja EKNÜ ei olnud suutnud ühisesse võitlusesse fašismi vastu kaasa tõmmata veel kogu antifašistlikult meelestatud noorsugu Eestis. See oleks muidugi eeldanud kõige

pealt tugeva kommunistliku noorsooühingu olemasolu, mis Eestis aga paraku puudus. Töölisklassi ühisrinde küsimused olid Eestimaa Kommunistliku Partei 1934 . aasta augustikonverentsi peateemaks. Konverentsi

resolutsioonis rõhutati: «Ühise väerinna teostamine seisab praegu kõige tähtsama ülesandena partei ees ning see peab kõikide par teiorganisatsioonide töös peameetodiks olema ... Ühise väerinna 122 ENSV ORKA, f. 1108, nim. 3, s.-ü. 517, 1. 255—260; EKPA, f. 25, nim. 2, S.-ü. 342 , l. 13-16, 21—24, 26 .

123 EKPA, f. 25, nim. 2, s.-ü. 342, 1. 41 . 124 Sealsamas, l . 18—20. 244

peaeesmärk seisab selles, et võita

sotsiaaldemokraatlikke

töölisi

proletaarse revolutsiooni lipu alla. » 125 Partei pidas tähtsaks kind lustada ja laiendada ka töölisnoorsoo

tegevusühtsust.

Läkituses

1934. aasta rahvusvahelise noorsoopäeva puhul kutsus EKP endisi noorsotsialiste

ühinema

kommunistliku

noorsooga

võitluseks

fašismi ja sõja vastu, töölisnoorte olukorra parandamise eest. Töö lisnoorsoo ühisrinne pidi aga EKP arvates loodama siiski ilma « pahempoolsete » sotsialistideta126 ( s.s O. ENL-i liidriteta ja nende austromarksistlikku poliitikat toetavate aktivistideta ). Siit järel dub, et Eestimaa Kommunistlik Partei ei olnud veel osanud täie

likult näha ega arvestada noorsotsialistide ridades toimunud nih keid . Ent üsna pea võttis EKP oma seisukoha korrigeerimisele. 127 EKP Keskkomitee aruandes konverentsile märgiti, et kommu nistliku noorsooliikumise juhtimine Eestis oli viimastel aastatel unarusse jäänud. Esines fakte, kus töölisnoored ise omal algatusel andsid välja lendlehti, organiseerisid rakukesi jne., ent nende

keskne juhtimine oli paraku siiski nõrk. EKNÜ esindajana oli konverentsil Magda Serm (Korb). Ta oli endise poliit vangi kommunist R. Mikkeri soovitusel 1933. aastal, pärast Rak

vere Kommertsgümnaasiumi lõpetamist, läinud õppima Moskvasse Rahvusvahelisse Lenini Kooli. Nüüd, parteikonverentsil sõna võttes rõhutas ta, et pind kommunistliku noorsooühingu põrandaaluse organisatsiooni tegevuseks Eestis on küps. Revolutsioonilise mee leolu kasv noorsoo hulgas oli ilmne. Seepärast oli tarvis tugevdada

kommunistliku noorsooliikumise juhtimist EKP ja EKNÜ poolt. Mitmed sõnavõtjad rõhutasid, kui tähtis oli kommunistliku noor

sooliikumise arendamine eriti seoses sellega, et imperialistlikud suurriigid ja nende satelliidid valmistusid sõjakäiguks Nõukogude

maa vastu . Partei ja kommunistliku noorsooühingu töö paranda mine noore põlvkonna hulgas tähendas nende mõju suurendamist ka kodanlikus sõjaväes. Seepärast luges parteikonverents vajali kuks laiendada antimilitaristlikku selgitustööd. Konverentsi otsus tes nõuti EKNÜ kaadri tugevdamist, parteiorganisatsioone kohustati enda kõrvale looma EKNÜ rakukesi jne. 128 Kommunistlike noorte juhtimisel tehti 1934. aastal katset elustada

töölisnoorte ühisrinde -organisatsiooni – Eesti Töölisnoorte Ühingu tegevust, et kasutada teda ühisrinde laiendamiseks ja võitluse organiseerimiseks fašismi vastu. Ühingusse astus uusi töölisnoori. 1934. aasta kevadel kuulus tema ridadesse juba üle 75 liikme ja liikmekandidaadi. Peeti mõned kinnised referaatkoosolekud mai 125 EKPA, f. 6495, nim. 1 , s.-ü. 315, l. 9. 126 « Kommunist» , nr. 9 ( 105 ) , august 1934. « Kommunist » , nr . 2 ( 111 ) , jaanuari lõpp 1935. 128 EKPA, f. 6495 , nim. 1 , s.-ü. 313, 1. 7-21 ; s.-ü. 315 , l. 21—28, 34.

127

245

pühade ja rahvusvahelise töölisnoorsoo päeva puhul septembri algul.129 Ühingu aktivisti Erich Ellmanni juhtimisel tähistati eesti

proletariaadi 1. detsembri relvastatud ülestõusu 10. aastapäeva.

Järgmisel päeval korraldas kaitsepolitsei mitmeid ülekuulamisi, E. Ellmann aga areteeriti ning tal tuli 30 päeva vanglas istuda.130 1934. aasta lõpust peale jäi Eesti Töölisnoorte Ühingu tegevus paraku täiesti soiku, sest avalike ürituste korraldamiseks ei antud luba. Osa ühingu juhtivast aktiivist, nende hulgas ka E. Ellmann, oli sunnitud politsei jälitamise eest lahkuma Eestist.

enam

Kuid enamik ühingu

liikmeist

jätkas

Eestis

võitlust töörahva

võimu eest.

Töölisnoorsoo hulgas püüdis endiselt arendada poliitilist selgi tustööd Eesti Kiutööliste Ametiühingu Narva osakond, kus oli loodud ka noortekomisjon . 131 Narva ja ümbruskonna noortööliste seas levitati 1934–1935. aastal kommunistlikku kirjandust. 132 Tublideks organisaatoriteks olid 30-ndate aastate keskel Narvas töölisnoored I. Sorokin ja I. Stepanov. I. Stepanov asutas peamiselt ametiühingusse ja esperantoseltsi koondunud noortest illegaalse

poliitringi, kus õpiti tundma klassivõitluse teooriat. 133 Sageli kor raldati Nõukogude Liidu raadiosaadete ühiskuulamisi.

Poliitiliseks selgitustööks kasutati Narvas osavalt ka esperanto keele õppimist. Esperantoseltsi « Batalo » tegevusest ette kandes kurtis näiteks siinse kaitsepolitsei assistent, et « ka on nende

esperanto keele kursustel õppeviis olnud niisugune, et keele õppi misel on käsitatud sõnu ja lauseid, mis on sisult propagandaks kommunistlikule liikumisele ». 134

1935. aasta sügisel otsustasid Eesti Kiutööliste Ametiühingu Narva osakond ja esperantoselts « Batalo» ühiselt tähistada Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 18. aastapäeva. Ettevalmistus test võtsid noored aktiivselt osa. Ööl vastu 7. novembrit pandi

linnas salaja üles Oktoobrirevolutsiooni aastapäevale pühendatud loosungid. Politsei alustas põhjalikku juurdlust, ja järgmise aasta märtsis suleti Eesti Kiutööliste Ametiühing koos Narva osakonnaga ning tööliste esperantoselts « Batalo » .135

Esperantoseltsi sildi all tehti poliitilist selgitustööd mujalgi. Nii tegutses Rakveres tööliste esperantoselts «Plue » (« Edasi» ), mille

liikmeskonnas oli samuti hulganisti noori. Esperantoseltsi liikmed 129 EKPA , f. 6495, nim. 1 , S.-ü. 333, l . 27–28. 130 ENSV ORKA , f . 852 , nim. 2, s.-ü. 86 , 1. 1-13.

131 ENSV ORKA, f. 852, nim . 1 , s.-ü. 2297, l. 45. 132 EKPA, f. 24, nim . 1, s.-ü. 744, 1. 45; ENSV ORKA, f. 852, nim. 1 , s.-ü. 375, l . 1 , 7, 10, 41 . 133 EKPA, f. 1 , nim . l -a , s.-ü. 2457 , 1. 5 .

134 ENSV ORKA , f. 852, nim . 1, s.-ü. 2297, l. 7. 135 Sealsamas, l. 1-2. 246

tegid ka ümbruskonna valdades selgitustööd töölis- ja maanoorte hulgas. 136 Korraldati peoõhtuid , mida samuti kommunistlikuks

propagandaks ära kasutati. Need üritused olidki põhjuseks, miks Rakvere tööliste esperantoselts

« Plue »

1935. aastal

siseministri

otsusel suleti. 137

Pärnus võtsid töölisnoored, sealhulgas ka need, kes varem olid

kuulunud sotsialistide mõju all olevatesse organisatsioonidesse, osa kohaliku Tööliste Ühingu tegevusest ja varem sotsialistide juhtimisel olnud tööliste spordiühingust. Viimasesse kuulus üle 60 noore . Kommunistid ja pahempoolsed töölised levitasid siin mark

sistlikku kirjandust, Nõukogude Liidus ilmuvaid ajakirju, ajalehte « Komsomolskaja Pravda » . 138

Tõhusat tööd tegi samal ajal Sindis noor kommunist Veera

Hunt ( Veber). Ta kogus vene keele õppimise sildi all enda ümber grupi noori. Ringis loeti salaja keelatud kirjandust, nõukogude ajakirju ja N. Ostrovski romaani « Kuidas karastus teras » .139 1934. aasta lõpul ja järgmisel aastal hakati Eestimaa Kommunist

liku Partei juhtimisel looma noorsoo illegaalset ühisrindeorganisat siooni. See rajati Eesti Töölisnoorte Ühingu aktivistide ja pahem

poolsete noorsotsialistide grupi poolt, kelle tuumiku moodustasid A. Männik, K. Raesaar, I. Enok , H. Matfeldt jt.140 1935. aasta augus tis, kui loodi side kommunistliku partei põrandaaluse organisatsioo niga, asutati vastav juhtiv komitee eesotsas A. Männiku ja K. Rae saarega. Organisatsiooni hakati nimetama Eestimaa Kommunistli kuks Noorsooühinguks. Konspiratsiooni huvides jaotati liikmeskond viisikuteks. Need käisid salaja koos korterites jm., kus ühiselt loeti kommunistlikku kirjandust, peeti referaate marksismi- leninismi

teooria, töölisklassi ühisrinde rajamise ja muude poliitiliste päeva küsimuste kohta. Koosolekutel asuti seisukohale , et Eestis tuleb luua

sotsialistide ja kommunistide ühisrinne. Oma töökohal olid organi satsiooni liikmed kontaktis ka teiste töölisnoortega, kelle hulgas

tehti poliitilist selgitustööd. Eestimaa Kommunistlikul Noorsoo ühingul oli side pahempoolsete ametiühingutega, samuti juudi antifašistliku kultuuri-organisatsiooniga « Licht » ( « Valgus » ) , kuhu

kuulus pahempoolselt meelestatud noori. Organisatsiooni liikmed aitasid kaasa ametiühingute vahelise ühisrinde loomiseks, levitasid

kommunistlikku kirjandust ja EKP lendlehti. Mõne lendlehe andsid välja ka organisatsiooni liikmed ise. 141 136 ENSV ORKA, f. 852 , nim. 1 , s.-ü. 2297, 1. 1-2 ; S.-ü. 2248 , 1. 1 , 8. 137 ENSV ORKA , f. 852, nim . 1 , S.-ü. 2248, l. 90.

138 EKPA, f. 25, nim. 2, s.-ü. 133, l. 5–6. 139 ENSV TA TKA , f. 46, nim. 2, s.-ü. 65, 1. 1—27 . 140 ENSV ORKA, f . 949, nim. 1 , s.-ü. 109 , 1. 290—295 . 141 Sealsamas, 1. 294 . 247

Kuna I. Enok, K. Raesaar, A. Männik jt. olid loonud vahetu

sideme Eestimaa Kommunistliku Parteiga ning ühisrindeorgani satsiooniga liitunud

pahempoolsete noorsotsialistide

vaated olid

teada, avaldati detsembris 1934 EKP häälekandjas « Kommunist » ühiste vaadete alusel läkitus «Kogu Eesti töötavale noorsoole ! »

Selles paljastati sotsialistide partei juhtkonna reetlikkust ning tema osavõttu noorsotsialistliku liidu likvideerimisest. « Sotsiaal demokraatlikud juhid lubasid meid kõiki, noorsotsialiste ja kogu töörahvast, demokraatia kaudu sotsialismile viia , » öeldi läkituses. « Kuid sotsialismi asemel on demokraatia kaasa toonud fašismi ja Pätsi fašistliku diktatuuri ... ESTP ei suuda meile, noorsotsialisti dele, enam mingisugust väljapääsu kapitalistlikust korrast ja

praegusest fašistlikust terrorist näidata. ... Nüüd näeme meie, et ainukene väljapääs seisab selles, kui töölisklass läheb seda teed mööda, mida näitab Kommunistlik

Partei.» 142 Läkituses kutsuti

kogu töötavat noorsugu, ka kodanlike noorsoo -organisatsioonide liikmeid , järgima nende eeskuju, kes olid juba asunud ühisrinde teele võitluseks fašismi vastu.

See läkitus aitas selgitada noorsoo fašismivastase ühisrinde täht sust ja võimalusi noorsoohulkade kaasatõmbamiseks võitlusse.

1935. aasta suvel ja sügisel leidsid rahvusvahelises kommunist

likus noorsooliikumises aset tähtsad murrangulised sündmused . Nimelt toimus Moskvas juulis -augustis Kominterni VII ja sep tembris - oktoobris

Kommunistliku

Noorsoo

Internatsionaali

VI

kongress. Mõlemal kongressil analüüsiti põhjalikult ja kriitiliselt ka kommunistliku noorsooliikumise olukorda maailmas ning anti

kapitalistlike riikide kommunistlikele noorsooühingutele mitmed uued orientiirid. Seda tingis uus poliitiline olukord, kus kommu nistlike noorsooühingute kõrval tõusid võitlusse fašismi ja sõja

vastu ka paljud sotsiaaldemokraatlikud, kodanlik -demokraatlikud , patsifistlikud ja kristlikud noorsoo -organisatsioonid. Nagu rõhutas oma kõnes Kominterni Täitevkomitee peasekretär Georgi Dimitrov:

« Meie kommunistlikud noored on näidanud unustamatut kangelas likkuse eeskuju võitluses fašistliku vägivalla ja kodanliku reakt

siooni vastu. Kuid neil ei jätku veel oskust konkreetselt ja visalt võidelda noorsoohulkade vabastamiseks vaenuliku mõju alt.» 143

Endine taktika eemaldaks kommunistlikud noorsooühingud nendest, kes olid koondunud mittekommunistlikesse organisatsioonidesse, kuid võitlesid nüüd samuti fašismi ja sõja vastu nagu kommunist

likud noorsooühingudki.144 142 « Kommunist» , nr. 13 ( 109) , detsember 1934.

143 г. Димитров . Избранные произведения, т. I. Москва, 1957 г., ik. 426. 144 « Интернационал молодежи» , 1935, nr. 9, 1k. 7—14. 248

Nimelt niisugune oli olukord ka Eestis. Andes ülevaate noor sooliikumise käsitlemisest Kominterni VII kongressil, märkis EKP häälekandja « Kommunist» , et ka Eestis tuleb antifašistlikku ja sõjavastasesse võitlusesse kaasa tõmmata mitte üksnes noorsotsia liste, vaid ka teisi demokraatlikke noori, kes olid koondunud teis

tesse noorsoo -organisatsioonidesse. See kõik tähendas kogu tege vuses otsustavat lahtiütlemist sektantlusest, mida Kommunistliku Noorsoo

Internatsionaali

kongressil

eriti

teravalt

kritiseeriti.

Kongressi otsuses öeldi: « Noorsoo ühtsuse eest reaktsiooni ja fašismi vastu võitlemisel on tarvis, et kõik ühingute liikmed täie

likult võitu saaksid sektantlikest meetoditest noorsoo laiadele kihtidele lähenemisel ... Ideoloogilises võitluses fašismi vastu on eriti tähtis arvestada omaenese rahva revolutsioonilisi ja demo

kraatlikke traditsioone, ilma vähimalgi määral noorsoo rahvuslik kudele tunnetele põlglikult suhtumata, kuid samal ajal on tarvis väsimata võidelda marurahvusluse vastu ja töötada noorsoo kasva tamiseks proletaarse internatsionalismi vaimus. » 145 Kommunistlikud noorsooühingud pidid püüdma ühendada kõigi mittefašistlike noorsoo -organisatsioonide jõud võitluseks fašismi, noorsoo õigusetuse, militarismi vastu, noore põlvkonna majandus

like ja kultuuriliste huvide eest.

Seejuures ei olnud eesmärgiks

mitte ainult ühine tegevus, vaid võimaluse korral tuli saavutada ka kõige laiemate demokraatlike noorsoohulkade koondamine kommunistlike

noortega

ühistesse

massilistesse

antifašistlikesse

noorsoo -organisatsioonidesse. Erilist tähelepanu pühendati kommu nistlike ja sotsiaaldemokraatlike noorsooühingute tegevusühtsuse

loomisele. Seoses sellega rõhutas ka EKP häälekandja, et « ei saa enam millegagi õigustada lõhet Eesti töölisnoorsoo hulgas. Võitlus fašismi vastu ja noorpõlve eluliste huvide eest ühendab kommu

nistlikku ja sotsialistlikku noorsooühingut. » 146

Nende

jõudude

ühendamine tähendaks uue tõusu algust Eesti töölisnoorsoo võitlu ses ja kogu antifašistlikus noorsooliikumises, rõhutas ajaleht. Nii Kominterni kui ka Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali

kongressil paljastati ühtlasi Sotsialistliku Töölisinternatsionaali ja Sotsialistliku Noorsoo Internatsionaali liidrite reetlikku tegevust,

kes seni olid kangekaelselt keeldunud ühisrindest.147 Pärast Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali VI kongressi hakkas töölisnoorsoo ühisrinne kogu maailmas märksa laienema. Järjest suuremad noortehulgad ühinesid võitluseks fašismi ja ette 145 EKPA , f . 27 , nim . 1 , s.-ü. 645, 1. 62 .

146 « Kommunist», nr. 11 ( 120), september 1935, lk. 12. 147 м. Вольф. Три года борьбы за единство трудящейся молодежи , Моск ва, 1938, Ik. 8—14; « Интернационал молодежи », 1939, nr. 6, Ik. 22—25 ја nr. 9/10, lk. 37–40.

249

valmistatava uue maailmasõja vastu. Pärast seda, kui noorsotsia listide mõned rühmad suutsid lahku lüüa parempoolsest oportu nismist, läks korda

luua

töölisnoorsoo

ühisrinne

Prantsusmaal,

Hispaanias, Austrias, Poolas, Bulgaarias jm. 148 Suurt edu saavutas võitluses töölisnoorsoo tegevusühtsuse eest Läti Kommunistlik Noorsooühing. 1936. aasta suvel ühinesid Läti Kommunistlik Noorsooühing ja Sotsialistlik Noorsooühing ühiseks

illegaalseks Läti Töölisnoorsoo Ühinguks. Oma läkituses rõhutas uus ühisrinde -organisatsioon , et ta püüab jätkata töörahva pari maid võitlustraditsioone ning võidelda kogu jõuga fašismi ja sõja

vastu, töörahva parema tuleviku eest. Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali Täitevkomitee kiitis Läti Töölisnoorsoo

Ühingu

loomise heaks ning seadis Läti revolutsioonilise noorsoo tegevuse eeskujuks teistele maadele. 149 Tähtsaks eelduseks Eesti töölisnoorsoo ühisrinde laiendamisele

ja organisatsioonilisele vormistamisele olid

1935. aasta suvel ja

järgmise aasta algul Soomes toimunud ulatuslikud läbirääkimised Eestimaa Kommunistliku Partei ja Marksistliku Töörahva Ühen

duse (MTÜ) rühma esindajate vahel. Viimatinimetatud poliitiline rühmitus moodustati 1934. a. juunis pahempoolsete sotsialistide Riigikogu liikmete algatusel. Tema ümber koondus rohkesti pahem

poolseid sotsialiste ja ka parteituid töölisi. EKP ja MTÜ kokku lepetes nähti ette ühise fašismivastase noorsoo - assotsiatsiooni loo mine, mille juhatus pidi koosnema võrdselt kommunistlikest noor test ja endistest noorsotsialistidest. EKP määras juba kommu nistlike noorte kandidaadid assotsiatsiooni juhatusse. 150 Kuid seoses uute areteerimistega Eestis ja mitmesuguste organisatsiooniliste raskustega ei suudetud alustatud tööd lõpule viia.

Samal ajal püüdis juba olemasolev kommunistlike noorte ja

pahempoolsete noorsotsialistide illegaalne ühisrinde -organisatsioon millest eespool

juttu oli - Eestimaa Kommunistlik Noorsoo

ühing - 1935. aasta teisel poolel oma tegevust laiendada. Tehti ettevalmistusi illegaalsete rakukeste loomiseks vabrikutes, kavas

oli oma ajalehe väljaandmine põranda all. Ent needki plaanid jäid realiseerimata. Nurjatu reeturi, endise noorsotsialisti R. Põllu kaasabil, kes oli pääsenud ühisrinde -organisatsiooni komiteesse ,

areteeris kaitsepolitsei novembris 1935 organisatsiooni juhtivad tegelased I. Enoki, A. Männiku, K. Raesaare jt. Kõik nad anti sõjaringkonnakohtu alla. Kommunistlik noor Ilmar Enok veeti vanglasse täiesti haigena. Lakkamatud ülekuulamised kaitsepolit 148 « Интернационал молодежи», 1935, nr. 10, 1k. 15. « Интернационал молодежи », 1937, nr. 1 , ik . 32—35. 150 EKPA, f. 6495 , nim. 1 , s.-ü. 342 , l . 1—4, 8.

149

250

seis, rasked vanglatingimused ja julm kohtlemine tegid oma töö: Ilmar Enok suri Tallinna keskvanglas enne kohtuistungit, 17. mail 1936. Sõjaringkonnakohus toimus 24. juunil. Organisatsiooni tege

lik juht A. Männik mõisteti kuueks aastaks, K. Raesaar neljaks aastaks vanglasse.151 Sellest Eesti kodanluse järjekordsest vägival laaktist antifašistliku noorsooliikumise vastu teatas Kommunistliku

Noorsoo Internatsionaali häälekandja kogu maailmale.152 Otsustava tähtsusega teguriks kõigi fašismivastaste jõudude, sealhulgas ka noorsoo koondamisel ühiseks võitluseks oli kommu nistliku partei enda organisatsiooniline tugevus ja aktiivsus. Kui

1930 -ndate aastate keskpaiku tuli Eestimaa Kommunistlikul Par teil veel üle elada tõsiseid organisatsioonilisi raskusi, siis 1936. aastal hakkas partei organisatsiooniline olukord vähehaaval para nema .

Hoolimata

raskustest

töölisnoorsoo

fašismivastase

võitluse

arendamisel, tervikliku EKNU organisatsiooni puudumisest ja pii ratud võimalustest legaalseks tegutsemiseks püüdis Eestimaa Kom munistlik Partei fašistliku diktatuuri viimastel aastatel laiendada kommunistlikku selgitustööd laialdastes noortehulkades. Partei

andis eraldi brošüürina välja KNI VI kongressi otsuse « Noorsoo ühise väerinna ülesanded » ja O. Kuusineni kõne Kommunistliku Internatsionaali VII kongressil « Noorsooliikumine ja võitlus fašismi

ning sõjahädaohu vastu» . Neid levitati Eestis illegaalselt. Suur tähtsus oli ka EKP häälekandja « Kommunist » ja partei lendlehtede levitamisel noorte keskel. Eestimaa Kommunistliku

Partei

häälekandjat

ja

lendlehti

30 -ndate aastate teisel poolel peamiselt Skandinaavia maades ning toodi sealt salaja Eestisse või saadeti posti teel ini

trükiti

mestele, kellest teati, et nad on töölised ning on valmis neid edasi levitama. Küllaltki sageli sattus EKP väljaandeid posti teel ka töölisnoorte kätte, kes neid siis teistelegi edasi andsid.153 Poliitilise kasvatuse oluliseks abinõuks kujunes eriti 1930-ndate

aastate teisel poolel Nõukogude Liidu raadiosaadete kuulamine. Erilise huviga jälgiti Leningradi raadio eestikeelseid saateid . Siit kuulsid noored tõtt nõukogude rahva elust ja tööst, sotsialismi ehitamisest

ja proletariaadi vabadusvõitlusest kogu maailmas.

Revolutsioonilised noored kasutasid

neid

saateid

oma poliitilise

silmaringi laiendamiseks ; siit ammutasid nad materjali propa gandatööks rahvahulkades. Sellest annab tunnistust kas või järg mine kiri, mille NSV Liidus viibivatele EKP juhtivatele tegelas 151

152

« Päevaleht » , nr. 169, 26. juunil 1936 . « Интернационал молодежи » , 1936, nr. 7, Ik. 48.

153 ENSV ORKA, f. 949, nim. 1 , s.-ü. 125, 1. 176—205 ; EKPA, f. 24 , nim. 1, S.-ü. 769, 1. 54–58.

251

tele saatis grupp revolutsioonilisi noori Tallinnast. « Siis veel üks soov, » öeldi kirjas. « Siinsed seltsimehed raadiokuulajad, kes

kuulavad järjekindlalt Leningradi raadiojaama kaudu antavaid eestikeelseid ettekandeid , soovivad, et need ... oleksid,

kui

see

võimalik, järjekindlamad, kestuselt pikemad ja et alaliste bülle täänide kõrval oleks antud ka ... üldpoliitilisi ja marksismi- leni nismi teoreetilisi küsimusi käsitlevaid ettekandeid . see soov raadioettekannete koostajaile edasi.» 154 « Alati kuulame teie eestikeelseid raadiosaateid,

Palume anda

mis

on väga

head ja annavad selge ülevaate N. L. rahupoliitikast, ajal kus kõik kapitalistlikud riigid teevad viimaseid ettevalmistusi sõjaks, » kirjutas 1936. aasta jaanuaris keegi Tallinna töötatööline Lenin gradi raadio eestikeelsete saadete toimetajale A. Raadikule. « Kuu

lan huviga teie edusammudest õhtuti tulles töölt, » kirjutas oma kirjas üks Tartu tööline. « Kui palju tööd, kui palju vaeva näete teie tulevase nõukogude inimese pärast ja teie võite uhkuse tun dega tagasi vaadata tehtud tööle. Ja tulev inimene peab tänutun

dega teid mäletama, teie vaeva ja energia eest. » 155 Korduvalt esines Leningradi raadiosaadetes tuntud revolutsio näär, viiulikunstnik Eduard Sõrmus, kelle esinemist võeti Eestis eriti soojalt vastu. « Tahame teid tänada südamest teie mängu eest, see toob jõudu ja lootust, » kirjutasid noored raadiokuulajad Sindist Eduard Sõrmusele ja jätkasid : «Teie nagu näeksite, et seda on meile aeg -ajalt vaja — eriti täname nende soojade sõnade eest, mida laususite saateks oma eeskavale: « Ma tahan trööstida neid

kes on ... jne.» Vaimustage, julgustage noori, jutustage endast, oma elust, et nad ei näeks endid võimetuina jälgida Teie ees kuju !» 156 Üksnes 1936. a. jaanuaris sai Leningradi raadio eestikeelsete saadete sektor kodanlikust Eestist 48 kirja, millest 24 olid kollek

tiivsed. Suurema osa kirjade autoriteks olid noored töölised.157

Kaitsepolitsei teatel kuulati nimetatud saateid peaaegu üle kogu Eesti. Tallinnas, Narvas, piiriäärsetes valdades ja mujal kogunesid töölised tihtilugu hulganisti nende poole, kellel oli raadioaparaat. Tartumaal Mäksa vallas kujunes noortest, kes regulaarselt Lenin

gradi raadiosaateid kuulasid, illegaalne grupp, kus hakati uurima marksistlikku kirjandust. Mitmed Tallinna, Tartu ja Narva noor töölised olid kirjavahetuses Moskva ja Kiievi raadioga. Poliitiliseks selgitustööks ja kommunistliku kirjanduse levita miseks noorte hulgas kasutati ära ka Eesti Töölisspordi Liitu, eriti 154 EKPA , f. 25 , nim . 2 , s.-ü. 342, l . 41 . 155 EKPA, f. 25, nim . 1 , S.-ü. 124, 1. 15 . 156 Sealsamas .

157 Sealsamas, 1. 6 jj . 252

tema Tallinna osakonda, mille eesotsas seisis aktiivne ühisrinde eest võitleja , endine noorsotsialist A. Pirson . Energilisteks organi

saatoriteks osutusid noored töölissportlased A. Himma ja A. Bren ner. Nad olid astunud kontakti vanglast vabanenud kommunisti

D. Kuzminiga, kes tegi 1936. aastast peale suurt tööd EKP orga nisatsiooni taastamisel Tallinnas. 158 Töölisspordi Liidu Tallinna osa

konda kuulus 1936. aasta lõpul üle 250 noore.159 Kehakultuuri ja spordi harrastamise kõrval tehti siin noorte hulgas selgitustööd proletariaadi ühisrinde kasuks, fašismivastase võitluse tugevdami seks. Levitati poliitilist kirjandust, loeti ühiselt Nõukogude Liidus väljaantud ajalehti ja ajakirju jne. Kui relvi täristaval hitlerlikul Saksamaal valmistuti 1936. aastal

olümpiamänge fašistliku propaganda huvides ära kasutama, siis vastasid Tallinna töölissportlased sellele üksmeelse protesti ja kindla otsusega:

mitte

ükski

töölissportlane

ei

lähe

Berliini

olümpiamängudele ! Samal ajal kiideti heaks Sotsialistliku Töölis

spordi -InternatsionaaliKarlsbadi kongressil vastuvõetud otsus, mis pooldas

koostööd

Kommunistliku

Spordi - Internatsionaaliga. 160

Pahempoolsed , fašismivastast ühisrinnet toetavad jõud olid kogu maailma töölisspordi liikumises niivõrd kasvanud, et Sotsialistlik

Töölisspordi-Internatsionaal oli sunnitud oma varajasemaid seisu kohti revideerima. See oli revolutsioonilise suuna suureks võiduks

kogu maailma, sealhulgas ka Eesti töölisspordis. Ulatuslik poliitiline selgitustöö, mida tehti Töölisspordi Liidu

Tallinna osakonnas 30-ndate aastate teisel poolel, kindlustas noorte töölissportlaste enamiku kaasatuleku Eestimaa Kommunistliku Par teiga. 1940. aasta sotsialistliku revolutsiooni päevil etendasid Tal linna noored töölissportlased Rahva Omakaitse üksustes väga olulist osa .

Üldse tuleb alla kriipsutada, et kui 30-ndate aastate lõpul ja

1940. aasta pöördelistel päevadel suured noortehulgad tulid veen dunult kaasa Kommunistliku Parteiga, revolutsiooniga, siis ei saa seda seletada üksnes eesti

töölisliikumise

vanade

traditsioonide

mõjuga. See oli suurel määral ka päev -päevalt läbiviidava polii tilise kasvatustöö mõju, mida Eestimaa Kommunistlik Partei pide valt tegi.

Suurt osa etendas seejuures marksistlik - leninliku

kirjanduse

levik eesrindlike noorte, eriti noorte haritlaste ja üliõpilaste hulgas 30-ndate aastate teisel poolel. Kuigi kommunistlik kirjandus oli 158 Ülevaade EKP ajaloost, II, lk. 282–283; Dimitri Kuzmin. Nõukogude rahvaste pere võrdõiguslikuks liikmeks. Kogumikus « Saabus päev» . 1940. a. revolutsioonilistest sündmustest osavõtjad jutustavad. Tallinn, 1960, lk. 88. 159 ENSV ORKA , f. 949, nim. 1 , s.-ü. 114 , 1. 128 . 160 Sealsamas . 253

tollal avalikult keelatuks kuulutatud, olid võimud siiski jõuetud eesrindlikke inimesi

sellest

täielikult isoleerima.

Marksistlikku

kirjandust oli juba varem rohkesti kogunenud paljude tööliste ja

haritlaste kodudesse, kust see tasapisi käest kätte edasi levis. Ise äranis paistis selles suhtes silma ülikoolilinn Tartu.161 Siinsed noo

red kasutasid Tartu ülikooli raamatukogu lugemissaalis « Suurt

Nõukogude Entsüklopeediat», mis aitas orienteeruda maailmavaa telistes küsimustes. Raamatukogus leidusid V. I. Lenini teoste kõik kolm väljaannet, sari esimesi Lenini teoste eestikeelseid väljaan

deid eesotsas « Valitud teostega » jms. Marksismi klassikute töid oli tänu progressiivsete jõudude aktiivsusele ka teistes Tartu organi satsioonide ja asutuste raamatukogudes. Käest kätte käisid Tartus mitte ainult agitatsioonilist laadi brošüürid, vaid ka sellised teosed, nagu Fr. Engelsi « Anti - Dühring » ja « Looduse dialektika » , V. I.

Lenini

« Materialism

ja

empiriokrititsism »,

rääkimata

K. Marxi « Kapitalist » ning K. Marxi ja Fr. Engelsi « Valitud teos t » , mis anti välja eestikeelses tõlkes kirjastusühisuse « Sõprus

poolt. Väga intensiivselt olid kasutusel need V. I. Lenini teoste suurväljaande mitukümmend köidet, mis kuulusid üliõpilasele Ilmar Kruusile. Samal ajal levisid Tartus ka mitmed NSV Liidus ajakirjad, nagu « Под Знаменем väljaantud marksistlikud Mapkcy3Ma», eestikeelsed « Klassivõitlus » , « Leegid », « Kommunismi Teel» jt. Osa ülalnimetatud perioodikast ja raamatutest saadi Nõukogudemaal elavatelt tuttavatelt posti teel. Samal ajal kui hitlerlased räuskasid aaria rassi üleolekust ja sakslaste õigusest maailma valitseda, kui eesti reaktsiooniline

kodanlus propageeris pealetungivamalt kui kunagi varem maru rahvuslikke ideid ning püstitas eesti rahva « tõupuhtuse » eest võit lemise loosungi, iseloomustas progressiivseid jõude võitlus ühise vaenlase - fašismi ja uue maailmasõja süütajate vastu, progres siivsete jõudude internatsionaalse ühtsuse eest. Eesti töölisnoorte,

samuti elanikkonna teistest kihtidest pärit progressiivse noorsoo enamik liitus selles võitluses kõigi teiste Eestis elavate rahvuste noortega .

1936. aastal lõi Eestimaa Kommunistlik Partei kontakti juudi

kultuuriühingu « Licht» pahempoolse tiivaga Tallinnas.162 Mitmed « Lichti » liikmed asusid nüüd EKP ridadesse.

Eesti ja vene noorte solidaarsus väljendus ilmekalt ühises tege vuses vene haridusseltsis «Ogonjok » , mille etteotsa said 1937 . aastast alates revolutsioonilise maailmavaatega töölised. «Ogonjok » organiseeris järjekindlalt NSV Liidu saavutuste ja marksismi 161 Max Laosson . Marksismi propagandast kodanliku diktatuuri aastail . « Saabus päev » , lk . 155 . 162 Ülevaade EKP ajaloost , II , lk. 283–284 . 254

ideede tutvustamist oma liikmeskonnas ja teiste töötajate keskel.163 Eriti hulgaliselt koondus nimetatud haridusseltsi noorsugu . Politsei

ülevaates seltsi tegevuse kohta tunti kõige suuremat muret just selle üle, et peamiselt « töölisnoortest koosnev liikmeskond ... on kõigile sellele, mis Nõukogude Liidust tuleb, eriti vastuvõtlik » ,164 Aktiivsematest « Ogonjoki» liikmetest tõusid esile B. Roždestvenski, V. Käär, A. Sevastjanov, O. Nael, T. Grünthal jt. 165 Loomulikult .

tekitas «Ogonjoki» tegevus võimudes ärevust. 1938. aasta aprillis suleti haridusselts « Ogonjok » ning selle aktiivsemad liikmed saa deti Tallinnast välja. 166

Eesti ja vene töölisnoored tegutsesid ühiselt ka vabrikutes. Nii näiteks töötas « Eesti Siidis » üsna palju mõlema rahvuse esinda jaid . Tallinna tehnikakooli õpilase, endise Narva töölisnoorte orga nisaatori I. Stepanovi kaudu õnnestus «Eesti Siidi » noortel saada kommunistliku kirjandust, eriti NSV Liidu kohta käivaid raama tuid. Vabrikus koondusid noored 29 -aastase töölise A. Zubrovi ümber, kes aitas noortel loetust aru saada, selgitas poliitilisi sündmusi, jutustas Nõukogude Liidu rahvaste saavutustest jne. Selle eest areteeriti A. Zubrov 1938. aasta aprillis ja saadeti

Tallinnast välja.167 Omalt poolt aitas poliitilisele selgitustööle noorte keskel kaasa sel ajal « Eesti Siidis » töötanud kommunist,

endine poliitvang A. Järvepera. Eesti töölisnoorsoo

fašismivastase

ühisrinde

võitluses

kuulus

tähtis koht osavõtule hispaania rahva vabadusvõitlusest. See oli töötava rahva noore põlvkonna internatsionalismi eredaks avaldu

seks. 1936. aastal alanud fašistliku kindrali Franco mäss Hispaania vabariikliku valitsuse vastu kutsus esile kogu maailma fašismivas taste jõudude üksmeelse väljaastumise vabariikliku Hispaania

kaitseks. Eesti valitsus keelas igasuguse toetuse hispaania rahvale tema võitluses fašismi vastu. Eesti töörahva ja tema noore põlv konna rõhuva enamiku poolehoid kuulus aga oma vabadust kaits vale Hispaaniale.

Hispaania kommunistliku ja sotsialistliku noorsooühingu ühen

datud organisatsioon pöördus maailma demokraatliku noorsoo poole üleskutsega tulla appi hispaania rahvale.

Seda üleskutset

toetas Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali Täitevkomitee. 168

Oma läkituses Hispaania noorsoole ütles kirjanik Romain Rolland: 163 Sealsamas, lk . 298.

164 ENSV ORKA , f. 949, nim . 1 , s.-ü. 123, 1. 539 .

165 ENSV ORKA, f. 949, nim. 1 , s.-ü. 123, l. 535-538; EKPA , f. 247, nim. 51, S.-ü. 317 , l . 4–5. 166 ENSV ORKA, f. 949, nim. 1 , s.-ü. 127, 1. 505 .

167 ENSV ORKA, f. 949, nim. 1 , s.-ü. 133 , 1. 56-58, 80–83.

168 «Интернационал молодежи», 1937, nr. 6, 1k. 19—20. «

255

« Võitlete surematut võitlust. Te lähete võitlusesse teades, et te ei

võitle ainult Hispaania pärast. Võitlus käib kogu inimkonna tule viku pärast, vabaduse pärast, sotsiaalse õigluse pärast, vaimu pühade varanduste ja ta piiramatu edu pärast. ... Te olete suure vabadusväe eelvägi. Tervitan teid , noored surematud ! » 169 Need sõnad kõlasid tervitusena ka kõigile nendele tuhandetele maailma

noortele, kes lahkusid oma kodust, et kaitsta kaugel Hispaanias rahvaste vabadust ja anda kogu jõud võitlusele fašismi vastu. Kui Eestimaa Kommunistlik Partei hakkas organiseerima toe tust Hispaania vabadusvõitlejatele, järgnesid partei kutsele kõige pealt noored. Hispaania rinnetele sõitis ligi 200 vabatahtlikku, kel lest rõhuva enamiku moodustasid töölisnoored ja noored haritlased.

Hispaaniasse pääsemiseks tuli neil ületada palju raskusi. Ent nad läksid siiski. Sõitsid noored kommunistid R. Ehrlich ja R. Pikka,

kes olid äsja vabanenud kodanlikust vanglast, sõitsid endine noor sotsialist A. Brenner ja töölisnoored E. Ellmann, 0. Maslieb, K. Allas, I. Aier jt. Tallinnast. Tartust jõudsid Hispaaniasse üli õpilased J. Tamm, B. Konstantjuk, N. Duplevsky, noortööline J. Neio jt. Võitlema läksid noored töölised N. Jõe, P. Tali, V. Kolk,

A. Päärson jt. Pärnust, R. Rooberg Haapsalust, A. Kaubi Kures saarest, A. Madisson Valgast jpt. Paljud neist – N. Jõe, A. Päärson, A. Kaubi, V. Sander , B. Konstantjuk, A. Madisson jt. — andsid Hispaanias oma elu. Kodumaal võtsid noored aktiivselt osa ühisrinde initsiatiivil trükitud postkaartide levitamisest ja raha kogumisest Hispaania vabadusvõitlejate toetamiseks. Hispaania rahva abistamine fašismivastases võitluses ja Eestimaa Kommunistliku Partei ulatuslik poliitiline selgitustöö sellega seo ses

aitas

koondada

ka

töölisnoorsugu

võitluseks

K. Pätsi

fašistliku režiimi vastu , kasvatada noori proletaarse internatsiona lismi vaimus, tugevdada noorsoo fašismivastast ühisrinnet. 1938. aastal ilmnesid Eestis uue revolutsioonilise tõusu tunnused.

Demokraatlike vabaduste ja õiguste jäänuste jalge alla tallamine fašistlike võimumeeste poolt näitas töörahvale ikka selgemini K. Pätsi kliki diktatuuri tegelikku olemust ja süvendas võitlus

vaimu. Suurt revolutsioonilist mõju avaldas ka fašismi pealetung rahvusvahelises ulatuses ning sõjaohu kasv.

Sellises olukorras

omandas Eestimaa Kommunistliku Partei poliitiline selgitustöö noorsoo hulgas üha suurema tähtsuse.

1938. aasta mai algul kirjutas president K. Päts alla üsna ula tuslikule amnestiaseadusele, millega pääsesid vabadusse 1935. aas tal vangistatud fašistid (vapsid ). Et samade paragrahvide alusel oli 169 « Hispaania tules » . Tallinn , 1957 , lk . 248. 256

1.

TOORTE HÄÄL

Tolmursunu oma hudlekandja ümber !

Oleskutse. 2. Ohele kruusauurale . Luuletus 3 7. 5. &

Lahkujate laul. Luuletus. Lahkujate kutse . Luuletin Vam juulindes Artikkd . Toolsoorsen ilmavaade klasswdetluse treurina. Artikke .

7. Ametiühisaslukumine ja noorte ülesanded * Noorsootukumine Eestis. Olevaade. 9. Noor line. Luuletus. 10. Vatlus merevalitsemise amher. Artikkel 11. Manurahmins la proletanaadi rahvus. polutika. Amikke .

TOOLISNOORSOO KUUKIRI

ikuuk *****

e n a l r a a t e r l o No Pro

Blaise

Cendrars .

Novellett.

**

******

******

draandjad ja nende politika. Artikkel hakultuur. Artikkel Maksim Gorta . Jutustas.

rentakse . Arutlus .

me oma klass vaenlaseks saama. Vaitlax, ******* it fetas .

** **** N **** *****ili Nang ****** ****** is ef ********

alarahvamoored madi

WANGIMAJA se KIIR prednja satellite Hlassihudlhkude pollsangide höślk andje

Zaanden

W202 12

Prasr oktoobri KÜMNSAASIALE

Smyliinjanw domowLKC al

hu

EmuAunndd um

VÕITLU

S

Viemaalse Toolisnoorsoo Uhingu haalekandja

Loitibele uefrutilele, louritele ja madrustele

Beliste ja talurahwa neerloole , Leda Robanius pist alla laadab ! ** *** ******** *** ** * * ****** * * * ** ******** *** ******

SAARETOWE KUH Lee)

**** ************************* ***

EKP ja EKNÜ legaalseid ja illegaalseid väljaandeid aastaist 1924—1930

Leopold Eisen Oskar Abori

Richard Ehrlich Paul Baumann

Alviine Puusepp Aleksander Kuul

Linda Junman ( Blumenthal) Magda Serm (Korb )

Ralf Pikka

Leena Laid

Erhard Lepik

Ilmar Kruus

CC

Martin Parker Vassili Riis Neeme Ruus

Osvald Tuul

a Osvald Kivisson Aleksander Pirson

Albert Sakkart Ilmar Enok

Erich Ellmann ja Osvald Maslieb vabatahtlikena teel Hispaania kodusõtta

Tööliste Maja Laste Spordiklubi võimlejad 1932. aastal

POOL OIGE WAADE

ELIH

ARAS

A

E

IN

ÜH 1. mai demonstratsioon 1931. aastal Paldiski maanteel

Tallinna Tööliste Kultuurharidusliku Ühingu liikmete laste suvelaager Rannamõisas 1932. a .

Patarei vangla

vaade mere poolt

Põrandaalune trükikoda Tuule tänav 14, K. Eichorni majas 1931. aastal

Karl Raesaar

Oskar Cher

Juliana Telman

Erich Tarkpea

Aksel Ilisson

Igor Stepanov

Moissei Sverdlov Vladimir Dils

Edgar Olev Arseni Kallaste

Boris Bersin Arnold Green

Ants Saar

Viktor Uibo

Hans Sõber

Endel Sõgel

.

1 1

Rein Alasoo

Arnold Meri

Voldemar Kivi

Elmar Saarna

Arved Vilt Vello Ranne

Eduard Verhovitš Paul Soesoo

Eduard Tamm

Edgar Tirul

Vladimir Petrovõhh

Viktor Piirsoo

Endel Jaanimägi kõnelemas noorsoopäeval, 1. septembril 1940 Valgas

1

1

1

1

1

1

1

Kunda kommunistlikud noored 1940. aastal Viljandi komsomoliaktivistid Arvi Reitel ja Ferdinand Silm (paremalt) 1940. aastal

Noorte kolonn demonstratsioonil Valgas 7. augustil 1940

Kõigi maade proletaarlased, ühinege !

KOMMUNISTLIK NOORSOO

INTERNATSIONAAL

KNI

EESTIMAA KOMMUNISTLIK NOORSO O UHING

EKNÜ liikmepileti kaas 1940. aastal

.

Liikmekaart 1940. aa . Erich

Nimi ja perekonnanimi:

Tankpea Sündimise aeg :

6 novent

Gou

Tooline

Elukutse :

Millal vastu võetud :

3 juulil lju

hern komitee sekr. . Heluran Kerr rakukese sekr.

3452

EKNÜ

liikmepilet

1940.

aastal

БУДЕМ КРЕПить ОБОРОНУ

ОБорончССССР сср?

O L

Noored demonstrandid Tallinnas,

Võidu väljakul

rahvusvahelisel

soopäeval, 1. septembril 1940

Grupp «Volta » tehase noori tehase lipu juures 1940. a.

noor

vo

-A

Jutuajamine EKP Keskkomitees komsomolitööst koolides: (vasakult) J. Telman , E. Tarkpea , K. Raesaar, N. Ruus

Pioneeride mudellennuring Tallinnas 1940.—1941 . aastal

A

Grupp Mõisaküla pioneere 1940. aastal

Mis sünnib Hispaanias? Opi tundma Hispaania sündmusi

« Mis sünnib Hispaanias ? » EKP Keskkomitee väljaanne

Väljaanne nr. 494

vanglasse heidetud ka hulk kommuniste, oli valitsus sunnitud needki amnesteerima. Paljud vanglast vabanenud kommunistid olid enne vanglamüüride vahele sattumist aktiivselt osa võtnud kommunist

likust noorsooliikumisest, nagu H. Allik, A. Veimer, J. Lauristin , O. Künnapuu (Lauristin ), L. Junman, K. Paas (Pauk) , B. Tinnuri, A. Valdsak, L. Laid (Parker), V. Telling, K. Raesaar, M. Kitsing, L. Klaaser, A. Resev, L. Vels (Resev) jt.

Ükskõik millisesse linna või maakonda vanglast vabanenud kom munistid ka sattusid, kõikjal tegid nad suurt tööd proletaarse noor soo organiseerimisel ja kasvatamisel. Juba varajasemate võitlus aastate kogemustest teadsid nad, kui oluline tähtsus on töötava

rahva noore põlvkonna kaasatõmbamisel proletariaadi revolutsioo nilisse võitlusse .

Fašismivastase noorsooliikumise arendamise seisukohalt oli väga oluline olemasolevate legaalsete töölisorganisatsioonide - haige kassade, tööliskooperatiivide, tööliste kultuuriühingute ärakasuta mine. 1939. a. lõpuks oli Eestimaa Kommunistlik Partei kõigis neis organisatsioonides ennast kindlalt maksma pannud. Nii oli see näiteks kultuuriühingus «Idee » . 300-st kultuuriühingu

liikmest olid ligi 40 protsenti vähem kui 25-aastased. 170 Töölisnoorte 170 ENSV ORKA, f. 949, nim. 1 , s.-ü. 136, 1. 260—267. 17

ELKNU

257

kõrval tegutsesid siin ka mõned Tallinna Tehnikaülikooli üliõpila sed. Rohkesti oli liikmeskonnas Eestimaa Kommunistliku Parteiga ühisrindes olevaid endisi noorsotsialiste ( N. Ruus, A. Aben ). Eriti

paistis oma aktiivsuse poolest silma Neeme Ruus: ta oli ühingu koosolekute ja muude massiürituste peamine organiseerija ning esi

nes sageli lektorina. Kultuuriühing « Idee » seadis üheks oma üles andeks veelgi laiendada tegevust noorte keskel. 1938. aasta oktoob ris esitati haridusministeeriumile avaldus, milles taotleti ka alla

18 -aastastele luba « Idee » tegevusest liikmetena osa võtta. Haridus

minister aga sellega ei nõustunud. 171 Noorte ideelise kasvatamise ja nende poliitilise silmaringi laiendamise seisukohalt olid kõige oluli semad just loengud, mida «Idee » korraldas ja mis käsitlesid mark

sismi -leninismi teooria küsimusi, töölisklassi majanduslikku olu korda Eestis, Nõukogude Liidu saavutusi, nõukogude kirjandust jne.172 Marksismi põhjalikum tundmaõppimine toimus ühingu ille gaalsetes õpperingides. Kultuuriühingul « Idee » oli oma lugemistuba, kus oli üsna suur valik nõukogude kirjandust ja perioodikat. Neid loeti innukalt ja levitati ka väljaspool ühingu liikmeskonda.173 Kul

tuuriühing « Idee» korraldas noorteõhtuid ja organiseeris isetege vusringe, püüdes tööd noorte hulgas laiendada ja mitmekesisemaks muuta.

Noorte kaasatõmbamisel ja kasvatamisel legaalsete organisatsioo nide kaudu saavutasid häid tulemusi Tartu kommunistid ,

kelle

read täienesid samuti mitmete vanglast vabanenud kommunistide arvel. Nad organiseerisid aktiivsemaid noori partei mõju all oleva Tartu Töölisteatri Ühingu ümber. Töölisteatri ühingu liikmeiks astus noortöölisi kammivabrikust « Estico », Tartu Telefonivabrikust

jm. Noorsoole avaldasid suurt mõju töölisteatris lavastatud prog ressiivsed näidendid , nagu A. Korneitšuki « Platon Kretšet» , E. Tammlaane « Raudne kodu » jt. Lühikese ajaga kujunes Tartu Töölisteatri Uhing linna töörahva ideoloogilise elu üheks tähtsa

maks keskuseks; tema tegevusel oli suur tähtsus noore põlvkonna

kasvatamisel revolutsioonilises vaimus. Töölisteatri ühingu akti vistid tegid otsest poliitilist selgitustööd rahva hulgas, võtsid aktiiv

selt osa poliitilistest kampaaniatest. Kõik see kutsus esile fašistlike võimude surveabinõud ühingu vastu . 1939. aasta juulis sulges sise kaitseülem Tartu Töölisteatri Ühingu, põhjendas seda väitega, et ühing õhutavat oma lavastustes klassivaenu, avaldavat tegevuses « poliitilist tendentsi, püüdes õhutada sallimatust ja vaenu üksikute rahvakihtide vahel». 174 171 ENSV ORKA, f. 1108, nim. 7, S.-ü. 193 , 1. 46–47.

172 ENSV ORKA , f. 949 , nim . 1 , s.-ü. 136 , 1. 187–189 , 193 . 173 EKPA , f. 247, nim . 51 , s.-ü. 317, 1. 8, 11 . 174 ENSV ORKA, f. 852, nim . 1 , s.-ü. 2312 , 1. 1 jj . 258

Marksismi- leninismi ideede propageerimiseks noorte haritlaste keskel kasutasid Tartu kommunistid ülikooli juures asuvat Akadee

milist Sotsialistlikku Ühingut. See oli asutatud 1927. aastal ja tegut ses tol korral sotsiaaldemokraatide juhtimisel. 1937.-1938. aastal

läks Akadeemilise Sotsialistliku Ühingu juhtimine põhiliselt üle ühisrinnet aktiivselt pooldavate üliõpilaste I. Kruusi, H. Raesaare, L. Illissoni jt. kätte, kes valiti ühingu juhatusse. 175 Märkimisväärset tööd ühingu suunamisel revolutsioonilise klassivõitluse teele tegi I. Kruus, kes sel ajal Eestimaa Kommunistliku Partei juhtimisel organiseeris tööd Tartu noorte seas. 1939. aastal võeti ta vastu EKP

liikmeks. 176 Ühingu tegevusest hakkasid energiliselt osa võtma progressiivsed noored haritlased ja üliõpilased V. Hirsch , V. Mil ler, M. Sverdlov, A. Uibo , M. Scheer, M. Laosson jt. 177

Eriti aktiivseks muutus Akadeemilise Sotsialistliku Ühingu tege vus 1938. aasta kevadel. Regulaarselt korraldas ühing avalikke loenguid, kus selgitati poliitilisi päevaprobleeme, dialektilise ja ajaloolise materialismi põhiküsimusi, M. Gorki elu ja loomingut jm. Sama aasta juunis esitas haridusminister sisekaitseülemale ette kande, milles ta nõudis, et Akadeemilise Sotsialistliku Ühingu kaudu « meie rahva hingemaailmale võõraste ideede levitamine tuleb lõpetada otsekohe», ning tegi ettepaneku ühing « riiklikes

huvides »

likvideerida. Vastavalt sellele suletigi Akadeemiline

Sotsialistlik Ühing 25. juunil 1938 sisekaitseülema otsusel. Ühingu peamiseks süüks pandi revolutsiooniliste ideede propageerimist üli õpilaste ja koolinoorte hulgas. 178

Marksismi propageeriti samuti Tartu Rahvaülikoolis, kus peeti loenguid NSV Liidust, sotsialistlikust maailmavaatest jne. Loengu tel viibis alati hulganisti noori. Rahvaülikooli töö äratas aga või mude tähelepanu, ning 1939. aastal see suleti.

Samal ajal oli parteiorganisatsioon Tartus juba loonud mitu sala jast poliitringi. Üks neist käis igal esmaspäeval koos V. Haldre korteris. Siin esinesid lektoritena V. Kosenkranius, A. Uibo jt. Rin gis analüüsiti V. I. Lenini teost « Imperialism kui kapitalismi kõr geim staadium » , Fr. Engelsi « Anti -Dühringit», ÜK(b)P ajaloo lühi kursust jt. Marksismiringist osavõtjad olid peamiselt noored harit lased ja üliõpilased, kes pidasid tihedat sidet endiste poliitvangide E. Lepiku, M. Lepiku ja O. Sepre, samuti I. Kruusi ja teiste siin sete kommunistidega. 179 175 ENSV ORKA, f. 852, nim. 1 , S.-ü. 2308, 1. 9 .

176 Paul Vihalem. Kolmekümnendate aastate koolinoored . « Saabus päev » ( edaspidi : P. Vihalem. Kolmekümnendate aastate ...), lk. 297.

177 ENSV ORKA, f. 852, nim. 1 , s.-ü. 2308, 1. 9; P. Vihalem. Kolmekümnen date

aastate ..., lk. 296 .

178 ENSV ORKA , f. 852, nim. 1 , s.-ü. 2308, l. 1-2. 179 Aira Kaal . Päikeseline suvi. « Saabus päev» , lk. 364—365 . 17

259

1939. aasta aprillis asutati Tartus Kommunistliku Partei algatu sel uus organisatsioon — Tartu Alkoholismivastane Kultuuriühing.

Ka siin hakati tegema hoogsat poliitilist selgitustööd, seda ka töölis

noorte ja noorte haritlaste keskel. Arstiteaduskonna üliõpilase A. Uibo juhtimisel rakendati siin tööle õppering ühiskondlik -poliiti liste küsimuste lähemaks tundmaõppimiseks. Asutati oma teatri ühing eesotsas K. Irdiga, korraldati vene keele kursused .

Märkimist väärib ka see töö proletaarse noorsoo kaasatõmbamisel revolutsioonilisse võitlusse ning tema kasvatamisel, mida tegid üksikud kommunistid maakondades. Nii kogunesid paljud Saaremaa noored kommunist V. Riisi ümber, kes oli 1936. aastal vanglast

vabanenud . Enne vanglasse sattumist juhtis V. Riis Saaremaal kommunistliku noorsooühingu põrandaalust organisatsiooni. Ka nüüd hakkas ta noorte hulgas aktiivselt tegema kommunistlikku

selgitustööd, sedapuhku esperanto keele õppimise ettekäändel. V. Riisi poolt organiseeritud noorteringis arutati tema juhtimisel mitmesuguseid poliitilisi küsimusi, loeti Nõukogude Liidu tege likkust tutvustavat kirjandust, selgitati poliitilist olukorda Eestis jne . 180

Kui endised poliitvangid -kommunistid D. Kuzmin ja O. Abori 1938. aasta mais revolutsioonilise tegevuse pärast Tallinnast välja saadeti, asusid nad elama Viljandisse. Nemadki hakkasid innukalt tegema poliitilist selgitustööd siinsete noorte hulgas. Nende initsia tiivil ja juhtimisel asutati Viljandis spordiühing «Võitlus » , millesse

astusid peamiselt töölisnoored. « Võitluse » esimeheks valiti energi line noortööline A. Reitel. Teistest aktiivsematest liikmetest paistsid silma F. Reitel, I. Rüütel, F. Silm, A. Oolep, H. Sõber jt. Üksikutes kohtades tegid hinnatavat tööd noorte poliitilisel kas vatamisel ka parteitud pahempoolsed töölised , ametiühinguaktivistid >

ja pedagoogid. Nii näiteks kogunes sageli Rõugesse rida endisi Läänemaa Õpetajate Seminari kasvandikke, kes olid 30 -ndate aas tate algul osa võtnud noorsotsialistliku organisatsiooni tegevusest. Need olid A. Tolk, F. Eisen, L. Hallop, R. Liiv jt. Selle ringiga liitus ka progressiivseid talunoori. Ringis kõneldi nõukogude kir jandusest, eesrindlikest eesti kirjanikest ja nende loomingust, lauldi revolutsioonilisi laule .

Üldiselt võis noore põlvkonna revolutsioonilise aktiivsuse kasvu 30-ndate aastate lõpul ja 1940. a. algul konstateerida mitte üksnes suuremates keskustes ja vabrikuasulates, kus töölisnoorsugu oli ülekaalus, vaid ka väiksemates linnades, alevites ja koolides. See

tekitas kodanluses põhjendatult ärevust. Riiklik Propagandatalitus väljendas seda oma 1939/1940. a. tegevuskavas järgmiste sõnadega: peamiselt just töölisküsimuse kõrval « on sama oluline ka noorte 180 Vassili Riis. Alistamatu «ääremaa ». «Karastumine » , lk. 401. -

260

linnade ja tööstuskohtade noorte

küsimus. ... ei saa kuidagi viisi

ükskõik olla , kuhu läheb see rahutu ja dünaamiliste võimetega noortemass . » 181 Et õhutada noortes « isamaalisi» tundeid ja vaenu

Nõukogude Liidu vastu, kellega koostööd proletaarne noorsugu innukalt pooldas, korraldas kodanlus 1939. a. lõpul raadios seeria marurahvuslikke noortesaateid. President K. Pätsi soovil anti kõi

gile Tallinna koolidele marurahvusliku ja Nõukogude -vaenuliku näidendi « Nimed marmortahvlil » tasuta etendusi. 182

Kodanlikele noorsoo -organisatsioonidele hakati senisest veelgi heldemini jagama tuhandeid kroone eeskätt koolist lahkunud

noorte hulgas töötamiseks. Erilisi lootusi pandi Noorte Meeste (Naiste) Kristlikule Ühingule, sest see organisatsioon koondas pea miselt just noorsoo vanemat osa. Mittetäielikel andmetel andis haridusministeerium sellele organisatsioonile 1939. a. novembrist

kuni järgmise aasta maikuuni ligi 11 000 kr. toetust.183 Haridus ministeeriumi noorteosakonna direktor kolonel J. Vellerind tegi Noorte Meeste (Naiste ) Kristlikule. Ühingule korralduse laiendada tööd eriti just töölisnoorte hulgas. J. Vellerind saatis kõigile koo

lidele ja kodanlikele noorsooseltsidele ringkirja, milles nõuti, et tugevdataks üldist võitlust ühiskonnaklasside omavahelise « vas tastikuse hõõrumise, sallimatuse või lugupidamatuse » avalduste vastu noorsoo hulgas, mis hävitavat « praegusel ajal nii vajalikku rahulikkust ja tekitavat «kahjustavaid häireid » 184 Vastukaaluks töölisnoorte keskel laialt levivatele nõukogude lauludele alustati

riikliku propagandatalituse juhtimisel 1940. a. algul « isamaalike » ühislaulude õppimise ja levitamise kampaaniat.185 Siia lisandusid

veel kodanliku valitsuse liikmete arvukad propagandaturneed ja kõned mitmesugustel noorteüritustel 1940. a. esimesel poolel, eriti kevadel. Kodanliku valitsuse liikmed käskisid oma kõnedes noori « valmis olla », niipea kui « teie Eesti rahvuslippu kõrgel lehvimas näete ja teid kutsutakse » .186 Mis puutub raskustesse, mida kodanlik kord ja fašistlik diktatuur nii ohtralt rahva õlgadele veeretas, siis

püüdis peaminister J. Uluots ühes oma kõnes noori küüniliselt « lohutada » sellega, et need raskused olevat noorsoole «karastu seks» , 187 Peaminister seadis noorte põhiülesandeks « säilitada ja hoida oma ühiskondlikku ja riiklikku korraldust » . 188 181 ENSV ORKA, f. 1093 , nim. 1 , S.-ü. 17, l. 13. 182 ENSV ORKA , f. 1108, nim. 3, s.-ü. 523, 1. 301–303 .

183 ENSV ORKA, f. 1108, nim. 7, s.-ü. 220, l. 111 , 139, 142; s.-ü. 221, l. 72, 90–91 .

184 ENSV ORKA , f. 1108 , nim. 7, S.-ü. 25 , l. 140. 185 ENSV ORKA , f. 1093, nim, 1 , S.-ü. 143, 1. 54 , 197 , 426. 186 ENSV ORKA , f. 1093, nim. 1, S.-ü. 143 , 1. 19. 187 Sealsamas, l. 451 .

188 « Eesti Kool » , nr. 2, 20. veebruaril 1940 , lk. 73. 261

Ent kõik need ponnistused ei andnud oodatud tulemusi. Isegi

kolonel J. Vellerind oli 1940. a. veebruaris sunnitud tunnistama, et suures osas noorsoos võivat jääda « äratamata aatelised sihid ja nõrgaks rahvus- ning isamaalised tunded» 189 Kõigist töörahva revolutsioonilistest üritustest ja eneseavaldus

test, mis leidsid aset juunipöördele eelnenud kuudel, võttis töölis noorsugu energiliselt osa . Tema huvid ja eesmärgid olid needsamad , mis kogu töötaval rahvalgi. Ka töölisnoorte jaoks oli kõige aktuaal

semaks probleemiks võimu küsimus. Üksnes fašistliku diktatuuri kukutamine võis tuua kaasa noore põlvkonna eluliste majanduslike ja poliitiliste taotluste rahuldamise. Seepärast sulas revolutsiooni line noorsooliikumine töölisklassi üldisesse võitlusesse, moodustades sellega ühtse terviku. Töölisnoorsugu ei püstitanud sel perioodil

omaenda spetsiaalseid nõudmisi; need pidid iseenesest tulema lahen damisele pärast töörahva võimu kehtestamist. Töölisnoortel ei olnud sel ajal iseseisvaid organisatsioone: fašistlik valitsus ei lubanud neid luua. Üksnes Kunda- Ubja Töövõtjate Kutseühingu juurde õnnestus 29. mail 1940 asutada noortetoimkond, mille juhiks valiti E. Praks. 190 See samm leidis otsekohe ägedat reageerimist politsei

võimude poolt. Kutseühingu juhatuse esimees R. Jurtom kuulati üle ja temalt päriti aru , kelle loaga noortetoimkond asutati. Antud olukorras, kui päevakorras seisis fašistliku diktatuuri kukutamine, oli õigem tõmmata töölisnoorsugu kaasa olemasolevate

töölisorganisatsioonide kaudu, kukutada kodanlik kord ning seejäre ! alustada noorsoo organiseerimist juba uutel alustel, täieliku vaba duse tingimustes. Nii Eestimaa Kommunistlik Partei talitaski. 1940. a. aprillis Tallinnas toimunud illegaalsel konverentsil mää ras Eestimaa Kommunistlik Partei kindlaks kursi rahvahulkade revolutsioonilisele väljaastumisele, sotsialistlikule revolutsioonile. On iseloomulik , et konverentsist osa võtnud 20 delegaadi hulgas osa neid , kes alustasid oma revolutsioonilise võitluse teed 1920 -ndatel aastatel kommunistlikus noorsooliikumi ses. Neist tuleb eeskätt nimetada H. Allikut, H. Arbonit, L. Aus oli küllaltki suur

manit, J. Lauristini, K. Paasi, 0. Sepret, V. Sassit jt. Möödunud raskete võitlusaastate kestel, vaeveldes kodanliku vangla trellide taga, õppides ja omandades tegeliku võitluse käigus parteilise juh timise kogemusi, olid neist saanud silmapaistvad revolutsionäärid . Nüüd oli proletariaadi võitlus astunud otsustavasse faasi. Partei konverents esitas fašistliku diktatuuri kukutamise ja revo

lutsioonilise valitsuse moodustamise loosungi. Sellega asus Eestimaa 189 « Eesti Noorus», nr. 2, 22. veebruaril 1940, lk. 34. 190 1940. aasta sotsialistlik revolutsioon Eestis . Dokumente ja materjale ( edaspidi : 1940. aasta sotsialistlik revolutsioon Eestis) . Tallinn, 1960, lk. 125— 126 .

262

Kommunistlik Partei julgelt ja järjekindlalt ellu viima oma pro grammi põhinõuet - taastada Eestis nõukogude võim. Partei otsustas koondada ja mobiliseerida rahvahulki selle ees märgi teostamiseks. Konverents määras kindlaks revolutsiooni käi

gus loodava tõelise demokraatliku rahvavalitsuse lähema tegevus programmi.

Analüüsides EKP tegevust rahvahulkade revolutsiooniks etteval mistamisel hindas parteikonverents kõrgelt tööd mitmetes legaalse tes organisatsioonides, kus oli suur osatähtsus ka proletaarsel noor

sool. Lähtudes kujunenud sisepoliitilisest ja rahvusvahelisest situat sioonist, seisnes nüüd ülesanne selles, et kukutada Eestis fašistlik

diktatuur ning võtta kurss nõukogude võimu taaskehtestamisele.

1930 -ndad aastad olid kommunistlikule noorsooliikumisele Eestis

keerukaimad ja raskeimad . Revolutsioonilise noorsoo võitlus arenes vapustava majanduskriisi, fašismi üldise pealetungi ja üha süve neva poliitilise reaktsiooni tingimustes. Eesti kodanliku valitsuse lakkamatud

repressioonid

revolutsiooniliste

noorsoo - organisat

sioonide ja aktiivi vastu, EKP - s ja EKNU-S 1930 -ndate aastate esi mesel poolel tekkinud organisatsiooniline kriis,

kommunistliku

noorsooliikumise keskse juhtimise nõrgenemine, mis oluliselt süve nes veel NSV Liidus ja rahvusvahelises kommunistlikus liikumises 1930 -ndate aastate teisel poolel ilmnenud isikukultuse mõjul -

kõik see pidurdas ühtse, organiseeritud ülemaalise kommunistliku noorsooliikumise arengut Eestis.

Samal ajal, eriti aga seoses fašismi võimuletulekuga Saksamaal,

seejärel ka Eestis, võis märgata fašismivastaste, demokraatlike meeleolude laienemist ja aktiviseerumist ka Eesti noorsoo keskel. See ning üksikutest sektantlikest seisukohtadest ülesaamine EKP-s ja EKNÜ-s, lõid objektiivsed eeldused kommunistliku noorsoolii kumise, pahempoolsete noorsotsialistide ning mõnede demokraatlike noorsookihtide ühisrinde tekkimiseks. Fašistliku diktatuuri raskes

olukorras ning mitmete vajalike organisatsiooniliste tingimuste puudumisel ei saanud selline ühisrinne aga 1930 -ndatel aastatel

formeeruda. Ent see ei tähenda, et Eesti progressiivne noorpõlv oleks neil aastail proletariaadi klassivõitlusest eemale jäänud . EKP

poolt 1930-ndatel aastatel organiseeritud ja juhitud üldrahvalikust fašismivastasest võitlusest võttis eesrindlik noorsugu aktiivselt osa, selle käigus kasvasid välja uued jõud ja aktiiv, kes seisid otsusta vates klassilahingutes 1940. a. suvel liikumise eesotsas. 1930-ndate aastate revolutsiooniline liikumine Eestis valmistas esinenud suur

test raskustest ja puudustest hoolimata ette soodsa pinna ka massi 263

lise. ülemaalise ja organiseeritud kommunistliku noorsooliikumise taastamiseks Eestis pärast fašistliku võimu kukutamist. Sellega lõppes Eesti kommunistliku noorsooliikumise ajaloo üks epohh , mis kestis kaks aastakümmet. Kommunistlik noorsooliiku

mine Eestis seisis nüüd , 1940. aastal uute suurte ajalooliste sünd muste lävel.

V PEATÜKK

Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing aastail 1940-1941

1. ELKNU kujunemine noorsoo legaalseks massiorganisatsiooniks

21. juunil 1940 algas sotsialistlik revolutsioon Eestis. Eestimaa Kommunistliku Partei juhtimisel toimusid sel päeval suured töö rahva demonstratsioonid ja miitingud Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ning paljudes väiksemates linnades ja asulates. Uluotsa fašistlik valitsus oli sunnitud lahkuma. Võim läks revolutsioo lise

rahvavalitsuse kätte, kelle tegevust suunas algusest peale Kommu

nistlik Partei. Algas proletariaadi võimu väljakujunemise ja kind lustamise ajajärk. Revolutsiooniline valitsus hakkas teostama pro letariaadi diktatuuri funktsioone. Rahvavalitsuse tegevust iseloo

mustab esimestest päevadest peale laialdase poliitilise vabaduse andmine töörahvale ja tema organisatsioonidele. Samal ajal suleti

järk - järgult kodanlikke organisatsioone ja piirati igati kodanluse poliitilisi tegevusvõimalusi.

1940. aasta revolutsioonilistes väljaastumistes lõid agaralt kaasa ka noored . Juba revolutsiooni algul kerkis vajadus proletaarse noorsoo -organisatsiooni loomise järele. Teatavasti Eestimaa Kom munistlik Noorsooühing kodanluse diktatuuri viimastel aastatel ise

seisva organisatsioonina ei tegutsenud. Puudusid ka teised revolut sioonilise suunaga noorte ühingud (kuigi paljud noored võtsid osa mitmesuguste töölisorganisatsioonide tööst ). Noorte vabastamiseks kodanliku ideoloogia mõju alt, nende kaasatõmbamiseks uue ühis konna rajamisele oli tingimata vaja asutada Eestimaa Kommunist

liku Partei juhtimisel tegutsev noorsoo -organisatsioon . Revolut siooni esimestel päevadel ei olnud Eestimaa Kommunistlikul Partei! veel kindlat seisukohta, kas asuda kohe taastama Eestimaa Kom munistlikku Noorsooühingut või moodustada revolutsiooniliste noorte organisatsioon esialgu mõne teise nimetuse all. " 1 E. Tarkpea kirjutab oma mälestustes, et esialgu andis EKP Keskkomitee sekretär J. Lauristin talle ülesande ette valmistada uue töölisnoorte organisat

siooni põhikiri. Mõni päev hiljem sai Tarkpea aga juba ülesande hakata orga niseerima kommunistlikku noorsooühingut ( EKPA , f. 247 , nim . 51 , S.-ü. 475 , 1. 9).

265

Esimene samm sellise organisatsiooni loomiseks astuti Tartus.

22. juuni õhtul toimus siin noorte koosolek, kus asutati Ülemaaline Töötavate Noorte Liit. Selle juhtimiseks valiti paarikümnest noo rest koosnev komitee (crganiseerimistoimkond) Moissei Sverd lov, Vladimir Hlustov , Endel Kiipus, Selda Pats, Aleksander Sii

vas jt.2 Ülemaaliseks uus noorteühing ei kujunenud, tema tegevus piirdus põhiliselt Tartuga. Töötavate Noorte Liit loodi ja tegutses algusest peale EKP Tartu Komitee juhtimisel. Tihe koostöö oli Töötavate Noorte Liidul ka ametiühinguorganisatsioonidega.

25. juunil korraldas liidu organiseerimistoimkond avaliku miitingu. V. Kosenkranius, M. Sverdlov, V. Hion jt. tutvustasid seal Tööta vate Noorte Liidu võitluseesmärke. Nad rõhutasid , et noortel tuleb tundma õppida marksismi ning võidelda kapitalistliku süsteemi lõpliku hävitamise eest.3 Suurt abi noorte organiseerimisele osutas revolutsioonilise töölisliikumise tegelane Viktor Kosenkranius. Oma intervjuus « Postimehele » märkis V.

Kosenkranius, et Töötavate

Noorte Liit tegutseb proletariaadi ideoloogia alusel ning ta ei

kavatse arendada mingit koostööd kodanlike noorsoo -organisatsioo nidega. 1940. aasta juulis kujundati Töötavate Noorte Liit ümber EKNÜ Tartu osakonnaks.

Ilmselt asutati peale Töötavate Noorte Liidu veel teisigi sedalaadi organisatsioone. Nii jutustab komsomoli veteran Jaan -Harald Osol,

et 1940. aasta suvel lõid Mõisaküla tööstuskooli noored oma orga nisatsiooni ja panid sellele nimeks « Eesti Töölisnoored » . Selle ühingu tegevuses peeti silmas komsomoli 5 põhimõtteid ja hiljem astusid tema liikmed komsomoli ridadesse . Ajaleht « Rahva Hääl » tõi 1940. aasta juunikuu lõpul järgmise teate : « Narva töölisliiku

mise juhtidel on praegu käimas eeltööd uue noorsoo -organisatsioo nide võrgu ellukutsumiseks. Selleks asutatakse noorteringid esialgu kõikide käitiste ja töölisühingute juures, kuna hiljem kutsutakse

kokku ringide esindajad ülelinnalise noorsoo keskuse moodustami seks. » 6 Niisuguste noorsoo-organisatsioonide olemasolu tõendab ka Eestimaa

Kommunistliku

Noorsooühingu

organiseerimiskeskuse

teadaanne 23. juulist 1940. Selles kirjutatakse: «Kohapeal paralleel seid töörahva noorsooühinguid mitte luua. Kõigist olemasolevaist üle tuua meie ühingu juurde eesrindlik , poliitiliselt kirjaoskaja ja parim osa. Eemale jätta meile vaenulik ja « kraadelik » element.

Selle alusel viia need ühingud likvideerimisele vastavalt kohapeal 2 3 4 5 6

« Postimees » , nr. 168 , 25. juunil 1940 . « Postimees » , nr. 169, 26. juunil 1940 . « Postimees » , nr. 172, 30. juunil 1940. « Noorte Hääl » , nr. 225 , 25. septembril 1970 . « Rahva Hääl » , nr. 6, 29. juunil 1940 . 266

setele tarvidustele. » 7 Paraku puuduvad lähemad andmed selle kohta, kus loodi revolutsiooni esimestel nädalatel veel sääraseid noorsoo -organisatsioone. Nagu võib järeldada EKNÜ organiseeri miskeskuse teadaandest, oli mõnel pool selliste ühingute koosseis kaunis juhuslik . Kui Töötavate Noorte Liidu tegevust Tartus suu nas algusest peale parteiorganisatsioon , siis väiksemates keskus tes ja maal sellist parteilist juhtimist vaevalt oli võimalik kind lustada (revolutsiooni algul oli kommunistide arv selleks liiga väike).

Juuli algul otsustas EKP Keskkomitee alustada Eestimaa Kom

munistliku Noorsooühingu taastamist. Selleks moodustati EKNÜ

organiseerimiskeskus (nimetati juuli lõpus ümber EKNÜ Keskkomi teeks), mida hakkas juhtima Erich Tarkpea – EKNU I kongressi delegaat, EKP liige 1922. aastast. Organiseerimiskeskusse kuulus veel kauaaegne poliitvang kommunist Juliana Telman (oli omal

ajal olnud Üle -eestimaalise Noorproletaarlaste Ühingu liige ) ning 22 -aastane kommunistlik noor Karl Raesaar (võeti Eestimaa Kom

munistliku Partei liikmeks vastu 1940. aasta juuli lõpul). Meil ei ole otsest dokumenti selle kohta , millisel kuupäeval asutati EKNU organiseerimiskeskus. Mõningate andmete alusel toimus see ilmselt

3. juulil. Nimelt on säilinud E. Tarkpea EKNÜ liikmepilet 1940. aastast, kus tema komsomolistaažiks on märgitud 3. juuli 1940. a.

K. Raesaare 1940. aastal täidetud ankeedis on märgitud, et ta on EKNU liige samuti 3. juulist 1940. Ka J. Telman märgib oma 1940. aastal kirjutatud elulookirjelduses, et ta kuulus EKNÜ organisee rimiskeskusse 3. juulist 1940.8 7. ja 8. juulil 1940 ilmus ajalehtedes juba EKNU organiseerimis keskuse ringkiri. Selles anti juhtnööre EKNU organiseerimiskomi teede asutamiseks kohtadel: « 1.

Tuleb moodustada

kolme-

või

enamliikmeline

komitee.

2. Komiteesse kuulub üks EKP esindaja. 3. Komitee ülesanne on

teha tarvilikke ettevalmistusi liikmete ja liikmekandidaatide vastu

võtmiseks ja neid vastu võtta 15—26 a. vanuseni. 4. EKNÜ orga niseerimisel silmas pidada, et liikmeks pääseksid valitud, poliiti liselt kirjaoskajad noored , kes on suutelised abistama EKP tema töös, juhtima töid mitmesugustes organisatsioonides ja oma tööga eeskuju andma » .9 Ühtlasi tutvustati ringkirjas lühidalt kommunist liku noorsooühingu põhilisi eesmärke ja ülesandeid. 7

« Kommunist», nr. 20, 23. juulil 1940. 8 EKPA, f. 1, nim . 1 a, s.-ü. 2662, 1. 6; f. 1, nim. 1 a, s.-ü. 2003, 1. 7.—

Tegelikult olid nii E. Tarkpea kui ka K. Raesaar kuulunud juba varem EKNÜ - sse : Tarkpea 1920 -ndate aastate alguses, Raesaar 1935. aastal . Seda varasemat komsomolistaaži aga 1940. aasta dokumentides ei arvestatud.

9 « Kommunist », nr. 4, 7. juulil 1940. 267

Kõigepealt hakkas EKNU organiseerimiskeskus rajama komso moliorganisatsiooni Tallinnas. Uute liikmete vastuvõtmine algas Tallinnas juba 8. juulil. Suuremaid üritusi Tallinna komsomoli

organisatsioon paaril esimesel nädalal läbi ei viinud . Mis puutub teistesse linnadesse ja asulatesse (peale Tallinna ja Tartu ), siis kuni 21. juulini nendes komsomoliorganisatsiooni veel ei asutatud. Maa kondade ja linnade üsna väikesearvulised parteiorganisatsioonid olid revolutsiooni esimesel kuul seotud paljude teiste ülesannetega ning noorteorganisatsioonide loomine jäi esialgu tagaplaanile. See muidugi ei tähenda, et noored oleksid jäänud hoogsalt arenevas

revolutsioonis pealtvaatajaiks. Nad tegid kommunistide juhtimisel

poliitilist selgitustööd elanikkonnas, lõid kaasa Riigivolikogu uue koosseisu valimiste kampaanias, tegutsesid ametiühingutes ning Rahva Omakaitses jne. Nii kuulusid juba sel ajal proletariaadi

võimu relvastatud kaitseorganisatsiooni Rahva Omakaitse ridadesse hilisemad komsomolitöötajad ja -aktivistid Arseni Kal laste, Edgar Tõnurist, Aleksander Valkonen , Leonid Valter, Eduard

Verhovitš jpt.10 18 -aastane nooruk Erich Sume organiseeris kohe

pärast juunipööret Kaarepere vallas Üleriikliku Maatöörahva Ühingu osakonna ning võttis samal ajal osa ka Rahva Omakaitse tööst. Hiljem sai temast Kaarepere valla komsomoliorganisaator. 11

Poliitilises tegevuses silmapaistnud noored moodustasidki järgmisel kuul, s. o. pärast 21. juulit loodud komsomoliorganisatsioonide tuu miku.

Riigivolikogu Eestis taas kehtivaks nõukogude võimu. Paar näda . lat hiljem ( 6. augustil) võeti Eesti NSV vastu Nõukogude Liidu 21. juulil 1940 kuulutas eesti töörahva esindus

-

uus koosseis

rahvaste perre. Need ajaloolised sündmused määrasid ka Eesti komsomoli edasise

arengutee.

1940. aasta juuli viimasel dekaadil võttis EKNU organisatsioonide asutamine laia ulatuse. 24. juulil toimus EKNÜ Narva osakonna organiseerimiskoosolek , kus valiti nn. initsiaatorite grupp eesotsas

Igor Stepanoviga.12 Viimasel olid juba märkimisväärsed kogemused töölisliikumises: 1934.-1936. a. oli ta tegutsenud Eesti Kiutööliste Ametiühingu Narva osakonnas; hiljem õppides Tallinnas, võttis ta

osa kultuuriühingu « Idee » Kopli osakonna tööst. Seda silmas pida des usaldaski EKP Narva Komitee talle komsomoliorganisatsiooni loomise ülesande. 28. juulil 1940 viidi läbi Narva kommunistlike

noorte esimene üldkoosolek. 3. augustil valiti EKNÜ Narva osa 10 EKPA , f. 31 , nim . 2, s.-ü. 870, 1. 1-2 ; S.-ü. 3785 , 1. 2—3; S.-ü. 3936, 1. 1 ; f. 1 , nim . 2 a , s.-ü. 122 , 1. 3; f. 1 , nim . 1 a, s.-ü. 3003, 1. 6 . 11 EKPA , f. 31 , nim . 2 , s.-ü. 3330, l. 1 .

12 «Kommunist», nr. 23, 27. juulil 1940. 268

konna töö juhtimiseks ajutine komitee (Vladimir Dils, Aleksander Pajuste, Elsa Kiken jt. ). 13 Umbes samal ajal algas kommunistliku noorsooühingu organisee

rimine ka Kundas ja Rakveres. EKNÜ Kunda osakonna aktiiv kuju nes Kunda-Ubja töölisühingu juures 1940. aasta kevadel asutatud noortetoimkonnast. Komsomoliorganisatsiooni asutamiskoosolek peeti siin 24. juulil.14 EKNÜ Kunda organisatsiooni juhtis esialgu Edgar

Olev, kellest varsti sai EKNU Virumaa organisaator.15 Rakvere kommunistlike noorte esimene üldkoosolek toimus 30. juulil. Seal valitud EKNÜ Rakvere Komitee liikmed (Vello Ranne, Ferdinand Moorberg, Ulli Rakelt (Bersin ) jt.) etendasid edaspidi olulist osa kogu Virumaa komsomoliorganisatsiooni töö juhtimisel.16

Viljandis said rajatava komsomoliorganisatsiooni tuumikuks töö lisspordiseltsi « Võitlus» aktivistid . Seda spordiseltsi olid kommu nistid Dimitri Kuzmin ja Oskar Abori kodanliku diktatuuri vii

mastel aastatel kasutanud selgitustöö tegemiseks noorte seas . 1940.

aasta juulikuu viimasel dekaadil moodustati siin EKNÜ ajutine organiseerimiskomitee (Arvi Reitel, Felix Reitel ja Ilmar Leeman ),

kes juba mõne päeva jooksul võttis vastu EKNŰ ridadesse üle 50 noore.17 Valgamaal moodustati 29. juulil 8 -liikmeline organiseeri miskomitee (Georg Bachverk, Arseni Kallaste, Endel Jaanimägi jt. ). 18 21. juulil asutati EKP Läänemaa organisaatori Oskar Cheri

initsiatiivil kommunistliku noorsooühingu orgkomitee Haapsalus.19 Juuli lõpul loodi EKNÜ osakond ka Türil.20 3. augustil toimus EKNU Sindi osakonna asutamiskoosolek.21 Mõni päev hiljem moo dustati komsomoliorganisatsioon Pärnus.22 Augusti algul pandi alus EKNÜ osakondadele veel Kohtla - Järvel, Kiviõlis, Petseris, Raplas,

Põltsamaal, Kuressaares jm. Mõnevõrra hiljem ( septembris) algas kommunistliku

noorsooühingu organisatsioonide

loomine

Võru

maal .

26. juulil 1940 viidi Tallinnas läbi esimene kommunistlike noorte üldkoosolek.23 K. Raesaar esines siin aruandega organisatsiooni 13 « Põhja Kodu » , nr. 88, 5. augustil 1940. 14 « Kommunist» , nr. 53 , 25. augustil 1940 . 15 Pärast 20. augustit määrati EKNÜ Virumaa

organisaatori

kohale

Kohtla-Järve komsomoliorganisatsiooni asutaja Boris Bersin . 16 « Virumaa Teataja », nr. 88 , 2. augustil 1940 . 17 « Kommunist » , nr. 28, 31. juulil 1940 ; F. Reitel. Nende mälestus on meile püha , « Saabus päev » , lk. 344—345. 18 EKPA , f. 1 , nim. 1 , s.-ü. 31 , l. 124. 19 « Koinmunist » , nr. 22, 25. juulil 1940. 20 « Kommunist », nr. 24, 27. juulil 1940. 21 « Pärnu Rahva Hääl » , nr. 27, 6. augustil 1940 . 22 « Pärnu Rahva Hääl » , nr. 31 , 10. augustil 1940.

23 « Kommunist », nr. 24, 27. juulil 1940. 269

senisest tegevusest. Seni korraldatud suurematest üritustest mär

kis ta Tallinna kommunistlike noorte osavõttu oma loosungi ja

lipuga töörahva meeleavaldusest 24. juulil (seoses nõukogude võimu taaskehtestamisega Eestis ) ning ulatuslikku selgituskoosole

kut noortele 25. juulil. Viimane toimus Punaarmee majas (endise

kino « Ars » ruumides) ja sellest võttis osa umbes 1000 noort.24 Kommunistliku noorsooühingu organisatsioonilisest ehitusest ja edasise tegevuse kavast rääkis EKNU Tallinna osakonna esimesel koosolekul E. Tarkpea. Ta rõhutas vajadust luua käitistes, koolides

ja sõjaväes komsomoli rakukesi (algorganisatsioone) ning arendada

ulatuslikku poliithariduslikku tööd noorte keskel. Koosolek valis Tallinna osakonna töö juhtimiseks 11 - liikmelise komitee (Egon Bris tol, Jossif Goldman, Arnold Meri jt.) .

1940. aasta augustis sai EKNÜ Tallinna Komitee sekretäriks Aleksander Klingberg. Oma esimese poliitilise kooli oli A. Klingberg saanud 1930 -ndate aastate teisel poolel meremehena mitmesugustel laevadel sõites. Antverpenis oli ta tutvunud ühe Hitleri võimu eest põgenenud saksa kommunistiga ja abistanud viimast revolutsiooni lise kirjanduse levitamisel. 1940. aasta juunis-juulis oli A. Kling berg sõjaväes aega teenimas ning astus siin ka komsomoli.25 Juuli lõpul ja augustis arendas ulatuslikku tegevust Töötavate Noorte Liidust väljakujunenud EKNÜ Tartu osakond . Tartu kom somoliorganisaatoriks (hiljem EKNU Tartumaa Komitee sekretä riks) oli sel ajal Moissei Sverdlov. Ta oli revolutsioonilisest liiku misest osa võtnud juba mitme aasta vältel. Paralleelselt tööga

legaalsetes pahempoolsetes ühingutes (Akadeemiline Sotsialistlik Ühing, « Scholem Aleichem» ) oli tal tulnud täita ka EKP Tartu organisatsiooni ülesandeid kommunistliku kirjanduse levita misel.28

Nagu eespooltoodust näha, etendasid Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu taasrajamisel 1940. aastal tähtsat osa noored , kes

olid juba kodanliku diktatuuri aastail ühel või teisel viisil osa võt nud revolutsioonilisest liikumisest. Arvuliselt aga moodustasid suurema osa 1940. aasta suve komsomoliaktiivist need , kelle osa võtt poliitilisest elust algas 1940. aasta revolutsiooniga. Muidugi olid ka viimastel juba enne revolutsiooni kujunenud välja teatavad eel

dused, mis viisid nad kõhkluseta uue ühiskonna ehitajate esirida desse.

Oma kujunemisteest kõneldes jutustab tolleaegne EKNU Viru maa Komitee sekretär Boris Bersin , et kodanlikul ajal gümnaasiu 24 « Rahva Hääl » , nr. 34, 26. juulil 1940 .

25 EKPA, f. 5, nim . 2, S.-ü. 259, 1. 2—4 . 26 EKPA , f . 12 , nim. 2, s.-ü. 215, l . 2–4 . 270

mis õppides tekkis tal õpetajate reaktsioonilisuse ja nende Nõuko gude-vaenuliku hoiaku suhtes opositsioonivaim . Suurt mõju avaldas tema maailmavaate kujunemisele « Pravda » lugemine ja nõukogude raadiosaadete kuulamine.27 Kodanlikus Eestis leidus aga ka selliseid õpetajaid , kes mõistsid ise sotsialistliku ühiskonna progressiivsust ning julgesid ja oskasid oma õpilasteski äratada huvi ühiskonna

arenguprobleemide vastu, kujundasid neis kriitilist suhtumist ühiskonda. Võrumaa komsomoliorganisaator Endel Sõgel märgib tunnustavalt algkooliõpetaja A. Tolgi osa oma maa

kodanlikku

ilmavaate kujundamisel.28 1940. aasta komsomoliaktivistid Vello Ranne ja Lembit Kaik rõhutavad, et nende poliitilises arengus etendas positiivset osa Rakvere gümnaasiumi ajalooõpetaja J. Blauberg 29

Mitmetel noortel olid aidanud kodanliku diktatuuri tingimustes

kujundada revolutsioonilist maailmavaadet nende vanemad või õed vennad. ELKNÜ Pärnumaa Komitee sekretär Voldemar Kivi mär gib oma elulookirjelduses, kuidas ta juba 1930 -ndatel aastatel puu tus kokku revolutsioonilise töölisliikumisega oma vanema venna

kaudu. 303 Analoogiline oli ka ELKNÜ Tartumaa Komitee sekretäri Aksel Ilissoni arengutee. Ta kirjutab: « Algkooli lõppklassis olles saab üheks tähtsaks sündmuseks ka minu elus venna Leonhardi käik Nõukogude Liidus ja sellele järgnenud kodanluse jälgimine ja

uurimine iga venna vähemagi sammu suhtes. Ühtlasi ka esimesed reaalsed teated Nõukogude Liidust ja esimesed teated õigete kom

munistide üle venna kaudu . Esineb juba kindel sümpaatia venna vastu ja ühes sellega ka Nõukogude Liidu vastu, kuna vend seda igal sammul alati julgelt kaitses.» 31

Opositsioonivaim kodanliku võimu vale ja ebaõigluse vastu, igat sus uue, õiglase ühiskonna järele oli selleks pinnaseks, millest võr sus 1940. aastal meie komsomoliaktiiv . Esimesed Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu osakonnad asutati 1940. aasta suvel reeglina linnades ja alevites, kuigi sel ajal tehti ka juba esimesi samme maanoorte organiseerimiseks komso moli ridadesse. EKNU osakonnad loodi territoriaalsel põhimõttel nad ühendasid teatava linna või alevi noori sõltumata nende töö

kohast. Oma suuruselt ja tegevuspiirkonna poolest olid EKNÜ osa konnad üsna erinevad .

27 «Noorte Hääl » , nr. 140, 18. juunil 1968. 28 Endel Sõgel. Me päris elu juuli äikeses puhkes (edaspidi: E. Sõgel. Me päris elu ...), « Saabus päev», lk. 304. 29 EKPA, f. 10 , nim. 2, s.-ü. 148, 1. 1—3; Lembit Kaigi käsikirjalised mäles tused. Autori valduses.

30 EKPA, f . 1 , nim. 1 a, S.-ü. 788, 1. 5. 31 EKPA , f. 1 , nim. 1 a, S.-ü. 433, 1. 11–12 . 271

1940. aasta juulis -augustis oli komsomolitöö raskuspunkt just osa kondades. Siin tegutsesid mitmesugused ringid ja viidi läbi ühiseid massiüritusi. Kuigi juuli lõpus ja augustis tekkisid ka juba esimesed komsomoli- algorganisatsioonid (tol ajal nimetati neid tavaliselt rakukesteks ), oli viimaste tegevus esialgu veel üsna tagasihoidlik . Esimene algorganisatsioon asutati Tallinnas Eesti Tarbijate Koope ratiivi juures 21. juulil.32 Enamik esialgu loodud rakukesi asus tööstusettevõtetes. Tallinnas näiteks olid esimeste hulgas tehaste « Volta » ja « Ilmarine » , Fr. Krulli tehase ja Balti Puuvillavabriku algorganisatsioonid . Kuid ka asutustes hakati moodustama komso

molirakukesi. Paljud koolinoored astusid EKNÜ - sse juba juulis augustis. Koolinoorte ulatuslikum organiseerimine toimus aga siiski pärast õppetöö algust ( septembris -oktoobris). Esimeste kommunistlike noorte seas oli üsna palju ka sõdureid. Kodanliku sõjaväe ümberkujundamisel töörahva riigi armeeks etendasid nad märkimisväärset osa.. 25. juulil 1940 moodustati

EKNU Sõdurite Büroo (Herman Gutkin, Arnold Meri), mis hakkas juhtima komsomoliorganisatsioonide loomist ja tegevust sõjaväes.

Juba juulikuu lõpul hakati Tallinna garnisoni väeosades moodus tama kommunistlike noorte rakukesi. 31. juulil avaldas Sõdurite Büroo üleskutse

sõduritele.33

Selles

rõhutati vajadust võidelda

kodanluse laimu ja kuulujuttude vastu ning ühtlasi kindlustada sõjaväes revolutsioonilist distsipliini. Augustikuu jooksul loodi kom munistlike noorte organisatsioonid kõigis Tallinna garnisoni väeosa des. 15.-22. augustil korraldati Sõdurite Büroo algatusel Tallinna

garnisoni EKNÜ rakukeste sekretäride seminar, millest võttis osa 16 kommunistlikku noort.34 Augustis asutati komsomoliorganisat sioone ka Tartus, Narvas, Petseris, Rakveres ja Viljandis paikneva tes väeosades. EKNÜ rakukesed sõjaväes olid poliitilistele juhti dele ja sõjaväelaste komiteedele lähimateks abilisteks poliitilise kasvatustöö tegemisel. 31. juulil 1940 avaldas EKNÜ Keskkomitee teadaande, kus anti juhtnööre komsomoli maakonnakomiteede moodustamiseks:

«Maa

konnalinnades tuleb moodustada maakonnakomiteed. Algatajaiks on EKNU linnakomiteed ja EKP organisaatorid ... Maakonnakomi teede ülesandeks on juhtida maakonna EKNU osakondade organi

seerimist, koordineerida maakonna EKNÜ Osakondade tööd, anda neile juhtnööre ja kirjandust; pidada sidet KK-ga, koostada eel arved maakonna kohta . Keskkomitee kinnitab maakonnakomiteede 32 «Noorte Hääl » , nr. 4 , 21. septembril 1940 . 33 « Kommunist » , nr. 28, 31. juulil 1940. 34 K. Mang . Eesti rahvaväe loomine 1940. aasta sotsialistliku revolutsiooni käigus. Dissertatsioon ajalooteaduste kandidaadi kraadi taotlemiseks . Tallinn , 1971 ,

338 .

272

koosseisud ...» 35 Ühtlasi andis EKNU Keskkomitee näpunäiteid komsomoli-algorganisatsioonide (rakukeste) asutamiseks ning nende

tegevuse korraldamiseks. EKNU maakonnakomiteed moodustati augustis -septembris. Järk - järgult kaotasid oma osatähtsuse EKNÜ osakonnad kui vahelülid maakonnakomitee ja algorganisatsiooni vahel ning 1940. aasta sügisel

nad

enamikus likvideeriti..

Otse

EKNÜ Keskkomiteele allutatud linnakomiteed jäid püsima' Tallin nas, Narvas ja Paldiskis.

Uute liikmete vastuvõtmisega komsomoli esialgu osakondade

komiteed

või

selleks

ridadesse tegelesid eraldi

moodustatud

komisjonid. Noori võeti vastu kas EKNÜ liikmeks või liikme kandidaadiks (juhul kui leiti, et noor ei ole piisavalt ette val mistunud ). Paralleelne vastuvõtt liikmeteks ja kandidaatideks oli tol ajal ette nähtud ka Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu põhikirjas.

Noorte huvi kommunistliku noorsooühingu vastu oli väga suur.

EKNÜ osakondade poolt korraldatud selgituskoosolekutele ja teis tele üritustele tuli alati massiliselt osavõtjaid. Juba esimesel paaril komiteedele

tegutsemiskuul saabus EKNU

tuhandeid

avaldusi

komsomoli astumiseks. Vastavalt partei juhtnööridele teostasid aga komiteed tavaliselt põhjalikku individuaalset valikut ning kommu nistliku noorsooühingu liikmepiletit ei saanud kaugeltki iga soovija. Kahtlemata oli selline tõsine valik igati õigustatud . Mõni korraldati kommunistlikku noorsoo kord pingutati küll ka üle ja aeganõudev teadmiste ülipõhjalik soovijatele astuda ühingusse

kontroll, omamoodi eksam . Avalduste läbivaatamine venis ka see tõttu , et komsomolikomiteed olid väga koormatud mitmesuguste

üritustega ja palgaline komsomoliaparaat oli esialgu üpris väike. Nii kujunes olukord , kus paljud noored võtsid aktiivselt osa kom somoli üritustest, täitsid komsomoliülesandeid, tundsid ennast kom

munistlike noortena, kuid ei olnud ametlikult vormistatud EKNÜ liikmeks. See kajastus ka ajakirjanduses toodud andmetes ühe või teise komsomoliorganisatsiooni suuruse kohta. Sageli lugesid kom somoliaktivistid ajakirjandusele antud informatsioonides ja kirju tistes kommunistlikeks noorteks ka neid, kelle vastuvõttu ei olnud veel ametlikult vormistatud. Paralleelselt

Eestimaa Kommunistliku

Noorsooühingu välja

kujunemisega toimus kodanlike noorsooühingute likvideerimine. Arvuliselt

kõige

suuremateks

noorsoo -organisatsioonideks olid

kodanliku diktatuuri lõppaastail « Noored Kotkad » (tütarlastele paralleelorganisatsioon — « Kodutütred » ). See organisatsioon allus vahetult « Kaitseliidule » ning oli eriti soositud võimuloleva Pätsi 35 « Kommunist » , nr. 28 , 31. juulil 1940 . 18

ELKNU

273

Laidoneri kliki poolt. Organisatsioonid « Noored Kotkad » ja «Kodu tütred » likvideeriti vastavalt revolutsioonilise rahvavalitsuse otsu

sele koos « Kaitseliiduga » juba 28. juunil. Augusti algul lõpetati

Ülemaalise Maanoorte Ühenduse tegevus. Pisut kauem tegutsesid skautide organisatsioon, Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus, Noorte Meeste Kristlik Ühing ja Noorte Naiste Kristlik Ühing. Nende organisatsioonide likvideerimine toimus järk - järgult. Palju del juhtudel anti nende varandus üle komsomoliorganisatsiooni dele . Kodanlikesse

noorsoo -organisatsioonidesse

kuulus

võrdlemisi

palju ka töörahva lapsi. Enamikule neist jäi nendes organisatsioo

nides juurutatav kodanlik ideoloogia võõraks ning nad tervitasid

eesti proletariaadi võitu 1940. aasta suvel. Paljud sellised noored astusid juba 1940. aasta juulis -augustis Eestimaa Kommunistlikku Noorsooühingusse. Mõnel juhul ei hinnanud aga kohalikud kom somolikomiteed õigesti

kodanlike

noorsoo -organisatsioonide

ole

must ning seadsid endale ülesandeks need tervikuna üle võtta , S. o. kõik vastavate organisatsioonide liikmed vastu võtta EKNU ridadesse.36 Sellele veale juhtis tähelepanu EKP Keskkomitee

häälekandja «Kommunist»: «Selle asemel, et võtta EKNÜ rida desse skautide ja gaidide organisatsioonidest parimaid inimesi, mindi üle mehhaanilisele « ümberristimisele » . On loomulik , et

sellisele seisukorrale tuleb teha lõpp, et EKNU liikmeid tuleb vastu võtta individuaalse vastuvõtu alusel, teostades tugevat selekt siooni.» 37

Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu taasloomine 1940. aastal

toimus parteiorganisatsioonide suunamisel ja juhtimisel. Nii rajati näiteks Narva komsomoliorganisatsioon EKP Narva Linnakomitee sekretäri Adolf Paugi vahetul osavõtul. EKNÜ Rakvere Komitee

tööst võttis pidevalt osa EKP Virumaa Komitee sekretär Alfred Stamm . EKP organisaator Läänemaal Oskar Cher täitis esialgu ka

maakonna komsomoliorganisaatori ülesandeid.38

Parteiorganisat

siooni osa kohta komsomoli juhtimisel kirjutab tolleaegne EKNÜ Virumaa Komitee sekretär B. Bersin : « Tolle aja üheks väga iseloo

mulikuks jooneks oli seegi, et vanemad kommunistid olid meile kõiges abiks. Maakonna parteikomitee töötajad ei lasknu meid oma ruumi nelja seina vahele sulguda. » 39

Kohalike parteiorganisatsioonide aktiivset osavõttu komsomoli organisatsioonide rajamisest ja nende tegevuse suunamisest kinni tavad parteikomiteede tolleaegsed protokollid. EKP Tartumaa 36 « Kommunist », nr. 41 , 13. augustil 1940. 37

Kommunist » , nr . 56 , 28. augustil 1940.

38 EKPA , f . 1 , nim. 1 , s.-ü. 7 , 1. 36. 39 « Noorte Hääl » , nr. 140, 18. juunil 1969 . 274

Komitee arutas juuli lõpul ja augusti algul korduvalt komsomoli organisatsiooni töö küsimusi. EKNU palgaliseks organisaatoriks

Tartus kinnitati M. Sverdlov . Ühtlasi otsustati, et parteikomitee liikmetest hakkab noortega pidevalt ühendust pidama komitee sek retär Voldemar Sassi. Parteikomitee osutas kaasabi ka suuremate ruumide leidmisel EKNÜ Tartu osakonnale.40 EKP Narva Linna komitee koosolekutel augustis 1940 kaaluti Noorte Meeste Kristliku

Ühingu likvideerimist, rahvusvahelise noortepäeva ettevalmistamist ja muid noorte töö probleeme. EKP Narva organisatsiooni esimesel üldkoosolekul 1. septembril 1940 kritiseeriti komsomolitöös esinevaid puudusi ( intelligentsi teatud eraldumist vabrikunoortest) ning nõuti parteilise kontrolli tugevdamist komsomoli tegevuse üle.41

Suureks eeskujuks oli Eesti kommunistlikele noortele Üleliiduline Leninlik Kommunistlik Noorsooühing. Huviga uurisid EKNU akti vistid ÜLKNÜ tegevust ja töömeetodeid käsitlevat kirjandust. Kah

juks aga polnud seda 1940. aasta suvel kaugeltki piisavalt. Lenin liku komsomoli tutvustamisel eesti noortele etendasid sel

ajal

tähtsat osa Eestis viibivate Punaarmee väeosade poliittöötajad . Nad

esinesid sageli kommunistlike noorte ees vestlustega nõukogude noorte elust ja organisatsioonist. 1940. aasta augusti lõpul ja sep tembri algul külastas Balti vabariikide kommunistlike noorte dele

gatsioon Leningradi ja Moskvat ning võttis osa rahvusvahelise noor

soopäeva tähistamisest Moskvas. Eesti kommunistlikest noortest kuulusid

sellesse

delegatsiooni

Veera

Kuznetsova

(Karotom ),

Lydia Rajasalu , Helmi Sinimäe (Mölder), Feliks Lokk jt. See külas käik aitas Nõukogude Eesti noortel tutvuda nõukogude noorte eluga ja ÜLKNÜ kogemustega. 1940. aasta suvel ja sügise algul tegutses taasrajatud Eestimaa Kommunistlik Noorsooühing kui Kommunistliku Noorsoo natsionaali sektsioon . Samal ajal valmistati ette EKNU astumist

Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu koosseisu . Seoses sellega kutsuti 1940. aasta sügisel Balti nõukogude vabarii kide kommunistlike noorsooühingute keskkomiteede sekretärid Moskvasse ÜLKNÜ Keskkomiteesse. EKNÜ esindajana sõitis Mosk vasse E. Tarkpea. Oma mälestustes jutustab ta sellest nõupidamisest

järgmiselt: «Meid võtsid vastu ÜLKNÜ sekretärid N. A. Mihhailov, N. N. Romanov jt. Meie kui külaliste vastu tunti suurt huvi. Moskva seltsimehed kuulasid meid tähelepanelikult, kui me oma tööst rääkisime ... Kokkutuleku peamine tähtsus aga oli heopis

suurem kui lihtne kogemuste vahetamine. Tulime kokku, et läbi arutada küsimust, kuidas ette valmistada ja läbi viia Eesti, Läti ja 40 EKPA , f. 1 , nim. 1 , s.-ü. 27, 1. 1 , 7. 41 EKPA, f. 16 , nim. 1 , s.-ü. 2 , 1. 3 , 4 , 7, 9 ; s.-ü. 3, 1. 1 . >

18*

275

Leedu kommunistlike noorsooühingute ühinemist ÜLKNÜ -ga. Me kõik tahtsime, et see kujuneks meie kommunistlikele noortele pidu likuks sündmuseks, sest meile oli suureks auks saada leninliku kommunistliku noorsooühingu liikmeks.» 42

8. oktoobril 1940 võeti Eestimaa Kommunistlik Partei vastu Üle liidulise Kommunistliku (bolševike) Partei koosseisu . 18. oktoobril oli ÜLKNÜ Keskkomitee büroo päevakorras Leedu-, Läti- ja Eesti maa komsomoliorganisatsiooni küsimus. Otsustati kõigi kolme Balti nõukogude

vabariigi

komsomoliorganisatsioonid

vastu

võtta

ÜLKNÜ - sse. Ühtlasi otsustas ÜLKNÜ Keskkomitee büroo Eesti,

Läti ja Leedu organisatsioonides ümber vahetada komsomolidoku mendid.43 See ÜLKNÜ Keskkomitee büroo otsus kinnitati novemb

ris 1940 ÜK (b ) P Keskkomitee poolt. Seejärel teatati sellest 23. novembril «Noorte Hääle » veergudel.44 Sellest ajast peale hakati

meie vabariigi komsomoliorganisatsiooni nimetama Eestimaa Lenin likuks Kommunistlikuks Noorsooühinguks. Ühe osana Üleliidulisest

Leninlikust Kommunistlikust Noorsooühingust kuulus ELKNÜ veel järgnenud kolme aasta vältel Kommunistliku Noorsoo Internatsio kuni viimase likvideerimiseni 1943. aastal. Eesti komsomoli vastuvõtmine ÜLKNÜ - sse oli suure poliitilise

naali koosseisu

-

tähtsusega sündmuseks meie kommunistlike noorte elus. Üleliidu lisel Leninlikul Kommunistlikul Noorsooühingul olid rikkalikud kogemused sotsialistlikus ülesehitustöös. Nende kogemuste oman damine, vanemate vennasvabariikide komsomoliorganisatsioonide ja

ULKNÚ Keskkomitee igakülgne toetus ja abi - kõik see võimaldas Eesti kommunistlike noorte tööd muuta tunduvalt sihikindlamaks

ja viljakamaks. Suure Lenini nimi innustas meie kommunistlikke noori uutele võitudele.

Astumine ÜLKNÜ ridadesse tõstis Eesti komsomoliorganisatsiooni ette mitmeid konkreetseid organisatsioonilisi ülesandeid . Kõigepealt tuli EKNU piletid ümber vahetada. Üleliidulise Leninliku Kommu nistliku Noorsooühingu piletite vastu. Piletite ümbervahetamise kohta kirjutas ELKNÜ Keskkomitee sekretär E. Tarkpea: « Vasta valt ELKNÜ KK otsusele ei ole ÜLKNÜ komsomoli -dokumentide

väljaandmine ainult tehniline toiming, et kirjutatakse pilet välja ja olge head, siin on see teile. Meie asume asja juurde ka poliitilisest seisukohast. Vaatame õieti oma ühingu poliitilist palet, laseme ta silme eest läbi. Kaalume igaüht, kuulame, kuidas ta organisatsioo nis töötab. »45 E. Tarkpea rõhutas, et komsomolipiletite vahetamine ei tähenda mingit massilist komsomoli puhastamist, kuid nõuab 42 E. Tarkpea. Töörahva võimu eest, « Karastumine», lk . 418. 43 ÜLKNU Keskarhiiv (ÜLKNU KA ), f. 1 , nim. 3 , s.-ü. 246, 1. 67–69. >

45 « Noorte Hääl » , nr. 56, 23. novembril 1940.

45 « Noor Leninlane », 1941, nr. 1 , l. 17. 276

siiski sisulise hinnangu andmist igale kommunistlikule noorele. Vas

tavalt ÜLKNÜ Keskkomitee juhendile otsustas uue pileti välja andmise igale ELKNÜ liikmele või liikmekandidaadile ELKNÜ Keskkomitee linna või maakonna komsomolikomitee esildise alu sel.

Ettevalmistused

komsomolipiletite

ümbervahetamiseks

algasid

1940. aasta lõpul. ELKNÜ linna- ja maakonnakomiteed kontrollisid põhjalikult kõiki algorganisatsioone, iga kommunistlikku noort. Hästi viidi see töö läbi Virumaal. ELKNÜ Virumaa Komitee inst ruktorid A. Green , U. Rakelt, G. Seletski käisid juba novembrikuus

läbi kõik algorganisatsioonid, tutvusid kõigi kommunistlike noor

tega ning arutasid kohapealse aktiiviga läbi piletite ümbervaheta misega seotud küsimused.46 Kontrolli käigus selgusid ka mitmed vead , mis olid esinenud komsomoli vastuvõtmisel. Näiteks oli Tal

linnas võetud EKNU liikmekandidaatideks 33 noort, kes olid üle 26 aasta vanad.47 Mõned noored, kelle poliitiline pale ja käitumine ei vastanud ÜLKNU liikme kõrgele nimetusele, heideti komsomolist välja. Alles pärast hoolikaid ja põhjalikke eeltöid algas 1941. aasta

kevadel ÜLKNÜ piletite väljaandmine Eesti kommunistlikele noor tele.48 Kuna suhteliselt väikesearvuline komsomoliaparaat oli üle koormatud paljude muude ülesannetega, siis ei suudetud piletite vahetamisel kinni pidada esialgu ettenähtud tähtaegadest.49 Suure

Isamaasõja alguseks ei olnud veel paljud meie vabariigi kommu nistlikud noored saanud ÜLKNU piletit. 29. novembril 1940 katkestas ELKNÜ Keskkomitee ajutiselt vastuvõtu kommunistlikku noorsooühingusse.50 Ühelt poolt oli see

seotud komsomolidokumentide ümbervahetamisega, teiselt poolt oli vaja lahendada küsimus, kuidas rakendada ÜLKNÜ põhikirja nõu

deid komsomoli vastuvõtul Eestis. Teatavasti nõudis ÜLKNÜ põhi kiri, et iga uut liiget soovitaks kaks kommunistlikku noort, kellel on vähemalt üheaastane komsomolistaaž (või üks kommunist ). Ees tis oli aga sellise staažiga kommunistlikke noori 1940. aasta lõpul

väga vähe. 1941. aasta jaanuaris võttis ÜLKNÜ Keskkomitee vastu otsuse anda Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu

liikmetele, kellel on kuuekuine staaž, õigus soovitada uusi liikmeid komsomoli ridadesse.51 Uute liikmete ELKNÜ - s uuesti 1. veebruarist 1941 .

vastuvõtmist

alustati

46 « Punane Virumaa », nr. 17, 18. novembril 1940. 47 « Noor Leninlane», 1941 , nr. 4 , lk. 187.

48 « Noorte Hääl » , nr. 90, 17. aprillil 1941 ; ÜLKNÜ KA, f. 1 , nim. 3, s.-ü. 267, 1. 52, 65.

49 « Noorte Hääl » , nr. 138, 14. juunil 1941.

50 ULKNU KA , f. 1 , nim . 15, S.-ü. 1417, 1. 17. 51 ÜLKNU KA, f. 1, nim . 3, s.-ü. 262, 1. 10. 277

Pärast Eesti komsomoli vastuvõtmist ÜLKNÜ ridadesse kujunes ka välja ELKNÜ Keskkomitee ning maakonna- ja linnakomiteede koosseis ja palgaline aparaat. 1940. - 1941. aastal ei toimunud maa

kondades ja linnades ELKNÜ konverentse ega vabariiklikku kom somoli kongressi. Nende läbiviimine polnud võimalik tingimustes, kus komsomoliorganisatsioonide koosseis ei olnud veel kindlaks

kujunenud (käis ju alles dokumentide ümbervahetamine ). Seoses sellega nähti ette, et ELKNÜ Keskkomitee koosseisu kinnitab EK(b)P Keskkomitee büroo, komsomoli linna- ja maakonnakomi

teed — ELKNÜ Keskkomitee koos vastavate kohalike parteikomi teedega.

Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee osutas ELKNÜ - le tõhusat abi töö organiseerimisel ja komsomolikaadri komplekteerimisel. 27. oktoobril kuulas EK (b ) P Keskkomitee büroo ära ELKNÜ Keskkomitee esimese sekretäri E. Tarkpea informat siooni vabariigi komsomoliorganisatsiooni tööst. Vastuvõetud otsu ses nähti ette ELKNÜ Keskkomitee ning maakonna- ja linnakomi teede koosseisude komplekteerimine novembrikuu keskpaigaks.

ELKNÜ Keskkomitee suuruseks nähti ette 9 inimest, maakonna komiteedel 7-9 ja linnakomiteedel 5-7 liiget. Ühtlasi otsustas EK(b)P Keskkomitee büroo taotleda ÜK (b ) P Keskkomitee kaudu komsomoli- ja pioneeritöötajate kaadri suunamist Eestisse vane matest liiduvabariikidest.52

1940. aasta detsembris kinnitas EK(b)P Keskkomitee büroo ELKNÜ Keskkomitee koosseisu ja enamiku ELKNÜ maakonna- ja linnakomitee sekretäre. ELKNÜ Keskkomiteesse kuulusid sel ajal

Erich Tarkpea (I sekretär ), Juliana Telman (kaadriala sekretär), Vladimir Petrovõhh (propagandatöö sekretär), Karl Raesaar (sektori juhataja) , Moissei Sverdlov (koolinoorsoo ja pioneeritöö osakonna juhataja) , Ludvig Redi (maanoorsoo osakonna juhataja ), Leonid

Valter (ELKNÜ Narva Komitee sekretär), Rein Alasoo ( «Noorte Hääle » toimetaja asetäitja) ja Aleksander Klingberg (ELKNÜ Tal linna Komitee sekretär ).53 1941. aasta algul suunas EK (b)P Keskkomitee Erich Tarkpea edasi õppima. Tema asemel sai ELKNU Keskkomitee esimeseks sekretäriks Oskar Cher, Eestimaa Kommunistliku Partei liige 1933. aastast. Ta oli aktiivselt osa võtnud revolutsioonilisest noorsooliiku misest kodanlikus Eestis ning 1940. aasta juunist 1941. aasta algu seni juhtinud Läänemaa parteiorganisatsiooni tööd . L. Redi läks

52 EKPA, f . 1 , nim . 3 , s.-ü. 176 , 1. 55–56 .

53 EKPA, f. 1 , nim. 3, s.-ü. 178, 1. 59; ÜLKNU KA, f. 1 , nim. 15, s.-ü. 1417 1. 1 , 2 , 15 . 278

jaanuaris 1941 teenima Nõukogude armeesse, teda asendas maa noorsoo osakonna juhataja kohal Rudolf Hussar.54

ELKNU maakonnakomitee sekretäridena töötasid 1940. aasta det sembris: Elmar Saarna (Harjumaal), Boris Bersin (Virumaal), Arved Vilt ( Järvamaal), Arseni Kallaste (Valgamaal), Mihkel Paja (Saare maal), Paul Soesoo (Läänemaal), Eduard Verhovitš (Petserimaal),

Voldemar Kivi ( Pärnumaal), Hans Sõber ( Viljandimaal), Endel Sõgel ( Võrumaal).55 Tartumaal täitis ajutiselt maakonnakomitee sekretäri ülesandeid Aleksander Siivas ( eelmine sekretär M. Sverd lov oli 1940. aasta novembris võetud tööle ELKNÜ Keskkomitee

aparaati). 1941. aasta jaanuaris suunas EK(b)P Tartumaa Komitee sellele kohale noore kommunisti Aksel Ilissoni. 56 ELKNÜ Tallinna Linnakomitee sekretär A. Klingberg läks 1940. aasta lõpul tööle prokuratuuri. Tema asemel asus Tallinna komso moliorganisatsiooni juhtima Viktor Piirsoo. Revolutsiooni eel oli V. Piirsoo töötanud lukksepana Arsenalis. 1940. aasta suvel organi seeris ta seal komsomoli-algorganisatsiooni, mis kujunes varsti üheks tublimaks kommunistlike noorte kollektiiviks Tallinnas. 1940. aasta novembris kutsuti ta tööle ELKNÜ Keskkomiteesse kaadriosakonna

instruktorina. Kuu aega hiljem edutati ta juba ELKNU Tallinna Linnakomitee sekretäriks. 1941. a. algul koopteeriti V. Piirsoo ka ELKNÜ Keskkomitee koosseisu (A. Klingbergi asemele ).57 ELKNU Narva Linnakomiteed juhtis 1940. aasta oktoobrist L. Valter (esi

mene Narva komsomoliorganisatsiooni juht I. Stepanov viidi üle

parteitööle ).58 ELKNU Paldiski Linnakomitee sekretäriks oli 1940. aasta detsembrist Feodor Ivanov.59 Viimase oli suunanud Eestisse komsomolitööle ÜLKNÜ Keskkomitee.

Suurt tähelepanu pööras komsomoliorganisatsiooni tööle Eesti maa Kommunistliku (bolševike) Partei IV kongress, mis toimus veebruaris 1941. Partei Keskkomitee aruandes hinnati kõrgelt kom munistlike noorte tegevust kommunistliku partei lähimate abilistena majanduse sotsialistlikul ümberkorraldamisel ja poliitilise selgitus töö tegemisel rahva hulgas. Samal ajal kritiseeriti ka puudusi kom

somoliorganisatsioonide töös. Sageli venis lubamatult kommunist likku noorsooühingusse astumise avalduste läbivaatamine 1941 . aasta alguses oli läbiarutamata sooviavaldusi umbes 4000. Koolide

komsomoliorganisatsioonid olid veel enamasti nõrgad ja väikese arvulised . Osa parteiorganisatsioone ei tegelnud piisavalt ELKNÜ 54 55 56 57 58 59

ULKNÜ KA , f . 1 , nim. 15 , s.-ü. 1417 , l . 15 . EKPA, f. 1 , nim. 3, S.-ü. 178, 1. 58–59; nim. 1 a , s.-ü. 2492 , 1. 2 . EKPA , f. 1 , nim. 1 , s.-ü. 27, 1. 71 ; nim . 1 a , s.-ü. 433 , 1. 11 . EKPA , f. 5 , nim . 2 , s.-ü. 547, l . 6. EKPA , f . 16, nim. 1 , s.-ü. 2, 1. 23, 29. EKPA, f. 1 , nim. 1 a, S.-ü. 471 , l. 9. 279

kohalike organisatsioonide juhtimisega.60 Komsomolitöö probleeme käsitlesid oma sõnavõttudes ELKNÜ Keskkomitee esimene sekretär 0. Cher, ELKNÜ Virumaa Komitee sekretär B. Bersin, EKP Võru maa Komitee sekretär A. Kuhlberg. EK(b)P IV kongressi tervitas kommunistlike noorte delegatsioon . Delegatsiooni nimel esinedes ütles ELKNÜ Tallinna Linnakomitee sekretär V. Piirsoo: « Kommunistlik Partei on usaldanud kommu

nistlike noorte ühingule kasvatada kartmatuid võitlejaid võitluseks töörahva vaenlastega, kommunistliku ühiskonna teadlikke ja aktiiv seid ülesehitajaid . Eesti kommunistlike noorte ühing rakendab kõik oma jõud, et täita seda austavat ülesannet ette valmistada vää-. -

rikat vahetust meie kuulsale ja võitlustes karastatud bolševistlikule 61

kaardiväele. »

EK(b)P IV kongress valis 0. Cheri partei Keskkomitee koosseisu ning Keskkomitee I pleenumil valiti ta büroo liikmeks. Pärast kongressi toimus ELKNÜ Keskkomitee koosseisus veel mitmeid muudatusi. Vastavalt ELKNÜ Keskkomitee ja EK(b)P Keskkomitee taotlusele suunas ÜLKNÜ Keskkomitee 1941. aasta veebruaris Moorits Orki Eestisse, kus ta asus tööle ELKNÜ Kesk komitee sekretärina kooli- ja pioneeritöö alal. M. Qrk oli rahvuselt

eestlane ning teinud rea aastate vältel komsomolitööd Leningradi

oblastis.62 Samuti suunati ELKNÜ Keskkomitee aparaati kogenud komsomolitöötajaid Nikolai Dementjev Kuibõševi.. oblastist ( asus juhtima sõjalist ja kehakultuuriosakonda )63 ja Ivan Mettus Kalinini .

oblastist (hakkas töötama ELKNÜ Keskkomitee instruktorina).64

1941. aasta aprillis nimetati J. Telmani asemele ( viimane läks tööle

Balti Manufaktuuri parteiorganisaatorina) kaadrisekretäriks senine ELKNÜ Narva Komitee sekretär L. Valter.65 ELKNÜ Narva Komitee

uueks

sekretäriks

sai Vladimir

Dils.

1941. aasta kevadel toimusid muudatused Võru-, Valga- ja Petseri maa komsomolikomiteede sekretäride osas . Uueks ELKNÜ Võru

maa Komitee sekretäriks sai Eduard Tamm ,66 Valgamaa komitee sekretäriks Viktor Uibo (märtsist 1941 )67 ja Petserimaa komitee sek retäriks Vladimir Gratšov (aprillist 1941).68 60 EKPA , f . 1 , nim. 1 , s.-ü. 168, 1. 66–69. 61 EKPA, f . 1 , nim . 1 , S.-ü. 173, 1. 60.

62 EKPA, f. 1 , nim. 1 a, s.-ü. 1661 , 1. 1–9; ÜLKNÜ KA, f. 1 , nim. 3, s.-ü. 267, 1. 57, 67.

63 EKPA , f . 1 , nim . 1 a , S.-ü. 198 , 1. 1 , 6. 64 EKPA , f. 1 , nim. 1 a, s.-ü. 1437 , 1. 3, 6.

65 EKPA, f. 1, nim. 2 a, s.-ü. 122, 1. 2; ÜLKNU KA , f. 1 , nim. 3, s.-ü. 271 , 1. 71 , 96 .

66 EKPA , f . 1 , nim . 3 , S.-ü. 179 , 1. 98 . 67 EKPA , f . 1 , nim . 1 a , s.-ü. 2859 , 1. 9.

68 EKPA , f. 1 , nim. 1a , S.-ü. 337 , 1. 10 , 11 . 280

Komsomoli juhtiva kaadri sagedane vahetamine 1940.-1941 . aas tal oli tingitud peamiselt kahest põhjusest. Ühelt poolt valitses terav vajadus võimeka ja poliitiliselt arenenud noore kaadri järele

parteiaparaadis, sõjaväes ja paljudel teistel aladel. Seepärast oli loomulik mitmete komsomolitöötajate suunamine teisele tööle. Tei selt poolt esines ka juhtumeid , kus üksikud kommunistlikud noored

ei tulnud toime neile usaldatud vastutavate ülesannetega. Tervi kuna tugevnesid 1940. aasta lõpul ja 1941. aasta esimesel poolel nii ELKNÜ Keskkomitee kui ka maakondade ja linnade komsomoli komiteed .

Maakonna komsomolikomitee palgaline aparaat koosnes 1941. aas tal ühest sekretärist, 2–3 instruktorist, arvestussektori juhatajast

ja kahest tehnilisest töötajast.69 ELKNÜ Keskkomitee aparaati kuulus umbes 20 töötajat. " Arves tades komsomolitöö ulatust ja raskusi noortes Nõukogude vaba riikides otsustas ÜLKNÜ Keskkomitee büroo 1. veebruaril 1941

seada Eestis, Lätis ja Leedus sisse valla komsomoliorganisaatori ametikohad.7 Samasugused ametikohad nähti ette ka suuremates keskkoolides, kõrgemates koolides, tehnikumides ja suuremates tehastes. Komsomoliorganisaatori ametikohtade komplekteerimine toimus 1941. aasta kevadel, ent kaugeltki mitte kõiki vastavaid

kohti ei suudetud siiski sobiva kaadri puudusel täita. Isamaasõja alguseks töötas Eestis umbes 200 valla komsorgi ning 48 ELKNÜ Keskkomitee komsorgi õppeasutustes ja käitistes.72 Komsomolitöö tõhustamiseks ja laiema aktiivi kaasatõmbamiseks

moodustati ELKNU linna- ja maakonnakomiteede juurde mitme suguseid ühiskondlikel alustel töötavaid komisjone (kooli- ja pio neeritöö, sõjalise ja kehalise kasvatuse, agitatsiooni ja propaganda,

kultuuritöö jt.). Need komisjonid etendasid olulist osa suuremate vastava ala ürituste ja kampaaniate läbiviimisel. ELKNÜ maa konna- ja linnakomiteedes, aga ka ELKNÜ Keskkomitees arutati

korduvalt komisjonide töö probleeme.73 Põhilisel osal ELKNÜ tolleaegsest aktiivist oli palju head tahet ja entusiasmi, kuid vähe kogemusi ja teadmisi. Seetõttu oli eriti

tähtis nii komsomoliaparaadi kui ka -aktiivi koosseisu kuuluvate seltsimeeste süstemaatiline õpetamine. Seda rõhutas EK(b)P Kesk 69 EKPA, f. 1 , nim . 1 , s.-ü. 445, 1. 5—18 ; EKPA, f. 1 , nim . 3 , s.-ü. 178 , 1. 58— 59.

70 71 72 73

ÜLKNÜ KA , f. 1 , nim. 3 , s.-ü. 246, 1. 18, 75, 76. ÜLKNU KA , f . 1 , nim. 3, s.-ü. 240, l. 122. EKPA, f. 1 , nim. 1 , S.-ü. 445, 1. 16—18. « Noorte Hääl » , nr. 20, 10. oktoobril 1940 ; EKPA, f . 31 , nim . 3 , s.-ü. 9 , 2

1. 1—4; s.-ü. 15, 1. 9, 10; s.-ü. 19, 1. 19; f. 1, nim. 1, s.-ü. 232, l. 113–115. 281

komitee oma otsuses ELKNÜ Keskkomitee tööst ( 27. oktoobril 1940) .74

Komsomoliaktiivi õpetamist alustati üheaegselt komsomoliorga nisatsiooni rajamisega 1940. aasta suvel ja sügisel. Nii peeti Tal linnas juba 1940. aasta septembris kaks korda nädalas algorgani satsiooni sekretäride ja aktivistide koosolekuid , kus arutati seni tehtud tööd ja peeti nõu , kuidas eelseisvaid üritusi paremini läbi viia. Paralleelselt sellega peeti aktiivile ka loenguid75 mitmesugus

tel poliitilistel teemadel. Ka teistes linnades toimusid võrdlemisi sageli komsomoliaktiivi koosolekud ja õppused. Keerukam oli olu kord maal. Siiski viisid ka maakondade komsomolikomiteed aeg

ajalt läbi komsomoli-algorganisatsiooni sekretäride nõupidamisi.

Paraku olid need aga üle koormatud rohkearvuliste päevaülesan nete arutamisega ning selle kõrval jäi üsna vähe võimalust ja aega komsomolitöö probleemide ja meetodite põhjalikumaks selgitami seks ning poliitilise silmaringi laiendamiseks. Muidugi olid ka sel lised instrueerimiskoosolekud vajalikud, kuid nad ei asendanud komsomoliaktiivi süstemaatilist õppust.

Arvesse võttes puudusi, mis seni aktiivi õpetamisel olid esinenud,

otsustas ELKNÜ Keskkomitee 1941. aasta aprillis organiseerida kõigis maakonnakeskustes kolmekuise õppeajaga komsomoliaktiivi

õhtukoolid. Õppused toimusid siin 1–2 korda nädalas. Vastavad programmid töötas välja ELKNÜ Keskkomitee. Neis olid ette näh tud loengud aktuaalsetel poliitilistel teemadel, ÜLKNU program mist ja põhikirjast, samuti ettekanded üksikute komsomoli töö alade kohta (agitatsioonitöö, vaba aja veetmine, sõjaline ja kehakultuurialane tegevus, noorsoo internatsionaalne kasvatamine 76 jne. ).

Meil ei ole säilinud täpseid andmeid selle kohta, kui suur oli Eestimaa Kommunistlik Noorsooühing ÜLKNÜ - sse vastuvõtmise ajal. 1941. aasta algul oli Eestis 3440 kommunistliku noorsooühingu

liiget ja 2232 liikmekandidaati, kusjuures umbes 4000 avaldust oli veel läbi vaatamata.77 Arvukamad komsomoliorganisatsioonid olid sel ajal Tallinnas, Pärnumaal, Virumaal,78 Tartumaal ja Narvas

(liikmete arv ulatus nendes 550—800 -ni).18 Algorganisatsioone oli sel ajal vabariigis kokku 476, neist käitistes 116, õppeasutustes 60

ja maal 300.79 74 EKPA , f. 1 , nim . 3, s.-ü. 176 , 1. 55.

75 «Noorte Hääl» , nr. 1 , 18. septembril 1940. 76 EKPA, f . 31 , nim. 3 , s.-ü. 7 a, 1. 4–5.

77 EKPA, f. 1 , nim . 1 , s.-ü. 168, 1. 66. 78 EKPA, f. 1 , nim. 1 , s.-ü. 24, 1. 172; S.-ü. 28, 1. 71 ; S.-ü. 37, 1. 30; S.-ü. 18, 1. 29 ; f . 16 , nim. 1 , s-ü . 90 , 1. 36.

79 EKPA , f . 1 , nim . 1 , S.-ü. 168, 1. 66. 282

1941. aasta esimesel poolel kasvas komsomoliorganisatsioon veel tunduvalt. Kuna Suure Isamaasõja ajal hävis peaaegu kogu ELKNU dokumentatsioon , ei ole võimalik anda üksikasjalikku üle vaadet komsomoli ridade kasvust 1941. aasta esimesel poolel. Säi linud on ainult üksikud andmed selle kohta. Näiteks võeti ELKNÜ Tallinna organisatsiooni 1941. aasta veebruaris -märtsis vastu 368

uut liiget.80 ELKNÜ Keskkomitee otsuses 22. maist 1941 on märgi tud kommunistlike noorte arvuna vabariigis sel ajal 9774.81 ELKNÜ Keskkomitee sekretär V. Petrovõhh kirjutas 1941. aasta juunis:

« Kodanliku valitsuse kukutamise esimeseks aastapäevaks (s. O. 21. juuniks 1941. – Aut.) on eesti komsomoli liikmete arv tõusnud 10 000 ligi. » 82

Vähem kui aastaga kujunes Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing tugevaks ja teovõimsaks organisatsiooniks, mis aitas Eestimaa Kommunistlikul Parteil rajada sotsialismi majanduslikke aluseid ning kasvatada noorsugu kommunismi vaimus. 2. Komsomoli osast noorsoo ideoloogilisel kasvatamisel

Kuidas sõnastaksite tookordse komsomolitöö põhiülesande? See küsimus esitati M. Sverdlovile, kes 1940. aastal oli ELKNÜ Tartumaa Komitee sekretäriks. Ta vastas järgmiselt: « Arvan nii moodi et meie töö peamiseks eesmärgiks tookordses klassivõitluse olukorras oli noorte inimeste äratamine poliitilisele elule, nende

juhtimine marksismi juurde. Selleks me püüdsime võita komsomo lile poolehoidu, tugevdada tema mõju linnas ja maal, süvendada noorte ühiskondlikku mõtlemist, anda neile esialgu kas või mini

maalnegi ideoloogiline ettevalmistus. »83 Kuigi kodanlus ei osutanud 1940. aasta sotsialistlikus revolutsioo

nis relvastatud vastupanu, ei tähenda see , nagu oleks ta rahulikult

leppinud oma kaotusega. Kodanlus püüdis igati takistada töörahva võimu kindlustamist, sotsialismi aluste rajamist. Väga teravalt ilm nes klassivõitlus ideoloogilisel rindel. Oli ju kodanliku ideoloogia mõju esialgu veel küllatki tugev.

Värsked kommunistlikud noored olid küll veendunud, et nõuko gude võim kaitseb töörahva huvisid, ja nad astusid selle võimu

eest välja kogu oma noorusliku entusiasmiga. Samal ajal oli neil aga küllaltki raske kummutada kodanlike tegelaste ja nende mõju all olevate noorte laimu ja rünnakuid uue ühiskonna vastu. 80 EKPA, f. 1 , nim . 1 , S.-ü. 25 , l . 105. 81 EKPA , f. 1 , nim . 1 , S.-ü. 232, 1. 91 . 82 « Noor Leninlane» , 1941, nr. 6 , l. 243

83 Tartu komsomol, Tallinn , 1970, lk . 54. 283

Olid ju tolleaegsete kommunistlike noorte poliitilised teadmised reeglina väga napid . Sellepärast oli poliitilisel haridustööl 1940— 1941 .

aasta

komsomoliorganisatsioonide tegevuses

eriti

tähtis

koht.

1940. aasta suvel ja sügisel oli enamikus komsomoliorganisat

sioonides üheks esimeseks ettevõtmiseks poliitringide moodusta mine ja poliitiliste loengute korraldamine. Nii organiseeris EKNU Tallinna osakond juba augustis kommunistlikele noortele loengute

tsükli. Esimeses loengus kõneldi Nõukogude noorsoo-organisatsioo nide tegevusest, teises tutvustati marksismi põhialuseid.84 EKNÜ Tartu osakonna juures töötas augustikuu alguses mitu marksismi

ringi ning ÜK(b)P ajaloo ring.85 Sindi kommunistlikud noored kor raldasid augustikuus loengutsükli ÜK(b)P ajaloost.86 Kohtla - Järve komsomolikomitee hakkas samal ajal läbi viima kommunistlikele noortele õppekoosolekuid kahes grupis – eesti ja vene keeles.S7 Kaarepere valla komsomoliorganisaator E. Sume pidas 1940. aasta sügisel kommunistlikele noortele ja Üleriikliku Maatöörahva Ühingu liikmetele igal pühapäeval loenguid ÜK ( b ) P ajaloost.88 Nar vas organiseeris kommunistliku noorsooühingu linnakomitee sep tembris 1940 kaks poliitilist seminari: üks kommunistlikele noor

tele, teine pioneerijuhtidele. Nendes seminarides õpiti tundma NSV Liidu Konstitutsiooni, kommunistide suhtumist usu- ja rahvusküsi musse , Lenini ja Stalini elu ning tegevust.89 Võib öelda, et 1940. aasta sügisel võttis peaaegu kogu komsomoli organisatsioon ühel või teisel viisil osa poliitharidustööst. Tunda andis aga kvalifitseeritud lektorite vähesus, seda eriti väiksemates linnades ja maal. Suuri raskusi valmistas vastava kirjanduse puu dumine. Mõned komsomoliorganisatsioonid kasutasid kirjastuse « Külvaja » poolt 1920. - 1930 -ndail aastail Leningradis väljaantud eestikeelset poliitilist kirjandust. Paraku oli ka seda saada vaid

väga piiratud hulgal. Alati ei kujutatud ka ette , mida ja millises ulatuses tuleb poliitringides õppida. ELKNÜ Keskkomitee soovitas komsomoli- algorganisatsioonidel esialgu peamine tähelepanu suunata Nõukogude Liidu Konstitutsiooni tundmaõppimisele.90 Andis see ju noortele kõige põhilisemad teadmised nõukogude korra alustest. Selle kõrval õppisid paljud komsomoliorganisatsioonid ÜK (b)

Partei ajalugu, samuti üksikuid marksismi-leninismi teooria prob 84 « Kommunist » , nr. 36 , 8. augustil 1940 ja nr. 46, 18. augustil 1940. 85 « Kommunist », nr. 35, 7. augustil 1940. 86 « Pärnu Rahva Hääl » , nr. 36, 16. augustil 1940. >

87 EKPA , f. 10, nim . 1 , s.-ü. 17 , 1. 10. 88 EKPA , f. 31 , nim. 1 , s.-ü. 3330 , l. 4.

89 « Noorte Hääl » , nr. 7, 25. septembril 1940. 90 « Kommunist» , nr. 28, 31. juulil 1940 . 284

leeme. Tähtsamaks allikaks, kust saadi poliitringidele vajalikku materjali, oli ajakirjandus. Järk - järgult anti välja ka brošüüre poliitilistel teemadel. EKNU Tallinna Komitee avas 1940. aasta oktoobris konsultatsioonitoa. Seal võisid kommunistlikud noored

saada abimaterjale ja metoodilisi juhtnööre loengute ja vestluste korraldamiseks. Konsultatsioonitoa jaoks valmistati mitmesuguseid tabeleid (NSV Liidu arengu ja muude küsimuste kohta).91 Hästi iseloomustab komsomoli poliitringide tööd 1940. aastal E. Sõgel: « Peab tunnistama, et meie tolleaegsed esinemised olid

kahtlemata nõrgemad tänapäeva ettevalmistatud propagandistide omadest, kuid oli ka eelis, mis soodustas meie töö mõjukust . Meil oli kas või niisuguse küllaltki raske küsimuse, nagu näiteks pro

letariaadi diktatuuri olemuse selgitamine noortele lihtsam kui praegu. Miks? Sellepärast, et meie kuulajaskond, noored, olid ise oma silmaga näinud , mida kujutas endast kodanluse demagoogia mingist üldisest demokraatiast, ning mis oli kodanluse diktatuur.

Ühesõnaga — see, mis praegusele noorele on lehekülg ajalooraama tust, oli meie tolleaegsele kuulajale väga lähedase mineviku fakt.» 92 2. oktoobril 1940 täitus 20 aastat V. I. Lenini ajaloolisest kõnest

Venemaa Kommunistliku Noorsooühingu III kongressil, EKNÜ Keskkomitee organiseeris sel puhul üle vabariigi Lenini kõnele pühendatud koosolekuid ja õhtuid.93 Tallinnas toimus pidulik aktus Jaan Tombi nimelises klubis. Ettekandega esines seal « Noorte

Hääle » toimetaja Anton Vaarandi.94 Lenini kõne « Noorsooühingute ülesanded » ilmus nii « Noorte

Hääles »

kui ka eraldi brošüürina

(kahes trükis, kogutiraažiga 15 000 eksemplari). Veelgi ulatusliku mat tööd tegi vabariigi komsomoliorganisatsioon Lenini õpetuse

tundmaõppimisel 1941. aasta jaanuaris. V. I. Lenini surma- aasta päeval 21. jaanuaril korraldasid komsomoliorganisatsioonid pidu likke leinakoosolekuid . ELKNÜ Tallinna Komitee korraldas enne seda (16.-18. jaanuarini) komsomoliaktiivi kolmepäevase seminari,

kus tutvustati põhjalikumalt Lenini elu ja tööd ning anti juhtnööre Lenini mälestuspäeva tähistamiseks kohtadel. Taolisi seminare kor raldati ka teistes linnades ja maakondades.95 Rohkesti materjale V. I. Leninist ja tema õpetusest avaldas sel ajal « Noorte Hääl». V. I. Lenini elu ja töö tutvustamisele aitas tõhusalt kaasa tema elu loo väljaandmine (tiraaž 30 000 eksemplari).96

Tähtis koht kommunistlike noorte poliitilises haridustöös oli Üle 91 92 93 94 95 96

« Noorte Hääl » , nr. 31 , E. Sõgel. Me päris elu « Noorte Hääl » , nr. 10 , « Noorte Hääl » , nr. 14, « Noorte Hääl » , nr. 15 , 1940. aasta sotsialistlik

23. oktoobril 1940. ..., lk . 314—315. 28. septembrii 1940. 3. oktoobril 1940 . 17. jaanuaril 1941 . revolutsioon Eestis, lk. 428 . 285

liidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu ajaloo ja võit ULKNÜ ajaloost luskogemuste tundmaõppimisel. Lühiülevaade ULKNÜ

ilmus « Kommunisti » veergudel juba 21. juulil 1940. Hiljem avaldas

« Noorte Hääl» ulatuslikumaid materjale ÜLKNU võitlusteest. 1941 . aasta alguses organiseeris ELKNÜ Tartumaa Komitee ÜLKNU ajaloo süstemaatilist tundmaõppimist komsomoliorganisatsioonides.97 Eesti revolutsioonilise liikumise ajaloo tutvustamisel tegi tõhusat

tööd ajaleht « Noorte Hääl» . Nii avaldati 7. novembril 1940 « Noorte Hääles » terve lehekülg teemal « Sotsialistlik Oktoobripööre Eestis » . Mitmest ajalehenumbrist läks läbi ülevaade Eesti töörahva 1924. aasta 1. detsembri relvastatud ülestõusust.

Avaldati

ka

artikleid

Viktor Kingissepa, Arnold Sommerlingi ja teiste revolutsionääride elu ja tegevuse kohta. Muidugi ei olnud tol ajal Eesti revolutsioo nilise liikumise ajalugu veel teaduslikult läbi töötatud. Sel teemal

avaldatud artiklid tuginesid peamiselt Eestimaa Kommunistliku Partei omaaegsetele väljaannetele ja mälestustele. Siiski oli neil suur tähtsus. Tolleaegsed noored teadsid ju üpris vähe Eesti pro letariaadi kangelaslikust heitlusest kodanluse võimu vastu . Koos poliitiliste teadmiste omandamisega aktivistide poolt kerkis kohe küsimus, kuidas neid teadmisi kõige paremini edasi anda teis tele noortele. Selleks oli vaja head oskust oma mõtteid väljendada, järelikult tuli hakata kõneoskust omandama. Vastavaid ringe asu

tasidki komsomoliorganisatsioonid mitmel pool juba 1940. aasta suvel ja sügisel. Eriti hoogsalt (100 osavõtjaga) töötas marksistlik kõneoskuse ring Tartus. See kollektiiv tegutses ligi neli kuud. Ringi tööst aktiivselt osavõtnud noori suunas ELKNÜ Tartumaa Komi tee hiljem tööle propagandistidena.98 Ei ole säilinud täpsemaid andmeid komsomoli poliitharidusvõrgu suuruse kohta 1940.- 1941 . aastal kogu vabariigi ulatuses. Mõningat

ligikaudset ettekujutust poliitharidustöö ulatuse kohta annavad olemasolevad andmed Valga maakonnast. Seal tegutses 1941. aasta kevadel 27 poliitringi, mille tegevusest võttis osa 360 kommunist likku noort ja 486 komsomoli mittekuuluvat noort.99

1940. aasta suvepäevist peale kujunes Eestimaa Leninlikul Kom munistlikul Noorsooühingul tihe side ajakirjandusega. Juba EKNU

organiseerimiskeskuse teadaandes 23. juulil 1940 rõhutati, et looda vatel EKNÜ osakondadel tuleb organiseerida kaastööliste võrk « Kommunistile »,, « Rahva Häälele » ja loodavale kommunistlike noorte ajakirjale.100 Sedasama mõtet kordas ka nädalapäevad hiljem

ilmunud teadaanne: « Maakonnakomiteedel tuleb korraldada osa 97 « Noorte Hääl» , nr. 21 , 25. jaanuaril 1941. 98 « Noorte Hääl » , nr. 48, 14. novembril 1940. « Noorte Hääl » , nr. 140 , 17. juunil 1941. 100 « Kommunist », nr. 20, 23. juulil 1940.

99

286

kondades lehekaastööliste võrk . Selle võrgu loomisel tuleks kor

raldada EKNU liikmete hulgas omavaheline võistlus parima juht kirja , koosolekukirjelduse, käitise, koolinoorte ja sõdurite elu -olu

kirjelduse ning organisatsiooniliste õpperingide töö küsimuste üle. See tuleks läbi viia selle nädala jooksul. » 101 Ajalehed « Rahva Hääl» ja « Kommunist » etendasid 1940. aasta suvekuudel tähtsat osa komsomoliorganisatsioonide varustamisel

materjaliga poliitilisteks õppusteks. Teiselt poolt andsid need aja lehed tänu kommunistlike noorte aktiivsele kaastööle üsna rikka

likku informatsiooni komsomoliorganisatsioonide rajamisest ning tutvustasid nende esimesi töökogemusi. Tähtsaks sündmuseks Eesti komsomoli elus oli oma hääle kandja - « Noorte Hääle » asutamine. Uue ajalehe toimetajaks suu nas kommunistlik partei Ule - eestimaalise Noorproletaarlaste

Ühingu omaaegse liikme kommunist Anton Vaarandi. Toimetaja asetäitjaks määrati kommunistlik noor Rein Alasoo . EKNU Tallinna Lilli Prometi, komitee suunas toimetusse kolm aktiivset noort Karl Tamjärve ja Ester Tartu (Spriit ). Uue ajalehe vastutavaks sekretäriks sai kirjanik Aleksander Antson .102 Kaasa tõmmati ka

mõned « Rahvalehe » juures töötanud ajakirjanikud. 18. septembril 1940 ilmuski « Noorte Hääle » esimene number.

Lühikese ajaga kujunes uus ajaleht komsomoliorganisatsioonidele esimeseks abimeheks. Eespool kõnelesime juba sellest, et « Noorte

Hääl » aitas tõhusalt kaasa poliitharidustöös. Sellega muidugi aja lehe

puhul

osa -

ei piirdunud . Kõigi tolleaegsete komsomoliürituste algu siis tegemist suusakrossi või kevadkülviga – tegi

« Noorte Hääl » tõhusat tööd nii agitaatorina kui ka organisaatorina. 1941. aasta märtsis tuli kokku « Noorte Hääle » kirjasaatjate esimene vabariiklik nõupidamine. Sel ajal oli « Noorte Häälel» juba 120 sõnumisaatjat. A. Vaarandi iseloomustab seda nõupidamist järgmi

selt: « Rõõm oli vaadata toredaid tehasepoisse ja hakkajaid kooli noori, täis nooruslikku indu ja peremehelikku iseteadvust. Julgelt ja asjalikult arutati ajalehe tööülesandeid ja kaastöö keerdküsi musi. See oli juba jõud. Selle kollektiiviga võis suuri asju korda 103 saata . »

ELKNÜ Keskkomitee suunas ja abistas pidevalt « Noorte Hääle >

tööd, seda nii toimetuse kaadri komplekteerimise ja kirjasaatjate võrgu organiseerimise kaudu kui ka ajalehe levitamise ja muude tööküsimuste lahendamise osas. 1. novembril 1940 avaldas « Noorte

Hääl » ELKNÜ Keskkomitee esimese sekretäri E. Tarkpea üleskutse 101 « Kommunist» , nr. 28, 31. juulil 1940.

102 Anton Vaarandi. Ühe nõukoguliku ajalehe sünni juures, « Saabus päev » , lk . 147 .

103 Sealsamas, lk. 151 . 287

:

NOOR LENINLANE WAN

NRA JAANUAR 1941 x

Ajakiri « Noor Leninlane >

A8X133324

€ KITANG

nr. 1 , 1941 .

komsomoliorganisatsioonidele korraldada sotsialistlikku võistlust oma ajalehe levitamiseks. 104 Korduvalt viidi läbi hoogtööd « Noorte Hääle » tellimuste vastuvõtmiseks. 105 15. märtsil 1941 kuulas ELKNU Keskkomitee ära « Noorte Hääle » toimetaja aruande. Vastuvõetud

otsuses märgiti, et « Noorte Hääl » on teinud tõhusat tööd bolševismi

ajaloo ja komsomolitöö probleemide valgustamisel. Süstemaatiliselt tegi ajaleht usuvastast selgitustööd ning võttis aktiivselt osa NSV

Liidu Ülemnõukogu valimiskampaaniast.106 Samal ajal kritiseeriti «Noorte Häält » selle eest, et ta mitte alati ei võidelnud järjekind lalt ELKNÜ Keskkomitee otsuste elluviimise eest. Piisavalt ei val

gustatud ka koolide tööd, eriti noorte õpetajate tegevust. ELKNÜ Keskkomitee nõudis oma aparaadilt, aga ka komsomoli maakonna ja linnakomiteede vastutavatelt töötajatelt, et need teeksid « Noorte Häälele »

pidevalt kaastööd.

1941. aasta alguses hakkas ilmuma Eestimaa Leninliku Kommu 104 « Noorte Hääl » , nr. 39, 1. novembril 1940. 105 « Noorte Hääl » , nr. 28 , 2. veebruaril 1941 . 106 EKPA, f. 1 , nim. 1 , s.-ü. 232 , l. 23—25. 288

nistliku Noorsooühingu ajakiri « Noor Leninlane » . Ajakirja vastu tavaks toimetajaks oli ELKNÜ Keskkomitee sekretär V. Petrovõhh. « Noor Leninlane » avaldas materjale marksismi- leninismi teooriast ja üldistavaid artikleid Eesti komsomoli tegevusest. Üldse ilmus

seda ajakirja seitse numbrit. Üsna palju materjali kommunistlike noorte ja pioneeride töö kohta võime leida mitmete maakonna- ja linnaajalehtede veergudelt ( « Punane Virumaa » , « Narva Tööline» , « Tartu Kommunist » jt.).

Üheks esimeseks sammuks paljude komsomoliorganisatsioonide tegevuses oli oma seinalehe väljaandmine. See oli tol ajal uudne töövorm ja saavutas suure populaarsuse. Seinaleht kujunes tri

büüniks, kus vahetati mõtteid vastava ettevõtte, kooli või valla elus esinevate probleemide üle . Siin avaldati ka noorte esimesi kirjan duslikke katsetusi. Seinalehtede veergudel kõneldi noorte ellusuh tumisest, nende osast uue ühiskonna rajamisel. Nii näiteks adres

seeris Tallinna III Keskkooli seinaleht «Julge Võitleja » ühe oma artikli passiivseile ja kõikjalt vigu otsivaile kaasõpilastele: « Peame mõistma, et ajaloos pole ühtki ajajärku, millel pole ohvreid , see

pärast ärgem olgem kitsarinnalised, arvestades üleminekuajajärgu raskusi. Nii palju kui oleme välja arendanud oma võimeid ja suu dame enam anda ühiskonnale, niipalju enam annab ka ühiskond meile. Kui meie pole võimelised midagi andma, pole me õigustatud

ühiskonnalt ka midagi nõudma, sest ühiskond oleme meie ise.» 107 Mitmed ELKNÜ maakonna- ja linnakomiteed korraldasid seina lehtede ülevaatusi, kus paremaid seinalehti auhinnati.

Suureks poliitiliseks eksamiks vabariigi komsomoliorganisatsioo nile olid NSV Liidu Ülemnõukogu täiendavad valimised 1941 . aasta jaanuaris. 11. novembril 1940 võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse , mis nägi ette, et 12. jaanuaril 1941

viiakse Balti vabariikides, Moldaavias ja kahes Ukraina oblastis (s. O. nendel aladel, mis ühinesid 1939. ja 1940. aastal Nõukogude Liiduga)

NSV Liidu Ülemnõukogu saadikute valimised . Nõukogude Eesti valis NSV Liidu Ülemnõukogu Liidunõukogusse 4 ja Rahvuste

Nõukogusse 25 saadikut. Need olid esimesed valimised pärast nõu kogude korra taaskehtestamist Eestis. Sellest ka nende suur polii

tiline kaal. Eestis said esmakordselt valimisõiguse 90 000 noort. 108 Komsomoliorganisatsioonid tegid valimiskampaania käigus ulatus likku selgitustööd noorte keskel. 1940. aasta detsembri lõpul viidi 107 « Noorte Hääl » , nr. 26, 17. oktoobril 1940. 108 « Noorte Hääl » , nr. 68, 8. detsembril 1940. Nii suur esmakordselt hääle tajate arv oli tingitud sellest , et nüüd said Eestis valimisõiguse noored juba alates 18. eluaastast. Pätsi 1937. aasta põhiseaduse järgi said valimistest osa võtta kodanikud alles alates 22. eluaastast. 19

ELKNU

289

üle kogu vabariigi läbi noorte valijate kontsertmiitinguid, millest võttis osa kümneid tuhandeid inimesi.109 Samal ajal olid kommu nistlikud noored parteile kogu valimiskampaanias esimesteks abi meesteks. Valimiste jaoskonnakomisjonide liikmetena töötas 315

kommunistlikku noort,0 agitaatoritena 1500, saadikukandidaatide

330.11 Komsomoliorganisatsioonide initsiatiivil korraldati valimiste eel (4.-5. jaanuaril 1941 ) massilisi suusatajate usaldusmeestena

111

agitatsiooniretki, millest võttis osa tuhandeid suusatajaid ." NSV Liidu Ülemnõukogu täiendavatel valimistel Eestis saavuta

sid kommunistide ja parteitute bloki kandidaadid suure võidu. Nende poolt hääletas Liidunõukogu valimistel 97 protsenti ja Rah

vuste Nõukogu valimistel 95,7 % valimistest osavõtnutest. Nõuko gude Liidu kõrgeima riigivõimuorgani koosseisu valiti teiste seas ka kolm Eesti komsomoli esindajat: ELKNÜ Keskkomitee sekretä

rid Erich Tarkpea ja Juliana Telman ning Punaarmee noorem komandör komsomoliaktivist Viktor Kihno. Oluline koht ideoloogilises võitluses 1940.-1941 . aastal kuulus

usuvastasele selgitustööle. Juba 1940. aasta suvel ja sügisel piiras

nõukogude võim rea aktidega vaimulike tegevust ja nende posit sioone: keelati ära usutalitused ja tseremooniad riiklike ja ühis

kondlike asutuste üritustel, vaimulikelt võeti perekonnaseisuaktide väljaandmise õigus, kirikute ja koguduste varad kuulutati rahva omaks, lõpetati usuõpetuse õpetamine koolides, likvideeriti usu

teaduskond Tartu ülikoolis jne.112 Muidugi ei tähendanud see veel kohe religiooni mõju kadumist elanikkonnas. Religioon pidurdas ka noorte

osavõttu

uue

ühiskonna

ülesehitamisest.

Nii

näiteks

konstateeris ELKNÜ Saaremaa Komitee, et mitmetes koolides on komsomoliorganisatsiooni tegevusele takistavalt mõjunud lahk usuliste

aktiivne

tegevus

värkamisnädalate >

korraldamine.

Usklikud püüdsid mõjutada noori mitte minema usupühadel kooli või tööle.173

Juba 1940. aasta suvel ja sügisel võtsid komsomoliorganisatsioo nid agaralt osa usuvastasest selgitustööst. 29. septembril toimus Pärnu kommunistlike noorte üldkoosolek , kus rõhutati, et igal kommunistlikul noorel tuleb võidelda usu vastu.114 Puka algkooli ja kodutööstuskooli kommunistlikud noored organiseerisid 31. oktoob 109 « Noorte Hääl » , nr. 81 , 24. detsembril 1940. 110 EKPA , f. 1 , nim. 1 , S.-ü. 168, 1. 67. 111 « Noorte Hääl » , nr. 6, 8. jaanuaril 1941 .

112 L. Raid. Eestimaa Kommunistliku Partei ateistliku kasvatustöö koge mustest aastail 1940–1941 ( edaspidi: L. Raid. EKP ateistliku kasvatustöö ...).

« Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised », vihik 233. Töid NLKP ajaloo alalt VI, Tartu, 1969, lk . 69. 113 EKPA , f . 31 , nim . 3, S.-ü. 13, 1. 33–34. 114 « Pärnu Rahva Hääl » , nr. 75, 30. septembril 1940 . 290

ril (nn. usupuhastuspühal) usuvastase propaganda päeva.115 Otepää komsomoliorganisatsioon korraldas 1940. aasta sügisel suure noorte koosoleku, kus selgitati religiooni kahjulikkust.116 Analoogilisi näiteid võib tuua veel palju . Et ateistlikku tööd muuta süsteemikindlamaks, hakkas Eestimaa Kommunistlik Partei 1940. aasta oktoobris looma Eestis Võitlevate

Usuvastaste Liidu (VUL) organisatsioone. Kommunistlikud noored lõid agaralt kaasa VUL-i rakukeste tegevuses. Eriti hoogsalt tegut ses Võitlevate Usuvastaste Liit Tartu- ja Valgamaal.117 Ateistliku sisuga kirjutisi avaldati rohkesti ka ajakirjanduses (« Kommunistis»,

« Noorte Hääles » jm .). 1941. aasta jaanuaris asutati spetsiaalne aja kiri « Ateist » . Komsomoliorganisatsioonide aktiivne võitlus usu vastu aitas tõhusalt kaasa noorte materialistliku maailmavaate kujune misele .

Proletaarse internatsionalismi kasvatamise seisukohalt oli tähtis noorte osavõtt Rahvusvahelise Revolutsionääride Abistamise Orga nisatsiooni (MOPR) tööst. Rohkesti loodi MOPR - i organisatsioone Eestis 1941. aasta alguses. 1941. aasta märtsi keskel oli ainuüksi Tallinnas 75 MOPR-i algorganisatsiooni. MOPR-i ülesandeks oli poliitilise , moraalse ja ainelise abi osutamine valge terrori ohvri

tele, töörahva vabadusvõitlejate ja nende perekondade toetamine.118 Ühtlasi korraldasid MOPR-i organisatsioonid loenguid ja vestlusi töörahva revolutsioonilisest võitlusest kapitalistlikes maades. See

kõik aitas noortes kasvatada veendumust, et nad moodustavad ühe osa proletariaadi rahvusvahelisest võitlusrindest. Kommunistlik noorsooühing on alati pööranud suurt tähelepanu noorte kasvatamisele füüsiliselt terveks ja tugevaks. 1940.-1941 .

aastal oli kehakultuuritöö osatähtsus ELKNÜ tegevuses aga eriti

suur. Seejuures olid komsomoli juhitud spordiüritused tavaliselt tihedasti seotud noorsoo sõjalis-patriootilise kasvatamisega. Juba Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu osakondade asu tamisel 1940. aasta suvel loodi neist enamiku juurde spordiring. 1940. aasta lõpul ja 1941. aasta alguses olid kommunistlikud noo red asutuste ja ettevõtete kehakultuurikollektiivide rajamise init siaatoriteks. Eriti silmapaistev oli aga kommunistliku noorsooühingu osa massiliste kehakultuuriürituste organiseerimisel 1941. aastal. Punaarmee 23. aastapäeva tähistamiseks korraldas ÜLKNÜ 1941 . aasta veebruaris üleliidulise suusakrossi. Vastavalt juhendile oli 115 «Valga Enamlane» , nr. 11 , 25. oktoobril 1940 ja nr. 14, 1. novembril 1940.

116 H. Mägi, N. Pino. Otepää grupp (edaspidi: H. Mägi, N. Pino. Otepää grupp), 117 L. nr.11 140, K. 19 *

« Tartu komsomol», l. 91 . Raid . EKP ateistliku kasvatustöö . lk. 72–74 ; «Noorte Hääl » , 17. juunil 1941 . Siilivask. Uut elu rajamas , «Meie komsomol » , lk. 134. 291

võistluste aluseks VTK normide täitmine. 119 Võistlusteks moodustati

algorganisatsioonides viieliikmelised meeskonnad. Suurimaks takis tuseks krossi läbiviimisel Eestis oli suuskade nappus. Mitmel pool organiseerisid kommunistlikud noored ise nende valmistamise. Nii näiteks korraldas Kuressaare tööstuskeskkooli komsomoli - algorgani satsioon koolis suusavalmistamise kursused , kus tehti

110 paari

suuski.120 Siiski ei suudetud suuski valmistada piisavalt. Kuna krossi juhendi järgi võis VTK normide täitmisel suusakrossi asen dada jalgsirännakuga, siis kasutasid seda võimalust paljud komso moliorganisatsioonid . Suusakrossi avapäevaks (Eestis oli see

16. veebruar 1941 ) oli registreeritud 420 suusa- ja 615 jalgsirän nakumeeskonda kokku rohkem kui 5000 noorega. Nädala jooksul ( 16.-23. veebruarini) võttis Eesti NSV - s krossist osa 12 851 inimest, neist kommunistlikke noori 6086. Maakondade ja linnade vahelises

võistluses tuli esikohale Narva linn. Kommunistlikud noored star tisid seal sajaprotsendiliselt, VTK I astme normatiivid täitis ligi 97 protsenti osavõtnutest. Teisele kohale jäi Harjumaa, kolmandale Võrumaa 121

Suusakrossil kui tähtsat sõjalis -rakenduslikku spordiala propa geerival üritusel oli märkimisväärne osa meie riigikaitse tugevda

misel. Eriti oluline oli aga see, et vabariigi komsomoliorganisatsioon näitas sellega oma jõudu ja tugevdas sidemeid noorte hulkadega. 6.-20. aprillini 1941 viidi läbi üleliidulised kommunistlike noorte võimlemisvõistlused . Ka siin peeti silmas VTK normide

täitmist. Vabariigi komsomoliorganisatsioonil olid nüüd juba tea tavad kogemused kehakultuurialaste massiürituste korraldamiseks. ELKNÜ maakonna- ja linnakomiteedes arutati põhjalikult võim lemisvõistluste ettevalmistamist.122 Kuna kodanlikus Eestis võimle

misele kuigi suurt tähelepanu ei pööratud, siis oli nüüd suur puu dus võimlemise spetsialistidest instruktoritest ja kohtunikest. Seoses sellega korraldas ELKNÜ Keskkomitee koos Eesti NSV Kehakultuuri- ja Spordikomiteega 1941. aasta märtsi lõpus Tal linnas kolmepäevase seminari võimlemisinstruktoritele ja kohtuni

kele. Seminaril selgitati võimlemisvõistluste organisatsioonilist külge, tutvustati hindamise aluseid jne. Mitmel pool viidi läbi ka maa

kondliku ulatusega seminare. Hoolikad organisatsioonilised ette valmistused tagasid ka võistluste hea kordamineku . Kahe nädala 119 K. Keskküla . Riigikaitse tugevdamiseks. ELKNÜ tegevus noorsoo sõjalis patriootilisel kasvatamisel 1940–1941 . a., «Noorte Hääl » , nr. 219, 18. septemb ril 1970 .

120 EKPA , f. 31 , nim . 3, S.-ü. 13, 1. 11 .

121 « Noorte Hääl», nr. 60, 12. märtsil 1941. 122 EKPA, f. 31 , nim. 3, s.-ü. 15, 1. 9; S.-ü. 19, 1. 19 ; S.-ü. 10, 1. 13, s.-ü. 1, 1. 7. 292

vältel võttis võistlustest osa 29 913 noort. Esikoha saavutas ELKNU Valgamaa organisatsioon .

Kolmandaks suuremaks sõjalis - sportlikuks ürituseks oli « Noorte

Hääle » jooksukross, mis kujutas endast osa üleliidulisest bolševist likule ajakirjandusele pühendatud kommunistlike noorte jooksu krossist. Kross pidi Eesti NSV-s läbi viidama 15.-30. juunini. Esi mene krossinädal läks edukalt, tuhanded noored nii linnas kui ka maal võtsid sellest osa. Fašistliku Saksamaa kallaletung tegi või matuks jooksukrossi lõpuleviimise. Oluline koht sõjalis -patriootlikus kasvatustöös kuulus kutsealuste ettevalmistamisele. 1941. aasta algul korraldasid komsomoliorgani satsioonid kutsealuste konverentse, kus selgitati tulevastele Puna armee võitlejatele igakülgse sõjalise, poliitilise ja kehakultuurialase

ettevalmistuse tähtsust. Samal ajal õpiti ka tundma kutsealuseid . Tulevastele sõjameestele organiseeriti vene keele ja poliitringe, peeti loenguid jne. Kutsealuste ettevalmistamisest võtsid agaralt osa ka mitmed teised organisatsioonid: Osoaviahim korraldas neile õhu ja gaasikaitse alast väljaõpet, Punane Rist viis läbi esmaabikursu

sed jne. Kommunistlik noorsooühing oli aga selles töös juhtivaks ühiskondlikuks organisatsiooniks.123 Tublimaid komsomoliaktiviste

suunas ELKNÜ Punaarmee komandöride koolidesse. Nii läks 1941 . aasta veebruaris üksnes Narva linnast 54 kommunistlikku noort Punaarmee keskastme komandöride kooli. ELKNÜ Narva Linna komitee korraldas sel puhul Kommunistlike Noorte Majas piduliku

koosoleku . Järgmisel hommikul saatis ligi paar tuhat Narva noort oma sõpru - tulevasi kursante rongile.124 Vahetult riigikaitseülesannetega oli seotud Osoaviahimi (Nõuko gude Liidu Riigikaitse ja Lennunduse ning Keemiatööstuse Abis tamise Ühing) tegevus. Osoaviahimi kohalikud kollektiivid (neid oli 1941. aasta kevadel Eesti NSV - s 300) tegutsesid tavaliselt tihedas kontaktis komsomoli -algorganisatsioonidega. 22. mail 1941 arutas ELKNÜ Keskkomitee kommunistlike noorte organisatsioonide osa võttu Osoaviahimi tegevusest. 9774 - st kommunistlikust noorest olid

sel ajal 2217 Osoaviahimi liikmed .125 ELKNÜ Keskkomitee luges seda ebapiisavaks. Vastuvõetud otsuses rõhutati, et igal kommu nistlikul noorel tuleb aktiivselt osa võtta Osoaviahimi tööst ning

omandada vähemalt üks sõjaline eriala ( laskmine, õhu- ja gaasi

kaitse, side jne. ). ELKNÜ Tallinna Komitee sekretäri V. Piirsood kohustati korraldama koos Osoaviahimi Tallinna nõukogu

org

123 K. Keskküla . Riigikaitse tugevdamiseks. ELKNU tegevus noorsoo sõjalis patriootilisel kasvatamisel 1940.— 1941 . a., « Noorte Hääl » , nr. 219, 18. septemb ril 1970.

124 « Kommunist» , nr. 38, 12. veebruaril 1941 . 125 EKPA , f. 1 , nim. 1 , s.-ü. 232 , l. 91–92. 293

bürooga komsomoliaktiivile ühepäevane Osoaviahimi laager. 1941. aasta 15. novembriks otsustati õhu- ja gaasikaitse instruktoriteks ette valmistada 900 kommunistlikku noort.

Kuu aega hiljem algas Suur Isamaasõda. Vastuvõetud otsuse

kõiki punkte ei jõutud ellu viia. Oli aga iseloomulik, et ELKNÜ Keskkomitee hindas ähvardava sõjaohu tingimustes õigesti vajadust valmistada iga kommunistlikku noort ette oma sotsialistliku kodu maa kaitseks.

Noorte kommunistliku kasvatuse vormid ja meetodid on mitme kesised . Tähtis on selles töös arvestada iga noore huvisid ja har

rastusi. ELKNÜ osakonnad pidasid seda algusest peale silmas. Juba 1940. aasta juulis -augustis loodi osakondade juurde laulukoore, orkestreid, näite-, kirjandus-, kunsti-, tehnika- ja mitmesuguseid

muid ringe. Väga populaarsed olid vene keele ringid. Valdav enamik eesti noori ei osanud 1940. aastal vene keelt, sest kodanlikus koolis

olid põhilised võõrkeeled olnud inglise ja saksa keel. 1940. aasta revolutsioon ja Eesti astumine Nõukogude Liitu tõstis tohutult huvi vene keele vastu. Oli see ju tähtis vahend nii marksismi-leninismi teooria omandamiseks kui ka lähemaks tutvumiseks sotsialismi ehi

tamise praktikaga vanemates vennasvabariikides.

Seoses komsomolitöö raskuspunkti kandumisega algorganisatsioo nidesse hakati mitmesuguseid isetegevusringe moodustama alorga nisatsioonide juurde. Paraku oli algorganisatsioonidel (eriti väikse matel) suuri raskusi ringide töö juhtimisega. Kujunes ilmne vaja dus keskuste järele, kus noored oleksid saanud kvalifitseeritud

juhtide suunamisel tegutseda neid huvitavatel aladel. Selliste kes kustena olid Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus ette nähtud noorte majad. Seejuures täitis Tallinna Noorte Maja ühtlasi ülevabariigi lise Noorte Keskmaja funktsioone. Tallinna, Tartu ja Narva noorte

majad alustasid tegevust 1941. aasta veebruaris -märtsis.126 (Pärnus ei jõutud noorte maja enne sõja algust organiseerida.) Mitmes lin nas olid juba 1940. aasta sügisest peale olemas kommunistlike noorte majad. Seal asus tavaliselt kohalik komsomolikomitee ning viidi ka läbi mitmesuguseid üritusi noortele. 1941. aastal organisee ritud noorte majad jätkasid seda tööd ulatuslikumalt ja plaani

kindlamalt. Nende juures töötasid poliitringid , mitmesugused ise tegevuskollektiivid

(muusika-,

näite-,

rahvatantsuring

jne.)

ja

õpperingid (vene keele, kirjanduse, ajaloo alal jne.). Noorte majad viisid läbi pidusid, korraldasid loenguid , referaatõhtuid, välja sõite – lühidalt, olid linna noorte elu tõelisteks keskusteks.127 See

juures tegutsesid noorte majad vastava linna komsomolikomitee 126 « Noorte Hääl » , nr. 36, 12. veebruaril 1941 ja nr. 55 , 6. märtsil 1941 . 127 « Noor Leninlane» , 1941 , nr. 2, lk. 94 ; EKPA, f. 31 , nim. 3, s.-ü. 9, 1. 2. 294

otsesel juhtimisel. Noorte maja töö oli orgaaniline osa linna kom somoliorganisatsiooni tööst.

Väiksemates linnades ja maal ei olnud võimalik asutada selli seid noorte maju. Nende aset täitsid seal rahvamajade noortesekt sioonid (osakonnad ). Viimaste moodustamine ja nende tegevuse juhtimine oli ELKNÜ maakonnakomiteede ülesandeks. 128 Noorte

sektsioonid pidid korraldama poliitharidustööd ja isetegevust noorte hulgas ning olema üldse komsomoliorganisatsioonide ja noortehul kade vahelise sideme vormiks. Noortesektsioonide kaudu viidi maal läbi kehakultuuriüritusi, levitati põllumajandusalaseid teadmisi, organiseeriti noori külvikampaania läbiviimiseks jne. 1941. aasta aprillis toimus Tallinnas ülemaaline noortesektsioonide juhtide 8-päevane seminar. 129 Ka maakondades korraldati kohalike noorte

sektsioonide juhtidele lühiajalisi kursusi. Noortesektsioonide võrk kujunes põhiliselt välja 1941. aasta kevadel. Näiteks Viljandimaal

tegutses 1941. aasta mais juba 42 noortesektsiooni 696 liikmega.130 1941. aasta jaanuaris alustas Kundas tegevust Põhja-Eesti Poliit haridustöö Kool. Selle õppeasutuse ülesandeks oli ette valmistada rahvamajade juhatajaid, klubide ja ringide tegevusjuhte ning üldse poliitilise ja kultuuritöö organisaatoreid esmajoones tööks maa elanikkonna seas. Kooli võeti noori 18–35 eluaastani. Kuue kuu

jooksul õpiti marksismi-leninismi aluseid, konstitutsiooni, poliit haridustöö organisatsiooni ja metoodikat, ringide tööd , laulmist,

muusikat, võimlemist, ja mitmeid teisi aineid. 131 Üldse oli koolis 55 õpilast, neist suur osa kommunistlikud noored . Mitmed

Kunda

Poliitharidustöö Kooli lõpetajad olid hiljem juhtivalt tegevad vaba riigi komsomoliorganisatsioonis. Nii töötas üks selle kooli kasvan

dikke Juhan Mandre pärast Suurt Isamaasõda Tartus ja Tallinnas ELKNÜ linnakomitee sekretärina. Üheks poliitilise kasvatustöö vormiks kujunes ka mitmesuguste

revolutsiooniliste tähtpäevade tähistamine. 1940.-1941 . aastal oli neil eriline koht. Kui kodanluse diktatuuri aastail sai revolutsiooni

lisi pühasid pidada vaid kitsas ulatuses, politseilise jälitamise tin gimustes, siis nüüd olid need üldrahvalikud pidupäevad . Esimeseks niisuguseks ürituseks sai 1940. aasta rahvusvahelise noorsoopäeva tähistamine. Sel puhul toimusid 31. augustil ja 1. sep tembril ulatuslikud noorte pidustused: miitingud, kontserdid ,

demonstratsioonid, spordivõistlused. Noortepäeva eel käis komso moliorganisatsioonides pingeline ettevalmistustöö. Noori abistasid 128 « Noorte Hääl » , nr. 24 , 29. jaanuaril 1941 . 129 « Noorte Hääl» , nr. 91 , 18. aprillil 1941 . 130 EKPA, f. 31 , nim. 3, S.-ü. 19, I. 56 .

131 ENSV ORKA, f. R- 14, nim. 1 , s.-ü. 404, l. 6—7, 166—168; «Noorte Hääl», nr. 32, 7. veebruaril 1941. 295

kunstnikud , heliloojad ja pedagoogid . Õpiti uusi laule, tehti rivi proove, määrati kindlaks, millises riietuses kool või käitis demonst ratsioonile tuleb . 1. septembril juhtus olema vihmane ilm . Sellest

hoolimata tulid kümned tuhanded noored komsomoliorganisatsioo nide juhtimisel demonstratsioonile.

Osavõturohked noorte

rong

käigud toimusid Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus, Valgas, Viljan dis, Paides, Rakveres, Kohtla - Järvel ja mitmes teises linnas ning asulas. Noortepäeva pidustustel räägiti ka komsomoliorganisatsiooni senisest tööst ning kavandati edaspidiseid ülesandeid . Rahvusvahe

lise noortepäeva tähistamine oli vastrajatud kommunistlikule noor sooühingule oluliseks jõuprooviks. Oktoobrirevolutsiooni aastapäev, Konstitutsioonipäev, Punaarmee aastapäev, rahvusvaheline naistepäev, 1. mai – kõigi nende täht

päevade tähistamisel olid kommunistlikud noored parteiorganisat sioonide lähemateks abilisteks. Poliitiline selgitustöö seoses nende päevadega aitas anda noortele ülevaadet nii meie kodumaa kui ka rahvusvahelise revolutsioonilise liikumise tähtsamatest sündmustest.

Paljudes maakohtades, kus puudusid parteiorganisatsioonid, langes revolutsiooniliste tähtpäevade pühitsemisel kogu organisatsiooniline töö komsomolikollektiivi õlgadele.

10. mail 1941 võttis EK(b)P Keskkomitee büroo vastu otsuse tähistada pidulikult 21. juunit kui kodanliku korra kukutamise aastapäeva.132 ELKNÜ Keskkomitee kohustas komsomoli maakonna ja linnakomiteesid aktiivselt osa võtma sellest üritusest. Selleks

puhuks valmistati ette kommunistlikke noori – agitaatoreid, kor raldati koosolekuid ja miitinguid . 21. juunile pühendati spordi võistlusi ja pioneeride üritusi. Noored võtsid agaralt osa ka 21. juuni eelsest sotsialistlikust võistlusest.133 Kodanluse võimu kukutamise

aastapäeva puhul tegid komsomoliorganisatsioonid ühtlasi kokku võtteid oma aastasest tööst uue ühiskonna ülesehitamisel.

3. Kommunistlikud noored sotsialismi majanduslike aluste rajamisel

«Oma miitinguil ja koosolekuil töörahvas tõstis üles küsimuse pan kade ja tööstuslike suurkäitiste natsionaliseerimisest. Vastu tulles neile rahva õiglastele nõudmistele ning selleks, et kaotada ühe inimese kurnamine teise poolt ning võtta igaveseks söödikute, vabrikantide, tehaseomanike ja pangahärrade võim töö 132 EKPA, f. 1 , nim. 3, s.-ü. 180 , 1. 15 . 133 EKPA , f. 31 , nim. 3, s.-ü. 10, 1. 50 ; s.-ü. 15 , 1. 16 ; S.-ü. 18, 1. 3. 296

tava rahva üle, Riigivolikogu kuulutab välja kogu Eestimaa terri tooriumil pankade ja suurtööstuse natsionaliseerimise. » 134 See Eesti töörahva parlamendi – Riigivolikogu uue koosseisu ajalooline otsus 23. juulist 1940 pani aluse sotsialistliku majanduse rajamisele Nõukogude Eestis. Mõni päev hiljem algas juba prakti -

line töö kapitalistide varanduse ülevõtmisel. See nõudis tuhande telt nõukogude aktivistidelt palju jõupingutusi. Püüdsid ju kapita listid igasuguste riugastega töörahva riiki petta, et kas või osali

seltki oma varandusi säilitada. Kommunistlikud noored olid selles suures ürituses parteile ustavateks abilisteks. EK (b ) P Keskkomitee aruandes IV kongressile hinnati komsomoli osa sellel alal

järg

miselt: « Käitiste ja äride natsionaliseerimise ajajärgul olid küm ned kommunistlikud noored rakendatud sellele tööle kontrolöride, usaldusmeeste, tehniliste töötajatena arvestuse alal jm. Paljud neist edutati komissari kohtadele .» 135 Nii töötasid natsionaliseeritud ette võtete, äride ja kultuuriasutuste komissaridena kommunistlikud

noored Igor Dobrohhotov, Kaljula Kirt, Valentin Matin , Hans Sõber jpt.

1941. aasta alguseks olid natsionaliseeritud kõik pangad, üle 900

käitise, üle 400 kaupluse, üle 1000 transpordiettevõtte ja umbes 9200 suuremat maja. 136 Natsionaliseerimine oli aga ainult esimene samm . Veelgi kee

rulisem ülesanne oli tööstuse, kaubanduse ja transpordi juhtimine, uue, sotsialistliku töössesuhtumise kasvatamine. 3. augustil 1940 võttis Balti Puuvillavabriku tööliste koosolek vastu üleskutse kõi gile natsionaliseeritud ettevõtete töölistele - tõsta tööviljakust ja .

töödistsipliini, arendada sotsialistlikku võistlust.

See

üleskutse

leidis laialdast vastukaja. Eriti ulatuslikuks muutus sotsialistlik võistlus Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva eel.

Sellest võttis siis juba osa 268 ettevõtet 42 310 töölisega.137 Noorte osa sotsialistlikus võistluses aitas tugevdada noortebri gaadide moodustamine. Esimene noortebrigaad loodi Tallinna Raudtee Peatehastes juba 1940. aasta juuli lõpul. Brigaadi organi

seerijaks oli komsomolirakukese sekretär Elmar Meerits. Nagu iga uue asja puhul, olid ka siin omad raskused . Üks kõnesoleva noorte brigaadi liikmetest Edgar Mattisen kirjutab oma mälestustes: « On tõsi, et mõnedki neist brigaadi liikmetest suhtusid algul selle üri tuse vajalikkusesse ja tulemustesse teatud määral skeptiliselt, sest kartsime kogemuste vähesust. Teatud mõju oli ju avaldanud ka 134 1940. aasta sotsialistlik revolutsioon Eestis, lk. 216. 135 EKPA , f. 1 , nim. 1 , S.-ü. 168, l. 67 .

136 Eesti NSV ajalugu , 1957, lk. 527.

137 1940. aasta sotsialistlik revolutsioon Eestis, lk. 233—234; « Kommunist» , nr. 34, 7. veebruaril 1941.

297

klassivaenlaste poolt levitatav laim sotsialistliku võistluse, brigaa dilise tööviisi jt. töö organiseerimise nõukogulike vormide aadressil, mis pidavat lämmatama üksikisiku huvi ja loova suhtumise töösse ning alla viima töö kvaliteedi. Kuid tegelik töö hajutas kõik kaht lused ning paljastas vaenlase laimuvõtted ja peagi ( see oli kas

augustis või hiljemalt septembris) otsustasime esitada sotsialistliku võistluse väljakutse juba ka vanematele töölistele.» 138 Noortebrigaade hakati varsti looma teisteski ettevõtetes. Sep tembri lõpul tegutses kommunistlike noorte tööbrigaad juba ka Tal

linna Laevaremonditehases. Oktoobri alguses hakati ELKNÜ Narva Linnakomitee algatusel organiseerima noortebrigaade ka Narva ettevõtetes.

Sotsialistlik võistlus saavutas veelgi suurema hoo 1941. aasta alguses – seoses valimistega NSV Liidu Ülemnõukogusse, EK (b ) P

IV kongressiga ja ÜK (b )P XVIII konverentsiga. Suurt aktiivsust näitasid siin üles tekstiilitöölised . 1941. aasta jaanuari lõpus aru tati Tallinna tekstiilikäitistes sotsialistliku võistluse korraldamist

ÜK (b ) P XVIII konverentsi tähistamiseks. Ühtlasi otsustati hakata võistlema Läti NSV kolleegidega. Võistlus Läti ja Eesti tekstiili tööliste vahel toimus ühelt poolt vabariikidevahelisena, teiselt poolt võistlesid aga ka üksikud käitised omavahel.139 Kommunistlikud

noored lõid selles võistluses agaralt kaasa nii organiseerijatena kui « Keila » komsomoliorganisatsioon korraldas 23. jaanuaril noorte miitingu , kus arutati võistlusega seotud küsimusi ning võeti sotsialistlikke kohustusi. Ka edaspidi võttis « Keila » komsomoli-algorganisatsioon osa võistluse käigu

ka

osavõtjatena.

Riidevabriku

»

kontrollimisest.140 « Marati» kommunistlikud noored arutasid oma algorganisatsiooni koosolekul võitlust praagi vastu.141 Balti Manu

faktuuri komsomoliorganisatsioon korraldas märtsi lõpul noorte õhtu , millest oli kutsutud osa võtma ka vabriku vanemaid löök töölisi ja meistreid. Lööktöölised jutustasid noortele oma töömee toditest. Vestlus toimus teelaua ääres. Järgnes noorte isetegevus ja

tants.142 9. märtsil korraldati Noorte Keskmajas Tallinna tekstiili

käitistes töötavate kommunistlike noorte aktiivi koosolek, kus vahe tati mõtteid ja tehti ettepanekuid töövõistluse paremaks organi seerimiseks.143 Ka järgnevatel kuudel jäi Eesti ja Läti tekstiilitöö liste vahelise sotsialistliku võistluse eduks kaasaaitamine komso

moliorganisatsioonide tegevuses tähtsale kohale. 138 Edgar Mattisen . Valik kahe võitleva maailma vahel, « Saabus päev», lk. 339 .

139 140 141 142 143

« Noorte « Noorte « Noorte « Noorte « Noorte

Hääl » , Hääl» , Hääl», Hääl», Hääl » ,

nr. nr. nr. nr. nr.

21 , 25. jaanuaril 1941 ja nr. 27, 1. veebruaril 1941 . 21 , 25. jaanuaril 1941 ja nr. 61, 13. märtsil 1941 . 58, 9. märtsil 1941 . 78, 2. aprillil 1941. 60, 12. märtsil 1941 . 298

1941. aasta veebruaris toimus ÜK (b ) P XVIII konverents. Sellel konverentsil arutati põhjalikult parteiorganisatsioonide ülesandeid tööstuse ja transpordi alal. Konverentsi otsuses rõhutati eriti

majandusliku kalkulatsiooni põhimõtete järjekindla rakendamise vajalikkust ja nõuti pillamise väljajuurimist. Rõhutati, et mater jale, elektrienergiat ja kütet tuleb kulutada kokkuhoidlikult, et ettevõtetes seataks sisse eeskujulik kord ja puhtus. Lähtudes XVIII konverentsi otsustest algatasid Eesti kommunistlikud noored mitme

tes ettevõtetes võistluse materjalide, elektrienergia ja kütte kokku hoiu eest, võistlesid puhtuse ja korra alal, arendasid ratsionalisee rimis- ja leiutustegevust.144 1941. aasta esimesel poolel saavutasid paljud noortebrigaadid häid töötulemusi. Siin võib eriti märkida Balti Manufaktuuri noorte

lukkseppade brigaadi ja Kiviõli kommunistlike noorte brigaadi. 145 Endiselt püsis esireas ka Kalinini -nim . Raudteetehaste noortebri gaad.146 Sotsialistliku võistluse käigus kerkis esile rohkesti kommu

nistlikke noori — tööeesrindlasi. Kreenholmis paistis silma 17-aas tane kommunistlik noor Maimu Kampus, kes töötas väga heade

tulemustega 6 teljel.147 Kalinini-nim . Raudteetehastes oli eeskujuks vedurilukksepp kommunistlik noor Karl Vahar, kes täitis plaani rohkem kui 200 - protsendiliselt.148 Kohtla -Järve mehhaanikatöökoja keevitaja kommunistlik noor Erich Vahla ületas töönormi pidevalt 50 protsendi võrra.149 Tekstiilikäitise « Kommunaar » (endine « Oskar

Kilgas » ) lööktööliste esirinnas oli kommunistlik noor Klavdia Lasu rina. 150

Sotsialistlikust võistlusest võtsid osa ka noored, kes ei töötanud materiaalse tootmise sfääris. 1941. aasta veebruari algul arutas

Sidevalitsuse Ajalehtede -Ajakirjade Ekspedeerimise ja Levitamise Osakonna komsomoli - algorganisatsioon noorte osavõttu sotsialist likust võistlusest Läti ja Eesti sideasutuste vahel. Algorganisatsioon otsustas korraldada kommunistlike noorte omavahelise võistluse

paremate töötulemuste saavutamiseks.151 Peipsi jõelaevanduse kom somoli -algorganisatsiooni liikmed lõid samuti kaasa sotsialistlikus võistluses. Jõelaevanduse ülem andis puksiirlaeva « Peipsi» kommu nistlike noorte teenindada. Sellest sai n.-ö. komsomolilaev. Kom 146 « Noor Leninlane » , 1941 , nr. 3, 1. 103 ; « Noorte Hääl » , nr. 45, 22. veebrua ril 1941.

145 « Noorte Hääl», nr. 34, 9. veebruaril 1941 ; « Noor Leninlane», 1941 , nr. 4, 1. 185 .

146 30. augustil 1940 nimetati Tallinna Raudtee Peatehased ümber M. I. Kalinini nimelisteks Raudteetehasteks.

147 « Noorte Hääl » , 148 « Noorte Hääl » , 149 « Noorte Hääl » , 150 « Noorte Hääl » ,

nr. nr. nr. nr.

93 , 83 , 42 , 61 ,

20. aprillil 1941 . 8. aprillil 1941 . 19. veebruaril 1941 . 13. märtsil 1941. 299

munistlikud noored hoolitsesid igati laeva korrashoiu eest. Laevale « KIM » ( venekeelne lühend nimetusest « Kom

anti ka uus nimi

munistlik Noorsoo Internatsionaal» ). 152 1941. aasta märtsi lõpul avaldas « Noorte Hääl» Kiviõli käitise

komsomoli -algorganisatsiooni üleskutse. Selles kutsuti Kohtla - Järve, Kohtla ja Küttejõu algorganisatsioone sotsialistlikule võistlusele juunipöörde esimese aastapäeva tähistamiseks. Põhilisteks võistlus

tingimusteks oli noorte lööktööbrigaadide moodustamine, kommu nistlike noorte poliitiliste teadmiste täiendamine, VTK normide 100 protsendiline täitmine kommunistlike noorte poolt, kutsealuste ees

kujulik ettevalmistamine teenistuseks Punaarmees, noortesektsioo

nide loomine rahvamajade juures ja nende töö juhtimine, selgitus töö tegemine komsomoli mittekuuluvate noorte seas.153 Mai algul pöördus M. I. Kalinini nim . Raudteetehaste ELKNÜ algorganisat sioon analoogilise üleskutsega kõigi Eesti NSV komsomoliorganisat sioonide poole.154 Kõrvuti tootmisalaste kohustustega võtsid raudtee tehaste kommunistlikud noored endale ülesande hoida masinad,

tehase hooned ja hoovid eeskujulikus korras ja puhtad; võtta 100 % diselt osa jooksukrossist; täiendada oma poliitilisi teadmisi, võtta järjekindlalt osa ühiskondlike organisatsioonide üritustest. Nendest üleskutsetest on näha, et sotsialistliku võistluse ülesandeks ei pee

tud üksnes heade tootmistulemuste saavutamist, vaid ka igakülgselt arenenud, ühiskondlikult aktiivsete töötajate kasvatamist. Võitlus puhtuse ja korra eest ei piirdunud ainuüksi tehastega. Aktiivselt lõid siin kaasa ka kooliõpilased ja maanoored . Tallinna

II Keskkooli kommunistlikud noored

pöördusid pealinna teiste

koolide komsomoli -algorganisatsioonide poole üleskutsega hoolit

seda ühisel jõul puhtuse eest kodulinnas.155 Harjumaa kommu nistlikud noored korraldasid

puhtusenädala . « Puhtusenädala

1941. aasta mais ülemaakondliku edukaks läbiviimiseks kuuluta

sime välja valdadevahelise sotsialistliku võistluse ... Üleskutsele reageeriti elavalt. Kommunistlikud noored korraldasid retki talu desse, kauplustesse, käitistesse jne., selgitades puhtuse ja tervis hoiu nõudeid. Rahvamajade ja valla täitevkomiteede ümbruse korrastamiseks organiseeriti laupäevakuid . See üritus liitis noori, tugevdas kommunistlike noorte kollektiive ning tõstis nende auto riteeti. » 156

Hoogne sotsialistlik ülesehitustöö nõudis palju töökäsi. Kodan 151 « Noorte Hääl » , nr. 35, 11. veebruaril 1941 . 152 153 154 155 156

« Noorte Hääl » , « Noorte Hääl» , « Noorte Hääl » , « Noorte Hääl » , Eela Kuusküll.

nr. 64, 16. märtsil 1941 . nr. 76, 30. märtsil 1941. nr. 106 , 8. mail 1941 . nr. 99, 27. aprillil 1941. Kommunistlik noor, «Karastumine » , lk. 457. 300

likule Eestile nii iseloomulik tööpuudus kadus juba töörahva võimu esimestel kuudel. Selle asemel tekkis nii mõnigi kord töö

jõupuudus.

Sageli aitasid kommunistlikud noored pakiliste töö

ülesannete lahendamisel kaasa ühiskondlike kampaaniate korras. 1940. aasta sügisel korraldasid Tallinna kommunistlikud noored mitmel pühapäeval metsatööde talguid. Esimene pühapäevak toimus Viimsi metsas 13. oktoobril. Sellest võttis osa 107 kom munistlikku noort eesotsas ELKNÜ Keskkomitee sekretäri J. Tel

maniga. Noorte metsatööliste pere jaotati üheksasse brigaadi, iga ühele neist määrati oma tööpiirkond. Brigaadidevahelises võist luses tulid võitjaks Arsenali noored . Metsatöö pühapäevakust võttis osa ka keskkooliõpilasi.157 Analoogilisi hoogtöid korraldasid

Tallinna noored veel mitmel järgneval pühapäeval.158 Ka Narva kommunistlikud noored viisid läbi metsatöötalguid. 159 kiire kasvu tõttu

Tallinna

sadamas

Transpordi

tekkis puudus laadijatest.

Pühapäeval, 5. jaanuaril 1941 tulid ELKNÜ Tallinna Linnakomi tee algatusel sadamasse appi 300 noort vabatahtlikku . Oma tubli dusega teenisid nad põliste sadamatööliste tunnustuse.160 16. jaa kommu nuaril 1941 läks Tallinnas 130 vanema klassi õpilast nistlikku noort pärast õppetööd raudteele lund rookima. Mõne

tunniga puhastasid kommunistlikud noored lumest Kopli ja Sadama jaama ning raudteetehaste raudteed , kindlustades sellega takistus teta töö Tallinna raudteesõlmes. 161

Üheks nõukogude võimu tähtsamaks sammuks 1940. aastal oli maareformi läbiviimine. 23. juulil 1940 otsustas Riigivolikogu: « Kogu maa ühes selle põue varadega, kõik metsad , järved ja jõed kuulutatakse kogu rahva omanduseks, s. 0. riigi omanduseks.

Maade suuruseks, mis antakse iga töötava talupoja kasutada, määratakse ülemmäär 30 hektari. Kõik maade ülejäägid , mis üle

tavad selle suuruse, arvatakse riiklikku maatagavarasse selleks,

et riigil võimalik oleks abistada maata ja vähese maaga talupoegi nende maaga varustamisel. » 162

Maareformi ettevalmistustööd (üle 30 hektari suuruste majapida miste ja teiste riikliku maatagavara loomise allikate ning maa saamise sooviavalduste arvelevõtmine jne. ) kestsid üle kahe kuu.

Oktoobris ja novembris toimus maa andmine kehvikutele ja maa tameestele. 15. detsembriks 1940 oli maad saanud 24 755 maata 157 « Noorte Hääl » , nr. 24, 15. oktoobril 1940. 158 « Noorte Hääl » , nr. 38 , 31. oktoobril 1940, nr. 40, 2. novembril 1940 ja nr. 42, 5. novembril 1940.

159 160 161 162

« Noorte Hääl » , nr. 31 , 23. oktoobril 1940. « Noorte Hääl » , nr. 5, 7. jaanuaril 1941. « Noorte Hääl » , nr. 16, 17. jaanuaril 1941 . 1940. aasta sotsialistlik revolutsioon Eestis, lk. 215. 2

301

meest ja 30 954 vähese maaga talupoega. Talupoegadele maa and mine ja tehtud vigade parandamine jätkus 1941. aasta kevadkülvi alguseni.163 Maareform oli suure ulatusega töö juba tehniliseski mõttes. Pealegi toimus see terava klassivõitluse õhkkonnas kulakud püüdsid igati takistada ja moonutada maareformi läbi viimist.

Mõnel pool läks hallparunitel korda haarata talupoegade maaga varustamise vallakomiteedes ohjad enda kätte ning koostada selli seid maakorralduse kavasid , mis olid kasulikud suurmaaomanikele. Sulastele ja kehvikutele eraldati seal vaid kõlbmatuid maid . Leidus ka üksikuid maamõõtjaid , kes tegutsesid kulakute huvides. 164 Parteiorganisatsioonid võitlesid energiliselt niisuguste väärnäh tuste vastu . Nende lähemateks abilisteks maareformi läbiviimisel

olid kommunistlikud noored. Viimased aitasid korraldada selgitus koosolekuid, abistasid maakomiteesid maa arvestamisel ja jaota misel, paljastasid kulakluse sepitsusi,

andsid vastulööke nende

laimule ja hirmutamiskatsetele. Kuna enamikus valdades puudusid parteiorganisatsioonid , siis oli kommunistliku noorsooühingu tähtsus maal eriti suur. ELKNÜ organisatsioonidel tuli paljudes valdades sisuliselt täita parteiorganisatsioonide ülesandeid.165 Järgmiseks tähtsamaks sammuks põllumajanduse arendamisel oli masina - traktorijaamade asutamine. 3. detsembril 1940 võtsid Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK (b ) P Keskkomitee vastu otsuse organiseerida Eesti NSV - s 15 masina - traktorijaama ning ette valmistada 1000 traktoristi.166 Traktoristide kaadri ette valmistamisel etendasid tähtsat Osa komsomoliorganisatsioonid .

ELKNÜ Keskkomitee kohustas seoses sellega ELKNÜ linna- ja maakonnakomiteesid valima välja noored, keda saata traktoristide

kursustele. Ühtlasi pidid kommunistliku noorsooühingu komiteed organiseerima traktoristide kursustel ja kursantide ühiselamutes massilist poliitilist ja kultuuritööd.167 Nende ülesannetega tulid komsomoliorganisatsioonid edukalt toime. Traktoristide ettevalmistamine oli

suure poliitilise tähtsusega

üritus. Ilmekalt selgitas seda oma kõnes traktoristide kursuse avakoosolekul Tartus partei Tartumaa komitee sekretär V. Sassi.

Ta ütles: « Meie asume nüüd Nõukogude Eestis tõstma põllumajan duse toodangut. Selleks on tarvis masinaid . Aga ka inimesi, kes 163 Ülevaade Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloost, III osa . Tallinn , 1972, lk . 72.

164 H. Tiido. Nõukogude maareform Eestis . Tallinn, 1960, lk. 54. 165 EKPA , f . 1 , nim. 1 , S.-ü. 7 , l . 19 .

166 11. veebruaril 1941 otsustasid Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja

EK (b)P Keskkomitee asutada veel täiendavalt 10 masina -traktorijaama ( 1940. aasta sotsialistlik revolutsioon Eestis , lk. 336–377) .

167 «Noorte Hääl» , nr. 70, 11. detsembril 1940. 302

oskavad neid masinaid käsitseda. Teie olete esimesed pioneerid, kes kutsutud vagusid ajama mehhaniseeritud ENSV põllumajan

duses. Siin kursustel teie õpite juhtima masinaid, kuid traktorijuht Nõukogude riigis ei ole ainult traktorijuht, vaid ka teadlik poliiti listes küsimustes. Sellepärast ärge unustage end täiendamast tead mistega ka leninismi alal. » 168

Lisaks 25 masina - traktorijaamale (kokku 331 traktoriga) asutati 1941. aasta kevadeks veel 238 hobuste ja põllutööriistade laenutus punkti.169 Need etendasid tähtsat osa 1941. aasta külvitöödel, eriti just uusmaasaajate abistamisel. Mõnel pool püüdsid kulakud hobuste ja põllutööriistade laenutuspunkte kasutada oma huvides. Nii näiteks õnnestus

neil

Tartumaal

Torma

vallas

korraldada

nõnda, et vastav laenutuspunkt paigutati jõukate majandite kes kele, suhteliselt kaugele uusmaasaajate ja kehvikute taludest.

Valla komsomoliorganisatsioon segas end aga siin vahele ja saavu tas laenutuspunkti asukoha muutmise vastavalt kehvikute soovi dele. 170

Talveperioodil võtsid maanoored agaralt osa metsatöödest . Töö lisklassi eeskujul arendati ka siin sotsialistlikku võistlust. Kloogal moodustati kommunistlike noorte initsiatiivil noortebrigaad, mis

saavutas sotsialistlikus võistluses esikoha.

Noortebrigaadi liikmed

täitsid seejuures oma töönorme 250–300 -protsendiliselt. 171 1941. a. kevadel koondus maa kommunistlike noorte peamine

tähelepanu külvitöödele. Ka külvikampaania oli tihedasti seotud klassivõitlusega külas. Hallparunid püüdsid igati külvitöid takis tada. Ühelt poolt üritasid nad hirmutamise ja laimuga saavutada seda, et talupojad võimalikult vähem külvaksid . Teiselt poolt kat

susid kulakud sokutada «oma inimesi» masina-traktorijaamadesse ning hobuste ja põllutööriistade laenutuspunktidesse. Viimaste kaudu tahtsid nad asja nii korraldada, et traktorijaamad ja hobu

laenutuspunktid uusmaasaajate asemel abistaksid kulakuid . Mõnel pool püüdsid suurtalunikud hävitada ka seemnevilja ja rikkuda põllumajanduslikku inventari. Ajaleht « Noorte Hääl » avaldas 1941. aasta

märtsis

ELKNU

Keskkomitee juhendid maanoorte tööks.172 Seoses kevadkülvi ette valmistamisega tuli komsomoli

maakonnakomiteedel

moodustada

tublimatest kommunistlikest noortest põllumajanduslik aktiiv nii maakonna ulatuses kui ka valdades. Sellel aktiivil tuli kõigepealt 168 « Noorte Hääl » , nr. 21 , 25. jaanuaril 1941. 169 V. Matin. Kolhoosikorra võit Eestis, Tallinn, 1955, lk . 25 ; « Noorte Hääl», nr. 117, 21. mail 1941 .

170 « Noorte Hääl » , nr. 65, 18. märtsil 1941 . 171 « Noorte Hääl » , nr. 36, 12. veebruaril 1941 . 172 « Noorte Hääl » , nr. 60, 12. märtsil 1941 . 303

teha selgitustööd talupoegade seas, paljastada kulakluse laimu, kontrollida külviseemne, tööriistade, väetise jne. õigeaegset telli mist, abistada masina - traktorijaamade tööd . ELKNÜ maakonna

komiteedel tuli organiseerida komsomolirakukesi traktoristide kursustel ja sovhoosides, hiljem ka masina -traktorijaamades. Külvitööde ajal arenes hoogne sotsialistlik võistlus maakondade vahel.

Maakondade

komsomolikomiteedes

olid

sageli

arutusel

külvitöödega seotud küsimused. Nii arutas ELKNU Viljandimaa Komitee 9. mail 1941 tegevusplaani külvikampaania ajaks. Vasta valt sellele plaanile tuli kommunistlikel noortel teha suulist selgi tustööd majapidamistes, levitada põllumajanduslikku kirjandust, teha ajalehtedele kaastööd külvikampaania käigust. Samuti soovi

tas ELKNÜ Viljandimaa Komitee kohalikel komsomoliorganisat sioonidel

korraldada

rahvakoosolekuid ,

et

selgitada

EK(b)P

IV kongressi ja ÜK(b)P XVIII konverentsi otsuseid põllumajan duse alal, maareformi tulemusi ja põllumajanduse ülesandeid Eesti NSV-s, jutustada Nõukogude Liidu sotsialistliku põlluma janduse saavutustest ja sellest, milles seisnevad kollektiivse maja

pidamise eelised võrreldes üksikmajapidamisega, jne. 173 Nagu näeme, tegid komsomoliorganisatsioonid juba 1941. aastal selgitus tööd kolhoosikorra eelistest. Teatavasti ei olnud Eestis tol ajal veel

tehtud vajalikke ettevalmistusi põllumajanduse sotsialistlikuks ümberkorraldamiseks ning seepärast ei pidanud partei vajalikuks

ulatuslikumalt kolhoose organiseerida. Mitmetes kohtades oli aga talupoegadel suur huvi kolhooside vastu ning 1940.—1941 . aastal asutati Eestis ka esimesed kolhoosid. Kollektiivse põllumajanduse

eeliste selgitamine oli aga väga vajalik perspektiivses mõttes. Ühtlasi aitas see ümber lükata nõukogude korra vastaste poolt levitatavat laimu kolhooside kohta . ELKNÜ Järvamaa Komitee koosolekul 30. mail 1941 kritiseeriti

teravalt korralagedust Väätsa hobuste ja põllutööriistade laenutus punktis kehvikute asemel anti seal abi esmajoones kulakutele. Komitee otsustas, et selle laenutuspunkti juhatajaks tuleb suunata mõni kommunistlik noor, kes parandaks esinevad vead . Ühtlasi kohustati maa algorganisatsioonide ja vallakomiteede sekretäre informeerima igast külvitööde saboteerimise juhust.174 -

Muidugi ei piirdunud komsomoliorganisatsioonide osa külvikam paanias ainult selgitustööga või puuduste kritiseerimisega. Sageli tuli lüüa ise käed külge, et kaasa aidata seal, kus töö ei läinud nagu vaja. Komsomoli Karksi vallakomitee

sekretär

Hans Piir

organiseeris 74 noorest koosneva talguliste rühma, kes hoogtöö 173 EKPA, f. 31 , nim. 3, s.-ü. 19, 1. 47-50 .

174 EKPA , f. 31, nim . 3, s.-ü. 11 , 1. 3. 304

korras pani kartuleid Kõnnu sovhoosis 15 hektari suurusele põllule. Raudnal organiseeris vallakomitee sekretär Veinert Voll kommu nistlike noorte retki uusmaapidajate majanditesse, kus oldi abiks ka külvitöödel.175

Petserimaa Halahalnja ja Panikovitši traktorijaama noored mehhanisaatorid algatasid sotsialistliku võistluse, millega ühinesid ka teiste traktorijaamade töötajad.176 Masina -traktorijaamade kom

somoliorganisatsioonid aitasid igati kaasa võistlusele plaanide täit mise, kvaliteetse töö ja kütteaine kokkuhoiu eest.

Üks eeskuju

likumaid masina -traktorijaamu oli Pärnu -Jaagupis.

Eesrindliku

mateks traktoristideks olid seal enamasti kommunistlikud noored .

Traktorijaama juhatuse all töötas siinkandis veel 12 hobuste ja põllutööriistade laenutuspunkti. 177 15. juuniks täitis Eesti NSV kevadiste külvitööde plaani 105,9 protsendiliselt.

Eesrindlikumad

maakonnad

olid

Järvamaa

( 109,07 % ), Võrumaa ( 108,62 % ) ja Tartumaa ( 108,21 % ). Masina traktorijaamade poolt künti 11. juunini 25 353,69 ha, sügisel kün tud maid kultiveeriti 10 616 ha, äestati 4131 ha.178 Iseloomulikuks jooneks ELKNÜ algorganisatsioonide töös 1940.—1941. aastal oli majanduslike ülesannete tihe seostamine

poliiti ise selgitus- ja kasvatustööga. Ei peetud lihtsalt mõelda vaks, et näiteks sotsialistlikus võistluses esirinnas sammuv kom munistlik noor ei võta aktiivselt osa ühiskondlikust elust ja ei täienda end poliitiliselt. Seda suhtumist peegeldavad ilmekalt nii tolleaegsed sotsialistliku võistluse kohustused kui ka vastavate

küsimuste arutamine komsomoliorganisatsioonides. 4. Komsomoliorganisatsioonid koolides.

ELKNÜ ja pioneerid Sotsialistliku ühiskonna rajamisel on eriti oluline koht koolil. V. I. Lenin kirjutas selle kohta 1919. aasta alguses: « Kool peab saama proletariaadi diktatuuri tööriistaks, s. o. mitte üksnes kom munismi põhimõtete elluviijaks üldse, vaid ka proletariaadi idee

lise, organisatsioonilise, kasvatava mõju viijaks töörahva hulkade poolproletaarsetesse ja mitteproletaarsetesse kihtidesse, selleks et täielikult maha suruda ekspluataatorite vastupanu ja teostada kommunistlik kord. » 179 Kodanliku kooli ümberkujundamisel nõu >>

175 176 177 178

« Noorte « Noorte « Noorte « Noorte

Hääl » , Hääl » , Hääl » , Hääl » ,

nr. nr. nr. nr.

140, 117, 122, 140,

17. 21. 27. 17.

juunil 1941 . mail 1941 . mail 1941 . juunil 1941 .

179 V. I. Lenin . Teosed, 29. kd ., lk. 111. 20

ELKNO

305

kogulikuks etendasid Eestis 1940. aastal tähtsat osa kommunist likud noored .

Kõrvuti töölisnoortega võtsid esimeste komsomoliorganisatsioo nide rajamisest osa ka paljud õppivad noored – nii keskkooliõpi lased kui ka üliõpilased . Esimeste Tallinna kommunistlike noorte Tallinna hulka kuulusid Tallinna Tehnikaülikooli (praeguse Polütehnilise Instituudi) üliõpilased Igor Dobrohhotov ja Igor Volmer. Ka Narva komsomoliorganisaator Igor Stepanov õppis Tallinna Tehnikaülikoolis. EKNU Tartu osakonnas paistsid silma Tartu ülikooli üliõpilased Irina Karoles (Martin ), Leonid Nesterov, Tartu Õpetajate Seminari õpilane Enno -Lembrit Mikkelsaar jt. Gümnaasiumiõpilased Endel Sõgel ja Paul Soesoo olid kommu

nistlike noorte organisaatoriteks Võrumaal. EKNÜ Rakvere osa konna rajamisel etendas juhtivat osa gümnaasiumiõpilane Vello Ranne, Kohtla - Järve komsomoliorganisatsiooni komiteesse kuulus augustis 1940 õpilane Villem Gross. Analoogilisi näiteid võib tuua veel palju .

1940. aasta juulis -augustis astusid EKNÜ ridadesse aktiivsemad

ja poliitiliselt teadlikumad õpilased. Suvepuhkusel viibivate õppi vate noorte valdav enamik jäi aga esialgu komsomoliorganisat siooni tööst kõrvale. Siiski alustasid mitmete linnade EKNÜ osa

konnad juba augustikuus ettevalmistustöid komsomoliorganisat sioonide rajamiseks koolides. Nii korraldati Tallinnas augusti algul

EKNÜ - sse kuuluvate üliõpilaste koosolek , kus otsustati asutada Tallinna Tehnikaülikooli komsomolirakuke (algorganisatsioon ).180 Augustis viis EKNU Narva osakond läbi keskkooliõpilaste selgi

tuskoosoleku. Koolide komsomoliorganisatsioonide rajamiseks valiti sel koosolekul ajutine orgkomitee. 181 Oppivate noorte ulatuslikum organiseerimine sai võimalikuks

aga alles septembris, seoses uue õppeaasta algusega. 1940. aasta juulis-augustis komsomoli astunud õpilastest kujunes nüüd koolide komsomoliorganisatsioonide tuumik . Paraku oli see tuumik võrd lemisi väikesearvuline ja teda ei jätkunud igasse kooli. Samal ajal esines koolide komsomoliorganisatsioonide töös algusest peale tun duvalt suuremaid raskusi kui tehastes ja vabrikutes. Moodustasid ju kodanluse võimu aastail keskkoolide ja kõrgemate koolide koos seisust domineeriva osa jõukamate perekondade lapsed . Teiselt poolt tuleb arvestada ka seda, et kogu kodanliku kooli õpetus- ja kasvatussüsteem oli allutatud

natsionalistliku

ideoloogia

propa

geerimisele. Selle mõju oli esialgu tunda ka mõnegi töörahva rida

dest pärineva õpilase juures. Osa õpilastest kartis oma vanemate 180 « Kommunist» , nr. 33 , 7. augustil 1940. 181 « Kommunist », nr. 49, augustil 1940. 306

mõjutusel

poliitikategemist

ning

püüdis jääda

klassivõitluses

neutraalseks.

Mitmetes koolides organiseerisid nõukogude korra suhtes vaenu likult meelestatud õpilased kodanliku Eesti hümni ja teiste natsio nalistlike laulude laulmist, levitasid sini-must - valgeid linte , kodanlike riigitegelaste pilte jne.182 Selline olukord nõudis õpilas telt - kommunistlikelt noortelt põhimõttekindlust ja löögivalmi dust oma seisukohtade kaitsmisel.

Ideoloogilist võitlust Viljandi Gümnaasiumis 1940. aasta sügisel meenutab Ants Saar järgmiselt: « Tihti tuli vastu astuda neile oma

klassikaaslastele, kellega koos olid istunud juba viis aastat. Mee nutan ägedaid kokkupõrkeid Võhma apteegiomaniku poja Ringiga,

juba varem mainitud Kissaga (Abja linavabriku direktori poeg) ja paljude teistega. Või mida rääkida nendest. Kolmandat aastat istusin ühes pingis ja elasin ühes korteris August Soosaarega. Tema kooliskäimine oli seotud veel suuremate majanduslike raskustega kui minul. Ka tema kuulus nende hulka, keda vaesuse tunnistuse põhjal õppemaksust vabastati. Kuid ometi olime nüüd

sattunud vastasleeridesse, sest tema arvates tulevat meil kodan likule valitsusele tänulik olla, et meiesugused õppemaksust vabastati.

Ning,

mis

peaasi

kuhu

.

on jäänud minu

«eesti

meel» . » 183 Järk - järgult tugevnes aga kommunistlike noorte mõju koolides.

Nii mõnelgi juhul vabanesid õpilased, kes esialgu pidasid ägedaid sõnasõdu kommunistlike noortega, mõne kuu jooksul kodanliku ideoloogia mõjust ja asusid aktiivselt toetama töörahva võimu. Muidugi jäid paljud õpilased, eriti kodanlike perekondade võsud, ka edaspidi vaenulikeks nõukogude korra suhtes. Nähes aga töö rahva võimu tugevnemist, muutusid nad ettevaatlikumaks oma väljaastumistes, hakkasid varjama oma tõelist palet. Paljudes keskkoolides kujunesid komsomoliorganisatsioonid 1941 .

aasta kevadeks võrdlemisi arvukateks ja mis peaasi

omandasid

juhtiva positsiooni õpilaselus.

Tõrva Keskkoolis asutati komsomoliorganisatsioon

1940. aasta

oktoobris. Organisatsiooni sekretäriks sai Lembit Järv.184 1941. aasta kevadel oli seal juba üle 50 kommunistliku noore (üldse õpilasi umbes 350). Kommunistlike noorte juhtimisel tegutsev poliitring korraldas õppeaasta jooksul üle 20 referaadi. Suunavat osa eten

dasid kommunistlikud noored ka teistes ringides ( loodusteaduste, 182 EKPA, f. 1 , nim. 1 , s.-ü. 664, 1. 61 , 73, 81–85.

183 Ants Saar. Organiseerimisaeg, «Karastumine» , lk . 426. 184 « Valga Enamlane » , nr. 5. 11. oktoobril 1940 ; Nii sammu edasi , leninlik noorus ... Lehekülgi Tõrva komsomoliorganisatsiooni ajaloost ja tänapäevast. Tõrva, 1958, lk . 14. 20*

307

kirjandus-, muusika, male-, näitering ). 1941. aasta aprillis loodi koolis Võitlevate Usuvastaste Liidu algorganisatsioon . Süstemaati liselt anti välja mitut seinalehte. Hästi suutsid Tõrva Keskkooli kommunistlikud noored korraldada ka kehakultuurialaseid massi

üritusi: võimlemisvõistlustest võttis osa ning täitis VTK ja OVTK norme üle 250 õpilase. 185

Põltsamaa Keskkooli õpilaste seas tekkis komsomoliorganisat siooni loomise mõte juba enne õppeaasta algust. Initsiaatoriks oli õpilane A. Sammel (langes 1941. aastal võitluses fašistlike oku pantide vastu ). Varsti pärast õppeaasta algust hakkaski Põltsamaa Keskkoolis tegutsema viieliikmeline EKNÜ algorganisatsioon . Kommunistlikke noori abistas Põltsamaa linna täitevkomitee esi

mees kommunist Ernst Jürgen . Mõne kuu jooksul kasvas kommu nistlike noorte

arv

keskkoolis

üle

90.

Viimases klassis astusid

kommunistlikku noorsooühingusse peaaegu kõik õpilased ja nende tegevus andis tooni kogu kooli elule . Kui nooremates klassides esines üksikutel juhtudel vaenulikku suhtumist kommunistlikesse

noortesse, siis suutsid lõppklassi kommunistlikud noored teha 186

sellistele väljaastumistele peagi lõpu . Õppeaasta alguseks oli Tartu I Keskkooli õpilaste hulgas seitse kommunistlikku noort. Algorganisatsiooni read kasvasid aga kii resti – 1941. aasta juunis kuulus sinna juba 113 noort. « Kooli komsomolikomitee saavutas edu peamiselt selle tõttu , et ta suutis juba õppeaasta alguses võtta oma mõju alla kõik kooli organisat sioonid , suunas Õpilaskomitee ja kõigi huvialaringide tegevust. -

Õpilasorganisatsioonides lõid agaralt kaasa energilisemad kommu nistlikud noored , ühtlasi võtsime komsomoli ridadesse aktiivsemaid progressiivselt häälestatud õpilasi. Nii olid peagi kooli õpilaskomi

tee eesotsas ja kõigi huvialaringide juhtideks kommunistlikud noo red . » Nii jutustab selle algorganisatsiooni sekretär Jüri Raud sepp . 187

Tallinna koolide hulgas sammus esirinnas Tallinna Õpetajate Seminari

ja

Pedagoogiumi

komsomoliorganisatsioon

( sekretär

Vsevolod Šmidt). Mitmed selle kooli õpilased olid juba 1940. aasta suvekuudel aidanud oma kodukohas asutada komsomoliorganisat sioone (Peeter Larin , Vsevolod Smidt, Niina Hrabrova ). Kommu nistlikud noored tulevased õpetajad võtsid sajaprotsendiliselt osa üleliidulistest komsomoli spordiüritustest ( suusakross, võimle misvõistlused) . Seminari laulu- ja mänguansambli 50 liikmest moodustasid enamiku kommunistlikud noored. Iga nädal korraldas 185 « Noorte Hääl» , nr. 133, 8. juunil 1941 ; EKPA, f. 31, nim. 3, s.-ü. 7 a, 1. 32. 186 J. Kalits. Nii oli Põltsamaal. « Noorte Hääl » , nr. 230, 28. septembril 1958 .

187 J. Raudsepp. Esimeses Keskkoolis, « Tartu komsomol» , lk. 102—103. 188 « Noorte Hääl » , nr. 63 , 15. märtsil 1941 . 308

algorganisatsioon koolis referaatkoosolekuid poliitilistel teemadel.188 Üheks tublimaks kommunistlikuks nooreks selles algorganisatsioo nis oli Leen (Helene) Kullman . Ta oli algorganisatsiooni büroo liige

ning töötas samal ajal ka pioneerijuhina Tallinna Õpetajate Seminari Algkoolis.189 Tugevad algorganisatsioonid töötasid Narva I ja II Keskkoolis. I keskkooli seinaleht « Leek » võitles teravalt kodanlikust korrast

pärinevate väärnähtuste vastu. Kommunistlike noorte juhtimisel

tegi õpilaste seas sisukat poliitilist kasvatustööd kirjandusring. Mitmesuguste huvialaringide organiseerimisel paistis eriti silma II keskkooli algorganisatsioon.190 Narva kommunistlikud noored õpilased Inno Obram , Kalju Paaver, Uno Polisinski, Linda Mõttus ( Lebbin ), Mihhail Makarov, Vladimir Tšernõšev jt. võtsid agaralt osa ka ülelinnalistest üritustest. Üheks suuremaks puuduseks koolide komsomoliorganisatsioonide töös oli nõrk kontakt õpetajaskonnaga. Mitmed õpetajad suhtusid esialgu skeptiliselt või isegi vaenulikult töörahva võimu sammu

desse ja seoses sellega ka komsomoliorganisatsiooni tegevusse. See tekitas omakorda opositsioonivaimu kommunistlike noorte seas. Ka paljud nõukogude võimu suhtes lojaalsed õpetajad ei suutnud

kohe mõista, milline peab olema komsomoliorganisatsiooni koht koolis. Paljude õpetajate seas valitses arvamus, nagu peaksid kool ja kooliõpilased seisma väljaspool poliitikat. Õpilaste kohustuseks pidasid nad ainult head õppimist. Sellise seisukohaga ei saanud muidugi leppida koolide komsomoliaktivistid , kelledest paljud olid juba 1940. aasta pöördelistel suvekuudel agarasti osa võtnud polii kommu tilisest võitlusest. Mõnikord esines ka seda, et õpilased nistlikud noored kulutasid peamise osa oma ajast ja energiast

mitmesugustele üritustele väljaspool kooli, õppetöö jäi aga teise järguliseks.

ELKNÜ Keskkomitee töötajad esinesid korduvalt õpetajate ees ja selgitasid

koolide

komsomoliorganisatsioonide

töö

küsimusi.

Nii pidas 1940. aasta lõpul vabariiklikul haridustöötajate nõupida

misel pikema ettekande sellel teemal ELKNÜ Keskkomitee kooli osakonna juhataja M. Sverdlov. Ta märkis: « Praegu valitseb veel arvamine ka noorkommunistide (nii nimetati tol ajal sageli kom

munistlikke noori – Aut.) seas, et kui nad on edukad organisat sioonis, siis sellega on õigustatud nende nõrk edasijõudmine koolis. Opetajad peavad sellele vastu astuma ja sellistest nähetest teatama noorkommunistide

vastavale

maakonna-

või

linnakomiteele.

Küsimus tuleb ära selgitada nii, et see ei ole noorkommunist, kes 189 EKPA, f. 31 , nim. 1 , s.-ü. 1320 , l. 4 .

190 « Narva Tööline » , nr. 38, 2. novembril 1940. 309

esimest nõudmist, hästi õppida, ei täida .. ...» 191 Edasi rääkis sm . M. Sverdlov, kuidas luua usalduslikud suhted õpetajate ja

koolide komsomoliorganisatsioonide vahel. Õpetajatel tuleb igati toetada kommunistlike noorte tegevust, kuid seejuures mitte minna nende hooldamisele igas asjas.

Sageli arutasid koolide komsomoliorganisatsioonide töö küsimusi ELKNÜ linna- ja maakonnakomiteed. Seejuures oli korduvalt juttu ka ülalnimetatud puudustest ja lünkadest.192 Alati ei olnud lihtne otsustada, millal oli õigus õpilasel – kommunistlikul noorel, millal õpetajal. Jõudumööda neid keerdsõlmi siiski lahendati. Oma -

jagu aitas koolide komsomolitööle kaasa ka palgaliste komsomoli organisaatorite suunamine suurematesse keskkoolidesse ja tehni kumidesse 1941. aasta kevadel.

Muidugi ei oleks õige teha kõigest eespoolöeldust järeldust, nagu oleks õpetajaskond tervikuna koolide komsomoliorganisatsioonide töö suhtes pidurdavaks jõuks olnud või lihtsalt kõrvaltvaatajaks -

jäänud . Leidus ju rohkesti õpetajaid — nii kommuniste kui partei tuid, kes igati abistasid ja toetasid kommunistliku noorsooühingu organisatsioone. Mõnel pool olid õpetajad — kommunistlikud noored kogu ümbruskonna komsomolitöö hingeks. Üheks selliseks oli Otepää algkooli õpetaja Edgar Tirul. Tema

juhtimisel asutati 1940. aasta sügisel EKNÜ Otepää osakond. Koo litöö kõrval tegutses E. Tirul Otepää rahvamaja juhatajana, suu nas lektorite gruppi, oli ajalehtede kirjasaatja, laulis kooris, mängis

puhkpilliorkestris jne.193 Eelkõige oli aga Edgar Tirul põhimõtte kindel kommunistlik noor ja võimekas organisaator. Üsna suur oli tema osa selles, et Tartumaa komsomoliorganisatsioonide vahelises võistluses ( 1941. aasta jaanuaris -veebruaris) saavutasid Otepää linna kommunistlikud noored esikoha.194

Veelgi keerukam ja raskem oli komsomolitöö kõrgemates kooli

des, eriti Tartu Ülikoolis. Siin avaldas mõju nii üliõpilaskonna sotsiaalne koosseis kui ka kodanlike üliõpilasorganisatsioonide vaim . Kuigi 1940. aasta sügisel ülikooli astunutest moodustasid

enamiku tööliste ja töötavate talupoegade lapsed 195 ning ka üliõpi laskorporatsioonid ja -seltsid likvideeriti juba õppeaasta alguses, ei kadunud kodanliku ideoloogia mõju päevapealt. Üliõpilaste rida desse jäi veel palju kodanliku koorekihi võsusid - endisi korpo rante, kes igati püüdsid õhutada Nõukogude -vaenulikke, natsio nalistlikke meeleolusid . See ilmnes selgesti suhtumises uude õppe 191 ENSV ORKA , f. R- 14 , nim . 1 , S.-ü. 50 , 1. 62.

192 EKPA, f. 31 , nim . 3, s.-ü. 13, lk. 12, 18; S.-ü. 10, 1. 37. 193 H. Mägi, N. Pino. Otepää grupp . •

•

•

« Tartu komsomol» , lk. 80–83.

194 « Noorte Hääl » , nr. 48, 26. veebruaril 1941 .

195 ENSV ORKA, f. R-14, nim. 1 , S.-ü. 437, 1. 13. 310

ainesse - marksismi- leninismi alustesse. Vastava kateedri juha

taja, ülikooli prorektor Kristjan Kure iseloomustas seda järgmi selt: «Üliõpilaste suhtumine marksismi- leninismi ainesse oli semestri algupoolel enamiku juures umbusklik , vähemuse juures koguni vaenulik. » 196 Raskusi valmistas nn. vabadussõja klassiole muse selgitamine üliõpilastele. Järk - järgult muutus siiski enamiku

üliõpilaste suhtumine. Õppejõud suutsid neis äratada huvi mark sismi teooria ja Kommunistliku Partei ajaloo vastu . Suur auto riteet üliõpilaste hulgas oli marksismi- leninismi kateedri õppejõul, ülikooli parteiorganisatsiooni sekretäril Ilmar Kruusil.

Ideoloogilist tööd ülikoolis raskendas veel asjaolu, et nii partei

kui ka komsomoliorganisatsioon oli üsna väikesearvuline. Mitmed ülikooli perre kuulunud kommunistid rakendati partei- ja nõuko gude tööle väljaspool ülikooli. Kõige selle tagajärjel ei suutnud

ülikooli komsomoliorganisatsioon sügissemestri jooksul kuigi palju ära teha. Kommunistlikud noored võtsid küll agaralt osa üliõpilaste ametiühingu tööst, mõned tegutsesid ka pioneerijuhtidena, laiem poliitiline selgitustöö üliõpilaste keskel jäi aga nõrgaks. 197 Ülikooli

komsomoliorganisatsiooni aktiivsuse teatavat suurenemist näitas energiline tegevus NSV Liidu Ülemnõukogu valimiskampaanias. Hoogsamaks muutus ülikooli algorganisatsiooni töö 1941. aasta märtsis, kui valiti uus komsomolikomitee ning määrati ametisse ka palgaline komsomoliorganisaator. Algorganisatsioon jaotati teadus kondade kaupa gruppideks. Sideme tugevdamiseks üliõpilaskonnaga hakati korraldama ka isetegevusõhtuid, kus ühtlasi selgitati kom munistliku noorsooühingu ülesandeid ja eesmärke. Tugevnes kom munistlike noorte individuaalne selgitustöö üliõpilaste seas. 198 Tallinna Tehnikaülikoolis oli kodanliku ideoloogia mõju üliõpi

laskonnas mõnevõrra väiksem . Kuid ka siin esines osa õppejõu dude ja üliõpilaste juures ironiseerivat suhtumist nõukogude võimu sammudesse.

Üliõpilased - kommunistlikud

noored reageerisid

niisugustele faktidele teravalt ja printsipiaalselt.199 Paljud tehnika ülikooli üliõpilased võtsid agaralt osa sotsialistlike ümberkorral duste elluviimisest. Nii töötas 1940. aasta oktoobris 156 üliõpilast

(peamiselt ehitusteaduskonnast) valdades maareformi läbiviimisel. Nad tegutsesid maamõõtjatena ning tegid ühtlasi poliitilist selgi 200

tustööd talupoegade seas.2

ELKNÜ Keskkomitee arutas 15. aprillil 1941 Tartu Ülikooli ja 196 ENSV ORKA , f. R-14, nim . 1 , s.-ü. 437, l. 17. 197 Sealsamas, l . 60–61.

198 « Noorte Hääl » , nr. 79, 3. aprillil 1941 ja nr. 107 , 9. mail 1941. 199 L. Kaigi käsikirjalised mälestused . Autori valduses. 200 В. И. Архангельский . Из прошлого Таллинского политехнического института . Tallinna Polütehnilise Instituudi Toimetised, seeria B, nr. 15, lk. 50–51.

311

Tallinna Tehnikaülikooli komsomoliorganisatsioonide tööd.

Üli

koolis oli sel ajal 51 kommunistlikku noort, tehnikaülikoolis 34.

Keskkomitee kritiseeris puudusi poliitilises kasvatustöös ja algor ganisatsioonide nõrka sidet komsomoli mittekuuluvate noortega.

Otsuses nõuti mõlema õppeasutuse ELKNÜ algorganisatsioonidelt: « Pidada otsustavat võitlust vaenulikkude mõjutustega üliõpilas konnale mõnede üliõpilasgruppide poolt, paljastada nende vaenu likkust, tõsta ühiskondlikku arvamist nende vastu ja näidata nende

kontrrevolutsioonilist iseloomu .» 201 Teravas ideoloogilises võitluses tugevnes järk - järgult kommunistlike noorte mõju ka kõrgemates koolides.

Suurt tööd tegid kommunistlikud noored oma nooremate õdede pioneeride abistamisel ja suunamisel. Mõningaid kogemusi töölislaste poliitilisel kasvatamisel olid Eestimaa Kommunistlik Partei ja kommunistlikud noored oman danud juba kodanluse võimu päevil. 1920 -ndatel aastatel ja 1930 ja vendade

ndate aastate alguses tegutses töölisorganisatsioonide juures laste gruppe ja -rühmi, kes oma töös pidasid silmas Nõukogude Liidu pioneeride põhimõtteid. Kodanliku diktatuuri oludes ei saanud aga välja kujuneda mingit ulatuslikumat kommunistlikku laste organisatsiooni.

Koos Eestimaa

Kommunistliku

Noorsooühingu

taasloomisega

kerkis juba 1940. aasta suvekuudel ülesanne organiseerida ka lapsi. Omaalgatuslikus korras olid üksikud kommunistid ja revolutsioo nilised töölised juba juuni- ja juulipäevil töölislapsi kaasa haara nud mitmesuguste ülesannete täitmisele. Oli ju paljudel töölislastel suur soov jõudumööda kaasa aidata revolutsiooni võidule, proleta riaadi võimu kindlustamisele. Esialgu ei olnud kõigil veel selge

loodava kommunistliku lasteorganisatsiooni struktuur ja tema seos komsomoliga. Nii kirjutas juuli lõpus « Postimees», et Eestimaa Kommunistlikusse Noorsooühingusse pidavat koonduma poisid ja

tüdrukud 9 — 26 aasta vanuses. Ühingu nooremaid liikmeid 9 – 15 -

aasta vanuses nimetatakse aga Nõukogude Liidu eeskujul pioneeri

deks.202 Seega pidasid Tartu kommunistlikud noored pioneeriorga nisatsiooni üheks osaks kommunistlikust noorsooühingust. Selle põhimõtte alusel toimus ka Tartus augusti alguses pioneeriks vas tuvõtmine.203

15. augustil võeti Koitjärve laagris 12 üheksa- kuni kuueteist kümne -aastast poissi vastu pioneerideks204 Koitjärvel asus kodan 201 202 203 204

EKPA, f. 1 , nim. 1 , s.-ü. 232, l. 52–53 . « Postimees » , nr. 199, 26. juulil 1940. « Postimees » , nr. 213 , 9. augustil ja nr. 215 , 11. augustil 1940. « Kommunist » , nr. 44, 16. augustil 1940. 312

liku korra ajal « Noorte Meeste Kristliku Ühingu » suvelaager, 1940. aasta suvel muudeti see töölisnoorte laagriks. Siia suunasid nüüd noori (nii komsomoli- kui pioneeriealisi) kohalikud EKNU Komi teed . Kuna Koitjärve laagris oli noori paljudest linnadest ja maa kondadest, siis andis see sündmus hoogu pioneeriorganisatsiooni

rajamisele laiemas ulatuseski. 1940. aasta augusti keskel otsustas EKNU Keskkomitee alustada

iseseisva pioneeriorganisatsiooni loomist Eestis . EKNÜ Keskkomi tee vastavas teadaandes anti juhtnöör, et pioneerirühmad moodus

tatakse koolide juures. Õppetöö alguseni oli vaja aga välja õpe tada pioneerijuhtide kaader. EKNU Keskkomitee kutsuski pionee ritööst huvitatud noori ( 17 -aastasi ja vanemaid ) registreerima end

kohalikes komsomolikomiteedes.205 14. augustil alustas EKNÜ Kesk

komitee juures tegevust pioneeride organiseerimisbüroo.206 Sinna kuulusid esialgu Die Toming (Reintam ), Igor Dobrohhotov ja Konstantin Mihhailov. See büroo asus koordineerima ja suunama seni kohtadel omaalgatuslikus korras tehtud tööd pioneeriorgani satsiooni rajamiseks.207 Organiseerimisbüroo peamiseks ülesandeks oli aga pioneerijuhtide ettevalmistamine.

Esialgu korraldas pioneeride orgbüroo raadioloenguid pioneeri organisatsiooni ja tema tegevuse tutvustamiseks. 7. ja 8. septembril korraldati

Tallinna

lähedal

Tabasalus

pioneerijuhtide

laager

kokkutulek, millest võttis osa 135 kommunistlikku noort üle vaba riigi.208

Üks Tabasalu laagrist osavõtjaid E.-L. Mikkelsaar iseloomustab seda üritust järgmiselt: « Kuigi Tabasalu laager -kokkutulek oli lühiajaline, kujunes ta siiski esimesel nõukogude aastal oluliseks ja õpetlikuks ürituseks pioneeritöö alal. Saime ülevaate Nõukogude Liidu pioneeriorganisatsiooni struktuurist ja sisust. Siin olid head võimalused esindustevahelisteks vestlusteks.

Siin sõlmiti sõprus

sidemeid teiste maakondade ja linnade pioneeritöö juhtidega , esitati isegi väljakutseid võistluseks millises maakonnas või linnas pioneeritöö endale kõige kiiremini jalad alla saab ... Laa ger -kokkutulek näitas, et vabariigis on kõikjal teotahtelisi ja pio neeritööd armastavaid noori. » 209 Tabasalu seminar pani aluse sellele

aktiivile, kes hakkas praktiliselt organiseerima pioneerirühmi koo lides ja juhtima nende tööd. Muidugi oli seminarist osavõtjate arv liiga väike selleks, et rahuldada tegelikke vajadusi. Täiendust pioneerijuhtide kaadrile andsid hiljem kohtadel kor 205 206 207 208

« Kommunist », nr. 41 , 13. augustil 1940 . « Noorte Hääl » , nr. 18 , 8. oktoobril 1940. « Kommunist » , nr. 52, 24. augustil 1940. « Noorte Hääl » , nr. 34 , 26. oktoobril 1940 .

209 E.-L. Mikkelsaar. Esimesed sammud , «Tartu komsomol» , lk. 62. 313

raldatud seminarid. Narvas algas pioneerijuhtide ettevalmistamine juba enne Tabasalu laagrit. 28. augustil korraldas EKNU Narva Komitee pioneeritöö juhtimisest huvitatud kommunistlike noorte

koosoleku. Sellele järgnes pioneerijuhtide süstemaatiline õpeta mine alaliselt tegutseva seminari näol.210

Et pioneeritöö algusest peale hoogsalt ja huvitavalt läheks, sel leks oli pioneerijuhtidele vaja õpetajate toetust ja abi. Õpetajaid tutvustati pioneeritöö probleemidega maakondlikel õpetajate nõu pidamistel augustis. Õpetajate vabariiklikul kokkutulekul augusti lõpul esines pioneeride organiseerimisbüroo liige K. Mihhailov ettekandega « Koolinoorte organiseerimine ja pioneerid ». Lühikese ajaga ei suudetud õpetajaile anda kuigi põhjalikku ettevalmistust

pioneeritööks, ent siiski võimaldasid saadud minimaalsed teadmi sed õpetajail algusest peale abistada pioneerijuhte nende tege vuses. Koolides määrati üks poliitiliselt teadlikumaid pedagooge

pioneeride hooldusõpetajaks. Viimane oli abiks pioneerijuhile ning koordineeris teiste õpetajate sellealast tegevust.211 Esimestest koolipäevadest peale algas pioneerirühmade asutamine üle kogu vabariigi. Pioneeriorganisatsioonist rääkisid õpilastele kommunistlikud noored ja õpetajad. Laste huvi uue organisatsiooni vastu oli suur. Septembrikuu lõpuks oli Tallinnas juba 1800 pio

neeri, kes moodustasid 141 rühma.212 Kuna maakoolides algas õppetöö alles 25. septembril, siis toimus siin pioneerirühmade asu tamine põhiliselt järgmistel kuudel. Oktoobrikuu lõpul oli Eestis umbes 15 000 pioneeri.

Pioneeride organiseerimisbüroo lõpetas oma tegevuse 1940. aasta oktoobris. Tema ülesanne

panna alus pioneeriorganisatsioonile

Eestis — oli selleks ajaks juba täidetud. Selle asemele loodi EKNU Keskkomitee pioneeride osakond.213 Viimane tegeles pioneeritöö

sisulise suunamisega ning pioneerijuhtide instrueerimise ja kasva tamisega. Ka linnades ja maakondades moodustati kohalike kom somolikomiteede juurde koolide ja pioneeritöö osakonnad . 1940.-1941 . aasta pioneeritöös oli eriti oluline koht poliitilisel selgitustööl. Pioneerikoondustel tutvustati tähtsamaid sündmusi revolutsioonilise liikumise ajaloost, õpiti tundma Nõukogudemaa juhtide elu ja tegevust.

Ulatuslikult tähistasid äsjaloodud pioneerirühmad Oktoobrirevo lutsiooni aastapäeva 1940. aasta sügisel. Valga pioneerid korral dasid seoses sellega 9. novembril ülelinnalise pioneeride päeva.

Hommikupoolikul anti pioneeridele tasuta kinoetendus filmiga « Traktoristid ». Pärastlõunal kogunesid pioneerid Valga Keskkooli 210 « Narva Tööline» , nr. 11, 30. augustil 1940 ja nr. 17, 13, septembril 1940. 211 B. Nedzvetski. Esimeste sammude ..., lk. 158—159. 212 « Noorte Hääl » , nr. 20, 10. oktoobril 1940. 314

saali. Ligi kolmsada last andis siin pioneeritõotuse ning neile seoti kaela punane pioneerirätik . Noori tervitasid maavanem P. Herman ja ELKNÜ Valgamaa Komitee sekretär A. Kallaste. Pidulikule

aktusele järgnes kontsert noortelt isetegevuslastelt. Õhtul korral dasid pioneerid tõrvikrongkäigu läbi linna.214

Niisuguseid üritusi

toimus oktoobripühade ajal paljudes teisteski linnades. 1941. aasta jaanuaris oli pioneerirühmade tegevuse peamiseks sisuks Nõukogude riigi rajaja Vladimir Iljitš Lenini elu ja tegevuse tundmaõppimine. Korraldati vastavatel teemadel koondusi, mäles tusaktusi, leinalõkkeid jne. Suurt tähelepanu pöörati pioneeriorganisatsioonis proletaarse internatsionalismi ja rahvaste sõpruse kasvatamisele. Pioneerikoon dustel vesteldi Nõukogude Liidu rahvaste elust ja saavutustest

sotsialismi ülesehitamisel, korraldati kohtumisi Nõukogude armee võitlejatega ning rahvaste sõpruse õhtuid , kuhu kutsuti külla teistest rahvustest pioneere. Populaarseks kujunes ka kirjavahetus vennasvabariikide pioneeridega. See aitas eesti pioneeridel tutvuda Nõukogudemaa erinevatest rahvustest noorte eluga ning ühtlasi tunnetada end üleliidulise suure organisatsiooni liikmena. Samuti

aitas kirjavahetus levitada paremaid pioneeritöö kogemusi.215 Klassivõitlus kajastus ka koolielus ja avaldas oma mõju pio neeriorganisatsiooni tegevusele . Uue võimu

suhtes

vaenulikult

meelestatud tegelased mõjutasid lastevanemaid , et need keelaksid oma lastel pioneeriks astumise. Ka mõned reaktsioonilised õpetajad pidurdasid pioneeritööd . Klassivaenlased püüdsid provotseerida õpilasi nõukogude korra suhtes vaenulikele väljaastumistele .216 Raskustest, millega pioneeritöös 1940. aastal tuli kokku puutuda,

kõneleb üks tolleaegseid pioneerijuhte Raoul Viies: « Loomulikult oli see tõsine klassivõitluse aeg. Kogesin seda eriti koolis, kuhu mind suunati pioneerijuhina pärast vastavate lühiajaliste kursuste

lõpetamist. Enamik õpetajaid oli uute sammude vastu. Minule oli vaid selge, et kodanlik noorsoo -organisatsioon enam ei kõlba, ja tuleb jalad alla saada uuele. Ei olnud ju mingeid kogemusi, vastav kirjandus praktiliselt puudus. Nüüd mõtlen muigega ajale, kus 15 -aastaselt studeerisin kolmeköitelist Marxi ja Engelsi teoste kogumikku, püüdes neist leida vastust igapäevastele puhtprakti listele küsimustele. Kokkuvõttes oli hea tahtmine, aga puudus kogemus.» 217 Nagu komsomolitöös, nii oli ka pioneeride tegevuses tähtsal kohal 213 « Noorte Hääl » , nr. 34, 26. oktoobril 1940.

214 « Valga Enamlane», nr. 17, 11. novembril 1940. 215 B. Nedzvetski. Esimeste sammude ... , lk. 169–170. 216 « Noorte Hääl » , nr. 26, 17. oktoobril 1940. 217 « Noorus » , 1968, nr. 10 , lk. 9. 315

õpilaste sõjalis -patriootiline kasvatamine. Pioneeridele jutustati Punaarmee kangelaslikust võitlusteest ning koondustel õpiti ka

praktilisi sõjalisi teadmisi: topograafiat, rivi,

morsetähestikku,

jooksul takistuste ületamist, signaliseerimist jne. Paljud pioneerid võtsid osa ka lennuasjanduse ja laskeringidest. Opitud teadmisi rakendati suurematel sõja- ja maastikumängudel.

Pioneeritöös arendati 1940/41 . õppeaastal laialdaselt sotsialist likku võistlust. Võisteldi rühmade ja salkade vahel ühe kooli pii

rides, üksikute koolide vahel, kogu vabariigi ulatuses. Ka võistluse alad olid väga mitmesugused: isetegevus, sport, ajakirjanduse levi tamine, seinalehtede väljaandmine. Väga laialt oli levinud sotsia listlik võistlus õppimises.

Üldiselt tuleb võistlust pioneeritöös hinnata positiivselt

see

õhutas laste aktiivsust, tekitas huvi ja elevust. Küsitavaks jäi aga õppimisvõistluse õigustatus. Muidugi oli hea, et pioneerid seoses võistlusega hakkasid mõnigi kord suuremat huvi tundma nii enda kui ka teiste õpilaste õppimise ja käitumise vastu , võitlema mitme suguste väärnähtustega (etteütlemine, mahakirjutamine jne. ) , abistama nõrgemaid õppetöös. Kuid samal ajal kogu keerukas arvepidamine õppimis- ja käitumisvõistluse tulemustest võttis

palju aega ning viis sageli peatähelepanu teadmiste sisuliselt omandamiselt formaalsele hinnete tagaajamisele.

Üksikuid puudusi ja möödalaskmisi esines ka pioneeritöö teistel aladel. Alati ei arvestatud

poliitilises kasvatustöös

eakohasuse

printsiipi. Mõnikord moodustati liiga suuri218 pioneerirühmi (70-80

last ), mis ühendasid mitme klassi õpilasi.? See ei võimaldanud kõiki lapsi aktiivselt tegevusse rakendada. Sedalaadi puudused olid tingitud peamiselt kogemuste vähesu

sest. Probleemiks

number üks jäi kogu 1940. - 41. õppeaastal

pioneerijuhtide kaader. Õppeaasta alguses töötasid pioneerijuhti dena paljud komsomoliaktivistid. Pioneeritöö oli neil üheks ühis kondlikuks ülesandeks paljude teiste kõrval. On selge, et nad ei saanud täit jõudu ja energiat pühendada pioneeritöö metoodika

tundmaõppimisele ning igapäevasele tegevusele laste keskel. Seo ses sellega tuli sageli ka pioneerijuhte vahetada, see omakorda nõudis aga uute inimeste väljaõpetamist. Peab ütlema, et ELKNÜ Keskkomitee ning maakondade ja linnade komsomolikomiteed tegid suurt tööd pioneerijuhtide õpetamisel ja kasvatamisel. 1941. aasta jaanuari algul viis ELKNÜ Keskkomitee näiteks läbi kolmepäevase

seminari, millest võttis osa ligi 300 pioneerijuhti üle maa.219 Maa kondades korraldati aga tavaliselt iga kuu pioneerijuhtide seminare või nõupidamisi. 218 « Noorte Hääl » , nr. 63, 15. märtsil 1941 . 219 « Noorte Hääl » , nr. 6 , 8. jaanuaril 1941 . 316

PIONEER

NR.

4 Ajakirja « Pioneer » kaas (nr. 1, 1941).

JAANUAR 1940

1941. aasta märtsis seadis ELKNÜ Keskkomitee sisse palgaliste pioneerijuhtide kohad . See oli kahtlemata tähtis samm pioneeri

töö tõhustamisel. Esialgu töötas küll üks palgaline pioneerijuht mitme kooli kohta.220 1941. aasta märtsis -aprillis tegid maakondade

komsomolikomiteed suurt tööd alaliste

pioneerijuhtide

kaadri

väljavalimisel.

Juba varakult alustasid nõukogude, ametiühingu- ja kom somoliorganid 1941. aasta pioneerisuve ettevalmistamist. Pioneeride ja teiste õpilaste suvepuhkuse organiseerimist arutasid Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu, Ametiühingute Kesknõukogu ja hari duse rahvakomissariaat. Moodustati vabariiklik pioneerilaagrite

komisjon , mille koosseisu kuulus ka ELKNÜ Keskkomitee esimene sekretär O. Cher. Maakondades loodi omakorda kohalikud komis jonid. Valmistati ette 24 pioneerilaagrit. Suuremad neist asusid

Väänas, Narva - Jõesuus, Toilas, Taevaskojas, Koitjärvel, Võsul . Kokku pidi suve jooksul laagrites viibima rohkem kui 10 000 last.221

Lapsed suunati laagrisse ametiühingute kaudu. Ametiühingud 220 « Noorte Hääl» , nr. 63, 15. märtsil 1941 ; EKPA, f. 3, nim. 3, s.-ü. 7a, 1. 1 ; S.-ü.

15, 1. 6.

221 B. Nedzvetski. Esimeste sammude ..., lk. 178. 317

andsid

ka

kaadri

laagritele

vajalikud

materiaalsed vahendid . Laagri

ülemad, vanempioneerijuhid ja rühmajuhid – komplek

teerisid komsomoliorganisatsioonid. ELKNÜ maakonnakomiteede istungitel vaeti põhjalikult iga inimest, kes suunati tööle pioneeri

laagritesse.222 7.-23. maini 1941 korraldas ELKNÜ Keskkomitee Rocca al Mares laagriülematele ja vanempioneerijuhtidele seminar laagri. Sellest võttis osa 54 pioneeritöötajat kogu vabariigist. Tutvuti põhjalikult kõige sellega, mis oli vajalik tööks pioneeri laagrites : pioneerirühmade ja salkade moodustamine laagris, sporditöö, sõjalised mängud, loodusesõprade tegevus jne.223 Enamikus laagrites algas töö 11. juunil. 15. juunil asus aga 24 Eesti NSV tublimat pioneeri vanempioneerijuhi Niina Hrabrova

saatel teele üleliidulisse pioneerilaagrisse « Artek » .224 Õiguse sõita « Artekki» võitsid pioneerid ELKNÜ Keskkomitee poolt organi seeritud sotsialistliku võistluse käigus. Selles võistluses arvestati nii õppeedukust ( « Artekki » oma esindaja saatmiseks oli õigus pio

neerirühmal, kus kõik pioneerid lõpetasid IV veerandi heade ja väga heade hinnetega ), aktiivset osavõttu sõjalis -kehakultuurialas

test võistlustest, seinalehe väljaandmist, kooli ümbruse korrasta mist jne.225 « Artekki» sõitvas rühmas oli esindajaid paljude linnade ja asu

late pioneeriorganisatsioonidest: Viktor Palm

Tallinnast, Kaljo

Polli Tartust, Ethel Sillarand (Aesma) Paidest, Hans Liiv Tapalt, Harald Ilves Võrust, Salme Karu (Saapar ) Rakverest jne. Alanud Suur Isamaasõda muutis nende « Arteki» -tuusiku väga pikaajali seks möödus rohkem kui kolm aastat, enne kui nad oma kodu desse tagasi jõudsid.226 Laste tegevus laagrites kujunes huvitavaks ja vaheldusrikkaks. Töötasid mitmesugused ringid, korraldati kunstilise isetegevuse kontserte ja lõkkeõhtuid . Pioneerid võtsid agaralt osa oma laagri

hoonete korrastamisest ning lõid mõnikord ümbruskonnas kaasa ka põllutöödel. 21. juunil korraldati kõigis pioneerilaagrites lõkke õhtuid, mis olid pühendatud kodanluse võimu murdmise esimesele aastapäevale. Järgmisel päeval algas aga sõda ... *

Periood 1940. aasta suvest 1941. aasta suveni oli murranguliseks ajajärguks

Eestimaa

Kommunistliku

Noorsooühingu

ajaloos.

222 EKPA, f. 31 , nim . 3, s.-ü. 19, 1. 50 ; s.-ü. 15, 1. 10 ; s.-ü. 10, 1. 30 223 « Noorte Hääl » , nr. 122, 27. mail 1941 .

224 « Noorte Hääl » , nr. 141 , 18. juunil 1941 . 225 « Noorte Hääl » , nr. 108, 10. mail 1941 .

226 E. Aesma. Kõige pikem vahetus. Kogumikus « Pioneeriajalco lehekülge delt » . Tallinn , 1972 , lk. 78–89. 318

EKNÜ kujunes sel ajal noorsoo legaalseks massiorganisatsiooniks. Eestimaa Kommunistlik Partei juhtis komsomoliorganisatsioonide rajamist ning suunas nende tegevust noorsoo kommunistlikul kas vatamisel. Suureks sündmuseks Eesti kommunistlike noorte elus

oli ühinemine Üleliidulise Leninliku Kommunistliku ühinguga 1940. aasta oktoobris. Eesti kommunistlikud noored

lähtusid

Noorsoo

oma töös V. I. Lenini

juhtnöörist: « Kommunistlik Noorsooühing õigustab ainult siis oma nime, seda, et ta on noore kommunistliku sugupõlve ühing, kui ta

iga sammu oma õpinguis, kasvatuses ja hariduses seob osavõtuga kogu töörahva ühisest võitlusest ekspluataatorite vastu . » 227 ELKNÜ organisatsioonide tegevuses oli marksistlik - leninliku teooria oman damine tihedalt

seotud

noorte

aktiivse

osavõtuga sotsialistliku

ühiskonna rajamisest. Kommunistlikud noored olid partei lähi mateks

abilisteks

tööstusettevõtete

natsionaliseerimisel,

maa

reformi läbiviimisel, sotsialistliku võistluse organiseerimisel. Suurt tööd tegid kommunistlikud noored ka pioneeride abistamisel ja suunamisel.

1940. - 1941 . aastal kujunes Eestis välja tugev komsomoliaktiiv. Suure Isamaasõja alguses astus see aktiiv esimestes ridades võit

lusse fašistlike röövvallutajate vastu. Sõjajärgsel perioodil eten dasid 1940.- 1941 . aasta kommunistlikud noored kandvat osa kom somoliorganisatsioonide taastamisel Eestis. Paljud kommunistid ,

kes tänapäeval töötavad edukalt partei- ja nõukogude organeis, majanduse alal ja teaduse vallas, said oma esimese poliitilise kooli kommunistliku noorsooühingu ridades 1940.-1941 . aastal. 227 V. I. Lenin. Teosed , 31. kd. , lk . 264 .

SÜNDMUSTE KROONIKA Loodi esimene proletaarse noorsoo organisatsioon

sügis

1886,

Bel

-

gia töölisnoorsooühing «Noor Kaardivägi» -

1888 1894

Tartus tekkis üks esimesi marksistlikke ringe As atati Austria noorte tööliste koondis (hilisem nimetus «Austria Sotsialistlik Noorsugu » )

1895 — Tartus tekkis üliõpilaste marksistlik ring V. Šantseri juhtimisel 1897 — Peterburis loodi Põhja - Venemaa Oppiva Noorsoo Liit 1900 , 1901 ,

1902,

Hakkas ilmuma leninlik ajaleht « Iskra » 11. detsember 1. aprill Tallinna saadeti politsei valve alla M. I. Kalinin mai Asutati marksistlikel positsioonidel seisev Lõuna - Venemaa Koolinoorte Liit

1902 — M. I. Kalinini juhtimisel ühendati Tallinna tööliste marksistlikud ringid ühtseks sotsiaaldemokraatlikuks organisatsiooniks 1904,

17. juuli 10. august Toimus VSDTP II kongress 19. oktoober Tartu koolidevaheline sotsiaaldemokraatlik

õpilas

1905 ,

ring « Võitlus » andis välja lendlehe 9. jaanuar Algas esimene vene kodanlik -demokraatlik

revolut

1903,

-

sioon

1905 , 1905, 1905 , 1905 , 1905 , 1905, 1905 ,

12. jaanuar

Algas Tallinna tööliste üldstreik 13.- 14. jaanuar Tartus toimusid üliõpilaste ja gümnaasiumi õpilaste demonstratsioonid 9. veebruar Toimus Tartu trükikodade õpilaste streik 13. veebruar Algas Tartu pagariõpilaste streik 18. veebruar Toimus Tallinna trükikodade õpilaste streik -

-

16.

oktoober

Tsaarivõimud tulistasid

-

Tallinnas 18. oktoober

demonstrante

Uuel

turul

Tartu üliõpilaste, gümnaasiumiõpilaste ning linna

töötajate massiline poliitiline demonstratsioon 1905, 1907,

24. oktoober Toimus Tallinna koolinoorte üldstreik 24. –26. august Sotsialistlike noorteorganisatsioonide

esimene

rahvusvaheline konverents Stuttgardis. Asutati Sotsialistlik Noorsoo 1912 ,

Internatsionaal (SNI) 15. juuni Narvas hakkas ilmuma Eesti bolševike legaalne ajaleht « Kiir »

1914,

1. august

1915,

4.-6. aprill

Puhkes Esimene maailmasõda

Bernis toimus sotsialistliku noorsoo rahvusvaheline

konverents 1917,

9. jaanuar

V. I. Lenin esines Zürichis Šveitsi töölisnoorte koos

olekul 1917 .

27. veebruar gradis

1917,

2. märts 11. mai

1917,

1917, 1917 , 1917,

Kodanlik -demokraatliku

revolutsiooni

võit

Petro

Kodanlik - demokraatliku revolutsiooni võit Tallinnas Tallinnas

toimus

ülelinnaline

töölisnoorte

koosolek .

Asutati Tallinna Vabrikuõpipoiste Keskkomitee 14. mai Asutati sotsiaaldemokraatlik spordiorganisatsioon « Jõud » -

1. juuni 17. juuni

Asutati Tallinna Sotsiaaldemokraatlik Noorte Klubi Läti Toimus Sotsiaaldemokraatliku Noorsooühingu

I kongress 1917 , 1917 ,

Toimus VSDT (b)P VI kongress 3. august 26. juuli VSDT (b)P Eestimaa organisatsioonide 13.- 16. august Toimus II kongress -

320

1917 , 1917,

18. august Petrogradis asutati Sotsialistlik Töölisnoorsoo Ühing august Asutati Narva Sotsiaaldemokraatlik Noorte Ühendus

1917,

3. september

1917 , 1917, 1917 , 1917, 1917, 1917,

Toimus Narva Sotsiaaldemokraatliku Noorte Ühen

duse esimene üldkoosolek 8. oktoober Toimus Moskva Töölisnoorsoo Ühingu «III Internat sionaal » esimene konverents 23. oktoober Tallinnas läks võlm Eestimaa Sõja -revolutsiooni komitee kätte 24. oktoober Petrogradis algas relvastatud ülestõus 25. oktoober Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni võit -

Toimus Ülevenemaaline Nõukogude Kongress

25.-27. oktoober 27. oktoober

Tallinna Sotsiaaldemokraatlik Noorte Klubi nimetati

ümber Tallinna Sotsiaaldemokraatlikuks Noorte Ühisuseks

(Ühen

duseks)

1917,

29. oktoober

1917,

november Asutati Tallinna Kooliõpilaste Keskkomitee detsember Ilmus Tallinna SDNU ajakirja «Noore Sotsialisti Jõulualbum » esiknumber 17.- 18. veebruar Toimus Eesti sotsiaaldemokraatlike noorsoo ühingute I kongress. Asutati Põhja - Balti Kommunistlik Noorsoo

1917, 1918 ,

Asutati Tartu Sotsiaaldemokraatlik Noorte Ühing

-

Liit (PBKNL )

Algas Saksa imperialistide sõjakäik Nõukogude

1918,

18.

1918 ,

Venemaa vastu 23. veebruar

1918, 1918, 1919,

veebruar

Keila jaama juures toimus lahing Tallinna puna kaartlaste ja Saksa regulaarväeüksuste vahel 29. oktoober 4. november Toimus Venemaa Kommunistliku Noorsooühingu I kongress 29. november Kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun esi -

.

mene Eesti töörahva suveräänne riik 5. jaanuar Toimus Tartu Sotsiaaldemokraatlik No te Ühingu koosolek . SDNÜ nimetati ümber Tartu Kommunistlikuks Noorte

Ühinguks

1919,

Muhu- ja Saaremaa töörahva ülestõus Kommunistliku Internatsionaali I kongress Moskvas. Asutati III, Kommunistlik Internatsionaal 11. märts Mõrvati Karl Johanson , Tartu kommunistlike noorte

1919,

29. mai

1919 , 1919,

16.-25 .

veebruar

2.–6 . märts

.

juht

1919 ,

Avaldati Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee üleskutse maailma töötavatele noortele Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali loomiseks mai Nõupidamine Moskvas rahvusvahelise kommunistliku noor soo esindajate osavõtul Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali

1919,

asutamiskongressi kokkukutsumise küsimuses 30.-31 . august Toimus Eestimaa ametiühingute I kongress 6. september 25 silmapaistva töölisliikumise esindaja mõrvamine

1919,

20.–26. november

1919,

Irboska rabas

Berliinis toimus Kommunistliku Noorsoo Inter

natsionaali (KNI) asutamiskongress 1920, 1920 , 1920,

2. veebruar Sõlmiti rahuleping Nõukogude Venemaa ja kodan liku Eesti vahel ( Tartu rahu ) 2.– 10 . oktoober Toimus Venemaa Kommunistliku Noorsooühingu III kongress Toimus Eestimaa Kommunistliku Partei I kongress 5. november -

321

1920 ,

5.

Asutati Üle - eestimaaline Noorproletaarlaste Ühing

detsember

(UENPU ) 1920 ,

Üle - eestimaaline

7. detsember

Ühing

Noorproletaarlaste

võeti

vastu Tallinna_Ametiühingute Kesknõukogu liikmeks 1921 ,

1921 , 1921 ,

1921 ,

18. märts Tallinna töölisorganisatsioonide ning Ule - eestimaalise Noorproletaarlaste Ühingu väljatõstmine Tööliste Majast 14. aprill – Üle - eestimaalise Noorproletaarlaste Ühingu tegevuse .

keelustamine 22. juuni III kongress 9.-22 . juuli

12. juuli

-

Toimus

Kommunistliku

Toimus Kommunistliku

Internatsionaali

Noorsoo

Internatsionaali

Noorsoo

Internatsionaali

II kongress 1921 ,

24. august

Moodustati Kommunistliku

-

Balti Büroo

Partei

II

5.-6, oktoober kongress

1921 ,

17. oktoober kommunistliku

1921. 1921 ,

1922 ,

novembri algus Valiti EKNU Ajutine Keskbüroo Hakkas ilmuma EKNU illegaalne häälekandja aja 1. detsember leht « Noor Proletaarlane » 6.—7. jaanuar Riias toimus Baltimaade kommunistlike noorsoo ühingute I konverents legaalne ajakiri « Noor jaanuar Hakkas ilmuma töölisnoorsoo Tööline» EKNU Ajutine Keskbüroo nimetati ümber Ajutiseks jaanuar

1922 ,

2.-5 . veebruar

>

Toimus

Kommunistliku

1921,

Eestimaa

EKP Keskkomitee Poliitbüroo võttis vastu otsuse noorsooliikumise kohta Eestis. Pandi alus EKNU

juhtiva keskuse moodustamisele

1922,

1922 ,

oktoobri lõpp

-

Keskkomiteeks Moskvas toimus Venemaa Kommunistliku Noor

sooühingu eesti sektsioonide I konverents 1922,

5.

Moodustati

märts

esimene

ametiühingute

noortekomisjon

Tallinna Metallitööliste Ametiühingu juurde 1922, 1922,

3. mai

1922 ,

mai

Mõrvati Viktor Kingissepp 115 kommunisti protsess Tallinnas

19.-27. mai

Katkes EKNU illegaalse häälekandja, ajalehe « Noor Prole

taarlane » ilmumine

1922 , 1922 , 1922,

1922 , 1922,

20. august Tallinna Sotsialistliku Noorsoo Ühingu likvideerimine ning liikmete enamiku üleminek EISTP Tallinna noorteosakonda 27. august Pirital toimus noorte usuvastane demonstratsioon Noorsooühingu 3. september Toimus Eestimaa Kommunistliku -

-

I kongress Tallinnas toimus 8. rahvusvahelisele noorsoopäevale 3. september pühendatud demonstratsioon 24.

Toimus

september

Eestimaa

Kommunistliku

Partei

III

kongress 1922,

10. oktoober

Esimene grupp töölisnoori lõpetas Tallinna Ameti

ühingute Kesknõukogu noortekomisjoni

poolt organiseeritud

ilma

liku leeri kursused 1922 , 1922 ,

1922,

1922 ,

29. oktoober

Tartus asutati Sotsiaal-filosoofiline Üliõpilaste Selts

Internat 5. november 5. detsember Toimus Kommunistliku sionaali IV kongress 4.–6 . detsember Toimus Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali III kongress 20. - 21 . detsember Toimus Kommunistliku Noorsoo Internat 322

sionaali illegaalsete sektsioonide esimene rahvusvaheline nõupida mine

1923 ,

Moodustati Eestimaa Töölisühingute Üldliidu Kesk

24. jaanuar

nõukogu noortekomisjon maaline juhtiv keskorgan

1923 ,

veebruar

1923, 1923,

15. märts 26. märts

1923, 1923,

1923, 1923,

1923,

ametiühingute noortekomisjonide

üle

Hakkas ilmuma proletaarne lasteajakiri «Meie Lapsed » Suleti ajakiri « Noor Tööline » Pirita -Kosel toimus Eestimaa Kommunistliku Partei ja

-

EKNÜ ühine konverents 28. märts Mõrvati Jaan Kreuks 30. märts Avaldati Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali Täi tevkomitee üleskutse Eesti töötavale noorsoole seoses kodanluse repressioonidega EKNÜ liikmete vastu Suleti ülemaaline töölisspordiselts « Herkules » aprill kommunistliku noore põgenemine Kuue naisvangi 7. mai Tallinna Vene tänava eeluurimisvanglast Toimus 21. juuli Eestimaa Kommunistiku Noorsooühingu II konverents

1923,

Kolmanda rahvusvahelise lastenädala tähis 5. august 29. juuli tamine Eestis 5.-6. august Tallinnas toimus esimene ülemaaline töölisnoorsoo

1923,

august

1923,

konverents -

Hakkas ilmuma töölisnoorsoo legaalne ajakiri «Meie Noor

Tööline »

Tallinnas

toimus

töölisspordiorganisatsioonide

1923,

25. november I kongress

1923, 1923, 1924, 1924,

Toimus Virumaa töölisnoorte I konverents 29.-30. detsember 21. jaanuar Suri Vladimir Iljitš Lenin

15.- 16 . detsember

21. jaanuar

Toimus Harjumaa töölisnoorte konverents

-

Toimus töörahva organisatsioonide

-

Avaldati EKP Keskkomitee ja EKNU Keskkomitee

rüüstamine

üle

1924,

kogu Eesti 23. jaanuar

1924 ,

ühine üleskutse V. I. Lenini surma puhul Toimus Kommunistliku Noorsoo Internatsionaali 15.—25 . juuni

1924, 1924,

1924 , 1924 ,

IV kongress 24. juuni Pirital toimus noorte usuvastane demonstratsioon juuni Asutati töölisspordiselts « Eelvägi» 3. august Tallinnas toimus suur sõjavastane meeleavaldus

1924 ,

10.-27 . november 14. november

1924,

Tomp 29. november

Toimus 149 kommunisti protsess Tallinnas Mõrvati Töölisühingute Kesknõukogu esimees Jaan

Toimus EKP Keskkomitee ja EKNU Keskkomitee

ühine koosolek . Loodi Sõja -revolutsioonikomitee 1924,

1925, 1925 , 1926,

1926, 1926 ,

1. detsember Töölisklassi relvastatud ülestõus Tallinnas august Asutati Narva Tööliste Ühing sügis Taastati illegaalne EKNÜ Tallinna Komitee

17. jaanuar

EKP Keskkomitee Välismaa Büroo koosolekul arutati

EKNU abistamise küsimust 13. märts Asutati Eesti Tööliste Partei 28.-30 . juuni Toimus ÜLKNÜ Pihkva

Kubermangukomitee

pleenum, kus arutati EKNÜ üle šefluse organiseerimise küsimusi 1926,

1926,

Toimus Kommunistliku Partei Eestimaa 13.– 14 . november konverents Moodustati EKNU Keskkomitee Välismaa Büroo 23. november

323

1926 ,

Pärast sunnitud vaheaega jätkas ilmumist EKNU

26. november

häälekandja « Noor Proletaarlane »

1926 , 1926 ,

1927 ,

Kommunistliku 17.-18. detsember Toimus Eestimaa Noorsoo ühingu konverents detsember Toimus Eestimaa Kommunistliku Partei ja Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu aktivistide illegaalne nõupidamine Tallinnas EKNÜ Keskkomitee Välismaa Büroo koosolek , kus 23. veebruar -

-

arutati EKNU legaalse töö laiendamise võimalusi Eestis 1927,

1927,

Rahvusvaheline sõjavastane nädal 10.-18. märts juuni Toimus EKNU aktiivi nõupidamine, kus arutati ajakirja väljaandmisega seotud küsimusi ning töötava -

legaalse noorsoo

legaalse organisatsiooni loomise võimalusi 1927 ,

1927 ,

3. august Mõrvati Aleksander Leiner

EKP

vastutav

põrandaalune

Ilmus EKNU legaalse ajakirja

15. august

organisaator

« Noorte

esik

Hääl »

number

1927 ,

3. oktoober

1927,

detsember kiri «Võitlus »

1928,

25. aprill

1928,

17. august

Asutati Ülemaaline Töölisnoorsoo Ühing (UTÜ ) Hakkas ilmuma Ülemaalise Töölisnoorsoo Ühingu aja

1928,

Suleti Ülemaaline Töölisnoorsoo Ühing 1. september Toimus Kommunistliku Internat sionaali VI kongress 20. august 18. september Toimus Kommunistliku Noorsoo

1929 ,

Internatsionaali V kongress 1.-5. jaanuar Toimus Eestimaa

Kommunistliku

Partei

konve

rents

1929,

15. jaanuar Algas aktivistide vastu

kohtuprotsess Ülemaalise Töölisnoorsoo Ühingu

1929 ,

16.

1929 ,

Klementi 24. veebruar

1929,

14. mai

1929 ,

rahvusvahelise sõjavastase päeva tähistamise organisatsioonilist külge 27. juuli Ilmus EKP ja EKNÜ ühine üleskutse « Eestimaa töö

Vanglas

veebruar

suri

üks

EKNU

rajajaid

Vilhelmine

Tallinna tööliste poliitiline demonstratsioon seoses Vilhelmine Klementi matusega

EKNÜ Keskkomitee Välismaa Büroo koosolekul arutati

rahvale» , milles selgitati Kominterni pöördumist kõigi maade töö 1929 , 1930 , 1930, 1930 ,

1930, 1930, 1930 ,

tajate poole sõjavastase päeva tähistamiseks 1. augustil Rahvusvaheline sõjavastane päev 1. august 24. veebruar Toimus ülemaaline töölisnoorsoo konverents veebruar Toimus EKNÜ Keskkomitee pleenum 13. märts Mõrvati EKP Keskkomitee liige Johannes Jürna 5. aprill Suleti Eesti Tööliste Partei ning tema noortesektsioonid august Loodi uus EKNÜ Tallinna Komitee 15. oktoober Ilmus EKP Tallinna Komitee ja EKNU Tallinna komitee illegaalne ajaleht «Kiir »

1930,

16. detsember korda

1930 ,

detsember

EKP Keskkomitee Poliitbüroo arutas EKNÜ

olu

Toimus EKNÜ aktiivi illegaalne nõupidamine Harku

vallas

1931 ,

25. jaanuar

1931 ,

3.- 4 . veebruar Tallinnas toimus ülemaailmne töötute veebruar Tallinnas toimus EKNÜ aktiivi illegaalne veebruar Ilmus EKNÜ illegaalne ajaleht « Säde»

1931 , 1931 ,

Tallinnas asutati Tööliste Kultuur-Hariduslik Ühing -

324

kongress

nõupidamine

1931 ,

Moodustati EKNÜ Keskkomitee Orgbüroo, ühtlasi likvi

3. märts

1931 ,

deeriti NSV Liidus asunud EKNU Keskkomitee Välisbüroo aprill Moodustati uus EKNÜ Keskkomitee Orgbüroo aprill Toimus EKP Saaremaa organisatsiooni konverents Tartus asutati Tööliste Esperanto- ja Kultuuri 27. september

1931 ,

september

1932,

26.-28 . veebruar

1931 , 1931 ,

ühing

1933,

Asutati ühing « Karl Marx » Tallinnas toimus 34 kommunisti protsess september Asutati legaalne töölisnoorte organisatsioon Eesti Töö lisnoorte Ühing (ETÜ ) Asutati Pärnu Tööliste Hariduse ja Kehakultuuri Ühing jaanuar 28. aprill Suleti Tööliste Kultuur - Hariduslik Ühing ning tema

1933, 1933,

osakonnad 1. mai 1. mai

1932, 1933,

Toimus Tartu tööliste ühisrinde maidemonstratsioon

1933, 1933, 1933,

Hakkas ilmuma Eesti Töölisnoorte Ühingu häälekandja « Võitlusrinne » Suleti Tartu Tööliste Esperanto- ja Kultuuriühing, 8. juuni 12. august Suleti Pärnu Tööliste Hariduse ja Kehakultuuri Ühing Suleti Eesti Noorsotsialistlik Liit august

1933,

22.-24. september

.

Pariisis toimus noorsoo rahvusvaheline

sõja

ja fašismivastane kongress 1934, 1934 ,

12. märts 1. mai metsas

1934,

juuni

Toimus K. Pätsi- J. Laidoneri kliki fašistlik riigipööre noorsotsialistide salajane maikoosolek Lükati

Toimus

-

Moodustati Marksistliku

Töörahva Ühenduse

riigikogu

rühm

1934, 1934,

13.-17. august

Toimus EKP konverents « Kommunist »

EKP häälekandjas « Kogu Eesti töötavale noorsoole »

detsember

1935,

25. juuli 25. august VII kongress

1935,

25. september

Toimus

11. oktoober

Kommunistliku Toimus

avaldati

läkitus

Internatsionaali

Kommunistliku

Noorsoo

Internatsionaali VI kongress

suleti Narva tööliste esperantoselts « Batalo »

1936,

16. märts

1936,

Kommunistliku Noorsooühingu ja Sotsialistliku Noorsooühingu ühinemine ühiseks illegaalseks Läti Töölisnoorsoo Ühinguks november « Kommunistis » avaldati EKP Keskkomitee üleskutse

1936 ,

9.

juuli

Läti

toetada hispaania rahva võitlust fašismi vastu 1938 ,

Suure hulga poliitiliste

7. mai

vangide

vabanemine

amnestia

alusel 1938 , 1940 , 1940, 1940, 1940,

25. juuni Suleti Akadeemiline Sotsialistlik Ühing ööl vastu 1. aprilli Tallinnas toimus EKP illegaalne konverents 21. juuni Fašistliku diktatuuri kukutamine. Sotsialistliku revo lutsiooni algus Eestis 22. juuni Tartus asutati Ülemaaline Töötavate Noorte Liit -

3.

juuli

Moodustati

Eestimaa

Kommunistliku

Noorsooühingu

Organiseerimiskeskus 1940,

Avaldati EKNU Organiseerimiskeskuse ringkiri, milles anti juhtnööre EKNÜ organiseerimiskomiteede asutamiseks kohtadel 7.-8. juuli

1940 ,

8. juuli

1940,

organisatsioonis 21. juuli Uue Riigivolikogu kokkutulek . Eesti kuulutamine Nõu

1940,

kogude Sotsialistlikuks Vabariigiks 21. juuli Haapsalus moodustati EKNU Organiseerimiskomitee

Algas uute liikmete vastuvõtmine Tallinna komsomoli

325

1940, 1940, 1940,

21. juuli Moodustati esimene komsomoli- algorganisatsioon (Tal linnas, Eesti TarbijateKooperatiivi juures) Toimus EKNU Narva osakonna organiseerimiskoosolek 24. juuii .

Kundas toimus komsomoliorganisatsiooni asutamiskoos

24. juuli olek

Moodustati EKNU Sõdurite Büroo

1940, 1940,

25. juuli 26. juuli

1940,

kus valiti EKNÜ Tallinna osakonna komitee 29. juuli Moodustati Valgamaa EKNU Organiseerimiskomitee

1940,

30. juuli

Toimus Tallinna kommunistlike

noorte

üldkoosolek ,

Toimus Rakvere kommunistlike noorte esimene

-

üld

koosolek 1940

reorganiseeriti

EKNU Organiseerimiskeskus

juuli lõpp

EKNÜ

Keskkomiteeks

1940,

Avaldati EKNU Keskkomitee teadaanne ning juhtnöörid

31. juuli

komsomoli maakonnakomiteede moodustamiseks 1940, 1940,

1940,

Loodi esimene noortebrigaad Tallinna Raudtee Peatehastes juuli Avaldati Balti Manufaktuuri tööliste üleskutse sotsia 3. august listliku võistluse kohta NSV Liidu Ülemnõukogu võttis Eesti NSV vastu 6. august Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisu

1940,

14. august

1940,

organiseerimisbüroo august september

1940,

7.-8.

tegevust

Alustas

EKNU

pioneeride

Keskkomitee

Moodustati EKNU maakonnakomiteed pioneerijuhtide laager - kokkutulek

Toimus

september

Tabasalus

1940 , 1940,

Hakkas ilmuma ajaleht « Noorte Hääl »

18. september

Eestimaa Kommunistlik Partei võeti vastu Üleliidu

8. oktoober

lise Kommunistliku (bolševike) Partei koosseisu 1940,

1940, 1940,

1941 , 1941 , 1941 , 1941 ,

13.

oktoober

Toimus

Tallinna

kommunistlike

noorte

esimene

pühapäevak metsatöödel Viimsis, 18. oktoober EKNU võeti vastu ÜLKNÜ koosseisu

ELKNÜ Keskkomitee katkestas ajutiselt vastuvõtu

29. november

kommunistlikku noorsooühingusse (kuni 1. veebruarini 1941 ) 4.-5 . jaanuar Toimusid NSV Liidu Ülemnõukogu valimiste eelsed massilised suusatajate agitatsiooniretked 12. jaanuar Eesti NSV- s toimusid saadikute valimised NSV Liidu -

-

Ülemnõukogu koosseisu jaanuar Hakkas ilmuma ajakiri «Pioneer» jaanuar

Hakkas

ilmuma

Eestimaa

Leninliku

Kommunistliku

1941 ,

Noorsooühingu ajakiri « Noor Leninlane » jaanuar ÜLKNÜ Keskkomitee kehtestas soodustatud tingimused

1941 ,

5.-8.

kommunistlikku noorsooühingusse vastuvõtmisel Eesti NSV -s veebruar

Toimus

Eestimaa

(bolševike)

Kommunistliku

Partei IV kongress Toimus UK (b)P XVIII konverents

1941 , 1941 ,

15.-20 . veebruar 16.—23 . veebruar

1941 ,

23. aastapäeva tähistamiseks Toimus ajalehe märts vabariiklik nõupidamine

1941 ,

1941 , 1941 ,

Toimus

massiline

«Noorte

suusakross

Hääl »

Toimus laagriülemate 7. - 23 . mai seminar-laager Rocca -al -Mares 15. juuni Eesti NSV pioneerid asusid

ja

Punaarmee

kirjasaatjate

esimene

vanempioneerijuhtide

teele üleliidulisse pioneeri

laagrisse « Artek » 22. juuni Fašistliku Saksamaa reeturlik kallaletung Nõukogude Liidule. Suure Isamaasõja algus

ISIKUNIMEDE REGISTER

Aben , Aleksander Abori, Abori ,

Hilda Oskar

Abrelthal

260,

-

Henri

162,

Betlem ,

Aksel, Agnes Alberg ,

Marta

Blumthal, Brenner ,

56, 99, 120, 151 ,

Busch ,

Richard

256

163 57

6, 25 , 228, 229, 233,

317

Cher, Robert

150, 151 , 152, 161

280 Dementjev, Nikolai 215 Didvi, Alma 269, 280 Dils, Vladimir 248 Dimitrov , Georgi 297, 306, 313 Dobrohhotov, Igor 31 Domnin , Sergei 152, 158 Dreimann, Eduard 165 Dreimann , Martin 8 Dubelman , Lille

Duplevsky, Nikolai Düüna ,

Jüri

Eensalu ,

O.

-

256

85 18

Ehrlich , Richard 27, 213, 214, 217, 219 , 256 227 Eichorn , Georg 227 Eichorn , Linda 66 , 82 Eige , Rudolf 229 , 260 Eisen, Ferdinand 221 , 223, 225, 226, Eisen , Leopold 227, 230 21 , 230 , 238 Elango, Die 28 , 202 Ellam, Aleksander 90 , 165 , 172 , 239 Ellam , Anton 90, 227, 228 Ellam , Johan

287

-

-

84

Ellam, Maria

37

194 ,

165

253,

-

234 , 239, 240 , 269, 274, 278, 280,

5, 6, 32 , 50, 125, Jaan 134 , 162, 193 231 , 234 Valter 156, 165 Aleksander 82 , 262 Arbon , Herman Arbon , Martin 165 , 172 70, 311 Arhangelski, Vsevolod 4 Arrak , Henno 26 Arro ( Jänes ), Selma 161 Arst , Aleksander

Ludmilla

Arnold

Cher, Oskar

-

Ausman ,

192

174

i

-

Atsarkin , Aleksander

174 ,

Ida

Böckler, Eduard

153 , 154, 163, 194, 257, 262

Anvelt, 129 , Arbet, Arbon ,

71

41

Brežnev , Leonid Iljitš 7 Bristol, Egon 270 Brjantsev , Jevgeni 39, 40

Allik , Johannes 91 Allik, Urve 8 Allikas , Artemon 202 Allikso, Johannes 103 Alt , Rudolf 57 , 59 Alton , Aliide 142 , 156 164 Ambos, Eduard 161 , 165, 172 Andreesen , Arkadi 161 , 165 , 172 Andreesen , Vladimir 174 Andrejev , Ivan 98 , 103, 104, Andrejev , Sergei 106, 152 66 Anni, Alma 8 , 21 , 31 Ant , Jüri Karisto vt. Antje, Amanda

(Antje ), Amanda Antson , Aleksander

Aleksander

-

Bogdanov , Vladimir

287

174

156, 271

Blumberg , Max Blumthal, Adolf

66

-

Johannes

Blaufeldt,

223

278,

256 Allas, Konstantin 4, 6, 22, 26, Allik , Hendrik 57 , 59 , 75 , 76 , 79, 82 , 83 , 98, 100, 101 , 102 , 103, 106, 112 , 140, 141 , 142 , 143, 144, 146,

Karl

-

Blauberg , Jaan

-

Rein

17, 123, 149, 156, 219, 220 269, 270 , 274, 279,

280 -

Alasoo,

269 241

204,

203,

Bersin , Boris

82

-

214 , 229 , 234 Adamson , Rudolf 206 , 207 Adevits , August Aesma, Ethel vt. Sillarand (Aes ma) , Ethel 4, 8, 29 Agapova , Jekaterina 256 Aier, Igor

Aru ,

Georg

Barbusse , vt.

Gustav

(Abrelthal),

Bachverk ,

Baumann , Paul

269

(Metus ), Gustav

Metus Adams

258 183

Ellmann , Elfriede

262 327

90

214 , 230

174, 206, 207, 214, Ellmann , Erich 215, 230, 234, 238 , 246, 256 Ellmann , Johannes 116

Ikmelt, Jaan Iljinski, S. Ilisson , Aksel

55,

.

57

181

Epstein , Moissei 42 Erdmann , August 211 Ernits (Maran ), Hell 149, 150 Esser, Marta 23, 110, 190

271 , 279 Illisson, Leonhard 259, 271 Ilves, Ferdinand 156 , 158 Ilves, Harald 318 223 Ingo , Artur Ingo , Linda 223 Ird, Kaarel 260 279 Ivanov , Feodor 238 Ivask, Jüri

Fjodorov, Pavel Franco, Francisco

Jaakson , A. 149 Jaanimägi, Endel

Engels, Friedrich

9, 150, 254 , 259,

315

Enok , Ilmar 244,

247,

229, 235 , 240, 243, 248 ,

250,

251

-

34 255

Gerassimov, Vassili Geršanovitš, Moissei Goldman ,

Jossif

Gontšarova, S.

34 42

-

174,

Aleksander

Gross, Villem Grünberg, Ernst Grünthal, Anton

196

197 ,

Herman

85 -

54, 57, 60, 79,

81 , 85 Jurkmann ,

41 57 255

Guyot, Raymond

11 , 15 , 54, 59,

Junman , Linda 50

Tatjana

Grünthal,

83 -

79, 85

Juhkum , Heinrich Juhkum , Valter

18

-

20, 151 70, 71 , 89 82, 89, 90

Karl

Judenitš, Nikolai Juhkum , Arnold

306

Kristjan

Grünbach ,

Gutkin ,

Johanson ,

259 280 277

Grimpel, Arnold

269 71

-

Johanson , Aleksander

157, 186, 190, 198

Arnold

Gronski,

Jea , Aleksander Joakimov, Viktor

270

-

Gorki, Maksim Gratšov, Vladimir Green,

-

225 , 227, 257

Jaan

155 262

Jurtom , Rudolf Juuse , Nikolai Jõe, Neeme 198

Järlakas,

84

256

Karl

232 307

272

Järv,

192, 205 , 212,

Järvepera, Alma 255 Järvepera (Verro ), Hilda 214, 231 Järvepera , Valter 214, 217 Jürgen , Ernst 308

Lembit

Järvekülg , Voldemar Habenichts, Elmar 213 ,

214,

215

Haldre, Valli Hallik , Klara Hallop, Leonhard Halturin , Stepan Hammer,

Edmund

Hansson,

Karl

259 29

-

156

-

229 ,

Jürna , Johannes

260

-

158,

184, 219,

222

34 91 184 19

Kaal (Hone) , Aira Kaasik , Johannes

259

Hartmann , Hans Hazan, Dora 75 Heidemann , Hans 119, 120, 151 Heints, Aleksei 83 , 84 Hendrikson, Aleksander 55 , 85 Henning, Aleksander 161 , 165 Herman , P. - 315 Himma, Aksel 253 Hint , August 228 , 229 , 240 266 Hion , Viktor Hirsch , Vanda 259 Hlustov , Vladimir 266 Hrabrova , Niina 7, 308 , 318

82 164 Kaat , Alfred Kaaver, Felix 192 , 205 , 214 , 217 Kaaver, Valter 192 , 205 , 206 , 207, 208 , 209 , 210 , 212 , 213 , 215, 227 271 , 317 Kaik , Lembit 17, Kalinin , Mihhail Ivanovitš 27 , 40 , 41 , 42 , 91 , 300

Hunt

Kallaste , Arseni

-

-

-

-

Kalits, Johannes Kalk ,

-

Hussar,

(Veber) , Veera Rudolf

66 ,

247

Kallas,

Gustav

Kallas, Kallas ,

Ernst Heinrich

315

279

328

Eduard

31 , 308 85 41 162 163

268, 269, 279,

116 Kamberg, Helene 100 Kamberg, Jaan 299 Kampus, Maimu 139 Kampus (Morris), Voldemar 83 , 85 Kanger , Karl 237, 259 Kangro ( Lepik ), Melanie 18, 25, Kangur , Vladimir (Mart) 27, 101 , 123, 135, 129, 134, 137, 141 ,

Kont,

Krasse, Elfriede Kress , Arnold Kreuks, Georg

Otto

35

Kaubi, Alfred Kaup, Erich Kaur, Feliks

140,

Krunt,

42

na

-

Kruus, Kruus,

74

293

83 290 266 Kiipus, Endel 191 Kiiser, Friedrich 269 Kiken , Elsa 214 Kim , Rosalie

54, 86 , Hans Ilmar

Kubja ,

Kullam,

280

162

57, 59, 60, 75 , 79,

-

Sinaida

208

279

Kurtšavov ,

Ivan

27, 224 , 225 ,

269 Kuznetsova 275

208 , 215 , 257

-

66

174, 253, 260,

(Karotom ),

Veera

192 , 202 , 227,

Kuul , Aleksander

8

17 , 18, 25 ,

309

41

Kuzmin , Dimitri

228

8, 21 , 25 , 30, 31 , 32, 101 , 128 , 132 , 136, 140, 156, 199,

Kuuli , Olaf

231 , 232 , 239

Kuusinen ,

43

Klingberg, Aleksander

Otto

251

158 55 , 58 , 81 , 84 , 102 , 106, 119, 165 , 172 4, 300 Kuusküll, Eela Kuusk,

270, 278,

Anette

-

156 ,

Kuuskmann , Johannes

279

Koit ,

7

120,

Kullman, Leen (Helene) Kummer - Lehmann , Eduard Kure, Kristjan 311 94 Kurella , Alfred

28 , 75 , 101 , 102 , 105 , 106 , 111 , 112, 116 , 118 , 123, 125, 127 , 139, 194, 195 , 223 Klemm , Johann

8

83

22

.

311 139

-

Kull , Johannes

192 , 214, 217,

Klementi , Vilhelmine

-

149, 160, 162, 184, 203, 204, 217 , 219

297

271 ,

259,

Vladimir

Kukka, Elmar

162, 165

Klaaser, Leonhard Klamas , Ille-Merike

254 ,

Kuhlberg, August Kukk, R. 208

217

Kirschbaum , Nikolai

18

Andres

Kudrjakov,

Kirikal ,

-

157

-

Kull , Eduard

.

34

71

Jaan

5 , 6, 42 , 50 , Kingissepp , Viktor 66, 126, 139 , 223 , 235, 286 Kingsepp, Gustav 233, 234 Kirikal , Aksenti 161 , 165 Kirt , Kaljula Kitsing, Martin 219, 257 Kivi , Voldemar Kivisaar, J. Kivisson , Osvald 226, 227

82

Kruusamägi , Aleksander Kruuse, Heino 31

-

Aleksander

192, 194, 208 ,

-

Krupskaja , Nadežda Konstantinov

Viktor

Kihno,

237

236,

223,

211 , 239 Kriisk, Arnold

158

292 ,

Kessler , Adolf

85

28, 29, 98, 165

Krivošejev , Jevgeni

40, 41 ,

K.

66

Kriisemann , Arnold

306 318

256

235 Kautsky , Karl 151 Keerdo, Paul Kerenski , Aleksander

Keskküla ,

241

-

6, 13, 18, 28, 29 , Kreuks, Jaan 91 , 98 , 110, 111 , 112, 125, 126 , 128, 129, 132 , 134 , 135 , 136, 138, 139,

22, 27,

Karoles (Martin ), Irina Karu (Saapar), Salme 186 Kašulin , V.

184 258

259, 266

-

Aleksander

Kossarev,

174

Karma,

120

Kosenkranius, Viktor

153, 154

Karisto (Antje ), Amanda

Johannes

Koppel (Kivistik ), Rudolf Korneitšuk , Aleksander

J.

149

Kolk , Voldemar Koltšak, Aleksander Komissarova , Rimma Konstantjuk , Boris

256

-

Kõrgemaa , Aleksander

83

140, 164,

165, 172

8 256

Kõvamees , Aleksander 329

116 , 142

Kägu,

Eduard -

Lessner,

208

174, 208, 212, 215 -

Künnapuu, Olga (Künnapuu ), Olga Kütt, Voldemar

114 ,

Liim ,

Latt,

Karl

8, 19, 20 , 21 , 34,

Erik

17

234 , 235 Liira, August 318 Liiv, Hans 260 Liiv, Ruut 229, 233, 234 Liivakant, Gustav 192 , 216 Liiver, Eduard 50, 54 Likemets, Martin 209 Lind, Ferdinand

211

Lassalle, Ferdinand Lasurina, Klavdia

Linder, Jaan

34 299

75

101 , 150, 151 , 152 ,

Lipstal, Albert 156, 161 Loik , Karl Lokk, Feliks

85

148, 152 Lauristin , Benita 54 , 55, 100, Lauristin , Johannes 106 , 112, 116, 118, 120, 123, 125, 129, 131 , 134 , 140, 194, 213, 257,

42 275

Looper, Karl 101 Loorberg, Selma 29 Loorents, Anton 164 Looring, Leo 14, 15, 43, 45, 46, -

262, 265

Lauristin (Künnapuu ), Olga 4, 6, 18, 25, 27, 106, 114, 119, 120, 125, 136 , 141 , 148, 150, 152, 163, -

47 , 49 , 75, 116 Lossmann, Anton 2

Luik , August

194, 257

Lebbin , Herbert -Armin Lebbin (Mõttus ), Linda

49, 86, 99, 102 ,

210

101 , 156

254, 259 29, 308

Peeter

193,

Lunatšarski, Luts,

309 169 269 Leeman , Ilmar 163 Leesment, Johan 83 Leevald , Paul Leht , Karl 71 , 72

Anatoli

.

73

158

156,

Elmar

102 , 114, 193,

-

210

Lätti,

Erik

8

Karl

Läänessaar,

161

42

Maasik , Villem Madarik , Juhan

.

232

vt.

Lauristin,

Johannes

90 , 116, 119 ,

Leiner, Aleksander

85

196 44

Luxemburg, Rosa Lebedev, Dimitri

83,

.

August

Lukin ,

8, 20 , 26 22, 32,

Leinberg ( Leinkask ), Aleksander

38

-

51

Liebman , Abe Lauristin

194, 257 Larin ,

A.

Liebknecht, Karl

242 , 273 Laidoner, Johan 116, 163, Laid ( Parker ), Leena

Laosson , Max

83

Lesnik , Maximilian

50, 179, 184

255 150 vt.

Julius

—

Käär, Fromhold Käär, Leonhard Käär, Veera Köök , Alviine

Leps,

119

Käspert, Johannes

Madisson, Aleksander 256 Mahlberg, Aleksander 119 Majak, Richard 8, 19 Makarov, Mihhail 309

191 , 192 , 196 , 197, 206 Leiner, Johannes 183, 192, 206 Lember , Anton 202 , 227 Lember, Vassili 202, 228 Lempo, Peeter 99 , 101 , 102, 105,

Mandre, Juhan Mang, Karl

>

164

-

295 272

Mangmann , Anton

125, 134, 141 ,

-

178 , 184

Lenin, Vladimir Iljitš 2, 9 , 10, 33, 35 , 36 , 37, 39, 40, 43, 48, 49 , 50 , 62 , 63 , 67, 68 , 81 , 86, 91 , 93 , 94 , 109 , 132 , 133 , 134 , 135, 136, 150, 154 , 157, 176 , 186 , 193 , 209, 210,

Mangmann , Martin Manni , Johannes

192 149

-

Marmei ,

Vello

21

Martinson , Karl 8 , 23, 24, 25 , 26 , 27 , 29, 114 , 171 , 173 , 174, 187, 192 , 198, 199 , 202 , 213, 214, 217 Marx , Karl 38, 99 , 150, 209 , 222 ,

222 , 235 , 244 , 245 , 254, 259 , 276, 284 , 285, 305 , 315, 319 228 , 229 , 240, 259 Lepik , Erhard 156 , 158 Lepp , Aliide 18 Lepp , E. -

.

229 , 230, 235 , Maslieb, Osvald 330

254 ,

315 256

Maslin ,

Vladimir

Männik , Anatoli 248, 250, 251

8

Männikson , Konstantin

A.

Melnikov , J. Meri, Arnold

235

184

4 , 7 , 270, 272

Nael, Nael,

226

161

256 306

82

Niineberg, Helmi

Mihkelson , Arseni

152 ,

-

Nigulas, August

81 ,

187

Mihhailov , Konstantin Mihhailov , N. A. Mihkelson

150, 255

317

280

( Abrelthal), Gustav

102 , 106 Michalec

Harald Olga

Neio, Johann Nesterov, Leonid

195

Metus

20

vt. Tuberik, Vol

Nedzvetski, Benjamin 32, 123, 124, 148, 149, 182, 231 , 314, 315,

66

22

Ivan

95

demar

Metsanurk , Mait ( Eduard Hubel) Mettus,

19 ,

Nadson , Robert

Albert

49 ,

Gustav

Naan ,

16 241

Merila , Lydia Mesilane, Mets, E.

Münzenberg , Willi

13

297 150

-

178 , 184

202, 239 Mölder, Glafiira 233, 234 , Mühlmann, Voldemar

23, 24 , 27, 52,

Meer, Johannes (J. Meerits) Meikop,

179 ,

234, 235 , 247,

297, 303 16, 171

59 , 72 , 74 , 297, 298 Maurer- Prei, Arnold

Elmar Sergei

140,

184

247

Mattisen , Edgar

Meerits, Meerits,

100,

Mänd, Johannes

7

Matfeldt , Helga Matin , Valentin Matlin , B. A. Matrov , Ernst

105, 106, 118,

-

125, 139, 194 Nilsen , Artur 99, 101 , 102, 105

313, 314

Nurk ,

275 202

Martin

194

Nurmberg, Ferdinand

(Tuglas), Friedebert

Nõmm ,

-

Ülo

82

4

47

Miilits , Mikk,

Aleksander Jaan

Obnorski, Viktor

213

52

Mikkelsaar, Enno -Lembit

Obram , Inno Olem , V.

4 , 31 ,

-

306 , 313

Mikker , Richard Miller, Johannes Miller, Voldemar Minne , August Minter, Hilda

-

Ork,

269 260 280

-

Moorits

-

Orlov - Saar, Aleksander

259

Ormus, L.

150

6, 19 , 30 , 98, 99 , 101 , 102, 103 , 105,

Osjamets, Elmar

106 , 125 , 128, 129 , 130, 132, 134 ,

Ostrovski, Bronislav

Mirring (Meering), Richard

119 , 120

Osol, Jaan -Harald Ostrovski, Nikolai Otsa , Eduard 43 Ott, Eduard 42 -

136 , 137, 140 , 178 , 180, 184, 199 Moorberg , Ferdinand 269 215 Moosel, Anna

Morgenson ,

Amanda

Morgenson , Elfriede Muhhamedžanov , M. M. 107 , 108

Munak, A. Murro, Andrei 125, 141 , 146, Muru , August

139 163

Mägi ,

( Mõttus) ,

Heino

82 Paaus, Anna 66 Paas, Elviine 309 Paaver, Kalju 279 Paja , Mihkel 155 Pais, J. Pajuste , Aleksander

266 42 247

-

94, 95 ,

208

101 , 106 , 122 , 123, 194 , 195

-

Palgi , Osvald

214 229

Mõissaar , Karl Mõttus ( Lebbin ) , Linda bin

184, 197,

200

85 156

-

83

Olev, Edgar Oolep , Albert

161 , 238, 245 161 , 234

-

34 309

Palm, Viktor vt. Leb

-

318

Pankratova , Anna Panksejev, Aleksander

Linda 291 , 310

34

331

269

63

34

3 , 8, 21 ,

Parker, Eduard

Põder, Karl

191

223, 227 Parker, Martin 18 Parve, Ralf 266 Pats , Selda Pauk , Adolf 184, 274 146, 163, Pauk ( Paas ), Kaarel 257, 262 Pauk , Richard 174 -

Pälson, Rudolf

Pärdi, Eduard Pärn , Päss, Päts, 261 ,

Petrovõhh , Vladimir

242, 243, 256,

-

256

5, 6, 11 , 32,

278, 283, 289 9

229

Raadik , Algus

149, 228

252 63

-

Rabtšinski, Ivan

304

Raekson , Lidia 158 Raekson ( Turova ), Salme .

106, 112, 116, 126 , 129, 130 , 134, 140 , 152 , 164, 172 -

Piirsoo , Viktor

27,

116, 152 , 158

279, 280, 293

Raekson , Voldemar

19, 116, 126, 152, 175, 191 , 192 243 , 259 Raesaar, Harald

155

183, 214, 217, 219,

-

151 ,

41

David 44 Adolf 230 Konstantin 273

Päärson , August Pöögelmann , Hans 76, 97, 222, 244

85

Piispea, L. Pikka, Ralf

146,

153 , 161 , 163, 165, 172

.

Piir, Hans Piir, Osvald

162

101 , 106 , 119, 120,

123, 140, 141 , 142, 143,

-

Piir, Arnold

-

Põrm (Kasemets ), Evald

18

Artur

-

Põld , Peeter

157, 186, 190, 198 Pavlova , G. J. Peet, Johannes 14 , 15, 16, 18, 116, 156, 158, 162, 184 192 Pekker, Markus 21 Pesti, Madis 70 Peterson , Liisa 12 , 13, 70, 71, Peterson , Peeter Piht,

70 237 250 72

-

Põld , Robert

-

Paul, Ilmar

44

Põder, Paavel Põdra , Albert

.

256

235 , 240, 244, 247, 248, 250, 251 , 257, 267, 269, 278

Raesaar Karl

Pilt , Ferdinand 50 Pinna, Paul 79 Pino, Nasta 291 , 310

Raid , Jaroslav Raid , Lembit

-

Pirson , Aleksander Plint , Boris Plotnik , Ellen

Rajasalu , Lydia

165 13

Podvoiski, Nikolai Polevoi, Mihhail

-

275 -

Rakelt (Bersin), Ulli –

Rammus, Julius

68 42 309

Polisinski, Uno

82

290 , 291

253

Ranne, Vello

-

269, 277

70

269, 271, 306

Raudkepp, Erna

11 , 15, 60, 79,

80

Polli , Kaljo

318

Poobus, Bernhard

Potin , Aleksei

31 , 308 Raudsepp, Jüri 103 , 104 Raudsepp, Paul 101 , 106 , 153 Rea, Jaan

155 227 262

Praks , Edgar

Praks (Martinson ), Hilda

84 Rebane, Martin 278 Redi, Ludvig Reed , John 209

-

230,

234 , 238

Privalov , Viktor 49, 50 Promet, Lilli 287 204 Prooses , Johannes Prosallik , Adolf 231 , 232 Pruljan , Rudolf Pruul , Aleksander Pruul , Helene

Reesen , Johannes (P. Stepanov ) 6, 11 , 13 , 14, 15, 19, 98 , 101 , 106, 110, 112 ,

-

91

118, 139 , 194

Pruun , Jüri

114,

115 , 129, 136, 138, >

140, 141 , 142 , 143 , 144, 148, 153 , 154 , 178, 179, 180, 184, 190 214 Reinart, Emil 4 Reinsoo , Kusta 150, 192, 216, Reinstein , Robert

140

75, 83

-

Prääts , Rudolf Puha , Arnold

229 161

-

Puusepp , Alviine

22, 223, 224 , 225 , 226, 227

Põder, Ella

-

27,

219 Reise ,

220,

Ervin

Reitel, Arvi

Reitel , Feliks

70

332

149

260 , 269 269

6 , 22, 27, 116,

Resev, Aleksander

148, 150, 151 , 152 , 163, 259, 262

118, 119 , 122, 125, 140, 141 , 142,

September , H. Sievers , von

150

21 , 29 , 291

162 Siitan ( Limberg ), Marie 266, 279 Siivas , Aleksander -

4 Sikk , Hillar Sillarand (Aesma ), Ethel 260 Silm , Ferdinand Sinijärv , K. – 18

275

256 Rooberg, Roman Rootsi , Evald 192, 206, Rootsi, Voldemar 183 , 215 , 227, 230 162 Rosenthal, August 27, 150, Ross, Friedrich 19, 22 , Ross, Heinrich

208, 215 192 , 206,

Sinimäe ( Mölder ) , Helmi 160, 162 150 , 162 ,

175 , 183 , 184 , 191 , 192 , 196, 197, 199 , 204 , 206 , 207 Roždestvenski , Boris

-

318

275

238 Sirge, Rudolf 41 Slovatinskaja , Tatjana 89 Smorodin , Pjotr 18 Smuul , Juhan 279, 306 Soesoo, Paul

-

-

Rundstük , Villem

Sokolov

255

-

Rähn , Johannes 234 Rästas , Otto 5 , 6 , 50 , 51 , 142 , 178 , 193, 210

106

6, 17, 18, 25 , 97 , 98 , 99 , 100, 101 , 102 , 103 ,

244 , 258 Rõngelepp , Eduard 116, 152 , 191

104, 105, 106, 163 , 164, 165 , 172, 286 230, 238

Soo , Villem

140,

Soosaar, August Soovares, Georg

-

307 83

Sorokin , Ivan 246 Stalin , Jossif Vissarionovitš Stamberg, Roman 227 Stamm , Adolf 116 , 126

192, 194, 205, 206,

208 , 211 , 214, 215 260

Saar , Ants 307 Saarens, Erna 98, 99,

42

Sommerling Aliide Sommerling, Arnold

81

83 Ruuben , Ruus, Neeme

Rüütel , Ilmar

48

-

241 , 255

Rätsep , Hugo

255

223 Siim, Salme 155 Siimovart , Johannes 162 Siitan , August

41 -

-

Siilivask , Karl Siilivask , Karl

Riismann , August 178 Rimša , Kazys 52, 71 Rohtmaa, Karl

238, 245

Sevastjanov , Aleksei

7

Rolland , Romain Romanov , N. N.

156

Serm (Korb ) , Magda

143 , 146, 152, 163, 194, 257 Reva , Eduard 116, 126, 140, 156 , 158 183 Reva , Johannes 27, 28, 183 , 192, 202 , Riis , Vassili 212, 227, 228 , 260

Stamm , Alfred Stein ,

101 , 102,

Arnold

-

Steinberg, Karl

105

284

274 229 214 -

Stein (Leevald ), Alice 161 Stepanov , Igor 232, 246, 255, 268 ,

Saaris , L. 13 Saarna , Elmar 279 Saarniit , Harald 21 , 156 Saat , Joosep 21 , 61 , 62 , 151 , 163 Sacco

279, 306 Strauch , Engelbert 60, 75, 81 , 83

220

Sakkart , Albert

308

Sander, Vladimir

101 , 106 , 262 ,

275 , 302 Scher , Moissei

259

104 , 105

Seckendorf 82 Seletski , Geronti

214 66

Subbotin , Sergei 52 Sukk , Ella 156, 162 Sulbe, Valentine 66 Sulg, Ottilie 73 Sulling, Viktor 231 , 232 Sumberg, Artur 156 Sume , Erich 268 , 284 Sunila, August 20 , 29, 160, 161 , 162 , 163 Suuder, Hendrik 72 156 Suuster, Emilie

256

Sassi , Voldemar

Schütz, Lilli

Strauss, Voldemar Streljajeva, Zoja

19 , 236 , 237

Sammel, Ants

51 , 52, 57, 59,

277

Selli , Aleksander 150 Sepp, Jaan (D. Rudnev ) 18 Sepre, Oskar 6 , 18 , 25 , 26, 27 , 75 , 101 , 102 , 106 , 125, 130, 136, 333

Sverdlov, Jakov 86 Sverdlov , Moissei 31 , 259, 266, 270, 275, 278, 279, 283, 309, 310 Sõber, Hans 260, 279, 297 Sõerd, Erich 156 Sõerd, Oskar 156, 174, 183 Sõgel , Endel 27, 271 , 279, 285,

Tihu, Aleksander Tiido, Heinrich

90 302 88 41 81 82

-

Tiidre, August Tiirvelt, August

-

Tiitsen , Eduard Tiitsen , Karl

Tikkar, Richard

306

123,

-

162, 165 ,

172

Sõmera , Eha Sõrmus, Eduard

Tikunov, Vadim

8

40, 88, 252 202, 239 Säärel, Arseni 202 , 239 Säärel, Lidia 202 , 239 Säärel , Orest 174, 192 Sütspool, Eduard 174, 204 Sütspool, Irene

-

.

Šantser (Marat) , Virgili Šatskin , Lazar 94 , 95

Širokogorov, Sergei Šišov, Lev

Tišler , Harri

38

Švaiko, Veera

79 7

.

Tolbast , Boris Tolk, Arnold Tomp, Jaan Toom , Vello

23, 24, 229, 260 , 271

151 , 163, 165, 285 8, 31 , 32, 111 , 136,

-

140

42

Toome, Indrek

4

Smidt, Vsevolod -

7 257

Tinnuri, Bernhard 310 Tirul, Edgar 26 Tisler , Alice 149 Tisler , A.

4

Toming (Reintam ), Die

308 214

Tooms, Evald

44

Treiberg, Erich 214 , 215

-

Trallmann , August Zabelin, N. M.

S

Zeiger, Karl

31

-

313

31

83, 85

183, 192, 206, 208 ,

103 Truumann , Jaan 8 Tsvetkov , Georgi 309 Tšernõšev , Vladimir 34 Tšernõševski, Nikolai 11 , 98, 99 , Tuberik , Voldemar 101 , 102, 106 , 109, 110, 112, 134, 138 , 173, 174, 175, 178, 179, 180, -

Zinovjev, Grigori Zubrov, Anton

187

-

255

-

Taalmann , Alfred

192, 194, 206,

-

.

208, 211 , 238

Taigro, Ulo

-

82, 88

256 Tali, Paul Tamjärv, Karl

Tamm , Adolf Tamm , Eduard Tamm , Johann

181 , 184 Tuglas, Friedebert

287 85

-

-

Tammik , Anette Tammistu , Kalev

.

161

Tammlaan ( Stein ), Evald 238, 258 Tarkpea, Erich 4, 6, 17, 19 , 22 , 25 , 101 , 106 , 123, 125 , 133, 149, 161 , 232 , 233, 238, 265, 267, 270, 275,

Tummeltau, Harald

75, 83 , 84 Turonok , Genrich 4 Turtšin , M. 181 Tutt , August 112, 128 .

Tuudak , Tiiu

276 , 278 , 287 , 290 Tarum, August

Telling, Voldemar Telliskivi, Harald Telman , Juliana

Tuul , Osvald

215

Teder , Meinhard 26, 27 Tederov ( Sommer ), Heinrich

50

81

101

Tõnisson, Julius

116, 125 , 142

Tõnurist , Edgar Tõrmaküla , I.

268

Tänava, Priit

Udras, Jaan

139

Tendermann , Ella

-

Tõnisson , A.

257

7 , 17, 22 , 106 , 139 , 267 , 278 , 280 , 290 , 301 Telman, Salomonia 17, 18, 106,

Teng (Volin ) , Ivan

8

119, 120, 146, 184, 220, 225, 226, 227 165 Tõldsepp, Jakob

287

Tartu (Spriit) , Ester

vt. Mihkelson

-

( Tuglas), Friedebert Tuisk , Karl 100 Tulp, Mihkel 101 , 150, 151 , 152,

280 256 215 121

208, 211 259 , 260

-

Uibo, Arkadi

101 116

Uibo , Viktor 334

16 149

-

280

Uljanov, Dmitri Uluots, Jüri Umbleja , Karl Unt, Johan Unt , Johannes

Uripea, H. Utrik , Julius Utt, Olaf

Vanzetti

39 , 40 261 , 265 158 , 174 , 176

61

66

4

163, 257 Veiss, Konstantin

Vaarandi (Vahtmann ), Anton 4, 6, 99, 101 , 102 , 106, 149, 150, 151 , 152, 160, 172 , 195 , 285, 287 Vaarman , Alma 4 , 6 , 22, 27 , 28, 29 , 106, 111 , 116 , 119 , 123, 125, 134, 136, 139, 148 , 194, 195 214 , 221 Vaarman, Hugo 116 , 149 Vaarman, Leida 152 Vaarman , Linda -

Vachmann (Valvet) , Osvald

-

231,

232

Vahar , Karl Vahla , Erich

299 -

239

Vassil, Elmar 208 , 211 , 223 Vedru ( Raud) , Anton 126 , 134 243 Veebermann, Johanna 148 Veidenbaum ( Paju) , Helene 120 , 150, 151 , 152 , Veimer, Arnold

220 211

-

220

Vassil , Eduard

299

215 234

Vekmann , Valter Vellerind , Johannes

242, 261 , 262

Vels (Resev), Leontine Veltson , Rosalie 100 Vennikas, Erna 59

Vennikas, Harald Vennikas , Richard

163 , 257

60, 75, 82 , 91

-

54 , 63 , 75 , 82 Verhovitš, Eduard 268, 279 Vihalem , Paul 259 4, 7, 29, 315 Viies, Raoul Vilberg , Luiza 8 Vilde, Eduard 38 Vilt, Arved 279 -

Vahtmann (Vaarandi), Anton vt. Vaarandi (Vahtmann) , Anton Vainlo , Voldemar 184 Vakmann , Erich 165 , 172 Vakmann , Richard 165 , 172 Vakmann , Rudolf 51 , 54, 83 , 180

Volf, Michal Volkova, Galina

249 -

4

Voll , Veinert 305 Vollmann , Voldemar

152 , 162, 165

-

Valdsak, Alfred 163 , 194 , 257 268 Valkonen, Aleksander 7, 268, 278, 279, Valter , Leonid

Vujovič

-

103

202, 239

306

187

Võrk , Dagmar

Väli, Vassili Väljas, Vaino

280

Vanja , Johannes Vannas, Aleksei

Volmer, Igor

Värav , Eduard Vääri , Juhan

193 , 196 215

7, 19, 20, 29,

205 , 214 , 217 83

105

SISUKORD 5

Eessõna . Historiograafia

9

I PEATÜKK

Proletaarse noorsooliikumise algus ja võitlus kommunistlike noorsoo organisatsioonide 1920. aastani)

asutamise

eest

Eestis

(XIX

sajandi

lõpust

1. Töölis- ja õppiva noorsoo revolutsioonilise liikumise tekkimine Eestis 2. Esimeste iseseisvate töölisnoorte organisatsioonide loomine. Sotsiaal demokraatlikud noorsoo -organisatsioonid Tallinnas ja Narvas 3. Proletaarne noorsugu

võitluses

Oktoobrirevolutsiooni

33 33

53

võidu eest . 67

Üle -eestimaalise Kommunistliku Noorsoo Liidu loomine II PEATÜKK Eestimaa Kommunistlik Noorsooühing sõjajärgse revolutsioonilise kriisi aastail

(1920–1924)

93

1. Üle -eestimaaline Noorproletaarlaste Ühing (1920–1921)

93

2. EKNU organisatsiooniline väljakujunemine ja tegevuse põhisuunad aastail 1921-1922 3. Eestimaa Kommunistliku Noorsooühingu i kongress (september 1922) 4. EKNÜ mõju kasv noorsoohulkades 1923. aastal

107 125 136

5. EKNÜ tegevus 1924.aasta 1. detsembri ülestõusu ettevalmistamisel 154

ja läbiviimisel III PEATÜKK

Eestimaa Kommunistlik Noorsooühing kapitalismi ajutise stabiliseeru 168

mise perioodil (1925–1929 )

1. EKNU organisatsiooni

taastamine

pärast

1924 .

aasta

ülestõusu

lüüasaamist .

168 191 204

2. EKNÜ tegevus aastail 1927—1929 3. Legaalsete töövormide kasutamine IV PEATÜKK

219

Kommunistlik noorsooliikumine Eestis aastail 1930–1940

1. Võitlus kommunistliku noorsooliikumise arendamise ühisrinde eest aastail 1930–1934 2. Eesti revolutsiooniline noorsugu

ja töölisnoorte 219

võitluses

fašismi

vastu aastail

1934–1940

242

V PEATÜKK

Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing aastail 1940–1941 . 1. ELKNÜ kujunemine noorsoo legaalseks massiorganisatsiooniks

265 265

2. Komsomoli osast noorsoo ideoloogilisel kasvatamisel

283

3. Kommunistlikud noored sotsialismi majanduslike aluste rajamisel

296

4. Komsomoliorganisatsioonid koolides. ELKNÜ ja pioneerid

305

Sündmuste kroonika

320 327

Isikunimede register 336

STANFORD LIBRARIES HOOVER INSTITUTION

To avoid fine, this book should be returned on or before the date last stamped below

HQ.799 5692 8785 C.1 HQ 799.5692 E785 Ulevaade Eestimaa LeninAJT9392

Hoover Institution Library

3 6105 081 522 422

Vol