Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu ELKNÜ XIX Kongress

Citation preview

UC - NRLF

B 3 697 354

ELKNÜ XIX KONGRESS

ELENÜ XIX SONGRESS

11

CLKNU.Komgroos . 19 E 55

Eestiina : Loninliku Kommunist

1002

liku Nooreooillingu XIX

Brillisi: 10 ! links:

il

mit

.15

Тke Eestimaa Leninliku

Kommunistliku

Noorsooühingu

XIX kongress

TALLINN

KIRJASTUS «EESTI RAAMAT» · 1982

3KN ( E ) E55

5423-4967 KAANE KUJUNDANUD L. KIIGE

Helen

1102000000-716

E 901 ( 15 ) -82

TL -- 7-4-82

© Kirjastus «Eesti Raamat » , 1982

INFORMATSIOONILINE TEADAANNE ELKNÜ XIX KONGRESSI KÄIGUST

18. märtsil 1982. aastal algas Tallinnas Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu XIX kongress. Oma foorumile on kogunenud Eesti komsomoli rohkem kui 163 000 -liikmelise pere esindajad . Neil tuleb teha kokkuvõte tööst aruandeperioodil ja kavandada ülesanded edaspidiseks. Kongressi avas EKP Keskkomitee büroo liikmekandidaat, ELKNU Keskkomitee esimene sekretär D. Visnapuu.

Marsihelide saatel kanti saali vabariigi komsomoliorgani satsiooni lipp ning EKP Keskkomitee ja ÜLKNÜ Keskkomi tee mälestuslipud.

Suure vaimustusega valiti aupresiidiumi NLKP Keskko mitee Poliitbüroo eesotsas NLKP Keskkomitee peasekretäri, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe seltsimees L. Brežneviga. Kongress kinnitas järgmise päevakorra:

1. ELKNÜ Keskkomitee aruanne ja komsomoliorganisat sioonide ülesanded NLKP XXVI kongressi otsuste valguses. 2. ELKNU revisjonikomisjoni aruanne.

3. ELKNÜ Keskkomitee valimine. 4. ELKNÜ revisjonikomisjoni valimine. 5. Delegaatide valimine ÜLKNÜ XIX kongressile. EKP Keskkomitee tervituse kongressile luges ette ja esines kõnega NLKP Keskkomitee liige, EKP Keskkomitee esimene sekretär K. Vaino.

Ettekande « ELKNÜ Keskkomitee aruanne ja komsomoli organisatsioonide ülesanded NLKP XXVI kongressi otsuste valguses» esitas D. Visnapuu. ELKNU revisjonikomisjoni aruandega esines komisjoni esimees E. Bekker .

Läbirääkimistel kahe esimese päevakorrapunkti põhjal võtsid sõna komsomoli Tallinna linnakomitee esimene sekre

tär J. Tanvel, Põlva rajooni E. Vilde nimelise kolhoosi trak torist K. Vares, tootmiskoondise « Eesti Põlevkivi » Ahtme kaevanduse lõhkaja P. Fjodorov, Haapsalu 1. keskkooli õpi 3

lane R. Altmäe, komsomoli Rakvere rajoonikomitee esimene sekretär R. Tõntson, Eesti NSV Riikliku Filharmoonia solist K. Randalu, komsomoli Paide rajoonikomitee esimene sekre

tär L. Lugna, kombinaadi « Kreenholmi Manufaktuur » ket raja L. Botšarnikova, ajalehe « Noorte Hääl » toimetaja E. Siimer, NSV Liidu kosmoselendur A. Gubarev, Viljandi

rajooni « Vambola » kolhoosi lüpsja L. Sild , Harju rajooni Keila 1. keskkooli vanempioneerijuht A. Kuntsel, Tartu Riik liku Ülikooli üliõpilane R. Aavisto, komsomoli Pärnu rajoo nikomitee esimene sekretär E. Rändla, Tallinna Vagunidepoo

vagunite ülevaataja N. Nikolnikov, partei- ja komsomoli veteran, ELKNU I kongressi delegaat A. Vaarman, kaluri kolhoosi «Hiiu Kalur» kalalaeva kapteni vanemabi S. Soop, Eesti Kalalaevaremondi Tootmiskoondise elektrik S. Jeri

tšev, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudi

vanemteadur P. Tang ja Tallinna Kaubamaja müüja U. Suur söödi .

Mandaatkomisjoni ettekande

esitas

komisjoni

esimees

D. Kubõškin.

Kongressi tervitasid meie vabariigi pioneeriorganisatsiooni esindajad . Kongressist võtavad osa seltsimehed J. Käbin, V. Klauson, K. Lebedev, O. Merimaa, R. Ristlaan, A. Rüütel, A.-B. Upsi,

M. Pedak, A. Pork, L. Šišov ja I. Toome, Eesti NSV Ülem • nõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja M. Vannas, Eesti NSV

Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär V. Vaht, Eesti NSV Mi nistrite Nõukogu esimehe asetäitjad A. Green , B. Saul ja A. Tregubov ning teised meie vabariigi juhtivad töötajad,

Kongressist võtavad samuti osa ÜLKNŮ Keskkomitee sek retär A. Žuganov ja NSV Liidu kosmoselendur A. Gubarev. *

*

19. märtsil jätkus Tallinnas Eestimaa Leninliku Kommu nistliku Noorsooühingu XIX kongress.

Läbirääkimistel kahe esimese päevakorrapunkti põhjal võtsid sõna spordiühingu « Dünamo » treenerinstruktor, Euroopa meister jahilaskmises P. Päkk, komsomoli Võru rajoonikomitee esimene sekretär H. Prants ning lahingu- ja töökuulsuse paikadesse tehtava retke vabariikliku staabi ülem erukindralmajor K. Aru .

Kongressil pidas kõne ÜLKNÚ Keskkomitee sekretär A. Žuganov.

Lõppsõnaga esines EKP Keskkomitee büroo liikmekandi daat , ELKNÜ Keskkomitee esimene sekretär D. Visnapuu. 4

Kongress tunnistas ELKNÜ Keskkomitee töö aruandepe rioodil rahuldavaks. Võeti vastu kongressi resolutsioon . Kin nitati ELKNU revisjonikomisjoni aruanne. Valiti ELKNU Keskkomitee ja ELKNU revisjonikomisjoni

uus koosseis ning delegaadid ÜLKNU XIX kongressile. Kongressi tervitasid Tallinna garnisoni sõjameeste esinda jad. Suure vaimustusega võeti vastu tervituskiri NLKP Kesk

komiteele ja NLKP Keskkomitee peasekretärile, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehele seltsimees L. Brežnevile . ELKNU XIX kongress kuulutati lõppenuks. Delegaadid ja

külalised laulsid parteihümni « Internatsionaal».

NÕUKOGUDE LIIDU KOMMUNISTLIKU PARTEI KESK

IN

KOMITEELE , NLKP KESKKOMITEE PEASEKRETÄRILE, NSV LIIDU ULEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI ESIMEHELE

SELTSIMEES LEONID ILJITŠ BREŽNEVILE Meie, Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu, meie maa paljumiljonilise komsomoli ordenit kandva väe salga XIX kongressi delegaadid, avaldame vabariigi kommu nistlike noorte, kõigi noorte nimel kallile Kommunistliku

Partei Keskkomiteele, NLKP Keskkomitee Poliitbüroole ja isiklikult seltsimees Leonid Iljitš Brežnevile palavat tänu tohutu hoole, pideva toetuse ja tähelepanu eest. Me avaldame üksmeelset heakskiitu ja täielikku toetust

NLKP sise- ja välispoliitikale, Keskkomitee, tema Poliit

büroo ja NLKP Keskkomitee peasekretäri, NSV Liidu Ülem nõukogu Presiidiumi esimehe seltsimees L. I. Brežnevi, ustava leninlase, nüüdisaja silmapaistva poliitikategelase väsimatule tegevusele, mis on suunatud kommunistliku üles

ehitustöö ülesannete edukale täitmisele meie maal, pinge lõdvenduse edasisele süvendamisele ja tugevdamisele, või

ha ja

to

durelvastumise ohjeldamisele ja rahu kindlustamisele kogu maailmas.

Vabariigi komsomol tuli oma XIX kongressile organisat siooniliselt tugevnenuna ja tihedalt koondununa Kommu nistliku Partei ümber, kinnitades oma igapäevase tööga õigust olla tema võitlusreserv ja kindel abiline kommunist liku ühiskonna rajamisel ning sirguva põlvkonna kasvata

ter

OC no

le

misel .

Meie kongress kulgeb töötajate kõrge poliitilise ja tööalase entusiasmi õhkkonnas, mille on esile kutsunud partei XXVI

KT

kongressi ja NLKP Keskkomitee 1981. aasta novembriplee

ke

numi ajaloolised otsused ning NLKP Keskkomitee otsus «Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu moodustamise 60. aastapäevast ». Käsitades partei suuniseid võitlusliku tegevusprogrammina, täitsid tuhanded vabariigi noormehed

ÜH

va

ja neiud ning sajad eesrindlikud noortekollektiivid üheteist kümnenda viisaastaku esimese aasta ülesanded enne täht aega ning on aktiivselt lülitunud patriootlikesse massiliiku

or

SIE

no

6

mistesse « Üheteistkümnendale viisaastakule noorte lööktöö,

teadmised, algatusvõime ja looming!», «NSV Liidu moodus tamise 60. aastapäevale 60 lööktöönädalat », võistlusse viis aastaku teise aasta plaani ennetähtaegse täitmise ja ületamise

nimel ning on asunud lööktöövalveleULKNÜ XIX kongressi auks .

Meie vabariigi kommunistlikud noored ja noored töötavad ennastsalgavalt ja suure entusiasmiga kõigis rahvamajandus harudes, kõikjal, kus asub kommunistliku ülesehitustöö rinne. Rohkem kui 1000 vabatahtlikku esindavad vääriliselt

Nõukogude Eesti komsomoli BAM - i ehitusel , Lääne-Siberi loodusvarade evitamisel ja Komsomolskis Amuuri ääres.

Kõlbelise ja kehalise karastuse kooliks, internatsionalist liku kasvatuse ja noortes aktiivse eluhoiaku kujundamise kooliks on saanud üliõpilaste ehitusmalev ja õpilasmalev, nende töösemestrid. Kommunistlikud noored on kindlalt

otsustanud säilitada ja lisada tööentusiasmi ja sotsialistliku võistluse hoogu ning tähistada juubeliaasta iga päeva kaalu kate töökingituste, eeskujuliku õppimise ja kasvava ühis kondliku aktiivsusega. Me võitleme veelgi suurema ener giaga kokkuhoiu ja säästlikkuse, töö kõrge efektiivsuse ja

kvaliteedi eest, ilmutame aktiivsemalt loovat algatusvõimet ja julget pealehakkamist, täiustame kutsemeisterlikkust, tõstame tööviljakust ja kasvatame noortes sihikindlalt kom munistlikku töössesuhtumist.

Me omandame veelgi püsivamalt marksismi-leninismi nüüdisaja kõige eesrindlikumat revolutsioonilist õpetust - , tugevdame NSV Liidu rahvaste vääramatut ven teooriat

.

nalikku sõprust ning kasvatame noormeestes ja neidudes nõukogudepatriotismi, sotsialistlikku internatsionalismi ning leppimatut suhtumist kodanlikku ideoloogiasse.

Oma tähtsaimaks ülesandeks peab vabariigi komsomol aktiivse eluhoiaku kasvatamist ning selliste noorte inimeste

kujundamist, kes on poliitiliselt aktiivsed , tunnevad ja armastavad oma tööd ning oskavad töötada ja on alati valmis kodumaa kaitseks .

Vabariigi komsomoliorganisatsioonid tõhustavad šeflust noorte kutsehariduse üle, osutavad õpilastele konkreetset abi

ühiskonnakasuliku töö harjumuse kasvatamisel ja paranda vad pioneeriorganisatsiooni juhtimist. Me tihendame ka edaspidi oma ridu, täiustame komsomoli

organisatsioonide tööd , tugevdame oma võitlussalkade dist sipliini ja organiseeritust ning korraldame oma töö nii, et

noored pidevalt, visalt ja loovalt õpiksid , täiendaksid ja 7

süvendaksid oma teadmisi ning annaksid väärilise panuse NLKP XXVI kongressi ajalooliste otsuste täitmisse. Eesti komsomoli XIX kongress kinnitab Nõukogude Liidu

Kommunistliku Partei Keskkomiteele ja isiklikult Teile, kallis Leonid Iljitš, vääramatut ustavust isade üritusele, vankumatut ustavust kallile Kommunistlikule Parteile ja kommunismiideaalidele ! Vabariigi kommunistlikud noored ja noored pühendavad kogu oma jõu, teadmised ja energia üheteistkümnenda viisaastaku' grandioossete plaanide täit

misele ning annavad väärilise panuse kommunismi ehitamise üritusse!

Elagu meie armastatud kodumaa like Vabariikide Liit!

Nõukogude Sotsialist

Elagu suur Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei ja tema leninlik Keskkomitee !

EESTIMAA LENINLIKU KOMMUNISTLIKU NOORSOO ÜHINGU XIX KONGRESSILE Kallid seltsimehed ! Eestimaa Kommunistliku

Partei

Keskkomitee

tervitab

palavalt Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu XIX kongressi delegaate - vabariigi 163 000 - liikmelise komsomoliorganisatsiooni esindajaid, kõiki kommunistlikke noori ja kogu noorsugu .

Viies ellu partei XXVI kongressi ning NLKP Keskkomitee peasekretäri, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe seltsimees L. Brežnevi poolt Leninliku Komsomoli ette püs

titatud ülesandeid poliitiliselt aktiivsete, asjatundlike , töö tahteliste ja oma tööd tundvate noorte kujundamisel, kes on

alati valmis kaitsma oma kodumaad, teeb Tööpunalipu orde nit kandev vabariigi komsomoliorganisatsioon suurt tööd

noortes kommunistliku ideelisuse, nõukogude patriotismi ja proletaarse internatsionalismi, Lenini suurele üritusele pii ritu ustavuse kasvatamisel.

Käsitades NLKP Keskkomitee 1981. aasta novembriplee

numi otsuseid ja NLKP Keskkomitee otsust «Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu moodustamise 60. aastapäe

vast» võitlusprogrammina, on tuhanded vabariigi noormehed ja neiud, sajad eesrindlikud noortekollektiivid lülitunud pat riootlikesse liikumistesse « Üheteistkümnendale viisaastakule

noorte lööktöö, teadmised, algatusvõime ja looming! » reja

«NSV Liidu moodustamise 60. aastapäevale 60 lööktöönäda lat » , võistlusse viisaastaku teise aasta plaani ennetähtaegse täitmise ja ületamise nimel ning on asunud lööktöövalvele 9. i 201-691 ULKNÜ XIX kongressi auks. Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee hindab kort gelt vabariigi kommunistlike noorte ja kogu inoorsootööte

gusid, nende otsustavust jätkata ja arendada edasi vanemate

põlvkondade kuulsusrikkaid traditsioone, järjekindlalt oman+ dada teadmisi ja tõsta oma kutsemeisterlikkust.Vstuu !!O bi Vabariigi komsomoliorganisatsioonide bauasjaks on tõsta komsomoli kõikide lülide osa üheteistkümnenda viisaastaku

sotsiaalse ja majandusliku programmi täitmised. Igas komso 09

moligrupis ja komsomoli tsehhiorganisatsioonis on vaja aktiviseerida noorte osavõttu ühiskondliku tootmise inten

siivistamise ja tema efektiivsuse tõstmise, teaduslik -tehnilise

progressi kiirendamise ja igat liiki ressursside kokkuhoiu probleemide lahendamisest, järjekindlalt võidelda ebapere mehelikkuse ja pillamise vastu, taotleda progressiivsete töö korraldusvormide juurutamist, distsipliini ja organiseerituse tugevdamist ning toodangu kvaliteedi parandamist. Vabariigi

komsomoli ülesanne seisneb selles, et keskendada tähelepanu partei poolt püstitatud vastutusrikka ülesande täitmisele, šefluse arendamisele tähtsaimate rahvamajandusharude kapitaalehituse, transpordi, kaubanduse ja teeninduse üle. Suur töö seisab komsomoliorganisatsioonidel ees noorte

mehhanisaatorite ja loomakasvatajate kutsemeisterlikkuse tõstmisel ning sellealase kaadri täiendamisel. Täiustamist vajavad komsomolikomiteede poolt noorte teadlaste, pedagoogide, kultuuri- ja kunstitegelastega tehtava töö vormid , aktiivsemalt peab taotlema nende loomeotsingu

tulemuste juurutamist tootmisse ja kultuuritöö praktikasse.

Komsomolikomiteede, kommunistlike noorte ja kogu noor soo tähelepanu tuleb juhtida vajadusele õppida põhjalikult

tundma marksismi- leninismi teoreetilist pärandit, Kommu nistliku Partei kuulsusrikast ajalugu, komsomoli kangelas

likku arenguteed, seltsimees L. Brežnevi töödes ja kõnedes sisalduvaid seisukohti ja järeldusi, loovalt rakendada oman datud teadmisi, seostades neid orgaaniliselt kommunistlike noorte praktiliste tegudega, nende eluga. Komsomoliorgani satsioonide esmane ülesanne on kujundada noortes kommu

nistlikku ideekindlust ja aktiivset eluhoiakut, kasvatada neist tõelisi nõukogude patrioote - internatsionaliste. Vabariigi komsomolikomiteedel on vaja tõhustada kooli õpilaste ja üliõpilasnoorsoo, tulevaste spetsialistide ja toot

mise organisaatorite ideelist kasvatamist. On vaja taotleda, et Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ja Eesti Õpilasmalev muu tuksid tõeliseks vabariigi noorte ideelise, kõlbelise ja füüsi lise karastuse kooliks, internatsionalistliku kasvatustöö kooliks. nid

O.

- Kommunistlike noorte kohus on pidevalt osutada rauge matut tähelepanu pioneeriorganisatsiooni tööle, kasvatada pioneerides ja koolinoortes tööarmastust, püüdu hästi õppida ja olla ustav kodumaale. 6 Tähtis on ka edaspidi täiustada komsomoliorganisatsioo nide organisatsioonilise ja poliitilise töö vorme ja meetodeid, parandada komsomolikomiteede tööstiili, tõsta komsomoli 10

kõigi lülide, iga ÜLKNU liikme algatusvõimet ja võitlus vaimu, kõigiti tugevdada komsomoli kui partei ustava abilise ja tema võitlusreservi osa ning autoriteeti. Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee on kindlalt

veendunud, et Nõukogude Eesti kommunistlikud noored ja kogu noorsugu lähevad Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu moodustamise 60. aastapäevale vastu uute saavutus tega NLKP XXVI kongressi ajalooliste otsuste elluviimisel ning oma ennastsalgava töö ja eeskujuliku õppimisega jätka

vad vääriliselt nõukogude rahva kuulsusrikkaid revolutsioo ni-, võitlus- ja töötraditsioone.

Elagu Üleliiduline Leninlik Kommunistlik Noorsooühing ja tema võitlussalk Eesti komsomol! Elagu kuulsusrikas Nõukogude noorsugu! suure Elagu Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei Lenini partei, kõigi meie võitude innustaja ja organiseerija ! -

EESTIMAA KOMMUNISTLIKU PARTEI KESKKOMITEE

NLKP KESKKOMITEE LIIKME, EKP KESKKOMITEE ESIMESE SEKRETÄRI KARL VAINO KONE Kallid seltsimehed ! Mul on hea meel Eestimaa Kommunistliku Partei Keskko

mitee ülesandel ja meie vabariigi kõigi kommunistide nimel palavalt ja südamest tervitada teid ja teie kaudu kõiki kom munistlikke noori, kõiki noormehi ja neide suure sündmuse, Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu XIX kongressi avamise puhul ja soovida teile edu töös. Vabariigi komsomoli kongress on erutavateks pidupäeva deks kõigile: nii noorsoole kui ka vanemale põlvkonnale. On

ju partei oma revolutsioonilise töö esimestest päevadest peale tuginenud noorsoole, tähelepanu noorsoo suhtes on alati olnud tema tegevuse üks põhjapanevaid printsiipe. « Meie oleme tuleviku partei,» ütles V. I. Lenin, « tulevik aga

kuulub noortele. Meie oleme novaatorite partei, novaatori tele aga järgnevad alati meelsamini noored. »

Leninlik Komsomol on alati olnud ja jääb partei ustavaks abiliseks ja tema kindlaks reserviks. Olla ikka seal, kus on raske, kus otsustatakse ühise ürituse edu, olla kõige keeru kamates ja tähtsamates töölõikudes see on Eestimaa kom somoli võitlustraditsioon. Tunnustuseks teenetele ja panu

sele kommunismi ehitamisse on meie vabariigi komsomoli autasustamine Tööpunalipu ordeniga.

Me oleme veendunud , et komsomol pühendab edaspidigi kogu oma entusiasmi, kogu oma jõu rahva ja partei hüvan guks. Me teame: igas asjas võib julgelt loota komsomoli peale!

Vabariigi komsomoli kongress on mitte üksnes pidulik

sündmus, mitte üksnes raport töökordaminekutest ja saavu tatud rajajoontest. Esmajoones on see laialdane asjalik ja nõudlik kõnelus noorte tegudest ja noorte keskkonnas eksis

teerivatest probleemidest. See on seda tähtsam, et ees on vastutusrikas periood: läheneb ÜLKNÜ XIX kongress, suur tähis meie maa komsomoli elus .

Tänavune aasta on Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu moodustamise 60. aastapäeva aasta. « See aastapäev on , >>

ütles oma kõnes NSV Liidu ametiühingute XVII kongressil seltsimees Leonid Iljitš Brežnev, « meie kalli kodumaa suur püha, rahvaste sõpruse püha. See on leninliku rahvuspolii 12

tika triumf. Ühtlasi on see hea põhjus kokkuvõtete tegemi seks ning tulevaste ülesannete kindlaksmääramiseks ja täp sustamiseks. » Just selle vaatenurga all tuleb kongressi dele gaatidel välja töötada vabariigi komsomoliorganisatsioonide

konkreetne tegevusprogramm Nõukogudemaa kuulsusrikka juubeli aastal.

Vabariigi partei- ja komsomoliorganisatsioonid lahenda

vad praegu ülitähtsaid ülesandeid, mis püstitas partei XXVI kongress. Põhiline päevanõue on intensiivistada tootmist tea duslik-tehnilise progressi alusel ning tõsta töö efektiivsust ja kvaliteeti. Meil tuleb sihikindlalt võidelda tööstustoodete

ja tarbekaupade valmistamise mahu suurendamise eest, põhi fondide ning tööjõu- ja materiaalsete ressursside efektiiv sema kasutamise ja tööviljakuse tõstmise eest, hoolsalt ja peremehelikult hoida ja kasutada toorainet, materjale, elekt rienergiat ja kütust.

Möödunud aasta rajas üsnagi hea aluse meie plaanide täit miseks. Kuid selleks, et täita edukalt viie aasta plaan, on

käesoleva aasta plaani võetud veelgi kõrgemad näitajad . Selle täitmine nõuab tõhusaid jõupingutusi.

Palju oleneb siin ka Kommunistlikust Noorsooühingust sellest, kui oskuslikult ja energiliselt hakkab komsomol kaasa aitama majandamisoskuse omandamisele noorte poolt, ees

rindlike kogemuste juurutamisele, brigaaditöövõtu rakenda misele ja mitmel tööpingil töötamise levitamisele. Meile on

teada paljude meie noorte seltsimeeste suurepärase lööktöö näited. Tuhanded vabariigi noored täitsid enne tähtaega ja ületasid kümnenda viisaastaku ja üheteistkümnenda viis aastaku esimese aasta ülesanded.

Me ei räägi täna lööktööst kui ajutisest kordaminekust. Igasugune saavutus ja rekord saavad paljude normiks. Täna val ei ole ainsatki mahajääjat. lemata raske ülesanne, kuid

on head siis, kui nad homme on eesrindlane see, kelle kõr Viia teisi enda järel on kaht viisaastaku lööklaste loovad

otsingud annavad tohutut majanduslikku efekti. Ja isikliku eeskuju jõudu on siin raske ülehinnata. Meenutagem, kuidas viis liikvele Nõukogudemaa noorsoo Igor Skrinik oma üles kutsega töötada enda ja nende eest, kes ei tulnud tagasi Suure Isamaasõja lahingutest. Praegu areneb vabariigis laial

daselt noorte patriootlik liikumine « Üheteistkümnendale viisaastakule noorte lööktöö, teadmised, algatusvõime ja looming !».

Komsomolialgatused on baromeeter, mis iseloomustab täpselt organisatsiooni õhkkonda, loovate otsingute ja võit 13

lusvaimu õhkkonda. Vähe on sellest, kui kuulutada välja loosung, tulla esile üleskutsega komsomolikoosoleku või -konverentsi kõnetoolist — on tarvis toetada seda konkreet

sete tegudega, näidata isiklikku eeskuju. Kui inimene kuulu tab kõrgeid eesmärke, ise aga teeb vähe nende saavutamise nimel, siis me ütleme, et see inimene on sõnadetegija. Kui

kommunistlik noor aasta algul hääletas kõrgendatud kollek tiivsete kohustuste poolt, aasta lõpul aga laiutas käsi – ei tulnud välja, asjaolud, näe, segasid —, siis see inimene on samuti sõnadetegija. Tõeline initsiatiiv saab tuntuks kaalu -

kate tulemuste ja kõrgete saavutuste läbi.

Komsomoli väga tähtis töölõik on šeflus kapitaalehitus

objektide, üleliiduliste löökehituste üle. Seetõttu väärib iga külgset heakskiitu ja toetust ka vabariigi komsomoli algatus võtta šefluse alla kombinaadi « Kreenholmi Manufaktuur » rekonstrueerimine.

Te teate, et möödunud aasta oli meil põllumajanduses ilmaolude tõttu raske. Ta tõi üsna rohkesti pettumusi. Seda

tähtsam on intensiivistada kogu meie organiseerimistööd, et kiiremini jagu saada tolle raske aasta tagajärgedest. Meie uus viljasaak küpseb juba nendel kevadpäevadel. Ta sõltub sellest, kuidas me valmistume kevadkülviks, kas me suudame õigel ajal ja hästi remontida masinad ja ette val

mistada mehhanisaatorite kaadri maal. Siin me arvestame samuti komsomoliga, teie noorusliku energia ja algatus võimega.

Meile teeb muret see, et vabariigi majandites ei jätku mehhanisaatoreid . Sellepärast toetas Eestimaa Kommunist liku Partei Keskkomitee Tallinna Polütehnilise Instituudi

algatust valmistada üliõpilaste hulgast ette mehhanisaatoreid maal töötamiseks kibekiirel ajal. On väga hea, kui nendele kogemustele järgnevad laialdaselt vabariigi teiste kõrgkoo lide ja tehnikumide komsomoliorganisatsioonid . Noorte meh hanisaatorite ettevalmistamine, linna edukalt organiseeritud abi maale – see on samuti omalaadne eksam komsomoliko

miteedele, selle läbi kontrollitakse nende asjalikkust ja oskust määrata kindlaks oma osavõtt üldrahvaliku ülesande

lahendamisest põllumajanduse edendamisest . Partei XXVI kongress kuulutas loomakasvatuse lööktöö rindeks maal. Ega asjatult kosta nendest sõnadest järelkaja sõja-aastatele, millal kogu Nõukogudemaa õlg õla kõrval tõusis ühisesse võitlusse. Nüüd kulgeb just siin, loomakasva tuses, eesliin, just siin lahendatakse küsimusi , mis on täht sad kogu meie maale. 14

Me oleme veendunud , et vabariigi komsomol annab oma panuse ka nende küsimuste lahendamisse. Karjafarmid ja

loomakasvatusbrigaadid vajavad noort täiendust. Iga aastaga üha rohkem ehitatakse maal ajakohaseid loomakasvatus

komplekse, milledele on tarvis kõrge kvalifikatsiooniga kaad rit. Söödatsehh, tõuaretus

see kõik nõuab oma meistreid.

Siin saaksid samuti öelda oma sõna komsomoliorganisat sioonid .

Seltsimehed ! Komsomoliorganisatsioonide ideelis -poliiti lise töö ja kasvatustöö küsimused omandavad kongressil kahtlemata tähtsa koha. Komsomol tegeleb meil aktiivselt

tootmisega ja töökasvatusega. See on hea. Kuid kellelegi meile ei saa olla ükskõik, missuguseid raamatuid loevad noo

red , missuguseid filme nad eelistavad ja missugune muusika neid kõidab. Nii komsomolikoosolekutel, puhkeõhtutel kui diskoüritustel võib rääkida ka töölise aust, kiindumusest oma tehasesse või kodukolhoosisse, seega mitte hoida asju lahus: siin, kas teate, on tootmissfäär, siin aga vaba aeg, ühist neil ei ole. Kasvatusprotsess on pidev. Sest kui noortööline kõigiti

kogeb, et ta on oma tehase või vabriku töötraditsioonide pärija, siis ei meelita teda miski siirduma mujale. Meie elus on probleeme, on puudusi — mitte keegi neid ei varja, me räägime nendest otseselt ja avalikult. Kuid mis

tahes probleem , sealhulgas ka sügavalt majanduslik, taan dub lõppkokkuvõttes inimesele. Seetõttu, mida sügavam ja elulähedasem on komsomoliorganisatsioonide kasvatustöö , seda efektiivsemalt suudavad nad mõju avaldada noorte ini meste aktiivse eluhoiaku ja kõrgete kõlbeliste omaduste kujunemisele.

Nõukogude noorsugu peab, nagu õpetas V. I. Lenin, sihi kindlalt omandama teadmisi kõigist nendest rikkustest, mis inimkond on välja arendanud, ja eelkõige marksismi- leni nismi õpetust. See õpetus on ammendamatu ideeallikas, mis annab meile veendumuse oma jõus, mehisuse ja optimismi, usu võidusse.

Õppida kommunismi, õppida ehitama kommunismi — see leninlik juhtmõte on saanud tänapäeval tuhandete kommu nistlike noorte elumõtteks . Ent kogu meie elu, partei poolt

seatud ülesannete ulatuslikkus ja keerukus nõuavad tungi valt komsomoliorganisatsioonide organiseerimistöö ja idee lise kasvatustöö viimist uuele, kõrgemale astmele. See asi, ütleme otse välja, ei ole kerge ega lihtne. Sellel on palju komponente. On täiesti ilmne: partei XXVI kongressi suunis, et paljud ideoloogiatöö lõigud ja sfäärid on tarvis ümber 15

korraldada, käib otseselt ka

noorsoo

kasvatamise

kohta.

Silmanähtav on ka muu. See ümberkorraldamine edeneb

alles aeglaselt. On tähtis, et meie noored mitte üksnes oman daksid poliitilisi teadmisi, vaid ka oskaksid neid rakendada praktikas. Just sellest omadusest, nagu kogemused näitavad , jääb mõnedel noortel vahel vajaka. Just selles ilmneb nende

maailmavaateline ebaküpsus. Esineb ju seda, et õppeasutus tes ja komsomoli poliitõppesüsteemi seminaridel saadud teo reetilised teadmised jäävad omaette, elu aga kulgeb omaette. Nüüd on tähtsam kui kunagi enne saavutada, et iga noor mees ja neiu mõistaks sügavalt tänapäeva maailmas käiva ideoloogilise võitluse kogu teravust. Nagu te teate, asetavad

ideoloogilised vaenlased panuse eelkõige noortele, püüdes oma võrku meelitada neid alles kogenematuid noori inimesi, kes on maiad kerge, niinimetatud ilusa elu peale. Seetõttu on nii tähtis õpetada meie noortele klassisuhtumist ühiskondli kesse nähtustesse, kasvatada nendes ideelist küpsust.

Meie päevil on olemas ka niisugune mõiste nagu ideoloo giarinne. Pidada armutut sõda meile võõraste vaadete ja tavade avaldumise vastu , tähendab samuti olla eesliinil . Sellel rindel ei või me loovutada ainsatki oma ideed , ainsatki

meie inimest. Komsomoliorganisatsioonide tegevus olgu suu natud sellele, et kogu komsomolitöö peamiseks objektiks oleks noor inimene, tema huvid, vaated , tõekspidamised , teod . Sealjuures ei saa jätta arvestamata ka seda, et kompromissi tus ideoloogiavõitluses ei kohku meie vaenlased tagasi mitte

millestki , seejuures ka natsionalistlike ja väikekodanlike , olesklejalike meeleolude õhutamisest. Meie noortele on tunnuslikud sügav ideeline veendumus,

patriotism ja ustavus meie partei üritusele. Kuid meil on ka negatiivseid fakte. Selliseid inimesi on hoopis vähe ja mitte nemad ei määra meie noorsoo palet, kuid nad on ole mas. Nende kasvatamisega on tarvis tegelda tõsisemalt ja põhjalikumalt.

Järelikult mitte alati ei tehta noorte hulgas kasvatustööd järjekindlalt ja sihipäraselt. Mis seal salata , mitte alati veel ei ole korraldatavate ürituste tase ja tulemuslikkus kõrgel

järjel . Meile teeb näiteks muret mõnede noortediskoõhtute

tase. Need nagu kõik muudki üritused peavad teenima noor soo ideelise ja kõlbelise kasvatamise ning kasuliku puhkuse organiseerimise eesmärki. Ja esimese sõna peab siin muidugi ütlema komsomol.

Me räägime palju ja hästi meie malevatest, üliõpilaste ja õpilaste omast , loetleme nende edusamme ja saavutusi . Mui 16

dugi, need edusammud on olemas. Õpilasmalevlased teevad suvel üsnagi palju kasulikku tööd majandites . Üliõpilasehi tajad võtavad aktiivselt osa tähtsate ja tarvilike rahvamajan

dusobjektide rajamisest. Kõik see on hea ja kasulik. Kuid tahaks, et kasvatustöö ja ideelis-poliitiline töö malevates, kooliõpilaste hulgas ja üliõpilaste hulgas oleks korraldatud samuti hästi. Seniajani aga on siin puudusi. On teada, kui suur on tänapäeval noorte spetsialistide osa kogu meie ühiskonna elus teaduslik -tehnilise progressi kii

rendamises. Just nendel , kõrgkoolide ja tehnikumide lõpeta nutel, tuleb öelda oma sõna tootmis- ja juhtimiskorralduses, juurutada sügavalt kõlbelisi suhteid , kanda inimeste hulka

kõrget kultuuri. Nimelt seetõttu peab komsomol pöörama kõige terasemat tähelepanu üliõpilaste kasvatamisele ja nende ideelis-poliitilisele ettevalmistamisele. Eestimaa Kom munistliku Partei Keskkomitee hindab vääriliselt neid suuri

tegusid , mida on rohkesti kõrgkoolide komsomoliorganisat sioonide elus. Ent samal ajal oleks väär jätta ütlemata, et töös üliõpilastega on meil vajakajäämisi. Paljud üliõpilased ei tegutse üliõpilaste teadusliku ühingu ringides, mõnedes kõrgkoolides ei ole nende ühiskondlik-poliitiline praktika

organiseeritud küllalt hästi. Kas siin pole kõrgkoolide kom somoliorganisatsioonidele tegevusväli üliõpilaste ühiskond liku aktiivsuse ja nende poliitilise küpsuse kasvatamise seisu kohalt ?

Kõrgõppeasutuste ja koolide komsomoliorganisatsioonid on sisuliselt inimese poliitilise eluloo esimesed astmed. Just

siin teevad noormehed ja neiud läbi sotsiaalse küpsuse ja kodanikuküpsuse kooli. Seda rõhutati eriti EKP Keskkomitee viimasel pleenumil, kus arutati ELKNÜ Keskkomitee tööd õppivate noorte kommunistlikul kasvatamisel NLKP XXVI

kongressi nõudmiste valguses . Töös noorsoo kõigi kategooriatega on meil tarvis tugevdada noore inimese tööalase ning ideelise ja kõlbelise kasvatamise tihedat vastastikust seost. Selles seisneb edu võti ning iga

komsomoliorganisatsiooni autoriteedi alus. Mida keeruka

maks muutuvad ülesanded, mis partei seab komsomoli ette, seda oskuslikum ja täiuslikum peab olema komsomoliaktiivi tegevus . Siin oleneb palju sellest, kuidas komsomolikaader ja -aktivistid on ette valmistatud ning kuivõrd on nad võime lised andma seltsimeestele eeskuju ja tõmbama neid endaga kaasa .

On tarvis pöörata veelgi rohkem tähelepanu kaadri valiku

ja komsomoliaktiivi laiendamise küsimustele. On tähtis õigel 2 ELKNÜ XIX kongress

17

ajal märgata võimekaid ja andekaid noori inimesi, edutada ja toetada neid, õpetada neile noortega töötamist ning aidata neid avada oma võimeid .

Me unustame vahel tõe, et väljakujunenud organisaatoreid komsomolitööle ei tule. Tulevad inimesed, kes soovivad tööd

teha, janunevad teadmisi , kuid neil ei ole organiseerimisko gemusi. Ja komsomolikomitee komitee

kui see on tõepoolest hea

annab neile nii üht kui teist .

Noortele inimestele on omane püüd reageerida igale kasu likule algatusele, igale uuele asjale. Ent mõnikord juhtub, et haarates millestki innukalt kinni, võttes uusi kohustusi, asu

vad kommunistlikud noored üht tööd lõpule viimata teise ja

kolmanda kallale. Lõpptulemusi aga ei ole. Vahel johtub see organiseerimistöö

nõrkusest

ja

oskamatusest

paigutada

õigesti oma jõudusid. Meil tuleb tõsta komsomoliorganisat sioonide võitlusvõimet ja asjalikkust ning nende organisee rivat ja kasvatuslikku osa. Vähem üldisi fraase ja deklarat

sioone, rohkem konkreetset tegutsemist ja oskust viia alus tatu lõpuni — sellest tuleb juhinduda oma igapäevases töös. Kõigis oma kasulikes algatustes võib komsomol arvestada

parteiorganisatsioonide kõige aktiivsema toetuse ja abiga. Parteilises juhtimises on meie komsomoli jõud ja tema orga nisatsioonide kõrge võitlusvõime pant. Kommunistlik Partei täiendab pidevalt oma ridu kommu nistlike noortega. Iga teine kommunist vabariigis on varem olnud kommunistlik noor. Ainuüksi viimase viie aasta jook

sul on meil komsomoli kaudu parteisse astunud rohkem kui 12 000 inimest. Tuhanded kommunistid võiksid täna korrata meie tuntud

kirjaniku Juhan Smuuli sõnu, kes komsomolipileti kohta ütles :

On nii , kui oleksid mu teine süda, kui osa enesest , üks tuikav soon . Komsomoli kuulsusrikas ajalugu on osake vabariigi elu loost ning tänastel kommunistlikel noortel, noormeestel ja neidudel tuleb seda jätkata ning kirjutada uusi eredaid lehe külgi vabariigi komsomoli suurepäraste tegude kroonikasse. Oleme kindlalt veendunud , et vabariigi komsomol on ka edaspidi partei aktiivne abiline ja reserv ning sammub ka

edaspidi parteiorganisatsioonide juhtimisel NLKP XXVI kongressi ajalooliste otsuste elluviimise eest peetava võitluse avangardis. Suurt edu teile sellel teel , seltsimehed ! 18

ELKNÜ KESKKOMITEE ARUANNE EESTIMAA LENINLIKU KOMMUNISTLIKU

NOORSOOÜHINGU XIX KONGRESSILE

Seltsimehed delegaadid ! Lugupeetud külalised ! Äsja kuulasime sügava tähelepanu ja vaimustusega Eesti maa Kommunistliku Partei Keskkomitee esimese sekretäri seltsimees Karl Vaino kõnet ja Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee tervitust meie kongressile. Me avaldame EKP Keskkomiteele, meie vabariigi kommunistidele kõige

südamlikumat tänu pideva tähelepanu ja toetuse eest ning tõotame, et anname kogu oma jõu , oskused ja noorusliku energia meie ette püstitatud uute ülesannete täitmiseks , kommunismi ülesehitamiseks meie maal.

Neljale aastale, mis on möödunud meie vabariigi komso moliorganisatsiooni eelmisest kongressist, olid iseloomulikud

oma tähtsuselt väljapaistvad sündmused . See oli suurte tegude ja eredate võitude aeg meie riigi , partei ja komso moli elus .

Nüüdisaja suurim sündmus, mis avaldas tohutut mõju

kogu maailma arengule, oli NLKP XXVI kongress, mis andis parteile ja nõukogude rahvale selgepiirilise võitlusprog rammi eelseisvaks perioodiks. Väljapaistvat osa meie maa sise- ja välispoliitika juhti mises on etendanud NLKP Keskkomitee peasekretär, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees seltsimees Leonid Iljitš Brežnev, kelle 75. sünnipäeva hiljuti tähistas kogu

nõukogude rahvas. Kommunistile omase kirglikkuse , ammen damatu energia ja leninlikku tüüpi juhi talendiga on seltsi mees Leonid Brežnev pälvinud kõigi nõukogude inimeste, kommunistlike noorte ja noorte austuse ja armastuse. Leonid Brežnevi « Mälestused » nagu kõik tema teosed on praegu meie noortele hindamatuks kommunismi õppimise allikaks .

Silmapaistvate töövõitudega tähistasid vabariigi noored

Kommunistliku Partei ja Nõukogude riigi rajaja V. I. Lenini 110. sünniaastapäeva .

Oluliseks tähiseks NLKP XXVI kongressi ajalooliste otsuste elluviimisel kujunes NLKP Keskkomitee 1981. aasta

novembripleenum, kus arutati läbi ja kiideti põhiliselt heaks 19

XI viisaastaku plaani projekt. Meie maa majandusliku ja sotsiaalse arengu plaan aastateks 1981–1985 kinnitati NSV Liidu Ülemnõukogu VI istungjärgul. Meeldejäävaks sündmuseks meie vabariigi elus kujunesid Eestis nõukogude võimu taaskehtestamise 40. aastapäeva

tähistamine ja vabariigi autasustamine Oktoobrirevolutsiooni ordeniga. Kommunistlikud noored, kõik noormehed ja neiud tähis tasid vääriliselt EKP 60. aastapäeva, ÜLKNU 60. aastapäeva ja ELKNU 60. aastapäeva.

Erilise sära meie pidupäevadele andis vabariigi komsomo liorganisatsiooni autasustamine Tööpunalipu ordeniga. See on kõrge tunnustus ja hinnang vabariigi kommunistlike noorte kõikide põlvkondade tegevusele. Juhindudes NLKP XXV ja XXVI kongressi ning EKP

kongresside ning ÜLKNÜ XVIII ja ELKNÜ XVIII kongressi otsustest, on vabariigi komsomoliorganisatsioon aruandepe rioodil saavutanud märkimisväärseid tulemusi noorsoo kom munistlikul kasvatamisel, noorte kaasatõmbamisel X ja XI viisaastaku majanduslike, sotsiaalsete ja poliitiliste ülesan nete lahendamisele .

Noorte tööentusiasmi ja ühiskondlik-poliitilise aktiivsuse uueks allikaks on püüd vääriliselt tähistada Nõukogude Sot sialistlike Vabariikide Liidu moodustamise 60. aastapäeva. Laialdase toetuse on leidnud moskvalaste algatus tähistada

V. I. Lenini 112. sünniaastapäeva kommunistliku laupäeva kuga. Alanud on ettevalmistused kohalike nõukogude vali misteks . Seltsimehed !

Kõnes NSV Liidu ametiühingute XVII kongressil rõhutas seltsimees Brežnev, et « partei on alati astunud ja astub välja selle poolt, et iga ühiskondlik organisatsioon ... täidaks või malikult hästi oma funktsioone ja peegeldaks võimalikult täielikult , öeldes V. I. Lenini sõnadega, seda, mis on hulkade elus kõige tähtsam, mis hulkadel valutab » .

Täna teeme kokkuvõtteid ELKNÜ Keskkomitee, kogu

vabariigi komsomoliorganisatsiooni tegevusest möödunud nelja aasta jooksul , arutame komsomolielu sõlmküsimusi.

Meie komsomolifoorum on vastutusrikas etapp valmistumisel

kahe kuu pärast algavaks ÜLKNÜ XIX kongressiks. Seltsimehed !

« Aidata kujundada poliitiliselt aktiivsete, asjatundlike, tööd armastavate ja töötada oskavate ning alati oma kodumaa kaitseks valmisolevate inimeste põlvkonda. See on komsomo 20

litöös kõige tähtsam, kõige peamine » - nii püstitas komso moli ette ülesande NLKP XXVI kongressi aruandekõnes sm. L. Brežnev.

Noorte sotsiaalse aktiivsuse ja nende kõrge poliitilise tead likkuse aluseks on partei poliitika ja marksismi-leninismi teooria põhjalik tundmine.

Juhindudes partei poolt püstitatud nõuetest ja õppides tundma parteiorganisatsioonide rikkalikke kogemusi,

ana

lüüsis ELKNÜ Keskkomitee kongressidevahelisel perioodil oma pleenumitel ja büroo istungitel põhjalikult komsomoli algorganisatsioonide tegevust, kavandas konkreetsed abinõud

ideoloogiatöö parendamiseks, suunas komsomoli jõupingu tused noormeeste ja neidude marksistlik-leninliku maailma vaate kujundamise, kommunistliku töössesuhtumise ning kõl belise kasvatuse küsimuste senisest efektiivsemale lahenda misele.

Marksistlik-leninliku maailmavaate kujundamine algab noores eas. Erakordselt tähtsat osa etendab siin kool. Seda rõhutati EKP Keskkomitee V pleenumil, kus arutati küsi

must « ELKNÜ Keskkomitee tööst meie vabariigi õppiva noorsoo kommunistlikul kasvatamisel NLKP XXVI kong ressi nõudmiste valguses ».

Meie komsomoliorganisatsioonides on välja kujunenud traditsioonilised vormid õppetundides saadud teadusliku maailmavaate teoreetiliste aluste kinnistamiseks . Tehtud on

mõndagi. Pleenumil toodi teravalt välja ka meie puudused õppiva noorsoo kasvatamisel. Mitte alati ei ole tagatud kompleks

suse põhimõte. Väärilist vastulööki ei saa mõnede õppivate

noorte väikekodanlikud ja tarbijalikud meeleolud. Pole kasutatud kõiki võimalusi noore põlvkonna kasvatamiseks internatsionalismi ja patriotismi vaimus. Muret tekitab rea komsomolikomiteede ja komsomolitöö

tajate passiivsus ja hambutus nende probleemide lahendami sel. Mõnel pool on maad võtnud enesega rahulolu meeleolud , vähene kompetentsus kooliküsimustes, eriti aga ürituste

kasvatuslikku mõju mittearvestay raamatupidajalikkus ja protsentomaania.

Pleenumil osutati ka sellele, et lubamatult palju esineb töös õppiva noorsooga ametkondadevahelist koordineerima tust, tihtipeale loodetakse üksnes teiste organisatsioonide ja asutuste aktiivsusele.

EKP Keskkomitee V pleenum nõudis komsomoliorganisat sioonidelt koolišefluse olukorra põhjalikku analüüsi, aktiiv 21

semat ja ründavamat osalemist õppival noorsool marksist

lik-leninliku maailmavaate ja kindla klassipositsiooni kujun damisel . Pleenumi otsus annab meile suuna kogu järgnevaks tööperioodiks. Selle täitmisest ei tohi kõrvale jääda ükski komsomoliorganisatsioon. Seltsimehed !

Me ei liialda, kui väidame, et peamine võitlus ideoloogia

rindel käib noorsoo pärast. Vaenlane teeb panuse noorte elu kogemuste ja arenenud kriitikameele puudumisele. Ei põlata vahendeid ega säästeta aega, et õõnestada meie noorte usku sotsialistliku elulaadi väärtustesse , külvata nende teadvusse

väikekodanliku ja natsionalistliku mõttelaadi seemet. Oma igapäevases töös noortega peame seda asjaolu alati

arvesse võtma, kasutades kõiki komsomolitöö vorme ja idee lis-kõlbelise mõjutamise vahendeid . ELKNÜ XVIII kongressi järgsel perioodil on kahekordis tunud nende töötavate noormeeste ja neidude arv, kes täien davad oma teadmisi komsomoli poliitharidussüsteemi koo lides ja seminarides. Neis õpib käesoleval õppeaastal üle 60 000, see tähendab, iga teine töötav kommunistlik noor. Lisaks sellele täiendab 24 000 noort oma teadmisi partei haridussüsteemis ja kommunistliku töö koolides.

Aruandeperioodil omandas valdav enamik noori õppeprog rammi « Arenenud sotsialismi konstitutsioon ». Jätkus ülevaatus « Igale töötavale noorele keskharidus ! » .

Paranesid õppimisvõimalused, stabiliseerus õppeedukus õhtu ja kaugõppekoolides ning vähenes väljalangevus . Ometi pole meil õigust pidada tööd rahuldavaks, sest rea viimaste aas

tate jooksul ei täidetud meil õhtu- ja kaugõppekoolide

komplekteerimise plaane. Seda olukorras, kus iga neljas töö tav noor ei oma veel keskharidust .

Seoses teravnenud ideoloogilise võitlusega soovitas ÜLKNÜ Keskkomitee pöörata komsomoli poliitharidussüsteemis pea tähelepanu

marksismi-leninismi

süvendatud

õppimisele

programmide « Maailma ümberkujundav õpetus », «Nõuko gude elulaad » ning « Noorsugu ja ideoloogiline võitlus » alusel. Nende programmide järgi õpib ligi 40 protsenti poliit koolides õppijatest. Peame seda suunda õigeks . Poliithariduse organiseerimisel tuleb osutada põhitähele panu õppetöö sisule ja kvaliteedile, selle resultatiivsusele.

See tähendab, kasutades L. Brežnevi poolt NLKP XXVI kongressil öeldut, «... saavutada partei ideelis -teoreetilise

töö, poliitilise kasvatustöö, organiseerimis- ja majandustöö ühtsus » . 22

Otsustav sõna kuulub siin propagandistile. Komsomoli poliitharidussüsteemis on palju neid, kes tee vad oma tööd sihikindlalt, loominguliselt, sisemise põlemi sega. Esiletõstmist väärivad Rakvere rajooni Simuna sov

hoosi parteibüroo sekretär Lehte Sirelpuu, M. I. Kalinini nimelise Elektrotehnikatehase Rõngu filiaali direktor Villu Karjus , kombinaadi « Kreenholmi Manufaktuur » kunstnik tehnoloog Irina Ševtšuk ja paljud teised.

Komsomolipropagandistide kaadriga teevad sihipärast tööd ELKNÜ Põlva, Viljandi ja Jõgeva rajoonikomiteed. Ent samas on Kohtla-Järvel vaid iga teine propagandist NLKP liige. Ka Rapla ja Kingissepa rajoonis on kommuniste propa

gandistidena rakendatud tagasihoidlikult. Väike on kõrghari dusega propagandistide osakaal Pärnu ja Tartu linna ning Paide rajooni komsomoliorganisatsioonides. Seega on ELKNÜ linna- ja rajoonikomiteedel vaja ka edaspidi noorte poliitharidustöö organiseerimisel põhitähele panu pöörata propagandistide kaadri valikule, nende pidevale suunamisele ja õpetamisele, sest sellest sõltub otseselt, kas poliitkoolid ja seminarid kujunevad tõelisteks elava partei lise mõtte ja sõna keskusteks või mitte.

Asendamatuteks abimeesteks noortele tänapäeva informat sioonitulvas süsteemi loomisel on meie lektorid .

Igal aastal peetakse noorsooauditooriumis ligi 12 000 loen gut poolele miljonile kuulajale. Suurt ja tänuväärset tööd

teevad üle 500 komsomolilektori. Aruandeperioodil on vaba riiklik noore lektori kool andnud kaks lendu. Kuid loengulise töö tasemega ei saa rahule jääda. Ebapii savalt ja väheargumenteeritult esinetakse noortele ideoloo gilise võitluse, majanduselu, rahvussuhete jt. tõsistel teema del. Puudu jääb meie esinejate ettevalmistatusest avameelseks

dialoogiks noortega. Mitte alati ei suuda me vältida üldiste tõdede mehaanilist kordamist, paljud küsimused jäävad kas vastamata või noortele arusaadavas vormis lahtimõtestamata . ELKNÜ Keskkomitee lektorite grupp peab tõhustama vene

keeles esinevate noorsoolektorite ettevalmistamist, organi seerima komsomolitöötajate kaasalöömist ülevabariigilistel poliitpäevadel. Seltsimehed !

Võitlus kodanliku ideoloogia vastu peab kandma ründavat iseloomu. Komsomoliorganisatsioonide kohus on argumentee

ritult paljastada kodanliku propaganda väljamõeldisi ja lai mu, tõsta meie noorsoo poliitilist valvsust, tõestada konkreet sete näidete varal Lääne « heaoluühiskonna » näilisust. Loo 23

mulikult esitab see meie kaadrile ja aktiivile suuri nõudmisi , eeldab pidevat informeeritust ja enesetäiendamist. Paraku lähevad mõningad meie noored kodanliku propa ganda õnge, võtavad märkamatult omaks vildakad väärtus hinnangud, tarbijamentaliteedi ja väikekodanliku käitumis joone. Eriti kui seda soodustavad ebaterve kõlbeline õhkkond kodus, ebapiisav tähelepanu nendele küsimustele koolis ja töökollektiivis, komsomoliorganisatsioonis. Niisuguseid noori

iseloomustab poliitiline lühinägelikkus . ELKNÜ Keskkomitee osakondade, komsomolikomiteede vastupropagandaalane tegevus peab muutuma süstemaatili seks, saavutama vajaliku kompetentsuse, olema suunatud eri noorsoogruppidele diferentseeritult . Sellesse töösse on vaja senisest aktiivsemalt kaasa haarata vastava ala kogenud spetsialiste ja teadlasi. Suuremat tähelepanu nõuab meilt ateistlik kasvatustöö.

On ju tore, et mullu täitus 25 aastat suvepäevade traditsiooni sünnist. Halb on aga see, et komsomoli linna- ja rajooniko miteed loevad vaata et kogu ateistliku töö ammendatuks noorte suvepäevade korraldamisega. Meie komsomoliorganisatsioonis on välja kujunenud noorte

patriootilise ja internatsionalistliku kasvatuse süsteem. Nii sugused ulatuslikud aktsioonid nagu ekspeditsioon « Minu kodumaa NSV Liit » ning üleliiduline kommunistlike noorte ja noorte matk nõukogude rahva revolutsiooni-, töö- ja lahin gukuulsuse radadel annavad hindamatu panuse tõeliste pat riootide ja internatsionalistide kasvatamisse. Igal aastal

võtavad rännutee jalge alla 140 000 meie vabariigi noormeest ja neidu, sealhulgas üle 90 000 kommunistliku noore. Mat

kadel saadud muljete kinnistamise ja ajaloo süvendatud

tundmaõppimise eesmärki teenivad muuseumid ja lahingu kuulsuse toad , mille aluseks on matkadel kogutud materjal. Peab tunnistama, et aruandeperioodil ei olnud ELKNÜ Keskkomiteel järjepidevust matkadest kokkuvõtete tegemi sel. ELKNÜ Keskkomitee spordi- ja massilise riigikaitsetöö osakonnal tuleb koostöös Ekskursiooni- ja Turisminõuko guga ning ALMAVÜ Eesti NSV Keskkomiteega taastada matka « Tunne oma kodumaad » aktivistide vabariikliku kok

kutuleku traditsioon ja anda taas eluõigus merematkadele

ning teistele varem vabariigile kuulsust toonud patriootilis tele üritustele .

Me hindame kõrgelt seda tohutut panust, mille annavad

meie noorte patriootide kasvatamisel partei-, sõja- ja töö veteranid . Ka praegu on nad kasvatustöö eesliinil. 24

Üks paljudest, kellele kuuluvad meie tänusõnad , on Nõu kogude Liidu Sõjaveteranide Komitee Tallinna sektsiooni esimees, matka « Tunne oma kodumaad » vabariikliku staabi

ülem , erukindralmajor Karl Aru, kes peatselt tähistab oma 80. sünnipäeva. Ikka nooruslik kindral on ka täna meie kom somolikongressi külaliseks . Palju tänu , Karl Aru ! Ja teie

kaudu kõigile veteranidele. Soovime teile tugevat tervist , jõudu ja jaksu edaspidiseks ! Seltsimehed !

Et vääriliselt tähistada Suures Isamaasõjas saavutatud

võidu 40. aastapäeva, on komsomoliurganisatsioonide aukohus

võtta arvele kõik veteranid , teostada nende anketeerimine , talletada meenutused , osutada igakülgset abi sõjas langenute perekondadele, veteranidele, elavdada timurlaste liikumist see tähendab, aktiivselt osa võtta ekspeditsioonist « Suure Isamaasõja kroonika » .

Väärtusliku impulsi patriootilisele kasvatustööle meie vabariigis andis üleliidulise mälestusvalve avamine möödu nud aastal Tallinnas ja sellega seoses pioneeride ja kommu

nistlike noorte valveposti nr. 1 asutamine Tallinna vabasta jate mälestusmärgi juures Tõnismäel. Austavat õigust seista sellel valvepostil on kandnud tänaseks ligi 2000 Tallinna linna õppivat noort .

Valvepost sai avatud , kuid probleemiks on jäänud ruumide kitsikus. Me loodame, et Tallinna Linna RSN Täitevkomitee selle küsimuse lahendab .

Komsomoliorganisatsioonides läbiviidavate sõjalis - sport like mängudega « Põuavälk » ja «Kotkapoeg » on haaratud üle 90 000 noore .

Häid kogemusi « Kotkapoja » organiseerimisel on Tartu H. Kullmani nim. 16. kutsekeskkoolil , Tihemetsa sovhoos tehnikumil , Pärnu 2. ja Tallinna 53. keskkoolil ning paljudel teistel . Tänuväärset tööd mängu läbiviimisel tehakse kutse

hariduse süsteemis. Kuid samas suudeti möödunud aastal Pärnu linnas ja Tal linna Oktoobri rajoonis mänguga haarata vaid kolmandik

15—19-aastastest õppuritest, Kingissepa ja Harju rajoonis vaid pooled . Seltsimehed !

Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing ühendab oma ridades 70 eri rahvuse esindajaid . Õppides ja töötades

paljurahvuselistes kollektiivides , tunnetavad vabariigi noo red pidevalt meie kodumaa suurimat rikkust - rahvaste sõprust . 25

Internatsionalistliku kasvatuse kõige levinumaks vormiks võib nimetada vabariigi koolide, pioneeride majade ning

paleede juures tegutsevaid rahvaste sõpruse klubisid . Neid on meil 276. Traditsiooniks on muutunud rahvaste sõpruse festivalid , samanimeliste rühmade ja malevate sõprusringid , solidaarsusmiitingud ja -laupäevakud, kirjavahetus eakaas lastega ning reisid sõprade juurde. Aruandeperioodil said alguse iga - aastased noorte internatsionalistide kokkutulekud . Juba lapseeast on vaja lahti mõtestada rahvaste sõpruse sügav sisu, rõhutada selle loomulikkust ja vajalikkust, viia noore inimese teadvusse arusaamine, et rahvuslik piiratus

on harimatus ja vaimupimedus . Komsomoliorganisatsioonide südameasjaks peab saama eri rahvusest noorte suhtlemise edendamine. Eriti puudutab see õppivat noorsugu . Otsustavalt on tarvis parandada tööd Nõukogude Liidu rahvaste ühtse suhtlemisvahendi

vene keele omandamisel.

NLKP Keskkomitee otsuses « Nõukogude Sotsialistlike Vaba riikide Liidu moodustamise 60. aastapäevast » on öeldud , et « vene keel , mille nõukogude inimesed on vabatahtlikult võt nud rahvustevahelise suhtlemise keeleks, on saanud nõuko

gude rahva sotsiaalse, poliitilise ja ideelise ühtsuse tugevne mise ning rahvuskultuuride rikastamise tähtsaks teguriks» . Iga komsomoliaktivist peab mõistma, et korralik keeleos kus on internatsionalisti esimeseks tunnuseks. Komsomoli

linna- ja rajoonikomiteed peavad hoolt kandma, et meil oleks rohkem sellist teineteist rikastavat koostööd eesti ja vene õppekeelega koolide vahel , nagu seda teevad Tartu 8. ja 4. keskkooli kollektiivid . Neis koolides on vastastikune keele tundide külastamine kujunenud üheks õppetöö vormiks , korraldatakse huvitavaid ühisüritusi , retsenseeritakse vas

tastikku seinalehti. Kõik see on aidanud 8. keskkooli õpilastel täielikumalt omandada vene keelt, 4. keskkooli õpilastel aga eesti keelt.

Komsomolikomiteedel on vaja paremini ja sihipärasemalt kasutada internatsionalistlikus kasvatustöös sporti, turismi ,

taidlust,

üliõpilaste ehitusmalevaid , õpilasmalevaid

ning

võtta aktiivsemalt osa meie suure kodumaa sõpruslinnade ja -rajoonide sidemete arendamisest. Seltsimehed !

Aruandeperioodil tutvusid Eesti NSV Noorsoo -organisat sioonide Komitee ja Rahvusvahelise Noorsooturismi Büroo

« Sputnik » vahendusel Nõukogude Eesti komsomolieluga, rahvamajanduse ja kultuuri edusammudega kümned välis maa noorte delegatsioonid , tuhanded turistid . Igal aastal 26

külastavad NSV Liidu noorsoodelegatsioonide ja turismi gruppide koosseisus välisriike ka meie vabariigi noored. Nõukogude Eesti pealinnast Tallinnast on kujunenud arvestatav noorsooturismikeskus. Tema revolutsioonilise ajaloo, kultuuri, rohkete turismiobjektide ja vaatamisväär suste vastu tuntakse elavat huvi nii kodu- kui välismaal.

ELKNÜ Keskkomitee pöördus XVIII kongressi kõnetoolist ÜLKNÜ Keskkomitee poole ettepanekuga noorsooturismi büroo « Sputnik » hotelli ehitamiseks Tallinnas. Küsimusega

tegelesime aruandeperioodil tõsiselt. Kahjuks ei osutunud selle lahendamine XI viisaastakul võimalikuks. Selletõttu

pöördume ka tänasel kongressil ÜLKNÜ Keskkomitee poole palvega aidata kaasa kaadri ja aktiivi väljaõppe keskuse ning turismihotelli lülitamiseks XII viisaastaku plaani. Edukalt areneb vennalik koostöö sotsialistliku sõprusühen

duse maade noorsoo -organisatsioonidega, eelkõige Vaba Saksa Noorsoo Liidu Schwerini ringkonnaorganisatsiooniga ja Ungari Kommunistliku Noorsooühingu Szolnoki komitaa

diorganisatsiooniga. Traditsiooniliseks on muutunud ametlike delegatsioonide, turismigruppide, sõprusrongide, maleva- ja praktikarühmade

vahetamine

ning

vastastikune

osavõtt

seminaridest ja kutsevõistlustest .

Kongressidevahelisel perioodil asutati ELKNÜ Keskkomi tee ja Vaba Saksa Noorsoo Liidu Schwerini Ringkonnakomi tee rändlipud « Edu eest sõprussidemete arendamisel Saksa DV ja Eesti NSV noorte vahel » . Selle lipuga on meil autasus tatud Tallinna Majaehituskombinaadi, J. Gagarini nimelise Näidissovhoostehnikumi ja Tallinna Näidislinnuvabriku komsomoliorganisatsioone.

Aruandeperioodil toimus ELKNÜ Keskkomitee ja Eesti NSV Noorsoo -organisatsioonide Komitee korraldusel

rida

rahvusvahelisi üritusi , muuhulgas vastutusrikas NSV Liidu ja USA noorte IX kohtumine. Seltsimehed !

Olulist osa meie noorte marksistlik-leninliku maailma vaate kujundamisel etendavad noorsooajakirjandu raadio ja televisiooni noortesaadete

toimetused .

ELKNU

Keskkomitee häälekandjad, ajalehed « Noorte Hääl » ja «Mo lodjož Estonii » , pioneeriajaleht « Säde » , ajakirjad « Noorus » , « Pioneer » ja « Täheke » on meie asendamatud abilised sirguva põlvkonna kommunistlikul kasvatamisel. Varasemast põhja likumalt ja mitmekülgsemalt on viimastel aastatel hakatud noorte elu valgustama Eesti raadios ja televisioonis . Suureks

tunnustuseks meie noorsooajakirjanike loomingulistele otsin 27

gutele oli ELKNÜ preemia omistamine Tiina Mägile saate tsükli «Kodulinn » ja samanimelisele noorteliikumisele elu

õiguse andmise eest. Rahuldustundega võime täna märkida, et pea kõigi meie

noorsooväljaannete, raadio ja televisiooni noortesaadete toi metused on vastavalt oma töö spetsiifikale suutnud leida võimalusi vahetuks suhtlemiseks noortekollektiividega, nen

dega ühisürituste läbiviimiseks jne. Sellist praktikat on vaja ka edaspidi jätkata.

Vabariigi komsomoliajakirjanduselt ootame noorsooprob leemide ja noorte tööelu põhjalikumat valgustamist. Sageda mini tuleks sõna anda noortele töölistele ja kolhoosnikele .

Noorsooajakirjanikud peavad järjekindlamalt astuma välja kitsaskohtade ja formalismiilmingute vastu komsomolitöös ning lülituma visamalt noorte elu ja probleemide lahenda misse .

Maksim Gorki on öelnud: « Enne kui hakkan kirjutama, esitan endale alati kolm küsimust: mida kirjutada, kuidas kirjutada ja milleks kirjutada. » Eeldame, et ajakirjanik, kes tahab kaasas käia noorte eluga, tunneb muret oma kirjutise

kasvatava, sotsiaalse mõju pärast, esitab endale alati selle küsimuse. Ka komsomolikomiteed peavad elavamalt reagee rima noorsooajakirjanduses avaldatule. Iga kriitiline mater jal saagu arutelu objektiks.

Senisest energilisemalt peab ELKNÜ Keskkomitee propa ganda ja massilise kultuuritöö osakond koostöös Ajakirjanike Liidu noortesektsiooniga lisaks otsesele tööle komsomolihää lekandjatega suunama ning koordineerima ka teiste välja annete toimetustes noortest kirjutavate ajakirjanike tegevust,

tõsisemalt tegelema noorsooajakirjanike kaadri reserviga. Seltsimehed !

Partei nõue kompleksselt läheneda kasvatustööle leiab kõige täielikumat kinnitust leninlikus arvestuses, mis praegu toimub deviisi all « Viime ellu NLKP XXVI kongressi otsu sed ! » . See töövorm on meil kasutusel juba tosin aastat . ELKNÜ Keskkomitee on hoidnud leninliku arvestuse küsi musi pidevalt oma tähelepanu orbiidis . Analüüsides leninlikku arvestust ELKNÜ Kohtla - Järve

linna- ja Kingissepa rajooniorganisatsioonis , märkis ELKNÜ Keskkomitee büroo, et selle töövormi efektiivsuse suurenda miseks on võimalik veel palju teha. X viisaastaku viimasele aastale langes leninliku arvestuse raames läbiviidud üleliiduline leninlik kontroll . Edusammude eest V. I. Lenini 110. sünniaastapäeva eelses töövalves auta 28

sustati ÜLKNÜ Keskkomitee mälestusvimpliga « Leninlik kontroll » 24 meie vabariigi komsomoliorganisatsiooni. Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu toetas meie ettepane

kut kõrvaldada parallelism töötavate noorte leninliku arves tuse isiklike kompleksplaanide ja sotsialistlike kohustuste vahel . Nüüd on vaja kohtadel välja töötada ühtne indi viduaalne kompleksplaan – sotsialistlik kohustus. Käesoleva aasta aprillis on ELKNÜ Keskkomiteel plaanis läbi viia praktilis-metoodiline konverents leninliku arvestuse organiseerimise küsimustes. Seltsimehed !

Läbi aegade on rahva austus ja lugupidamine kuulunud

tööinimesele. Ainult kohusetruu tööga , igapäevaste üles annete järjekindla, visa , asjaliku täitmisega saavad noored ennast tõeliselt teostada, leiavad oma õige koha elus ja ühis konnas.

Meie noored tulid komsomolikongressile toredate töösaa vutustega. Hiiumaa noored valisid kongressile esindama saare komsomoliorganisatsiooni kalurikolhoosi « Hiiu Kalur » kala

püügitraaleri CYC-2151 komsomoli- ja noortemeeskonna grupiorganisaatori Sulev Soobi. Noortebrigaad täitis kong

ressi avapäevaks I kvartali püügiülesande. Võetud sotsialist lik kohustus ületati ja vabariigi elanikkonnale püüti 64,5

tonni värsket räime ja turska. Tallinna Lenini rajooni töötavaid noori esindab üleliidulise punalipuga autasustatud kondiitritoodete vabriku « Kaley »

komsomoli- ja noortebrigaadi brigadir Tatjana Lavskaja. Tema juhib meie komsomoli ajalukku läinud üht esimest komsomoli- ja noortebrigaadi, kes seitsmendat aastat täidab

töönorme ka sümboolselt brigaadi liikmeks arvatud revolut

sionääri Viktor Kingissepa eest. Kongressi avapäevaks täitis brigaad viisaastaku esimese aasta ja kolme kuu tootmisüles ande .

Vabariigi komsomoliorganisatsioonid on aruandeperioodil pööranud suurt tähelepanu noorsootööalase kasvatamise küsimustele, kommunistlike noorte ja noorte laialdasele

kaasatõmbamisele osavõtuks partei majanduspoliitika ellu viimisest .

Keskseks ülesandeks nende eesmärkide realiseerimisel on olnud noorte töövõistluse aktiviseerimine, kommunistliku

töössesuhtumise kasvatamine. Suure töövaimustuse õhkkon nas võtsid vabariigi noored vastu Nõukogude Liidu Kommu

nistliku Partei XXVI kongressi. ELKNÜ 60. aastapäeva kün nise raporteerisid viisaastakuülesannete täitmisest 26 000 29

noormeest ja neidu, 300 komsomoli- ja noortebrigaadi. Aus tava õiguse esindada eesti kommuniste kõrgeimal parteifoo rumil Moskvas sai noortebrigaadi brigadir Kalinini-nimeli sest Elektrotehnikatehasest, meie kongressi delegaat Boris Moronov .

NLKP Keskkomitee, NSV Liidu Ministrite Nõukogu, Ule liidulise Ametiühingute Kesknõukogu ja ÜLKNÜ Keskkomi

tee rändpunalipu pälvisid 1981. aasta töötulemuste eest 23 Eesti NSV töökollektiivi ning vabariigi pealinn Tallinn. Võime uhkusega öelda, et selle kõrge tunnustuse saamisel on olnud kaalukas osa ka nende kollektiivide noorsool, kommu nistlikel noortel.

Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondise 20 komsomoli- ja noortemeeskonda, 95 komsomoli- ja noortebrigaadi on asu nud töövalvele ÜLKNU XIX kongressi auks .

Vabariigi komsomolikomiteed tegid aruandeperioodil ära märgatava töö sotsialistliku võistluse edendamiseks. ELKNU

Keskkomitee organiseerimisel toimus 1980. aastal vabariiklik teaduslik -praktiline

konverents,

kus

vaagiti

põhjalikult

noortevahelise sotsialistliku võistluse efektiivsuse küsimusi ,

töötati välja vastavad soovitused .

Näiteks ELKNÜ Rakvere Rajoonikomitee on asjalikult korraldanud maanoorte võistlust nii põllumajanduse hooaja töödel kui aastaringselt. Külvi- ja koristustöödel teevad

põllumajandusettevõtete komsomolikomiteed kokkuvõtteid iga päev, rajoonikomitee iganädalaselt. Need avaldatakse operatiivselt rajoonikomitee jõududega väljaantavas infor matsioonibülletäänis. Parimale traktoristile, autojuhile,

kombainerile, samuti loomakasvatajale on rajoonikomitee välja pannud rändauhinnad. Noored lüpsjad võistlevad NLKP XXVI kongressi delegaadi Anna Aaveri nimelisele rändkari kale.

Häid kogemusi on maanoorte töövõistluse korraldamisel ka Viljandi, Tartu ja Kingissepa rajoonis . Edukalt kulgeb sot sialistlik võistlus paljude suurte tööstusettevõtete komso

moliorganisatsioonides. H. Pöögelmanni nim. Elektrotehnika tehase tsehhides on nägusalt kujundatud sotsialistliku võist luse stendid , kus juba pärast vahetuse lõppu leiavad noored informatsiooni brigaadide tootmisülesannete täitmisest. Te hase komsomolikomitee teeb igal nädalal kokkuvõtteid tseh

hiorganisatsioonide ja komsomoligruppide töötulemustest, selgitab tublimad erialade lõikes. Suurt tähelepanu pööra takse mahajäänud brigaadide abistamisele. Selliseid näiteid 30

on ka tehases « Dvigatel», Kalinini-nim . Elektrotehnikateha ses, Tartu Kontrollaparatuuri Tehases ja mujal. Samas ei saa vaikida puudustest sotsialistliku võistluse korraldamisel. Mõnedes komsomoliorganisatsioonides on elav

töövõistlus asendatud hingetu paberimajandusega, millel pole enam midagi ühist sotsialistliku võistluse kõrgete ees märkidega. Sellise praktika mõistame resoluutselt hukka! Nõuame kõigilt komsomolikomiteedelt loovat suhtumist sot

sialistliku võistluse korraldamisse, initsiatiivi ja vastutus tunnet. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata võistluses maha jääjate töötulemuste parandamisele. Seltsimehed !

Komsomol on uhke oma lööktöötraditsioonidele . Üleliidu

liseks komsomoli löökehituseks kuulutatud Tallinna olümpia purjeregati rajatised olid aruandeperioodil selleks keskseks ehitustandriks, millel mõõtis oma võimeid 70 -ndate aastate lõpu Eesti komsomol. ELKNÜ Tallinna Linnakomitee ja ra joonikomiteed tegid ära suure töö noorte laupäevakute kor

raldamisel. 12 noort ehitajat pälvisid valitsuse, 49 aga ÜLKNU Keskkomitee kõrged autasud .

Tallinna olümpiaehitiste rajamisel omandatud häid orga niseerimiskogemusi peavad komsomolikomiteed ka edaspidi rakendama.

Enamik komsomoli linna- ja rajoonikomiteesid on suutnud noori organiseerida rajooni- ja linnaorganisatsioonide löök objektide ehitamisele.

Samas on aga valus tõdeda, et mitmed komsomolikomiteed, komsomolijuhid ei ole suutnud noorte loovat energiat ja jõudu suunata.

Näiteks 17 000 - liikmelise Tartu linna komsomoliorganisat siooni tegevus oma löökobjektil sai aruandekonverentsil terava kriitika osaliseks. Ka meie «Kodulinna » liikumise

entusiastid vajavad palju rohkem komsomolikomiteede suu navat ja abistavat kätt.

ELKNU Keskkomitee büroo otsusega kuulutati «Kreen holmi Manufaktuuri » rekonstrueerimine vabariigi komso

moli löökobjektiks. Kahjuks ei võimalda senine töö kong ressile ette kanda edusammudest. « Kreenholmi Manufak

tuuri » vajatakse seoses tootmise laiendamisega sadu kangruid

ja kudujaid . Eelmisel aastal lähetas vabariigi komsomol sinna ainult 86 noort, needki enamasti Narvast. Kõikidel

komsomoli linna- ja rajooniorganisatsioonidel on vaja tarvi tusele võtta kõige tõhusamad abinõud noorte suunamiseks 31

Kreenholmi. Saagu sellest meie komsomoli tõeline lööktöö ülesanne, võtkem seda kui proovikivi.

Aruandeperioodil said meilt komsomolilähetuse kodumaa tähtsamatele ehitustandritele rohkem kui 1000 vabatahtlikku .

Alates 1980. aasta lõpust seob meid Tjumeni oblasti komso

moliorganisatsiooniga šeflusleping. Vajalik on komsomoli linna- ja rajoonikomiteede senisest aktiivsem osavõtt lepingu täitmisest.

Kahjuks saabub meile informatsiooni, et vabariigi löök rühmad ei leia tihtipeale võimetekohast rakendust. Pöör dume ÜLKNÜ Keskkomitee poole ettepanekuga tugevdada nõudlikkust ja kontrolli komsomoli löökehituste töökorral duse ning materjalidega varustamise üle. Liiga palju on raisatud energiat ja riigi raha noorte suunamiseks, et niisu gust olukorda lubada. Vaja on üleliiduliste löökrühmade komplekteerimise kogemusi rakendada ka koduvabariigis. ELKNU XVIII kongressi otsuses rõhutati vajadust oluli

selt suurendada komsomoli- ja noortebrigaadide arvu. Aru andeperioodil on komsomoli- ja noortebrigaade veerandi võrra juurde tulnud . Noortebrigaadides tegutseb ligemale

14 protsenti töötavate noorte üldarvust . Eriti palju on noor tebrigaadide loomisele tähelepanu pööranud Kaubandusmi nisteerium, Teenindusministeerium ja ETKVL. Brigaadide

arv kaubandus- ja teenindussfääris on kasvanud aruande perioodil 2,5 -kordseks.

Komsomoli- ja noortebrigaadide sotsialistlik võistlus on korraldatud 14 ministeeriumi ja ametkonna süsteemis.

Tootmistöö esirinnas on komsomoli- ja noortebrigaadid meie põlevkivitööstuses. 1981. aasta töötulemuste eest anti

üleliiduline rändpunalipp « Viisaastakute kangelastelt pari male komsomoli- ja noortekollektiivile »

tootmiskoondise

« Eesti Põlevkivi » Viivikonna kaevanduse ekskavaatoribrigaa dile , mida juhib Sergei Popov. Brigaad täitis 1981. aastal päevanorme keskmiselt 123,7 -protsendiliselt. Samal ajal ei ole veel mitmed komsomolikomiteed ja ma jandusjuhid suutnud aru saada tootmistegevuse ja kasvatus töö selle vormi tähtsusest. Tartu rajooni , vabariigi ühe juh tivama põllumajanduspiirkonna komsomolikomiteed pole

suutnud siiani organiseerida ühtegi noortebrigaadi nii tähtsal töörindel nagu loomakasvatus . Suurte raskustega loodi küll

lõpuks noortebrigaad Laeva katsesovhoosis, kauaks teda aga ei jätkunud. Lahkus brigadir, lagunes brigaad . Ei leidunud sovhoosi komsomolikomitees ega majandusmeeste hulgas inimest, kes oleks abistava käe ulatanud. 32

Kergekäeliselt , ilma majandusliku põhjuseta ja tingimus teta loodud brigaade pole kellelegi vaja. Meid peab panema mõtlema fakt , et jaanuaris-veebruaris toimunud noortebri gaadide ümberatesteerimise käigus pandi poolesaja noorte kollektiivi olemasolu küsimärgi alla .

Ehitusministeeriumi süsteemis töötab noortebrigaadides vaid tühine protsent ehitajatest , laiendamist vajab noorte

brigaadide arv kerge-, toiduaine-, kohaliku ja liha-piima tööstuse ministeeriumi süsteemis .

NSV Liidu ametiühingute XVII kongressil kõneldes pidas seltsimees L. Brežnev tähtsaks brigaadiviisilise töökorralduse ja töö stimuleerimise uute vormide rakendamist.

Vabariigi komsomoli- ja noortekollektiivides on laialt levi nud brigaaditöövõtu meetod . ELKNÜ Keskkomitee kiitis heaks Narva tehase « Baltijets » töökogemused. Praegu töötab brigaaditöövõtu meetodil ligemale kolmandik vabariigi töös tuse komsomoli- ja noortekollektiividest.

Kutsevilumuste süvendamisele aitavad märgatavalt kaasa traditsioonilised kutsemeisterlikkuse konkursid , mida korral datakse koos ametiühinguorganite ja ministeeriumidega.

1981. aastal osales kutsevõistlustel 25 000 noort, kes võistle sid 82 erialal. Need näitajad on aruandeperioodil kasvanud . Aktiivselt osalevad kutsekonkursside korraldamisel kom

somoli Pärnu ja Narva linnakomiteed . Aktiviseerimist vajab see töö Kingissepa, Haapsalu ja Rapla rajooniorganisatsioo nides .

Meil on põhjust rõõmustada selle üle , et 1981. aastal tulid

üleliiduliste kutsekonkursside võitjateks EPT Valga Rajoo nikoondise traktorist Viktor Liiskmaa ja EPT Kadrina Ra joonikoondise treial Viktor Beloussov . Lüpsjate üleliidulisel kutsevõistlusel saavutas Viljandi rajooni Võhma kolhoosi

noor lüpsja, kongressi delegaat Anna Holdblom igati tubli teise koha. Nii et meie noortel on, kellelt eeskuju võtta. Suurt ja tänuväärset tööd noorte kasvatamisel teevad meie noortejuhendajad . Aruandeperioodil on nende arv suurene nud ligi kolmandiku võrra. Nende hulgas on sellised tublid tööinimesed nagu sotsialistliku töö kangelased , « Kreenholmi Manufaktuuri » ketraja Svetlana Petrova, Viljandi näidissov

hoosi lüpsja Leida Peips, ehitaja Vladimir Mõnzu. Kuus aastat tagasi « Balti Manufaktuuri » tööle tulnud

Ljudmila Silkinast kasvas Zinaida Agafonova juhendamisel kahe aastaga eesrindlik kangur, temast sai Leninliku Komso

moli preemia laureaat, vabariigi noorte esindaja NSV Liidu 3 ELKNU XIX kongress

33

Ülemnõukogus. Nüüd on Ljudmila juba ise noortejuhendaja,

kelle käe all õpivad meistrisaladusi noored kangrud. Lubage mul täna vabariigi kommunistliku noorsooühingu nimel südamest tänada kõiki noortejuhendajaid nende õilsa ja ennastsalgava töö eest, soovida tugevat tervist, õnne ja edu vastutusrikkas tegevuses .

Eelseisval aruandeperioodil on ELKNÜ Keskkomiteel koos Eesti NSV Ametiühingute Nõukoguga vaja mõelda, kuidas suurendada vabariikliku juhendajate nõukogu osa selles pat riootlikus liikumises.

Tööarmastuse ja peremehetunde kasvatamisega on tihedalt seotud võitlus materiaalsete ressursside kokkuhoiu ja ratsio

naalse kasutamise eest. Sellest on põhjalikult juttu delegaa tidele väljajagatud « Komsomoliprožektori » vabariikliku staabi aruandes.

Üheteistkümnendaks viisaastakuks ja kaheksakümnenda

teks aastateks tervikuna on partei kavandanud rahva heaolu tõstmise ulatusliku programmi. Tähtsaimaks selles peab NLKP Keskkomitee rahva toiduainetega varustamise paran damist .

« Toitlusprogramm on nii majanduslikult kui ka poliitiliselt kogu viisaastaku keskne probleem, » ütles sm. L. Brežnev

NLKP Keskkomitee möödunud aasta novembripleenumil. Erilist tähelepanu vabariigi komsomoliorganisatsiooni töö

planeerimisel pöörati aruandeperioodil põllumajanduse aren damise küsimustele.

Ilmastik ei ole viimastel aastatel soosinud põllumehi. Kuid meie maatöötajad seadsid ilmastiku tujukusele vastu tahte kindluse.

Meie kongressi delegaatideks on valitud paljud tuntud maanoored, vabariikliku sotsialistliku võistluse võitjad . Nende hulgas on Rakvere rajooni Põdrangu sovhoosi lüpsja Maarika Kristmann, Tartu rajooni Kambja sovhoosi kom bainer Jüri Vään, Viljandi rajooni Gagarini-nimelise näidis sovhoostehnikumi mehhanisaator Ivar Seidla.

Suur tänu teile ja teie kaudu kõigile meie maanoortele ausa ja südamega tehtud töö eest!

Tubliks töömeheks kasvab ikka see noormees või neiu, kes

juba maast-madalast puutub kokku oma tulevase erialaga. Jõgeva rajooni « Lembitu » kolhoosi ja Voore 8 -klassilise kooli

koostöö on organiseeritud põhimõttel , et kooli iga õpilane tutvuks majandi kõikide tähtsamate töölõikudega. Zooteh nika-, agronoomia- ja haljastus- ning mehhanisaatorite rin

gide juhendajateks on majandi parimad noored spetsialistid. 34

Selliseid näiteid võib tuua paljude teistegi majandite kom somoliorganisatsioonide kohta. Kuid mitmeski koolis on rin

gide töö soikunud just juhendajate puudumise tõttu, kuigi majandis noori spetsialiste jätkub. Taebla Keskkoolis on loodud lüpsjate ring. Lüpsmist de

monstreeritakse siin aga piltidelt ja skeemidelt. Selline kaug õppemeetod õpilases lüpsja töö vastu huvi ei tekita. Võib olla pole « Sõpruse » näidissovhoosis lüpsjaid ega zootehni kuid? Seda ei usu keegi. Viga on kolhoosi komsomolikomitees ja majandusmeestes, kes ei suuda leida ringile juhendajat.

Kuigi me suuname igal aastal põllumajandusse sadu noori, on vabariigis pidevalt puudu ligikaudu paar tuhat loomakas vatajat. Saja traktori kohta on vaid 65 traktoristi. Vaja on mõista, et meie kohustused ei lõpe noorte majan

disse suunamisega. Nii komsomoli rajoonikomiteedel kui ka majandite komsomolikomiteedel tuleb senisest enam tähele

panu pöörata nende igapäevamurede lahendamisele, nagu seda tehakse Viljandi rajooni « Vambola » kolhoosis , Harju

rajooni Habaja sovhoosis , Paide rajooni Lehtse kolhoosis ja teistes majandites .

Uue tõuke mehhanisaatorite kaadri ettevalmistamise hoo

gustamiseks andis üleliidulise maanoorte tehnikaloomingu ülevaatuse korraldamine. Hästi tulid sellega toime Harju ja

Paide rajooni komsomoliorganisatsioonid. Kuid mitmed Haapsalu ja Valga rajooni komsomolikomiteed jätsid ülevaa tuse suuremalt jaolt vaid paberile . Komsomolikomiteedel tuleb senisest aktiivsemalt osaleda liikumise « Elad maal – tunne tehnikat ! » elluviimisel.

Komsomoliorganisatsioonide aruande- ja valimiskoosole kutel, linnade ja rajoonide komsomolikonverentsidel kriti seeriti ELKNÜ Keskkomiteed bürokraatia pärast maanoorte

töövõistluse organiseerimisel. Milles on asi ? Analüüs näitas , et põllumajandusettevõtete komsomolitöös valitseb kõikvõi malike ürituste virvarr. Maanoortele viiakse läbi üle 20 ajutise ja alalise võistluse, ülevaatuse, reidi, operatsiooni ja liikumise. Läheks pikale kõiki neid üles lugeda, sellega

ei saa hakkama ka kogenud komsomolitöötaja, rääkimata maanoorest, sellest , kes palehigis oma igapäevast tööd teeb .

Pöördume ÜLKNÜ Keskkomitee poole palvega vaadata veel kord kriitilise pilguga läbi maanoorte töövõistlused, lii kumised ja ülevaatused . Meie arvates oleks vaja luua üks

kompleksne, kõiki põllumajandusliku tegevuse sfääre haarav sotsialistliku võistluse süsteem , mis oleks hõlpsalt juhitav, 35

võimaldaks operatiivselt, põhjendatult ja lihtsalt kokkuvõt teid teha, oleks arusaadav igale maanoorele. Seltsimehed !

Tee kombainirooli ja tööpingi taha , teaduslikku uurimis

instituuti ja kunstniku ateljeesse saab alguse koolipingist. Vabariigi komsomoliorganisatsioonis moodustavad õppurid

ligi poole, ÜLKNÜ-sse kuulub valdav enamik — 80 protsenti õppivatest noortest. Meie vabariigi komsomoliorganisatsioo nis on šeflus koolide üle ja õppiva noorsoo kommunistliku

kasvatuse küsimused saanud kongressidevahelisel perioodil suure tähelepanu osaliseks . Pärast 1979. aasta ÜLKNÜ Kesk komitee IV pleenumit on neid küsimusi korduvalt arutatud

ELKNÜ Keskkomitee, komsomoli linna-, rajoonikomiteede pleenumitel ja bürooistungitel. Tähtsal kohal nendes aru

teludes oli õpilaste ettevalmistus tööks ja eluks. Paraku pole see töö andnud loodetud tulemust .

EKP XVIII kongressil märgiti , et peaaegu pooltel rahva majandusse suunduvatel keskkoolilõpetanutel pole kindlat eriala, vähene on orienteeritus tööliserialadele ehitusse ,

transporti , põllumajandusse. Selles väljendub tõsine kriitika ka komsomoli aadressil.

Viimastel aastatel on paljudes koolides nii koolivaheaega del kui aastaringselt loodud õpilasbrigaade . Narva 12. kesk kooli õpilasbrigaadid töötavad Narva Valu -Mehaanika Kat setehases, kus õpilased monteerivad , puhastavad ja pakivad ning täidavad teisi tootmisoperatsioone. On organiseeritud

õpilasbrigaadide sotsialistlik võistlus, tegutseb õpilaste endi kvaliteediinspektsioon. Viimase kahe aasta jooksul on õpila sed valmistanud üle 100 000 detaili, mis on üle antud tellija tele. Selliste uute töövormide otsimist on tarvis igati toetada. Seda rõhutati ka EKP Keskkomitee V pleenumil . Vastavalt ÜLKNÜ XVIII kongressi otsusele šeflussidemete

tugevdamisest koolide ja tootmisettevõtete ning majandite vahel on meilgi loodud komsomoli pedagoogilised rühmad . Praegu tegutseb neid meie vabariigis 339 enam kui kolme

tuhande liikmega mitmesugustelt elualadelt. Nagu kinnitab Tallinna linna Kalinini rajooni, Pärnu linna, Viljandi ra jooni ja mõnede teiste rajoonide praktika, kujunevad need

rühmad oskusliku juhtimise korral koolide pedagoogiliste kollektiivide tõelisteks abilisteks ning töökasvatuse ja kutse suunitluse efektiivsust määravaks teguriks . Nii on see Tal linna Kalalaevaremondi Tootmiskoondise ja 33. keskkooli ,

Võru rajooni Varstu sovhoosi ja kohaliku keskkooli, Kadrina EPT ja keskkooli ning mitmete teiste koolide ja ettevõtete 36

koostöös. Mitmed pedagoogiliste rühmade liikmed on ka meie kongressi delegaadid: Vladimir Jerõtšey Tallinnast, Ene Enumäe Tartust ja Urmas Uibo Harju rajoonist. EKP Kesk

komitee V pleenumil kritiseeriti meid pedagoogiliste rüh made liikmete suure vahetuvuse pärast

mõningal juhul

ulatub see poole rühmani aasta jooksul. Paremat läbimõtle mist vajab aktiivsemate moraalne ja materiaalne stimulee rimine. ÜLKNÜ Keskkomiteelt ootame aga rohkem pedagoo

giliste rühmade praktilist tegevust käsitlevaid metoodilisi materjale. Me ei tohi hetkekski unustada, et õpilase peamine töö on

õppimine. Peame kasvatama igas õpilases arusaamist sellest, et hariduse omandamine on tema kodanikukohus ja eluline vajadus. Rakvere 1. , Tallinna 1. , Võru 1. , Tartu 2. , Pärnu 6. ja Nõo

keskkooli komsomoliorganisatsioonid annavad õppetöös tooni, innustavad oma liikmeid edukamale teadmiste omandami sele.

Tõsiselt, töömehe moodi, tuleb suhtuda liikumisse «Mitte ühtegi mahajääjat sinu kõrval! » .

Praktika näitab, et õpilastes kindlate huvide, õpingutest innustumise tähtsaks vormiks on huvialakoondised, ringid, klubid , erialakoolid .

Täites ELKNÜ XVIII kongressi otsust, loodi aruandepe rioodil Õpilaste Teaduslik Ühing, mille asutajateks olid ELKNÜ Keskkomitee, ENSV Haridusministeerium , ENSV

Ühing «Teadus» ja Teaduslik - Tehniliste Ühingute Eesti Vabariiklik Nõukogu. Käesoleval ajal tegutseb juba 23 selle teadusliku ühingu sektsiooni.

Kuid täiustamist vajab ühingu tegevuse ametkondadeva heline koordineerimine, mitmesuguste finantsküsimuste lahendamine, laiendada tuleb ühingu tegevuses osalevate koolide arvu .

Eriline osa kasvatustöös kuulub õpetaja isiksusele, tema

pedagoogimeisterlikkusele. Noore õpetaja kujunemisele pea vad kaasa aitama õpetajate komsomolialgorganisatsioonid . Iga viies -kuues õpetaja vabariigis on meie ühingukaaslane. Kongressi delegaatide hulgas on Maarika Palinskaja. Alustanud Tallinna 9. keskkoolis neli aastat tagasi aineõpe

tajana, juhtinud õpetajate komsomoliorganisatsiooni, töötab ta käesolevast õppeaastast alates kooli- ja klassivälise töö organisaatorina. Tema juhtimisel kujundatakse selles hiljuti avatud koolis edukalt õpilas- ja komsomolitraditsioone. 37

Kommunistlikust noorest pedagoog on oma klassi ja oma kooli komsomolielus eeskujuandja ja innustaja. Edasiminekut on olnud Rapla, Pärnu ja Rakvere rajooni noorte õpetajate nõukogu töös, tagasihoidlikum on olnud see Kohtla - Järve linnas, Tallinna Mererajoonis ja Haapsalu ra

joonis. Nõukogud peaksid suuremat tähelepanu pöörama oma kaaslaste töö- ja olmeprobleemidele ning pedagoogilistesse kollektiividesse sisseelamise raskustele .

Rõõmustav on märkida, et pedagoogilise kollektiivi mõist

val juhendamisel on komsomolikomiteedest saanud organ, kelleta ei kujuta ette ühtegi suuremat üritust koolis. Siin

kohal tahaks ära märkida suurte komsomolitraditsioonidega Rakvere 1. ja Pärnu 2. keskkooli kõrval ka Põltsamaa, Tartu

10. ja 12. , Narva 3. , Kingissepa 2. , Räpina, Tallinna 40. , 42. ja 53. ning mitmete teiste koolide komsomolikomiteede sisu kat tööd . Aruandeperioodil moodustati koolides õpilaskomi teed . Enamikus koolides on komiteele leitud kindel koht

õpilasomavalitsuse süsteemis. Enesekriitiliselt peame aga lisama, et rohkem tähelepanu vajab õpilasaktiivi õpetamine, rohkem abi ootame selles osas ka haridusorganeilt. EKP Keskkomitee V pleenumil märgiti, et ELKNÜ Kesk komitee peab rohkem tähelepanu pöörama klassijuhatajate,

pedagoogide informeerimisele komsomolielu aktuaalsetes küsimustes . Seltsimehed !

Noore tööliskaadri ettevalmistamist kutseharidussüsteemis

käsitatakse kui üht peamist suunda teaduslik-tehnilise prog ressi kiirendamisel ja ühiskondliku tootmise efektiivsuse suurendamisel.

Paraku on paljudes kodudes ja üldhariduskoolides levinud hukkamõistu vääriv tendents soovitada kutsekoolidesse neid,

kellel on õppimise või käitumisega raskusi. Muidugi on liht sam niisugune valulaps oma kaelast ära sokutada. Kahjuks on niisugusest suhtumisest end mõjutada lasknud ka mõned komsomoli rajoonikomiteed. Seda kinnitavad faktid. Näiteks asus Tartu kutsekeskkoolis nr. 17 mullu õppima 235-st õpi lasest 60 komsomolilähetuskirjaga. Neist 23 ei olnud kommu nistlikud noored , küll aga olid kolm arvel alaealiste asjade inspektsioonis. Tänaseks on kuus lähetuskirja omanikku halva õppeedukuse ja distsipliinirikkumiste tõttu koolist välja langenud . Kommentaarid on liigsed. Komsomoli linna- ja rajoonikomiteede ning baasettevõtete komsomolikomiteede ees seisab ülesanne murda seni visalt 38

püsivad väärarusaamad kutseharidussüsteemi kohta üldhari duskoolides ning kodudes.

Peame tunduvalt tõstma komsomolitöötajate ja -aktiivi vastutust noorte kutsekoolidesse soovitamisel, veenduma, et suunatutest saab tõepoolest vääriline vahetus oskustöölistele.

Ka kutsekoolide õpetajad ja meistrid tuleb haarata noorte õpetajate nõukogu tegevusega. Seltsimehed !

Leninliku Komsomoli üks tähtsamaid ülesandeid on olnud pioneeriorganisatsiooni juhtimine, noorte leninlaste tegevuse suunamine. Teile on kätte jagatud Eesti NSV Pioneeriorgani satsiooni Nõukogu aruanne kahe kongressi vahelisel ajal teh tud tööst. See annab põhjaliku analüüsi meie vabariigi noorte leninlaste ettevõtmistest , kajastab pioneeride valmis tumist oma organisatsiooni 60. aastapäevaks.

Teguderohke pioneeritöö väsimatuteks suunajateks

on

vanempioneerijuhid , nende hulgas ka meie kongressi dele gaadid Aino Kuntsel Keila 1. keskkoolist, Kairi Aru Võhma

keskkoolist, Margarita Sindetskaja Kohtla-Järve 10. 8 -klas silisest koolist.

Kuid ikka veel vahetub meil igal aastal kolmandik vanem pioneerijuhtidest. Ikka alustavad mitmed koolid uut õppe aastat ilma vanempioneerijuhita. See on meie võlg sadade tegutsemishimuliste nooremate vendade ja õdede ees. See võlg tuleb likvideerida, nõuda, et komsomoli linna- ja rajoo

nikomiteed koos haridusorganitega tõsiselt tegeleksid pionee rijuhtide kaadri reserviga. Seltsimehed !

Tänane üliõpilane, keskeriõppeasutuse õppur

see

on

homne spetsialist, töökollektiivi kasvataja ja organisaator, meie komsomolitöötajate kaadri reserv .

Vastutustundlikust suhtumisest õppimisse saab alguse ka edasine töössesuhtumine. Õppeedukus vabariigi kõrgkoolides ja tehnikumides on aruandeperioodil tõusnud . Sealjuures on aga nende üliõpilaste osakaal, kelle teadmisi võib pidada

kõigis ainetes vähemalt heaks, alla poole. TPI-s näitab häid ja väga häid teadmisi vaid iga viies üliõpilane. Teaduskondade ja õpperühmade komsomolibüroodel, kom somoliaktiivil tuleb sihikindlalt võidelda ettekujutusega, et õpinguaastad kõrgkoolis või tehnikumis on eelkõige lõbusate

ettevõtmiste ja muretu lullilöömise aeg. Igas õpperühmas valitsegu vastastikuse abistamise ja seltsimehelikkuse õhk kond. Komsomoli kohus on igati abistada parteiorganisat 39

sioone ja õppejõude õppetöö organiseerimisel ning õppedist sipliini kindlustamisel.

Oleme õigustatult uhked üliõpilasteadurite saavutuste üle. Medalid ja diplomid üleliidulistelt konkurssidelt kõnelevad

kujukalt tehtud töö väärtusest, teadustöö tegijaid on üliõpi laste seas valdav enamik. Ka keskeriõppeasutuste õpilaste loometöö on aruandeperioodil märkimisväärselt aktiviseeru

nud. Tallinna Ehitus- ja Mehhaanikatehnikumi õpilaste konstrueerimisbüroo poolt loodud õppekabinetid on leidnud üleliidulist tunnustust. Kasvanud on õppurite poolt tehtud uurimistööde rahvamajanduslik tähtsus. Vaid üks näide: 23

Tallinna Polütehnilise Instituudi üliõpilast töötasid välja aurukuumutite tuhajäätmetest puhastamise tehnoloogia, mis Narva Soojuselektrijaamas rakendatult säästab üle poole miljoni rubla aastas.

Tähtsat osa tulevasele spetsialistile vajalike organiseeri mis- ja kasvatustöö oskuste saamisel etendab ühiskondlik

poliitiline praktika. Tundub aga, et aastaid tagasi suure entusiasmiga käima pandud ettevõtmine ei arene viimasel ajal edasi. Me ei ole üle saanud kampaanialikkusest selle tähtsa praktikavormi organiseerimisel. Vaid enne atesteeri

mist võib näha arvestusraamatuga palavikuliselt ringijooks vaid üliõpilasi, pärast seda aga valitseb terve aasta vaikus. Käegalöömine ja ÜPP-st kõrvalehiilimine valitseb just vanemate kursuste üliõpilaste hulgas. Koostöös Eesti NSV

Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumiga tuleb ELKNÜ Keskkomitee

üliõpilasosakonnal

ühiskondlik -poliitilisele

praktikale uus hoog anda .

Enamik kõrgkoolide ja keskeriõppeasutuste komsomoliko miteesid tegid aruandeperioodil tõhusat tööd omavalitsusor

ganite töö suunamisel. Kuid nii mõnegi komsomolikomitee jaoks on ühiselamuprobleemid võõras mure, ei tegelda õppurites peremehetunde ja ühisomandisse heaperemeheliku suhtumise kujundamisega. Ilmselt oleks aeg taaselustada

koostöös Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumiga ning Ametiühingute Vabariikliku Komiteega kõrgkoolide ja kesk eriõppeasutuste ühiselamute ülevaatus.

Õigustatud kriitikat on tehtud üliõpilasnõukogu töö kohta. Nõukogu pole leidnud oma kohta üliõpilaselu koordineeri misel. Uuel, moodustataval üliõpilasnõukogul tuleks aktiiv selt sekkuda üliõpilaselus eksisteerivate kitsaskohtade kõr valdamisse, tihendada kõrgkoolidevahelist koostööd . Tõhu samalt peaks nõukogu tööd abistama ELKNÜ Keskkomitee

üliõpilasosakond 40

Seltsimehed !

Raske on üle hinnata seda panust, mida õppurid on male vate ridades andnud meie rahvamajandusele. Me oleme palju kirjutanud - rääkinud Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva ja Eesti

Õpilasmaleva töövõitudest, rõõmsalt loetlenud arve ja prot sente. Selleks on olnud põhjust. Aga hoopis vähem oleme juurelnud selle üle, kas malev ikka paneb paika töösse ja ühiskonda suhtumise aabitsatõed. Nendele aspektidele mõt

leme sageli alles siis, kui midagi on viltu , kui tagajärg sun nib otsima põhjust.

Õpilasmaleva kohta on tekkinud vastakaid arvamusi. Rah vamajanduse seisukohalt on selge: malevlaste töökäed on teretulnud. Aga missugune on õpilasmaleva kasvatuslik efekt ? Osa lapsevanemaid süüdistab, et malev õpetab suitse tama, jooma ja muid patte tegema. Lähemal vaatlemisel sel

gub paradoksaalne olukord . Ligi 70 protsenti, seega suur enamus rühmakomandöre on pedagoogid . Tähendab, koolis saavad nad klassiga hakkama, malevas mitte. Sama lugu on

üliõpilasmalevaga, kus «kuiva seaduse » rikkumised ja muu ebaväärikas käitumine torkab eriti teravalt silma. Ilmselt on

asi hoopis selles, et maley on peegel, millest vaatab vastu kodu- ja koolikasvatuse tulemus. Mitte malev ei riku noort,

küll aga lööb seal välja mõne noore rikutus. Löövad välja tendentsid, mis on omased üksikutele meie tänastele noor tele, ühtlasi näitavad kätte, millega õppeasutuste komsomoli komiteedel ja pedagoogidel on vaja tõsisemalt tegelda kogu kooliaasta jooksul .

Ülalöeldu ei välista mingil juhul vajadust tugevdada ideelis-poliitilist kasvatustööd malevates endas , kasutada populaarset töövormi kooli õppe- ja kasvatustöö loogilise jätkuna. Teha tuleb seda maleva spetsiifikat, tööd ja suve tingimusi arvestavates vormides.

Puudustele malevate ideelis-poliitilises kasvatustöös juhtis 1981. aasta algul tähelepanu EKP Keskkomitee büroo, kelle otsus on suunaandvaks tegevusjuhendiks komsomolikomi teede ja malevastaapide tegevusele. Seltsimehed !

Aruandeperioodil on noorte teadlaste ja spetsialistide nõu kogude tegevus muutunud aktiivsemaks, rohkem tähelepanu on pühendatud sidemete tugevdamisele teaduse ja tootmise vahel .

Eesti NSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudi juurde on loodud kompleksne noorte loominguline kollektiiv

« Hiiumaa 82 ». Seda juhib instituudi komsomolisekretär, 41

ELKNÜ preemia laureaat, majandusteaduse kandidaat Pear Tang. Üheksaliikmeline kollektiiv on eesmärgiks seadnud Hiiumaa rajooni majandusliku ja sotsiaalse arengu perspek tiivide uurimise. Töö läheb edukalt .

Tulemuslikult töötab keemiakandidaat Valentin Vassiljevi poolt juhitav loominguline noortekollektiiv Kohtla-Järve

Põlevkivi Teadusliku Uurimise Instituudis.

Teadusasutuste komsomolikomiteede ja NTSN-de tähele panu keskmesse peab järgmisel aruandeperioodil jääma noorte teadusliku kvalifikatsiooni tõstmist takistavate puu

duste väljaselgitamine ja kõrvaldamine ning nende loome energia senisest efektiivsem rakendamine teaduslik-tehnilise

progressi oluliste probleemide lahendamisel. Seltsimehed !

Kommunistliku moraali, nõukoguliku elulaadi omanda mine iga noore poolt on kogu meie kasvatustöö peamisi ees märke.

ÜLKNU XVIII kongress nõudis, et iga komsomoliorgani satsioon propageeriks järjekindlalt kommunistlikke ideaale ning astuks otsustavalt välja meile võõraste kõlblusnormide vastu. Kahjuks peame tunnistama, et pahatihti jäävad noorte kõlbelise kasvatamise küsimused komsomolitöö muude ette

võtmiste, jooksvate ürituste varju. Sotsioloogilised uuringud näitavad , et valdava osa noorte

peamisteks kõlbelisteks autoriteetideks on perekond ja sõp rade ring.

Senisest rohkem tähelepanu peame osutama noore pere konna probleemidele. Komsomoliorganisatsioonide ülesan deks on aktiivselt kaasa aidata terve õhkkonna loomisele

noortes perekondades , nõuda oma liikmetelt tõsist suhtumist laste kasvatamisse . Lisaks rahvaülikooli « Noorte ABC » ja noorte suvepäevade sellesuunalistele üritustele tuleks kom somolikomiteedel enam toetada ettevõtmisi, mis loovad või malusi ühingukaaslaste perekondlikuks suhtlemiseks . Heaks

näiteks on siin Jõgeva rajooni noorteklubi « Hekto » tegevus. Samasugust suunda tuleks arendada ka teiste huvialaklubide töös.

Seltsimehed !

Tähtsal kohal komsomolitöös on sirguva põlvkonna vaba aja organiseerimine. Üksikasjaline programm sisaldub EKP Keskkomitee büroo otsuses « Ülesannetest vabariigi elanike

puhkeaja organiseerimise parandamiseks NLKP XXVI kong ressi nõuete valguses » . Oma olemuselt näib probleemi lahen

dus lihtne. Tuleb vaid saavutada, et noored inimesed õpiksid 42

otstarbekalt ja ratsionaalselt kasutama vaba aega, et see oleks täidetud eesmärgipärase tegevusega, mitte aja surnuks löömisega. Praktikas aga nõuab selle probleemi lahendamine suuri pingutusi, ettevõtlikkust ja mõtteinertsusest ülesaa mist. Pahatihti kuuleme meie linnade ja rajoonide komso

molijuhtide suust, et puuduvad võimalused noorte vaba aja sisukaks organiseerimiseks. Polevat ruume, võimendust, muusikaaparatuuri ja ei tea mida veel. Enamasti on tegemist ettekäändega, mille taha peidetakse oma saamatust ja algatusvõime puudumist. Õnneks on meil ka teistsuguseid näiteid: EKE Ehitus-Montaaživalitsuse noo red ehitasid endale ise noorteklubi Jüri alevis. Eesti Põllu

majanduse Akadeemia üliõpilased leidsid sobivad ruumid ja sisustasid endale alalise diskoklubi. Tahaks loota, et selline

omaalgatus ja aktiivsus vaba aja organiseerimisel leiaks jär gimist kogu vabariigi komsomoliorganisatsioonis.

Me oleme tänulikud vabariigi juhtkonnale, et põhimõttelise lahenduse on leidnud Tallinna endise postkontori hoone kasutamine tulevikus noortemajana.

Spordivõistluste, kontsertide ja teiste massiliste kultuuri

ürituste publiku põhiosa moodustavad noored. Alati ei saa aga rahul olla noorte käitumisega. Kui sellega kaasnevad

veel ürituste organisaatorite vead, võib tagajärjeks olla noorte huligaansus. Noorsoo õigusalase kasvatuse osas oleme viimastel aastatel saavutanud teatavat edu, paranenud on komsomoliorganisat sioonide koostöö siseasjade organitega. Samas peame aga

märkima, et ELKNÜ Keskkomitee, komsomoli linna- ja ra joonikomiteede tegevus noorte õigusrikkumiste ärahoidmi sel , tõeliselt hukkamõistva õhkkonna loomisel iga juhtumi suhtes ei ole olnud piisavalt järjepidev. Selles osas seisab ees palju tööd. Seltsimehed !

Elu nõuab kirjanduselt ja kunstilt üha aktiivsemat osa

võttu sotsiaalsete, ühiskondlik-poliitiliste probleemide lahen damisest.

Kongressidevahelisel perioodil on esile kerkinud mitmeid omanäolisi, erksa sotsiaalse närvi ja madala valulävega noori loovisiksusi – filmirežissööre, teatrilavastajaid, muusikuid , kunstnikke jt. , kelle looming on äratanud laiemat huvi ja leidnud hea vastuvõtu ka väljaspool koduvabariiki. Nimeta gem kineaste Olav Neulandit ja Mark Soosaart ning pianist Kalle Randalut . Merle Karusoo lavastus « Olen 13 - aastane »

Noorsooteatris tunnistati meie maa kümne parima noorsoo 43

teemalise lavastuse hulka kuuluvaks. Üleliidulise tunnustuse on võitnud noored heliloojad Raimo Kangro ja Lepo Sumera ning kunstnikud Ando Keskküla, Marje Üksine ja Kai Luiga.

Kõigele vaatamata esineb puudusi loomingulise noorsooga tehtavas töös. Rohkem tähelepanu peaksid ELKNÜ Keskko mitee, komsomoli linna- ja rajoonikomiteed pöörama sot

siaalse tellimuse rakendamisele noorte autorite loomingu suunamisel. Seltsimehed !

Komsomol näeb kehakultuuri ja spordi arendamises riik liku tähtsusega ülesannet.

Ainuüksi viimase nelja aastaga on VTK norme täitnud ligi 160 000 noort. See on suur ary. Kuid kas võime kindlalt väita, et igaüks neist tegeleb regulaarselt kehakultuuri ja spordiga? Ei saa ju VTK normatiivide täitmist lugeda eesmärgiks oma ette — sihiks olgu noortes igapäevase spordiharrastuse ku

jundamine. Seda eesmärki teenigu ka need arvukad võistlu sed, mida korraldatakse komsomolikomiteede auhindadele . Viimastel aastatel on komsomoli aktiivsel kaasabil ellu

kutsutud huvitavaid massispordiüritusi, nagu « Olümpia kõi gile ! », « VTK märgist olümpiamedalini», « Ole terve! » ja mitmed teised .

Tahaks loota, et NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Minist

rite Nõukogu määrus « Kehakultuuri ja spordi massilisuse edasisest suurendamisest» ning ÜLKNÜ Keskkomitee IX

pleenumi otsus aitavad kaasa kehakultuuri ja spordi hoo gustumisele noorte hulgas.

Üleeile lõppenud NSV Liidu rahvaste v talispartakiaadil autasustas ÜLKNÜ Keskkomitee meie vabariigi koondvõist konda kui kõige nooremat ja perspektiivikamat. Tahaksime

loota, et ÜLKNÜ Keskkomitee oma hinnangus ei eksinud ja et peatselt kuuleme meie noorsportlaste mehetegudest suu res spordis. Seltsimehed!

NLKP XXVI kongressi poolt komsomoli ette seatud üles anded nõuavad kõigilt komsomoliorganisatsioonidelt, igalt kommunistlikult noorelt veelgi suuremat aktiivsust, ühingu sisest distsipliini ja organiseeritust. Aruandeperioodil hoolitses vabariigi komsomoliorganisat sioon järjekindlalt ja visalt oma ridade edasise organisatsioo

nilis-poliitilise tugevdamise, nende lakkamatu kasvu ning võitlusvõime suurendamise eest. Praegu on Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsoo 44

1

ühingu ridades 163 000 noormeest ja neidu , seega 10 000

võrra rohkem kui ELKNÜ XVIII kongressi künnisel. Tõusnud on ÜLKNÜ liikmete haridustase. Üle 60 protsendi

kommunistlikest noortest on kõrgema, lõpetamata kõrgema või keskharidusega. Ligi 15 protsendi võrra vähenes kesk hariduseta töötavate noorte arv .

Eesti komsomoli põhijõud on koondunud vabariigi rahva

majandusse — siin töötab enam kui pool ULKNÜ liikmetest. .

Ule 57 protsendi noortöölistest on meie ühingu liikmed. Aruandeperioodil on komsomoli osakaal suurenenud töös

tuses, kaubanduses ja ühiskondliku toitlustamise süsteemis, kommunaalmajanduses ja teeninduses töötavate noorte hul gas, põllumajanduses.

Paraku aga pööravad mõned komsomolikomiteed ebapiisa vąt tähelepanu kommunistlike noorte arvukuse tõstmisele

meie rahvamajanduse otsustavates lõikudes. Aeglaselt kasvab ehituses ja veonduses töötavate kommunistlike noorte arv. Kuidagi ei saa rahul olla sellega, et vähenes töötavate noorte osakaal ELKNÜ Kohtla - Järve linna, Tallinna Mere

rajooni, Pärnu ja Tartu rajooniorganisatsioonides. Komsomoliorganisatsioonidel on tarvis suurendada komso molituumikut ja selle mõju rahvamajanduse tähtsamates harudes. Meie organisatsiooni arvuline kasv on komsomoli autoriteedi suurenemise veenvaks tõendiks, annab tunnistust noorte teadlikkuse ja ideelise küpsuse tõusust. ÜLKNU

ridade kasvule tuleb pöörata pidevat tähelepanu. Paraku pole see kõikjal nii. Näiteks eelmisel aastal vähendasid kom

somoli vastuvõttu Tallinna Oktoobri rajooni, Viljandi, Kohtla - Järve ning Paide rajoonikomitee. Pikaleveninud suvevaheajast kõneleb fakt, et ELKNÜ Põlva Rajoonikomi tees võeti viie kuu jooksul , maist septembrini vastu vaid viis töötavat noort.

Kongressidevahelisel perioodil on end õigustanud õpilaste ÜLKNU - sse astumise avalduste eelneva läbivaatamise komis jonide loomine komsomoli linna- ja rajoonikomiteede juurde. Häid kogemusi sel alal on komsomoli Kohtla - Järve ja Tartu linnakomiteel ning Tallinna Kalinini rajooni komiteel .

Statistika kinnitab, et peaaegu iga kuues kommunistlik noor vahetab aasta jooksul elu- või töökohta vabariigi piires . Sealjuures kaotab osa noormehi ja neide sideme komsomoli

organisatsiooniga. Eriti suured on kaod Tallinna, Kohtla Järve ja Pärnu linnaorganisatsioonides ning Valga, Jõgeva ja Rakvere rajoonis. See aga näitab, et ÜLKNÜ liikmete 45

arvestuses on suuri puudusi, vajaka jääb individuaalsest tööst kommunistlike noortega.

Arvestusalast tööd on vaja parandada. Sellele juhtis meie tähelepanu ka ÜLKNÜ Keskkomitee.

ELKNÜ Keskkomitee omistab suurt tähtsust meil alanud

üleliidulisele eksperimendile ÜLKNÜ liikmete arvestuse alase süsteemi täiustamiseks .

Oluline osa noortes initsiatiivi kujundamisel ning iga ÜLKNÜ liikme aktiivsuse suurendamisel on komsomoliüles andel. Meid ei tohi muretuks teha asjaolu , et statistika järgi komsomoliülesanne

on

üheksal

kommunistlikul

noorel

kümnest.

Tuleb taotleda kohustuste võrdset jaotamist, nende läbi mõeldust ja konkreetsust, arvestades seejuures kommunist like noorte võimeid ja huve. Aruandeperioodil jätkus komsomoliorganisatsioonide poolt partei kongresside otsuste täitmiseks tehtava töö ülevaatus. Seltsimehed !

NLKP XXVI kongress püstitas meie ette ülesande: luua igas komsomoliorganisatsioonis elav loomeõhkkond . Oluline

osa on selles täita nii grupil kui tsehhi- ja algorganisatsioonil . Harju rajooni «Rahva Võidu » kolhoosi komsomoliorgani satsioon ei ole kuigi suur, kuid seal valitseb elav, seltsimehe lik ja loomeerk õhkkond.

Töötades möödunud aasta rasketes ilmastikutingimustes söödavarumisel ja saagikoristusel, ei tunnistanud majandi

noored puhkepäevi. Kõigis ettevõtmistes ilmutasid nad alga tusvõimet, entusiasmi ja teotahet. Ka algavaks kevadtööde

perioodiks on majandi noored valmistunud eeskujulikult. Kolhoosiklubi juhtimisegi usaldas majand komsomolikomi teele. Selliste tublidena tahaksime me näha kõiki meie kom

somolialgorganisatsioone.

Suur

osa algorganisatsioonide võitlusvõime tõstmisel ,

organisatsioonilis-poliitilise töö korraldamisel on täita kom somoli linna- ja rajoonikomiteedel. Nemad vastutavad otse

selt iga komsomolialgorganisatsiooni käekäigu , tema võitlus võime tõstmise eest .

Kuid mitte kõik linna- ja rajoonikomiteed pole suutnud oma tööd kaasaja nõuetest lähtudes ümber korraldada. Paha tihti jäetakse kahe silma vahele vahetu töö komsomolialg organisatsioonides.

ELKNÜ XVIII kongressil kritiseeriti ELKNÜ Valga Ra joonikomitee mitmeid töösuundi. Möödunud on neli aastat.

Rajoonikomitees on kinnitatud hulk plaane, võetud vastu 46

otsuseid . Sellest hoolimata pole mitmete algorganisatsioonide töös märgata olulist elavnemist, selle sisukamaks muutumist. Meie Valga seltsimehed ei ole suutnud täita neid konkreet

seid nõudeid, mis tulenevad ULKNU Keskkomitee büroo otsusest « ELKNÜ Keskkomitee tegevusest NLKP Keskkomi tee tervituses ÜLKNU XVIII kongressile, seltsimees L. I. Brežnevi poolt peetud kõnes ning ÜLKNÜ XVIII kong ressi otsuses püstitatud ülesannete täitmisel » . Rajoonis on vähenenud komsomoli vastuvõtt, kahanenud kommunistlike

noorte hulk loomakasvatajate ja mehhanisaatorite seas, kokku on kuivanud komsomoli- ja noortekollektiivide arv , eelmisel aastal ei suunatud üleliidulistele komsomoli löök

ehitustele ühtki noort. Loiult töötavad rajooni komsomoli prožektori staap ning komsomoli operatiivrühmad . Peasüü

lasub siin rajoonikomiteel, kuid pole õige kritiseerida ainult teda, ka keskkomitee osakondade abi on olnud vähene.

Sääraste vajakajäämiste peapõhjus on oskamatus näidata igale komsomolialgorganisatsioonile, mida on vaja saavutada ja kuidas seda teha efektiivsemalt ja paremini.

Viimastel aastatel oleme pööranud suurt tähelepanu kom somolikoosolekule. Peab aga märkima, et komsomolikoosole kute ettevalmistamisel ja korraldamisel on veel palju puu dusi. Seda konstateeris ka ELKNÜ Keskkomitee büroo oma otsuses « Tallinna linna komsomolikomiteede tööst komsomo likoosoleku kui kollektiivse juhtimise organi osatähtsuse tõstmisel » . Linna paljudes komsomoliorganisatsioonides ei peetud kinni koosolekute tähtaegadest, pahatihti oli vähene

neist osavõtt. Harva on koosolekutel arutatud ÜLKNÜ-sse mittekuuluvate noortega tehtava töö, komsomoligruppide tegevuse, noorte õiguskasvatuse ja komsomoliprožektori küsimusi. Haruldasteks külalisteks olid komsomolikoosole kutel linna- ja rajoonikomiteede sekretärid, aparaaditöötajad , rajooni- ning linnakomitee liikmed .

Kommunistlike noorte passiivsuse üks põhjusi koosoleku tel on see, et nad ei saa vastust oma ettepanekutele ja kriiti

listele märkustele ei koosoleku käigus ega ka hiljem. Tuleb teha nii, et soov koosolekust osa võtta, arutada seltsimees

tega oma mõtteid, plaane ja ettepanekuid oleks kommunist like noorte sisemine vajadus, et igaüks usuks koosolekute tulemuslikkusse ja otsuste jõusse. Viimastel aastatel on komsomolis hakatud praktiseerima

töö perspektiivset kompleksset planeerimist. Kuid mõned komsomolikomiteed suhtuvad sellesse kui järjekordsesse

moevormi, kus tööplaanid on komplekssed vaid nimetuse 47

poolest. Pahatihti koostatakse plaane kiiruga, plaanid on ebakonkreetsed, töövormide ja meetodite valik vähe põhjen datud , ebapiisavalt on nendes arvesse võetud noorsoo eri

gruppide huve, ei ole ette nähtud positiivse kogemuse tund maõppimist ja levitamist, praktilise abi osutamist algorgani satsioonidele.

Rääkides komsomolikomiteede tööstiilist, ei tohi mööda minna sõna ja teo ühtsuse nõudest, vastuvõetud otsuste täit mise kontrolli küsimustest.

Otsuste täitmise kontroll jääb veel kitsaskohaks paljude

komsomoliorganisatsioonide, kaadri ja aktiivi tegevuses, tihti on see episoodiline ning väljendub vaid puuduste ja möödalaskmiste konstateerimises. Võetakse vastu selliseidki

otsuseid , mida on raske täita ja kontrollida.

Komsomoliorganisatsioonid peavad oma tegevuses kõrvale kaldumatult juhinduma NLKP Keskkomitee otsusest « Kont rolli edasisest täiustamisest NLKP XXVI kongressi otsuste valguses » .

EKP XVIII kongressil kritiseeris EKP Keskkomitee esi mene sekretär Karl Vaino neid komsomolikomiteesid, kes kopeerivad mõningate asutuste kaugeltki mitte parimat töö stiili, kes raiskavad aega kõikvõimalikele nõupidamistele ja istungitele, igat liiki õiendite ja aruannete koostamisele.

Selle vastu on tarvis pidevalt võidelda. ELKNÜ Keskkomitee on vähendanud nõutava informatsiooni hulka, suurendades ühtaegu nõudmisi selle kvaliteedi suhtes . Komsomolitöötajad on hakanud sagedamini viibima organisatsioonides, vestlema noortega, osutama praktilist abi kohtadel. Komsomoli kogu tegevuse parendamine sõltub eelkõige

komsomolikaadri ja -aktiivi poliitilisest küpsusest, asjalikku sest, organisaatorivõimetest ja loomeinitsiatiivist.

Tänu Eestimaa Kommunistliku Partei pidevale hoolitsusele

ja tähelepanule on vabariigi komsomoliorganisatsioonis või mekas, kogenud noorsoojuhtide kaader ja aktiiv . Nende tuu miku moodustavad üle 6500 komsomolis tegutseva noore kommunisti . NLKP liikmed ja liikmekandidaadid on praegu

iga kolmanda komsomoligrupi ja tsehhiorganisatsiooni ning 60 protsendi komsomolialgorganisatsioonide eesotsas. Järgida kaadriga tehtava töö leninlikke põhimõtteid tähen

dab kanda hoolt kaadri poliitilise kasvu eest, esitada igale komsomolitöötajale uusi, elu poolt dikteeritud nõudmisi. Meid ei rahulda see, et mõnede maarajoonide komsomoli komiteede sekretäride hulgas pole üldse põllumajandushari dusega noori. Vaid iga neljanda kolhoosi, sovhoosi kom 48

somoliorganisatsiooni eesotsas on kõrgharidusega põllu majandusspetsialist. Aja nõuetele ei vasta kutsekoolide ja

keskeriõppeasutuste komsomolikomiteede sekretäride kvali fikatsioon ja haridustase. Praktika näitab, et kaadriga seotud küsimusi lahendatakse

edukalt seal, kus komsomolikomiteed kannavad pidevat hoolt kaadri reservi eest ja õpetavad tulevasi noorsoojuhte. Vaba

riigis tervikuna on loodud selleks tingimused. Seminarid, komsomoliaktiivi koolid , õpingud Vilniuse piirkondlikus komsomolikoolis annavad komsomolitöötajatele võimaluse oluliselt tõsta oma ettevalmistuse taset. Nõrgaks on seni jäänud kohtadel tegutsevate komsomoli aktiivi koolide suunamine. Seltsimehed !

Kaadri valik , vastuvõetud otsuste täitmise organiseerimine

ja kontroll, praktiliselt kõik vabariigi komsomolielu aktuaal

sedküsimused — selline on lühidalt öeldes probleemide ring, millega tegelesid aruandeperioodil ELKNÜ Keskkomitee, tema büroo ja sekretariaat. Ühtekokku toimus viisteist Kesk komitee pleenumit, 74 büroo ja 165 sekretariaadi istungit.

Keskkomitee tutvus tähelepanelikult komsomoliorganisat sioonide kogemustega kohtadel, üldistas neid ning taotles

seda, et komsomoli linna-, rajooni- ja algorganisatsioonid saaksid Keskkomiteelt selgeid juhendeid ja konkreetset abi

partei kongresside ja ÜLKNU XVIII kongressi otsuste täit misel.

Seltsimehed delegaadid ! ELKNÜ Keskkomitee, andes kongressile aru möödunud nelja aasta töö tulemustest, tõi esile edusammud ning osutas vajakajäämistele meie noorsooühingu töös. Oleme veendu

nud, et aruande läbiarutamisel ilmutavad delegaadid print sipiaalsust ja kõrget vastutustunnet, vaagivad tõsiselt ja konstruktiivselt meie ette püstitatud uusi ülesandeid. Kong ressiks valmistumise käigus tegid delegaadid ettepanekuid

komsomoliorganite töö parandamiseks, said hinnalisi juhiseid oma algorganisatsioonidelt, linna- ja rajoonikonverentsidelt. Need väärivad tõsist tähelepanu. Seltsimehed !

Möödunud aruandeperioodil suunas sihikindlalt vabariigi komsomolikomiteede tegevust ÜLKNÜ Keskkomitee. Tema töötajate abi on muutunud tõhusamaks. Leninliku Komsomoli võitlusstaabile kuulub meie lugupidamine ja tänu! Seltsimehed !

Komsomoli kogu tegevus on lahutamatult seotud parteiga, 4 ELKNU XIX kongress

49

tema võitlusega kommunistliku ühiskonna ülesehitamise eest. Parteiline juhtimine on komsomoli jõu allikas, tema algatuste, võitlusvõime ja entusiasmi ammendamatu läte. Digustada partei usaldust – see tähendab olla koos temaga võitluse eesliinil.

Organisatsioonilise ja poliitilise tegevuse kõigi vahenditega püüab komsomol tõsta oma liikmete ja kõigi noorte tööalast ning ühiskondlikku aktiivsust, haridus- ja kultuuritaset.

Komsomol kujundab noortes sisemist vajadust olla paremad , vaimselt ja kõlbeliselt rikkamad, juhinduda oma töös ja elus kommunismiideaalidest. Selles näeb Leninlik Komsomol,

kogu meie vabariigi komsomoliorganisatsioon oma kohustust ja kutsumust . Seltsimehed !

Lubage mul kongressi nimel kinnitada EKP Keskkomiteele

ja ÜLKNÜ Keskkomiteele, et meie vabariigi kommunistli kud noored ja kogu noorsugu annavad kogu oma energia ja entusiasmi NLKP XXVI kongressi ajalooliste otsuste ellu viimiseks ja kommunistliku ühiskonna ülesehitamiseks meie maal, lähevad vääriliste saavutustega vastu ÜLKNÜ XIX kongressile. Elagu Leninlik Komsomol abiline!

partei võitlusreserv ja ustav

Elagu Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei rahva juht ja suunaja!

meie

ELKNÜ REVISJONIKOMISJONI ARUANNE ELKNÜ XIX KONGRESSILE

Seltsimehed delegaadid !

Suure tööalase ja poliitilise aktiivsuse õhkkonnas viivad nõukogude inimesed ellu NLKP XXVI kongressil kavanda

tud suurejoonelisi ülesandeid . Lööktööga valmistub meie paljurahvuseline kodumaa tähistama NSV Liidu moodusta mise 60. aastapäeva .

ELKNÜ Keskkomitee aruandekõnes analüüsiti põhjalikult meie vabariigi komsomoliorganisatsiooni tegevust eelmisest komsomolikongressist möödunud aja jooksul, toodi ilmekalt esile vabariigi kommunistlike noorte ja noorte saavutused kommunistlikus ülesehitustöös.

ELKNU XVIII kongressil valitud revisjonikomisjon lähtus oma töös ÜLKNÜ põhikirjast, komsomoli revisjonikomisjo

nide põhimäärusest, partei poolt komsomoli ette püstitatud ülesannetest, eeldusest, et revisjonialane töö on tähtis mitte ainult komsomoliorganisatsioonide finants-majandusliku baasi tugevdamise seisukohalt, vaid et see tugevdab ka kom somolidistsipliini. ELKNU revisjonikomisjon märgib, et aruandeperioodil

tugevnes vabariigi komsomoliorganisatsiooni finantsolukord . Kasvas eelarve tulude osa. Põhilise osa tuludest moodustasid

komsomoli liikmemaksud . Revisjonikomisjon kannab kong ressile ette, et ELKNU eelarve kindlustab täielikult komso

moliürituste finantseerimise, võimaldab eraldada vahendeid komsomoliorganisatsiooni materiaal-tehnilise baasi arenda miseks.

Enamik linnade ja rajoonide komsomolikomiteesid on tul

nud edukalt toime finants-majanduslike plaanide täitmisega. Esiletõstmist väärivad ELKNÜ Viljandi ja Paide rajooniko mitee. Edaspidi peaksid aga sellele töölõigule suuremat tähe

lepanu osutama ELKNÜ Tallinna Lenini rajoonikomitee ja Kohtla - Järve rajoonikomitee. Eelarve kulude osa täitmisel saavutati kokkuhoid. Kõige selle tulemusena töötas vabariigi komsomoliorganisatsioon aruandeperioodil dotatsioonita ULKNU eelarvest. 51

Rõhuv enamik kommunistlikke noori tasub komsomoli

liikmemakse õigeaegselt ja täies ulatuses.

ELKNÜ Keskkomitee, komsomoli linna- ja rajoonikomi teed on regulaarselt arutanud komsomoli liikmemaksude

laekumisega seotud küsimusi, on koos komsomoli revisjoni komisjonidega kontrollinud komsomoliorganisatsioonidelt laekuvate maksude vastuvõtmise ja arvestuse õigsust. Täie printsipiaalsusega arutati komsomoli liikmemaksude laeku

mise olukorda ELKNÜ Tallinna Kalinini, Viljandi ja Kingis sepa rajoonikomiteede büroo istungitel. Nendel komsomoli büroodel tehti revisjonikomisjoni aktides näidatud puuduste kõrvaldamiseks vajalikud järeldused.

Konkreetseid ettepanekuid ja märkusi

liikmemaksude

tasumise kontrolli tugevdamiseks tegid revisjonikomisjonid möödunud aruande-valimisperioodil toimunud linnade ja rajoonide

komsomolikonverentsidel .

Kriitikat

tehti

ka

ELKNU Keskkomitee aadressil, kellelt oodatakse suuremat abi komsomoli linna- ja rajooniorganisatsioonide revisjoni komisjonide töö suunamisel, aktiivi õpetamisel. Suure osa komsomolieelarves moodustasid komsomoliorga nisatsioonide poolt korraldatud üritustest laekunud vahen did. Need vahendid moodustavad ligi ühe kolmandiku eel arve tuludest. Enamik komsomolikomiteesid on aktiviseerinud

tööd nende vahendite kogumisel. Esiletõstmist väärivad ELKNÜ Võru, Tartu ja Kingissepa rajoonikomitee. Liiga väike osakaal on aga nendel tuludel, mis laekuvad makula

tuuri ja vanaraua kogumisest. Komsomolikomiteed peavad aktiviseerima noorte ühiskondlikult kasulikku tegevust, millel on oluline koht noormeeste ja neidude töökasvatuses, mis kannab endas võimsat kõlbelist laengut ning on ühtlasi konkreetne panus komsomolieelarve vahendite suurenda misel.

Ustavana proletaarse internatsionalismi printsiipidele osu tab komsomol tõhusat ainelist abi sõltumatuse ja vabaduse

eest võitlevate riikide noortele. Nii kanti aruandeperioodil noorte laupäevakutel teenitud summadest 88 000 rubla soli daarsusfondi.

Komsomoli rahaliste vahendite õige ja sihipärane kuluta mine ning komsomolieelarve ja finantsdistsipliini range jär

gimine oli aruandeperioodil komsomolikomiteede ja revis jonikomisjonide püsiva kontrolli all. Revisjonide käigus tulime järeldusele, et komsomoli juhtivad organid kulutavad rahalisi vahendeid enamasti säästlikult ja nendele kinnitatud eelarvete piires. 52

Komsomoliorganisatsioonide vahendeid kulutati peamiselt

noorte hulgas tehtavaks ideelis-poliitiliseks kasvatustööks. Seltsimehed !

ELKNÜ revisjonikomisjon kontrollis pidevalt asjaajamise operatiivsust ja kvaliteeti, dokumentide hoidmist komsomoli komiteedes. On piiratud informatsioonide ja aruannete hulka. Kui 1978. aastal esitasid ELKNÜ linna- ja rajooniko miteed ELKNÜ Keskkomiteele 176 plaanilist informatsiooni , siis 1981. aastal nõuti neid 114. Tähtaegselt on informatsioone koostanud ja esitanud ELKNÜ Harju, Paide, Kohtla-Järve, Võru ja Tallinna Oktoobri rajooni komitee. Seda tööd on

vaja parandada ELKNÜ Tallinna Mere, Lenini ja Rapla rajoonikomitees ning Narva linnakomitees. ELKNÜ Keskkomiteel on vaja muuta operatiivsemaks vastuvõetud otsuste, aga ka teiste komsomolidokumentide

väljasaatmine. Nii mõnigi kord jõuavad dokumendid adres saadini suure hilinemisega. Komsomoliajaloo hindamatu allikas on arhiividokumendid. Valdav enamik komsomolikomiteesid on seda mõistnud .

Hästi vormistatuna on materjale arhiivi üle andnud ELKNÜ Sillamäe linnakomitee, Kingissepa , Põlva ja Võru rajooni komitee. Rohkem tuleb sellest tööst hakata lugu pidama

komsomoli Tartu linnakomiteel, Rakvere, Rapla , Kohtla Järve, Jõgeva, Tallinna Lenini ja Mererajooni komiteel . Seltsimehed !

Viimase nelja aasta jooksul on ELKNÜ Keskkomiteele, komsomoli linna- ja rajoonikomiteedele laekunud üle 10 000

kirja, avalduse ja ettepaneku . Aruandeperioodil kontrollis revisjonikomisjon erilise tähelepanuga kommunistlike noorte ja noorte poolt saadetud avalduste ja ettepanekute lahenda mist.

Mitmetes noormeeste ja neidude kirjades tehakse ettepa nekuid komsomolikomiteede töö paremaks korraldamiseks.

Nendes on konkreetseid ja asjalikke nõuandeid ja soove noorte töötajate puhkuse organiseerimiseks, heade olmetingi muste loomiseks , tõstatatakse küsimusi kommunistliku kas

vatustöö parandamiseks. Iga niisuguse kirja taga on inimene, tema mõtted ja kaa lutlused , mõnikord ebameeldivused ja mure, vahel isegi tema

saatus . Siiski esineb veel juhtumeid , kus avaldustesse ja ette panekutesse suhtutakse pealiskaudselt, mõnikord isegi for maalselt ja bürokraatlikult.

Peab tunnistama, et komsomolikomiteed pööravad veel vähe tähelepanu komsomoliaktiivi poolt suusõnalises vormis 53

esitatud ettepanekutele. Kuivõrd hoolikalt ja tõsiselt me suh

tume igasse avaldusse ja ettepanekusse, sellest oleneb suurel määral komsomoli autoriteet. Sellepärast ärgu väljendugu komsomolikomiteede tähelepanelikkus neile saadetud kirjade suhtes mitte üksnes rahustava vastuse andmises. Igast vas tusest peavad kommunistlikud noored ja noored tundma komsomoliorganite otsest toetust nende ette kerkinud prob leemide lahendamisel. Seltsimehed !

Komsomolitöös on oluline oskus jõuda iga kommunistliku nooreni. Mitmesuguste mõju avaldamise vormide hulgas on tähtsal kohal noorsooühingute tublimate liikmete moraalne

stimuleerimine. Aruandeperioodil on meie vabariigis jagatud üle 50 000 erineva komsomoliautasu . Kõik see räägib meie komsomoliaktiivi tublidusest.

Selle tunnustuse tähendust

kipub aga vähendama asjaolu, et sageli antakse autasusid kätte «nurga taga », suure hilinemisega. Paljudel juhtudel ei jää ULKNÜ liikme arvestuskaardile komsomoliautasust mingit jälge. Võib-olla on see ka üks põhjusi, miks komso

molikomiteede poolt ÜLKNÜ liikmetele antud iseloomus tused ja soovitused on äravahetamiseni sarnased, miks nende peamiseks sisuks on üldtuntud fraasid. Komsomoliorganisatsioonide jätkuvale organisatsioonilisele ja poliitilisele tugevnemisele aitas kaasa järjepidev kontroll komsomoliarvestuse

üle.

Paremini on

seda tööd

tehtud

ELKNÜ Pärnu ja Tartu linnakomitees, Võru , Paide, Haap salu , Kohtla-Järve ja Viljandi rajoonikomitees .

Suur hulk ÜLKNÜ liikmeid asub edasi õppima või siirdub armeeteenistusse, jättes end senises õppe- või töökollektiivis komsomoliarvelt maha võtmata. Samuti ei võta ÜLKNÜ liik med end komsomoliarvele kohe uude töö- või õppeasutusse asudes. Suhteliselt kaalukaim osa kõnealustest noortest on komsomoliarvel Tallinnas, Narvas ja Pärnu rajoonis. Lin nade ja rajoonide komsomolikomiteede läbiviidud kontrolli

mised näitasid , et kõige rohkem on arvelt maha võtmata lahkunud ÜLKNÜ liikmeid ehitus-, transpordi- ja kauban dusorganisatsioonides .

Komsomoli linna- ja rajoonikomiteed peavad eelseisvate aastate jooksul senisest enam tugevdama kontrolli kommu nistlike noorte liikumise üle, millele peab aitama kaasa ÜLKNU liikmete arvestuses rakendatav eksperiment . Seltsimehed !

ELKNU XVIII kongressil valitud ELKNÜ revisjonikomis jon töötas plaanipäraselt. 54

Esitades kongressile kinnitamiseks oma aruande, peame vajalikuks ette kanda, et kõik revisjonikomisjoni tegevliik med osalesid aktiivselt revisjonide läbiviimisel, võtsid osa ELKNÜ Keskkomitee pleenumite tööst ja aktiivi õppustest ning osutasid komsomoli linna- ja rajoonikomiteede revisjo nikomisjonidele praktilist abi.

Revisjonialase töö edasisel parendamisel peame vajalikuks, et

komsomolikomiteed

pööraksid

suuremat

tähelepanu

revisjonide käigus üleskerkinud puuduste kõrvaldamisele, kontrolli tugevdamisele revisjoniaktides tehtud ettepanekute täitmise üle .

Suuremate revisjonide läbiviimisele on vaja kaasa haarata

mitte ainult kõiki revisjonikomisjonide liikmeid, vaid seni sest enam ka komsomolitöötajaid ja -aktiivi. Seltsimehed delegaadid ! Vabariigi komsomoliorganisatsioonil on täita vastutusrik

kad ülesanded. Ei ole kahtlust selles, et Nõukogude Eesti noorte ennastsalgav ja visa töö uuel aruandeperioodil saab

veel üheks eredaks tõendiks noore põlvkonna ustavusest Lenini surematutele ideedele .

ÜLKNÜ KESKKOMITEE SEKRETÄRI A. ŽUGANOVI KONE

Lugupeetavad seltsimehed !

Koos kõigi nõukogude rahvastega annavad ka Eesti NSV töötajad kaaluka panuse meie kodumaa majanduse ja kaitse võime tugevdamisse. Aasta- aastalt saab meie vennasvabarii

kide peres rikkamaks ja kaunimaks Nõukogude Eesti, kasvab tema osa Nõukogudemaa majanduses, teaduses ja kultuuris. Nõukogude Eesti komsomoli kontos on palju huvitavaid üri tusi noorte mobiliseerimisel majandusliku , sotsiaalse ja kul

tuurilise ülesehitustöö ülesannete lahendamisele ning noore põlvkonna kommunistliku kasvatuse edasisel parandamisel.

Eestimaa komsomoliorganisatsiooni elus oli kahe kongressi vahelisel ajal mitmeid tähelepanuväärseid sündmusi, seal hulgas ELKNÜ 60. aastapäev ning Eesti komsomoli autasus tamine Tööpunalipu ordeniga. See kodumaa kõrge autasu on ilmekas näide Kommunistliku Partei hoolitsusest Leninliku

Komsomoli, kogu noorsoo eest , annab tunnistust Eesti kom somoli kui ÜLKNÜ ühe väesalga headest tulemustest töös ja õpinguis . Komsomolikongressil on käimas tõsine, asjalik ja printsipiaalne kõnelus saavutatu üle ning määratakse kindlaks edasised konkreetsed ülesanded . Kongressi delegaa tide sõnavõttudes väljenduvad suur armastus ja siiras tänu Kommunistlikule Parteile, tema leninlikule Keskkomiteele ning nüüdisaja väljapaistvale poliitika- ja riigitegelasele, hoolitsevale noorsoo juhendajale seltsimees Leonid Iljitš Brežnevile suure isaliku hoole ja nõudliku tähelepanu eest

noore põlvkonna suhtes, väsimatu võitluse eest rahu kind lustamisel meie planeedil . Nii kongressi ettekandes kui sõnavõttudes esiletoodud arvud ja näited kinnitavad, missuguse huvi ja tööentusiasmi

tõusuga asus vabariigi noorsugu täitma NLKP XXVI kong ressi otsuseid , XI viisaastaku plaane ja ülesandeid . Kongres sieelsel töövalvel tegid Nõukogude Eesti noored ennastsal gavat lööktöcd , ilmutasid suurt sotsiaalset aktiivsust , esitasid

patriootilisi algatusi. Häid sõnu võib selles osas öelda koon diste « Eesti Põlevkivi » ja « Eesti Kalatööstus » , kombinaadi 56

« Kreenholmi Manufaktuur », Eesti Merelaevanduse, Rakvere rajooni Põdrangu sovhoosi , Kirovi-nimelise näidiskalurikol

hoosi, trikotaažitootmiskoondise « Marat » ning teiste ette võtete ja majandite noorte kohta. Vabariigi komsomoliorga nisatsioonide arvel on palju suurepäraseid saavutusi, huvi tavaid algatusi . Just edusammud on aluseks , millest lähtu takse edasiste ülesannete määratlemisel. Ent olgu saavutused kuitahes head , ei saa mööda minna

lahendamata probleemidest, puudustest, kasutamata reservi dest meie töös. Komsomoliorganisatsioonid peavad partei lähimate abilistena rohkem kaasa aitama meie majanduspo

liitika ja kokkuhoiurežiimi kindlustamisele, teaduslik -tehni lise progressi kiirendamisele.

Kahjuks on noorte hulgas veel liiga palju praagitegijaid, töönormide mittetäitjaid , töödistsipliini rikkujaid . Niisuguste ilmingute üle peavad rahutust tundma mitte ainult tootmis juhid , vaid ka komsomoliorganisatsioonid . Komsomolikomi teed peavad aktiivsemalt mõjutama töö- ja tehnoloogilise

distsipliini tugevdamist, looma igas tootmiskollektiivis salli matuse õhkkonna mistahes ebamajanduslikkuse ilmingu suhtes.

Vaja on tugevdada veelgi komsomolikomiteede šeflust

kapitaalehituse, transpordi, kaubanduse ja teeninduse üle . Suurt abi peab komsomol osutama tootmisettevõtete rekonst rueerimisel .

NLKP XXVI kongress osutas täie teravusega vajadusele suurendada ennaktempos põllumajanduslikku tootmist, eel kõige aga loomakasvatust, millel on eriline tähtsus toitlus

programmi realiseerimisel. Teame, et paljud komsomoliko miteed teevadki ulatuslikku poliitilist ja organiseerimistööd liikumise raames .

« Loomakasvatus

on

komsomoli

lööktöörinne »

Komsomol on olnud ja on alati partei ustav abiline ja võitlusreserv.

Ent tugevad on ainult poliitiliselt aktiivsed , asjatundlikud , oma tööd armastavad ning tööd teha oskavad, oma kodumaa kaitsmiseks alati valmis olevad inimesed . Niisuguse noore

põlvkonna kujundamine, nagu rõhutas NLKP XXVI kong ress , on komsomolitöös kõige tähtsam , kõige peamine. Iga

komsomolikomitee esmajärguline ülesanne on tõsta ideelis

poliitilise kasvatustöö efektiivsust, selle asjalikkust ja konk reetsust, kindlustada kompleksne kasvatustöö nii töö- kui

õppekollektiivides, aga ka elu- ja puhkekohtades. Väga oluline on oskus ühendada noorsoo teoreetiline ette 57

valmistamine aktuaalsete ühiskondlike ja tootmisprobleemide lahendamisega, tõsta poliithariduse osatähtsust praktiliste ülesannete

lahendamisel.

Komsomolikomiteedel

on

vaja

suurema vastutustundega, läbimõeldult korraldada komso moli poliit- ja majandusõpet. Vaatamata headele arvulistele näitajatele langeb mõneski komsomoliorganisatsioonis kom

somoli poliitõpperingidest välja kümneid ja kümneid noori, kes end lihtsalt kirja panid , ent aktiivselt õppetöös osalema

ei hakanudki. Sageli on põhjuseks seegi, et propagandistid ei arvesta noorte üldharidustaset, nende informeeritust, eri ala, huve ja vajadusi.

Noorsoo ideelis -poliitilise kasvatustöö tõhustamisel on vaja paremini kasutada leninliku arvestuse « Viime ellu NLKP XXVI kongressi otsused ! » laialdasi võimalusi, tõsta noortes vastutust isiklike kompleksplaanide täitmisel. ÜLKNÜ Keskkomitee peab tähtsaks, et propaganda- ja

agitatsioonitöö annaks noortele vajalikke teadmisi, veenvaid

vastuseid neid huvitavatele küsimustele, õpetaks iseseisvalt mõtlema, õigesti orienteeruma informatsioonitulvas. Me ei tohi hetkekski unustada, et noorte maailmavaade kujuneb äärmiselt terava ideoloogilise võitluse tingimustes.

Meie vaenlased püüavad kõigi vahenditega kahjustada kas vava põlvkonna ideelis -kõlbelist hoiakut. Komsomoliorgani satsioonide ülesanne on noori õpetada klassivõitluse posit sioonilt. Noor inimene, kes puutub kokku keerukate nähtus tega, kodanliku ja mauistliku propaganda ilmingutega, peab oskama neid kriitiliselt, klassipositsioonilt hinnata. Komsomoliorganisatsioonid on kutsutud kasvatama noortes kindlat veendumust marksismi-leninismi ideede ajaloolises õigsuses, poliitilist valvsust, oskust anda otsustav vastulöök sotsialismi vaenlaste väljamõeldistele. Eriti tähtis on see

piirilähedastes rajoonides, sadamalinnades, kus noored puu tuvad tihti kokku välismaa kodanikega. Arvestama peab ka

seda, et meie ideoloogilised vastased kasutavad kõige erine vamaid vahendeid , et mõjutada nõukogude noorsugu raa

diot, televisiooni, ajakirjandust, moodi, kirikut. Meie arvates peaksid komsomolikomiteed paremini korral

dama tööd noorte kaluritega nii merel kui ka kaldal, puhkuse ajal. Meie kodumaa ajalugu tuleb noortele lähedaseks muuta. Kulikovo välja ja Borodinod, Peipsit ja Poltaavat, Mamai kurgaani ja Väikest maad, Lenini linna ja Moskvat peaks lähedaseks pidama igaüks. Valmistudes NSV Liidu moodustamise 60. aastapäevaks, 58

on vaja erilist rõhku pöörata noorte internatsionalistlikule ja patriootilisele kasvatustööle. Käisin meie maa ühes vanemas kõrgkoolis

Tartu Riik

likus Ülikoolis. Ülikooli ajalugu , traditsioonid , tema kaalukas panus nii Eesti kui kogu meie maa teadusesse ja kultuuri kinnitavad veel kord proletaarse internatsionalismi, kõigi rahvaste ja rahvuste õitsengu leninlikke põhimõtteid maa ilma esimeses sotsialistlikus riigis.

Meie päevade ülesanne, partei nõue on, et iga kommunist lik noor oleks aktiivne võitleja. Eestimaa esimestele kommunistlikele noortele said osaks

rasked katsumused . Kakskümmend aastat võitlesid nad koos

kommunistidega kapitali ikke vastu, nõukogude võimu taas

kehtestamise eest. Alatiseks on komsomoli ajalukku jätnud oma nimed J. Kreuks, A. Sommerling, V. Klementi ja paljud teised, kelle elu on oma kodumaa ja rahva teenimise ees kujuks.

Komsomoliorganisatsioonid

peavad

veelgi

aktiivsemalt

tegema patriootilist kasvatustööd , hoogustama üleliidulist matka partei ja nõukogude rahva revolutsiooni-, lahingu- ja töökuulsuse paikadesse, üleliidulist kommunistlike noorte ja

noorte, pioneeride ja õpilaste ekspeditsiooni « Suure Isamaa sõja kroonika » .

Eesti Laskurkorpuse võitlejate, kõigi nende väeosade kan gelaslikku võitlusteed, kes vabastasid Nõukogude Eesti fašistlikest vallutajatest, ei tohi unustada. Heaks näiteks on Võru rajooni noorte jäljeküttide töö, nad on välja selgitanud

juba üle 2500 sõjamehe nime, kes andsid oma elu Võrumaad vabastades.

Väga tähtis on parandada noorte moraalset ja poliitilist,

psühholoogilist, füüsilist ja sõjalis - tehnilist ettevalmistust teenimiseks Nõukogude armees, laiendada tehnikaklubide, -ringide võrku, suurendada kehakultuuri osa noorukite ja

laste elus , nagu seda nõuab meilt ÜLKNÜ Keskkomitee IX pleenumi otsus. Eesti komsomolil on väärt kogemusi noorte mobiliseerimi sel spordiehituste rajamisele. Pean silmas vabariigi noorte ennastsalgavat tööd 1980. aasta olümpiamängude objektide,

eriti purjespordikeskuse ehitamisel Tallinnas. Loodame, et komsomolikomiteed ei jäta ka tulevikus unarusse tööd mas

silise kehakultuuri ja spordi arendamisel. Noore inimese kujundamine eeldab halastamatut võitlust minevikuigandite vastu, kõrvalekaldumiste vastu meie mo raalist ja kõlblusnormidest. 59

Vaatamata sellele , et 1981. aasta andmetel vähenes ala ealiste kuritegevus, juhime vabariigi komsomoli Keskkomi tee tähelepanu vajadusele tugevdada võitlust noorte õigus korrarikkumistega ja eriti joomisega. Kas tõesti ei suuda 2500 tugevat, võitlusvõimelist komsomolialgorganisatsiooni aidata neid , kes vajavad abi ? Kas tõesti ei suuda nad kutsuda korrale väärastunuid , luua sallimatuse õhkkonda korrarik kujate suhtes ?

Ka ateistliku kasvatamise küsimused on ikka veel aktuaal

sed . Pole ju saladus, et osa noori, ka kommunistlikke noori, suhtuvad religioonisse ükskõikselt, nad ei näe selles ei halba ega head . Ainuüksi möödunud aastal ristiti vabariigis kirik likult üle 3000 lapse. See on tõsine möödalaskmine komso moliorganisatsioonide töös .

Hästi läbimõeldud vaba aja sisustamine aitab kaasa kõrgete moraaliomadustega, sügava vaimse kultuuriga ja laia silma ringiga , loomevõimelise inimese kujundamisele. Meie maal

ja kaugemalgi teatakse ja hinnatakse teie suurepäraseid laulupeotraditsioone. Selline massilise töö vorm on saanud heaks esteetilise kasvatuse vahendiks .

Loodame, et Eesti komsomol soodustab ka edaspidi noorte

kunstiarmastust, arvestab paremini noorte vajadusi vaba aja sisustamiseks, aitab kaasa, et ilu tunnetus jõuaks noorte teadvusesse, soodustaks noore inimese vaimset arengut, iga külgselt haritud inimese kujundamist. Kongressil pöörati õigustatult tähelepanu noore perekonna probleemidele, vajadusele täiustada kasvatustööd ühiselamu tes, elukohas . Kõik see on tähtis ja peab olema komsomoli komiteede tähelepanu keskpunktis. Seltsimehed !

Ettekandes ja delegaatide sõnavõttudes räägiti mitmetest huvitavatest kogemustest töös noorsoo eri kategooriatega.

Õigesti keskendati tähelepanu esinevatele puudustele, lahen damata probleemidele, nimetati konkreetsed teed nende

kõrvaldamiseks. Luban teile, et ÜLKNÜ Keskkomitees vaa datakse hoolikalt läbi kõik kongressil väljaöeldud märkused ,

ettepanekud

Mis puutub õppivasse noorsoosse, siis hoopis järjekindla malt on vaja lahendada kasvava põlvkonna eluks ja tööks

ettevalmistamisega seotud küsimused. Koolilõpetajad astuvad teinegi kord ellu piisava ettevalmistuseta, neil puudub kül laldane ettekujutus põhilistest elukutsetest, ollakse abitud oma eluplaanide määratlemisel . Meid ei saa rahulikuks jätta fakt, et osa alaealisi suhtub põlgusega füüsilisse töösse , 60

püüab tööle minna ükskõik kuhu , ainult mitte materiaalse tootmise sfääri .

Ühtlasi on vaja sihikindlalt kasvatada noortes armastust teadmiste ja teaduse vastu , tahet pidevalt tõsta oma üldhari duslikku taset. Palju on neid tootavaid noori , kellel ei ole

keskharidust ja kes kuskil ei õpi. Suur on väljalangevus õhtu- ja kaugõppekeskkoolidest. Tuleb taotleda, et süstemaa tilise õppimise ja pideva eneseharimise vajadus jõuaks kõigi noorte teadvusesse, et keskkoolilõpetajad ei jääks peatuma saavutatul .

Läheneb pioneeriorganisatsiooni 60. aastapäev. See on meie

kõigi pidupäev. Ka edaspidi on vaja pioneerirühmadele ja -salkadele osutada praktilist abi, teha kõik selleks, et iga noor leninlane kasvaks tõeliseks inimeseks, aktiivseks kom munismi eest võitlejaks.

Tähtis koht spetsialistide ettevalmistamisel on kõrgkooli del ja keskeriõppeasutustel. Me teame, et Eesti kõrgkoolide ja tehnikumide komsomolikomiteed osalevad aktiivselt kva lifitseeritud kaadri ettevalmistamisel ja kasvatamisel . Huvi

on äratanud gruppide vahel toimuvad ülevaatused, teadus liku uurimistöö korraldus, eriti vastavate konverentside läbi viimine. Nii on näiteks Eesti Põllumajanduse Akadeemias

saanud traditsiooniliseks kooli lõpetanud noorte spetsialistide kutsealakonkursid , keskastme juhtide eesrindliku kogemuse

koolid. Huvitavaid ettevõtmisi võib täheldada üliõpilaste ehitusmaleva tegevuses.

Samal ajal ei suhtu veel mitte kõik üliõpilased ja keskeri õppeasutuste õpilased kohusetundlikult oma peamisse

töösse - õppimisse. Mitte alati ei võeta loengutelt puudu mist kui tööluusi , eksamil saadud mitterahuldavat hinnet kui tootmispraaki. Loodame, et Eesti NSV kõrgkoolide kollektiivid asuvad sihikindlalt otsima üliõpilaste teadusliku uurimistöö tõhus

tamise teid , muuhulgas luues üliõpilaste teadusrühmi ja

konstrueerimisbüroosid, noorte loomingulisi komplekskol lektiive.

Kongressil tõstatatud küsimuste lahendamine nõuab igalt eeskätt elavat , loomingulist õhkkonda, veelgi suuremat aktiivsust, ÜLKNÜ liikmete distsiplineeritust, organisatsioonisisese töö edasist täiustu

komsomoliorganisatsioonilt mist .

ELKNÜ Keskkomitee on palju teinud komsomoli alg-,

linna- ja rajooniorganisatsioonide võitlusvõime ning autori teedi tõstmiseks . Seda näitasid ilmekalt möödunud aruanded 61

ja valimised . Kuid nagu kuulsime kongressi ettekandest, ei ole siiski kõigis komsomoliorganisatsioonides jõutud iga noo reni. Seda kinnitab fakt, et vabariigi komsomoliorganisat sioonis on ligi 2500 ÜLKNÜ liiget, kes pole end töö- või õppekohta vahetades vanast algorganisatsioonist komsomoli

arvelt maha võtnud , kusjuures kolmandik neist kuulub Tal linna Mere- ja Oktoobri rajooni arvele. Igal aastal ei võta

neli kuni viis tuhat kommunistlikku noort end õigeaegselt arvele .

Ka edaspidi peab täiustuma komsomoli linna- ja rajooni

komiteede, ELKNÜ Keskkomitee ning tema osakondade töö stiil .

Komsomoli Keskkomitee, linna- ja rajoonikomiteed peavad olema elule lähemal , tõstma algorganisatsioonide töö juhti

mise taset. Sellele peab kaasa aitama komsomoliorganisat sioonide ülevaatus NLKP XXVI kongressi otsuste täitmisel . Seltsimehed !

Hoolimata komplitseerunud rahvusvahelisest olukorrast ,

imperialismi ja reaktsioonijõudude rünnete ägenemisest, astub meie kodumaa kindlal sammul edasi. Iga päevaga tugevneb sotsialismi võimsus.

Nõukogude inimesed on ühtsemana kui kunagi varem koondunud Kommunistliku Partei ümber. Meie noorsugu on

ustav revolutsioonilipule. Komsomoli ülesandeks on veelgi visamalt ja järjekindlamalt kujundada sirguvas põlvkonnas ajaloolise vastutuse tunnet sotsialismi saatuse, meie kodumaa õitsengu ja julgeoleku eest.

Meie vanemad seltsimehed, veteranid , noortejuhendajad , kommunistid annavad kogu oma jõu, teadmised ja kogemu sed kasvava põlvkonna kommunistlikuks kasvatamiseks. Kommunistlike noorte ülesanne on vastata nende hoolitsusele heade saavutustega töös ja õppimises .

Parteiline juhtimine on Leninliku Komsomoli jõu ja loo meinnu ammendamatuks allikaks. Eestimaa kommunistid on alati olnud eeskujuks noorsoole leninliku hoole osutamisel. Lubage, seltsimehed , ÜLKNÜ Keskkomitee nimel selle eest

tänada vabariigi kõiki kommuniste, parteiorganisatsioone, linna- ja rajoonikomiteesid .

Me oleme kindlalt veendunud , et Eesti komsomoliorgani satsioon kui ÜLKNÜ väesalk annab omapoolse kaaluka panuse NLKP XXVI kongressi ajalooliste otsuste elluviimi seks ja läheb vääriliselt vastu ÜLKNÜ XIX kongressile ning NSV Liidu moodustamise 60. aastapäevale. 62

EESTIMAA LENINLIKU KOMMUNISTLIKU NOORSOO ÜHINGU XIX KONGRESSI

OTSUS ETTEKANDE PÕHJAL «ARUANNE ELKNÜ KESK KOMITEE TOOST JA KOMSOMOLIORGANISAT SIOONIDE ÜLESANDED NLKP XXVI KONGRESSI OTSUSTE VALGUSES »

Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu XIX kongress toimub NLKP XXVI kongressi ajaloolisi otsuseid edukalt ellu viiva nõukogude rahva kõrge tööalase ja polii

tilise aktiivsuse õhkkonnas. Vabariigi Tööpunalipu ordeniga autasustatud komsomoliorganisatsiooni noormehed ja neiud

annavad oma ennastsalgava töö, väga hea õppimise ja ees kujuliku ajateenistusega kaaluka panuse NLKP XXVI kong ressil kavandatud kommunistliku ülesehitustöö grandioosse programmi realiseerimisse.

Noorsoo tööalase ja ühiskondlik-poliitilise aktiivsuse tõu sule avaldasid tohutut mõju sellised tähtsad sündmused nagu

V. I. Lenini 110. sünniaastapäev, Eestimaa Kommunistliku Partei 60. aastapäev ning vabariigis nõukogude võimu taas kehtestamise 40. aastapäev.

Kommunistlikud noored ja noored toetavad koos kõigi

nõukogude inimestega üksmeelselt Kommunistliku Partei sise- ja välispoliitikat, kiidavad tervenisti ja täielikult heaks NLKP Keskkomitee ja tema Poliitbüroo eesotsas ustava leninlase, tänapäeva väljapaistva poliitika- ja riigitegelase

seltsimees L. Brežneviga – poliitilise joone ja praktilise tegevuse. ELKNÜ XIX kongress avaldab südamlikku tänu Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomiteele noorsoo eest kantava igapäevase hoole ning vabariigi komsomoliorganisat siooni tegevuse targa suunamise eest . Oma XIX kongressi eel on vabariigi komsomol organisat siooniliselt ja poliitiliselt tugevnenud , suurenenud on tema osa majanduslikus ja kultuurilises ülesehitustöös. Aruande

perioodil oli komsomoli põhitähelepanu keskendatud kasvava põlvkonna marksistlik-leninliku maailmavaate kujundami sele, tema ideelisele ja kõlbelisele karastamisele ning nõu kogude patriotismi ja proletaarse internatsionalismi ideede 63

kinnistamisele tema teadvuses. Noored õpivad suure huviga tundma revolutsiooniteooriat, NLKP poliitikat, partei XXVI

kongressi ja NLKP Keskkomitee pleenumite materjale , L. Brežnevi teoseid, tema suurepäraseid raamatuid « Väike maa » , «Taassünd », «Uudismaa » ja « Mälestused ». Neist on

noortele saanud eluõpikud . Komsomoliorganisatsioonid on tõhustanud noorte sõjalis-patriootlikku kasvatamist, taganud

nende aktiivse osavõtu ekspeditsioonist « Suure Isamaasõja kroonika » .

Vabariigi komsomol võtab energiliselt osa partei majan duspoliitika elluviimisest . Tarmukalt organiseeriti sotsialist likku võistlust kümnenda viisaastaku ülesannete eduka täit

mise eest, laialt on levinud patriootlik massiliikumine « Ühe teistkümnendale viisaastakule noorte lööktöö,

teadmised ,

algatusvõime ja looming! » . Rohkem kui 10 000 noort töötajat ning 110 komsomoli- ja noortekollektiivi täitsid üheteistküm nenda viisaastaku esimese aasta ülesanded enne tähtaega . Edasi on arenenud komsomoliorganisatsioonide šeflus täht saimate rahvamajandusobjektide ehitamise ning kaubanduse, teeninduse ja transpordi üle. Ühiskondliku üleskutse korras

on meie maa ja koduvabariigi uusehitustele suunatud enam kui tuhat noort, teenindussfääri aga 6400 inimest . Oma panuse annavad komsomoliorganisatsioonid agraar

tööstuskomplekside arendamisse ja toitlusprogrammi reali seerimisse. Hoogustunud on komsomoli- ja noortekollektii vide võistlus kõrge maaviljeluskultuuri eest, liikumine « Loomakasvatus on noorte lööktöörinne » , šeflus maaparan duse üle. Komsomoliorganisatsioonid osutavad pidevat tähe lepanu töötavate noorte haridustaseme tõstmisele, noorte vaba aja sisustamisele, nende kaasatõmbamisele kehakultuuri ja sporti , suurel määral aitasid sellele kaasa XXII olümpia

mängud meie kodumaa pealinnas Moskvas. On suurenenud komsomoliorganisatsioonide osa võitluses õpilaste ja üliõpi laste sügavate ja kindlate teadmiste eest , selle eest, et nad omandaksid töövilumusi. Ainuüksi 1981. aastal said ligikaudu

2600 üliõpilast töökarastuse Eesti Üliõpilaste Ehitusmalevas, enam kui 1600 koolinoort aga Eesti Õpilasmalevas . Rohkem

on hakatud tähelepanu pöörama töölisklassi ja kolhoositalu rahva väärilise vahetuse ettevalmistamisele, sisuliselt on rikastunud komsomoli šeflus kutsekoolide üle . Täiustunud on

pioneeriorganisatsiooni juhtimine. Järjekindlalt areneb organisatsioonisisene demokraatia.

Paraneb organisatsiooni kvalitatiivne koosseis , täiustuvad tööstiil ja -meetodid . Aruandeperioodil astus komsomoli 64

enam kui 74 000 noort , suurenes kommunistlike noorte osa kaal juhtivates majandusharudes, rahvamajanduse tähtsai mates lõikudes . Paranes kaadri ja aktiivi valik , kasvatamine ja õpetamine. Tänu parteiorganisatsioonide hoolitsusele tugevnes parteiline tuumik komsomolis. Kõige selle juures märgib kongress, et rea komsomoliorga

nisatsioonide tegevus ei vasta veel kaasaja nõuetele. Üksikud komsomolikomiteed ei võta tarvitusele piisavaid abinõusid võitleva hoiaku tugevdamiseks algorganisatsioonides; selleks, et iga ÜLKNÜ liige oleks teistele eeskujuks oma töös, õpin gutes ja ühiskondlikus elus . Ebapiisava efektiivsusega lahen

datakse noorte kompleksse kommunistliku kasvatamise probleeme ning tõhustatakse vahetult noorte seas tehtavat organiseerimis- ja poliitilist tööd. Mõned komsomoliorgani satsioonid korraldavad aeglaselt ümber ideelist kasvatustööd

NLKP XXVI kongressi otsuste valguses. Selle läbiviimisel ei praktiseerita täiel määral diferentseeritud lähenemist noorsoo eri kategooriatele ja gruppidele. Agitatsiooni- ja propagandatöös ei selgitata noortele neid erutavaid sündmusi ja probleeme alati õigel ajal ning ammendavalt. Puudusi kohtab noorte poliit- ja majandusõppe osas.

Formalismi esineb noorte töötajate sotsialistliku võistluse organiseerimises, kokkuhoiu ja säästlikkuse eest peetava võitluse korraldamises ning töödistsipliini tugevdamisel. Eda sist tõhustamist vajab eriti noorukite kõlbeline kasvatamine. Komsomoliorganisatsioonid ei tegele piisavalt noorte vaba aja küsimustega, ei tõmba noori kaasa kunsti- ja tehnilisse loomingusse. Mõnede koolide, kutsekoolide, tehnikumide ja kõrgkoolide komsomoliorganisatsioonide hool õpilaste ja üli õpilaste teadmiste kvaliteedi ning nende tööks ja ühiskond likuks eluks ettevalmistamise eest jääb liiga napiks.

Reas komsomoliorganisatsioonides on noortega tehtav individuaalne töö nõrk, esineb tõsiseid puudusi ÜLKNÜ liik mete arvestuses, kriitika ja enesekriitika arendamises, vastu võetud otsuste täitmise kontrollimises .

Ära kuulanud ja igakülgselt läbi arutanud ELKNÜ Kesk komitee aruande, otsustab Eestimaa Leninliku Kommu

nistliku Noorsooühingu XIX kongress : tunnistada ELKNÜ Keskkomitee tegevus , mis oli suunatud NLKP XXVI kong ressi poolt püstitatud noorsoo kommunistliku kasvatamise

ülesannete lahendamisele ning tema kaasatõmbamisele kommunistliku ülesehitustöö programmi elluviimisele, rahul davaks .

5 ELKNO XIX kongress

65

I

Vabariigi komsomoliorganisatsioonide tähtsaim

ülesanne on kujundada noores põlvkonnas kommunistlikku maailmavaadet , klassiteadlikku suhtumist ühiskondliku elu nähtustesse, kõrget poliitilist kultuuri , kõlbelist puhtust ja aktiiv set eluhoiakut . Komsomolikomiteed on kutsu tud täitma NLKP XXVI kongressi juhiseid po

liitiliselt aktiivsete, asjatundlike, tööd armas

tavate ja tööd teha oskavate, oma kodumaa kaitseks alati valmis olevate inimeste põlv konna kasvatamise kohta .

1. ELKNÜ XIX kongress kohustab komsomoliorganisat sioone keskendama põhitähelepanu noortel kommunistliku maailmavaate ja meie partei poliitika sügava mõistmise kujundamisele, nende karastamisele klassiteadlikkuse vai

mus ; korraldama tööd niimoodi , et revolutsiooniteooria omandamine sulaks orgaaniliselt ühte kommunistlike noorte praktiliste tegude, nende eluga. Noortes on tarvis arendada huvi ühiskonnateaduste, NLKP dokumentide, meie partei ja riigi juhtide teoste sügava tund maõppimise vastu. On tarvis muuta sisukamaks iga pioneeri- ja komsomoli organisatsiooni poliitiline elu, kujundada neis terviklikku revolutsioonilist maailmavaadet.. Täielikumalt tuleb ära

kasutada komsomoli poliitõppe uue struktuuri võimalusi . Pidevalt tuleb kanda hoolt selle eest, et kogu massilises

poliitilises töös võetaks arvesse noorte üldhariduslikku ja kultuuritaset, et sel tööl oleks kindel ideoloogiline suunitlus

ja ründav iseloom, et ta kujundaks noortes partei ja kogu rahva ettevõtmistes osaleja tunnet . Järsult teravnenud ideo

loogilise võitluse tingimustes peavad komsomoliorganisat sioonid aktiivselt paljastama antisovetismi ja antikommu

nismi, tõhustama noorte kasvatamist poliitilise valvsuse, rahu ja sotsialismi saatuse eest kõrge kodanikuvastutuse tundmise, kodumaa ja sotsialistliku sõprusühenduse ning ülla kommunismiürituse eest kangelasteoks valmisoleku vaimus .

2. Poliitilises kasvatustöös tuleb osutada erilist tähelepanu vajadusele näidata eredalt ja veenvalt kommunistliku üles ehitustöö ülevust, sotsiaalsete ja majanduslike ümberkujun duste tohutuid mastaape, partei , rahva ja Leninliku Komso 66

.

moli võitlust NLKP XXVI kongressi otsuste elluviimise ning ühiskondliku tootmise efektiivsuse ja töö kvaliteedi tõstmise eest kõigis rahvamajanduse lülides . Paremini tuleb korral

dada poliitilist selgitustööd , tõsta eelkõige õpilaste, üliõpi laste, loomingulise noorsoo, noorte meremeeste ja kalurite huvi ajakirjanduse vastu. Suuline ja näitagitatsioon tuleb oskuslikult ühendada, täiustada loengulist propagandat, aktiviseerida lektorite gruppide tööd noorte ühiselamutes ja elukohajärgselt. Komsomolitöötajad ja -aktivistid peaksid regulaarselt esinema noorte ees meie maa poliitilise ja ma janduselu ning rahvusvaheliste sündmuste aktuaalsetel tee

madel, andma argumenteeritud vastuseid noori erutavatele küsimustele, kasutades selliseid töövorme nagu ühtne poliit päev, ühiskondlik -poliitilised lugemised , küsimuste ja vas tuste õhtud , lahtise kirja päevad jne. On tarvis tagada noor

sooajalehtede ja -ajakirjade, raadio ja televisiooni noorte saadete toimetuste töö mõjusus , kanda hoolt ajakirjanike kaadri kasvatamise ja nende meisterlikkuse tõstmise eest.

Komsomoliorganisatsioonidel tuleb paremini kasutada nii perioodilise trükisõna kui ka seinalehtede, kohaliku ringhää lingu ning näitagitatsiooni võimalusi. 3. Valmistudes vääriliselt tähistama NSV Liidu moodusta mise 60. aastapäeva , on komsomoliorganisatsioonidel tarvis tõhustada noorsoo internatsionaalset kasvatamist ja teha seda

tööd sihipäraselt ning järjekindlalt. Sirguvale põlvkonnale tuleb sisendada Nõukogude Liidu rahvaste vennaliku sõpruse ja vääramatu ühtsuse tunnet, uhkust oma sotsialistliku isa maa üle. Järjekindlalt ja ründavalt on tarvis võidelda katsete vastu õhutada natsionalistlikke eelarvamusi üksikute noorte teadvuses, astuda otsustavalt välja ükskõik milliste rahvus poliitika leninlikest põhimõtetest kõrvalekaldumiste vastu . Argumenteeritult tuleb paljastada meie maa ajaloo ja

NLKP rahvuspoliitika kodanlikke võltsijaid . Komsomoliko miteede tähelepanu on tarvis juhtida vene keele kui rahvuste

omavahelise suhtlemise keele õppimisele. Sel eesmärgil tuleb laiendada vastavate ringide ja klubide võrku. 4. Komsomolikomiteed peavad parandama noorsoo patrioo tilist kasvatamist, aktiivselt propageerima Kommunistliku Partei ja nõukogude rahva revolutsiooni-, võitlus- ja töötra

ditsioone, NSV Liidu relvajõudude kangelastegusid; kasva tama igas noores veendumust sotsialismiideede õigsuses ja

võitmatuses, tõstma poliitilist valvsust , valmisolekut kodu maa, sotsialismi saavutuste kaitseks. Tuleb mitmekesistada üleliidulise matka vorme ja süvendada selle sisu , tagada iga 67

komsomoliorganisatsiooni osavõtt ekspeditsioonist

« Suure

Isamaasõja kroonika » , regulaarselt korraldada revolutsiooni kuulsuse nädalaid, mälestusvalveid , sõjalis-sportlikke mänge

« Kotkapoeg » ja « Põuavälk » . Pidevat tugevdamist nõuavad komsomoliorganisatsioonide šeflussidemed sõjaväeosadega, põhjalikku parendamist noorte ettevalmistus ajateenistuseks Nõukogude armees ja sõjalaevastikus, noormeeste suunamine sõjaväelistesse õppeasutustesse. 5. Komsomoliorganisatsioonidel

tuleb

tõhustada

noore

põlvkonna kõlbelist kasvatamist. Aktiivselt on tarvis propa geerida noorte seas kommunistliku kõlbluse, tööarmastuse, aususe, tagasihoidlikkuse, hingesuuruse ja inimlikkuse üllaid eeskujusid . Kommunistide, vanemate seltsimeeste eeskujude najal tuleb kujundada noortes üllaid kõlbelisi omadusi ja aktiivset eluhoiakut, mis teevad inimesest vankumatu võit

leja, ennastsalgava töömehe, oma kodumaa tulihingelise pat rioodi. On tarvis kasvatada noortes viisakust, vastutule likkust, austust vanemate inimeste vastu , oskust arvestada teiste inimestega, pidada sõna, olla alati täpne ja kohuse truu .

Noorsoo kõlbelisel kasvatamisel peavad komsomoliorgani satsioonid võtma arvesse, et see on mitmetahuline, pidev

protsess, mis kulgeb kõikjal, kus noored töötavad , õpivad, viibivad ajateenistuses, puhkavad. Selles töös ei tohi olla pisiasju , teisejärgulisi küsimusi . Komsomolikomiteede kohus on kasvatada noortes püüdu ennast täiendada, hoida ja roh

kendada igaühe hingevara, näha temas isiksust, kujundada inimesse, tema sisemaailma tähelepaneliku suhtumise õhk konda. Laialdasemalt tuleb praktiseerida diskussioonide ja

dispuutide läbiviimist moraali teemadel, noori erutavates teravates küsimustes.

Üheaegselt üllate kõlbeliste

omaduste kasvatamisega

noortes on tarvis pidada otsustavat võitlust ükskõik milliste

nõukogulikule elulaadile ja kommunistlikule kõlblusele võõ raste inetute nähtuste vastu . Meie kommunistlike noorte seas ei tohi olla kohta väikekodanlikkusel , ükskõiksusel , me

peame olema sallimatud huligaansuse, joomarluse, lodeva käitumise, tarbijamentaliteedi ja ahnitsemise vastu. Kõlbe

lises kasvatuses tuleb praktiseerida individuaalset lähene misviisi .

Komsomolikomiteedel tuleb võtta tarvitusele mõjusad abinõud noorte õigusrikkumiste ärahoidmiseks , tõhustada

õigusalaste teadmiste propagandat , võitlust joomise, suitse tamise ja rõvetsemise vastu. Taotleda seda , et noorte iga 68

ühiskonnavastane tegu saaks komsomoliorganisatsioonilt printsipiaalse hinnangu. Hoida tähelepanu keskmes iga noor,

eriti aga raskestikasvatatavad noorukid , aktiviseerida peda googiliste

rühmade

ning

komsomoli

operatiivrühmade

tegevust.

Komsomoliorganisatsioonid peavad aitama kaasa üllaste kõlbeliste omaduste kinnistumisele noortes perekondades; on

tarvis tõsta ÜLKNÜ liikmete vastutust ühiskonna põhiraku kese alalhoiu, kodanikukohuse täitmise — laste kasvatamise

eest. Tuleb propageerida nõukogude ema-kangelase parimaid iseloomujooni, asutada noorpaaride klubisid . Rohkem ja

konkreetsemalt tuleb tegelda nõukogulike kombetalituste ja rituaalide sisseviimisega nõukogude inimeste igapäevasesse ellu.

On tarvis täiustada noorsoo ateistlikku kasvatamist. Pü hendada erilist tähelepanu religiooni mõjule altimaile noor tele. Viia kõrgemal tasemel läbi noorte suvepäevi, osutades erilist tähelepanu selle populaarse töövormi ideoloogilise külje tugevdamisele.

Komsomolikomiteede jõupingutused on tarvis suunata noorte vaba aja sisustamisele ja loometegevuse organiseeri misele, hea esteetilise maitse kujundamisele noortes . Komsomoliorganisatsioonid peavad täiustama elukohajärg set tööd, aitama noortel kasutada meie ühiskonna võimalusi

vaba aja otstarbekal sisustamisel , oma poliitilise ja kultuuri alase silmaringi laiendamisel ning kehaliste võimete arenda misel . Noortes on tarvis kujundada kõrget kunstimaitset, huvi NSV Liidu rahvaste kirjanduse ja kunsti vastu ; aren

dada noorte omaloomingut, aidata neil omaks võtta mark

sistlik - leninliku esteetika põhimõtteid . Komsomol on kutsu tud aitama kaasa harrastus- ja huvialakoondiste arengule. Tuleb osutada abi noorele loomeintelligentsile meie kaasaeg sest, nõukogude inimese vaimsest ja kõlbelisest ilust ning sotsialismi saavutustest jutustavate kõrge kunstiväärtusega teoste loomisel . Koostöös ENSV Kultuuriministeeriumiga luua Tallinnas

ehitatava noortemaja baasil noorte vaba aja sisustamise kul tuurilis -kasvatuslik keskus. 6. Komsomolikomiteed peavad saavutama NLKP XXVI kongressi nõuete tingimusteta täitmise massispordi arenda mise kohta ning NLKP Keskkomitee otsusest « Kehakultuuri

ja spordi massilisuse edasisest suurendamisest » tulenevate ülesannete täitmise.

Komsomolikomiteedel tuleb igati arendada massisporti. 69

Tuleb taotleda seda, et iga noor saaks aru : sport on talle elu liselt vajalik tervise tugevdamisel, töövõime suurendamisel ja kodumaa kaitseks valmisoleku tagamisel . Erilist tähele

panu tuleb pühendada laste- ja noortespordile, tuleb tõsta noorte lastevanemate vastutust terve ja elurõõmsa sirguva põlvkonna kasvatamise eest. Aktiivselt on tarvis osaleda spordiväljakute, -komplekside ja -rajatiste ehitamises ja

sisustamises, võtta tõhusad meetmed nende paremaks kasu tamiseks. Kongress püstitab ülesande: iga kommunistlik noor peab võtma osa üleliidulise kehakultuurikompleksi «Valmis tööks ja NSV Liidu kaitseks » normatiivide sooritamisest.

Tuleb arendada noorsooturismi, kanda hoolt selle kasvatus liku tähtsuse suurendamise eest, täielikumalt kasutada ära turismiorganisatsioonide võimalusi selleks, et noored saaksid

tutvuda oma kodumaa ning sotsialistliku sõprusühenduse maadega.

ELKNÜ Keskkomiteel ja komsomoliorganisatsioonidel tuleb aktiivselt tegelda vabariigi tippsportlaste ettevalmista

misega 1984. aasta olümpiamängudeks, täielikumalt kasutada Moskva olümpiamängude läbiviimise ajal talletatud koge musi .

II

Komsomolikomiteede

tähtsaim

ülesanne

on

pidada aktiivset võitlust NLKP XXVI kongres sil väljatöötatud partei majanduspoliitika ellu viimise eest, mobiliseerida noori töölisi, kol hoosnikke, spetsialiste ja teadlasi XI viisaas taku ülesannete edukale täitmisele, teaduse ja

tehnika progressi kiirendamisele, majanduse juhtimisele intensiivse arengu teele, toitlus programmi realiseerimisele, igat liiki ressurs side igakülgsele kokkuhoiule ja töö kvaliteedi parendamisele ning noorte paremale kasvata misele töö kaudu . 1. Komsomolikomiteedel tuleb kindlustada noorte aktiivne

osavõtt NLKP Keskkomitee 1981. aasta novembripleenumil püstitatud ülesannete elluviimisest.

Igati arendada patriootlikku massiliikumist « Üheteistküm

nendale viisaastakule noorte lööktöö,, teadmised , algatus 70

võime ja looming! ». Osavõtt sellest peab saama iga noore töölise, kolhoosniku, tehniku ja inseneri auasjaks. Pidevalt

parendada sotsialistliku võistluse organiseerimist, suuren dada tema efektiivsust, tagada võistluse tulemuste laialdane avalikustamine ning võrreldavus. Arendada loominguliselt isiklike kompleksplaanide alusel ja parima noortöölise välja selgitamiseks korraldatavaid võistlusi ning kutsemeister likkuse konkursse.

Täiel määral on tarvis ära kasutada sotsialistliku võistluse võimalusi, kujundamaks noortes kommunistlikku töössesuh tumist, arendamaks neis algatusvõimet, tootmisalast ja ühis kondlikku aktiivsust, kõrgeid kõlbelisi omadusi. Täiustada moraalset stimuleerimist. Tõsta komsomoli- ja noortekollek tiivide osatähtsust tootmises, ühiskondlikus elus ja noorte

kasvatamises. Osutada erilist tähelepanu nende loomisele põllumajanduses ja kergetööstuses. Korraldada nende juhtide süstemaatiline õpetamine, viia läbi vabariiklikke ja haru kondlikke kokkutulekuid, organiseerida eesrindlike koge

muste koole parimate komsomoli- ja noortekollektiivide baasil, paremini organiseerida sotsialistlikku võistlust ränd punalippude « Viisaastaku kangelastelt parimale komsomoli ja noortekollektiivile !» eest, tagada NSV Liidu moodustamise 60. aastapäevale pühendatud lööktöövalve kõrge pinge. 2. Tänapäeva tingimustes on vabariigi komsomoliorgani satsioonide esmane ülesanne osaleda teaduse ja tehnika

progressi tagamises, loomakasvatuse arendamise ja juhtimise täiustamise teaduslike sihtprogrammide väljatöötamises ja elluviimises.

Koostöös ametiühingute, TTÜ ja ÜLRÜ-ga on tarvis aren dada kõigi noorsookategooriate teaduslik-tehnilist loomingut . Tuleb aidata kaasa tehnikaringide, -majade ja -klubide

võrgu laiendamisele, ratsionaliseerijate ridade suurendami sele, nende ettepanekute ja leiutiste õigeaegsele realiseeri misele. On tarvis keskendada noorte teadus- ja tehnikatööta

jate tähelepanu rahvamajanduse esmajärguliste probleemide lahendamisele , korraldatavate uurimistööde teoreetilise ja

praktilise kaalu suurendamisele, kujundada nendes püüdu rohkendada meie maa teaduse ja tootmise saavutusi .

Komsomoliorganisatsioonid peavad kandma pidevalt hoolt kasvatamaks igas noores töötajas vastutust oma töö kvali teedi ning parimatele maailma ja kodumaistele näidistele vastava toodangu väljastamise eest . Komsomolikomiteedel on

tarvis konkreetselt osaleda majanduse juhtimises intensiivse arengu teele, võitluses igakülgse kokkuhoiu eest. Sellesuu 71

nalise töö peamiseks põhimõtteks peab saama NLKP XXVI kongressi nõue kokkuhoidliku majandamise kohta. Tuleb võtta energilised meetmed rangema kokkuhoiure

žiimi tagamiseks igat liiki ressursside kasutamisel, võidelda ebamajanduslikkuse ja pillamise vastu. Otsustavalt suuren dada komsomoliprožektori osa tootmisreservide väljaselgita mises, töö kvaliteedi edasises parandamises, tooraine, kütuse,

energia ja materjalide kokkuhoidlikus kasutamises . Kujun dada noortes heaperemehelikku suhtumist rahva rikkuste säilitamisse .

3. Komsomoliorganisatsioonide võitlusülesanne on aktiiv

selt osaleda agraar - tööstuskompleksi arendamises ning toit lusprogrammi realiseerimises. Tagada kommunistlike noorte massiline kaasatõmbamine võitlusse põllumajandusliku toot mise efektiivsuse tõstmise, söödatootmise arendamise, teaduse

saavutuste ja eesrindlike kogemuste evitamise ; tehnika, maa ja väetiste oskusliku ärakasutamise ning toodangu säilita

mise; teravilja, kartuli, juurvilja ja muude kultuuride kõr gete saakide kasvatamise eest. Võtta osa piisava söödabaasi loomisest .

Erilist tähelepanu osutada tehniliste erialade õpetamisele maanoortele, valmistada ette mehhanisaatoreid ja loomakas

vatajaid , tugevdada keskastme kaadrit, kinnistada noori maale. Tallinna Polütehnilise Instituudi ja Eesti Põllumajan

duse Akadeemia komsomoliorganisatsiooni eeskujul soovitada organiseerida Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva raames kõrg koolide üliõpilaste ja keskeriõppeasutuste õpilaste meh haniseeritud rühmi , kes hakkaksid töötama vabariigi põl dudel .

Komsomoliorganisatsioonidel võtta konkreetsed meetmed noorte massiliseks kaasatõmbamiseks loomakasvatuse edasi

arendamisele, suunata noorte töötajate jõupingutused reser vide ja võimaluste täielikumale ärakasutamisele, pidevalt suurendamaks loomakasvatussaaduste tootmist ja paranda

maks nende kvaliteeti; liikumise « Loomakasvatus on noorte lööktöörinne » organiseerimisele. Suunata rohkem noori , pio

neere ja kooliõpilasi osalema looma- ja linnukasvatuses. Osutada maal elavatele noortele perekondadele abi oma

majapidamise loomisel. Kindlustada kommunistlike noorte ja noorte osavõtt maa parandusprogrammi elluviimisest. Arendada efektiivsemalt vabariigi komsomoliorganisatsiooni šeflust Vene NFSV mitte

mustmullavööndi maaparanduse ja maaehituse üle. 4. Vabariigi komsomoliorganisatsioonide löökürituseks peab 72

saama põhjaliku murrangu kindlustamine kapitaalehituses, kütuse- ja energeetikakompleksi edukas arendamine. Komsomoliorganisatsioonide ja noorte ehitajate jõupingu tused peavad olema suunatud ehitustähtaegade lühendami

sele, tootmisvõimsuste kiiremale käikuandmisele ja kasutu selevõtmisele, progressiivsete töökorraldusvormide ja brigaa ditöövõtu laialdasele kasutamisele, siduslaste võistluse orga

niseerimisele tööjärgluse põhimõttel. Jätkata liikumist « Igale komsomoliorganisatsioonile oma löökobjekt » . Vabariigi komsomoliorganisatsiooni pideva hoole alla tuleb võtta Tallinna Uussadama ehitamine .

Komsomolikomiteedel

võtta

tarvitusele

kõik

abinõud

noorte ehitajate kaadri komplekteerimiseks ja kinnistami

seks, kanda hoolt sotsialistliku võistluse parema organisee rimise ning noorte ehitajate töö- ja olmetingimuste paran damise eest.

Täiustada noorte ühiskondliku üleskutse korras üleliidu listele ja vabariiklikele komsomoli löökehitustele suunamise

praktikat. Suunata XI viisaastakul meie maa ja vabariigi uusehitustele komsomoli lähetuskirjaga 1000 vabatahtlikku.

5. Raudtee-, auto-, mere- ja õhutranspordiettevõtete kom munistlikud noored ja noored on kutsutud osutama aktiivset

abi rahvamajandusele vajalike veoste õigeaegsel kohaletoi metamisel, reisijate teenindamise kultuuri tõstmisel. Tarvis on arendada meremeeste, raudteelaste ja autotransporditöö tajate kollektiivide koostööd . Pidada otsustavat võitlust liik

lusgraafikute nurjamiste, ajakadude vastu laadimistöödel ning veeremi tühisõitude vastu. 6. Laiendada komsomoliorganisatsioonide osavõttu kerge ja toiduainetööstuse edasiarendamisest, nende harude ette võtete rekonstrueerimisest ja tehnilisest ümberseadmestami sest. Tõhustada šeflusalast tööd kombinaadi « Kreenholmi Manufaktuur » rekonstrueerimisel.

Tõsta rahvatarbekaupu tootvate ettevõtete komsomoliorga nisatsioonide osa toodangu parendamises ning sortimendi laiendamises .

Kasvatada noortes kaubandus- ja teenindustöötajates püüdu tõsta oma töö kultuuri ja kvaliteeti , kinnistada iga päevases elus kommunistliku kõlbluse üllaid põhimõtteid .

Aktiviseerida kommunistlike noorte osavõttu kaubandus- ja teeninduseeskirjade

täitmise

kontrollimisest.

Luua

1982.

aasta lõpuks kõigis rajoonides ja linnades kommunistlike noorte näidiskauplused ning -teenindusettevõtted . 7. Komsomoliorganisatsioonidel on vaja tõhustada noorte 73

töökasvatust. Sihikindlalt kujundada nendes arenenud sot sialistliku ühiskonna töötaja omadusi, kellele on iseloomuli

kud sügavad teadmised , lai kultuuri- ja tehnikaalane silma-. ring, kutsemeisterlikkus, teadlik ja loominguline töössesuh tumine. Sisendada noortesse töölistesse ja kolhoosnikesse uhkustunnet oma kutseala üle, rikastada neid parimate töö traditsioonidega. Tõsta töödistsipliini, taotleda noorte kinnis tumist materiaalse tootmise sfääris, kaadri voolavuse vähe nemist . Osutada tõsist tähelepanu töömeheellu astuvatele noortele.

Korraldada noorte pidulikku

vastuvõtmist töölisklassi

ridadesse, tööpühasid, sotsialistliku võistluse võitjate austa misõhtuid . Koostöös ametiühinguorganisatsioonidega aren

dada igati juhendajate liikumist, organiseerida nende õpeta mine, aidata kaasa juhendajate nõukogude tegevuse täiusta

misele. Koostöös Eesti NSV Ametiühingute Nõukoguga viia läbi noortejuhendajate ülevabariigilisi kokkutulekuid .

III

Vabariigi komsomoliorganisatsioonid on kutsu tud andma oma konkreetse panuse partei XXVI kongressi nende otsuste ning NLKP Keskkomi tee ja Nõukogude valitsuse määruste täitmisse,

mis käsitlevad noorte õpetamise, kasvatamise ja eluks ning tööks ettevalmistamise edasist täius

tamist üldharidus- ja kutsekoolides, keskeri

õppeasutustes ja kõrgkoolides; taotlema õppe ja kasvatusprotsessi kvaliteedi parandamist, iga noore haridustaseme pidevat ja järjekindlat tõstmist ;

kujundama noortes

vastutust

oma

õppimise eest, oskust kasutada saadud teadmisi

praktikas, kindlaid ideelisi veendumust, püüdu tööks materiaalse tootmise sfääris, ette valmis tama töölisklassi, kolhoositalurahva ja intelli gentsi väärilist täiendust.

1. Vabariigi komsomoliorganisatsiooni pidev ülesanne on kanda hoolt kooli eest, töötada pioneeride ja koolinoortega. Komsomoliorganisatsioonid on kutsutud aktiivselt osa võtma üldise kohustusliku keskhariduse nõude elluviimisest, õpi lastes teadliku suhtumise kujundamisest õppimisse ja töösse ; 74

kasvatama neid nõukogude rahva revolutsiooni-, võitlus- ja töötraditsioonide eeskujul, kommunistliku ideelisuse vaimus. Jätkata liikumist « Komsomol maakoolile » , osutada pidevat tähelepanu lastekodudele ja internaatkoolidele. Pühendada tähelepanu koolinoorte ideelisele karastamisele. Tõsta koo lides läbiviidavate poliitinformatsioonide ja leninliku arves

tuse kvaliteeti, laiemalt praktiseerida ühiskondlike poliitrin gide, ajaloo- ja revolutsioonimuuseumide, lahingu- ja töö

kuulsusę ekspositsioonide moodustamist. Komsomolitöötaja tel ja -aktivistidel on tarvis regulaarselt esineda vanemate klasside õpilaste ees, õppida sügavalt ja süstemaatiliselt

tundma koolinoorte meeleolusid, analüüsida neid erutavaid küsimusi.

Opilaste internatsionaalse kasvatamise parendamiseks arendada igakülgseid sõprussidemeid eesti ja vene õppekee lega koolide vahel , viia läbi ühiseid komsomolikoosolekuid ,

pioneerirühmade koondusi, spordivõistlusi, kasutada Eesti Õpilasmaleva võimalusi.

laialdasemalt

Tarvis on tõsta koolide komsomoliorganisatsioonide võit lusvõimet. Täiustada õpilasomavalitsuse praktikat. Taotleda kommunistliku moraali põhimõtete sügavat omandamist,, seda, et õpilased järgiksid käitumisnorme ja -reegleid oma

igapäevases elus, kujundada õpilastes säästlikku suhtumist sotsialistlikku omandisse ja loodusesse. Komsomoliorganisat sioonidel tuleb aktiivselt võtta osa noorte suunamisest tööle materiaalse tootmise sfääris. Pidevalt on tarvis tegelda kesk

koolilõpetanute töölesuunamisega, pöörata kõik komsomoli organisatsioonid otsustavalt näoga kooli poole. Konkreetseks tegevusprogrammiks õppiva noorsoo seas tehtava kasvatustöö parandamisel peab saama Eestimaa

Kommunistliku Partei Keskkomitee V pleenumi otsus. Komsomolikomiteed on kutsutud pöörama rohkem tähele panu õpetajate komsomoliorganisatsioonidele, abistama noori õpetajaid nende ideelisel, kutsealasel ja kultuurilisel arene misel, kandma hoolt nende töö-, olme- ja puhketingimuste parandamise eest. 2. Eesti komsomol on kohustatud parandama pioneeriorga nisatsiooni juhtimist, suurendama tema kui sirguva põlv konna kommunistliku kasvatamise tähtsa lüli osa. Süven dada rühmade ja malevate töö sisu, täiustada nende töövorme

ja -meetodeid , täielikumalt võtta arvesse õpilaste vanuselisi ja psühholoogilisi iseärasusi . Taotleda, et noored leninlased täidaksid kõrvalekaldumatult pidulikku pioneeritõotust ja

pioneeriseadusi . Parandada tööd oktoobrilastega, nende ette 75

valmistust ja vastuvõttu pioneeriorganisatsiooni ridadesse, konkreetsemalt tegelda laste koolieelse kasvatamisega. Kanda

pidevalt hoolt kooliväliste lasteasutuste kaadri ja materiaalse baasi arendamise eest. Tagada pioneerimalevate tõhus valmistumine V. I. Lenini

nimelise Üleliidulise Pioneeriorganisatsiooni 60. aastapäe vaks .

Täiustada pioneeriorganisatsiooni tegevust suveperioodil . Vabariigi komsomolikomiteed peavad kandma erilist hoolt pioneerijuhtide kaadri valiku, nende töö stabiilsuse ja järje pidevuse eest igas koolis.

Koolide komsomoliorganisatsioonide, pioneerimalevate ja rühmajuhtide tähtsaim ülesanne on pioneeride ettevalmista mine ÜLKNÜ ridadesse astumiseks. 3. Komsomolikomiteedel on vaja tõhustada komsomoli

šeflust kutseharidussüsteemi üle. Õpilastes tuleb kasvatada

teadlikku töösse suhtumist , kujundada nõukogude töölise parimaid omadusi, organiseeritust ja distsipliini. Täiustada kutseharidussüsteemi õppeasutuste ja baasettevõtete komso moliorganisatsioonide koostöö vorme, taotleda, et igal õppe

grupil oleks tema moodustamise päevast alates juhendaja tootmisettevõttest . Osutada kaasabi kutsekoolide komplek teerimisel , nende materiaalse ja tehnilise baasi tugevdamisel, tehnikakoolide võrgu ja nende filiaalide arendamisel tootmis ettevõttes.

Õppida täielikumalt tundma tulevaste noortööliste huve ja

vajadusi , aidata neil kiiremini omandada elukutse ja tõsta kvalifikatsiooni, luua vajalikud tingimused nende kõrge toot

likkusega tööks , õpinguteks ja puhkuseks ning kinnistamiseks tootmises .

4. Vabariigi kõrgkoolide ja keskeriõppeasutuste komsomo liorganisatsioonid peavad suụnama oma jõupingutused kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide ettevalmistamisele, sügavate

kommunistlike veendumuste, kõrgete kõlbeliste omaduste ja aktiivse eluhoiaku kujundamisele üliõpilastes ja õpi lastes .

Arendada üliõpilaste ja õpilaste teaduslikku uurimistege vust. Tugevdada õppeasutuste ja tööstusettevõtete, kolhoo side, sovhooside, teadusasutuste ja sõjaväeosade komsomoli organisatsioonide koostööd . Iga üliõpilane ja õpilane peab omandama organiseerimis- ja kasvatustöö vilumused , tegema läbi töösemestri. Täiustada Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva

komplekteerimise põhimõtteid, taotleda, et töötamine üliõpi lasrühmades saaks igale üliõpilasele ja õpilasele küpsuse, 76

poliitilise ja töökasvatuse kooliks. Kõrgkoolide ja tehniku mide komsomolikomiteedel tagada üliõpilaste ja õpilaste vaba aja sisustamine nii, et iga üritus oleks ideelis -poliitilise suu nitlusega ja annaks kasvatuslikku efekti.

5. Lugeda komsomolikomiteede aktuaalseks ülesandeks kujundada noortes töölistes, spetsialistides ja teadustöötajates vajadust täiendada ja täiustada oma teadmisi, ennast pidevalt harida.

Taotleda, et töökollektiivide sotsiaalse arengu plaanides kajastuksid täielikumalt noorte töötajate üldharidus- ja kul tuuritaseme tõstmise küsimused .

Pühendada rohkem tähelepanu töötavate noorte õpingu tele. Osutada igakülgset abi noortele, kes ühitavad tööd õpin gutega, kanda hoolt soodustuste andmise eest neile, kes õpi vad tootmistööd katkestamata. Aidata kaasa kvalifikatsiooni tõstmise kursuste, rahvaülikoolide, kommunistliku töö koo

lide, õhtuste ja kaugõppeasutuste filiaalide tööle. IV

Vabariigi komsomoliorganisatsiooni kui Eesti maa Kommunistliku Partei aktiivse abilise ja reservi osa suurenemine kommunistlikus üles ehitustöös nõuab kõigi oma lülide edasist orga

nisatsioonilis -poliitilist tugevdamist, demokraat liku tsentralismi põhimõtete järjekindlat ellu viimist, kaadri ja aktiivi valiku, paigutuse ja

kasvatamise parendamist, leninliku kindlustamist;

ULKNU

liikmete

tööstiili

aktiivsuse ,

distsipliini ja organiseerituse tõstmist võitluses

partei ürituse eest. 1. Iga kommunistlik noor peab saama poliitiliseks võitle jaks, olema teistele eeskujuks oma asjalikkuse, tagasihoid likkuse ja põhimõttekindlusega, täitma ühiskondlikke ülesan deid, väärikalt kandma ULKNU liikme kõrget nimetust, olema nõudlik enda suhtes igas asjas. Vabariigi komsomoliorganisatsiooni tähtsaim ülesanne on ÜLKNÜ ridade täiendamine, tema kvalitatiivse koosseisu

parendamine,

komsomoli

tuumiku tugevdamine

majanduse juhtivates harudes

rahva

ja tähtsamates lõikudes ;

ULKNÜ -sse astujate ettevalmistamise kvaliteedi paranda mine, nende kontrollimine konkreetsete tegude ja ülesannete 77

kaudu, tähelepanu suurendamine tööliste ja kutsekoolide õpilaste komsomoli vastuvõtmisele. Igati tuleb püüda mõjutada komsomoli mittekuuluvaid

noori, taotleda seda, et komsomolis saaksid ühiskondlik -po liitilise karastuse noore põlvkonna kõige laiemad hulgad. Tõsta ÜLKNÜ -sse astumiseks soovitusi andvate kommunist

like noorte ja pioneerimaleva nõukogude vastutust. Forma lism tuleb sellest tööst otsustavalt välja jätta.

Komsomoliorganisatsioonid peavad sihikindlalt taotlema, et kõik kommunistlikud noored järgiksid teadlikult organi satsioonisisest distsipliini. Suhtuma rangelt nendesse, kes ei

täienda end poliitiliselt ja kultuuriliselt, ei võta osa ühis kondlikust tööst, ei suhtu kohusetundlikult oma töösse ja

õppimisse, kes rikuvad sotsialistliku ühiselu reegleid , ÜLKNÜ põhikirja nõudeid. Komsomoli rajooni- ja linnakomiteedel ning komsomolior ganisatsioonidel tuleb tähelepanelikult ja rangelt suhtuda soovituste andmisse NLKP ridadesse astumiseks. Saada lenin

liku partei liikmeks on kommunistlikule noorele suurim au .

2. Komsomolikomiteed peavad sihikindlalt täitma NLKP XXVI kongressi nõuet, et igas komsomoliorganisatsioonis oleks loodud elav loominguline õhkkond. Algorganisatsioo nide põhiülesanne on tõeliselt olla partei poliitika elluviija teks noorte seas, võtta aktiivselt osa töökollektiivide elust, esineda uue ja eesrindliku algatajana, täielikumalt rahuldada noorte vajadusi.

Komsomoliorganisatsioonid peavad oma tegevusega jõud ma iga nooreni, osutama talle tööalasel ja ideelisel kujunemi sel konkreetset abi. Organiseerituse ja distsipliini kindlusta

mise eesmärgil on tarvis organiseerida regulaarselt vestlusi, kommunistlike noorte aruandeid koosolekutel, komsomoliko miteede ja nende büroode istungitel, ühiskondlik -poliitilisi atesteerimisi. Tõhustada komsomoliorganisatsioonide poolt NLKP XXVI kongressi otsuste täitmiseks tehtava töö üle vaatust. Pidevalt täiustada komsomoliülesannete andmise

praktikat, jätkata vabariiklikku ülevaatust « Sinu komsomo liülesanne».

Komsomolikomiteedel tõsta komsomolikoosoleku kui alg

organisatsiooni kõrgeima organi, kommunistlike noorte kasvatamise kooli osa. Mitte lubada üleorganiseerimist, koosolekute läbiviimise tähtaegu käsitlevate põhikirja sätete rikkumist. Rohkem arvestada ULKNU liikmete arvamusi; tagada nende laialdane osavõtt koosolekute, konverentside, 78

komsomoli pleenumite ja büroode istungite ettevalmista misest.

Järjekindlalt on tarvis täiustada algorganisatsioonide struk tuuri, võttes arvesse nende arvulist koosseisu ja tootmise

eripära. Erilist tähelepanu tuleb osutada alles moodustata vatele komsomoliorganisatsioonidele.

3. Vabariigi komsomolikomiteedel tuleb parteilt pidevalt õppida leninlikku tööstiili, teaduslikku, loomingulist töösse suhtumist, oskust valida püstitatud eesmärgi saavutamiseks kõige efektiivsemaid teid ja vahendeid . Pidevalt täiustada

perspektiivset kompleksset planeerimist, järgides rangelt leninlikku põhimõtet tuua välja põhilüli, peamised sõlmprob leemid . Selles töös võtta arvesse eri noorsookategooriate spetsiifikat, partei- ja nõukogude organite plaane, töö- ja õpilaskollektiivide mitmepalgelist elu ning sotsiaal-majan dusliku ja kultuurialase arengu perspektiive. Viia kõrvalekaldumatult ellu demokraatliku tsentralismi põhimõtteid. Järjekindlalt arendada organisatsioonisisest demokraatiat, toetada altpoolt tulevaid algatusi. Pidada otsustavat võitlust bürokratismi ja asjaajamisega venitamise ükskõik milliste ilmingute vastu. Mitte lubada tarbetuid istungeid, mis tõmbavad aktiivi eemale elavast tööst rahva hulkadega.

Komsomoliorganisatsioonid peavad sihikindlalt arendama kriitikat ja enesekriitikat kommunistlike noorte kasvata mise tõhusat vahendit, kõigi organisatsioonide võitlusvõime ja jõu allikat.

Komsomolikomiteedel on tarvis täiustada noorte kirjadega tehtava töö vorme ja meetodeid, paremini korraldada vastu

võttu isiklike palvete läbivaatamiseks, vaadeldes seda kui noortega peetavate sidemete, nende tööalase ja ühiskondliku aktiivsuse kasvu möödapääsmatut tingimust.

Noorte kirjade ja avalduste igakülgse analüüsi alusel tuleb teha konkreetseid järeldusi, neid tuleb võtta arvesse prakti lises töös

omsomolikomiteedel on tarvis täiustada otsuste täitmise

kontrolli süsteemi kui organisatsioonilise töö tähtsamat koos tisosa. Praktilises töös tuleb kõrvalekaldumatult juhinduda NLKP Keskkomitee otsusest «Täitmise kontrolli edasisest

täiustamisest NLKP XXVI kongressi otsuste valguses». On tarvis pidevalt tõsta informatsiooni mõjusust, kasutada seda aktiivselt kui juhtimisinstrumenti, kasvatus- ja kont

rollivahendit. Suunata komsomolikomiteede jõupingutused EKP XVIII kongressi nõuete elluviimisele – otsustavalt või -

79

delda paberiuputuse, istungitetuhina ja formalismi vastu komsomolitöös .

4. Tuleb igati tõsta komsomolikomiteede vastutust komso molikaadri ja -aktiivi valiku, paigutamise ja kasvatamise

leninlike põhimõtete järjekindla elluviimise eest. On tarvis, et iga töötaja ja aktivist tunneks hästi marksismi- leninismi

teooriat ning kasutaks seda praktikas, oleks kirglik propa gandist ja oskuslik organisaator, võitleks aktiivselt partei poliitika elluviimise eest.

On vaja osutada pidevalt tähelepanu organisaatorivõimeid ülesnäidanud, töökooli ja hea praktilise karastuse läbiteinud elukogemustega eesrindlike tööliste, kolhoosnike ja noorte rahvamajandusspetsialistide edutamisele valitavatesse kom

somoliorganitesse ja vabastatud komsomolitööle, mitte lubada kaadri põhjendamatut vahetumist, kanda hoolt parteilise tuumiku tugevdamise eest komsomolis. Parendada tööd kaadri ja aktiivi reserviga.

Tuleb täiustada kaadri ja aktiivi ettevalmistamise ja õpe tamise süsteemi, taotleda, et komsomolitöötajad süstemaati liselt tõstaksid oma ideelis - teoreetilist ja kultuuritaset, rikas taksid oma teadmisi, õpiksid valdama noortega tehtava töö ajakohaseid vorme ja meetodeid. Arendada algajate komso molitöötajate komsomoli linna- ja rajoonikomiteedes ning ELKNÜ Keskkomitees stažeerimise praktikat. Luua 1982.

aastal ELKNÜ Keskkomitee juures vabariiklik komsomoli aktiivi kool .

5. Vabariigi komsomolikomiteedel tuleb pidevalt tugev

dada sidemeid nõukogude organite, riiklike ametkondade ja

ühiskondlike organisatsioonidega. On vaja laiendada kontakte nõukogude, ametiühingute, ministeeriumide ja keskasutuste

juures tegutsevate alaliste noorsookomisjonidega. Täiustada tööd noorte saadikutega, kasvatada nendes kõrget vastutust neile osutatud usalduse eest .

ELKNÜ Keskkomiteel tuleb täielikumalt kasutada vaba

riigi konstitutsiooni poolt antud seadusandliku initsiatiivi õigust esitada riiklikele organitele ja Eesti NSV valitsusele läbivaatamiseks noorte elu, tööd ja haridust puudutavaid

ettepanekuid. Komsomoliorganisatsioonidel võtta aktiivsemalt osa kol lektiivlepingute ja sotsiaal-majandusliku arengu plaanide väljatöötamisest ja elluviimisest, alaliselt tegutsevate toot

misnõupidamiste tööst, noorukite ja noorte töö, olme ja puhkuse küsimuste analüüsimisest ning sellekohaste otsuste vastuvõtmisest. 80

V

kommunistlike noorte ja noorte Vabariigi kommunistlike nimel kiidab ELKNÜ kongress tervenisti ja

täielikult heaks ning toetab jäägitult NLKP ja Nõukogude riigi rahuarmastavat välispoliitikat, NLKP Keskkomitee, tema Poliitbüroo ja NLKP

Keskkomitee peasekretäri, NSV Liidu Ülem nõukogu

Presiidiumi

esimehe

seltsimees

L. Brežnevi väsimatut tegevust, mis on suuna

tud tuumasõjaohu kõrvaldamisele, võidurelvas tumise piiramisele, pingelõdvenduse tugevda misele ja rahuprogrammi elluviimisele.

1. ELKNÜ Keskkomitee) tuleb igati soodustada vennaliku sõpruse ja igakülgse koostöö arendamist vennalike sotsialis mimaade noorsooga, tugevdada sidemeid Saksa DV Schwe rini ringkonna ja Ungari RV Szolnoki komitaadi noorsoo

organisatsioonidega. Rahvusvahelise vahetusturismi arenda mine ja täiustamine on noorsoo internatsionalistliku kasva tamise tähtsamaid vahendeid. Praktiseerida noorte tootmis

eesrindlaste suunamist välismaale sõprusrongide ja spetsiali seeritud gruppide koosseisus. Eesti NSV noorsugu kinnitab oma solidaarsust kangelas liku Kuubaga, Vietnami ja Laose noortega; toetab täielikult Poola Rahvavabariigis võetavaid meetmeid ühiskondliku korra taastamiseks ning võitluseks kontrrevolutsiooniliste ja sotsialismivastaste jõududega. Kommunistlike noorte ja noorte internatsionaalne kohus

on ka edaspidi arendada ja tugevdada solidaarsust sotsialist liku orientatsiooniga riikide noore põlvkonnaga.

USA ja tema liitlaste imperialistlike ringkondade milita ristlikust provokatsioonipoliitikast tingitud rahvusvahelise olukorra järsu teravnemise tingimustes astub vabariigi kom

somolifoorum otsustavalt välja Ameerika Ühendriikide administratsiooni agressiivsete plaanide vastu paigutada Lääne- Euroopa territooriumile uued tuumaraketisüsteemid , asuda tootma neutron- ja keemiarelva ning teisi massihävi tusrelvade liike.

ELKNÜ XIX kongress kinnitab Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomiteele ja ÜLKNÜ Keskkomiteele, et kommu 6 ELKNO XIX kongress

81

nistlikud noored ja noored annavad kogu oma jõu, teadmi sed, energia ja südametule võitluseks NLKP XXVI kongressi otsuste elluviimise eest.

Komsomoliorganisatsioonid hakkavad veelgi sihikindlamalt kasvatama noortest kommunistide - leninlaste kuulsusrikaste

traditsioonide väärilisi jätkajaid . Meil ei ole tähtsamat ja üllamat eesmärki kui aidata kaasa poliitiliselt aktiivsete,

asjatundlike, tööd armastavate ja tööd teha oskavate, oma kodumaa kaitseks alati valmis olevate inimeste põlvkonna kujundamisele.

P. U. S. V. H. P. H. E. P. A.

Oherd Peets Petinov Pilt Prants Pritoka Puhkim Pulst Päkk Raa

T. Radik

R. K. R. K.

Rahnu Randalu Randver Rei

I. Ristmägi I. Romanenkova N. Romanova P. Rossar

E. Rõigas R. Rõõmus E. Rändla L. Saar

J. Saarniit T. Sarapuu

L. Sild L. Silkina

M. Sinijärv S. Sirel U. Sireli 1. Sobolev

S. Soop K. Suurna M. Zautina

I. Žgun T. P. J. N.

Taim Tang Tanvel Tehnikova

I. Tjuritsev A. Tomberg G. Trašanov

U. Tulik A. Tuulik R. Tõntson

K. Ujuk P. Ulitina K. Vares

A. Vasur

A. Sari L. Savvin I. Seidla

I. Veber N. Vellend P. Viharev A. Vill

M. Sendetskaja A. Sergejev

D. Visnapuu H. Vospert

E. Siimer

ELKNÜ KESKKOMITEE LIIKMEKANDIDAADID 1. R. Altmäe

2. B. Bachman

3. A. Doronin 4. 5. 6. 7. 8.

A. N. H. H. A.

Eesmaa Hank Heinmets Hunt Jahu

9. V. Jermolajev 10. V. Jõgi

23. A. Noormägi 24. M. Pajuri 25. M. Palginõmm

26. M. Palinskaja 27. M. Peterson

28. J. Petrakovskaja 29. I. Pronin 30. M. Rautso

31. U. Rohelpuu 32. O. Rohumäe

11. T. Kaljumäe

33. A. Senjov

12. 13. 14. 15. 16.

34. T. Sikk 35. S. Sillamaa

A. Kallaste M. Kallion K. Kesküla T. Koževnikova I. Krivulina

36. P. Sookruus 37. T. Tikkar

17. S. Kurelis

38. I. Timoštšuk 39. V. Toloshko

18. R. Kägu

40. T. Toomet

19. U. Laanem

41. V. Tšihhajev 42. A. Väljaots

20. M. Laine

21. J. Melnikov 22. G. Muraško

43. V. Vääri

ELKNU REVISJONIKOMISJONI LIIKMED 1. A. Abramova

2. O. Aksjonova 3. T. Baranova 4. 5. 6. 7. 8.

M. B. R. E. V.

Eskor Herr Illak Jaksen Kaar

9. K. Kaljas 10. I. Kallak

11. I. Kelder

20. 21. 22. 23.

M. G. K. V.

Maask Madis Mehilane Mokrinski

24. S. Mospan 25. 26. 27. 28. 29. 30.

V. Mõtsah J. Nassar L. Nikkar H. Nutt T. Pahk M. Rommel

12. T. Kesler

31. M. Sarap

13. I. Kips

32. I. Savosina

14. V. Kivistik 15. J. Kodu

33. N. Sinjagin 34. A. Stoljarov

16. L. Kokelmaa

35. M. Urke

17. A. Kondratjuk

36. N. Vasjutin 37. U. Üllas

18. R. Kostõleva 19. A. Libene

1

ELKNÜ KESKKOMITEE LIIKMED

R. Aavisto

H. Kruusimägi

J. Anton J. Asari V. Baduns

T. Kruut D. Kubõškin

A. Kuntsel

V. Dmitrijenko

R. Kõiv

V. Dobrotin N. Dubina

T. Kõiv

T. Erk

L. N. L. A.

N. Fjodorova T. Gribova R. Hellerma U. Hiire

V. Külvet

Küüts Lazarenko Laul Lauren

K. Laursoo

A. Häkkinen

T. Lavskaja

A.-O. Ilison P. Ilves

A. Liin

V. Jakovlev S. Jeritšev A. Juulik

V. Loho

G. Kalinina M. Kannelmäe

M. Mahhanova U. Marjak

R. Lobjakas

L. Lugna S. Lääne

L. Karja

S. Markov

A. Karotam

T. Masing

A. Kasemaa R. Kekkonen I. Kelder T. Klaats F. Koffanov M. Kolats

V. Meister

U. Koppel

A. Nikolajevski

G. Korenevski

R. Nook M. Odras

J. Krusealle

E. Mets

S. Miglai V. Mištšanin

L. Muiste E. Narusk

1

84

P. Ú. S. V. H. P. H. E. P.

Oherd Peets Petinov Pilt Prants Pritoka Puhkim Pulst Päkk

A. Raa

T. R. K. R. K.

Radik Rahnu Randalu Randver Rei

I. Ristmägi I. Romanenkova N. Romanova P. Rossar

E. Rõigas R. Rõõmus

E. Rändla L. Saar J. Saarniit

T. Sarapuu A. Sari

L. Sild L. Silkina

M. Sinijärv S. Sirel Ü . Sireli 1. Sobolev

S. Soop K. Suurna M. Zautina

I. Žgun T. Taim

P. Tang J. Tanvel N. Tehnikova

I. Tjuritšev A. Tomberg G. Trašanov U. Tulik

A. Tuulik R. Tõntson K. Ujuk P. Ulitina K. Vares

A. Vasur I. Veber N. Vellend

L. Savvin I. Seidla

P. Viharev

M. Sendetskaja

D. Visnapuu H. Vospert

A. Sergejev E. Siimer

A. Vill

ELKNÜ KESKKOMITEE LIIKMEKANDIDAADID 1. R. Altmäe 2. B. Bachman 3. A. Doronin 4. A. Eesmaa

5. 6. 7. 8.

N. H. H. A.

Hank Heinmets Hunt Jahu

9. V. Jermolajev

10. V. Jõgi 11. T. Kaljumäe 12. A. Kallaste

23. 24. 25. 26.

A. M. M. M.

Noormägi Pajuri Palginõmm Palinskaja

27. M. Peterson

28. J. Petrakovskaja 29. I. Pronin 30. M. Rautso

31. U. Rohelpuu 32. O. Rohumäe

33. A. Senjov T. S. P. T.

Sikk Sillamaa Sookruus Tikkar

15. T. Koževnikova

34. 35. 36. 37.

16. I. Krivulina

38. I. Timoštšuk

13. M. Kallion 14. K. Kesküla

17. 18. 19. 20. 21. 22.

S. Kurelis R. Kägu U. Laanem M. Laine J. Melnikov G. Muraško

39. V. Toloshko

40. T. Toomet

41. V. Tšihhajev 42. A. Väljaots 43. V. Vääri

ELKNÜ REVISJONIKOMISJONI LIIKMED 1. A. Abramova 2. O. Aksjonova 3. T. Baranova

20. M. Maask 21. G. Madis

22. K. Mehilane

4. M. Eskor

23. V. Mokrinski

5. 6. 7. 8.

24. S. Mospan

B. R. E. V.

Herr Illak Jaksen Kaar

9. K. Kaljas

25. 26. 27. 28.

V. J. L. H.

Mõtsah Nassar Nikkar Nutt

10. I. Kallak 11. I. Kelder 12. T. Kesler

29. T. Pahk

13. I. Kips

32. I. Savosina

14. V. Kivistik 15. J. Kodu

34. A. Stoljarov

30. M. Rõmmel

31. M. Sarap

33. N. Sinjagin

16. L. Kokelmaa

35. M. Urke

17. A. Kondratjuk 18. R. Kostõleva

36. N. Vasjutin 37. U. Üllas

19. A. Libene

SISUKORD

Informatsiooniline teadaanne ELKNU XIX kongressi käigust Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomiteele, NLKP

3

Keskkomitee peasekretärile, NSV Liidu Ülemnõukogu Presii 6

diumi esimehele seltsimees Leonid Iljitš Brežnevile .

Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu XIX kong 9

ressile

NLKP Keskkomitee liikme, EKP Keskkomitee esimese sekretäri 12

Karl Vaino kõne .

ELKNÜ Keskkomitee aruanne Eestimaa Leninliki Kommunist liku Noorsooühingu XIX kongressile . ELKNU revisjonikomisjoni aruanne ELKNU XIX kongressile .

.

.

ÜLKNU Keskkomitee sekretäri A. Žuganovi kõne .

19 51 56

Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu XIX kong ressi otsus .

63 83 84

ELKNÜ Keskkomitee I pleenum ELKNU Keskkomitee liikmed . ELKNÜ Keskkomitee liikmekandidaadid . ELKNU revisjonikomisjoni liikmed

XIX СЪЕЗД

ЛКСМ ЭСТОНИИ .

На

эстонском языке .

86 .

87

Художник -оформитель

Kunstіlіnе toimеtаjа Л. Кийге . Таллин, изд-во « Ээсти раамат » . Toimеtаja A. Kass. S. Stern . Tehniline toimetaja H. Sandla . Korrektorid T. Heidmets ja E. Kõrge . MB-11017 . Formaat 82. 11. 03. antud Trükkida 82. 06. 07. antud 16 No 3997. Laduda 84 X 108/32 . Trükipaber nr . 1. Kiri: žurnalnaja . Kõrgtrükk. Trükipoognaid 2,75 . Ting trükipoognaid 4.62. Tingvärvitommiseid 4,82. Arvestuspoognaid 4.81. Trükiarv 3500 .

« Eesti Raamat» , 200090, Tallinn . Pärnu Tellimus nr. 3458. Hind 15 kop . KirjastusPärnu , Hommiku tn . 4 .

mnt . 10. Trükikoda « Färnutrükk » , 203600

15

kop .

U.C. BERKELEY LIBRARIES CO20265523