Islami impeeriumid. Ühe tsivilisatsiooni ajalugu viieteistkümne linna näitel 9789949694617

Citation preview

JUSTIN MAROZZI

ISLAM! IMPEERIUMID Uhe tsivilisatsiooni ajalugu viieteistkumne linna naitel

Aripaev 2020

Originaali pealkiri: Islamic Empires: Fifteen Cities that Define a Civilization / Justin Marozzi. Original English language edition first published by Penguin Books Ltd, London. Text copyright© Justin Marozzi, 2019. T he author has asserted his moral rights. All rights reserved.

Tolkinud Kristjan Tedre Toimetanud Liina Saarlo Korrektuuri lugenud Margit Raias Kujundanud Janek Saareoja Trukitud Tallinna Raamatutrukikojas

Infot Imelise Ajaloo ja Imelise Teaduse raamatuklubi raamatute kohta saate aadressil ajalooraamatud.ee v6i pood.aripaev.ee/raamatud ning telefonil 667 0400. © AS Aripaev, 2020. Koik 6igused kaitstud.

ISBN 978-9949-694-61-7

]'le Sinuta poleks ma seda suutnud

Sisukord

Illustratsioonide nimekiri .................................................................. 7 Kaardid .............................................................................................. 9 Nimede 6igekirjast ........................................................................... 14 Eessona............................................................................................ 15 1. 7. sajand: Meka- k6igi linnade ema ............................................... 21 2. 8. sajand: Damaskus- 16hnastatud paradiis .................................... 43 3. 9. sajand: Bagdad- rahu linn, vere linn ........................................... 65 4. 10. sajand: Cordoba- maailma ehe ................................................ 89

5. 11. sajand: J eruusalemm - lahkhelide linn .................................... 115 6. 12. sajand: Kairo- v6idukas linn .................................................. 139 7. 13. sajand: Fes- Aafrika Ateena ................................................... 161 8. 14. sajand: Samarkand- hinge aed ............................................... 183 9. 15. sajand: Konstantinoopol- maailma ihaldatuim linn ............... 205 10. 16. sajand: Kabul- aed magedes ................................................... 237 11. 17. sajand: Isfahan- pool maailma ............................................... 261 12. 18. sajand: Tripoli- piraatide pesa ................................................ 285 13. 19. sajand: Beirut- Levandi manguvaljak .................................... 311 14. 20. sajand: Dubai- ehitage see ja nad tulevad .............................. 342 15. 21. sajand: Doha- parlite linn ...................................................... 367 Kasutatud kirjandus ....................................................................... 392 Tanuavaldused ............................................................................... 409 Isiku- ja kohanimede register......................................................... 414

5

Illustratsioonide nimekiri

Sulgudes on toodud foto allikas. 1. 2. 3. 4. 5.

6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. 23.

Meka Araabias.Hollandi graviiiir, 17.sajand.(Briti Muuseum) Suur Mosee, Meka, Saudi Araabia. ( Samareen/Shutterstock) Umaijaadide mosee, Damaskus, Siiiiria. (Marko Stavric/Getty Images) Arbin, Damaskus, 2018.(Anadolu/Getty Images) Opetlased Abbassiidide raamatukogus Bagdadis, Yahya ibn Mahmud al-Wasiti illustratsioon Abu Muhammad al �sim ibn Ali al-Hariri raamatust ,,Al-Maqa­ mat", 13.sajand.(Copyright© Prantsuse Rahvusraamatukogu) Vaade Mustansiriya Ulikoolist, Bagdad, Iraak. (HomoCosmicos/Alamy) La Mezquita - Cordoba mosee-katedraal. (Andrey Lebedev/Shutterstock) Cordoba mosee-katedraali sisevaade. (Botond Horvath/Shutterstock) Medina Azahara, Cordoba lahedal.(Justin Marozzi) Ristis6dijad vallutavadJeruusalemma 15.juulil 1099.Emile Signoli maal, 1847. (Christophel Fine Art/UIG via Getty Images) Jeruusalemm, Iisrael. (Meunierd/Shutterstock) Saladini tsitadell Kairos Egiptuses, vasakul Muhammad Ali mosee, u 1920. (Popperfoto/Getty Images) Maimonidese mustand tema seadusekoodeksist sefardi kirjas, kirjutatud Egiptuses u 1180.( Corbis/Getty Images) Solomon Schechter uurib geniza dokumente.Cambridge, u 1898.(Culture Club/ Getty Images) Bab BouJeloudi varav Fesis, Marokos.(Getty Images/Jeronimo Alba) Chaouara parkalitookoda Fesis, Marokos.(Robert Harding/Alamy) Timur v66rustab Euroopa saatkonda ja sultan Murad I poega.Parsia miniatuur, 1529.(Interfoto/Alamy) Sher Dori medrese, Samarkand, Usbekistan.(Dinozzzaver/Shutterstock) Gur Amiri mausoleum, Samarkand.(Lukas Bischoff/istockphoto) Sultan Mehmed II portree.Gentile Bellini maal, 1480.(World History Archive/ Alamy) Hagia Sophia, Istanbul, Tiirgi.(Justin Marozzi) Vaade 6hust Istanbulile. (Ugurhan/istockphoto) Babur jalgib Truuduse aia kavandamist. Nanha maal Bishndasi valjaandes ,,Baburnama", u 1590.(V ictoria ja Alberti Muuseum, London/Bridgeman Images)

7

lLLUSTRATSIOONIDE NIMEKIRI

24. Valvur Baburi haua juures Kabulis Afganistanis, 2002. (Indranil Mukherjeea/ FP/Getty Images) 25. USA helikopterid Kabuli kohal, 2011. (Shah Marai/AFP/Getty Images) 26. Sahh Abbas I. Mogulite miniatuur, Iraan, 18. sajand. (V ictoria ja Alberti Muuseum, London/Alamy) 27. Seik Lotfollah' mosee, Isfahan, Iraan. (Mariusz Prusaczyk/istockphoto) 28. Vaade Masjid-e Shahile, Isfahan. Pascal Coste 1840. (Wikimedia Creative Commons) 29. Kommodoor Edward Preble'i laevastik riindab Tripolit Liibiias, 1804. Nathaniel Currieri litograafia, 1846. (Granger/Rex/ Shutterstock) 30. Poiss Tripolis Liibiia revolutsiooni ajal, 2011. (Justin Marozzi) 31. Tripoli vanalinn. (Justin Marozzi) 32. Beiruti linn Magi-Liibanoni jalamil. Koloreeritud graviiiir, Inglismaa, 1860. (Granger/Bridgeman Images) 33. Kristlaste omakaitse v6itleja, Beirut, Liibanon, 1976. (Copyright© Ferdinando Scianna/Magnum Photos) 34. Paadid Dubai abajas, Araabia Uhendemiraadid, 1975. (Helene Rogers/Art Directors & TRIPIAlamy) 35. Seik Zayedi tee, Dubai. (Marianna Ianovska/Shutterstock) 36. Doha siluett Kataris. (Danefromspain/istockphoto) 37. West Bay, Doha. (Massimo Borchi/4Corners)

8

Kaardid

La.his-Ida, Pohja-Aafrika ja Kesk-Aasia Islami impeeriumid Damaskuse vanalinn Abbassiidide Bagdad Cordoba Jeruusalemma vanalinn Fatimiidide Kairo Mariniidide Fes Samarkand Konstantinoopol aastal 1453 Kabul Safaviidide Isfahan Tripoli vanalinn Osmanite Beirut Dubai Doha Paijude kaartide puhul on kasutatud OpenStreetMapsi andmeid Meka vanalinna (1. peatukk) kaarti ei ole.

9

ATLANDI OOKEAN

10

A AS I A

Araabia me rt

INDIA. OOKEAN

11

Islami impeeriumid

ATLANDI OOKEAN

roookm

12

N

A AS 1 A

..Jsfahan

Araabia merz

INDIA OOKEAN Selgitus: Umaijaadide kalifaat (u 750 pKr) J Abbassiidide kalifaat (u 850 pKr) Osmanite impeerium (u 1690 pKr)

13

Nimede oigekirjast Kas oige oleks Mohammed, Muhammad voi Mahomet? Kas ma peaksin kirjutama Qyran, Koran voi Qyr'an? Araabia keele translitereerimine on eksimisvoimalusi tiiis ja kujutab endast tiiheniirija paradiisi. ,,Tapseks" araabia keele transliteratsiooniks on mitmeid siisteeme, kuid need on iildiselt iipris keerukad ja jiitavad puhtesteetiliselt palju soovida. Minu eesmiirk oli asjad tavalugejale v6imalikult lihtsaks ja arusaadavaks muuta. Mul pole tahtmist diakriitilisi miirke konfettidena teksti peale puistata, siin punkt ,,s"ja ,,h"alla, seal kriipsuke ,,i"v6i ,,a"peale, ning iilakomad ja sidekriipsud kutsu­ mata kiilaliste kombel sisse triigimas. Kui mul tuleks valida, kas variant Tarikh al-1raq bayna Il;tilalayn (Abbas al Azzawi ,,Iraagi ajalugu kahe asustuse vahel") voi Tarikh al Iraq bayn al Ihtilayn, valiksin ma kohklematult viimase. Ma translitereerisin kurguhiiiilse araabia tiihe qafvoi _§ kui ,,q"ja mitte ,,k'' - erinevalt mu eelmisest raamatust, kus tegin vastupidi; seega olen juba siiiidi jiirjekindlusetuses. Ma otsustasin tiiielikult ignoreerida problemaatilist tiihte 'ayn ehk t - mis on araabia keele mitteoskajale sama hiisti kui hiiiildamatu ja mida edastatakse eri kujul kui ,,a", ,,aa" v6i koguni ,,3"- sest mida iitleb iilakoma voi ka ,,3"tegelikult lugejale, kes ei tunne araabia keelt voi selle hiiiildamise iseiirasusi? Araabia keele asjatundjad saavad kindlasti aru, millest jutt kiiib, ja teised ei pane selle puudumist tiihelegi. Nii saab kaliif Ma'munist lihtsalt Mamun ja 'Iraq'ist saab Iraak. Ma eelistan konkreetset artiklit sidekriipsuga mitte iihendada; seetottu on minu tekstis esmamainimisel Al Mansur ja Al Amin, mitte aga Al-Mansur ja Al-Amin, hiljem aga lihtsalt Mansur ja Amin. Tean, et selles raamatus on veel hulk korvalekaldeid tanapiieva 6petlaste koige rangematest reeglitest. Kui T. E. Lawrence'i raamatu ,,Seitse tarkuse sammast" paljukannatanud toimetaja suuremat selgust palus, vastas autor sapiselt: ,,On olemas m6ned ,,teaduslikud" translitereerimissiisteemid, millest on abi neile, kes oskavad araabia keelt nii palju, et nad abi ei vaja, kuid muule maailmale kasutud. Ma kirjutan nimed nii, nagu juhtub, et niiidata, kui m6ttetud need siisteemid on." Ma ei julgeks ealeski viiita, et need siisteemid on m6ttetud, kuid jiirgisin ta eeskuju viihem iilbel moel. Ja vastuseks alguses esitatud kiisimusele, prohveti nimi on Muhammad ja Allahilt talle ilmutatud piiha raamat on koraan.1 ' 1

Eestikeelses valjaandes tuginetakse koha- ja isikunimede kirjutamisel eesti keele tavadele (Eesti kohanimede andmebaas; Eesti entsiiklopeedia jms). Eesti keeleteadlased soovita­ vad Araabia kohanimede puhul lahtuda URO 1972. aastal heakskiidetud siisteemist, kuid valjaspool dokumente ja teatmeteoseid on m6eldav ka diakriitikud ara jatta. Araabia isiku­ nimesid transkribeeritakse iildiselt sel kujul, nagu nad ladinatahelises maailmas koige roh­ kem levinud on. Seet6ttu on autori soovi jargi p6hitekstis kasutatud nimede lihtsustatud kirjapilti, registris on esitatud v6rdluseks ka diakriitikutega kirjapilt. (Toimetaja markus.)

14

Eessona ,,Tanapaeval on mul piinlik araablane olla," iitles hiljuti iiks mu tuneeslasest s6pru. ,,Kuhu ka ei vaataks, igal pool on kaos, s6dimine, verevalamine, diktatuur, korrupt­ sioon, ebaoiglus, tootus. Ainus, milles maailmale eeskuju anname, on terrorism." Toepoolest, selline mulje valitseb suures osas laanemaailmas ja ka araabia maades endis. Kuid loomulikult pole see kaugeltki taielikult nii - ja asjad pole ka alati nii olnud. Tuhat aastat tagasi valitses islami tsivilisatsioon maailma. Araabia muslimit valdas uhkus selle iile, et nad asusid maailma v6imupiiramiidi tipus ja mitte habi ja piinlikkus selle allaotsa kuulumise parast. Paljud Pohja-Aafrika, Lahis-Ida ja Kesk­ Aasia v6rratud linnad olid ise arhitektuurilised, intellektuaalsed ja majanduslikud ilmaimed. Damaskusest, Bagdadist ja Cordobast Kairo, Fesi ja Samarkandini olid jarjestikused islami impeeriumide pealinnad kogu maailmas kuulsad - ja pahatihti kardetud. Neis sulasid iiksteist v6imendades iihte s6jaline joud, kunstiline suursugusus, ariline vagevus ning vaimne piihadus. Uhtlasi vaatasid nad j6uliselt tulevikku teaduses, meditsiinis, matemaatikas, astronoomias, kartograafias, kalligraafias, ajalookirjutuses, geograafias, seadustes, muusikas, teoloogias, 6igusteaduses ja filosoofias, nii et iga pealinn oli taisv6imsusel tootav innovatsiooni ja avastuste joujaam. Sojalise vae, rahvaarvu ja vaimuj6u poolest alla jaanud kristlik Euroopa vaatas kadeduse, hirmu ja vaenuga l6unasse ja itta. Kui Bagdad v6is 9. sajandil uhkeldada umbes 800 000 elanikuga, olid 1100. aasta London ja Pariis sellega v6rreldes pelgalt 20 000 asukaga vaid vaikelinnad.Tolleaegsed islami linnad kehastasid korgemat tsivilisatsiooni. ,,Tsivilisatsioon'' tuleneb ladinakeelsest s6nast civis, ,,kodanik'', mis on omakorda seotud s6naga civitas, ,,linn''. Sellest etiimoloogiast lahtudes v6ib kohe vaita, et linn tsiviliseerib - juhib mehed ja naised eemale metsikust, barbaarsest elulaadist - ja et linnadeta poleks ka tsivilisatsiooni. Olgu korbed ja konnumaad, stepid, maed v6i diunglid kuitahes kaunid ja meeltiilendavad, just linnades on inimsugu teoks teinud oma suurima potentsiaali: t6usnud tippu kunstide ja teaduste vallas, uurinud inimarengut ja jatnud maha aegumatu kirjandusparandi. Kui aga j6uame tsivilisatsiooni geograafiliste lahtepunktide juurde, pole ladina keel suurem asi teejuht. Meie pilk peab suunduma Roomast 4800 kilomeetrit ida poole tanapaeva Iraaki, viljakasse ja niisutatud piirkonda eluandvate Tigrise ja Eufrati j6gede vahel, mida muistsed kreeklased tundsid selle tuhandeaastasese ajaloo jooksul suuremas osas Alam-Mesopotaamiana. 1 Siin puhkesid esimesena 6itsele iiksteisele jargnenud impeeriumid, tsivilisatsioonid ja suurlinnad, nagu Akad, Assur, Babiilon, Sona ,,Iraak" tuleb arvatavasti araabiakeelsest s5nast, mis tahendab ,,veresoont" v6i ,,juurt" ja parineb arameakeelse erech'i ja v5ib-olla parsiakeelse eragh'i vahendusel umbes 4000 aastat eKr sumerite Uruki linnast.

15

EESSONA

Ur, Uruk, Ninive, Nippur ja Nimrud, sumeri aegadest peale 6. aastatuhandel eKr liibi Babiiloonia, Assiiiiria, Ahhemeniidide, Seleukiidide, Partia, Rooma ja Sassaniidide perioodide. Need savitellistest muistsed linnad kerkisid uhketena Mesopotaamia tasandikule, valitsesid neid iimbritsevat maailma ja kirjutasid oma nimed ajalukku. Selleks ajaks, mil islam 7. sajandil alguse sai, olid enamik neist varemeis. Kui Mesopotaamia andis maailmale esimesed linnad, siis tolles piirkonnas edaspidi tekkinud islami impeeriumid jiitsid piiranduseks m6ned koige hiilgavamad ja imetlusviiiirsemad pealinnad, mida eales on niihtud. See raamat vaatleb neist viitteist, keskendudes iihele linnale igal sajandil islami ajaloo viieteistkiimne aastasaja jooksul prohvet Muhammadi ajast ja uue usu siinnist tiinapiievani viilja. Omal moel on neist igaiiks Dar al Islami ehk muslimite maailma ajalukku oma otsustava panuse andnud. ,,Islami impeeriumid" vaatleb selle maailma ajalugu selle suurimate linnade niiitel ning koige tiihtsamate ja dramaatilisemate hetkede jooksul, keskendudes ajaloo isa Herodotose, 5. sajandist eKr, s6nade jiirgi ,,suurtele ja imeviiiirsetele tegudele." Raamat algab 7. sajandiga ja lopeb 21. sajandil, hiipates vahepeal aeg-ajalt tiinapiieva. Meie loo liihtepunktiks on paratamatult Meka, kus islami ajalugu Araabia Hidzazi kuivanud korbes alguse sai, ja mis on siiani maailma pooleteisele miljardile muslimile koige piiham paik, teedniiitav tiiht, mille poole nad viis korda piievas palves poorduvad. Uhtlasi on see islamimaailmas ainulaadne selle poolest, et mittemuslimitel on sinna sissepiiiis keelatud; see tava pandi jouga maksma kohe, kui uus usk linna paganate kiiest vallutas, ning seda jiirgitakse hoolega siiani. Erinevalt k6igist teistest selle raamatu linnadest on Meka miiiiratletud kui eksklusiivne linn, tiiieliku puhtuse varjupaik, kuhu korvalseisjatel piiiisu pole. Selles m6ttes on ta islami iileolekukompleksi siimbol. Araabia ratsanike korbest viilja soostmine, mis 7. sajandil islami vallutuste rea avas, vapustas maailma. Prohveti eluajal Araabia poolsaarega piirdunud, levis islami impeerium kiiresti pohja ja liiiine suunas tema esimese nelja jiirglasest kaliifi v6imu ajal - rashidun ehk 6igesti juhitud Abu Bakr, Umar, Uthman ja Ali. Selle esimene suur pealinn oli Damaskus, kust Umaijaadide diinastia (valitses 661-750) laiendas islami valdused iiheks maailma suurimaks impeeriumiks. See ulatus Pohja-Aafrika Atlandi ookeani rannikust ja Ibeeria poolsaarest liiiines Kesk-Aasia miigede ning Hiina ja India piirideni idas. Piirast seda, kui 750. aasta iilest6us Umaijaadide v6imu veriselt ja julmalt lopetas, andsid nad teed Abbassiididele, kes valitsesid oma v6rreldamatust uuest metropolist Bagdadist, rahu linnast, aastatel 762-1258. Suure osa sellest oli Bagdad maailma juhtiv linn, imeline paik, tiiis luksuslikke losse; taevasse kerkivaid moseesid ja medreseid (vaimulikke koole); raamatukogusid; iilikoole ja teadusasutusi, kus tootasid m6ned maailma juhtivad, enamjaolt muslimi 6petlased; keerukat teede- ja kanalitev6rgustikku;

16

EESSONA

oma aja tipptasemel haigemaju ja kihavaid turge. Bagdad oli olemuslikult kosmopoliitne pealinn, kus kunst, muusika, veinijoomine ja luule (m6nikord nii avameelne, et sokeeriks ta tanapaeva lugejat) andsid tunnistust islami enesekindlast pluralismist. Aja jooksul hakkas islami impeerium killustuma. 929. aastal iitles emiir ehk viirst Abd al Rahman III (valitses 929-961) kaugel Al Andalusis lahti m6ttelisest alluvusest Bagdadile ning kuulutas Cordobas valja konkureeriva kalifaadi. Andaluusia linnast sai decus orbis, maailma ehe, mille imeparaste kollektsioonidega raamatukogudes tootasid tema v6imu ajal kiimned innukad 6petlased. Jeruusalemm j6uab mu loo keskpunkti apokaliiptilisel 1099. aastal Esimese ristis6jaga, mille alandust peavad paljud muslimid veel praeguseni meeles. See linn, mida araablased al-Qydsiks nimetavad, on islamis vaevalt vahem piiha kui Meka ning annab tunnistust iihtaegu inimsoo austusest usu vastu ning tema tihti saatuslikust kalduvusest konkureerida ja omavahel voidelda. Sajanditepikkused konfliktid, mis tanapaevalgi jatkuvad, t6id Jeruusalemmale maailma suurimate lahkhelide linna soovimatu tiitli. Parast Esimese ristis6ja alandust ja habi 11. sajandi lopus la.heme edasi Kairosse Al-�hirasse, v6idukasse linna -, kus muslimite kasi legendaarse kurdi vaejuhi Saladini ajal 12. sajandil paremini kais. Ristisodijad loodi pogenema, Jeruusalemm vallutati tagasi, au taastati. Sunniitlik islam ja hea nimi naasid muslimimaailma siidamesse. Tuhandete kilomeetrite kaugusel Dar al Islami teises laanepoolses otsas t6usis iiks linn 13. sajandil hiilgavalt esile. Aafrika Ateenana tuntuks saanud Fes muutus Mariniidide diinastia (valitses 1244-1465) ajal maailma valgustavaks teadmiste keskuseks, mis konkureeris Dante, Aquinase, Froissart'i, Baconi ja Chauceri Euroopaga. Tanapaevani on selle avar medina ehk vanalinn maailma suurim ning pakub iiht kiitkestavaimat vaatepilti maa peal. 14. sajandil poleks iikski islami maailma linn saanud v6istelda Samarkandi, ida parliga, ning iikski muslimite juht ei saanud vastu vagevale turgi s6japealikule Timurile, keda laanes tunti paremini Tamerlani nime all. See iihe mehe joul impeeriumi rajaja, kes nelja sadulas veedetud aastakiimne valtel v6itmatuks jai, tegi Samarkandist sadeleva siniste kuplitega v6rratu arhitektuuriimede metropoli, mida ihales kogu Aasia. Uhtlasi muutis ta paljud kontinendi kauneimad linnad, sealhulgas mitmed selles raamatus kirjeldatud, suitsevateks ahervaremeteks, mida iimbritsesid vaenlaste maharaiutud peadest kokku kuhjatud v6ikad, raisakullidest piiratud tornid. Suure osa kaheksast islamiusu tekkimisele jargnenud sajandist kujutas see kristli­ kule maailmale vahetut ja kaegakatsutavat ohtu. See konkurents tipnes 1453. aastal, kui Osmanite noor sultan Mehmed II vallutas Konstantinoopoli, mida muslimite vaed olid prohveti aegadest peale himustanud ja alistada iiritanud. See oli vapustav siindmus, mis kajab siiani - valu ja uhkusega - paljude kreeklaste ja tiirklaste

17

EESSONA

hinges. Ja kuigi see ei leidnud aset ule66, oli kristliku Konstantinoopoli jarjekindel muutumine muslimi Istanbuliks tohutu ja jaava tahendusega. Korgel Kesk-Aasia Hindukusi magedes sundis 16. sajandil uus islami impeerium. Oma tillukesest pealinnast Kabulist vaatas Timuri pojapojapojapojapoeg Babur, Tiiger, uusi vallutusi plaanides lounasse ja asutas pikaealise mogulite impeeriumi, andis India allkontinendile uue nao ja pidas vastu 1857. aastani. Babur oli sulepeaga sama ettevotlik kui m66gaga - teda hinnatakse laialdaselt kui uhe islami kirjavara suurima aardelaeka, ,,Baburnama" autorit. See uljas autobiograafia on ta.is veinimaigulisi ja hasisihongulisi lugusid p66rastest pidudest ja hulljulgetest s6jaretkedest magede vahel, tasakaalustades muljet avaldaval moel laanes levinud veendumust, et islam on monoliitne, range ja sallimatu. See on veel uks asjakohane ja elegantne meenutus islami maailma omaaegsest pluralismist. Isfahan on uks vaheseid mittearaabia linnu siin raamatus. Kui enamik kirjeldatud pealinnadest esindavad islami ortodoksset sunniitlikku usulahku, on Isfahan siiitliku maailma sarav kalliskivi. Selle linna kaasamist 6igustaksid ainuuksi arhitektuurilised imed. Raakimata sahh Abbas I-st, kes 17. sajandil Safaviidide impeeriumi (valitses 1501-1722) uutesse korgustesse t6stis, pakkudes tosist valjakutset Osmanitele laanes ja mogulitele idas, Isfahani loi ja hiilgavalt umber kujundas. Pole ime, et luuletajate ulistuslauludes oli Isfahan ise ,,pool maailma". Liibualased on Tripolit ammugi hellitavalt mere m6rsjaks kutsunud. Tanapaeval, parast 2011. aasta revolutsiooni vapustusi ja verevalamist, huuavad m6ned seda mere leseks; 2019. aasta algul, nende ridade kirjutamise ajal, kajab kogu linn arplevate omakaitsesalkade paugutamisest. Ehkki 18. sajand ei tahistanud selle linna tipphetke ega madalseisu, oli Osmanite ulemv6imu halastamatu ja hulljulge kukutamine Karamanlide s6jaka dunastia poolt uks Tripoli ajaloo koige tahelepanuvaarsemaid peatukke. See t6usikutesugu valitses linna aastatel 1711-1835, mille jooksul nende kontrollimatu piraadilaevastik kujunes Vahemere kaubanduse nuhtluseks. Oma kardetud berberi korsaaridega, kelle seas oli ka islamiusku p66rdunud eurooplasi, tombas Tripoli endale nii Euroopa kui ka Osmanite tahelepanu enam kui kunagi varem. Mis paik sobiks Beirutist, La.his-Ida Pariisist, paremini kehastama rafineeritud ja naudingutele puhendunud 19. sajandi linnaelu? Norgeneva Osmanite impeeriumi v6imu all, kuhu uha rohkem sekkusid Euroopa ari- ja diplomaatilised huvid, nautisid muslimid ja kristlased siin segilabi erakordset 6itsengut, kasutades ara kohalikku ariajamise geeniust, rikastades linna kosmopoliitseid asukaid ja seades naudinguid otsivatele subariitidele lati korgele. Perioodilised ja m6nikord katastroofilised konfliktid eri usulahkude ja kogukondade vahel - mis on uhtaegu nii tugevus kui ka norkus naitavad, et Beiruti lool on ka julmem kulg, tanapaeval sama asjaomane kui tookord. Vahesed oleksid osanud ennustada, et Parsia lahe aarne silmatorkamatu ning muule maailmale taielikult tundmatu kalurikula suudab 20. sajandil m6ne aastakumne

18

EESSONA

jooksul muutuda iileilmselt kuulsaks monumentaalsete pilvelohkujatega linnriigiks. Kuid iihe perekonna peatamatu nagemus, mis toetus hoolimatult koike mangu panevale riskivalmidusele ning iirgsele vabakaubanduse vaistule, sai Dubais hakkama ilmvoimatuga. Sellest on saanud repressioonide ja korruptsiooni eest pagevatele araablastele, rahahimulistele laaneriikidest valjarandajatele ning Aasia ja India vaesunud lihttoolistest onneotsijatele majakas. Dubai on midagi enamat kui pelgalt araabia suurlinn, see on toeliselt globaalne. Maktumid ehitasid selle ja maailm tuli nende juurde. Lugu jouab lopule meie oma ajas teise ja samavord hammastava linnriigiga. Nagu liblikaks muutuv nukk, kasvas ka Doha tahtsusetust parlipiiiidjate kiilakesest maailma rikkaimaks 21. sajandi linnaks. Kaelamurdvas tempos areneva puhtlinnalise nahtusena kerkis see lausa mootmatuna halastamatust araabia liivast. Nagu Dubais, on ka siin iiks perekond primus interpares ja tunneb vordset nalga globaalse tunnustuse jarele. Al Thanide rahvusvaheliste trofeede ostuhulluse soostud- Landoni Harrodsi kaubamajast ja Shardi pilvelohkujast Pariisi Saint-Germaini jalgpalliklubi ning investeeringuteni laane borsifirmadesse, nagu Porsche, Siemens ja Credit Suisse, - on Katari ja selle kasvava pealinna vaieldamatult maailmakaardile seadnud. Nagu ta naaber Dubaigi, pole see midagi vahemat kui tanapaeva maailmaime. Ma peaksin rohutama, et see on iipris isiklik valik. Kuigi moned linnad, nagu Meka, Damaskus, Bagdad, Kairo ja Istanbul, leiaksid tee igasse islami maailma ajaloo­ raamatusse, saaks islami 15. sajandi iseloomustamiseks koostada ka sootuks teist­ suguse nimekirja. Jakarta, Lahore ja Delhi on siit valja jaanud, kuigi nad esindavad kolme riiki suurima islamiusulise elanikkonnaga kogu maailmas. Siit ei leia Balkhi, Buhhaarat, Hiivat, Tabrizi, Shirazi, Mosulit, Mervi, Aleppot ega Ghaznit, et nime-'i tada vaid monda linna, mis omal ajal islami taevakummil sarasid. Minu autorikollaazi ei paasenud ka muistne piiha linn Qgirouan Tuneesias. Kui iga sajandi kohta tuleb vaid iiks linn, tahendab see karmi konkurentsi. Tanapaeva joudes oleksid Doha ase­ mel Marseille voi Bradford voinud kergesti pakkuda sootuks teistsugust 21. sajandi perspektiivi. Minu isiklikud mitme aastakiimne pikkused ajakirjaniku- ja ajaloolase­ kogemused, mis said teismeeas alguse Istanbulis, Kairos ja Tripolis, piirduvad Lahis­ Ida, Pohja-Aafrika ja Kesk-Aasiaga, ning ma tegin oma valiku nende kolme regiooni pohjal, mis on islami maailma hall ja ikka veel selle siida. Dar al Islam on mitmenaoline ja hajus, kiiiindides iiha kaugemale, Kaug-Idast ja Pohja-Ameerikast Aafrikasse ning Euroopasse kui maailma koige kiiremini kasvav religioon, kuid araablased on selles pikka aega ebaproportsionaalset rolli manginud. Araabia keel jaab alati koraani algkeeleks, milles Muhammad korgel Meka kohal asuvas koopas esimese ilmutuse sai, ning on seega islami puhtaim keel. Asjaolu, et tolle religiooni ajaloos poordelise tahtsusega Meka ja Medina asuvad

19

EESSONA

Araabia poolsaare siidames, tugevdab veelgi selle regiooni fookust kui islamimaailma tuuma. Paar s6na metoodikast. Arhiivid, ajalooraamatud, elulood, reisikirjeldused, kirjad, kaardid, pildid, fotod ja koik muu dokumentaalne materjal on ajaloolasele tarvilik ja hadavajalik, kuid need ei valista elavate inimestega raakimist. Nagu Shakespeare'i tragoodias ,,Coriolanus" Rooma tribuun Sicinius rahvalt kiisib: ,,Ons linn meil muud kui rahvas?" ,,Tosi," vastavad plebeid, ,,rahvas - see ongi linn."1 Neist viieteistkiimnest linnast parit meeste ja naiste haaled pakuvad uusi vaatenurki tahtsatele ja igikestvatele teemadele, mis selles regioonis siiani vastu kajavad. Ja kui hoolikalt keskenduda, voime kuulda lakkamatut kahekonet meie kaasaegse maailma haalte ja selle ajalooliste alustugede vahel. Ajaloo muusa, tujukas Kleio, annab endast sagedamini marku, kui arvata voiks. Me kuuleme teda naiteks iihe mehe unistustes taastada sajand tagasi langenud globaalne impeerium, kui Tiirgi president teatab oma rahvale, et Tiirgi on ,,ainus riik, mis suudab islamimaailma juhtida".2 Ja me kuuleme Kleio haalt tanapaeva juttudes islami ajaloost, vabadusest ja demokraatiast, inimoigustest ja repressioonidest, terrorismist, ja vaidetavast konfliktist kristliku laane ja muslimi ida vahel, valismaistest sekkumistest ja vanden6uteooriatest, sektide lahkarvamustest, sallivusest ja sallimatusest, jatkuvast katakliismist fitna'st (araabia keeles lohestatus, lahkheli ja korratus), mis on viimastel aastatel raputanud nii suurt osa islami maailmast - ja mu tuneeslasest sabra piinlikkustundest, et ta on araablane. Uheskoos jutustavad need viisteist linna tanapaeval valitsevast narratiivist midagi hoopis erinevat, kaasahaarava loo islami joust, 6petlastest ja vaimsusest. Nad annavad tunnistust omaaegsest aaretust julgusest ja uuendusmeelsusest, mis aitasid Dar al Islami paljudeks aastasadadeks maailma voimekaimaks tsivilisatsiooniks muuta. Voib­ olla meenutavad nad ennekoike tolerantsuse, pluralismi ja kosmopoliitsuse vaimu, mis oli kunagi islami maailma kaekaigus maarava tahtsusega ja mida paljud loodavad taas ellu aratada.

2

William Shakespeare, ,,Kogutud teosed VI. Tragoodiad II", Tallinn 1968, tolkinud Georg Meri. (Toimetaja markus.) Yeni �afak, 15. oktoobril 2018 (www.yenisafak.com/en/world/erdogan-turkey-is-the­ only-country-that-can-lead-the-muslim-world-3463638).

20

1 MEKA - KOIGI LINNADE EMA

(7. SAJAND)

Meie nagime ju, kuidas su pale liikus taevas, ja suunasime su palvesuuna poole, mis sulle roomu teeb. 1 Poora siis oma pale puha palvepaiga poole. Kus iganes te ka ei viibiks, poorake oma palged tema poole. Koraan 2:1442

Sajandite jooksul on Meka jaanud peamiselt kattesaamatuks piirgimuseks. Ta taidab enamiku muslimite kujutlusi, kes ei suuda vaevalist, sageli ohtlikku ja valtimatult kulu­ kat palverannakut hadzi (hajj) teoks teha. Need 6nnelikud, kellel see korda on lainud, peavad hadzi sageli oma elu suurimat hingelist rahuldust pakkuvaks elamuseks. Parast naasmist kirjeldavad nad seda piihalikul moel, meenutades pekslevat siidant, kiirene­ nud pulssi ja silmi taitnud pisaraid selliste s6nadega nagu peadpooritav, lummav ja alandlikuks tegev. Iga palverandur, iga mees v6i naine, kogeb selle ajaloos ainulaadse kokkusaamise kaigus emotsionaalset korgepinget. Prohvet Muhammadi siinnilinna tahtsus muslimitele on alati tulenenud nii loost, kuidas Jumal end talle seal 7. sajandil ilmutas, kui ka Jumala kojaks loetava palve­ rannaku keskpunkti, musta graniitkuubi Kaaba ikoonilisest staatusest. Koraan n6uab, et iga muslim, kelle tervis ja rahaline seis seda v6imaldab, peab hadzi korras Mekas ara kaima - maailma ainsas paigas, kus saarane kiilastus kohustuslik on. Jargnevad Kibla (qiblah), araabia keeles ,,suund", tahendab suunda, milles muslimid Meka poole palvetavad. Tavaliselt tahistab seda mosee seinas olev niss mihrab (mihrab), mis on islami koige piihama linna poole suunatud. Koraani tsitaadid on voetud koraani eestikeelsest valjaandest, mille on tolkinud Haljand Udam. Ilmunud Tallinnas 2017, kirjastus Avita. (Toimetaja markus.)

21

MEKA - KOIGI LINNADE EMA

(7. SAJAND)

traditsioone ja palverannakuid ta.is sajandid on selle linna ainulaadset hiilgust musli­ mite maailmas uksnes suurendanud. Meka on islamimaailma muutumatu ja vaielda­ matu keskpunkt, teednaitav ta.ht, mille suunas kogu maailma muslimid oma palveid suunavad; Kaaba on kogu planeedi ainus paik, mille umber palverandurid sona otseses mottes poorlevad. Tanapaeval kerkib Kaaba kohal 600 meetri korgune kellatorn, mille korval selle pustitamist inspireerinud puha malestusmark tundub lausa kaabusena. Kui moni tuvi oma ta.naval seemneid nokkivate kaaslaste seast paariks minutiks lahkuks ja torni pead­ pooritavasse korgusesse lendaks, naeks ta pohja pool midagi hiigelstaadioni taolist, kus valgetes ruudes fannid rongkaigus neljakandilise eseme umber liiguvad. Kuid see pole spordiareen. Abraj Al Bait ehk Meka kuninglik kellatorn, pilvelohkujate kompleks, ta.is luksushotelle, uurikortereid ja ostukeskusi koos kopterite maandumisplatside, mulli­ vannide, Soome ja Rooma saunade, sokolaadikaupluste, ilusalongide, arikeskuste, balli­ saalide ja oopaevaringse teenindusega, korgub islami koige puhama mosee, Masjid al Harami ehk Puha mosee ning selle sudames asuva kivikuubi Kaaba kohal. Uks kord aastas teeb maailma suurima ususundmuse kaigus inimkeeris selle 13 meetri korguse kivitahuka umber seitse ringi ja poordub oma uhises palves koigevagevama poole. Islami koige puham paik on nainud prohvet Muhammadi ajast moodunud 15 sajandi valtel loendamatuid muutusi, alates kinnisvara iilevotmisest ja ,,taiustami­ sest" kaliifide Umari (valitses 634-644) ja Uthmani (valitses 644-656) pa.evil, kuid ukski neist ei toimunud nii kiiresti ega muutnud linna siluetti nii radikaalselt kui 21. sajandil. 2002. aastal lammutasid Saudi ametivoimud kellatomikompleksile mumi tegemiseks Ajyadi kindluse, 1780. aastal rajatud Osmanite tsitadelli, mis pidi Mekat sissetungijate eest kaitsma. Sellele jargnenud rahvusvahelise pahameeletormi kaigus nimetas Turgi valit­ sus lammutamist ,,inimsusevastaseks kuritooks /.../ ja kultuuriliseks massimorvaks". 1 Saudi voimud poorasid pentsikul kombel pahempidi ka ammuse konekaanu Muhammadist ja ma.est ning tasandasid Bulbuli kunka, millel kindlus oli seisnud. Moned jalajaljed Mekas, naiteks Kaaba legendaarse ehitaja patriarh Aabrahami omad, mida on Pu.has mosees alal hoitud, vaarivad suuremat lugupidamist kui teised. Meka kuningliku kellatorni jalajalg katab hinnangu jargi 95 protsenti Meka tuhande aasta vanustest hoonetest, sealhulgas 400 kultuuri- ja ajaloomalestist. Muhammadi lahima kaaslase ja muslimi impeeriumi esimese kaliifi Abu Bakri (valitses 632-634) maja pidi teed andma Meka Hiltonile. Prohveti armastatud esimese naise Hadidza maja kohal on nuud avalike kaimlate kompleks. Havitustoost ei paasenud ka prohveti enda elupaik. See on maetud uue kuningliku palee alla.2

2

,,Saudis hit back over Mecca castle", BBC, 9. jaanuar 2002 (news.bbc.co.uk/1/hi/world/ middle_east/1748711.stm). Ulikriitilisi kommentaare Meka arendustegevuse kohta vt Ziauddin Sardar ,,Mecca: The Sacred City", lk 345-347.

22

MEKA - KOIGI LINNADE EMA

(7. SAJAND)

Oma hiigelm66tmetest hoolimata on Meka kuninglik kellatorn vaid vaike osa miljardeid dollareid maksvast tohutust iimberehituskavast, mis Mekale taiesti uue nao annab. Massiline lammutus- ja ehitustegevus on paljudes muslimite ja ka mitte­ muslimite seas nordimust tekitanud.Mitmekorruseliste konditsioneeritud ohuga palve­ saalidele ruumi tegemiseks lammutati 2014. aastal mosee Osmanite-aegne tiib, kus asusid piihakoja vanimad sailinud detailid, sealhulgas kaunilt tahutud marmorsambad, piistitatud rea valitsejate ajal, sultan Suleimanist sultan Murad IV-ni aastatel 1553-1629. Suurest Moseest laande jaab Jebel Omari arendusprojekt, kus jarje­ kordse tasandatud kiinka asemele kerkib luksushotelle majutavate pilvelohkujate mets. Pohja pool on Al Shamiya arenduspiirkond, mosee laiendus, mis mahutab 250 000 inimest ja lisab veel 300 000 ruutmeetrit palvesaale. Saudi valitsus vaidab, et arendustegevus on elutahtis, majutamaks jarelejatmatult kasvavat ja tulutoovat palverandurite massi, mis eelduste kohaselt praeguse kahe miljoni pealt jarsult suureneb. Saudi Araabia suurmufti seik Abdul Aziz bin Abdul­ lah al-Sheikh vaidab, et rahvas peaks valitsusele tahtsate iimberehituste eest tanulik olema.1 Siiski torisevad paljud mekalased, et nende piiha linn on muutumaks uueks Las Vegaseks. Saudi arhitekt ja Hadzi uurimiskeskuse asutaja Sarni Angawi iitleb, �t islami­ usu koige piihama paiga pidev iimberehitamine on Meka olemuse ja jumalakoja piihadusega taielikus vastuolus. Terna sonul on see ,,toeliselt kirjeldamatu. Nad muu­ davad piiha varjupaiga masinaks, linnaks, millel pole identiteeti, muinsusparandit, kultuuri ega looduskeskkonda. Isegi maed on maatasa tehtud".2 Kriitikud tahenda­ sid, et tolleaegse kuninga Abdullah' kask Meka ja selle iimbruskonna generaalplaani koostamiseks tuli alles siis, kui tohutud ehitusprojektid olid juba hulk aega kaigus olnud. Varase islamiajastu muististe kadumisele tuleb liita ka hind, mida niisugune platsi puhtaks loomine ja iimberehitamine inimestelt noudis. Selle muistse kvartali elanikud tosteti valja nadalase etteteatamisega, enne kui vanalinna koige ajaloolisem osa lagedaks liikati. ,,Kohalikud, kes on siin sajandeid elanud, sunnitakse lahkuma, et marmorist taevapaleedele ruumi teha," kommenteeris Irfan al-Alawi, Meka islami­ parandi uurimise sihtasutuse direktor.3 Palverandurid reageerivad erinevalt. Maned nagid Meka megatornis marguannet, et maailmalopp on ligi. Toenduseks tsiteerivad nad iiht hadiithi (hadith) ehk Muham-

2

,,Mecca under threat", Independent, 12. november 2014 (www.islamicpluralism.org/2425/ mecca-under-threat). ,,Builders flock to Mecca to tap into pilgrimage boom", Reuters, 9. juuni 2011 (www.reuters. com/article/201l/06/09/us-saudi-mecca-development-idUSTRE7581G320110609). Kokkuv6tet Meka arendusegevuse ja selle vastukajade kohta vt ,,Mecca's mega architecture casts shadow over hajj", Guardian, 23. oktoober 2012 (www.theguardian.com/ artanddesign/2012/oct/23/mecca-architecture-hajj1).

23

MEKA- KOIGI LINNADE EMA

(7. SAJAND)

madi iitlemist, milles prohvet ingel Gaabrielile (Jibril) kuulutas, et ,,Kui mustade kaamelite karjased hakkavad hooplema ja teistega v6itlema korgemate hoonete ehi­ tamises", on viimne kohtupaev ligi.1 Samal ajal kui maned imetlevad Meka iimber­ kujunemise uljast modernsust ja enesekindlust, leiavad teised kommertslikkuse kohatu ja hairiva olevat. ,,See, mis saudid on Mekaga teinud, on taiesti jole," iitleb iiks briti muslim, meenutades, kuidas otse Suure moseeni ulatuv ,,miiiigiorgia" tema palve­ rannaku ara rikkus. ,,Viimased asjad, mida ma enne Kaaba poole poordumist nagin, olid Samsonite'i kauplus ja Haagen-Dazs. Mekast on tehtud ostukeskus."2 Pole kahtlust, et muinsusparandi kadumine riivab kultuuriajaloo huvilisi ning tule­ tab meelde, kuidas Taliban 2001. aastal Afganistanis Bamiyani Buddha kujud purus­ tas, voi kuidas isehakanud ,,islamiriik" 2015. aastal havitas samal moel ,,jumalavastast" muinsusparandit, sealhulgas Nimrudis Iraagis ja Palmyras Siiiirias. Nii traagiline kui see hiljaaegu islami siinnipaigas toimunud kinnisvaraarendus ka pole, on Meka siida­ mes vohavas alasti kommertslikkuses midagi ajalooliselt paslikku, kuna selle asula saa­ mislugu on - kahtlemata legendides ja t6enaoliselt reaalsuses - vahetult seotud nii ari kui ka palveranduritelt raha valja pigistamisega. Nagu kolab muistne kohalik kone­ kaand: ,,Me ei kiilva nisu ega sorgot; meie vili on palverandurid."3 Oigluse huvides tuleb markida, et Meka pole ealeski olnud tahtis kultuurilate. Islami tsivilisatsiooni erakordsed ja maailma valgustanud annid kunsti ja teaduste vallas, arhitektuurist, matemaatikast ja taheteadusest geograafia ja geomeetria, luule, fiiiisika ja filosoofiani ei tulnud Mekast, vaid lisaks paljudele teistele sellistest linna­ dest nagu Damaskus, Cordoba, Kairo, Fes, Samarkand, Istanbul ja Isfahan. Kui need metropolid olid kosmopoliitlikud ja avatud - islami, judaismi ja kristluse -, koigi usun­ dite ja uskmatuse sulatustiiglid, oli Meka ammusest ajast endassetombunud ja suletud. Siiani on ta jaanud puhtuse kantsiks, kuhu mittemuslimitest kiilalistel paasu pole. Ja mis puutub kaotsilainud ajalukku, mida Mekas voib t6epoolest pikemalt motle­ mata buldooseriga kokku liikata, siis naeme peagi, et seda saab sama kergesti ka valja moelda. Meka asupaiga aarmme ebasobralikkus ei vaja selliseid valjamoeldisi. Kahe jarsu maega piiratud kitsa tuuletu, jogedeta ja puudeta oru pohjas korbekolkas.Jiddah' sada­ malinnast 70 kilomeetri kaugusel sisemaal kannatab ta ammusest ajast ajusid korve­ tava suvekuumuse, mis kiiiindib 50 kraadini Celsiuse jargi - kurikuulus ramdaa Makka ehk Meka korvetus - ja hukatuslike tulvavete kaes, mida pohjustavad agedad aikese-

Bukhari, ,,Sahi Bukhari", 1. koide, 2. raamat, nr 47 (www.sahih-bukhari.com/Pages/ Bukhari_1_02.php). Autori intervjuu 16. novembril 2014. Sardar, lk 106

24

MEKA - KOIGI LINNADE EMA

(7. SAJAND)

tormid ja mis toovad kaasa haiguspuhanguid.1 Loodus on seda linna pigem neednud kui 6nnistanud. Varase islamiajastu luuletaja Al H ayqatani meelest oli Meka paik, kus ,,talv ja suvi on uhtviisi talumatud. Pole voolavat vett /.../ ainsatki rohuliblet, mis silma r66mustaks; ei, pole ka jahipidamist. Uksnes kaupmehed - koige p6latum elukutse".2 Uks esimesi kroonikuid kirjeldab viljatut maastikku, kus kasvavad vaid akaatsiad ja okasp66sad. Jumalaga koneldes kirjeldas Aabraham seda koraanis lihtsalt kui ,,orgu, kus vili ei kasva".3 10. sajandi araabia geograafi Muqaddasi s6nul oli see asula, mida katavad ,,lammatav palavus, surmav tuul ja kiirbsepilved".4 Piiikesest korbenud tuher­ maal pakkus ainsat lohutust Zamzami kaevust aeg-ajalt saada olev vesi. See armutu, kivine, viljatu ja vihma janunev maailm s6ltus Siiuriast ja Iraagist tulevatest vilja­ karavanidest ning eksisteeris pidevate niiljahiidade kiiiisis. Polluharimine jiii ilmv6ima­ tuks unelmaks. Seet6ttu on lugejal kiillap 6igust kulmu kergitada, kuuldes, et 8. sajandi ajaloolase ja prohvet Muhammadi esimese biograafi Ibn Ishaqi arvates oli Meka ,,vee ja puudega 6nnistatud linn''.5 Kulmukergituste korval on islami algusperioodi uurides palju t6sisemaid mure­ kohti. Siin p6rkab ajaloolane t6siste takistuste otsa, sest inimliku ja iileloomuliku draama esimese niiitelava Meka ajalugu on veelgi labitungimatum kui tema umber laiuv korbeavarus. Ajaloo, usu ja muinaslugude liivaluiteid liibides kindlate ajalooliste pidepunktide poole laveerimine on keerukas ettev6tmine, sest legende k6rvale jiittes on t6endid varase Meka kohta ,,ulimalt napid".6 Arheoloogia on Araabia selles nurgas sama hiisti kui olematu ja sellest islamieelsest suulisest kultuurist leiab raidkirjade, miintide ja papuiirustena vaid viiheseid jiilgi. Tulemus on see, et nende linnade, kus islamiusk sundis ja kus prohvet Muham­ mad elas ja suri, varase ajaloo osas ,,peame peaaegu tiiiel miiiiral toetuma sellele, mida riiiigivad hilisemad - m6nel juhul viiga palju hilisemad - muslimid"7• Ajaloolasele frustreerival moel algavad Mekat ja Muhammadi puudutavad muslimite allikad alles 8. sajandi keskpaigas, jiittes ligi 120 Muhammadi surmale jiirgnenud aastat iirritaval kombel kaasaegsete kirjeldamata. Kuigi muslimid ise kalduvad traditsioonilisi islami allikaid aktsepteerima ega nae uldiselt selles tuhikus suuremat probleemi, on see teistele teadlastele eriti hiiiriv. Esma­ seid materjale napib nii viiga, et islami siindi Mekas ja selle iimbruskonnas kiisitlevad Henri Lammens, ,,Mecca", teases ,,Encyclopedia of Islam'', 5. koide, lk 439; Henri Lammens, ,,Islam: Beliefs and Institutions", lk 16. Tsiteeritud: Francis E. Peters, ,,Mecca: A Literary History of the Muslim Holy Land", lk 21. Koraan 14:37. 4

Lammens, ,,Mecca", lk 439. Ibn Ishaq, ,,The Life of Muhammad", lk 46. Mahmud Ibrahim, ,,Merchant Capital and Islam'', lk 35. Peters, lk 3.

25

MEKA- KOIGI LINNADE EMA

(7. SAJAND)

pohiallikad on koraani teksti analiiiisid, kus on piisavalt tahtsaid probleeme omaenda dateerimise ja tolgendamisega. V iimastel aastakiimnetel on tekkinud ,,islamiusu paritolu ajaloolise analiiiisi iili­ skeptiline koolkond", mis traditsioonilisi kirjeldusi ,,tosise kahtluse" alla seab ja neid korvale heidab kui ,,tendentslikku islami historiograafiat ". 1 Naiteks varased prohveti elulood ,,sisaldavad nii palju vasturaakivusi ja nii palju kahtlasi lugusid", et neid on raske toena votta. 2 Sisuliselt seisneb siiiidistus selles, et tegemist pole mitte niivord ajalookirjutuse kui kirjandusliku loominguga, mis kirjutati hulk aega parast neis vaide­ tavalt kirjeldatud siindmuste toimumist. Kirjutatud oli selge sihiga uut usku levitada ja seda ajalooliselt usaldusvaarselt esitada. Muslimite parimus vaidab, et Aadam piistitas jumalakoja, Kaaba, Mekasse varsti parast maailma loomist jumaliku kava jargi, nii et see piihamu parineb varasemast ajast kui Meka asula. Probleem on aga selles, et valjaspool Araabiat ei mainita arvukates kreeka, ladina, siiiiria, aramea voi kopti kirjalikes allikates Mekat kordagi enne araab­ laste vallutusi, ehkki parimuse jargi oli see oitsev kaubanduslik solmpunkt ja paganliku usu keskus. 3 1. sajandi Rooma autor Procopius ei tee oma Araabia laaneranniku poh­ jalikus iilevaates ,,Sodade ajalugu" (De Bellis) Mekast juttu. Sada aastat hiljem viitab Ptolemaiose ,,Geograafia" Araabia sisemaal asuvale Macorabale, mille asukoht vastab ligikaudu Meka omale. Meka mainimist mones valismaises tekstis tuleb oodata aas­ tani 741, rohkem kui sajand parast prohveti surma, ja isegi siis paigutab ,,Biitsantsi­ Araabia Kroonika" selle kaugele pohja poole Mesopotaamiasse. 4 Vaidlus 7. sajandi Meka ajaloo iile, iikskoik kui tiiliohutav ja tagajarjetu see ka pole, on kriitilise tahtsusega, sest sellel pohineb palju laiem lugu: prohvet Muham­ mad, koraani ilmutamine ja islami siind. Panused on suured, sest selle vaidluse sisu on Muhammadist, Mekast ja islamist jutustava islami narratiivi ajaloolisus ise. See, mida iiks inimene peab seaduslikuks ajaloouurimuseks, on teise meelest andestamatu proh­ veti solvamine. Ja kuna islami tavaparane karistus usust taganemise, sellest motte voi teoga lahtiiitlemise eest on surmanuhtlus, voib see monel juhul olla ka elu voi surma kiisimus. Keskaegsete muslimitest opetlaste pingutustest hoolimata tuleb tunnistada, et kindel teadmine Meka ja Kaaba paritolust ning islamiusu enese siinnist jaabki taba­ matuks. Teatud mottes ei tohikski see olla eriti iillatav voi raskesti aktsepteeritav. Vt Fred M. Donner, ,,The Historical Context- The Cambridge Companion to the Qyran'', lk 33; Patricia Crone, ,,Meccan Trade and the Rise of Islam'', lk 204; G. H. A. Juynboll, ,,Studies on the First Century oflslamic Society", lk 2. 2

4

Fred Donner, ,,Muhammad and the Believers: At the Origins oflslam'', lk 51. Crone, lk 134. Tom Holland, ,,In the Shadow of the Sword: The Battle for Global Empire and the End of the Ancient World", lk 303.

26

MEKA- KOIGI LINNADE EMA

(7. SAJAND)

Tanapaevane segadus peegeldab usna tapselt 7. sajandi kristlaste reageerimist, kellele islami esilet6us tahendas taielikku ja ootamatut m6istatust. Aastal 614, keset huka­ tuslikku Butsantsi-Sassaniidide soda (602-628), vallutasid parslased Jeruusalemma. Biitsantslastele oli igati loomulik pidada oma p6hivaenlasteks parslasi. Kuid aastal 637, pelgalt viis aastat parast Muhammadi surma, loovutas lootuse minetanud Jeruu­ salemma patriarh Sophronius linna v6tmed mitte Parsia impeeriumile, mis oli selleks hetkeks lopliku kokkuvarisemise aarel, vaid hoopis t6usuteel araabia kaliif Umarile uue, tundmatu ja s6jaka usu liidrile. Nii palju siis usu ja kahtluste lepitamatust konfliktist. Kuna religiooni ja selle paritolu pole v6imalik t6estada v6i umber lukata ning kuna usk juba definitsiooni jargi eeldab umbusu markimisvaarset mahasurumist ning uleloomulikule ja juma­ likule toetumist, tuleb meil leppida selle varase ajaloo ja uue usu ristumiskoha m6ninga ahmasusega ning liikuda edasi samav6rra lahkhelisid pohjustavate kirjalike allikate juurde. Meka ja Kaabaga alustades on varaseim seda asulat kasitlev allikas Al Azraqi, kes koostas 9. sajandil ,,Raamatu teadetest Meka kohta" (Kitab Akhbar Makka). See teos vaarib tahelepanu kui uhe linna esimene araabiakeelne ajalugu. Azraqi vaidab, et puha kivi parineb aegade algusest, veel enne maailma loomist. ,,Kaaba oli vaht vee peal 40 aastat enne seda, kui Koigevaeline Jumal taeva ja maa loi; sellest sai alguse maa." 1 Azraqi jutustab lugejatele eri kordustes, et Aadam ehitas Kaaba, et Aabraham ja tema poeg Ismail taastasid selle parast veeuputust ja et quraisid, tahtsaim paganlik hoim 5. sajandi Mekas, ehitasid selle taas iiles Muhammadi pa.evil, mil hakkas loppema aeg, mida araablased nimetavadjahiliyya, teadmatuse ajastu enne islamit. Hiljem nimetasid araabia maateadlased Mekat maailma nabaks. Moneti ullatavalt viidatakse koraanis Kaabale vaid paaril korral. Seal jutustatakse, kuidas too linn loodi ,,kogunemiskohaks ja pelgupaigaks inimestele", palvetamispaigana ,,Aabrahami peatuspaigas" ja et selle ehitasid ja puhitsesid Aabraham ja Ismail, kes puhitsesid selle neile, kes kaivad ringi umber selle, puhenduvad, kummarduvad ja langevad silmili maha.2 Koraanis pole palju rohkem oeldud ka Meka ega 6igupoolest paljude muude pai­ kade kohta - kogu tekstis mainitakse nimepidi vaid uheksat paika. Mekat nimetatakse vaid korra, 3 millest tuleneb vaide, et ,,koraan hoolib Mekast sama vahe kui evangee­ liumid Naatsaretist".4 Kahes varsis on juttu ,,linnade emast" ja neid tolgendatakse kui

2

Azraqi, ,,Kitab Akhbar Makka", 1:66, tsiteeritud teoses Zayde Antrim, ,,Routes and Realms: The Power of Place in the Early Islamic World", lk 44. Vt koraan 2: 125-127. ,,Terna oli see, kes piii.iras nende kaed eemale teist ja teie kaed eemale neist Meka orus parast seda, kui te olite tema tehtmisel neid v6itnud. Jumal naeb, mida te teete." Koraan 48:24. Peters, lk 3.

27

MEKA- KOIGI LINNADE EMA

(7. SAJAND)

viiteid Mekale. 1 Tavaparaselt peetakse koraanis mainitud Bakkat Meka teiseks nime­ tuseks, kuid jallegi, ehkki too salm s6lmib kokku iiksteisega seotud piiha varjupaiga, maqam'i ehk Aabrahami peatuspaiga ning palverannaku kohustuse, jaab kindel t6end tabamatuks. 2 Mohammed ibn Jarir al Tabari, 9. sajandil elanud ,,Prohvetite ja kuningate ajaloo" iiliviljakas autor (selle ingliskeelne valjaanne koosneb tervenisti 38 koitest ehk umbes 10 000 lehekiiljest) moodustab koos Azraqi ja Ibn Ishaqiga ajaloolaste kolmiku, kes paigutavad Meka kui piisiasula rajamise Qysai ibn Kilabi nimelise h6imupealiku poolt aastate 400 ja 700 vahele. Enne seda piistitasid suguharud oma laagreid oru kohal korguvatele maen6lvadele. Nad vaidavad, et Noa uputuse ajal, mis havitas Kaaba, oli Meka asustamata ja selle iimbruskonnas elasid jurhumid ja amalekid. Jurhumid olid Kaaba valvajad umbes 2. sajandi algusest 3. sajandi esimese pooleni. Ilmselt jatsid nende elukombed k6vasti soovida ning nad olid oma kolvatuse poolest iildtuntud. Kokkusaamiseks varjulist kohta otsivad armastajad hiilisid m6nikord Kaabasse, seal­ hulgas iiks paarike, kes seal vahekorda astus ja saherduse piihaduseteotuse eest ,,jala­ maid kiviks muudeti". Tabari jutustab, et ,,Mekat nimetati iihtlasi Bakkah'ks, sest see murdis (tabukk) kurjategijate ja hirmuvalitsejate kaela, kui nad seal omavolitsesid". 3 Aja jooksul tulid jurhumide asemele huzaad, kes valitsesid Mekat seni, kuni neid vahe­ tasid omakorda valja quraisid, prohvet Muhammadi h6im. Qysai puhastas piihamu lahima iimbruskonna ja pani oma h6imu sinna elama; see oli otsustav samm korbenomaadlusest linnaelu suunas ja ennustas islami linna teket. Terna tahtsaim ehitis oli Dar al Nadwa, Araabia esimene n6ukoda, kus poliitilisi, iihis­ kondlikke ja ariasju arutati ning kokkuleppeid s6lmiti. Seal toimusid ka muud tsere­ mooniad, nagu iimberl6ikamised, kihlused ja s6jakuulutused. Hoone oli iihtlasi Qysai elumaja ning sellest viis uks otse Kaabasse. Siis, nagu ka tanapaeval, maaras Kaaba lahedus nii kohalike kui ka kiilaliste staatuse - iga hotellielaniku kohta, kes Meka kuningliku kellatorni konditsioneeritud 6huga hiilgust naudib, tuleb hulganisti vae­ semaid palverandureid, kes higistavad kehvemates, ,,ohtlikes" ja ,,sokeerivates" oludes ning osa elab lausa viletsuses. 4 Uks ilmne hadaoht, mis kaasnes Kaabale liialt ligidal elamisega, iihtviisi 7. sajandi l6pu ja 21. sajandi alguse asukate jaoks, oli v6imukandjate, Koraan 6:92; 42:7 ,,T6esti, esimene koda, mis seati inimestele, asub Bakkas, 6nnistuseks ja juhatuseks maailmade asukaile. Selles kojas on selgeid marke inimeste jaoks. See on paik, kus peatus Aabraham. Kes iganes sellesse kotta siseneb, on valjaspool ohtu. Inimesi, kellel niisuguseks teekonnaks joudu, kohustab Jumal minema palverannakule koja juurde." Koraan 3:96-7 Montgomery W. Watt ja M. V. McDonald, ,,The History of al-Tabari", Vl koide ,,Muhammad at Mecca'', lk 52. ,,Scandal of the hajj pilgrims who are cheated by devious tour operators". Guardian, 8. oktoober 2016 (www.theguardian.com/money/2016/oct/08/scandal-hajj-pilgrims­ cheated-devious-tour-operators).

28

MEKA- KOIGI LINNADE EMA

(7. SAJAND)

nii keskaja kaliifide kui ka tanapaeva Al Saudide kalduvus maavaldusi ja kinnisvara oma aranagemist mooda eksproprieerida, et vajadusel v6imaldada piihamu umber­ ehitamist ja laiendamist. Qyraisid kehtestasid umber Kaaba haram'i turvatsooni, 30-kilomeetrise raadiusega ala, kus oli taielikult keelatud igasugune vagivald ning kulalised olid valjaspool kallale­ tungiohtu. See oli kriitilise tahtsusega samm piirkonnas, mida ohustasid hoimude rivaalitsemine, pidevad riiusteretked ja tulid. Igal h6imul oli oma kivist jumalakuju, olid nad ju paadunud paganad ja ebajumalakummardajad, nagu eranditult muslimitest autorid ei vasi meile meelde tuletamast. Kaaba palverannakute monopolistidena kogu­ sid quraisid eri hoimude tootemid ja seadsid need kummardamiseks haram'isse ules. Nad ise kummardasid Hubalit, suurt punakat kivi Kaabas, ja kolme Meka peamist jumalannat: Allatit, Al Uzzat ja Manati. 1 Muslimitest autorid r6hutavad paganliku Meka silmatorkavat ahnust ja liiderlik­ kust (paljude kriitikute meelest on saarane ahnus ka tanapaeva Meka lahutamatu osa). Puudes palveranduritelt saadavat tulu maksimeerida, kehtestasid quraisid reegli, mis keelas kulalistel puhapaika oma r6ivaid ja toidukraami kaasa v6tta. Naib, et 6. sajandi algusest ajasid araabia h6imud ari terves reas suq'ides ehk turup­ latsidel. Nad randasid paripaeva ringi, alustades Bahreinist, Omaanist ja Jeemenist, millele jargnesid viis turgu Mekas ning selle umbruskonnas; rannak tipnes hadzikuuga Mekas ja selle puhapaigas Kaabas. Kui nad Mekasse joudsid, tagumikud sadulas istu­ misest valusad ja naod paikesest p6lenud, sooritasid nad palverannaku traditsioonili­ sed riitused 360 hoimutootemi vahel. Esmalt sorkisid nad seitse korda Safa ja Marwa magede vahet, tehes labi Aabrahami hiiljatud teise naise Haagari ja tema imikueas poja Ismaili meeleheitliku veeotsingu. Olles jooksnud vageva piksejumala asupaika Muzdalifa orgu, jaid nad kogu ooks valvesse Arafati mae aarsel tasandikul Mekast 25 kilomeetri kaugusel. Malestades kolme korda, mil Saatan puudis Aabrahami ahvatleda, loopisid nad Mekast itta jaavas Mina orus kive kolme samba pihta. Tawaf koosnes seitsmest vastupaeva ringist umber Kaaba, mis v6ib-olla siimboliseeris ringi­ kujulist kaubitsemisteekonda. Randkaupmeeste koige hinnatumate emaskaamelite ohverdamine viis palverannaku j6ulisel ja verisel moel lopule. Seega oli Meka tahtis paik, mida kulastada, ja vagagi kasumlik koht, mida oma kontrolli all hoida. Isegi varaseimate allikate usulist kallutatust arvesse v6ttes naib, et kaubandus ja usk olid islamieelse Meka peamised arenguvedurid. Ajaloolased vaida­ vad, et millalgi 5. sajandil toimus transpordirevolutsioon - beduiinid leiutasid sadula, mis v6imaldas kaamelitele marksa suuremaid koormaid selga laduda. Selle tulemusel vahetasid India, Ida-Aafrika, Jeemeni ja Bahreini kaupmehed oma aeglased eeslikaa­ rikud kaamelite vastu, mis tahendas, et Butsantsi ja Suuriasse luksuskaupu - viirukit, Nende kolme jumalanna olemasolu eitab kategooriliselt koraan 53:23: ,,Nad on vaid nimed, mis teie ja teie isad nendele panid,Jumal ei ole nende kohta t6endeid ilmutanud."

29

MEKA - KOIGI LINNADE EMA

(7. SAJAND)

viirtse, vandlit, teravilju, parleid, puitu, tekstiili ja ravimeid - vedavad kaupmehed ei pidanud enam Araabia poolsaarest mooda minema. Retkel palgati beduiinid teed naitama ja karavani kaitsma. 1 Hiljutised uurimistood naitavad, et Meka kaubandusele andis markimisvaarse kiirenduse Qysai pojapoeg Hashim ibn Manaf, kes leiutas ilaf'i, arikokkuleppe, mis voimaldas kogukonna vahemjoukatel liikmetel oma kapitali iihte liita ja karavani investeerida. Nii eksisteeris Siiiiriaga solmitud ilaf, mis tagas Meka riide- ja naha­ kaupmeestele turvalise labipaasu. See uuendus aitas Meka kaubandust rahvusvahe­ liseks muuta ja avas arivoimalusi Busras, Gazas, Aleksandrias ja muudel Biitsantsi kontrollitud turgudel, voimaldas saata aridelegatsioone Abessiiniasse, Jeemenisse ja Parsiasse. Hijazi korbe kauges nurgas oli kaubanduse jalgealune habras. Enne ilaf'i vankusid paljud kaupmehed perioodiliselt pankroti aarel, kuid tundub, et Hashimi meisterlik uuendus tegi lopu rituaalse enesetapu itifad'i siingele tavale, mille kohaselt kogu oma vara minetanud kaupmehel tuli kogu oma perega klannist lahkuda ja lihtsalt nalga surra.2 Tavaparasest vaatevinklist volgnes Meka kogu oma olemasolu eest tanu kauban­ dusele. ,,Palverannakud ja kaubandus olid selles linnas lahutamatud." 3 See seos vaarib paari hoiatussona, sest siin satume me taas vaieldavale pinnale. Moned revisionistid kahtlevad, kas Meka oli toesti quraiside kaubanduse keskus ning veelgi vastuolulise­ mal kombel arutab iiks teine autor, et voib-olla ei saanud Muhammad oma jumalikku ilmutust hoopiski sealkandis.4 Nende siiiidistuste kohaselt on muslimi allikad teadli­ kult ja tagantjarele 7. sajandi Meka staatust iiles puhunud, et muuta seda uuele usule kohasemaks siinnipaigaks. Need varased muslimi allikad piiiiavad vaieldamatult toestada, et Meka oli piisavalt rikas, piiha ja tahtis palvimaks v66raste kadedust ja himu. Nad kirjutavad, et aastal 570 riindas vagev Abraha, Himjari kristlasest valitseja ning varasem Abessiinia asekunin­ gas Jeemenis sojavaega Mekat, toestamaks, et sealne turvapaik polnud jumaliku kaitse all ega haavamatu. Kuna Abraha oli Sanaasse rajanud uhke konkureeriva piihamu, oli

4

Karen Armstrong, ,,Muhammad: A Prophet for Our Time", lk 28. Kokkuv6tet sellisest arengust vt Ibrahim, lk 41-42. M. J. Kister, ,,Some Reports Concerning Mecca: From Jahiliyya to Islam", Journal of the Economic & Social History of the Orient, nr 15 (1972), lk 76. Uks revisjonistide juhtfiguur Patricia Crone torkas oksa herilasepessa oma 1987. aastal ilmunud skeptilise ja labimurdelise teosega ,,Meccan Trade and the Rise oflslam". Vaitluste kokkuv6tet ja i.ilevaadet islamieelse Araabia dust vt Gene W. Heck, ,,,,Arabia without Spices": An Alternate Hypothesis: The Issue of ,,Makkan Trade and the Rise of Islam'"', Journal of the American Oriental Society. Hiljuti pani Tom Holland vaidlusele hagu alla kirjutisega ,,In the Shadow of the Sword: The Battle for Global Empire and the End of the Ancient World". Uks viimaseid panuseid vaidlusse on Glen Bowersock, ,,Crucible of Islam", lk 48-63.

30

MEKA- KOIGI LINNADE EMA

(7. SAJAND)

ta selle t6estamisest isil